Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Moraal (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles on nende tugevus?
Moraal
Moraali orjad .Kes need on? Need on kõik need inimesed, kes kannavad aktiivselt teatud moraalseid reegleid, suhtumisi , norme , vaatamisi jm.Olla aktiivne kandja tähendab jälgida ja jagada terve oma elu neid reegleid.( Miks aga orjad? Miks selline imelik side sõnal „ori“ ja „moraal?“Sellele küsimusele vastan ma hiljem.) Need normid kuuluvad eri sotsiaalse teadvuse vormi alla, mis põhineb inimtegevuse normide tegutsemisega ühiskonnas.Reguleerimine toimub läbi inimtegevuse hindamise avalikus kohas,kus vaadatakse : hea ja kurja, õiglase ja ebaõiglase, au ja häbi, ja ka teiste omaduste vaatenurgast.Moraal reguleerib erinveval määral inimese käitumist ja teadvust, ilma ühegi erandita kõigis elu valdkondades – töös , kodus , poliitikas ja teaduses , pereelus , isiklikkes ja rahvusvahelistes suhetes jt. Moraal kuulub tähtsama reguleerimise normatiivi tüüpi, sellistesse nagu õigus , tavad , traditsioonid , ristudes nendega ja samal ajal olles väga erinev.Erinevalt õiguse normi reeglitest ei ole moraal seaduses kirja pandud, neid toetab inimese sisemine jõud, avalik arvamus, tavad, harjumused ja kasvatamine .Nad omavad „vaikiva“ ja „kirjutamata“ staatuse ja määravad inimese suhtumist ühiskonda , teiste maade rahvastesse, peresse jne.Moraali nõuetele vastamist võivad kontrollida kõik inimesed ilma ühegi erandita ja igaüks eraldi.Moraalis, ükskõikse isiku autoriteet ei ole seotud tegelikkuse võimuga, vaid vaimse autoriteediga , mis põhineb oma enda moraali kvaliteedis .
Moraal on omamoodi universaalne.See heakskiit ei ole absoluutne seadus , pigem regulaarsus , sest on olemas inimesi kes ei nõustu inimmoraali ettekirjutistega.Pealegi nad eitavad ja tegutsevad vastupidiliselt neile.Kuid absoluutne maailma rahvastiku enamus (arenenud rahvastiku enamus , v.ä. Papua rahvastiku jt.) jagab üldiseid moraalinorme.Üldise moraali normi kuuluvad näiteks, paljud tuntud religiooni käsud või ettekirjutised.Sellised eeskirjad on n.n sambad , mis seovad meie ühiskonda.Ma nimetaksin neid norme , esimesteks normideks , baasi tasemelisteks.Nendele Üldistele eeskirjadele kasvas inimarengu ajajooksul suur kiht erinevaid uusi võimalusi, mis täiendasid avalike suhete ja reguleerimis nurkki.Ühelt poolt hakkavad nad segama vaba elu ja arengut , kuid see on ainult ühelt poolt, sellest räägime rohkem hiljem.Mul tõesti ei ole põhilise baasi vastu midagi ,sest ma olen sellega täiesti nõus.Need inimesed aga kes eitavaid selliseid põhiväärtusi nagu elu, vabadus ja kõik muu mis sellest tuleneb.Neid inimesi tuleks lihtsalt isoleerida ühiskonnast ja suunata neid sunnitud ümberõppele , sest tegevused elu põhiväärtuste vastu kipub tegema seda , mida inimesed kardavad ja nimelt inimeste kooseksisteerimist.Mis aga puutub suhtumusi järgmisesse tasandisse, nimelt teise, siis siin tekib segadus selle vastuvõtmises ja järgnemises.Mõned inimesed arvavad ( neid on praegu veel vähemus),et relvamüügi kasumi saamine, reetmine , valetamine , varastamine on vastuvõtlik käitumine, teised inimesed pigem vastupidi.Mõned inimesed usuvad, et jõuda oma sihini on kõik vahendid head, teised aga nii ei arva .Selginevad need erinevused ebaühtlase arengu nendes sotsiaalsetes ühiskondades, gruppides, kus inimesed asuvad.Arengu erinevust võib näha ajaloolise tausta, majanduslikku ja tööstus tingimuste tõttu.Enamasti määrab inimene oma inimlikkust oma teadvuse järgi.Selliseid inimesi, kes erandatult oma enda põhjustusest ei nõustu moraali normi teise tasandiga on üksnes vähe ja nad on vähemuses.Enamiku inimeste vaatenurgast, kes järgivaid neid norme, nimetatakse neid amoraalseteks.Nii mõtlevad need inimesed , kes ise neid norme eitavad.Neid inimesi, kes aga ei nõustu põhiliste moraalsete süsteemidega, ei ole amoraalsed, vaid vaimselt ei tohi neid nimetada inimesteks.Kui tekivad sellised kahtlused, et kas võib inimest tappa,praegu on see keelatud, ja see protsess hakkab toimuma massi iseloomu mõtetes.Siis ei saa me mingist ühiskonna arengust rääkida, rääkimata juba moraali teise taseme normi täitmises.Seetõttu oletan aprioorselt, et põhi moraalse süsteemi esimest tasandit jagavad kõik ühiskonna liikmed.See on regulaarsus.Järelikult edasi räägin ma ainult moraali normide teisest tasandist .Lähtudes eespool kirjeldatust arutlusest võib julgelt järeldada, et moraali teine tasand kannab klassi iseloomu.Kui sõna „klassi“ tekitab segadust ,siis võib teda vahetada ükskõik missuguse sünonüümiga, näiteks „rühma“ või isegi „seisu“ sõnaga.Ükskõik , mis südamik oleks ka sellel sünonüümil on sisu sisuliselt sama.(Mida aga ka ei ütleks, aga marksismi -leninismi ideoloogid, on alati tõelise olukorraga sõpruses.)Kui on olemas rühmad, klassid ,siis on tegu vaatuse eraldamisega,mis omakorda väldistab ühtsuse seisundit.Tähendab eraldatud ühiskonda.
Moraal on heas mõttes nakastanud suurt ühiskonna osa.Millised on siis väärtused, kui ühiskonna suurema osa positsiooni – väärtusetu seade, inimeste vähemus, kes on tavapärase moraali vastu?Kordamas moraali enamuse kohaselt – muidugi mitte.Vähemuse seisukohast aga?Mulle tundub, et teoreetiliselt võib nimetada nende süsteemi omamoodi moraaliks; neile võib enamuse moraal olla ka amoraal.Oma arutlustes siirdun ma siiski sellest, et inimesed,kes liiguvad enamuse moraalsete seaduste vastu, on amoraalsed ja moodustavad üht suurt reaktsooni väge.
Kuidas saab seostada, rakendada ja lisada minu arutluses olemasolevaid mõisteteid „härrad“ , „orjad?“Kes siis on need moraalsed inimesed?Tõenäoliselt on nad oma moraali orjad.Kas sobib sellesse maali värvus, mis kannab sõna „ori.“Mina arvan, et mitte.Orjuse olek on masenduslik,summutatud ja võimetu.Kas moraalsed inimesed ongi sellised? Ei.Oma algse iseloomu, oma esialgse kuju järgi ei ole nad orjad.Orjadeks võivad nad saada ja saavadki, sisenedes teatud suhetesse.Kui aga on nad kõik võirdses, mis tüüpi suhe paneb neile orja pitsi peale.See on see suhtumine selle n.n reaktsiooni jõuga, mis oli eespool viidatud(moraali ühiskonna vähemuses).Need suhted on loomuliku asja tagajärjed.Selleks et leida peotäie amoraalseid inimesi absoluutses moraali enamuses , avanevad suurepärased arengu perspektiivid.Kui amoraalne isik tahab saavutada mingit kõrgemat seisukohta siis liigub ta oma kavatsuse juurde, unustades moraali ja lähtuda oma sihtmärgini põhimõttega, et kõik vahendid on head.Vastavalt, inimene vabanev moraalsest süsteemist, jõuab oma sihtmärgini paremini ja kiiremini.Ta ei hakka kannatama mingisugust suuremat konkurentsi absoluutse suuremuse ühiskonnalt, mis areneb moraalsetel põhimõtetel ja sellisel seisundil nagu südametunnistuse närimine.Amoraalne inimene, kes varastas või valetas jõuab oma eesmärgini palju kiiremini.Enamikel juhtudel on just need inimesed kõrgeimas juhtkonnas, koordinatsioonistruktuuris, juhtides ülejäänud moraalset ühiskonda.Kui tõusta üle terve selle struktuuri ja vaadata kõrvalt siis võib pidada enamus moraalset ühiskonda orjadeks.Oma moraali orjadeks, mis ei võimaldanud neil jõuda kõrgemale koha, oma rikkuse jaotamisele.Rikutud orjadeks peotäis inimeste poolt , kes on „roolis.“Kahjuks on see objektiivne reaalsus, tegelikkuse olukord ja jõu tasakaal.Sellises olukorras on moraalsel isikul juurdepääs kõrgemasse seisundisse suletud, sest nad esinevad kui ohuna issanda peotäis inimesi, esineb ohuna loodud süsteemile, kus moraalne ühiskond on ori vääritutele amoraalidele ja nemad omakorda tema isandaks.Moraalsed isikud ei saa sätetele midagi vastu panna ega vaielda , nad ei saa tõsta mässu, minna verevalamisele, sest nende moraalsed seadistised ei võimalda seda.Minu arvates seisnebki kõiges selles moraali orjade nõrkus.Milles on nende tugevus?Nende tugevus seisneb nende tihenemis võimes.Nad saavad ühineda ja moraal aitab kõike seda.Moraal on tugevnenud substraat, täites kõik inimsuhete ruumid.Struktuuri väärikus, mida võib pidada üheks, ühtseks, sõbralikkuks, võimsaks.Ma arvan , et ei ole väärt ütlemist, sest see on loomulik.Amoraalide moraal aga ei võimalda neil saada ühtsaks, nad lähtuvad oma moraalist ja loovad individualistide gruppi.Nad võitlevad mõju ja kõrgemate seisundite eest, selle asemel et ühineda.Sellepärast tuleb moraali orjadel oma enamuse eelistust ära kasutada, oma tugevust ehk üksust.Võidelda pattu , ebaviisakuse, amoraalsuse, liiderlikkuse ja rikutiste vastu.Moraalsete orjade jõud peitub ka veel selles, et nad suudavad alistatuid andestada ja nende hävitamise asemel neid ümber kasvatada.Võime andestada, heldelt andestada – on ka omamoodi jõud, mis kuulub ainult kõrge moraaliga inimestele.Klasside kaotamisel (no midagi ei toimi ilma marksismi-lenini terminoloogiata – see lihtsalt on nii võimas), õigemi öeldes amoraalide klassi kaotamisel.Moraalne osa ühiskonnast kaotab oma staatuse „klass“ ja tekib üks moraalne ühiskond.Siis ei ole enam võimalik kaustada moraalis mõistet „ori“.See muutub vabaks ning samal ajal distsiplineeritud ühiskonnaks, mis oleks põhiliseks postulaadiks kiirele ja kvaliteetsele arengule.Kui aga kõik selle ühiskonna liikmed muutuvad väga kõlblikeks inimesteks siis amoraalne areng oleks selles ühiskonnas lihtsalt võimatu.
Mis puutub aga F. W. Nietzsche ’sse ja tema seisukohast moraalile.Tema filosoofia tagab ,et ressentiment kujutab ennast kui liikuvat jõudu, mis kujundab haridus protsessi ja moraalsete väärtuste struktureerimist. Jah , selline moment moraali moodustamises on olemas – olen temaga nõus.Mina arvan,et moraal ei tekkinud esialgselt kättemaksust.Moraal on tekkinud oma proto -vormides – erinevad tabu süsteemid, keelud.Nad hakkasid tekkima ürgaegses ühiskonnas.Inimesed hakkasid mõistma, et kui üksteist tappa isegi kogukonna sees – on see regress ja arengut ei toimu.Seega ajaga hakkasid tekkima lähedase tapmise keelud ja ka kõik teised keelud.Seejärel tekkisid järg-järgult uued reeglid, mis moodustasid tulevase moraali selgroo.Katsetati ühiskonna muutmise mõju, tootmis viise ja töösuhteid.Tekkis aga orja omamise ajastu ja siis hakkas ka kättemaksu ihu tekkima, sest orja omajad hakkasid neid painama .Mina olen nõus häära Nietzsche’ssega, kui ma temast õigesti aru sain, et moraali orjade võimetus on nende sisemuse intensiivne elamus, mille saamatus on nii emotsionaalne.Emotsioonid sukelduvad isiksuse keskpunkti seega eemaldudes isiku tegevuse alast.See emotsioon kummitab taas ja taas.Tekitades negatiivseid omadusi ja tundeid.Kui pole võimalust taastuda , siis suunab ori selle viha iseendale , luues askeetilisi ideaale.Need ideaalid aitasid kujundada kultuuri ja moraali, kuigi olid osalt mõttetud.
Ma ei ole nõus sellega või pigem ei ole üldse nõus ,et juudid ülehindasid issanda väärtust.Nüüd muutusid suursugused ja võimukad ahneteks ja julmadeks, rõhutud ja vaesed aga jumalikeks ja tublideks, juutide abil.Mulle tundub, et suursugused ja võimukad olid juba enne kritslust ahned ja julmad. Orjus oli pikka aega enne kristlust olemas ja seega on orjad loonud selle hindamise ammu .Edastatud juba ammustest aegadest põlvest põlve edasi.Veel rohkem ei ole ma Nietzsche’sse seisukohast, kes tegelikult kaitses issand aristokraate.Kui tekivad puhtad aristokraadid siis ei arene nad kunagi välja.Nad anduvad ainult mõnule ja ilma füüsilist tööd, ainult sisemise mõtisklusega ei jõua nad kaugele.Teiste inimeste allasurumine nende poolt – vastik!(Siin esindan ma klassikalist moraali orja, andes ekspressiivse hinnangu allasurumisele.)Ühiskond, nagu varem mainitud , saab tõhusalt areneda ainult siis kui on olemas vabadus ja kord.Nii et juudid tugevdasid, mitte ei loonud, juba olemas olevat issanda rahulolematust ühiskonnas, religiooni rajamise kaudu.Üldiselt põhilised keelud, millel on moraal moodustunud tekkisid mitte religioonist, vaid varakult ürgühiskonna kokkupanekul.(Keelud tapmisele,varastamisele ja intsestusele.)Juudid aga, nõustun Nietzsche’sega, omavad eri varandust, mitte maailma päästjat, kuid väga suurt, tähtis kõigile.Nad tegid kahju issandale, tekitades moraali orjade mässu ideoloogia aluse ja kahjustavad ülejäänud maailma oma negatiivsete joontega.Tähtsaim hukutav joon, mis laostab maailma korda – liigkasuvõtmine, mis mõjutab ka praegust maailma majandust ja tavalisi inimesi.Selle vastiku omaduse on nad üleandnud teistele rahvastele, kuid õnneks mitte täielikult.Kui kõik inimesed muutuvad liigkasuvõtjaks, siis ei saaks maailm eksisteerida.Näib, et juudid ise on seadsid end hästi sisse : ülestõusnud, kukutasid nad issandat ja võtsid tema koha.Praegu kõik kõige mõjukamad struktuurid – juutide, kõige mõjukamad inimesed – juudid.Nad on elaniku finantsmehhanismist peidetud, just millele viitab Nietzsche.Võlausaldajate mehhanismi – võlgnike kontrollivad suurem osa poolest maailmast.
Ma ei näe midagi ebatavalist, et orjad moodustavad oma moraali.Nende moraal on välis ja agressiivse allika vastas.Mida nad loovad ise kui isandad , lähtudes oma sõltumatu ettekujutustest.See on konkreetsete ajalooliste tingimustel mõistetav, ajal mil moodustusid moraalsed orjad.Nad olid ju tegelikult allasurutud ja see on loomulik, et neil tuli alguses vabaneda .Nad pidid näitama ennast tugevast küljest ja minna allasurujatele vastu.Pärast seda ei oleks moraali normid moodustunud sellisest suurest välis tingimuste sõltuvustest.
Kokkuvõtteks ma tahaks öelda, et ma ikkagi ei nõustu Nietzsche’ga.Selle asemel ,et härduda vaba aristokraadi härrana ja laulda nende sõltumatut ja õilsat seisukohta, on parem minna keerulisemat teed pidi.Teele, kus tuleb hävitada härrade suhteid, kus ületatakse moraali orjade karjainstinkti, massi effekti.Ehitada tõelist ja võrdset arenenud isikute kogukonda, luua moraalset, distsiplineeritud, vastutustundliku ühiskonda, ühiskonda dünaamilise arenguga ja heaoluga !
Moraal #1 Moraal #2 Moraal #3 Moraal #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Vofff Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

Eetika alused
16
doc

Eetika alused

1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt? MORAAL Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile

Filosoofia
Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks
20
docx

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas

Eetika alused
Freidrich Nietzsche
11
docx

Freidrich Nietzsche

neid on liiga palju ja liiga kaua ripuvad nad oma oksade küljes, tuleks torm ja raputaks nad kõik maha, need mädanenud ja ussitanud. Nende all pidas ta tõenäoliselt silmas aristokraate, kes ehivad ennast oma esiisade kuulsuse ja auga, olgugi, et nad ise ei vääri seda. Need kaks inimtüüpi on kahe erineva moraali ­ isandate ja orjade moraali ­ kandjad. Mõlemat moraalitüüpi iseloomustades saame olla konkreetsemad ka inimtüüpide kirjeldamisel. Isandate ja orjade moraal Nagu ennist mainitud on Nietzsche meelest moraali kahte tüüpi, üks on isandate ja teine orjade moraal. Erinevates kultuurides püütakse neid ühitada, aeg-ajalt nad põimuvad, teinekord eksisteerivad kõrvuti ­ isegi ühes ja samas inimeses. Isandate moraali järgi on kehtestatud valitsev seisus hea. Kõnekujundis vastandatakse head ja suursugust halvale ja põlatule. Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest

Filosoofia põhiprobleemid
Eetika alused kordamisküsimused 2011
22
doc

Eetika alused kordamisküsimused 2011

FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2

Filosoofia
Eetika alused - kordamisküsimused
11
doc

Eetika alused - kordamisküsimused

FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2

Eetika alused
Sissejuhatus eetikasse
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ­ ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve?

Eetika
Eetika konspekt
16
doc

Eetika konspekt

Mis on eetika? Kr. ethos ­ komme, tava, harjumus Lad. moralis ­ komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutse­eetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma ­ reegel, ettekirjutus

Eetika
Eetika
15
doc

Eetika

Teoreetiline eetika ­ normatiiveetika (konstruib eetikateooriaid ja põhjendab moraaliotsusi teoreetiliste raamistike sees), metaeetika (e. analüütiline ­ uurib terminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning teooriate õigustamise viisi) Praktiline eetika ­ konkreetsed moraaliprobleemid, kutse-eetika Moraal on normide süsteem ­ normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: mäng (male, jalka jms), õigus, religioon, moraal, etikett Õigusnormid - seadused siis. Tagatakse riiklike institutsioonidega, piiratud riigipiiridega, mittetäitmisel välised sanktsioonid ja annab küsida, kas nad on moraalsed. Religiooninormid ­ kehtivad ühe religioosse grupi piires, põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile, ilmutusele või kirjasõnale. Täitmist tagatakse väliste sanktsioonide ähvardusega. Moraalinormid on mitteformaalsed, ega tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse väliste

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (2)

chaymira profiilipilt
chaymira: Soovitan seda.
11:21 11-07-2011
udukogu profiilipilt
udukogu: Aitas küll.
20:14 05-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun