Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Sissejuhatus eetikasse (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Sissejuhatus eetikasse-Eetiline relativism
Moraal on normide süsteem
Normid on reeglid, mis ütlevad mida inimene peab tegema ja mida peab tegemata jätma.
Normatiivsed süsteemid:
Mäng
Õigus
Religioon
Moraal
Kombed, etikett
Etnotsentrism- oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks ja teisi hinnatakse oma väärtuse/uskumuste seisukohalt. (negat)
Eetiline relativism- teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe.
Relativismi teesid:
Erinevuse tees, erineb ühiskonnati
Sõltuvuse tees
Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest ja kutsub üles sallivust.
Tolerantsus on absoluutne väärtus.
Eetilise relativismi vormid:
1 Subjektiivne- kõik sõltuvad indiviidi valikust.
Ehk pmts individualistlik moraal , teha seda mis on mulle hea. Sellel puudub moraali olemus üldse. See paistab väär.
2 Konventsionaalne- kõik põhimõtted sõltuvad ühiskonnas kokkuleppe alusel
subjekitivism- moraali puudumine
relativism ei lase erinevaid printsiipe paremaks ega halvemateks pidada.
See oleks võimalik, kui kultuurid oleks isoleeritud.
Põhiväärtused
Me vajame toimivat moraali, mis toimiks universaalselt
Moraaliobjektivism
Moraaliobjektivismi järgi on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis üiskondades.
Eetilised Absolutistid ütlevad, et on kindlad printsiibid , mida ei tohi eirata.
Moraaliobjektivistid näevad aga ka erandite võimalust.
Eetiliste Absolutistide arvates on igale moraaliprobleemile ainult 1 õige lahendus ja vastus ei sõltu kultuurist.
Loomuseadus e. Loomulik seadus
Stoikud ütlesid, et inimestes peitub jumalik säde, mis võimaldab avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused.
Aquino Thomas - ütles et kõigel on mingi otsatarve, loomus, funktsioon.
Inimese funkts- elada mõistuse elu.
Loomuseaduse idee: kõik inimesed on saanud loojalt loomuse
Topelttagajärje doktriin :
On alati väär teha halba tegu selleks, et tuua kaasa häid taagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi.
Mõõdukas ja moraalne objektivism
William Ross - mõõdukas objektivist eristas prima facie printsiipe
Mõõdukas objektivismis on olemas ka mõningaid absoluutseid üleskaalumatuid printsiipe.
Universaalsed väärtused: elu, tervis, majanduslik jõukus, abielu, perekond.
Valetamist taunitakse.
Minu reeglid:
1. Ei tapa
  • Proovin alati rääkida tõtt
  • Perekond on alati esikohal
  • Ei varasta
    Inimloomus on universaalne
    Huvid on erinevad aga vajadused on sarnased.
    Inimloomus viitab , et on olemas 1 hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendavad kogu inimkonnale.
    Moraaliprintsiibid on vajaduse ja huvide funktsioonid.
    Kuldne reegel: tee teistele seda, mida sa tahad , et sulle tehtaks.
  • Sissejuhatus eetikasse #1 Sissejuhatus eetikasse #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gerlir Õppematerjali autor
    Eetiline relativism

    Sarnased õppematerjalid

    Moraaliobjektivism
    5
    pdf

    Moraaliobjektivism

    10.2012 Slide 1 Slide 2 Millest sõltub moraal? EETIKA Kas on tegusid, mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal?

    Eetika
    Moraalirelativism
    5
    pdf

    Moraalirelativism

    30.10.2012 Slide 1 EETIKA Moraalirelativism Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Argo Buinevits Mis on viltu? A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!

    Eetika
    Eetika-õiget ja väära avastamas
    7
    docx

    Eetika: �iget ja v��ra avastamas

    Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras

    Sissejuhatus eetikasse
    Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte
    22
    docx

    Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte

    sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus ­ põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus ­ kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus ­ normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus ­ kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus ­ peab olema avalik · Teostatavus ­ peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika ­ uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb) o Normatiivne eetika ­ üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine

    Eetika alused
    Eetika
    15
    doc

    Eetika

    Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos ­ komme, harjumus; thos ­ iseloomuomadus Moraal: lad. Mores ­ kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja ­teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus

    Ühiskonnaõpetus
    Eetika loengute kokkuvõte
    21
    pdf

    Eetika loengute kokkuvõte

    Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) ­ tava, komme, harjumus (thos) ­ iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores ­ kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea

    Eetika
    Eetika alused
    16
    doc

    Eetika alused

    2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali ­ õpetus moraalist. Sõna eetika tuleb kreeka keelest ethos- tähistab kommet, harjumust ja e`thos- tähendab iseloomu omadust. Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama? Sokratese arvates on elamist väärt vaid selline elu, mis on mõtestatud. Oma elu ja tegemiste üle järelemõtlemine aitab meil saada paremaks ja elada paremat elu.

    Filosoofia
    Eetika alused - kordamisküsimused
    11
    doc

    Eetika alused - kordamisküsimused

    FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil

    Eetika alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun