Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus sotsioloogiasse (6)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on sotsioloogia?
  • Kes on sotsioloog?
  • Kuidas keel kirjeldab ja taastoodab ühiskonnakorraldust?
  • Kuidas kehtestatakse normid?
  • Kuidas omandatakse normid ja väärtused?

Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks


07.01.2009
  • Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog ? Sotsioloogi roll ühiskonnas.
    Vastus: Teadusharu ja amet, mida sageli aetakse segamini sotsiaaltöö ja “inimeste aitamisega”. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andmete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Sotsioloogia on teadus, mille roll pole mitte ainult esitada andmeid, vaid seletada ja ennustada ühiskonnas toimuvat. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese käitumist grupis . Eeldus, et inimese käitumist ei saa seletada vaid tema isiksuseomadustega, vaid tema käitumist mõjutab keskkond, tema teod on suunatud teistele inimestele ja teised inimesed omakorda mõjutavad tema käitumist.
    Sotsioloog kui statistiliste andmete koguja.
    Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Oluline on siinjuures, et sotsioloog oleks huvitatud nägema kaugemale nö. tavateadmisest. Vaatab iseenesestmõistetava taha.
    Sotsioloogi “kutsehaiguseks” on suhtumine, et “asjad ei ole nii, nagu nad paistavad”. Oluline on see, et sotsioloog kui teadlane ei anna hinnangut toimuvale (miski on hea või halb), vaid üritab seda kirjeldada, mõista ja tõlgendada ka teiste jaoks arusaadavaks.
  • Auguste Comte’i, Emile Durkheim’i, Max Weberi roll sotsioloogia kui teadusharu arengus.
    Vastus: Esimest korda kasutas mõistet “sotsioloogia” Auguste Comte ( 1798 -1857). Ühtlasi peetakse positivismi rajajaks (seisukoht, et teadus peab olema väärtustevaba ja objektiivne). Loodusteaduste reeglite rakendamine ühiskonna uurimisel . Sotsioloogia kui sotsiaalne füüsika.
    Emile Durkheimi (1858-1917) arvates üksikindiviid ei oma sotsioloogia jaoks erilist tähtsust. Olulisem on kollektiiv või suurem grupp, kuhu inimene kuulub, mis suunab inimese käitumist.
    Hindas kõrgelt statistika tähtsust.
    “Enesetapp” ( 1897 ). Klassikaline sotsioloogiline uurimus. Uuris enesetappe protestantide ja katoliiklaste seas. Oluline tegur erinevuste seletamisel sotsiaalsel sidususel.
    Max Weber (1864-1920). Peame mõistma sotsiaalset tegevust nende seisukohast , kes seda kogevad. Sotsioloogia ülesanne on inimese sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine. Mõistmine ( Verstehen ).
    Sotsiaalteadused on olemuslikult erinevad reaalteadustest. Selleks, et inimtegevust seletada, ongi vaja mõistmist.
  • Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine.
    Vastus: Teaduslik uurimus eeldab uurijalt teatud protseduurireegleid: objektiivsus, empiiriliste andmete kogumine, uurimistuemuste avaldamine.
    Objektiivsus-uurija annab endale aru, kuidas tema enda suhtumine, väärtused, veendumused võivad mõjutada uurimistulemusi.
    Empiiriliste andmete kogumine-ei saa oletada, vaid küsima peab inimestelt endilt. Oluline, et õigeid küsimusi küsitaks õigetelt inimestelt. Valim ja üldkogum. Uurimistulemuste ja kasutatud metodoloogia kirjelduse avaldamine oluline selleks, et soovi korral saaks teha kordusuuringuid.
  • Teadusliku uurimismeetodi komponendid
    Vastus: Sotsiologia uurimismeetodid jagunevad kvalitatiivseteks (nt avatud intervjuud, osalusvaatluse tulemused) ja kvantitatiivseteks (küsitluste tulemused, arvulised andmed).
  • Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid
    Vastus: Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb
  • Levinumad uurimismeetodid ja nende kasutamine ( longituuduuring , küsitlus, intervjuu , vaatlus , eksperiment , sekundaarananlüüs)
    Vastus: Paneel-ehk longituuduurimused-ühte vastajate gruppi jälgitakse pikema
    aja vältel ja siis mingi aja pärast jälle. Eeldab pikka meelt .Nt.
    põhikool-güm.-ülikool-pension
    Küsitlus-kõige levinum, ankeet mida peab täitma.odav,kiire. Nt. Telefoni
    küsitlus.
    Intervjuu- vähem hul inimesi kui tahame teada rohkem inimese sisemaailma
    kohta,küsimusi saab täpsustada, isiklikumad teemad.15-20 inimest.
    Vaatlus- kuidas inimene tegelt käitub, kombineeritakse intervjuga.Oht
    näha
    seda, mida sa tahad näha. Inimesed käituvad vaatleja mõnul nii nagu
    oleks
    õige käituda aga mitte nii nagu nad igapäevaselt käituvad.
    Eksperiment- haruldane ,me ei tea mis mõjutab inimest, me pole kindlad
    kas
    tulemus on koguaeg sama. Nt. Palju inimesi seisab, ja teeskleb, et tal
    hakkas halb. Erineva arvuga inimesi on kohal-see mõjutab tulemus. Mida
    vähem inimesi seda suurem on abi tõenäosus.
    Sekundaaranalüüs- ei kogu uusi andmeid, kasutab juba olemas olevaid Nt.
    Ministeeriumist andmeid, palju saavad emapalk. Enamasti
    meediauuring, elulood ,kirjavahetus.
  • Mis on kultuur? Kuidas kultuuri ja keele eripärad mõjutavad inimeste maailma tajumist? Sapir -Worfi hüpotees. Keele hinnanguline mõõde. Kuidas keel kirjeldab ja taastoodab ühiskonnakorraldust?
    Vastus: Mis on kultuur? Inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum.
    • Kultuur on midagi, mida pole võimalik katsuda , materiaalselt tajuda, on abstraktsioon.
    • Kultuur on ühiskonna sotsiaalse korralduse raamistik .
    • Keel kui sümbolite kogum, mis võimaldab inimestel omavahel kommunikeeruda.
    • Iga kultuuri keel peegeldab ka selle kultuuri liikmete väärtusi, ideaale ja suhteid.
    • Sapir- Whorfi hüpotees: Inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas, vaid on suuresti selles ühiskonnas valitseva keele meelevallas. Kaks keelt pole kunagi piisavalt sarnased, et neid pidada ühe ja sama sotsiaalse reaalsuse esindajaks (Eskimd, Hopi indiaanlased , Piraha suguharu ).
    • Ühelt poolt keel kirjeldab ühiskonnakorraldust, teisalt taastoodab erinevaid eksisteerivaid norme. Nähtuste ja asjade nimetamine kannab endas tähendust sellest, milline on nende koht ühiskonna väärtussüsteemis.
    • Keel on varjatud tähendustest laetud ning inimesed ei ole üldjuhul nendest tähendustest teadlikud.

    Keel kui ühiskonna peegel:
    Naised: Medõde, Ämmaemand, Lasteaiatädi, Vanatüdruk Mehed: Esimees, IT-mees, Torumees, Poissmees.
  • Etnotsentrism ja kultuurirelativism .
    Vastus: Etnotsentrism-teiste kultuuride üle otsustatakse oma kultuuri standardite põhjal, maailma nägemine ja hindamine ühe kindla kultuuri seisukohalt
    Kultuurirelativism-arusaam, et maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad teiste kultuuride esindajad. Kultuuri eri aspekte tuleb mõista väljaspool omaenda kultuuri konteksti.
  • Sotsiaalsed normid. Kuidas kehtestatakse normid? Normide seos väärtustega.
    Vastus: Normid-väärtustest tulenevad käitumisreeglid, ettekirjutused , mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka seda, mis ei ole lubatud, on taunitav
    Kõik normid kehtestatakse sanktsioonide abil (nii positiivsed kui negatiivsed, tunnustus vs karistus )
    Normid ja väärtused on iga kultuuri ja iga grupi lahutamatu osa
  • Normide klassifitseerimine W.G. Sumneri järgi.
    Vastus: Tavad - üldtunnustatud käitumisnormid, antakse edasi põlvkonnalt teisele. Grupi säilimise seisukohalt pole kuigi olulised ( lauakombed , viisakusreeglid)
    Moraalinormid on sotsiaalse korra säilimise seisukohast ühiskonnale tähtsamad. Rangemalt kehtestatud. Sanktsioonideks üldine hukkamõist, tauniv suhtumine.
    Seadused reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi, kehtivad kõigi ühiskonnaliikmete jaoks. Seaduste täitmine tagatakse ametlike sanktsioonidega.
  • Kuidas omandatakse normid ja väärtused?
    Vastus: Teadmine, mis on õige/vale ei ole kaasa sündinud. Inimesed peavad igas uues situatsioonis ja uues rollis käitumust õppima.
    Sotsialiseerumine - eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri.
  • Hälbiv käitumine, selle sotsiaalsed funktsioonid.
    Vastus: Normidest kõrvalekaldumist nimetatakse deviantseks käitumiseks. Deviantsuse sotsiaalsed funktsioonid – solidaarsus ja normide tugevnemine, rahulolematuse väljendus kehtivate normidega, mis võib viia normide muutmiseni
  • Inimese staatus ühiskonnas, omistatud ja omandatud staatus
    Vastus: Inimese käitumist ei määra mitte ainult tema individuaalsed omadused, vaid ka positsioon või staatus, mida ta ühiskonnas omab. Staatus esindab inimese positsiooni ühiskonnas.
    Igal inimesel on paralleelselt mitu staatust. Iga inimene on igal konkreetsel hetkel nö kinnistatud korraga vähemalt ühe staatuse külge ja selle staatuse kaudu asub ta suhetes kõigi teiste inimestega.
    Omistatud staatus: Mõned ühiskondlikud positsioonid on muutumatud või puudub inimestel nende üle kontroll (vanus, rass , sugu). Selliseid muutumatuid tunnuseid nimetatakse omistatud staatuseks. Ei sõltu inimese soovist või isiklikult tehtavast pingutusest.
    Omandatud staatus: Isiklike teenete, pingutuste või valikute tulemusena saadud staatust nimetatakse omandatud staatuseks. Nt abielus olemine, lapsevanemaks olemine, haridustee kujundamine, ameti-eriala valik jne.
  • Rollid, rollide omandamine
    Vastus: Igale staatusele vastab sobiliku käitumise eeskiri. Staatusele vastavate sobilike käitumiste/tegevuste eeskirja nimetatakse rolliks. Rolli ei ole ilma staatuseta ja staatust rollita.
    Roll on kultuuriruumi poolt määratletud korrektse käitumise mudel.
  • Sotsialiseerumine
    Vastus: 1) primaarne sotsialiseerumine toimub perekonnas, kus õpitakse põhilisi elutõdesid-pole ilus valetada, kuulekus, teisi inimesi tuleb arvesse võtta jne,
    2) sekundaarne sotsialiseerumise käigus õpitakse iga ühiskonnaliikme jaoks põhilisi asju. Toimub haridussüsteemi kaudu – õpitakse kella järgi käima, töötama kindlal ajavahemikul, õpitakse allumis- ja võimusuhteid, tunnustama autoriteete, distsipliini , grupis käitumist jne
    3) tertsiaarse sotsialiseerumise käigus õpitakse üha uusi elus vaja minevaid rolle – töötaja, vanem, poliitik, ärimees jne. Tertsiaarne sotsialiseerumine ei lõppegi.
  • Grupp, grupi omadused
    Vastus: Grupp - inimeste kogum, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik.
    Omadused:
    1. liikmed on vastastikuses sõltuvuses.
    2. liikmete vahel valitseb grupile ainuomane sotsiaalsete suhete kogum.
    3. grupis valitseb arusaamine, et iga liikme käitumine mõjutab teisi grupi liikmeid.
    4. grupis valitseb ühine liikmeksoleku ehk meie- tunne.
  • Esmased ja teisesed grupid (Cooley)
    Vastus: Charles Horton Cooley (1864-1919) -esmased ja teisesed ehk primaarsed ja sekundaarsed grupid. Esmased grupid. Väikesed grupid. Soojad, intiimsed ja isiklikud sidemed. Suur ühtsustunne, eesmärkide ühtsus, sarnase ilmavaate jagamine. Ei eeldata kindlaid hüvesid või kasu inimestevahelistest suhetest.
    Teisesed grupid. Suuremad grupid. Vähesed emotsionaalsed sidemed. Formaalsed suhted. Kõigil liikmetel on mingi ühishuvi, kuid kontaktid grupi liikmete vahel suhteliselt ajutised ja rollid on kindlalt määratletud. Suhtlemine suunatud kindlate eesmärkide saavutamisele.
  • Kogukond ja ühiskond (Tönnies)
    Vastus: Ferdinand Tönnies( 1853 - 1936) kogukond ja ühiskond.
    Kogukond (Gemeinschaft) Inimesed omavahel mitteametlikult seotud, tunnevad üksteist paljude põlvkondade jooksul. Valitsevad esmasele grupile omased suhted. Neid ühendavad ühised esivanemad ja geograafiline lähedus.
    Ühiskond (Gesellschaft) suhted inimeste vahel formaalsemad, ärilisemad, piiratumad. Sotsiaalsed sidemed vabatahtlikud, sageli ajendatud omakasupüüdlikkusest. Inimestevahelised suhted on impersonaalsed ja eesmärgile suunatud.
  • In- ja out-grupid (Sumner)
    Vastus: W.G. Sumner (1840-1910) - In - ja out -grupid.
    In-grupid: primaarsed ja sekundaarsed rühmad, kuhu meie kuulume.
    Out-grupid: primaarsed ja sekundaarsed rühmad, kuhu nemad kuuluvad.
    Out-grupppide vastu suunatud vaenulikkus on seotud in grupi sees valitseva läheduse astmega. Mida suurem lähedus, seda suurem vaenulikkus (meie grupp on parim, õigeim, olles mõõdupuuks, millega mõõta kõiki teisi gruppe). Tugev meie-tunne toetab grupi liikmete arusaamu, annab neile kindluse, et nad on sellesse gruppi kuuludes„õigel teel”.
  • Sotsiaalsed võrgustikud, nende tähtsus inimese sotsiaalses toimetulekus
    Vastus: Koosnevad esmase ja teisese grupi suhetest. Igal inimesel individuaalne sotsiaalne võrgustik, mis toob talle mitmesugust kasu terve elu jooksul. Sotsiaalsete võrgustike on muutuv ja ta varjeerub inimese elu jooksul pidevalt. On kasulikud kuna pakuvad inimestele sotsiaalset toetust.
  • Sotsiaalne ebavõrdsus, kihistumine ( stratifikatsioon )
    Vastus: Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon on ebavõrdsus ühiskonnas.
    Kõikides ühiskondades on 3 kõrgelt hinnatud ressurssi:
    1)võim-võime sundida oma tahet peale teistele inimestele (Weber);
    2) prestiižlugpeetavus, teiste inimeste austus ;
    3)omandmateriaalne varandus . Kõikides ühiskondades on need ressursid
    ebavõrdselt jaotunud.
  • Olulisemad ressursid, mis määravad ära inimese positsiooni ühiskonnas
    Vastus: VÕIM on inimese võime sundida oma tahet peale teisele inimesele (Weber).
    See võim on jaotunud ebavõrdselt peaaegu kõigis suhetes, gruppides,
    ühiskondades. Autoriteet on võim, mis käib kaasas kindla sotsiaalse
    staatusega Mõjuvõim on inimese võime veenda teisi järgima enda tahet.
    PRESTIIŽ sõltub teiste inimeste austusest. Ühiskonniti erinev, mida või
    keda austatakse. Kaasaja ühiskonnas põhineb prestiiž peamiselt töökohal
    ja sissetulekul.
    OMAND tähendab kaasajal põhiliselt sissetulekut. Üldjuhul nii, et mida
    kauem õpitakse, seda rohkem saab inimene palka. Omand võib aga lisaks
    haridusele sõltuda
    ka mudest teguritest, sh omistatud staatusest , näiteks soost.
    • Kõikides ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud.
  • Formaalne võimaluste võrdsus ja struktuursed takistused
    Vastus: Üldjuhul kehtib reegel, et mingisse staatusesse või klassi kuuluvad inimesed toodavad selle klassi liikmeid põlvkonnast põlvkonda.
  • Vanematelt päritu sotsiaalse kapitali roll staatuse kujunemisel
    Vastus: Vanematelt päritud sotsiaalne ja kultuuriline kapital . Sotsialiseerumine. On seotud sotsialiseerimisprotsessiga.
  • Sotsiaalne mobiilsus
    Vastus: Sotsiaalne mobiilusus tähendab inimese liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees. Liikuda saab nii alla kui üles.Sotsioloogid räägivad kaht liiki sotsiaalsest mobilsusest:
    1. Põlvkondadevaheline mobiilsus– võrreldakse vanemate staatust ja laste staatust. Kuhu
    paigutub laps võrreldes vanematega. (eelkõige ametite võrdlus).
    2. Põlvkonnasisene mobiilsus - võrreldakse seda, kust inimene alustab ning kus lõpetab.
  • Sooline kihistumine, soolised stereotüübid
    Vastus: Sooline kihistumine - inimeste sotsiaalse staatuse kujunemist tema bioloogilise soo alusel. Stereotüübid-naised/mehed.
  • Bioloogiline ja sotsiaalne sugu
    Vastus: Bioloogiline sugu – „mees” ja „naine”. Kaasasündinud,bioloogiliselt determineeriud.
    Sotsiaalne sugu - feminiinsus ja maskuliinsus on sotsiaalselt konstrueeritud. Ei ole kaasa sündinud. Omistatakse väärtus, tähendus kultuuriliselt, sotsiaalselt.
  • Soolise ebavõrduse põhjused ja tagajärjed
    Vastus:
  • Sooline sotsialiseerimine
    Vastus:
  • Kultuuriuniversaalid ja institutsioonide teke
    Vastus: Iga grupp peab lahendama teatud säilimisprobleeme, mis esinevad igas
    kultuuris. Neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks.
    Ühiskonna liikmete põhivajaduste struktuure nimetatakse sotsiaalseteks
    institutsioonideks Institutsioonid tekivad universaalsete vajaduste
    lahendamisel. Universaalsed vajadused on:
    1. Kohanemine keskkonnaga – toit ja peavari ( majandustegevus )
    2. Korra säilitamine, normide kehtestamine, vaidluste lahendamine
    (poliitiline käitumine, seadusloome, kohtumõistmine)
    3. Paljunemine, jätkusuutlikkus (perekonna loomine, abielu)
    4. Uute liikmete sotsialiseerimine, normide edasiandmine
    (haridussüsteem)
    5. Muret kergendavate uskumuste kujundamine, mis teeb grupi liikmed
    omavahel seotumaks (uskumuste süsteemid, religioon).
  • Muutused perekonnas, laiendatud ja tuumikperekond
    Vastus: Ajalooliselt võib perekonna kujunemise ajaloos rääkida kaht tüüpi perekondadest: 1) laiendatud perekond 2) tuumikperekond.
    Laiendatud perekond on omane traditsioonilisele ja preindustriaalsele ühiskonnale. Koosneb paljudest põlvkondadest ja omavahel suguluses olevatest inimestes.iSageli elavad mitu põlvkonda ühe katuse all. Üks võimalikest laiendatud perekonna tüüpidest mitme paralleelse abikaasaga pered (polügaamia) (polügüünia- mees ja mitu naist), (,polüandria-naine ja mitu meest).
    Tuumikperekond on omane kaasaja ühiskonnale. Üksus, mis koosneb üldjuhul abielupaarist (tänapäeval ka vabaabielupaarist) ja nende lastest. Kui traditsioonilist perekonda võib vaadata ka kui majandusüksust, siis kaasaja perekond pigem emotsionaalse heaolu pakkumisele orienteeritud.
  • Alternatiivsed elustiilid
    Vastus: Lesbid, homod ,vanatüdrukud, poissmehed,üksivanemad jne.
  • Legitiimse domineerimise vormid (Weber)
    Vastus: Traditsiooniline domineerimine rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupi tavade aktsepteerimisel (nt patriarhaat ) Ei rajane erilisel andel ega alluvate
    nõusolekul, on kommete, tavade tagajärg ( irratsionaalne ).
    Karismaatiline domineerimine põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel (Jeesus Kristus, Hitler , JFK). Irratsionaalne.
    Legaalne domineerimine (legaal- ratsionaalne domineerimine) põhineb valitseja ja valitsetava umbisikulistel sidemetel. Juhib võim on piiratud
    seadustega. Kõige ratsionaalsem domineerimise vorm.
  • Poliitilised süsteemid
    Vastus: Võimu säilitamise, lojaalsuse tagamise viisid( rituaalid , sümbolid, massimeedia , kultuur)
    Kaks põhitelge: totalitarism ja demokraatia.
    Informatsiooniga manipuleerimine reziimi ja võimulolijate legitiimsuse, lojaalsuse suurendamiseks ( propaganda, tsensuur ).
  • Sissejuhatus sotsioloogiasse #1 Sissejuhatus sotsioloogiasse #2 Sissejuhatus sotsioloogiasse #3 Sissejuhatus sotsioloogiasse #4 Sissejuhatus sotsioloogiasse #5 Sissejuhatus sotsioloogiasse #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 219 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Helena Lai Õppematerjali autor
    Eksami küsimused

    Sarnased õppematerjalid

    Loengud-Sissejuhatus sotsioloogiasse
    9
    docx

    Loengud "Sissejuhatus sotsioloogiasse"

    I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult

    Sotsioloogia
    Sissejuhatus sotsoiloogiasse kordamisküsimused ja vastused
    5
    doc

    Sissejuhatus sotsoiloogiasse kordamisküsimused ja vastused

    tehakse, miks asjad on nii nagu nad on, ja miks mitte teisiti. Inimene ei eksisteeri ega saagi eksisteerida üksi, niiet me kõik mõjutame üksteist, nii tegudes kui ka suhetes. Näitena ühiskonnas hakkab laialdaselt abielude lahutamine toimuma, järelikult on tekkinud sotsiaalne probleem ja tuleks analüüsida miks ja mis viib just antud ajahetkel inimesi eriaegadel ja eririikides lahutama. Sotsioloogia eesmärk on ühiskonda paremini mõista, nt miks inimesed jätkavad millegi uskumist kuigi see pole tõsi ja see on tõestatud. Näiteks inimesed elavad kauem värskes õhus töötades. Sotsioloog uurib miks isiklik probleem või kogemus muutub ühiskonna probleemiks. Näiteks töökoha kaotus on sinu prob ja kui sellega liitub veel hulk töötuid muutub see ühiskondlikuks probleemiks. Sotsioloogi töö on andmeid koguda ja tõlgendada tekkinud situatsiooni. Samuti ka ennustada

    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    Sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia
    14
    odt

    Sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia

    Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid, sõjad, hariduspoliitika jne) Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: 1. Kuidas lahterdatakse tegevusi ühiskonnas 2. Kus asub see ühiskond inimajaloos 3. Milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab Oska nimetada sotsioloogia olulisi koolkondi, tea nende koolkondade keskseid autoreid, oska sõnastada neile iseloomulikke tunnuseid, kirjeldada nende koolkondade olulisi erinevusi Keskendu järgnevatele autoritele, koolkondadele ja kontseptsioonidele: Sotsiaalsed faktid( E.Durkheim) Durkheim viitab sotsiaalsele struktuurile, mitte üksikindiviidide kehale ja vaimule Durkheim arvas, et seletavaks faktoriks inimeste erinevas käitumises on sotsiaalse integratsioon ühiskonnas( uuris enesetappude arvu euroopas)

    Etenduskunst
    Sotsioloogia eksami spikker
    5
    doc

    Sotsioloogia eksami spikker

    süsteemide olemuse kohta. Saab mõlemat teooriat kasutada ühiskonna väiksemate gruppide korral (perekond, töökeskkond). Erinevus- strukuttur- finktsionalismi põhihuviks on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi terviku ja selle osade vehel (mingi grupi ja grupiliikmete vahel) konfliktiteooria keskendub korratusele, kokkulepete puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas. Sümboolne interaktsionism ja mikro-makrotasandi sotsioloogia erinevus- Mikrotasand- (vähem abstraktsed ja analüüsiühikud)põhitähelepanu protsessidel, mille abil inimesed mõistavad ja annavad tähenduse igapäevaelu sündmustele, mõistavad inimestevahelist interaktsiooni sotsioloogilise arusaamise lähtekohana, iseloomustab paradigmade mitmekesisus. Makrotasand- liigub sotsiaalse struktuuri üldiselt mudelilt tagasi igapäevakäitumise juurde ja kõige sagedamini rakendatakse seda suurte sotsiaalsete üksuste analüüsimisel

    Sotsioloogia
    Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013
    13
    doc

    Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013

    Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad asjad)

    Sotsioloogia
    Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks
    24
    doc

    Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks

    Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena ­ olles

    Sotsioloogia
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
    198
    doc

    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5

    Sotsioloogia
    Sotsioloogia eksami kordamisküsimused vastused
    12
    doc

    Sotsioloogia eksami kordamisküsimused+vastuse d

    Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega ­ omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena

    Sotsioloogia




    Kommentaarid (6)

    qwerty777 profiilipilt
    qwerty777: veidi ebatäpsed vastused mõne küsimuse puhul, muidu kena
    19:04 01-11-2011
    jessica profiilipilt
    jessica: Abiks oli kindlasti.
    20:38 02-11-2010
    gerlir profiilipilt
    gerlir: Abiks ikka
    19:04 10-01-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun