Õiguse entsüklopeedia (7)

Õiguse entsüklopeedia – lektor Jüri Liventaal , õppeaine- ainekood P2OG.02.149 4AP
( lisainfo ÕE oma veebilehel)
Õiguse entsüklopeedia on teadmiste ring õiguse ja riigiga seotud valdkondades. (ÕE lk 11-13, LM I lk 10 ja 12)
TEEMA IX. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine
Taska : põhimõisted: aeg ja ruum, ese, kausaliteet
Põhimõisted
Instituudid- õiguse instituut on kogum õigusnorme, mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses.
Institutsioonid - õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (organ) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames
Terminid- (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest ...
Definitsioonid- (ld definitio) on määratlus, mõiste põhilise sisu avamine. Definitsioonis antakse harilikult antud mõiste ...
Klassifikatsioonid- kindlate tunnuste alusel liigitust või rühmitamist.
Teooriad-
Doktriinid - mitu tähendust - teoreetiline õpetus, teooria, õppelause, poliitiline süsteem.
Kontseptsioonid- (ld conceptio) mitmetähenduslik – vaatlus- või käsitusviis, vaadete süsteem, üldkujutlus, plaan, tärganud mõte, idee.
Õigusteaduse koht teaduste süsteemis ja õigusteaduste perekond (edasi oli oluline info, vt!)
-õigusteadusest saame rääkida alates rooma riiklusest
- Rooma ÕT ajalugu periodiseeritakse järgmiselt:
1) eelklassikaline III saj. Keskpaik e.Kr – 82 e.Kr
2) klassikaline 82 e.Kr.-27 e.Kr.250p.Kr.
3) hilisklassikaline 250-476 p-Kr.
-õigusteaduse aktiivsed perioodid on eelkl. ja klassikaline.
(Hesi?,) juridica , IX/2002 lk 626-634 Siimets-Gross
Teaduse (uurimise) objektiks on objektiivse tegelikkuse valdkonnad.
Teaduse ained..
Teaduse meetodiks on viisid ja võtted, mille abil uurimisobjektist piiritletakse konkreetne uurimisese ning uuritakse selle eriomaseid tunnuseid ja objektis ...
Õigusteadus on teadus õigusnormide sisust, mis aitab teisi ühiskonnateadusi ning nende teaduste eesmärkide saavutamisel. Õigusteaduse uurimise üldobjektiks on õigusnormid (positiivne õigus) ja sellega seonduv riigi ja õiguse valdkonnas.
Koondava teadusena hõlmab õigusteadus valdkonnaharudena õigussotsioloogia (uurib normipärast käitumist), õigusdogmaatika (uurib positiivset õigust), võrdleva õigusteaduse (erinevate õigussüst. ja õiguskordade erinevused, uuriv ja võrdlev) ning õiguse ajaloo.
ÕT 4 põhilist haru:
Õigussotsioloogia
Õigusdogmaatika
Õiguse ajalugu
Võrdlev õigus
Meetodid: (konkreetsed!)
TEEMA V ÕIGUSKORRA STUKTUUR JA SÜSTEEM.
(VT LEHELT, MIDA JUURDE LUGEDA, käsikirjas)
Antud riigi õigussüsteem
1) positiivne õigus (õigusnormid) + tavaõigus (maa tava)
2) + rahvusvaheline pos. õigus ja tavaõigus
3) + kohtupraktika
+ TÄIENDAVAD:
4) õiguse üldpõhimõtted
5) moraalinormid
6) kanooniline õigus (usukonventsiooniline õigus)
7) lepingud
8) doktrinäärsed tõlgendused (õigussüsteem?)
- ÕIGUSKORD: +
9) õigusloome kord
10) pädevad institutsioonid
Nn suured õigussüsteemid e õigusperekonnad (vt 3st allikast, Narits, sinepikarva ja loengumapist) on järgmised:
- Euroopa kontinentaalõiguse e romaani-germaani süsteem (juured rooma õigusest)
- üldine e anglo-ameerika õigussüsteem e veel selles eritähenduses common law süsteem (juured inglise common law õiguses)
- islami õigussüsteem
- judaistlik ÕS
- Kaug-Ida ÕS
- Aafrika ning Madagaskari ÕS
- sotsialistlik ÕS
IV teema. RIIK
R. Narits. Objektiivse õiguse korrastamisest Eestis: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. – Riigikogu Toimetised. 12, 2005, lk 71-80.
Kohus, struktuur, element, õigussüsteem, suured õigussüsteemid, õiguskorra 6 astet Taska järgi, vertikaalne jm, konstitutsiooni kehtestamise põhistamiseks mõeldud doktriinid, õigusharude süsteem (avalik- ja eraõigus)
Riik ja õigus.
Riik ja õigus on lahutamatult seotud.
Positiivne õigus on antud ajal oleva riigi kehtiv õigus.
Ajalooline õigus on eksistentsi lõpetanud riigi kunagine õigus.
16.september
*Juristide eetikakoodeksid
NELJAPÄEV SEMINARI MATERJAL Õsi, järgmine kord SEMINAR
I teema. ÕIGUSE EELASTMED JA ÕIGUSE MÕISTE
1. Õiguse eelastmed (ÕE lk 17-23). 2. Tava, moraal , õigus, sund ja võim (ÕE lk 23-26; LM II lk 11-13; SÕT lk 45-47 ja 51-56). 3. Ius non scriptum , ius scriptum (ÕE lk 26-29; LM II lk 11). 4. Õiguse tähistamine (ÕE lk 29-33; LM II lk 15-16; SÕT lk 17-19). 5. Õiguse tähistamine ja õiguse idee (ÕE lk 33-38). 6. Õiguse mõiste erinevaid tähendusi (ÕE lk 38-41; LM II lk 14-15 ja 16-17). 7. Positiivne ja ülipositiivne õigus (ÕE lk 41-44; LM II lk 16). Era- ja avalik õigus, õigusharude süsteem (ÕE lk 44-46 ja skeem lk 47 (nummerdamata, aga järjestuses 47.); LM I lk 84-85 skeemid nr 4 ja 5, LM II lk 60-61; SÕT lk 23-26). Teema kohta vt veel: III SA 25.; Narits,R., Merusk , K. Õiguse olemusest ja seaduse võimalustest.RiTo 2/2000 lk 100-102.
Mis on õiguseeelastmed? – tava, moraal, usund
Mis on iseloomulik tava-, mis moraalikorrale (normile?)
Ius scriptum, Ius non scriptum – mis ajastusse need kuuluvad? Mis iseloomulik nendele ajastutele? Kuidas see muutus toimub?
NB! Õiguse idee (mis see üldse on, selle sisu) ja selle kolm element: õiglus, õiguskindlus, eesmärgi pärasus.
Kuhu arenguliselt suubusid tava- ja moraaliõigus (õigusnormidesse) ja kuhu usundinormid (kanoonilisse õigusse).
Millal lahutusid moraal ja õigus (ajastuliselt)?
Millistes õiguskordades saame rääkida formaalsetest sanktsioonidest (- ainult õiguskorras).
Siis kui tavad on sanktsioneeritud õiguskorra osaks, ainult siis.
Kas sund on õigus? Kas ainult võim on õigus? Kas sund ja võim kokku on õigus?
(Taska lk 11-29 töötage läbi!!!)
Kes kõige varem väljus ius non scriptumi tasemelt ja jõudis ius scriptumi tasemele (Antiik-Kreeka)?
NB! Õigus objektiivses ja õigus subjektiivses tähenduses – „et oleks selge, jumala eest“
Õiguse tunnused tänapäevamõistes
Käsuteooriast kuni…-ni.
Mis on Euroopa õigus laiemas ja kitsamas mõistes? (Laffranque) PP
ALLIKAID I TEEMA KOHTA:
Taska: „Õigusteaduse metodoloogia“
RKPJo… (2 otsust vt PP)
SÕT: LK 17-26, 28-34, 45-47, 51-56
Narits – jurisprudentsi põhijoontest lk 378-380
Narits – Eessõna kogumikule „ Riigikohtu lahendid ...
JPM
II teema

Taska „Õigusteaduse metodoloogia” lk 11-29 (veebilehel ka)
LM II lk 11-17 ja 60-61
Aimre „sotsioloogia. Teine trükk, 2005”
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi
RKPJKo Otsus 30.09.94 nr III-4/1-5/94
RKPJKo 02.12.2004 nr 3-4-1-20-04
Vt lisaks ainekavast
Põhimõisted:
Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord (ÕE lk 17).
Individuaalne reguleerimine...
Normatiivne reguleerimine...
Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhus või mall . Sots. seisukohalt on norm ühiselule omane käitumisreegel, mille abil inimesed püüavad mõjutada üksteise tegevust. ( Aarnio lk 56)
Tava-, moraali-, korporatiivsed-, ja õigusnormid
Vt huviga moraalinorme ning ümbritsevat
Oma reeglistik on korporatiividele alati omane.
Moraalinormid on pigem kõlblus(väärtus)põhimõtted, põh. sub hinnangule ja isiklikule väärtusskaalale, mis mõjutab käitumisnorme, tava- ja õigusnorme jm mis ühiskonnas toimivad.
Staatiline aspekt..
Dünaamiline aspekt...
SUGUKONDLIK KORD
TAVA, MORAAL JA USUND
IUS NON SCRIPTUM; IUS SCRIPTUM
ÕIGUSE TÄHISTAMINE
(Taska ei ole eriti oluline)
ÕIGUSE TÄHISTAMINE JA ÕIGUSE IDEE
-võrdsustav õiglus
Absoluutne ja relatiivne õigluskontseptsioon
Õigluse ja õiguse vahekorrast – õiglus on õiguse sisuks , õigus aga õigluse vormiks!
Õiguse eesmärgipärasus ( loengumapp lk 35 – ühiskonnatüübid)
ÕIGUSE TÄNAPÄEVASEST MÕISTEST
Õiguse tunnustest
Käsuteooriast ülipositiivse õiguseni
POSITIIVNE JA ÜLIPOSITIIVNE ÕIGUS
(30.sept)(1,5 loengut I teema)
Õiguse idee
Õiguse mõiste
Õiguse tähistamine
Õiguse tänapäevasest mõistest
Positiivne ja ülipositiivne õigus
TEEMA II – ÕIGUSE ALLIKAD

õiguse allikate ajaloost

sugukondlik kord

antiikaja õiguskorrad. Antiik-Kreeka

kehtiva õiguse allikad
Allikad materiaalses ja formaalses tähenduses.
Keskvõimu püsivaks muutumine, võimu koondumine teatud ülikkonna kätte, pärimine vms
Antiik-Kreeka iseloomustus – siin eralduvad religioon ja õigus
Moraali iseseisvaks kujunemine – küpsel keskajal (Aurelius, Thomas )
Loomuõigus ja mingi teine
Antiik-Rooma. Cicero !
Lokaalõigus lahutuvad lõplikult moraal ja õigus. Kuidas te seostaksite riigi põhitunnuseid selle ajastuga. Riigi vormid. Põhiküsimus – riigi põhitunnused antiikajal (või partikulaarajastul või uusajal) seisused (3 tk aadel, vaimulikkond, linnakodanlis ja käsitöölised; neljas – talupojad, aga neid ei peetud inimesteks)
Riigi suveräänsuse tagamise neli elementi – oli avaliku võimu organisatsioon , erinevus seisnes selles, et valitsev oli monarhia , jagas võimu, ametkond ei olnud välja kujunenud, võim oli koondunud: monarhi kätte, aga Pariisi parlament oli kohtuorgan,
Common law (Narits)
Mis oli enne seda ja millal olid modifikatsioonid?
Kelseni püramiid, õigusaktide hierarhiline süsteem, Eesti õiguskorra MAATRIKS
Seadused kitsas ja laias tähendused (seadused, dekreedid, kõik määrused st valitsus, ministrid , KOV jne)
Võimude lahususe süsteem, õigust loovad ja õigust rakendavad aktid
Jurisdiktsioonilised aktid on kohtumäärus ja otsus ja … .
NB! Õpi haldusmenetluseseadusest mis on määrus, kes võib neid anda intra legem korras, praeter legem ja kas ning kes võiks anda contra legem korras.
Naritsa raamatus on räägitud vaid dekreetide kahest liigist, tegelikult on neid kolm!
Mis on esmane õigus ja mis on teisene õigus ning rahvusvahelised lepingud ja õigus? (Laffranque)
NB! Prima facie kohustuslikkus
KODUS:
a) Kehtiva õiguse allikad (K.Merusk.. ???) PEAB LUGEMA!
b) Õppige:

õigusakt (loengumapist)

... (?)
c) Laffranque: Euroopa Liiduõigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles (lk21-41)
http://elik.nlib.ee
*direktiivid, määrused, juhendid, jm õigusaktid
Õiguse kohaldamine
II (08.10.20008) SEMINARI märkmed
Reede lõunaks e-mail Liventaalile vahetuse osas, ise leidke partner!
1. Milline on prof Elmar Ilusa õiguse allikate nelikliigitus?

materiaalne tähendus – ühiskondlikud suhted, mida pole riigi poolt reguleeritud (kui reguleeritakse saavad normideks) ; on kehtiv, kui vastab PS ja õigussüsteemist lähtuvatele allikatele

formaalne – normid millest lähtuvad avalikud õigusnormid – tavad, seadused

institustsionaalne – organid , kes annavad üldkohustuslikke norme nt rahvakoosolek, senat , magistraadid, preetorid

ürikuline tähendus – tekstikandjad, allikas materiaalsed seemed , millele on fikseeritud õigusnormid nt savitahvlid, auasambad, papüürused
2. Teooriate paljusus - 3 tähtsamat määratlust: (Koomeister ja Merusk)
1) õigustloovad allikad – inimeste ettekujutused, hoiakud – määravad ära õiguse õiguse loojana
2) õigushinnangud – mõõtkava, millel hinnatakse õiguskorda
3) õiguse tunnetamise allikad – õiguse allikad kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse kohta
+ õigusallikas on positiivse õiguse tunnetuse alusel
3.
glossid e glossad – normi seletused
C.I.C - corpus iuris civilises; corpus iuris canonici
4.
A-Kreekas:
a) loomuõigus
b) inimeste loodud õigus
Kl.Antiik (Rooma) – Cicero
1) positiivne seadus
2) Lex aterna
a) mõistuseta st loomu- e loodusõigus
b) ühiskonnas eetilis -õiguslik seadus (hea/halb)
Justinianuse Institutiones, milles piiritletakse kolme liiki õigusnorme:
1) ius naturale (kõike elusat hõlmavad seadused);
2) ius gentium (kogu inimkonda hõlmavad seadused);
3) ius civile (konkreetset riiki hõlmavad seadused).
Aurelius Augustinius
1) lex aeterna
2)lex naturalis
3) lex temporalis
Keskajal kinnistub pikaks ajaks nelikliigitus (ka: käsitus), mis pärineb Aquino Thomas’elt:
1) positiivne ( igavene ) õigus – kehtestatav (hõlmab Jumala loodud kogu loodust; igavene õigus on ühelt poolt õigus ja teiselt poolt moraalinormid - täies mahus suudab seda hoomata üksnes Jumal);
2) loomulik õigus – antud loojast (kogu õigust ning moraalset täiuslikkust hoomab vaid Jumal, looduse olenditest suudab enim hoomata inimene - see osake ongi loomulik õigus,
milles sisaldub sh hea, õiglane ja mõistlik);
3) jumalik õigus – ülim tarkus (sisaldub jumalasõnas, nt Moosese raamatute normistikus jt;
jumalikku õiglast õigust tuleb alandlikult uskuda ja täita, mitte mõista ja seletada - viimane on
patt);
4) inimlik ehk ilmalik õigus (lex humanis ) (inimeste loodud õigus, mis peegeldab kahjuks
ebatäielikult igavest, loomulikku ja jumalikku õigust, kuid peaks tões ja usus püüdlema nende
võimalikult täieliku järgimise poole).
Õiguspeegel –
Servus servorum dei (vms)
Reformatsiooniajastul eeltoodud liigitus lihtsustub (nt hugenott Gentillet):
1) jumala seadused;
2) looduse seadused;
3) tsiviilseadused
Keskaja õigus
Kanooniline õigus
Lokaalõigus
Õpik - Ylikangas : „Miks õigus muutub?”
Õiguse põhikoolkonnad on:
1. valgustusajastu loomuõigus - Selle koolkonna esindajad väidavad, et eksisteerib ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ning positiveerub inimese mõistuse abil ja selle kaudu.
2. ajalooline koolkond
3. õiguspositivism
4. kaasaegne loomuõigus
Kehtiva õiguse allikad (võta powerpoint!)
Aarnio raamatus - Kolm vaatenurka õigusele lk 88-112
Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria küsimusi. Tartu, 1993
Seadus kitsas tähenduses
Seadus laias tähenduses
Vt ÕE LM II lk 82, skeem (ÕPI PÄHE!)
ÕIGUSAKTID
Näide:
1. pealkiri (otsus, kuupäev)
2. preambul (sis. viidet)
3. otsus
4. signatuur
5. pitser
Kui aktis on kasvõi üks üldnorm, peab akti vormistama üldaktina!
KODUS: määrata kas akt on üld või üksik.
Uurimustöö koostamise reeglid

Teema III – Õigusnormid

Aarnio 56-67
LM I 15-16
LM II 9-14, 17—25, 30-35, 62, 102-103
ÕE III peatükk
SÕT III (lk45-61)
RiTo 2,/2000 (www.riigikogu.ee/rito)
Kes on R. Scumann ja mida tähendas tema plaan?
Kelle ja milline teos on EL hümniks? Sümbolid? Millal on EL-u päev?
Sots normide mõiste ja süsteem, liigitus ja mis on millele iseloomulik,
Kohustused: autonoomne, autonoomne imperatiivne
6 põhitunnust (PP)
Aine, ese, objekt – vallata!
Formaalne (õiguspärane, õigusloomega seonduv) ja materiaalne ( legitiimne , pos. õiguse ja ülipos.õiguse juures)
Sots. normide liigid, funktsioonid, lühiiseloomustus!
NB! Õigusnormide vormistamine (PP)
Õigusnormide liigid
Õigusnormi struktuurist
Sotsiaalsed normid – näited
-sotsiaalsete normide kui käitumiseeskirjade näited:
1. tavad, sh traditsioonid e kombed (nii ilmalikud elukombed kui ka usukombed), harjumused, etikett (Jõulud, hambapesu hommikuti ; poisslaste ümberlõikamine jne)
2. moraal, st kõlblusreeglid (10 käsku – kristliku moraali norm)
3. korporatiivsed reeglistikud, sh keskaegsete vaimulike ja ilmalike ordude ordureeglid, kaasaegsete mittetulundusühingute, nt fondide põhikirjad (IMF, Eestimaa Looduse Fond)
4. õigusnormid ( Liikluseeskiri ,korraldus, õppekorralduseeskiri)
Eeltoodud sots. normidega, kuid samuti õiguse allikate ja õigussuhtega seoses räägime tava- ja kanoonilisest õigusest ning õiglusest positiivse õiguse tähenduses.
Moraalinormid seonduvad paljuski ülipositiivse õiguse mõistega.
Sotsiaalne kohustus
*sots. norm kannab sotsiaalset kohustust, mis täidetakse käitumisaktiga (tegu: tegevus, tegevusetus )
*kohustus hõlmab koondava mõistena nii õigustusi, käske kui ka keeldusid
*sotsiaalse kohustuse kolm kvalitatiivselt erinevat tasandit on:
1. autonoomne ( inimese enda poolt võetud vabatahtlikust -isiklike tõekspidamiste, soovide
kohaselt just nii - st see on üksikisiku vaba tahte akt)
2. autonoomne imperatiivne (on teiselt inimeselt kas käsuna, keeluna või muu mõjutusena saadud kohustus, mida täidetakse kas autoriteedist või tunnustusest käsu, keelu andja vastu, N: lukustage alati õhtul maja uks)
3. heteronoomne (on organiseerunud sotsiaalselt grupilt (nt ajalooliselt: sugukond, hõim), mis kehtestatakse normatiivse reguleerimise tulemusena, kuid mitte kokkuleppega, ning avaldab mõju väljaspoolt, sest on garanteeritud vähemalt mitteformaalse sanktsiooniga; reguleerib suhteid kogu ühiskonnas; realiseeritakse vajadusel sotsiaalse surve abil)
4.
Sotsiaalsete normide tunnused:
1. käitumist motiveeriv toime
2. kohustuslikkus
3.realiseerimise viis
4.eesmärk
5. abstraktsus
6. kehtivus
Analüüsida kogu õpitud materjali suuruses. Millise aktiga on tegemist? Kas see on üld- või üksikakt? Kirjelda struktuuri. Mis rekvisiidid aktile leiame? Milliseid sätestatud õigusnorme sealt leiame? Jne iga läbitud teema alusel analüüs.
22.10.08
Ilusa järgi õigusallikate liigid
Actus contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb (op cit).
Kontineiteetsuse põhimõte
Õiguse süstematiseerimine
Õigusaktide hierarhia
RÕ PM
RÕK
Konstitutsiooniline seadus
Generaalseadus spetsiaalseadus
Seadus
Haldusaktid
Ül: Üldakt (v üksikakt)
1. vt preambul (leia näiteks : määrus)
2. mis on õiguslikuks motivatsiooniks?
3. alus
4. norm või üksikregulatsioon
5. rakendussätte üksikregulatsioon? Üldsätted?
6. lisa?
7.
Seadused kitsas täh – kõik riigikogu poolt vastu võetud seadused
Seadused laias täh – kõik aktid, määrused, seadlused
Astuma üle Rubico – nö üle piiri minema.
Muinsuskaitseseadus §33, §30 lg 1
Norm ja säte ei ole samad asjad!!! (Norm on laiem kui säte).
ATS
AÕS jt
5. november 2008
KOV üksuste nim. territoriaalkorporatsioonideks, neil on oma maa-ala, püsiv elanikkond, iseseisev eelarve, juhtkond . Ka riiki nim korporatiivseks ühikuks. Riigil on rahvas, aga KOVil on püsiv elanikkond, aga mitte l
iikmeskond (nagu korporatsioonil).
Legislatuuri legislatiivakt
Ekskutsiooni eksekutiivakt
Autonoomse territoriaalkorporatsiooni legislatiivakt
Seadus kitsas tähenduses
Õiguskorras riigi poliitilise süsteemi primaarse elemendi õigustloov akt
Intra legem (contra legem, praetor legem) korras antud õigustloov akt
Õiguskorras riigi poliitilise süsteemi sekundaarse elemendi preetor legem lubatud korras antud normatiivakt
A. PROF R.NARITSA järgi (ÕE lk 103 - 109):
1) avaliku õiguse õigusnormid (+ selle valdkonna õigusharude ja õiguse
instituutide järgi)
2) eraõiguse õigusnormid (+ selle valdkonna õigusharude ja õiguse instituutide
järgi)
1) regulatiivne
2) õigustkaitsev
1) õigustav (lubav)
2) kohustav
3) keelav
4) ergutusnorm
1) täielik
2) mittetäielik:
a) seletav
b) viitav
c) kitsendav
B. PROF R.NARITSA JA PROF A.AARNIO järgi (ÕE lk 103 - 109; Aarnio lk 61 - 67): 1) regulatiivne
2) konstitutiivne , seejuures:
a) menetlusnorm
b) kompetentsinorm
c) definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus)
C. PROF A.AARNIO järgi (Aarnio lk 58):
1) primaarnorm
2) sekundaarnorm
Moodsa õiguse normitüübid ( moodsad normitüübid – Aarnio lk 67):
1) kaalutlusnorm
2) kokkuleppenorm
3) eesmärginorm
4) ressursinorm
D. LOENGUMAPI (J.LIVENTAAL) (LM II lk 20 - 21, vt ka lk 23):
1) regulatiivne
2) õigustkaitsev
1) õigustav
2) kohustav
3) keelav
1) üldsubjektne
2) erisubjektne
1) imperatiivne
2) dispositiivne
3) soovitav / juhendav
1) delegatsiooninorm
2) definitsiooninorm (legaaldefinitsioon)
3) õigusnormid õiguse põhivaldkondade (avalik õigus, eraõigus), õigusharude ja õiguse instituutide järgi

Lisaks: 1) lihtnorm
2) liitnorm
Ius scriptum / ius non scriptum
Ius distributiva / ius commutativa
I, II või III samba õigus (Laffranque)
Formaalne või mitteformaalne sanktsioon
Tavaõigus, kanooniline, positiivne, pretsedendiõigus, leping, õigusteadlaste arvamused, väärtused, õiguse üldpõhimõtted
Millises suures õigussüsteemis võiks toimuda antud tsiviilasja arutamine ?
Ratio decidenti / orbiter …
Imperatiivne või heteronoomne kohustus
Moraalinormid
Korporatiivnormid
Õigusnormid
Tavanormid
Kanoonilised normid
Õigusallikas Aarnio lk 172-175 (kuni 194 võik ka lugeda) õigusaktide prima facie kohustuslikkus
Tugevalt kohustav õigusallikas
Nõrgalt kohustav õa
Lubatud õa
On seadusega vastuolus , on seadus õigusjõult ülimuslik
On vastuolus seadusega, võib VV selle kehtetuks tunnistada
On vastuolus seadusega, võib asjaomane volikogu aktus contrarius selle kehtetuks tunnistada määrusega/otsusega?
H-D / H-S / H-D-S /
Kehtestada AC linnas alates 1. jaanuarist 1999 1,3 % maa maksustamise hinnast.
JAH:
-Avaliku õiguse valdkond , finantsõigus, maksuinstituut
-Regulatiivne (H-D)
-kohustav
-viitav (ei pruugi olla täielik!)
-erisubjektne
-aktiivne
-lihtõigussuhe
Kui kehtestada AC linnas alates 1. Jaan. 1999 kohaliku maamaksu määr, siis on see 1,3% maa maksustamise hinnast.
Määrus kehtib 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.
1. fakt – tähtaeg
2. fakt –
TLS § 47: „Töösisekorraeeskirjade sätted, mis on vastuolus seaduse, haldusakti või kollektiivlepinguga, on kehtetud.“
-avalik
- regulatiivne (sest sanktsiooni ei ole)
-kohustav (imperatiivne, kehtetu )
-mittetäielik:
-regulatiivne
-primaarnorm
-regulatiivne
-kohustav
-üldsubjektne
-imperatiivne (sest kohustav (või keelav))
-liitnorm
- H-D norm
-lihtõigussuhe
- kui T1, T2 või T3, siis R (Narits)
ÕIGUSE RAKENDAMINE
ÕIGUSE REALISEERIMINE
Võtsime läbi:
1. õiguse realiseerimise viisid
2. Õiguse kohaldamise põhivaldkonnad
3. Õiguse kohaldamise staadiumid
1. vaadake sätteid, mis on norm, mis on selle normi eesmärk, seadusandja tahe jne
2. kokku ca 3 lk väga mahukat teksti
NR 3 H KUI … (tööandja) ei sõlminud (töösoovijaga) lepingut (TLS PG 10 3 lõikes) nimetatud põhjusel
D SIIS ei või (töösoovija) temalt nõuda töölepingu sõlmimist
H-D, T  R
Kaanonid : grammatiline, loogiline, ajalooline, süstemaatiline (?)
Subjektiiv-deleloogiline (vms)
Õigluse printsiibid ja väärtused
9-10 dets EELDUSTÖÖ!
VI ÕIGUSSUHTED
vt PP !!! mitte LM
liik, õigussuhe, dispositiivne suhe, lihtõigussuhe, õigussuhte objekt, objektiivne õigus ja subjektiivne õigus, mis on õigussuhte reguleerimise objekt ja aine (?),
juriidiline fakt: mõiste,
realiseerimine: järgimine, kasutamine ja kohaldamine; viisid, ja milliste viiside puhul saab adressaat ise realiseerida, millisel juhul mitte
avalik haldus, subsumptsioon ,
õigue täpsus: keele kasutus, kehtivus ja arusaamise aspekt ehk õigusnormi tegelik mõiste
tõlgendamine: argumentide süsteem, Aarnio ja Alexy (Juridica erinumbrist), kaasaegne tõlgendamine – osata nimetada
õiguse rikkumine NB! Põhitunnused! (7tk) õigusvastasus on kõige olulisem!
Juriidiline vastutus – liigid karistusõigused ja tsiviilõiguses (vt ainult PP! Mitte LM)