Kutse-eetika (1)

Maarja Janson
EETIKA
Iseseisev töö
Tartu 2009

SISUKORD

EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA 3
Eetika mõiste 3
Mis on moraalifilosoofia? 3
EETIKA AJALUGU 5
TEOREETILINE JA PRAKTILINE EETIKA 6
EETIKA KATEGOORIAD 8
KUTSE-EETIKA 9
Kutse-eetika põhimõisted ja printsiibid 9
Kutse-eetika ja etikett 9
EETIKAKOODEKS 11
Eetikakoodeksite jagunemine 11
ÄRIEETIKA 12
Ärieetilise probleemide tekkepiirkonnad 12
Traditsioonilised ja nüüdisaegsed eetilised lähenemised ärieetikas 13
Ettevõtte eetikakoodeks 15
SEKRETÄRITÖÖ JA EETIKA 16
KASUTATUD KIRJANDUS 17

EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA

Eetika mõiste

Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on „eetika“ ja „ moraal “ sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses „eetika“ ja „moraal“ pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Mõiste „eetika“ on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia).

Mis on moraalifilosoofia?

Moraalifilosoofia uurib, kuidas me elama peaksime. Kuigi meil ei tule igapäevaselt langetada tõsiseid moraaliotsuseid ja eetilised valikud tulevad loomulikust intuitsioonist, võib tulla elus ette olukordi , kus peab vastutama oma tegude eest ja põhjendama, miks ühtmoodi käituda on õigem kui teistmoodi.
Eetika tunnused:

• Universaliseeritavus: moraalinorm kehtib kõigile, kes on sarnases olukorras
  
• Ettekirjutavus : moraalinormid on normatiivsed
  
• Üleskaaluvus: moraalinormid kaaluvad üles teisi väärtusi (näiteks ilu või ratsionaalsus )
  
• Avalikkus: moraalinorm peab olema avalik
  
• Teostatavus: moraalinorm peab olema teostatav ega eelda üle jõu käivad pingutusi
  

Eetika on erinev seadustest, religioonist ja etiketist. Erinevus on õige ja väära teguviisi põhjendustes ning sanktsioonides, mis järgnevad väärale käitumisele.

• Seaduste puhul on õige ja väär see, mida lubavad või ei luba kohtuorganid. Kohus määra karistuse väära teo eest.
  
• Religioon põhjendab õiget ja väära jumaliku autoriteediga, karistuse patu või ebaõige teo eest määrab jumal vm üleloomulik jõud.
  
• Etiketis on õige või väär käitumine see, mis on antud kultuuri tavade kohaselt sobiv või mitte sobiv. Näteks kergemat sorti kultuurilised küsimused riietumis - ja käitumistavas. Ebasobiva käitumise korral ootab ühiskondlik hukkamõist ja reputatsiooni kaotus.
  

Moraali puhul määratleb õige või väära südametunnistus või mõistus. Sanktsioone ebamoraalse teo eest on kahte sorti – sisemised ja välimised.

• Sisemise juhul tunneb inimene süametunnistuse piinu ja rahutust.
  
• Välimise puhul tabab teda teiste inimeste hukkamõist – väljaheitmine gruppidest, reputatsiooni või töö kaotus.
  

Eetika keskseks mõisteks on väärtused. Väärtus paneb inimesi tegusema. Kui miski on väärtuslik, tähendab, et seda tuleks omada, austada või selle poole püüelda. Pidades õnne väärtuslikuks, tahame olla õnnelikud, püüelda selle poole; pidades väärtuslikuks loodust, väljendame seda ka käitumisega. Väärtuste puhul on küsimus selles, kas kõik inimesed peavad väärtuslikeks samu asju või on kõik väärtused relatiivsed ( st inimesed on kultuuriti erinevad). Kas eksisteerib väärtuste hierarhia , peavad kõik inimesed ülimaks väärtuseks õnne või on väärtusi, mis kaaluvad inimese õnnelikkuse üles? Väärtused jagunevad kolmeks:

• Seesmised väärtused – hüved, mida soovitakse väärtuste eneste pärast. Näiteks: sõprus, armastus, õnn, heaolu jne
  
• Vahendiväärtused e. instrumentaalsed väärtused – aitava kõrgema astme väärtusi saavutada. Näteks raha, tööriist, arstirohi.
  
• Segaväärtused – väärtused, mis on iseenesest head kui ka millegi jaoks kasulikud. Näteks: hea nägemisveel on väärtus iseeneses, kuid samas vahend selleks, et tunneksime ennast hästi. Lisaks veel kuuluvad alla ka õppimine, töö ja tervis.
  

Väärtuste teema on on tihedalt seotud küsimusega hest elust. Antiik- Kreekast alates on väidetud, et kõik inimesed otsivad õnne ja sellega seotud küsimused kuuluvad moraalifilosoofia algseimate ning kesiseimate küsimuste hulka.

EETIKA AJALUGU

Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti kindlasti juba Vana-Kreekas Aristotelese, Sokratese ja Platoni jt poolt. Alustades sellega, millised voorused on kõlbelise elu aluseks ja lõpetades aruteludega, kas kõlblusseadused on Jumala või inimese loodud ja mis on õnn. Näiteks Aristotelese arvates kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Õnn on inimese jaoks parim, mida taotleda. Hellenismiajal sai eetikast kõige olulisem filosoofia haru ning tekkisid mitmed koolkonnad ( nt epikuurlased, skeptikud ).
Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas. Budismis on vennaskonnasisesed nõuded ja munga ustavusvanne ning käsitletakse eetilisi väärtusi.
Kristlikus eetikas on aluseks kristluse ettekirjutused , mis määravad kõlblusnormid. Kadus antiikaja tees: tähtsaim on õnn. Tähtsaim oli püüdlemine Jumala poole, reeglitest arusaamine ja nende järgi elamine. Keskmeks on küsimused: mis on hea ja halb; milline on õige ja vale. Need on suunatud mõistmisele, milline on Jumala silmis kõlbeline inimene. Normide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega: jumala igavene tasu või karistus (nt põrgu või paradiis ). Lisaks Jumalalt saaetud seadustele , käskudele ja kohustustele on oluline arendada vooruseid. Kreeka filosoofiast pärit voorustele – mõõdukus, vaprus , õiglus, mõistlikkus – lisanduvad usk, lootus ja armastus.
Uusaja eetikas saab käsitleda Kanti ja Benthami teooriad. Kanti deontoloogilise teooria järgi tuleb leida selline moraalireegel, mille mõistusolen vabatahtlikult enda kohusena omaks võtab. Benthami teleoloogiline teooria väidab, et iga inimene püüdleb loomu poolest naudingute poole ning üritab vältida kannatusi. Moraalne on tegevus, mis põhjustab võimalikult suure huga naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele. Just need eetilised süsteemid on osutunud püsivaks ja on kujundavad tänapäeva eetilist nägemust.

TEOREETILINE JA PRAKTILINE EETIKA

Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. (joonis 1)
Teoreetiline eetika jaguneb omakorda:

• Metaeetika uurib eetika mõisteid. Mida tahetakse öelda, väites, et tegu on halb? Mida sisaldab endas väljend „õige“ ja sõna „hea“ jne. Metaeetikat võrdsustatakse ka analüülilise eetikaga. Metaeetika arendati analüütilise traditsiooni kohaselt aastail 1903-1958, kuid hiljem pole võimalik välja tuua konkreetset uurimisrühma, kelle töid nimetaks analüütiliseks. Seega pole põhjust metaeetikat ja analüütilist eetikat võrdsustada.
  
• Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb. Noratiivses eetikas püütakse selgitada, mis on ühe või teise normi aluseks ning kas ja kuidas on neid võimalik filosoofiliselt põhjendada. Tuntuima teooriad on utilitarism e. teleoloogiline eetika (tagajärje-eetika), kohuse -etika e. deontoloogiline eetika ning vooruseetika e. iseloomu-eetika.
  

Praktiline eetika tähendab eetika rakendamist praktilise probleemide käsitlemisel. Probleemid võivad olla:

• etniliste vähemuste kohtlemine;
  
• naiste võrdsuse küsimus;
  
• loomade kasutamine toiduks ja teadustööks;
  
• loodusliku keskkonna säilitamine;
  
• rikaste kohus aidata vaeseid;
  
• küsimused abordi ja eutanaasia teemadel
  

Me ei pruugi nendega küll igapäevasel kokku puutuda, kuid need võivad teatud elu etappidel esile kerkida ning leiavad kõlapinda ühiskonnas laiemalt.
Praktiline eetika jaguneb rakenduseetikaks ja kutse-eetikaks.
Praktilise eetika tuntuimad valdkonnad: bio- ja meditsiinieetika , keskkonnaeetika ja meediaeetika .
Joonis 1. Eetika jagunemine ( http://www.eetika.ee/217116 )

EETIKA KATEGOORIAD

• Kohus. Ütleb, et moraalinõude on vaja täita.
  

Kohuse alla kuuluvad ka väärtused, nagu pidada sõna, rääkida tõtt jne

• Õnn. Selle üle on palju vaieldud. Õnn kujutab hinge tasemel sisemist rahulolu, millega kaasneb pingete puudumine ja hirmu kadumine. Võib öelda, et õnn on seisund, mida inimene üle elab, kui ta on jõudnud teatud eesmärgini. See on täiustunne. Õnne kasutatakse ka inimeste motiveerimiseks: medalite, kiituste ja preemiate näol, mis viivad inimese positiivsesse meeleollu.
  
• Au. Väljendab hinnangut inimese kohta. Autunne väljendab inimese arusaama enese väärtusest (eneseväärikus) kodanikuna, isiksusena ja nõuab temalt sellekohast käitumist.
  
• Südametunnistus. Väljendab võimet ola enese tegude peremees ja kohtunik . Annab oma tegudele, eesmärkidele ja nende saavutamiseks kasutatud vahenditele kõlbelisi hinnanguid ja täita oma kõlbelist kohust ilma välise sunnita.
  
• Sõprus. Vastastikune, mõlemale sõbrale teadaolev kiindumus , mis seisneb mülemapoolses armastuses, heasoovlikkuses ja head tegemise püües.
  
• Armastus. Sügav, puhas, kõikehaarav kiindumustunne teise sugupoole, laiemas tähenduses teise inimese, mingi nähtuse võ idee vastu, eneseohverduseni küündiv andumus, kellegi või millegi suhtes.
  

Nt: tõe-, vabaduse-, kodumaa-, ligimesearmastus.

KUTSE-EETIKA

Kutse-eetika on üks praktilise eetika harusid. Kui osa neist käsitlevad mõne laiema valkonna eetikat tervikuna (meditsiinieetika), siis kutse-eetika jääb kindla elukutse juurde (õe-eetika). Kutse-eetika spetsiifika seisneb elukutse keerukuses. On elukutseid, mis mõjutavad inimese arengut ja tervist (näiteks arst või õpetaja) ja elukutseid, kus eetikanõuete eiramine kätkeb inimesele ja sootsiumile ohtu (insener, jurist ).
Professionaalse kutse-eetika eesmärgiks on ültunnustatud kõlbeliste väärtuste ja normide konkretiseerimine sootsiumile tähtsas kutsetegevuse sfääris. Professionaalne eetika kohandab etikaprintsiipe ja norme mingi elukutse tarvis, olleks ise kõlbelise kultuuri tähtis osa. Kutse-eetika nõudeid väljendab kutse-eetika koodeks ehk normide kogu.

Kutse-eetika põhimõisted ja printsiibid

• Professionaalne kohus. Kõrge teadmised, nende rakendamine, kõrgendatud vastutus, panus oodatust suurem.
  
• Professionaalne au ja väärikus. Hoida kõrgel elukutse au ja väärikust, nime ja imagot.
  
• Professionaalne õiglus. Tegevuses objektiivne suhtumine, ei allu välisele survele.
  
• Professionaalne taktitunne. Arvestamine , lugupidamine, ei luba meenutada kellegi füüsilist ebatäiust, tema muret jne.
  
• Humanistlik printsiip. Tõstab kõrgele inimese, tema erilisuse.
  
• Optimistlik printsiip. Usk oma elukutse vajalikusesse.
  

Kutse-eetika ja etikett

Etiketi ja eetika vahele ei saa panna võrdusmärki, nad küll täiendavad teineteist, kui ei lange kokku. Etikett reguleerib välist käitumist, jättes motiivi puudutamata. Moraal püüdleb kõrgemate väärtuste poole, ega rahuldu vaid viisakusreeglitega. Erinevus seisneb ka selles, et moraali aktsioomid on püsivad, etiketi reeglistik võib juba sajandi piires koruvalt muutuda.
Tänapäeva multikultuurses maailmas on vajalik tunda erinevate rahvaste kultuurietikette. Sagenevad kultuurikontaktid tõstavad etiketi tähtsust. Kutse-eetikas on rahvaste etiketireeglite tundmine oluline. Kasvõi näiteks ärikohtumistel, kui hilinetakse, siis tuleb arvestada, et jaapanlase puhul pole selles midagi imelikku, sest see vastab nende ärietiketile. Kuigi etikett ei muuda inimest paremaks ega õiglasemaks, teeb ta inimeste, sealjuures ka kutseesindajate suhtelmisel kergemaks ja meeldivamaks.

EETIKAKOODEKS

Eetikateoorias tehakse vahet üldiste eetikakoodeksite ja kutse-eetika koodeksite vahel.
Eetikakoodeksite all mõeldakse kirjapandud normide ja/või väärtuste kogumit, mis on toeks teatud valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul . Näiteks Moosese 10 käsku (1. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. 5. Sa ei tohi tappa. 9. Sa ei tohi himustada ligimese koda. jt). Koodekseid on moodustanud paljud filosoofid , kuigi nende koodeksid pole nii tuntud.
Kutse-eetika koodeksid tekkisid ühe või teise elukutse esilekerkimise tõttu. Esimeses teadaolevad ametikoodeksid pärineva India preestritelt. Tuntuim on aga Vana-Kreekast Hippokratese vanne, milles autor propageerib arstieetikat. Lisaks on veel sõdurivanne ja olüpiasportlaste vandeid, mis reguleerisid kõlbeliselt käitumist oma tegevusalal.

Eetikakoodeksite jagunemine

Eetikakoodekseid saab jagada iseloomu põhjal:

• Normatiivsed - sisaldavad käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodatakse . Levinud on kirjelduse negatiivne vorm („ei tohi“). Koodeksi koostab tippjuhtkond, kes kontrollib selle täitmist.
  
• Väärtustele tuginevad – deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta. Enamasti on need lühikesed, üldsõnalised ja seetõttu on need normatiivsetega võrreldes kestvamad, sest normatiivsed on liigselt detailsed ning üldsõnalisi pole vaja nii tihti muuta.
  
• Sotsiaalseid kohustusi võtvad e. väljapoole suunatud koodeksid – deklareeritakse, millised kohustused organisatsioon ühiskonna ees võtab. Kasutatakse nende organisatsioonide puhul, kus tegevus mõjutab ühiskonda laiemalt (nt arstid).
  

ÄRIEETIKA

Eetiliste printsiipide kasutamine äris kujunes välja Ameerikas 1970. aastatel kuna tavaõigussüsteemimaal on kaotus või võit kohtuprotsessis sõltuv sellest, kui eetilise või ebaeetilisena suudavad kaitsja ja süüdistaja tegelaste käitumist esitada. Üks kindel põhjus on ka see, et sealsed suured korporatsioonid mõjutavad tarbijat ja ühiskonda ja mille majanduslik edukus sõltub ühiskondlikust arvamusest, seega ka sellest, kui hea, õige ja eetiline nende tegevus üldsusele paistab. Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades.

Ärieetilise probleemide tekkepiirkonnad

• HUVIDE KONFLIKT tekib, kui on vaja valida oma huvide ja organisatsiooni vm grupi huvide vahel (altkäemaks mõjutab ametialaseid otsuseid firma kahjuks). Huvide konflikti silmas pidades tasub hoiduda omavahel segi ajamast tööalaseid ja isiklikke suhteid.
  
• AUSUS JA ÕIGLUS on põhilised moraaliatrbuudid otsustamisel . Kuigi inimesed tegutsevad tihti vastavalt enda majanduslikele huvidele, peavad eetilised ärisuhted olema ausad ja õiglased.Tuleb ette ka, et üks või mõelmad suhte pooleb peavad tehingut ebaõigeks või –eetiliseks, sest tulemus ise osutub ooatust vähem kasulikum.
  
• KOMMUNIKATSIOONi all saab mõista info liikumist ja selle tähtsust otsuste mõjutamisel. Infohäired puudutavad reklaamteateid, toodete tuvalisuse teavet, keskkonnasõbralikkust, töötingimusi jms ning igal juhul hävitab valetamine usalduse.
  
• ORGANISATSIOONI SUHTED on organisatsiooni liikmete vahel, tarbijatega, varustajatega, konkurentidega jne. Eetiline töötaja hoiab suhetes konfidentsiaalsust, täidab enda kohustusi, võitleb teiste ebaeetilisuse vastu.
  

Traditsioonilised ja nüüdisaegsed eetilised lähenemised ärieetikas

• RELATIVISM – arvestab situatsioonlisi, kultuurilisi ja traditsioonilisi aspekte . Maailma muutumisel avatumaks toob eetilise käitumise juures konflikte riikide ja rahvaste erinevatest arusaamadest nii kasulikkusest kui ka heast -halvast. Eetika tuleneb ühiskonnas kehtivatest üldistest väärtustest, normidest, perekonnast ning kasvatusest, religioonist jne. Relativistlik lähenemine püüab neid arvesse võtta.
  

Küsimused, mida tuleks selle lähenemise puhul endale esitada:

• Kas minu tegevus võtab arvesse situatsioonilisi, kultuurilisi ja traditsioonilisi aspekte?
  
• Kuivõrd on eetiline käitumine määratletud üksikisikute ja gruppide kogemuste alusel?
  

• TELEOLOOGILINE EETIKA - tagajärgede ja mõjude olulisus. Tulemuse headust hinnatakse vastavalt tagajärjele. Kõlbluse aluseks on kasu ja tulu. Tegu on õige või hea kui tulemus on kiiduväärt, olenemata sellest, milliste vahenditega on see saavutatud. Enamlevinud on:
  
  • utilitarism, mis on kasulik kõigile;
    
  • egoism , mis on kasulik endale.
    

Küsimused tagajärgede eetikast lähtumise puhul:

• Kas tegu on tõesti minu (organisatsiooni) parimates pikaajalistes huvides?
  
• Kui arvestan kõikide võimalike enda teo tagajärgedega, tulemustega kõigi suhtes, kes on seotud, kas tulemus on parem/ halvem meile kõigile?
  
• Kui tõenäolised on tagajärjed? Kui olulised need on?
  

• DEONTOLOOGILINE EETIKA – hinnang antakse vastavalt teo iseloomule , teol on sisemine moraalne väärtus. Kohustuste teooria kohaselt on õigused vaid juhtnöör st kohustused tulenevad õigustest.
  

Kohustuste eetika lähenemise puhul tuleks küsida:

• Kelle suhtes on mul selles situatsioonis kohustusi?
  
• Mis juhtub, kui kõik tegutseksid nii, nagu mina?
  
• Kas kohtlen inimesi selliselt , et ainult saada midagi enda (organisatsiooni) jaoks, või mõtlen ka sellele, millised on nende soovid?
  

• ÕIGUSED, ÕIGLUS – võrduse, valiku vabaduse ja õigluse printsiibid. Näeb ette, et ressursside kasutamine peab olema efektiivne ja tulemuslik. Igaüks peab tegutsema nii, et saavutaks võimalikult võrdne väärtuste jaotus. See süsteem peab tagama parema koostöö ühiskonnaliikmete vahel.
  

Võib küsida:

• Kelle õigusi pean selles situatsioonis arvestama?
  
• Kas austan inimõigusi, inimeste vajadust olla väärikas?
  
• Kohtlen kõiki võrdselt? Kas kõigil on võrdsed võimalused?
  

• VOORUSTE EETIKA – eesmärk arendada juhti ja organisatsiooni. Käitumine viisil, nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole. Inimese käitumist peaks juhtima julgus , õiglus, mõistlikkus ja mõõdukus. Eetiline käitumine peab olema vahetu, spontaanne, intuitsioonist juhitud.
  

Oluline on:

• Kas käitun ausalt, ausameelselt, väärikalt?
  
• Mida teeks aus, kombekas inimene samas situatsioonis?
  

Voorused on ausus, julgus, mõõdukus, ausameelsus , osavõtlikkus, enesekontroll. Pahed on ebaausus, valelikkus , halastamatus, ahnus , argus, puuduv ausameelsus.
Tegevus on moraalselt õige, kui inimene teguseb vooruslikult või arendab voorusi . Moraalselt vale on sel juhul, kui ta tegutseb paheliselt või arendab moraalseid pahesid.

• HOOLIMISE EETIKA – tänapäevaseim, vaadatakse isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, lisatakse teise perspektiiv .
  

Hinnata saab:

• Vaadet isiklikele suhetele ja teistest hoolimisele (nt hoolimine perekonnast.
  
• Kuidas teised osapooled tunnevad end selles situatsioonis?
  
• Kas saab hoiduda teistele haiget tegemises?
  
• Milline lahendus kaitseb / hoiab terveid suhteid osapoolte vahel?
  

• POSTMODERNISTLIK EETIKA – pööratakse tähelepanu diskussioonidele, koostööle, et leida sobiv tulemus, vaadatakse osaliste omavahelisi suhteid.
  

Tuleks arvesse võtta:

• Millised normid saaksime koos välja töötada, et jõuda vastastikku aktsepteeritud lahenduseni selles olukorras?
  
• Kuidas saavutada rahumeelset konfliktilahendust, et hoida ära kiirustamise mõjukaimate asjaosaliste poolt?
  
• Tähelepanu pööramine koostööle, selleks et jõuda vastuvõetava tulemuseni, isikute omavahelisi suhteid – aitab laiendada diskussiooniteemasid moraali, moraalsuse ja eetika üle ärimaailmas.
  

Eetika on abiks valikute tegemisel, millist tegevust võiks pidada lubatuks ja millist tuleks vältida.

Ettevõtte eetikakoodeks

Ettevõtte eetikakoodeks on selle käitumisnormide ja eetiliste veendumuste kirjalik konstanteering, mille koostab enamasti ettevõtte tippjuhtkond ja millest kinnipiamist peetakse ettevõtte töötajatele kohustuslikuks.
See, kas ettevõttel on eetikakoodeks või mitte, ei muuda teda eetiliseks või vähemeetiliseks. Koostatakse juhtkonna poolt aktsepteeritavate käitumisreeglite ja eetiliste veendumuste oma töötajatele peale surumiseks.
Ettevõttele eetikakoodeksi koostamiseks tuleks alustada ettevõtte üldiseloomustuse analüüsist, sest sellega seoses saab määratleda, milliseid punkte peaks selles olema.

SEKRETÄRITÖÖ JA EETIKA

Sekretäritöö on professionaalne tegevus, see aitab organisatsioonil lahendada asjaajamise ja suhtlemisega seonduvaid probleeme, kindlustab organisatsiooni edukuse ja kujundab selle maine.
Ometi on ka mitmeid erisuguseid probleeme ja konflikte ühel või teisel juhul ning üks tõhusamaid abivahendeid on korralik eetikakoodeks. See on olemas Eesti Juhi Abi Ühingul, mis on kohustuslik kõigile selle ühingu liikmetele ja tagab ühingu liikme töö eetilisuse.
Koodeks on levinud ka üle ühingu piiride. See on sekretäre koolitavate õppeasutuste programmides ja seda peetakse kõikide sekretäritöö tegijate kümneks käsuks, kuid ometi ei puuduta see ühinguväliseid sekretäre.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.eetika.ee/
http://www.hot.ee/luksfil/E/ajalugu.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Eetika
http://www.eau.ee/~luks/13%20loeng%20esitlused.pdf
http://www.hot.ee/loovusekool/Kategooriad.ht m
http://konspekt.transinf.com/konspektid/arieetika.php
http://www.sakala.ajaleht.ee/060707/esileht/arvamus/5027441.php
http://www.juhiabiyhing.ee
http://www.juhtimine.ee/eetilised-lahenemised-arieetikas
Laanemäe, A. Eetika alused. TTÜ kirjastus 2000
Tuulik, M. Eetika ja moraal. Ilo 2002