Õigus (2)

tavaõigus-riigi tekkele ja seaduste kodifitseerimisele eelnev pärimuslike õigusnormide ja tavade kogum, millele tekkinud riik andis tavaliselt seaduse jõu. Ajalooliselt esimene õiguse vorm
õigus-ükdkohustuslik käitumisreeglite ja normide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega.
seadus-kõrgema riigivõimuorgani akt, millel on teiste õigusaktide suhted kõrgeim õigusjõud.
moraal -põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist mingi sotsiaalse terviku(perekond, rahvas) piires ja määrab nende suhtumist teisteste inimrühmadesse
kodifitseerimine 1) muistse tavaõiguse kirjapanek ja riikilikuks õiguseks muutmine
2)korrastamata või halvasti korraldatud õigusnormide korrastamine, süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses.
Esimesena kujunes välja tavaõigus.
TAVA-tõekspidamine, harjumus, mis korrastab inimkäitumist. Ei järgne otsest karistust.
Miks järgiti?
1)traditsioonide tõttu 2) ebausust 3) hirmust üldise hukkamõistmise eest 4)kardeti kooslusest väljaheitmist
TABU-üldkohustuslik range keeld
Õigusemõistmiseks peeti kohut , kirjapanemate normide tundjatest said pikapeale kohtunikud .
Riikide tekkimisega koos tavaõigus korrastati ja pandi kirja.
Esimestele seadustele on iseloomulikud erakordselt julmad karistused. (Hammurapi)
ÕIGUSSÜSTEEMID.
ÕIGUSSÜSTEEM-
1) üldnimetus mingis riigis või riikide kogumis ajalooliselt kujunenud õiguslikele arusaamadele
2)mingis riigis või riikide kogumis kehtiva õiguse struktuur, liigendumine õigusharudeks (era-, avalik õigus.)
ROOMA ÕIGUS: Rooma riigis kehtestatud õigus, mis hakkas kujunema VI-V saj eKr. Kodifitseeriti lõplikul kujul VI saj. Bütsantsi keisri Justianuse käsul.
Põhimõtted :

kõigi kodanike võrdsus seaduse ees

kodanikku ei tohi kohtuta süüdi mõista

õigus edasi kaevata kohtuotsuse peale

eraomandi puutumatus
Keskajal muutus L-Eur. valdavaks, neil põhineb kogu hilisem euroopalik seadusandlus
GERMAANI SÜSTEEM:
1)keerukad, aeganõudvad protsessid oma õiguste fikseerimiseks
2)tugevat mõju on avaldanud Rooma õigus
3)hästi kodifitseeritud
ANGLOSAKSI SÜSTEEM:

õigusaktide suur hulk ja laialipillatus, koodeksite puudumine

suulise tavaõiguse suur tähtsus

Rooma õiguse vähene mõju

Kohus võib ise õigust luua (pretsedent)

Keskne koht vandemeestel
ISLAMI ŠARIAAT

jagab teod 5te liiki : kohustuslikud, soovitavad, ükskõikseksjätvad, ebasoovitavad, keelatud

Reguleerib elu üksikasjalikult, ka söömist, riietumist jne.

Arhailine kriminaalõigus

ei seo enda kindla territooriumiga
EESTI.
24 veebruar 1918 “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”

kõik on kohtu ja riigi ees võrdsed

kodanikuvabadused, demokraatlike vabaduste tagamine

tagatakse kodanike julgeolek, poliitvangid vabastatakse

taaselustatakse omavalitused

rahvuslikele vähemustele tagatakse rahvuskultuurilised autonoomia õigused

tuleb väljatöötada seaduseelnõud demokraatilistel alustel (Ajutine Valitsus)

okt 1919 võeti AK poolt vastu maaseadus

juuni 1920 võeti AK poolt vastu EV põhiseadus
1935 a asendati Vene kriminaalkoodeksid Eesti oma seadustega
1934a II EV põhiseadus (vaikiv ajastu, ei viidud läbi)
1938 III EV põhiseadus
Nõukogude okupatsioonide tulemuseda kehtestati Eesti alal NSVLiidu koodeksid, mis hiljem asendati eelmistest eeskuju võttes Eesti NSV koodeksitega
28juuni 1992 a võeti vastu taasiseseisvunud Eesti põhiseadus, millest lähtudes algas uute oma riigi seaduste väljatöötamine.
ÕIGUSE JAGUNEMINE.
2 haru:

eraõigus-reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte omavahelisi suhteid

avalik õigus- reguleerib õigussuhet, kus üheks osapooleks on riik, samtui suhet erinevate avaliku võimu kanjdate vahel
Eraõigus: - kaubandusõigus
- tsiviilõigus : 1) võlaõigus 2) asjaõigus 3) perekonnaõigus 4) tööõigus
Avalik õigus: - Rahvusvaheline õigus - Riigiõigus -Finantsõigus -Haldusõigus -Protsessiõigus -Kriminaalõigus
ÕIGUSE ALLIKAD

• õiguslikud tavad( peaminister erakonna esimees)
  
• Leping-vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel
  
• Kohtulahendid e pretsedendid
  
• Juristide arvamused
  
• Õigustloovad aktid
  

ÕIGUSSUHE
õigussuhete sisu ja objekt:
SUBJEKTIIVNE ÕIGUS isikule kuuluv õigus nõuda teiselt inimeselt teatud käitumist teatud itautsioonis
JURIIDILINE KOHUSTUS- õigusnormist tulenev kohustus midagi teha või tegemata jätta
JURIIDILINE FAKT õiguslikku tähendust omav fakt, st tagajärje saabumist, mis toob kaasa kellegi õiguse või kohustuse tekkimise
juriidiline fakt võib olla:

inimesest sõltuv tegu, mis võib olla õiguspärane või õigusvastane, st õigusnorme eirav

inimtahtest sõltumatu sündmus
ÕIGUSSUHTE OBJEKT-ese või käitumine, millele õigussuhe on suunatud
ÕIGUSSUHTE SUBJEKTID - isikud, kelle vahel on konkreetne õigussuhe tekkinud
subjektid jagunevad: 1) füüsiline isik-inimene
2) juriidiline isik- seaduse alusel loodud isik, organisatsioonid , asutused
Juriidilised isikud

• eraõiguslik juriidiline isik-loodud erahuvides, näiteks osaühing
  
• avalik-õiguslik isik- loodud avalikes huvides konkreetse seadusega, nt TÜ, rahvusringhääling
  

avalikõiguslikuks jurdiidiliseks isikuks saab olla ka riik, linn või vald
Õigus-ja teovõime
ÕIGUSVÕIME-isiku võime omada õigusi ja kohustusi, algab sünniga, lõpeb surmaga
TEOVÕIME-isiku võime oma tegudega omada tsiviilõigusi ja võtta kohustusi, neid muuta või lõpetada, 18.a