Meediaeetika (1)

Eetika
Kui öeldakse, et mõni inimene või tegu on eetiline või ebaeetiline , siis antakse sellele inimesele või teole hinnang: seda kas kiidetakse või laidetakse. See tähendab, et eetilised või moraalialased väited on ettekirjutavad ehk normatiivsed.
Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika , ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika.
Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas „hea” ja „halb” on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus . Teoreetilise eetika juurde kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, mis on õige või vale.
Praktiline eetika, millele antud infovärav keskendub, tegeleb juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika, mis tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Teoreetiline ja praktiline eetika pole aga alati üheselt lahutatavad. Mõnikord ajendavad keerulised praktilised küsimused teadlasi mõtlema ka teoreetilistele probleemidele ning teooriat vastavalt täiendama.
Meediaeetika tegeleb ajakirjanduse eesmärkide ja väärtustega (nt tõese teabe edastamine, sõltumatus, vastutus jms), hõlmates lisaks teoreetilisele arutelule ka praktilisi probleeme ajakirjanike ja meediakanalite töös.
Meediaeetika uurimisaine on uudised, arvamuslood ja saated traditsioonilistes kanalites nagu ajalehed, ajakirjad, televisioon ja raadio. Lisaks käsitletakse ka tänapäevaseid interaktiivseid vorme nagu kommentaariumid ja võrgupäevikud, mis seob meediaeetika tihedalt arvuti- ja informatsioonieetikaga. Meediaeetika on oluline selleks, et mõista paremini ajakirjanduse eetilisi funktsioone ja põhimõtteid, luua ja uuendada ajakirjanike eetikastandardeid ning edendada eetilist toimimist ja avalikku arutelu.
Meedia eesmärke pühitseb avalik huvi tõese informatsiooni järele. Avalikkuse väärtused ja ideaalid määravad ajakirjandusele omistatavad rollid: rahvavalgustaja, tõepaljastaja, infojagaja, neljas võim, demokraatia valvekoer , meelelahutaja, äriprojekt. Samas jätkub arutelu ka näiteks selle üle, mida teha juhul, kui avalikkuses puudub huvi mõne teema vastu, mille käsitlemine mõnest teisest vaatepunktist on oluline (nt kauges riigis toimepandud genotsiid ).
Ajakirjaniku eetika tegeleb ajakirjaniku professiooniga seotud eetiliste normidega. Ajakirjaniku eetika küsib, milliseid eetilisi norme ajakirjanik oma töös peaks järgima.
Tõerääkimise teema all käsitletakse meedia objektiivsust ja erapooletust, tõde ja valetamist. Siit leiate nii ajakirjanduse tõetruudust kui ka üldisemaid tõekontseptsioone puudutavaid materjale.
Ajakirjandusvabaduse valdkonda on koondatud info sõnavabaduse, tsensuuri, omandisuhete ning ajakirjanduse vastutuse kohta.
Meediapubliku alateemas uuritakse meedia suhteid publikuga ning küsitakse, milliseid sõnumeid õigupoolest ajakirjandus edastama peaks.
Sündmuse osaliste ja allikate alapeatükk keskendub küsimustele, mis tekivad seoses infoallikate kohtlemise, info hankimise meetodite, eraellu sekkumise , solvava sisu avaldamise ning vajadusega tagada sündmuses osalenud inimeste turvalisus.
Reklaamist on 20. saj lõpukümnenditeks vaieldamatult saanud moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Reklaam kujundab miljonite inimeste hoiakuid ja eelistusi palju rohkemates elusfäärides kui üksnes kaubandus. Ei tohi muidugi unustada, et kuigi reklaam osaleb tarbimiskultuuri kujundamises, on just tarbimiskultuuri loomus ise teinud reklaami ülepea võimalikuks. Loomulikult saab kahelda, kas reklaamil on ühiskonnas poliitilise riigiaparaadiga võrreldav mõjuvõim. Kuid reklaami rolli inimeste maailmamõistmise kujunemisel ei saa mingil juhul kõrvale jätta.
Kuna reklaami positsioon ühiskonnas pole kaugeltki tähtsusetu, on ka küsimus reklaami ja eetika seoste kohta iseenesestmõistetav. Kindlasti on reklaami eesmärk selle tarbijaid mõjutada, niisiis tuleks uurida, mil määral saab või tohib reklaami süüdistada inimese psühholoogilises manipuleerimises; arvestades reklaami osa väärtushinnangute ning elustiili kujundamisel, peaks tähelepanu pöörama reklaamides esiletõstetavatele väärtustele ning nende suhetele eetiliste normidega.
Reklaamieetika üldteema alla on koondatud mitmed olulised alateemad , mis käsitlevad eelnimetatud probleeme.
Reklaami ja moraali alateema käsitleb reklaami ja moraalinormide vahelisi suhteid üldiselt.
Reklaami ja ülejäänud meedia vahelisi eetilisi küsimusi vaadeldakse reklaam ja ajakirjanduse alapeatükis.
Lisaks informeerimisele on reklaami ülesanne ka inimesi veenda. Kuna kaubad ja teenused on suunatud erinevatele sihtgruppidele, tuleb uurida, millisel moel on eetiliselt vastuvõetav reklaamida just teatud kindlaid tooteid. Inimesi võib eri sihtgruppidesse liigitada mitmel moel, näiteks vanuse, soo või rahvuse järgi. Reklaami ja erinevate sihtgruppide alateema heidab valgust võimalikele asjakohastele küsimustele.
Reklaami ja tervishoiu alateema käsitleb nii otseselt meditsiinitööstuses esitatavat reklaami kui ka reklaami ja tervishoiuga seotud küsimusi üldises mõttes.
Eraldi on välja toodud sotsiaalreklaami ning poliitilise reklaamiga seonduvad eetilised probleemid.
Mõisted „eetika” ja „ moraal ” on üldjoontes samatähenduslikud, kuid mõnikord soovitakse erinevatel põhjustel neid teineteisest eristada. Üks võimalus on tähistada mõistega "moraal" mingis ühiskonnas käibivaid moraalinorme või –standardeid, mõistet "eetika" kasutada aga moraalifilosoofia või -õpetuse tähenduses, mis alles küsib, mida moraalsed normid endast kujutavad.