Ehitus alused - Renoveerimine (0)

Remontimine – parandamine või korda seadmine
See liigitub:

• Hooldusremont – perioodilise hooldustöö ehitise normaalne toimimise tagamiseks ning kasutusea pikendamiseks
  
• Kapitaalremont – hoone kulunud ja lagunenud tarindite taastamine või arendamine
  

Kapitaalremont jaguneb omakorda:

• Osaline kapitaalremont – hoone üksikute tarindite ja seadmete taastamine.
  
• Komplekse kapitaalremont – taastatakse kõik vananenud tarindid ja seadmed , kõrvaldatakse hoone füüsiline vananemine .
  

Rekunstrueerimine – Hoone põhjalik ümberehitamine uute kaasaegsemate põhimõtete ja normide järgi, kusjuures tehakse juurde,-peale ja allaehitusi. Kõrvaldades ka samaaegselt ha hoone füüsilise ja moraalse vananemise.
Moderniseerimine – Hoone moraalse vananemise kõrvaldamine, kui ruumide ümberehitamisega hoonele ehitusnormidele vastav kvaliteeti muutmata hoone kasutusotstarvel.
Renoveerimine – uuendamine
Saneerimine – tervendamine
Restaureerimine – ennistamine
Konserveerimine – säilitamine
Füüsiline vananemine – ehitise põhitarindite tugevuse, töökindluse ja agressiivsetele mõjudele vastupanu järk-järguline kahanemine
Moraalne vananemine – Vastuolu tekkimine ehitisele esitatavate muutunud nõuete ja seniste lahenduste vahel.
Hoonete ehituslooline ülevaade
Puitelamu ajalooline kujundamine
Palkmaja

• Palkmaja kujunes I aastatuhandel pKr
  
• Algselt rajati neid rõhtpalkidest, maase löödud postide vahele laotuna
  
• Umbes I aastatuhande lõpupoole osati puitmaju ehitada juba varatud rõhtpalkseinte ja tapitud ristnurkadega.
  

Puitelamu ajalooline kujundamine

• Tänapäeval toodetakse Eestis täispalkseintega väikemaju tehases freesitud ja valmistapitud ümarpalkidest, mis pannakse kokku ehitusplatsil.
  
• Vanematel majadel on puitkonstruktsioonid valdavalt kokku liidetud tappühendusetega
  
• Palkseina nurkadesse tehakse erinevat sorti nurgatappe, pikemate seinalõikude peale jätkuühendusi.
  
• Palkseina puhul kasutatakse jäikuse tagamiseks salapulkasid, millega palgiread omavahel ühendatakse. Nende tihedus sõltub seinapalgi pikkusest.
  
• Puitseintele toetuvad vahelaed
  
• Vältimaks seinte laiali vajumist ning tagamaks kogu koormuse ühtlast jaotamist, on vaja maja seind ülevalt fikseerida . Selleks kasutatakse vahetalade ühendamisel tõmbele töötavad tappühendusi ( kalasabatapp , haritapp)
  
• Välisseina jäigastavad veel siseseinad. Palkseina puhul on siseseina elemendid välisseina külge tapitud.
  

Pruss- Karkassmaja

• Pruss-karkassmaja ilmumine oli tõeline uuendus puitmaja ehitustehnikas, kus seina kande ja piirdefunktsioonid lahutati.
  
• See majatüüp levis juba keskajal Euroopas. Eestis hakati kokkuklapituid prussidest seinakarkassiga, laudvoodri ja saepurusoojustusega maju ehitama alles 20. saj alguses.
  
• Sõrestikseina postid paigaldatakse keeltapiga müüripuu külge
  
• Sõrestikseina ühendusel kasutatakse lisaks vöökohtades tehtud tappühendustele ka postidevaelisi diagonaale
  
• 1920-40. aastatel ehitati meie linnade agulites, aga ka alevite, hulgaliselt varatud ja tõrvatakuga tihendatud püstprussidest seintega kahe ja kolmekorruselisi puitmaju
  
• Tuleohust lähtuvalt ehitati 1940. aastatel selliseid mitmekorruselisi puitmaju kivist trepikojaga.
  

Laud- Nael -Karkassmaja

• Laud-nael-karkassmaja leiutati 1832.aastal Ameerikas, chicagos . Paksematest laudadest või plankudest, naeltega kokkulöödud seinakarkass jäigastati algselt seespoolt tollistest laudadest kaldavooderdusega, hiljem ehitusplaadiga.
  
• Fasaad viimistleti rõhtsalt või püstjalt hööveldatud voodrilauaga
  
• Soojustuseks kasutati vanapaberit, höövlilaaste või saepuru.
  
• Eestis hakati puitsõrestikseintega väikemaju ehitama mõned aastad pärast teist maailmasõda.
  
• Laud-naeltarinditega karkassmaja on praegu üks enam levinud honne tüüp Eestis.
  

Puit-paneelmaja
- Maja pannakse kokku ehitusplatsil tehases valmistatud suurpaneelidest ja detailidest, aga ka täieliku viimistlusega ruumilistest plokktubadest või korteritest
Kivihoonete areng Eestis

• Lubimördiga laotud looduskividest ehitiste rajamine Eestis algas 12-13. sajandil võõrvallutajatele kirikkindluste ja kaitsemüüride püstitamisega.
  
• Keskajal ehitati hoonete kandvad osad kahte liiki tarindite.
  
• Kivist tarindid ( vundamendid , seinad, keldrite võlvlaed, trepid), millede tööiga võrdsus hoone elueaga.
  
• Puidust tarindid (vahelaed, katusekandurid, vaheseinad), mis vajasid hoone eluea kestel 1-2 korda uuendamist.
  

Eelmistel sajanditel ja enne 19.sajandi esimest poolt

• Vundamendid paekivist lubimördil, massiivsed, paksusega 1-1,5 m, reeglina ilma hüdroisolatsioonita.
  
• Seinad paekivist või põletatud tellistest lubimördil, massiivsed, paksusega 0.8-1,2m.
  
• Keldrilaed paekividest võlvidena või puittaladele toetuvatest paeplaatidest
  
• Korruste vahelaed puittaladel, sildadega 10-14m ja puitvahetäitega
  
• Katused keraamilistest katusekividest, toetatud tahutud palkidest rippsarikatega.
  

19.sajandi esimesest poolest Teise maailmasõjani (puule ja kivile lisandusid teras ja betoon )
- Vundamendid endiselt paekivist lubimördil, massiivsed, paksusega 1m, kuid ka monoliitbetoonist, paksusega 0,6-0,8m
- Seinad paekivist ja tellistest lubi - või segamördil, paksusega 0,51-0,64 m.
- Keldrilaed võlvitud kividest, samuti terastaladel betoon-või kivivahetäitega.
- Vahelaed puit ja terastaladel, 5-7m sildadega, puit või betoon vahetäitega.
- Katused keraamilistest katusekividest või tsingitud plekist, saematerjalidest toolvärgil toetuvsarikatega.
Kordamisküsimused:

Mis oli jääaja järgne inimeste puidust eluase.

Milline elamu muutus valdavaks eestalastele eelmisel aastatuhandel?

Milline uuendus oli ehitustehnikas, kui ilmus puit-karkassmaja?

Kus ja millal leiutati laud-nael-karkassmaja?

Mida kasutati keskajal peamisteks kandetarindite materjalideks?

Mis on muinsuskaitse ülesanded?

Tarindite kandevõime hindamise soovitatav järjekord?

Mis on hoone jääkiga?

Mille abil ühendatakse rõhtpalkseinte ristnurkasid?

Milliseid rõhtpalkmaju valmistatakse tänapäeval?

Puitkarkassseina joonis

Mida mõistetakse puitpaneelmaja all?

Millal võeti Eestis kasutusse lubi sideainena?

Millal võeti kasutusse betoon ?

Millist % loetakse füüsilise vananemise teoreetiliseks piirsuuruseks ja mida see tähendab
Pärast teist maailmasõda 1980 aastateni ( lisandus industriaalne ehitusviis)

• Vundamendid monteeritavast suurbetoonplokkidest, paksusega 0.4-0,6 m (kuni 1955 aastani veel paekivist ja monoliitbetoonist)
  

Muinsuskaitseamet
-Muinsuskaitseamet on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsemisasutus, kes esindab oma ülesannete täitmisel riiki.
Ameti tegevusvaldkonnad on:

Muinsuskaitsetöö korraldamine

Riikliku järelvalvetöö teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle

Kultuurimälestiste riikliku registri pidamine

Kultuuriväärtuse väljaveotaotluse läbiviimine

• Muinsuskaitseseadus reguleerib riigi ja kohaliku omavalitsuse organite ning mälestiste omanike ja valdajate õigusi ja kohstusi kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade kaitse korraldamisel, samuti mälestiste ning muinsuskaitsealade säilimise tagamise.
  
• Mälestis on riigi kaitse all olev kinnis-või vallasasi või selle osa asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundiline või muu kultuuriväärtus.
  

Ehitismälestiste kriteeriumid

• Vanus - alates teatavast vanusest on ehitisi säilinud sedavõrd vähe, et kõik säilinu on väärtuslik. Siin on muinsuskaitseajal vähe otsustusõigust: aeg on teinud valiku.
  
• Võtmeobjekt – Mingi stiili või tehnilise lahenduse esmane näide, millest hiljem on eeskuju võetud.
  
• Esteetiline väärtus – See on väga vaieldav kriteerium. Esteetilised arusaamad muutuvad aja jooksul. Seega on esteetiline väärtus mälestise kaitse põhjuseks, kuid teaduslikult on see halvasti põhjendatud. See kajastab sageli just kaitse alla võtmise aegseid esteetilisi arusaamu.
  
• Tavalisus – Objekt, mis on tüüpiline oma ajastule , ehitusviisile, hoonetüübile, piirkonnale, sotsiaalsese klassile jne.Sedalaadi mälestisi peab esindama ka teisi sellelaadseid mis pole säilinud või mida ei soovita säilitada. Selle kriteeriumi järgi on hoone mälestisena seda parem, mida tavalisem ta omal ajal oli.
  

Ajalooliste keskuste kaitsetsoonides kehtestatud erinõuded.
-Arvestada ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsioone ja miljööväärtusi
Järk- järgult likvideerida ehitusajalooliselt väärtusetu ning ajaloolise keskuse üldilmet.
Järk-järgult välja viia kaitsetsoonidesse mittesobivaid tööstusettevõtted, laod jne
Restaureerida ehitusajaloolise väärtusega hoone ja nende arhitektuursed detailid
Ehitus ja remondiprojekti koostamise ning kooskõlastamise kord.

• Koostamisele peab eelnema ehitus ajalooline uurimine
  
• Ehitusajaloolise tähtsusega hooneosad , tarindid või detailid, mis avastatakse uurimis, projekteerimis või ehitustööde käigus tuleb fikseerida ja säilitada.
  
• Hoone remondi, aga ka fassaadide hooldusremondi tehniline kavand peab olema kooskõlastatud.
  

Füüsilise ja moraalse vananemise hndamine

• Vanade majade tehnilise seisundi hindamiseks ei ole täpseid meetodeid . Hindamise täpsus sõltub hindaja teadmistest selles valdkonnas, praktilistest kogemustest ja kompententsusest
  
• Hoone seisukorra ligikaudne hinnang annab piisava täpsuse remondimaksumuse esialgse suurusjärgu.
  

Tarindite tehnilise seisundi hindamise põhivõteteks on:

• Visuaalne (0,5-10 %-se täpsusega)
  
• Laboratoorne (täpsem)
  
• Vana maja füüsiline kulumus e. Vananemine, tähendab selle tarindite tehnilis- ekspluatatsiooniliste omaduste halvenemist aja jooksul,
  
• Vanade majade tehnilist seisundit , samuti veel järelejäänud tööiga, hinnatakse nende füüsilise vananemise protsendi järgi.
  
• Hoonete füüsilist vavanemist saab ligikaudu hinnata hoone ea järgi (vananemise juurdekasv 0,4,0,7 % aastas)
  
• Täpsemalt hinnatakse hoone füüsilist vavanemist tema põhitarindite tegeliku tehnilise seisundi hinnangu alusel, protsentides.
  
• Füüsilise vananemise teoreetiliseks piirsuuruseks loetakse 70%, mis tähendab, et hoone on oma ressursid ammendanud ju kuulub lammutamisele.
  

Piirvananemist mõjutavad:

• Kasutatud ehitusmaterjalide kvaliteet
  
• Läbiviidud remontide sagedus ja kvaliteet
  
• Hoone ekspluateerimise kvaliteet
  
• Hoone tühiseisu pikkus.
  

Hoone moraalne vananemine

• Seisneb selles, et aastatega hoone minetab oma esialgse kasutusotstarbe. Elamud ei rahulda enam inimeste vahepeal kasvanud vajadusi.
  
• Moraalse vananemise hindamisel võrreldakse antud hoonet sama tüüpi täisväärtusliku etalonhoonega
  
• Moraalne vananemine kõrvaldatakse hoone rekonstrueerimisega.
  

Hoone kasutuse jääktööiga

• Hoone ja tema tarindite kasutuse veel järelejäänud tööiga, ehk lühemalt jääkiga, hinnatakse nende füüsilise vananemise ja nn aastase amortisatsiooninormi järgi,
  
• Aastane amortisatsiooninorm on teatud protsent taastamiskuludest.
  
• Vundamentide füüsiline vananemine tuleb 5-10% väiksem seinte füüsilisest vananemisest.
  

Tarindite kandevõime hindamise soovitav järjekord

• Esmalt kontrollitakse tarindi kandevõimet arvestusega. Kui arvestuse tulemusena selle kandevõime pole piisav, võib tarindi materjali tugevusnäitajad määrata katseliselt.
  
• Paindele töötavate tarindite puhul on otstarbekas neid kontrollida katsekoormamisega
  
• Kui ka katsekoormamisel ilmneb, et kandevõime pole tagatud ( suured läbipainded), tuleb ette näha tarindi tugevdamine
  
• Kui tugevdamine pole võimalik, tuleb uurida koormamiste vähendamise võimalust
  
• Viimaseks võimaluseks jääb vana tarindi lammutamine ja uue ehitamine.
  

Soovitused enne remonditöid

• Veendu kavandatud tööde vajalikuses – ära paranda korrasolevat ja ära asenda parandatavat
  
• Mida vähem ja läbimõeldumat töid tehakse, seda ohutum hoonele ja odavam omanikule.
  
• Selgita välja hoone suhtes kehtivad linnaehituslikud ja muinsuskaitselised nõuded- kahtlse korral konsulteeri ajatundjatega. Nii väldid hilisemaid sekeldusi ja närvikulu.
  
• Võimaluse korral piirdu olemasoleva säilitamise ja korrastamisega – nii on kindel, et säilinud hoone ajaloolise väärtuse ja väldid tarbetuid lisakulusid.
  
• Remontimisel kasuta samu materjale ja võtteid kui remonditaval objektil. Uudseid lahendused jäta kõrvale – need kuuluvad uusehiiste juurde.
  
• Ära usu hooldusvabadesse materjalidesse – neid ei ole olemas. Kasuta materjalie, mida on hiljem kerge hooldada .
  
• Vana maja väärtus peitub ka vanades materjalides, mitte ainult stiilis. Mida rohkem vana eemaldatakse, seda enam kahaneb hoone väärtus. Uus võib olla küll vananäoline, kuid ta ei ole vana -100 aastase majaosa saamiseks kulub 100 aastat.
  

Vanade majade seisukorra hindamisel tuleb kontrollida eelkõige

• Vundamendi- sokli ehituskonstruktsioonilist olukorda (liialt madal sokkel , sokli pragunemised, sadevete kogunemine sokli äärde)
  
• Välisseinu
  
• Vahelagesid
  
• Katusekatet
  
• Katuse kandekontstruktsiooni
  
• Välisfassaadi viimistlust (värvikahjustused, krohvipragunemised, puidumädanikud)
  
• Akende üldseisundit (halvad tihendid , klaaside kinnituse vananemine; aknaplekkide puudumine või nende ebaõige kinnitus )
  
• Siseruumide viimistlust (valdavalt sanitaarremondi vajadust).
  
• Vihmasüsteeme
  
• Hoonete veevarustust ja kanalisatsiooni
  
• Reovee kanaliseerimist (ülemäärne hulk reovett pääseb pinnasesse)
  
• Sansõlme tehnilist seisundit (vananenud ja ebaökonoomne seadmestik)
  
• Elektrisüsteeme
  

Puitmajad

• Maailmas on palju puitehitisi, mille vanus ulatub aastasadadesse, kuid mis ei avalda veel mingeid lagunemise tunnuseid
  
• Puitu saab kaitsta konstruktiivsete võtetega, kui ka keemilistega.
  

Puitseina kahjustused ja parandus meetodid

• Alumise palgirea kahjustused
  
• Palkhoonete alumine palgirida paikneb vundamendi peal olles esimeseks puitdetailiks. Rõhtpalkhoonetel on selleks esimene palgirida, püstpalk ja sõrestikhoonetel nimetatakse seda müüripuuks või alumiseks vööks.
  
• Pehkinud puit tuleb puitkonstruktsioonist eemaldada
  
• Välja vahetamise korral soovitatakse kasutada võimalikult palju tappühendusi, sest siis on puidupinnad omavahel liidetud nii, et pinged ühenduses jaotuvad ühtlaselt ja suuremat muljumist ei teki.
  
• Puitmaja koosneb tappide süsteemist. Iga tapisõlme parandamisel tuleb mõelda, kuidas tapp tööolukorras töötab
  
• Parandustöid tuleb teha täpselt , et ühendus saaks piisavalt tihe ja hakkaks koormusolukorras tööle
  
• Uued jätk,- ja tappühendused immutatakse profülaktika mõttes. Soovitav on immutada ka kahjustuse ümbrus ca 1 m ulatuses.
  
• Paljud kahjustused tekivad akende ja uste ümber. Põhjuseks on veelaudade või plekikde puudumine, mis laseb veel voolata seinavoodri vahele.
  

Edaspidiste vigade vältimiseks

• Fassaadi puhul on nendeks kohtadeks kõik vihmaveetorud, veeplekid, varikatused jne.
  
• Välitreppide ja terrassipõrandate üleminek peab olema lahendatud nii, et vesi ei pääseks puitkonstruktsioonini.
  
• Varikatuste ühendused seintega peavad olema sellised, et vihma ja lumesulamisvesi ei voolaks välisvoodri vahele
  
• Alumise palgirea hüdroisolatsioon tuleb kaitsta ilmastiku eest. Päike võib materjali murendada, mis omakorda vähendab materjali eluiga.
  
• Mööda seina voolav vihmavesi ei tohi sattuda palgi ja hüdroisolatsiooni vahele.
  
• Veevariide kõrvaldamise järel tuleb lekkepiirkond kuivatada, vajadusel märjad materjalikihid kuivamise ajaks eemaldada
  
• Pärast palkseinte parandustöid on vaja palgivahed ka üle tihendada. Paranduskohta paigaldatud uus materjal kuivab ja kohaneb uue olukorraga aeglaselt: veel aasta hiljemgi võivad vahed tekkida sinna, kus neid varem ei olnud
  

Vanad tellisseinad

• Vanadel savitellistest laotud hoonetel on sageli müüritis ilmastiku toimel kahjustatud
  
• Lubimört on vuukidest välja uhutud ning tühjadesse vuukidesse ja telliste poorsesse pinda kogunev sademevesi murendab jäätudes tellised
  
• Tühjade vuukide täitmine on tõhus abinõu müüritise edasise lagunemise peatamiseks.
  
• Vanaaegsed tellised on vormitud ja kuivatatud nii, et nende mõõtmed hälbivad suurtes piirides. Mõned kivid on veidi kõverdunud, pinnasiledus jätab soovida
  
• Kui müüritise remontimisel raiutakse selle kahjustatud osa välja ja asendatakse uute, kaasaegsete tellistega siis tõuseb parandatud koht konstantselt esile.
  
• Vanu telliseid saab hankida mõnest lammututatavast hoonest
  
• Vuugimördi saab kividelt maha raiuda. Mördijäägid esiküljelt on võimalik eemaldada liivapritsiga või käiaga lihvides
  
• Kasutades ladumisel vanu kive vaheldumisi uutega, muutub müüritise vuukimise keerukamaks
  
• Kivide paksuse erinevuse tõttu jääb horisontaalvuuk veidi laineline , tekitades mulje, et müür on vana, mitte äsjalood
  
• Kui vuukimine on teostatud hoolikalt sulandub uus laotis vana müüriga, jättes tervikliku mulje.
  

Tarindite demontaaź ja hoonete lammutamine.

• Hoone lammutamisel tuleb kõigepealt, vastavalt EV jäätmeseadusele, taodelda kohalikult omavalitsuselt lammutusluba
  
• Loa saamiseks on nõutav kehtivatele eeskirjadele vastav ja kohaliku omavalitsuse jäätmespetsialistiga kooskõlastatud lammutusprojekt
  
• Kui lammutav ehitis pärineb enne II maailmasõda, tuleb lammutusprojekt kooskõlastada kohaliku omavalitsuse kultuuriväärtuste ametiga.
  
• Lammutusprojekt koosneb seletuskirjast ja graafilisest osast
  
• Graafiline osa koosneb: generaalplaanist, korruste plaanidest, lõigetest vaadetest ja fotod lammutavatest objektidest
  

Jäätmekava

• Lammutusprojekti oluline osa on jäätmekava, milles näidatakse tabeli vormis ehitusjäätmete liigitus, hinnangulised kogused ja edasine käitlemine.
  
• Lammutavate tarindite mahud ja sellest tulenevad jäätmete kogused määratakse kas hoone projekti, invntariseerimis jooniste või ülemõõtmisjooniste järgi.
  

Ohtlike jäätmete käitlemine
Ohtlikud jäätmed on:

• asbesti sisaldavad jäätmed: eterniit , asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid
  
• Värvi-, laki, liimi ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud tühi taara , samuti nendega immutatud materjalid
  
• Naftaprodukte sisaldavad jäätmed: tõrvapapp, immutatud isolatsioonimaterjalid, tõrva sisaldav asfalt
  
• Saastunud pinnas
  

Mitteohtlike jäätmete käitlemine

• Puit ja puitdetailid: parandatavad tarindid ja detailid antakse jäätmehoidlasse taaskasutamiseks, ülejäänu purustatakse hakkepuiduks, mis läheb kütteks
  
• Betoontooted: kasutuskõlblikud tarindid ja detailid ladustatakse jäätmehoidlasse, taaskasutamiseks. Taaskasutamiseks mittekõlblik betoon purustatakse killusikuks ja kasutatakse täitematerjalina, nt teedeehituses. Sarrusteras läheb ümbertöötlemisele
  
• Metall antakse üle vanametalli koguvale ettevõttele.
  
• Looduskivi , väikeplokid, tellis jms: taaskasutamiseks kõlblik puhastatakse ja ladustatakse jäätmelaos, mittekõlblik purustatakse killustikuks
  
• Kiletamata paber ja papijäätmed antakse üle vanapaberit koguvale ettevõttele
  
• Kasvupinnas kooritakse eraldi ja kasutatakse vajadusel samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääv kasvupinnas, samuti mineraalpinnas, transporditakse vastava jäätmekäitlusettevõtte ladustuspaikadesse.
  

Lammutamismeetodid

• Lammutamine ekskavaatori noolele kinnitatud lõugprustiga
  
• Seinte lammutamine traktori ja trossiga
  
• Seinte langetamine keravasara löökidega kraana noole tross
  
• Ehitiste lammutamine lõhkamisega
  
• Muud lammutus meetodid (käsitsi, teemantsaagimine, veejoaga lõikamine).
  

Ohutusnõuded lammutamisel ja demontaaźil

• Hooneid tuleb lammutada ülalt allapoole nii, et ühe osa eemaldamine ei põhjustaks teiste osade varisemist
  
• Tarindeid ei tohi lammutada mitmel kohakuti kõrgusjärgul või korrusel korraga, sissepääsud alumistesse ruumidesse peavad olema suletud.
  
• Lammutusjäätmed tohib alla lasta ohutult kraanade või tõstukitega; erandina on lubatud mittetolmavaid jäätmeid kuni 3m kõrguselt alla loopida, aga ainult tööjuhataja vahetul järelvalvel
  
• Lammutusprahti tohib korruselt eemaldada