Äriõigus ja pankrotimenetlus (0)

SISSEJUHATUS ÄRIÕIGUSESSE (10.01.2013)
Eraõiguse põhimõtted:

• Lepingut tuleb austada
  

• Hea usu põhimõte – kui kõik arvaks,et tehingu vastaspool on pätt ja suli, siis ei toimuks õhtegi tehingut.
  

• Mõistlikkuse põhimõte – nt Tsüs ütleb, et alla 7. aastane ei tohi tehingut teha, aga selle järgi ei saa laps näiteks jäätist öelda. Seega võiks olla mõistlik. Ebamõistlik on see, et alla 7. aastane läheb EMT esindusse uut telefoni ostma. Kiirlaenude puhul on intressid ebamõistlikult kõrged (liigkasuvõtmine). Kõrvalnõue ei tohi ületada põhinõuet. Mõistlik on siis kui 10st 9 mõtleb ühtemoodi.
  

• Lepinguvabadus – kõik mis ei ole otseselt keelatud on lubatud. EMTA sooviks, et seal need põhimõtted ei kehtiks. EMTA on suurema osa kohtuvaidlusi kaotanud. Teatud põhimõtted peaksid siiski kehtima. On olemas head tavad – lapsele ei saa nimeks panna tähti ega numbreid . Äriühingu nini samamoodi. Õigus ei suuda kõiki suhteid reguleerida. Seega kõik mis ei ole keelatud ei saa olla lubatud.
  

Kirjutatud ja kirjutamata õigus: Eestis on kirjutatud õigus – õigusaktid on kuskil kirjas. Asjade lahendamise aluseks on seadus. USA ja Suurbritannias on pretsedendiõigus – kirjutamata õigus – õigust loovad kohtunikud. Põhidokumendid on olemas, aga kohtunik otsustab oma äranägemise järgi. Kui kohus on midagi reguleerinud, siis võetakse ka see aluseks. Vandekohus peab jõudma konsensusele ja peale seda otsust kohus otsustab karistuse.
Kaudsed ja otsesed tõendid: Kui meil on ainult otsesed tõendid, siis angloameerikas arvestatakse ka kaudseid tõendeid, aga see on ohtlik, kui otsus langetatakse vaid kaudsete tõendite kaudu.
Kodifitseeritud õigus – kõik tavad ja õigused pannakse kirja, muutuvad õiguaktiks.
Pandektiline õigus – tulnud Rooma eraõigusest, isik Pandecta, kogus kokku Rooma õiguses loomade kohta käivad õigusaktid. Kõik asjad on ühes kohas koos, ühe valdkonna kohta. Eestis erandiks see, et tööõigus on võlaõigusest eraldatud.
Üldosa – tsiviilseadustiku üldosa seadus
Eriosa – asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus, perekonnaõigus, äriõigus.
Kui üldosa ja eriosa seadussätted on vastuolulised, siis kehtib eriosasäte! Eriosa säte alati täpsustab üldosa sätet.
Näideks: Kui tähtpäev langeb puhkepäevale, siis kohustuse täitmise tähtaeg on esimene tööpäev. Alati saab kokku leppida teisiti.
Tsüs – sätted, mis seal on kirjas laienevad kogu tsiviilõigusele (võlaõigus, perekonnaõigus jne.). Eraõigus on tsiviilõiguses asjaõigus jne. Täpsustavad Tsüsi.
Äriõigus – eestis on see ühinguõigus. Mujal Euroopas tähendab äriõigus kaupade ja teenuste liikumisest kõnelev seadus.
Füüsiline isik
Õigusvõime on igal inimesel – algab surmaga ja lõppeb surmaga. Iga laps pärib vanemate tagant sundosa , isegi kui pärandab teisele, siis 25% saab ikka kätte. Erandiks on see, kui laps on eostatud ja eostaja sureb ära, näiteks altari ees ja naine on rase ja mees sureb ära, siis see laps saab juba pärida, kuna talle on antud õigusvõime. Ainuke täpsustus on see, et laps peab sündima elusalt.
Teovõimet on võimalik piirata!

• Vanuseline konsensus (7,15,18). Kui saab 18, siis saab täieliku teovõime. Välja arvatud teatud piirangud, nt kasiino .
  
• Püsiv vaimuhaigus või ebamõistuslikkus. See on ravimatu . Näiteks skisofreenia saab ravda, kuigi see vaimuhaigus on. Määratakse eestkostja , kes realiseerib tehinguid . Kui piiratud teovõimega isik teeb tehingu ja see on mõistlik ja eestkostja selle heaks kiidab, siis see jääb kehtima. Näiteks antakse puudega inimesele raha ja siis ta saba poodi minna. Antakse vähe raha ja see on mõistlik. Suuremate kulutuste puhul peaks eestkostja heaks kiitma. Teovõimet piirab ainult kohus! Kohus peab otsustama ja see pole lihtne. Enam ei saa näiteks nõuda abikaasapsühhiaatrilist ekspertiisi.
  
• Teovõimet saab laiendada! Nt kui alla 18. Aastane tegeleb ettevõtlusega, siis kui firmal läheb hästi, siis võib kohus anda talle õiguse, et saab teha suuremaid tehinguid, kui seadus lubab. Näiteks tehinguid suurem summa ulatuses.
  

Juriidiline isik
Seaduse alusel loodud õigussubjekt. AS, UÜ, OÜ, täisühing, tulundusühistu. Mittetulundusühingud ja sihtasutused on eraldi seadused.
Praegu tahtekase MTÜ kinni panna, kuna selle all tehakse salaja äri ja teenitakse kasumit. Optimeeritakse makse. MTÜ ei pidanud esitama aastaaruandeid, aga nüüd peab.
Sihtasutusel on mingi eesmärk, mida ta täidab, ta pole äri. Tegevuse poolest äriühingud, aga eesmärgi poolest mitte.
MTÜ-l ja SA-l ei ole võimalik eesmärgiks olla kasumi teenimine.
Juriidilise isiku õigusvõime algab registrisse kandmisega ja lõppeb registrist kustutamisega. Erand on see, et äriõhingu asutajad lepivad kokku, et enne registrisse kandmist tehtud tehingud on ettevõtte tehingud, siis saab saab pärast neid tehingud ettevõtte bilansis näidata.
Kui ttevõtte on registrist kustutatud, siis pole enam midagi teha, kuid on erand Riigikogu poolt Maksuametile, et 5. aasta jooksul saab juhatuse liige tagant järgi võtta vastutuse. Näiteks võlad.
Mis on eraõiguse ja juriidilise isiku vahe? Eraisikul on põhikiri. Põhikiri on seadusesse kirja pandud. Jur. Organeid esindavad üldkoosolekud ( omanikud ), juhatus (toimetavad igapäevast tegevust) või nõukogu (kontrollivad juhatust).
Kõige kõrgem on üldkoosolek, kus lepitakse midagi kokku.
Kui äriühingu juhatuse tegevus väljub igapäevase majandustegevuse raamidest, siis nad peavad saama nõukogu või üldkoosoleku nõusoleku. Näiteks juhatus otsustab, et müüks mingi tootmisbaasi maha. Kinnistu müümine ei ole nende igapäevane tegevus, väljub raamidest ja peavad saaba nõusoleku.
Lojaalsuskohustus: Jur isiku puhul on oluline lojaalsuskohustus. Ei tohi pakkuda konkurentsi, ei tohi lekitada infot jne. Terve panuse paneb äriühingu sisse.
Hoolsuskohustus – Äriühingu puhul on teinud kõik endast oleneva, et äriühing maksab nt makse. Kui näiteks pankrotis, siis peab esitama pankrotiavalduse.
Kui juhtorgani liige on tekitanud kahju, siis ta peab selle hüvitama. Välja arvatud siis kui ta on nõukogu või üldkoosolek on vastu, siis ei pea. Kui nõukogu nõuab, et müüme kõik maha, siis juhatus on kohustatud seda täitma.
Juhatuse liige ei kuulu tööõiguse alla, vaid tsiviilõiguse alla. Alati oleks kasulik koostada juhatuse liikme leping, mis kaitseb. Lepingus tuleks panna tingimused (töötasu).
Kui olite juhatuse liige ja enam pole, siis 5.aasta jooksul võib veel kohustusi kanda.
Juriidilise isiku lõpetamine – vabatahtlik ja sundlõpetamine

• üldkoosoleku otsusega;
  
• avalik õiguslik juriidiline isik otsusega, mille andmise õigus on antud organile seadusega;
  
• eesmärgi saavutamisel – näiteks SA on täitnud eesmärgi
  
• tähtaja möödumisel;
  
• pankroti väljakuulutamisega või pankroti raugemisega – kui vara enam pole, kui on vara mida jagada, siis pankrott .
  
• sundlõpetamine kohtumäärusega
  

Numerus clausus põhimõte – seaduses toodud loettelu on ammendav. See mis on seaduses kirjas, on ainuvõimelik, ise midagi välja mõelda ei saa.
ÄRISEADUSTIK
Eestis äriõiguse modifikatsioon. Äriseadustikus on koos kõik äriühingute kohta käiv,samuti millepõhjal tegutseb kohturegister ja äriregister. Äriühingute vormid. Kõik ühingud peavad eestis esitama majandusaasta aruande (esitama peab esimeseks juuliks). Kui satub puhkepäevale, siis tööpäeval.
Äriseadustikust ei leia mingeid tehingu koosseise – seda reguleerib võlaõigus.
Äriseadustik reguleerib mingil määral osakuid, aktsiaid .
ÜHINGUÕIGUS

• asutamisleping ja põhikiri
  
• täis- ja usaldusühingul ühinguleping
  
• SA asutamisotsus
  
• avalik õiguslikul juriidilisel isikul seadus
  

Asutamisleping ja asutamisotsuse vahe? – 2 või enam isikut. Asutamisotsus -1 isik (endaga ei saa lepingut sõlmida).
Liikmete arv juriidilise isiku asutamisel:

• täis- ja usaldusühingul vähemalt 2 osanikku
  
• MTÜ vähemalt 2 asutajaliiget
  
• ühistu asutamisel vähemalt 3 liiget
  

Riik ega KOV ei saa olla täisühingu liige ega usaldusühingu täisosanik! Sest riik ei saa vastutada nende eest kogu oma varaga. Usaldusühingu vastustusmäär on piiritletud ja seegaselle osanik võib olla.
Ettevõtja määratlus:

• tegutseb omal nimel
  
• tasu eest kaupu või teenuseid
  
• püsiv tegevus
  

Kui korter maha müüa ja ostad uue, siis selle tohid maha müüa alles 2. Aasta jooksul, kuna muidu loetakse ärigtegevuseks ja pead maksma tulumaksu.
Registreeritud äriühing on alati ettevõtja.
Ärinimi:

• on registrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb (saab olla ainult üks ärinimi)
  
• FIE nimi sisaldab ettevõtja ees- ja perenime (v.a.juhul kui sisaldab talunime)
  
• ärinimi ei tohi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas
  
• ärinimi ei tohi olla vastuolus heade kommetega – igast kräppi ei tohi panna. Kohvik on kohvik, mitte Cafe. Uue keeleseaduse järgi ei tohi olla võõrkeelseid nimesid.
  

TSÜS NB!
Tava muutub õigusnormiks, kui ta on seaduses kirja pandud.
Ühepoolne tehing – testament , kinkeleping .
Kohustused tekivad lepingutest ehk tehingutest – abiellumine, surm, lapsendamine jne.
Suur probleem Eestis on see, et ettevõte viiakse pankrotti ja vara jaotatakse ära ja siis tehakse uus ja alustatakse samade inimestega ja sama varaga.
Kui teete äriühinguna tehinguid, siis tuleks silmas pidada kas teine pool on reaalselt olemas, kas inimesel on volitus , kas on käibemaksukohuslane (hoolsuskohustus).
Iga isik peab ennast ise sisse kirjutama, kuid puudub sanktsioon .
183 päeva peab eestis elama, et saada residendis. Ühes riigis maksad makse, ise valid .
Kui isik on teadmata kadunud, siis tema lähedane isik saab tema vara hooldajaks. Kui kadunud 5. aastat, siis saab kuulutada surnuks . Kui looduskatastroof, lennuõnnetus, siis saab kohe. Ka sõjategevus.
Kui olid kadunud kaua ja lõpuks leiti, aga kindlustusleping näiteks lõppes päev enne leidmist , aga kohustusliku lahkamise käigus tõestati, et suri varem, siis saba ikka hüvitist.
Kui oled tunnistatud surnuks, aga oled elus, siis kohtu kaudu. Aga selle surnuks olemise ajal tehtud tehingud on kehtivad. Näiteks naine abiellus uuesti, see abielu on siis kehtiv.
Kui surnud, saab vara ka pärida, seni kuni kadunud vms, siis saab ainult hooldada jne.
Esemed on asjad ja õigused ja muud hüved. Loomad on esemed Eesti seaduste mõistes. Lehma müüd nagu kappi põhimõtteliselt. Nende väärtus on alati turuväärtus.
Vaikimist loetakse nõusolekuks – OÜ saab hääletada elektroonsel teel. Kui omanik või osanik ei vasta või ei häleta, siis loetakse negatiivseks.
Teine võimalus on pärimine – kui te avaldust loobumiseks ei esita, siis sa pärid. Võid esitada avalduse loobumiseks.
Kulutused

• Vajalikud – tuleb hüvitada
  
• Kasulikud – võib hüvitada. Nt suvilasse panete kuivkäimla asemel normaalse poti. See on kasulik, aga mitte vajalik. Seda võib hüvitada.
  
• Toreduslikud – ei pea. Nt üürid ja paned kullast uksenupu, siis ei pea hüvitama.
  

Tsiviilõigus annab õiguse sõlmida suulisi lepinguid. Seadus nõuab kirjalikku lepingut näiteks kinnistu ostul ja müügil. Digiallkiri on võrdsustatud tavalise allkirjaga.
Tehing on kehtetu ja tühine.
Tühine
Kehtetu

• Õiguslikke tagajärgi ei too
  
• Algusest peale tühine
  
• Selle alusel saadu tagastatakse
  

• Saabuvad õiguslikud tagajärjed
  
• On kehtiv kuni tühistamiseni
  
• Tühistab kohus
  

Näilik tehing on algusets peale tühine. Kui seadusega vastuolus, siis tühine.
Esindaja:

Seadusjärgne – äriühingu juhatuse liige esindab seadusjärgselt

Volitatud

Prokuura – tehingute esindamise erivorm. Antakse B-kaardil. Äriühing saab anda õiguse füüsilisele isikule, mis kantakse B-kaardile, ei pea väljastama volitust . Prokuristile kinnisvaratehingu tegemiseks peab olema sõnaselgelt välja toodud B-kaardil. Prokuristiks saab olla ainult füüsiline isik. Ta ei tohi olla audiitor , nõukogu liige ega äriühingu liige.
Kui annad volikirja, siis tuleks kirjutada, et näiteks volitatud ainult selle auto müümiseks jne. Mitte anda üldist.
Volitusi tohib edasi volitada, kui see on volikirjas selgelt kirjas. Kinnisvara büroo antakse firmale volitus, ja siis firma annab selle edais maaklerile.
Volikirja saab igal hetkel tagasi võtta. Volitus lõppebki tagasi andmisega. Tuleb ametlikesse teadaannetesse kirja panna.
Prokuura:

• volitus, mis annab prokuristile (volitatud esindajale) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel
  
• saab anda ainult füüsilisele isikule
  
• prokuristiks ei saa olla sama täis- või usaldusühingu osanik ega äriühingu nõukogu liige ega äriühingu audiitor
  

• prokuura võib ettevõtja lõpetada igal ajal
  
• prokurist saab nõuda prokuura lõpetamist, juhul kui lõpeb prokuura aluseks olev õigussuhe
  
• prokurist ei või prokuurat üle anda
  
• prokuura kanne tehakse äriregistrisse ettevõtja avalduse alusel (kui antakse volitus tehinguteks kinnisasjadega, siis see märgitakse eraldi ära)
  

Kui tehingu teeb esindusüiguseta inimene, siis tehing on tühine algusest peale.
Tähtaeg – kindel ajavaheiks, millega kaasnevad seaduslikud tagajärjed. Tähtaeg hakkab kulgema järgmisest kuupäevast. Kui peab olema makstud 15. kuupäevaks, siis viivis algab 16. kuupäevast. Kui tähtaeg saabub puhkepäevale, siis kohustuste täitmine algab järgmisel tööpäeval, kui teisiti pole lepitud kokku.
Hea usu põhimõte – mõte on see, et eeldakatse, et ka teine pool täidab oma kohustusi ja soovib tehingut sooritada. Eeldatakse, et inimene on heausklik, kuni pole tõestatud vastupidist.
Hädakaitse – tehing pole õigusvastane, kui pole ületatud hädakaitse piire. Kui tuleb noaga kallale, siis võib noa ära võtta ja äsada ka korra, aga mitte 15 korda rappida. Mõte on see, et väiksema kahjuga ära hoida suurem kahju.
Aegumine – on see, kui enam nõuet ei tunnustata. Kui nõue on aegunud , siis seda ei pea enam täitma. Kui seaduses on kirjas, et nõue ei aegu, siis ta ka ei aegu. Igal juhul peab täitma. Näiteks alimendid . Tehingut tuleneb aegumisnõue on 3. aastat!! Ostate poest järelmaksuga ja kui ei maksa ja kui 3 aastat pood sellega midagi ette ei võta, siis see nõue aegub. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10. aastat, kui pole kokku lepitud teisiti. Aegumatu on inimestevastased kuriteod.
ERISÄTE TÄPSUSTAB ÜLDSÄTET! ALATI KEHTIB ERISÄTE! MITTE NÄITEKS TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA VAID VÕLAÕIGUS.
Millest tekivad võlasuhted?

Tekivad lepingust ja tehingust.

Kahju õigusvastasest teost. Kui lääte naabrinaise akna sisse, siis sellest hetkest alates on kahju hüvitamise kohustus.

Alusetusest rikastumisest - kui pank annab kogemata teie kontole raha.

Käsundita asjaajamisest – kui teil pole volitust.

Tasu avalik lubamine – näiteks teleris on reklaam ja kui kaup otsas, siis võid nõuda kahju hüvitamist

Muust seadusest tulenevast alusest – seadus ei jõua reguleerida kõiki suhteid (nt MTÜ on eraldi seadusega sätestatud)
Mittetäielik kohustus – kohustus, mida võlgnik võib täita, kuid mille täitmist võlausaldaja nõuda ei saa. Hasartmängust tulenev kohustus – lähen mängima illegaalses kohas ja kaotad suuri summasid ja kuna tegelikult ei olnud õigus seda korraldada, siis ei pea maksma. Kasiinos peab.
Kõlbeline kohustus – seda kohustust täitma ei pea. Nt ollakse abielus ja üks petab , siis selle eest karistada ei saa.
Mittetäieliku kohustuse tagamiseks võetud kohustus – mängin hasartmänge ja jän võlgu ja võtan selle eest korteri panti, siis see pandikohustus on tühine.
Dispositiivsuse põhimõte – Kui seaudses konkreetset keeldu ei ole, siis eeldatakse seda, et seda võib teha. Välja arvatud kui vastuolus heade kommetega, rikub isiku õigusi või vastuolus avaliku korraga.
Leping – kahe või enama isiku poolne tehing, millega pooled kohustuvad midagi tegema või mitte midagi tegema. Võib olla sõlmitud suuliselt, kui seadus lepingu vormi ette ei näe.
Pacta sunt servanda – lepingut tuleb austada!
Bona fide(s) – heas usus
Numerus clausus – loetelu on ammendav
Pakkumus ja nõustumus – pakute kellegile nt et müüd 50 euriga telefoni ja siis pakkumus ongi tehtud. Võid teha konkreetse pakkumuse kellegile või panna kuskile leheküljele. Nõustumine on aktepteerimine.
Tavad ja praktika – kui on midagi, mis on alati kehtinud, siis tehakse alati selle järgi. Nr teemandibörsil ei sõlmita kunagi kirjalikku lepingut.
Tüüptingimustega leping – tüüptingimusi saab vaidlustada. Kui laenuleping a mõni tingimus vastuolu seadusega, nt rikub inimõigusi ja siis saab neid vaidlustada.
Koduukseleping – seadus eelab, et sa ei saa kõigest õigesti aru. Lihtsam katkestada seda.
Sidevahendi abil sõlmitud – nt müüte aktsiaid ja väärtpabereid, kuid suuline leping ja see on kehtiv.
Tarbijaleping – peab teavitama kõikidest olulistest punktidest. Nt laenu kulukuse määr.
Solidaarvõlgnikud – vastutavad solidaarselt. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist. Juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt.
KOHUSTUST TULEB TÄITA ÕIGEL VIISIL JA ÕIGEL AJAL JA ÕIGELE ISIKULE JA ÕIGES KOHAS!
Kohustusi võib täita kolmas isik! Võlausaldaja ei tohi kohustusest keelduda. Nt pank ei tohi keelduda, kui näiteks ema maksab.
Kui kohustusi ei täideta, siis kõigepealt saadate kirja jne.
KUI TEETE LAENULEPINGU, SIIS LAENULEPINGU JÄREL SAAB NÕUDA AINULT NIIPALJU KUI ANDSITE. ANDSITE 10 EURI, SIIS SAATE KA 10 EURI. VIIVIST SAAB NÕUDA KREDIIDILEPINGUGA.
Vääramatu jõud – kui peate laenu tagasi maksa ja pangaserver maas , siis see on vabandatav ning sa ei ole eestis, et seda sularahas teha. Sõda ning pärast sõda peab uuesti kohustusi täitma hakkama. Vääramatu jõud on siis, kui võlgnik seda vältida ei saa.
Kohustuse rikkumine võib olla hooletus , raske hooletus või tahtlus .

Hooletus – ei jälrgi kohuse täimiseks vajalikks hoolsust. Maksad paar päeva hiljem.

Raske hooletus – nt äriühing teeb teise poolega tehingu ja ei kontrolli et kas teine pool on käibemaksukohuslane ja arvutad maha käibemaksu.

Tahtlus – võtad 10 mln laenu ja ei tahagi tagasi maksta, siis see on karistatav rangemalt.
Kahju hüvitamine – eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oli enne kahju tekkimit. Nt sõidetakse sodiks auto ja siis taastatakse auto endine olukord. Eesmärgiks ei ole rikkuse tekitamine.
Moraalne kahju – saate peksa, hakkade pimedust kartma ja siis saate nõuda.
Garantii – 2 aastat garantii. Kui müün allahinnatud või defektiga kaupa, siis võib teha nii, et ilma garantiita. Hoone põhikonstruktsioonid on 10 aastat.
Leppetrahv – konkreetse summa. Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, siis võib nõuda vähendamist.
Võlausaldaja võib alati nõuda nõude loovutada. Ehk ei pea võlgnikult luba küsima. Väljaarvatud kui seadus ei luba. Siis ei või, kui olete isa ja ema ja enam koos ei ela ja loovutate oma vanemlikud õigused. Seda teha ei saa.
Võlasuhte lõppemine:

Võlasuhe lõppeb täitmisega

Tasaarvestusega

Kokkulangemisega – võlas oleva firma ostab see, eks võla andis.

Võla suhte lõpetamise kokkuleppega - pankrott

Lepingu ülesütlemine

Füüsilise isiku surmaga

Füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga
Müügilepingu olulised osad – millal asi üle antakse, hind. Mitte midagi tegemine on ka kohustus.
Kasuaalne seos – põhuslik seos. Kahju ja kahju tekkimise vahel peab olema seos. Kui jüri viskab akna sisse, siis ei saa nõuda mari käest raha. Välja arvatud alaealise laps.
Ravikindlustus – avalik meditsiin (riik pakub).
Seltsingu leping – pooled tegutsevad ühise eesmärgi nimel panuste tegemisel. Sisuliselt on võimalik partnerlussuhteid selle lepinguga luua. Nt omasooiharad. Aktsionäride vaheline leping on seltsingu leping. Lepivad kokku ühised eesmrgid ja üritavad saavutada.
ÄRISEADUSTIK
Äriregistri osa teadma ei pea, ainult seda mis B-kaardile kantakse (üldanmed, prokurist, juh liikmed).
Ettevõtluse piirangud – kõik võivad tegeleda, välja arvatud valdkonnas, mille riik keelab. Nt relvastatud grupeering, ei saa teha enda kaitseväge.
FIE on äriühingu vorm. Kõik FIEd tavalislet kahjumis, kuna kahjulik on näidata kasumit.
Täisühing on äriühing, kus on kaks või enam osanikku, tegutsevad ühise äri all ning vastutavad kogu oma varaga. Riik või KOV ei saa olla täisühingu osanik, kuna vastutab kogu oma varaga. Täisühingu asukoht pannakse kirja ühingulepingus.
Äriregister on numerus clausus.
Usaldusühing – sama mis täisühing, 2 või enamat isikut. Vähemalt üks neist, ehk täisosanik, vastutab kogu varaga ja usaldusosanik vastutab ainult sissemakstud summa ulatuses.
Usaldusühingu ja täisühingu ümberkujundamine on automaatne , kui usaldusühingust asutavd välja usaldusisikud, siis muutub automaatselt täisühinguks. Kui täisühingusse astub usaldusisik, siis muutub usaldusühinguks.
Suurem osa UÜ käivad sätted tulenevad TÜ sätetest.
Mälemate ühingute likvideerimine on vabatahtlik või sunniviisiline.
Kui osanikud vastutavad 5 aasta jooksul peale ühingu lõpetamist solidaarselt teiste osanikega koos tekitatud kahju, kui on nõuded.
Äriregistri kanded kohtu määrusega, ettevõtja alusega ja muul määral?
Asutamisotsusel on alati notariaalne kinnitus! Üksinda ei saa tehingut teha.
FIEl pole palka, tal on kulud-tulud tasakaalus. Maksab avansilist sotsiaalmaksu, ehk maksab ette. Füüsiline isik maksab tagant järele. FIE vastutab kogu varaga.
Riik ei sa aolla täisühingus, kuna vastutab kogu varaga, saab olla usaldusühingus.
Ühingulepingut ei saa muua, kui ei ole kolmveerand nõus.
Kui tegu väljub igapäevase tegevuse raamidest, siis peab võtma nõusoleku.
Igal osanikul saab olla ainult 1 osa!kui on 3 osanikku ja 2 müüvad maha, siis muutub ainult nimiväärtus. Aktsiaid võib olla nii palj kui tahad .
Osanik ei vastuta isiklikult oma tegudeeest, ainult sissemakstud summa platuses.
Asutamislepingu ja põhikirja kohustuslikud elemendid on seaduseskirjas. Kui üks osa puudu, siis alguses peame tühine.
Asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord peab olema asutamislepingus!!
Põhikirjas osaühingu kapital või siis niteks juhatuse liikmete arv on mõtkeas panna vahemikuna. Miinimum ja maksmumsuurused. Sest kui soovite juhatuse liikme arvu muuta, siis ei pea enam muutma põhikirja.
Osa võõrandamine on vaba. Ei pea kellegilt nõusolekut küsima, juhul kui põhikirjas ei ole kokku lepitud teisiti. Osa võib pantida juhul, kui põhikirjas ei ole teisiti. Kui OÜ osa ei ole registreeritud väärtpaberiregistris, siis peab olema osa pantimisleping notariaalselt tõestatud.
Üldreegel on see, et oa läheb üle pärijale, kui ei ole teisiti. Abielu puhul kuulutb mitmele inimesel õhiselt, siis saavad vaid õhiselt teostada õiguseid. Kui olete abielus ja pärite, siis ainult teie oma.
Lastel kohustus vanemaid üleval pidada.
Osaühingu osanik saab olla see, kellel on õigus ja teovõime, ei tohi olla etteõtluskeeldu, ei saa olla OÜ audiitor, prokurist või nõukogu liige.
Juhatuse konkurentsikeeld – eii tohi pakkuda konkurentsi samas valdkonnas!
Osaühingu nõukogu peab olema, kui osakapital on suurem kui 25000 eur.
Osaühingu osanikud võivad vastu võtta otsuseid osaühingu nõukogu või uhatuse pädevuses!
Kui omanikud midagi otsustavad, ei pea nad juhatust kuulama, aga kui nad otsustavad midagi juhatuse või nõukogu pädevuses, siis vastutus läheb üle nendele.
Kui osanik elektroonsel hääletamisel osa ei võta, siis loetakse hääl negatiivseks.
Kui nõukogu lubab, siis võb ka konverentsikõne näiteks hääletada või skype .
Kõik dokumentatsioon, mis saadetakse välja üldkoosoleku kutsega on Äriseadustikuskirjas. Näpuga tuleb järge pidada, muidu on sitasti.
Päevakord alati juurde ja otsuse eelnõu.
Ei pea saatma tähitud kirjana , võib ka kodulehel vms.
Osanik peab saama kätte üldkoosoleku kutse.
Põhikirja muutmiseks peab olema poolt 2/3.
Kui otsustatakse osaniku kohta käivad küsimused, siis osanik ise hääletada ei saa.
Kui ühele osanikule ei meeldi üldkoosoleku otsus, siis võib pöörduda kohtusse.
Osanikke nimekirja peab juhatus. Kui OÜ on registreeritud väärtpaberite keskregistris, siis peab nimekirja keskregister. AS-id peavad olema keskregistris.
Juhatuse liikme leping on tsiviilõiguslik leping, mitte tööõiguslik. Teda võib tagasi kutsuda igal ajal. Omanik võib teha seda igal ajal.
Osakapitali vähendamine: peab teavitama võlausaldajaid. kui vähendatakse lihtsustatud korras, siis ei pea teavitama. See on lubatud ainult siis, kui kahjum on. Kahjumi katteks.
AKTSIASELTS
Nii palju aktsiaid kui tahad. Nimiväärtus kunagi ei muutu. Võib olla erinevaid liike aktsiaid. On nimiväärtusega aktsia – nt 1 aktsia on 10 euri. Ja nimivöörtuseta – ehk 10 alktsiat. Siis igale nimiväärtuseta aktsiale on vrdne osa aktsiakapitalist. Aktsiat ei saa jagada. Aktsiast tulenevaid igusi saab kasutada üldkoosolekul. Aktsiate märkimine tähendab aktsiakapitali suurenemist. Märkimine tähendab märkija üigus saada aktsia ja kohustus tasuda akstia eest.
Aktsia märkimine ei kindlusta alati aktsia saamist.
Aktsiad on nimelised – aktsia kuulub alati kellegile, kindel omanik.
Märgitud eesti väärtpaberi keskregistrisse. Aktsionäri surma korral läheb üle aktsia pärijale.
Pandileping tuleb registreerida väärtpaberite keskregistris. Muidu see ei kehti,
Aktsionäride nimekiri on registris avalik info.
Iga aktsia annab ühe hääle.
Eelisaktsia – saab eelisjärjekorras dividende, pole hääleõigust. Põhikirivõib ette näha, et eelisaktsiale antakse ka hääleõigus. Nt aktsiakaüitali suurendamine .
Vahetusvõlakirjad – saab vahetada aktsiate vastu. nimiväärtuse summa ei või olla suurem 1/3 aktsiakapitalist. Vahetusvõlakiri ei pea alati lõppema sellega, et saad omanikuks.
AS tuleb kirja panna asutamiskulud ja kes neid kannab. Asutamisotsus tehakse asutamislepingu asemel, kui on 1 inimene! Asutamisel rahaline ja mitterahaline sissemakse.
Väärtpaberil saab ka olla mitterahaline sissemakse. Kui väärtpaberid on reg börsil, siis võetakse 3 eelneva kuu keskmine hind. Kui ei ole börsil, siis võetakse varad kohustused ja see mis alles jääb on ettevõtte väärtis.
Kui aktsionär ei maksa õigel ajal, siis kohtusse või teised arvavad ta välja.
Laenukeeld – aktsiaselts ei või anda laenu oma aktsionärile, kui ta käes on rohkem kui 1% aktsiakapitalist. Oma emaettevõtte aktsionärile või liikmele ei või anda, ku on üle 1%.
AS ei saa anda laenu omaaktsia ostmiseks. Juhatuse liige, nõukogu liige ja prokurist ka ei saa. AS ei saa märkida oma nimel aktsiaid ega ka kolmanda isiku nimele , kes ostab tema aktsiaid.
Ühine aktsia – kuulub mitmele ja otsuseid saab teha ühiselt. Saab anda volikirja.
Aktsionär peab saama teavet igal ajal AS kohta, va juhul kui see kahjustab Asi.
Äriseadustik teeb vahet kolmel eriliigisel aktsiaseltsil:

Ühe mehe aktsiaselts – ei pea koosolekut kokku kutsuma, ise otsustab.

Tavaline aktsiaselts

Börsiaktsiaselts – võimalik elektrooniline osalemine. Kui ikka 10 000 aktsionäri, siis nad ei mahuks ära. Tehniliselt turvaline viis peab olema. AS peab tagama selle.
Korraline üldkoosolek 1x aastas, erakorralisi nii palju kui vaja. Korralisel kinnitatakse majandusaasta aruanne jne.
Kui korralise üldkoosolekuni on vähme kui 2 kuud, siis erakorralist kokku kutsuma ei pea!
Ülekande järgmimist ei peeta osalimiseks, peab regsitreerima. Siis saab hääletada.
Kui otsustatakse aktsionäri kohta käivaid asju, siis ei saa hääletada.
Kui on 3 juhatuse liiget, siis tuleb esimees valida.
AS kapitali suurendamine ja vöhendamine samaoodi. Kahjumi katteks, siis vlausaldajat teavitama ei pea.
Aktsiate ülevõtmine – kui on 9/10 ühe käes, siis võib taodelda väikeaktsionäride ülevõtmist. Teeb ettepaneku ja peab maksma õiglase hinna. Väikeaktsionär peab ära müüma.
Raamatupidamine – välisriigi ühingu filiaal peab pidama eraldi raamatupidamist.
Filiaal – välismaise äriühingu osakond Eestis, on olemas filiaali juhataja. Raamatupidamine eraldatud emaettevõtte raamatupidamisest.
Üleeuroopaline äriühing – kaupade ja teenuste liikumine peab olema vaba, piiranguid ei tohi olla. Tuleneb EU õigustest ja kui see seadus midagi lubaba, siis peab olema liikmesriigile kohustuseks.
Järgmiseks korraks selle kohta infot!
Ja mõni firmanäide!
Käibemaksu peab maksma kui käive on 16 000 eurot. Igasugune asi ei ole käive. Ainult se,e kui müüte oma toodet või teenust.
Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine – äriühingu restruktureerimine. Ühineda võivad erinevad äriühingu vormid. Tulundusühistut ei saa reorganiseerida. Eestis lubatud liberaalses vormis.
A ja B ühinevad ja saab C, teised kustutatakse.
A ja B ühinevad ja A saab osa B-st. A kustutatakse.
Ühinemisel ei jaotatata raha (aktsiate eest ei saada raha), saadakse allesjääva äriühingu aktsiad. Kustutavava äriühingu aktsiad jäävad selle äriõhingu aktsiateks, mille osks sai. Kui A ja B õhinevad, siis C omanikud saavad C aktsiad. Raha ei tohi liigutada.
Jaguneda või jaotamise ja eraldumise teel. Jagunemine tähendab seda, et ettevõte jaguneb kaheks erinevaks Bks ja Cks ja A kustutatakse. Eraldumine on see, et Ast mingi osa erladub ja mõlemad jäävad alles.
Ümberkujundamine – ala AS muutub OÜ-ks ja vastupidi. Tulundusühistust ei saa!!!! Raha ei liigu, vahetatakse aktsiaid.
Siirdehind – aktsiate osanike tuleb kohelda võrdselt. Äriühing ei saa seotud isikutega teha tehinguid odavamalt kui turul tehakse.
PANKROTIMENETLUS
Pankrot – püsiv maksejõuetus. Kuulutab välja kohus, mitte keegi muu.
Eesmärgid:

Võlgniku vara võõrandamine ja võlausaldaja kohustuste rahuldamine selle arvelt

Ettevõtte tervendamine
Pankrot ei pea lõppema ettevõtte likvideerimisega, kui võlad on likvideeritud, saab ettevõtteedasi tegutseda.
Füüsilise isiku pankrot – 5 aastat peab maksma võlga tagasi, kui tööl käib. Kui tööl ei käi, siis ei pea midagi maksma. Võimalus kohustustest vabaneda . Kui saad penssi või töötutoetust, siis seda ei saa ära võtta. Selle ajaga enamus kandivad vara naise ja kellegi teise nimele ja ongi kõik.
Eestis karistusseadustik näeb ette karistusena ettevõtte sundlõpetamist. Ehk juriidilise isiku surmanuhtlus. Rakendatatakse, kui toime on pandud kuritegu .
EESTI VABARIIGIS KEHTIV PANKROTIMENETLUS KOHTUSTUB VÄLJASELGITAMA MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSED! Et välja selgitada kas see on kuritegelik .
Pankrotimeneltus – kohtumenetlus ja kohtuväline menetlus. Kohtus juhib kohtunik ja kohtuvälist pankrotihaldur . Avaldus tuleb anda sisse maakohtusse. Kui aasta olid ühes maakonna registris, siis sinna maakohtusse ka lähed. Muutmine enam ei aita. Eesmärgiks saada ülevaade võlgniku varalisest seisukorrast ja tagada vara säilimine ja võlgiku enda kohalolek.
Pankrotivõlgnikuks ei saa olla riik ega kohaliku omavalitsuse üksus, kuna nendele on garanteeritud positiivne rahavoog – maksud laekuvad ikka! See on garanteeritud aegade lõpuni.
Pankroti võlausaldaja – on see, kellel on võlgniku vastu rahaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.
Kas taodelda pankroti väljakuulutamist? Kompromiss on alati kõige parem lahendus. Võib juhtuda, et annate avalduse sisse, maksate 400 euri ja kohus nõuab raha deposiiti, aga pärast selgub , et te ei saa mitte midagi. Avalduse võib sisse anda ja slele saab alati tagasi võtta.
Kohus võib jätta menetlemata –
Võlg, viivised, trahvid – seadus ei tee vahet.
Pankroti väljakuulutamise otsus on alati kellaajaline, et ei tekiks õigusvaidlusi. Sellest hetkeks on juhatuse liikmed eikeegid ja kamandab pankrotihaldur.
Ettevõtte vara muutub pankrotivaraks ja pankrotihaldur hakkab seda käsutama.
Pankroti väljakuulutamise hetkest võlad külmutatakse!!! Enam suuremaks ei lähe!!!
SANEERIMINE
Saneerimise puhul nõuded ümberkujundatatakse. Pankroti puhul võlad külmutatakse.

• Tähtaja pikendamine
  
• Võlasummat saab maksta osamaksetena
  
• Võlasumma vähendamine
  
• Võlasumma asendamine – saab ettevõtte osanikuks või aktsionäriks. Kui võlausaldaja saab omanikuks, siis saab kas tegutseda hästi, et saaks raha tagasi.
  

Saneerida saab ainult eraõigluslikke äriühinguid. Füüsiline isik ennast saneerida ei saa ja avalik-õiguslik ei saa. Eraõiguslik äriühing on näiteks Eesti Energia.
Konkurents
EUs kaubad peavad saama vabalt liikuda Euroopa piires. Euroopat käsitletakse nagu ühtset riiki.
EU nõukogu määrus 139/2004/EÜ läbi lugeda!+ konkurentsiseadus
Riigiabi –

• võib doteerida transpordisektorit (nt bussid ja rongid), kui riik ei aitaks, siis ei oleks sellist asja. Kahju katab riik dotatsiooni teel ja inimene saab liikuma.
  
• Meditsiiin, põllumajandus, lubatud, sest riik peab ennast ära toitma, mitte sisse vedama.
  
• Metsandus
  

Riigiabi saab anda ilma, et aru saaks, et see oleks riigiabi. Eestis juhtunud paar korda – looduskatastroofid , õnnetused!
2015 võtab Eesti riik Eesti Gaasilt ära põhivõrgu.
Nt postiteenus ei ole riigiabi. Kuigi see on kahjumlik siis peab riik seda tagama.
Kõlvatu konkurents – eksitava teabe avaldamine, konkurendi ja tema kauba halvustamine.
Kõlvatu konkurents või selle puudumine tuvastatakse poolte vaidluses tsiviilkohtumenetluse korras.
Juhatuse liige ei tohi pakkuda konkuentsi, kui ei ole õukogu ja juhatuse luba.
Autoriõigus – seotud ettevõtte tegevusega . Räägitakse intellektuaalse omandiõiguse üle. Õigused inimese loometöö tulemusele. Rahvusvaheliselt reguleerib WIPO, sõlmiti 1967 Stockholmis . Eesti ühines 1994. Konventsiooni ärgi on kirjandus-kunsti ja teadusteos . Fonogramm, raadio, esitaja , laiutised, teaduslikud avastused, tööstuslikud...
Intellektuaalse omandi liigid:

Autoriõigused – õigus autorsusele, kirjandus, unsti ja teaduse autorile kuuluvate isiklike ja ja varaliste õiguste kogum.

Autoriõigusega kaasnavead õigused – esitajaõigus ehk esitaja ise, fonogrammi tootja õigus, ülekandja õigus, filmitootja õigus, andmebaasitootja õigused,

Tööstusomand – patendiõigus, kasulik mudeliõigus, kaubanduslike tähiste õigus, mikrolülituste topoloogia õigus( protsessor )
Autoriõiguse muud immateriaalsed õigused:

Õigus isiku nimele – moeloojad, Bjorn Thalin

Õigus isiku kujutisele (Nike Michael Jordani kujutis)
Intellektuaalse omandi õigus sai alguse tsunftide algusest.
Põhiseadus, aptendiseadus, kaubamärgiseadus, autoriskaitseseadus.
Teos peab vastama tingimustele,et läheks autoriõiguste alla:

Originaalteos

Peab olema objektiivsesvormis ja onselle vormi kaudu tajutav (pilt, kuju, teos)

Reprodutseeritav mingil kujul (taasesitatav)
Autoriõiguste seauds paragrahv 4 lõige 3 lugeda!!!
Millal tekib autoriõigus? – teose loomisega . Ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist ega muid asju. Võin sahtlis ka hoida.
Tööstusomandiõigus tekib registreerimisega!
Isiklikud õigused on need, mis on seotud isikutega. Ehk õigus teose autori nimele. Autor jääb autoriks. Autoril õigus panna ka varjunimi. Kui tahad teost muuta või järele teha, siis pead küsima nõusoleku autorilt.
Varalised õigused=raha. Kõik õigused, millega saab aha teha on varalised õigused.
Varalisi õigusi saab lahutada, isisklikke ei saa.
EESTI VABARIIGIS SAAB AUTORIKS OLLA AINULT FÜÜSILINE ISIK!
Autorsus:

Ühisautorsus – kui teos moodustab jagamatu terviku.

Kaasautorsus – kui saab jagada teost. Luulekogumik nt ja 5 autorit .
Töökohustuste korras loodud teosed – kui otsesed tööülesanded ja selle käigus loodud, siis kuulub tööandjale. Kui pole ostseseid, siis kuulub töötajale.
Autoriõiguse ja omandiõiguse erisused :

Autoriõigus on territoriaalne – kui Eesti on ühinenud WIPOga, siis kehtib 183 riigis.

Autoriõigus on tähtajaline – kui autor ära suleb, siis 70. aastat peale surma saavad kõik kasutada, aga oma nime ei saa panna.
Teosest tulenevate õiguste kasutamine:

Kas autor annab üle oma varalised õigused – talle ei jää midagi alles

Või autor annab litsentsi – jäävad teatud õigused
Litsentsitüübid:

Lihtlitsents – kui autor annab selle, siis jäävad talle samad õigused, kui litsentsisaajal.

Ainulitsents – teos saab kasutada vaid see, kellele litsents antakse.

All-litsents – see kes litsensti saab, on õigus litsents edasi anda.
Autorileping –

Valmisteose autorileping – ostu-müügi leping, annate õigused üle

Loodava teose autorileping –
PEAB OLEMA KIRJALIKULT TEHTUD!
Mis peab lepingus olema:

Teose kirjeldus

Kas õigused loovutatakse või antakse litsents

Kui antakse litsents, siis milline?

All-litsentsi andmise õigus

Teose kasutamise viis

Teose kasutamise territoorium

Autorilepingu kehtivuse tähtaeg

Teose kasutamise algustähtaeg

Autoritasu suurus ja selle maksmise viis – kindel summa ja ühekordne makse või protsent läbimüügist nt.
Kaubamärk – võib olla sõna või sõnad, kujutis, sõna või sõnade ja kujutiste kombinatsioon, ruumiline kujund(pakendi või toote originaalne kuju), tähtede kombinatsioon (IBM; BMW), numbri ja tähe ekombinatsioon (3M, H20), ärinimi ( venus club , hollywood)
18