Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Filosoofia (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida me saame teada ?
  • Mida me peame tegema ?
  • Kuidas ta kilpkonna kätte saab ?
  • Kuidas nool lendab vibult märklauani ?
  • Kuskil punktis paigal. Kuid kuidas saab liikumine olla paigalseisude summa ?
  • Mis ja miks on olev tervenisti ?
  • Millist eesmärki peaks ühiskond järgima, ning kuidas seda saavutada ?
 
Säutsu twitteris
1. 1. METAFÜÜSIKA — küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon)
2. EPISTEMOLOOGIA— Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid.
3. EETIKA — õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse.
4. LOOGIKA — õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs.
5. ESTEETIKA — filosoofiline õpetus ilust. Noorim filosoofia haru, Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika.
2. Maailmapilt : mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmast. See, mille läbi maailm inimesele “paistab”
Maailmavaade: hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu, maailmavaate kujunemisel oluline koht keskkonnal, kultuuril , maailmavaade on inimesi ühendav.
Vahetud : (Müüdiline, kristlik-religioosne)
Teoreetilised : (filosoofia, teoloogia ,teadus)
MÜÜT: hõimu või sugukonna algkogum, etumoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Müüdis ei olnud loomuliku/üleloomuliku, meelelise/ülemeelelise eristust. Jumalad olid inimnäolised, viibisid inimeste keskel, neid iseloomustasid inimlikud pahed. Olulisim erinevus: jumalad ei suutnud surra, varjatusse minna. Surma mõistsid kreeklased ära-oluna, mitte olematusena. Siit võrsus ka esimene filosoofia küsimus: mis (milline olev) oli kõige alguseks-aluseks (arche).
***Müütide kaudu mõistsid inimesed endid kokkukuuluvana. Kui nüüd üritada seletada filosoofia tekkimist, siis üks põhjus võibki olla jumaliku kohalolu kadumine, müüdi kadumine. Pole juhuslik (kuigi selle tähtsust võib erineval määral rohutada), et filosoofia teke langeb kokku suurte ühiskondlike muutustega — demokraatlike linnriikide tekkimine. Müütide seletusjõud vähenes. Kreeklaste müütides polnud 1) seletatud tekkimist, millest kõik alguse sai — lugu läks tagasi Chaoseni (vrdl. juutide mütoloogias: Jumal lõi maailma eimiskist).2) Valitses see, mis ei olnud algupärane (3. põlvkonna jumalad).
3. Alge (arche) — millest miski algab, tekkiva päritolu. Alguse ja alustavana samas ka alus: see, mis valitseb järgnevat. Küsimus, mis on?- jääb filosoofias kehtima.
Thalese arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett, kõikjal leidub vett.
Anaximandros : Oleva alge tal apeiron (piiritu, mitte-piiriline). Piirid puuduvad, maa ei toetu millelegi.
Anaximenes: Temal arche piiritletud,õhk — nii aine kui ka samas apeiron
Pythagoras : Matemaatikaga tegeles, kuna tema jaoks oli arche arv. Kõik reaalse maailma suhted on ideaalsete arvuliste suhete peegeldused.
4. Parmenides (u. 540-470). Oluline kuju teel metafüüsika poole. Parmenides tegeleb samuti oleva alge küsimusega, kuid arendab eeldust , et arche peab olema ainus ja valitsev järeldusteni, mis on teravas vastuolus meelelise kogemusega. Alustab seda, mis juba Anaximandrose mõtlemises sees: dualismi — mõteldava/tajutava vastuolu. Piiritleb oleva archena vastandina olematule. Mõtlemises vajalik otsustav vahetegu : kas on või ei ole? 3 teed: et on(tõe tee), et ei ole(käimatu tee), on ja ei ole( doxa ). Zenoni Kuulsad apooriad: Achilleus ja kilpkonn: kuidas ta kilpkonna kätte saab? Selleks, et läbida vahemaa, tuleb tal läbida esmalt pool, siis sellest poolest pool jne., lõpmatuseni. Järelikult liikumine võimatu. Lendav nool: kuidas nool lendab vibult märklauani? Kui lahutaksime noole lennu lühimateks hetkedeks, siis mingil hetkel seisab nool alati kuskil punktis paigal. Kuid kuidas saab liikumine olla paigalseisude summa?
5. Sokratese pööre: see viitab probleemiasetuse muutusele ning olulisusele. Pööre seisneb üleminekus loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde. Eristamaks ennast sofistidest ei võta ta õpetamise eest tasu. Oli ka eraelus askeetlik. Kõndis Ateena tänavail ja kõnetas inimesi, et nendega filosofeerida , ajapikku koguski pooldajaskonna. Ma tean, et ma midagi ei tea.
6. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks ( idea ). Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee.Ideedepüramiid tipneb ühe ideega, mis sisaldab kõiki teisi. Selleks on hüvesuse idee. Ideed on nähtava maailma omaduste põhjuseks. On selge, et ideid ei saaks tunnetada kui inimene kuuluks jäägitult nähtuste valdkonda. Nähtav maailm: Meeltega tabatav, Näivus, paistvus, Tekkimine, hävimine, muutumine, Ajaline, Ruumilis-kehaline, liitne, jagatav , Nähtuste paljusus ja individuaalsus, Ebatäiuslikkus.
Ideede, olemuste maailm:Mõistusega tabatav, Tegelik, tõeline, tõevaldkond, Tekkimatu, hävimatu, muutumatu, Igavene, ajatu , Ruumiliste karakteristikuteta, lihtne, Ühtne, universaalne, Täiuslikkus, Normatiivsus .
7. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult, seda nimetatakse teleoloogiliseks maailmakirjelduseks.
Ükski põhjus ei saa esineda teistest eraldi. Iga tagajärg on põhjuseks mingile uuele sündmusele, iga mõne teise liigutaja poolt liikuma pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma.
8. Keskajal oli filosoofia roll kultuuris sekundaarne. Valitses ilmutususk (vahetu maailmamõistmine, algkristluses) või siis juba teoloogia.Jumal oli iseoleva alus ja algpõhjus, kes loob maailma eimiskist. Ka eetika küsimus oli kindla suunaga. Pääsemine seisneb Jumalas. Inimene ise ei suuda ennast päästa, lunastada. Usk langeb inimestele osaks vahetult,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Filosoofia #1 Filosoofia #2 Filosoofia #3 Filosoofia #4 Filosoofia #5 Filosoofia #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 313 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sweetestgirl Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (5)

lachen profiilipilt
lachen: aitäh. abiks ikka!
18:05 15-11-2012
oll4444 profiilipilt
Oll Punk: Hea materjal
11:27 16-03-2010
Schumi profiilipilt
Schumi: sobib küll
16:32 29-05-2012


Sarnased materjalid

87
doc
Filosoofia materjale
60
doc
Filosoofia SH
7
doc
Filosoofia
20
docx
Filosoofia p eriood
32
doc
Keskaja filosoofia
13
doc
Filosoofia
7
docx
Filosoofia küsimused
14
doc
Filosoofia eksami vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun