Vooruste eetika (0)

VOORUSTE EETIKA
Aristoteles (384-322 eKr)
Oli Platoni õpilane. Vana-Kreekas polnud moraaliks õige ja vale, vaid asjade hindamiseks oli voorus ja pahe. Vooruse tähistamine – aretee – tähendab algelt „täiuslikkus“ või „täius“; tähendas asjade tegelikku eesmärki. Eesti keeles kasutatakse sõna loomutäius. „Nicomachose eetika“ – Aristotelese üks eetikaalasemaid teoseid. „ Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomujoone vahel.“ Äärmuslikud iseloomujooned ongi pahed. Äärmused: liiga palju või liiga vähe. Hirm või kirg on inimese loomulikud tunded. Hirmu kontrollivaks vooruseks on vaprus , kuid kui seda liialt maha surutakse, on äärmuseks hulljulgus, vastupidiselt on argus. Vaprus on keskmine. Tuleb leida kuldne kesktee. Ütleb, et inimesed käsitlevad tihti vapruse teise poolena argust. Enamik voorusi asetsevad kahe äärmuse vahel.
Kuidas määrata, mis on vooruslik? See sõltub olukorrast, inimestest ja asjaoludest. Ütleb, et keskmine on see, mida peab õigeks tark ja loomult täiuslik inimene. Ütleb, et kuigi voorus on mingis mõttes keskmine, ei tähenda see, et tunded peavad alati olema tasakaalustatud. On olukordi , kus tuleb tunded (viha, kirg jne) välja näidata. Olukorra tõsidus määrab ära vooruse.
Voorused, mille jaoks on vaja tahet, ei ole sünnipärased, need saadakse elu jooksul. On olemas võime olla vooruslik. Inimene muutub selleks siis, kui ta on harjunud olema vooruslik. Lapsepõlves tuleb omandada õiged voorused. Hiljem kasvades tuleb omandada praktiline tarkus e. phroenesis. Hiljem omandame tarkuse , miks me teeme asju, mida teeme lapsepõlves. Vooruse täiuslikuks väljaarendamiseks ei piisa harjumustest, vaid vaja on ka arutlusvõime ja emotsioonide täiustamist. Küsib: miks on vooruseid üldse vaja? Mis on kõrgeim hüve, mille poole inimene liigub? Õnn. Lõpp-eesmärgiks on õnn, erinevus on selles, mida peetakse õnneks. Ütleb, et õnn on seotud inimesele iseloomulike võimete täiusliku ja vaba eneseteostamisega. Igal asjal on olemas oma otstarve (ergon). Täiuslikkus on seotud eesmärgiga. Kuna inimene erineb teistest olenditest mõtlemise poolest,…
Selleks, et olla õnnelik, tuleb välja arvutada intellektuaalsed ja eetilised voorused ja nende kohaselt elada. A erines selle poolest: selleks, et olla õnnelik, tuleb olla aktiivne  tegutsemine. Et hästi elada, on vaja midagi teha. Vajalik on voorused täiuslikuks saada. Et olla õnnelik, ei piisa vaid eneseteostusest, õnneks on teatud määral vaja rikkust, sõpru ja võimu e. vedamine .
A on Sokratesest teisel seisukohal. Sokrates : „See, kes teab, mis on hea, ei hakka heale vastu seisma.“ A ei olnud sellega nõus. „Teada, mis on hea ja seda kasutada, on erinevad asjad.“ Inimesed, kes on valinud teha halba, teevad seda meelega. Taltsutamatud – inimene on afektiseisundis (mõjutus, ärritus), läheb endast välja ja käitub vastupidiselt õigele. Ütleb, et inimene, kes teab ja teeb ikkagi kurja, on hullem. „Teadmine voorusest ei tee inimest veel vooruslikuks.“
Eetikateooriad ei anna ammendavaid vastuseid iga olukorra jaoks. Eetikateooria aitab seletada. Kõikehõlmavat reeglistikku ei saa olla. Vooruslik inimene näeb tõde, kuid see ei tähenda, et sellel inimesel oleks mingi võime. Et inimene saaks olla vooruslik, läheb vaja aega. Potentsiaalselt on vanem inimene vooruslikum kui noorem. A ütleb, et on mõned reeglid, mis on üldkehtivad.
Keskajal oli vooruste teema oluline. Taasavastati antiikautorid . Araabia keelest hakati ladina keelde teoseid kirjutama. Keskaja alguses tugines kristlik eetika Uuele ja Vanale Testamendile. Oluline: Augustinus. Jumalas nähti seadusandjat. Piibli käskudele allumine. Moraal on Jumala seadus, mis tuleb kindlaks teha piinakirja lugemise ja kirjutamisega. Oluline oli reegel, millest tuli lähtuda, mitte inimese analüüs.
Muutuse tõi sisse Aquino Thomas (tuntuim Aristotelese tööde tõlkija). Tahtis olla munk , aga vanemad ei tahtnud seda. T kodustas Aristotelese filosoofia kristlusest .
Keskajast on tuntud 7 põhivoorust, neile vastandub 7 surmapattu. Seitsmes vooruses on 4 loomulikku voorust e. kardinaalset voorust, mille ümber kõik pöörleb. Paganlikud voorused (4):

arukus

mõõdukus

meelekindlus

õigus
Lisanduvad 3 teoloogilist ja kristlikku voorust:

usk ( rist )

lootus ( ankur )

armastus (süda)
Need on Jumala poolt antud, sõnastatud Pauluse poolt Uues Testamendis .
Keskaja kõik voorused polnud samad, mis antiikajal .
Thomas tahab sünteesida Aristotelese eetikat: A eetika keskendub ülimale hüvele (hea summa – summum bonum). Õnn leitakse Jumala armastamisest. Kristlik eetika ütleb, et inimene saavutab lunastuse pärast surma. Maises elus maksimaalselt kättesaadav on võimalik läbi vooruste. Thomas ütleb, et moraal rajaneb pigem inimloomusel ja mõistusel kui jumalikul käsul.
Vooruste eetika kehtis Euroopas valgustusajani (17. sajand).