50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maards
Õppematerjali autor
selged. Eetilise mõtte kriitilise taseme küsimuseks on: mil viisil pean käituma, kui mu kriitilise mõtlemise võime on halvatud ja konkreetse juhtumi üksikasjad ie ole täpselt teada? Siis tuleb lähtuda tüüpsituatsiooni kohta käivast printsiibist, mida ollakse varem õppinud või kasutanud = tuleb lähtuda esmapilgu-printsiibist. Hare kuldreegel: Toimi teiste suhtes ainult sellisel viisil nagu sa sooviksid enda suhtes toimimist täpselt samasuguses olukorras! Egoism, omahuvi ja altruism. Miks peaksin olema moraalne? Moraalne toimimine on toimimine teiste huvides (altruism). Moraalinormide kohustuslikkust annab põhjendada inimloomusega. Egoistlikud teooriad Enesearmastus, omahuvi, isekus, hoolitsemine enda eest, oma soovide rahuldamine Altruistlikud teooriad Armastus teiste vastu, teiste huvidest lähtumine, isetus, heategevus, heatahtlikkus Varauusaegsed moraaliteooriad Egoistlikud: Thomas Hobbes, Samuel Pufendorf, Bernanrd Mandeville
Eetikas on üheks olulisemaks küsimuseks, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed: kas inimene ütleb, mis on väärtuslik ja mis mitte (kas sõltuvad inimesest?) Väärtuste ja käitumise seos VÄÄRTUS- "Mulle on oluline kõrge ja stabiilne palk" HOIAK- "Eelistan töötada finantsvahenduse valdkonnas  seal on statistiliselt kõige kõrgemad palgad" KÄITUMINE- "Asun õppima pangandust/ kandideerin tööle panka/ töötan pangas" IV Tagajärjeeetika Jaguneb: Eetiline egoism ehk egoismieetika (Eetiline egoism väidab, et me võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid. Universaalne eetiline egoism ütleb, et on hea, kui igaüks toimiks egoistlikult. Utilitarism (Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!") EGOISM Alturism on egoismi vastand- isetu, hoolib pigem teiste heaolust kui enda omast.
Kas inimeses on rohkem egoismi või altruismi? Altruistlikud filosoofid ütlevad, et inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks (nt. vanemate armastus oma laste vastu). Egoistliku filosoofia esindaja Hobbes arvab aga, et inimene on loomult egoist ning ta käitumist juhib enesearmastus. Inimese tegutsemise peamine motiiv on teenida kiitus. 37. Mis vahe on psühholoogilisel egoismil ja eetilisel egoismil? o Psühholoogiline egoism on deskriptiivne teooria sellest, kuidas inimesed tegelikult käituvad ja mis neid motiveerib. o Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed peaksid käituma. 38. Mis on eetiline altruism ? Eetiline altruism on see, kui inimene teeb midagi teiste hüveks, silmaspidamata enda hüve. Altruismi vastand on egoism. 39. Psühholoogilise ja eetilise egoismi kummutamine. Psühholoogiline egoism on kirjeldav teooria inimmotivatsiooni kohta, mis on
Minaism on eneseülistuse moraal. Seda õpetas Nietzsche. Thomas Hobbes ütles, et inimene on loomult egoist. Tema käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." ,,Loodusseisundis" (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa ,,kõikide sõja kõikide vastu" (Bellum omnium contra omnes). Ühtse moraali peab maksma panema Leviaatan  absoluutne valitseja. Egoism on õige alus moraalseks eluks. Egoismi liigid: 1. Psühholoogiline egoism  inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) 2.Personaalegoism  inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. See on tema valik. Ta lihtsalt ei hooli moraalist. See on lihtsalt enesearmastus ehk isekus. 3.Individuaalne eetiline egoism  seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks. 4
intuitsioonist, et on olemas objektiivsed sisemised väärtused. Et teatud asjad on objektiivselt head ja teised objektiivselt halvad, sõltumata sellest, mida konkreetsed inimesed mõtlevad. 35. Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitlus? 36. Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima ? Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). 37. mis vahe on psühholoogilisel ja eetilisel egoismil ? ·Psühholoogiline egoism on deskriptiivne teooria sellest, kuidas inimesed tegelikult käituvad, mis neid motiveerib. Doktriin, mis väidab, et me teeme alati selle teo, mis meie arvates on kõige paremini kooskõlas meie omahuviga, st meil pole teist valikut kui olla isekas. Meid ei saa motiveerida mitte miski muu peale selle, mida me usume kaasa aitavat oma huvidele. Mina edendan alati oma huvisid, ja teie edendate alati oma huvisid. PE väidab end olevate inimloomuse kirjeldus.
Eetika on teadus kõlbuses ja kõlbusõpeusest. Kuidas peaks elama? Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. · Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." Psühholoogiline egoism  inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline
· Sünergism  tunnustab nii väärtuste subjektiivset kui objektiivset aspekti Pojmani Moraaliprotsessi skeem  ei liigita väärtusi subjektiivseteks v objektiivseteks, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias e eetikas. TAGAJÄRJE-EETIKA Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu) Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju ta toob kaasa hüvet. Tagaärje-eetika: · Eetiline egoism e egoismieetika · Utilitarism Altruism  isetu hool ja mure teiste pärast, omakasupüüdmatu. Eetiline altruism  me saame tegutseda teiste inimeste huvides ja me peame püüdma seda ka teha. Francis Hutcheson altruismist: · Inimesed on võimelised ka altruistlikeks isetuteks tegudeks. Nt vanemate armastu laste vastu. · Tõeliselt moraalsed teod on need, mis on tehtud armastusest teiste vastu, heatahtlikkusest.
plaanis kasu. Ehkki moraalile panustades võib kaotada, kaotatakse peaaegu kindlasti, kui tehakse panus selle vastu.  Iseloom ja harjumus seovad inimese ennustatava käitumisega – tekib süütunne.  Moraalselt käituma motiveerib meid Adam Smithi järgi soov erapooletu vaatleja sümpaatia ehk heakskiidu järele. 31. Mis vahe on psühholoogilisel ja eetilisel egoismil? Psühholoogiline egoism on deskriptiivne, eetiline egoism normatiivne teooria. Psühholoogiline egoism – inimloomus on egoistlik, mistahes teo eesmärgiks on vältida isiklikku kahju või saavutada isiklik kasu. Meil on psühholoogiliselt võimatu olla altruistid. Eetiline egoism – igaüks peaks järgima ainult omahuvi. Meil ei ole kohustust teisi aidata. 32. Milliste argumentidega püütakse toetada psühholoogilist egoismi ja mis teeb need argumendid problemaatilisteks?
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid