30.10.2012 Slide 1 EETIKA Moraalirelativism Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Argo Buinevits Mis on viltu? A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve?
Moraalinormide täitmist tagatakse: · Väliste sanktsioonidega (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) · Sisemiste sanktsioonidega (häbi, süütunne) Eetika eesmärk on kujudnada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. MORAALIRELATIVISM Moraal on normide süsteem Normid on reeglid, mis ütlevad, mida peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: · Mäng (male, jalka) · Õigus (seadused) · Religioon · Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid) · Kombed, etikett Väärtused väljendavad seda mida soovime ja peame kalliks. Neid kaitsevad moraaliprintsiibid ja normid. Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eetiline relativism pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Moraalipõhimõtted on suhtelied, olenedes kultuurist või isiku valikust.
Uurimisprobleem: Miks peaksime kinni hoidma moraaliobjektivismist? Põhiväide: (mõõdukas objektivism) On olemas objektiivsed moraaliprintsiibid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsiip. (moraaliabsolutism) On olemas üleskaalutud moraalipõhimõtted Argument: (mõõdukas objektivism) A1: E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene. E2: Printsiip ,,On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast" on üldkehtiv kõikjal A2: E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne inimloomus tekitab vajaduse ühtse moraali järele,kuna moraal edendab huvisid/vajadusi E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised Järeldus2: Need ongi objektiivsed
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas
Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged ratsionalism - intuitsionism meie valiku/otsuse alusel (detsisionism) või siis ütleb meie südametunnistus/intuitsioon objektivism absolutism meile ette, milline tegu on õige 5 6 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! (intuitsionism). © 2004 By Default!
Tasakaalukas kesktee Vooruste omandamine Vooruste iseloomustus Aristotelese järgi: Inimesed omandavad voorused teisi voorus on kahe äärmuse, liialduse ja vaadeldes ja neid jäljendades. Moraal ei puudujäägi vahel, olles "kuldne seisne mitte reeglite omandamises, vaid kesktee". eeskujude järgimises. Julgus on kahe pahe vahepeal: arguse ja Aristotelese juhis: "Tee seda, mida hulljulguse vahel
Kõik kommentaarid