Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kutse-eetika (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on moraalifilosoofia ?
  • Mis kaaluvad inimese õnnelikkuse üles ?
  • Mida tahetakse öelda, väites, et tegu on halb ?
  • Kes on seotud, kas tulemus on parem/halvem meile kõigile ?
  • Kui tõenäolised on tagajärjed ?
  • Kui olulised need on ?
  • Kelle suhtes on mul selles situatsioonis kohustusi ?
  • Mis juhtub, kui kõik tegutseksid nii, nagu mina ?
  • Millised on nende soovid ?
  • Kelle õigusi pean selles situatsioonis arvestama ?
  • Mida teeks aus, kombekas inimene samas situatsioonis ?
  • Kuidas teised osapooled tunnevad end selles situatsioonis ?
  • Milline lahendus kaitseb / hoiab terveid suhteid osapoolte vahel ?
 
Säutsu twitteris
Maarja Janson

EETIKA
Iseseisev töö



Tartu 2009

SISUKORD


EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA 3
Eetika mõiste 3
Mis on moraalifilosoofia? 3
EETIKA AJALUGU 5
TEOREETILINE JA PRAKTILINE EETIKA 6
EETIKA KATEGOORIAD 8
KUTSE-EETIKA 9
Kutse-eetika põhimõisted ja printsiibid 9
Kutse-eetika ja etikett 9
EETIKAKOODEKS 11
Eetikakoodeksite jagunemine 11
ÄRIEETIKA 12
Ärieetilise probleemide tekkepiirkonnad 12
Traditsioonilised ja nüüdisaegsed eetilised lähenemised ärieetikas 13
Ettevõtte eetikakoodeks 15
SEKRETÄRITÖÖ JA EETIKA 16
KASUTATUD KIRJANDUS 17

EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA

Eetika mõiste

Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on „eetika“ ja „ moraal “ sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses „eetika“ ja „moraal“ pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Mõiste „eetika“ on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia).

Mis on moraalifilosoofia?

Moraalifilosoofia uurib, kuidas me elama peaksime. Kuigi meil ei tule igapäevaselt langetada tõsiseid moraaliotsuseid ja eetilised valikud tulevad loomulikust intuitsioonist, võib tulla elus ette olukordi , kus peab vastutama oma tegude eest ja põhjendama, miks ühtmoodi käituda on õigem kui teistmoodi.
Eetika tunnused:
  • Universaliseeritavus: moraalinorm kehtib kõigile, kes on sarnases olukorras
  • Ettekirjutavus : moraalinormid on normatiivsed
  • Üleskaaluvus: moraalinormid kaaluvad üles teisi väärtusi (näiteks ilu või ratsionaalsus )
  • Avalikkus: moraalinorm peab olema avalik
  • Teostatavus: moraalinorm peab olema teostatav ega eelda üle jõu käivad pingutusi
Eetika on erinev seadustest, religioonist ja etiketist. Erinevus on õige ja väära teguviisi põhjendustes ning sanktsioonides, mis järgnevad väärale käitumisele.
  • Seaduste puhul on õige ja väär see, mida lubavad või ei luba kohtuorganid. Kohus määra karistuse väära teo eest.
  • Religioon põhjendab õiget ja väära jumaliku autoriteediga, karistuse patu või ebaõige teo eest määrab jumal vm üleloomulik jõud.
  • Etiketis on õige või väär käitumine see, mis on antud kultuuri tavade kohaselt sobiv või mitte sobiv. Näteks kergemat sorti kultuurilised küsimused riietumis - ja käitumistavas. Ebasobiva käitumise korral ootab ühiskondlik hukkamõist ja reputatsiooni kaotus.
Moraali puhul määratleb õige või väära südametunnistus või mõistus. Sanktsioone ebamoraalse teo eest on kahte sorti – sisemised ja välimised.
  • Sisemise juhul tunneb inimene süametunnistuse piinu ja rahutust.
  • Välimise puhul tabab teda teiste inimeste hukkamõist – väljaheitmine gruppidest, reputatsiooni või töö kaotus.
Eetika keskseks mõisteks on väärtused. Väärtus paneb inimesi tegusema. Kui miski on väärtuslik, tähendab, et seda tuleks omada, austada või selle poole püüelda. Pidades õnne väärtuslikuks, tahame olla õnnelikud, püüelda selle poole; pidades väärtuslikuks loodust, väljendame seda ka käitumisega. Väärtuste puhul on küsimus selles, kas kõik inimesed peavad väärtuslikeks samu asju või on kõik väärtused relatiivsed ( st inimesed on kultuuriti erinevad). Kas eksisteerib väärtuste hierarhia , peavad kõik inimesed ülimaks väärtuseks õnne või on väärtusi, mis kaaluvad inimese õnnelikkuse üles? Väärtused jagunevad kolmeks:
  • Seesmised väärtused – hüved, mida soovitakse väärtuste eneste pärast. Näiteks: sõprus, armastus, õnn, heaolu jne
  • Vahendiväärtused e. instrumentaalsed väärtused – aitava kõrgema astme väärtusi saavutada. Näteks raha, tööriist, arstirohi.
  • Segaväärtused – väärtused, mis on iseenesest head kui ka millegi jaoks kasulikud. Näteks: hea nägemisveel on väärtus iseeneses, kuid samas vahend selleks, et tunneksime ennast hästi. Lisaks veel kuuluvad alla ka õppimine, töö ja tervis.
Väärtuste teema on on tihedalt seotud küsimusega hest elust. Antiik- Kreekast alates on väidetud, et kõik inimesed otsivad õnne ja sellega seotud küsimused kuuluvad moraalifilosoofia algseimate ning kesiseimate küsimuste hulka.

EETIKA AJALUGU

Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti kindlasti juba Vana-Kreekas Aristotelese, Sokratese ja Platoni jt poolt. Alustades sellega, millised voorused on kõlbelise elu aluseks ja lõpetades aruteludega, kas kõlblusseadused on Jumala või inimese loodud ja mis on õnn. Näiteks Aristotelese arvates kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Õnn on inimese jaoks parim, mida taotleda. Hellenismiajal
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kutse-eetika #1 Kutse-eetika #2 Kutse-eetika #3 Kutse-eetika #4 Kutse-eetika #5 Kutse-eetika #6 Kutse-eetika #7 Kutse-eetika #8 Kutse-eetika #9 Kutse-eetika #10 Kutse-eetika #11 Kutse-eetika #12 Kutse-eetika #13 Kutse-eetika #14 Kutse-eetika #15 Kutse-eetika #16 Kutse-eetika #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 226 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Insignificant Õppematerjali autor

Lisainfo

Kutse eetika iseseisev töö:
eetika ja moraalifilosoofia ( eetika mõiste, mis on moraalifilosoofia? ), eetika ajalugu, teoreetiline ja praktiline eetika, eetika kategooriad, kutse-eetika (põhimõisted, printsiibid , kutse-eetika ja etikett), eetikakoodeks (nende jagunemine), ärieetika (ärieetiliste probleemide tekkepiirkonnad, traditsioonilised ja nüüdisaegsed eetilised lähenemised ärieetikas, ettevõtte eetikakoodeks), sekretäritöö ja eetika, kasutatud kirjandus

eetika , moraalifilosoofia , eetika ajalugu , teoreetiline eetika , praktiline eetika , eetika kategooriad , kutse-eetika , printsiibid , põhimõisted , printsiibid , kutse-eetika ja etikett , eetikakoodeks , ärieetika , tekkepiirkonnad , eetilised lähenemised ärieetikas , ettevõtte eetikakoodeks , sekretäritöö ja eetika

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

pantrike12 profiilipilt
Mirjam Pikki: päris hästi paned ma küll midagi ei saanud :( mingid märgised ainult.
16:30 08-12-2009


Sarnased materjalid

20
docx
Kutse-eetika
59
ppt
KUTSE-EETIKA
12
doc
Eetika
7
pdf
Vooruseetika
81
docx
Sissejuhatus eetikasse
15
doc
Eetika
31
docx
ESTEETIKA
40
ppt
Eetika



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun