Kui see juhtum lõpeb?

Vastus leiad õppematerjalist: Nõustamispsühholoogia konspekt

Mida nad suudavad teha?

Vastus leiad õppematerjalist: Nõustamispsühholoogia konspekt

Nõustamispsühholoogia konspekt (0)

Tallinna Ülikool - Psühholoogia - Psüholoogia

5 VÄGA HEA

Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Esitatud küsimused

Kui suur on võimuvajadus ja hoolitsemisvajadus?
Kes terapeut on ja millised on tema kvalifikatsioonid?
Mille tõttu ta nõustamisel viibib?
Millega nõustaja tegeleb ja millised võivad olla tagajärjed?
Mis võivad limiteerida või mõjutada nõustamist?
Kui see juhtum lõpeb?
Mida nad suudavad teha?
Palju infot Kas probleem on juriidiline või mitte?
Milline on olnud ravi tulemuslikkus?
Missugune on olnud rahulolu eelnevate kogemustega millised on ootused käesolevale ravile?
Mille üle klient kurdab mis tõi teda nõustaja juurde?
Milles ta ise näeb oma olukorra põhjuseid?
Millised on tema esmased oletused probleemi tekke kohta?
Millised on tema ootused nõustajale?
Milline on tema valmidus oma probleemidega tegeleda ja neid teadvustada?
Missugune on olnud tema enesedistsipliin?
Millised on tema varased seksuaalkogemused?
Millele peaks järgmisel kohtumisel põhitähelepanu pöörama?
Mis siis saab kui?
Miks seda tehakse ja kuidas saaks parandada?
Kuidas saab kliendi ja terapeudi suhe ravida klienti?

Nõustamispsühholoogia 08.02
Eluga rahulolu määravad tunnused:

Lähisuhted – kõige olulisem

Rahulolu tööga

Isiklik toimetulek
Nõustamine muutub üha enam õpetuseks, mis on integreeritud erinevatest psühholoogiaharudest, teraapiasuundadest, erinevatest maailma usunditest. Lisandub aastatuhandete jooksul kogunenud õpetused elamisest, otsitakse alternatiive. Vajadus on joonistada sotsioloogiline klientide sotsiaalsetest karakteristikutest ja arendada detailne teadmine klientide populatsioonist. Ühiskonda peegeldavad kõige paremini tervisenäitajad ja majanduslikud näitajad. Kuritegevus.
Nõustaja võib tunnetuslikult siseneda kliendi maailma, säilitades sealjuures professionaalse ja teadusliku objektiivsuse. Kunst on subjektiivne mõõde, põhineb teadmiste baasil. Arendatakse oskuseid , mis sobituvad kliendi unikaalsete vajadustega ja multikultuurse ühiskonna mõjutustega. Ennekõike tegemist nõustaja isiksuse osalusega. Mitmed tasandid , variatiivsed. Pärit humanistlikust psühholoogia harust. Ehedus, unikaalsus , usaldatavus, inimlikkus.
Nt. Rogers:
Eriti lähedale võib jõuda, kui ollakse ise seda probleemi läbi elanud. Kunsti mõõtme suurem domineerimine võib viia läbipõlemiseni. Professionaalsus võib langeda, objektiivsus langeb, võib lahendada oma probleeme läbi kliendi probleemide. Teadus: teaduspõhised efektiivsed mudelid. Nõustaja peaks olema nii teadlane kui rakenduslik nõustaja. Teaduslik mõtlemine eeldab oskuseid luua objektiivset vaatlust kuni sekkumiseni, kontrollida hüpoteese, ehitada üles teooriaid , diagnoosida, kasutada uurimismeetodeid, mis aitavad muuta nõustamise seletatavust ja efektiivsust tõhusamaks ja testide kasutamise oskust.
...... teooria – suhtlemispsühholoogia, kuulamine , mõjutamise tehnikad .
Probleemilahenduse strateegiad – konfliktikäitumise viisid ja meetodid
Kehtestamine – läbirääkimise tehnikad
Eetika – abistamissuhe, formaalsed ja mitteformaalsed ettekirjutused

Fookus nõustamisel on arenguline toimetulek, oskuste õpetamine, probleemide ennetamine. Psühhoteraapias on fookus kõrvaldav, aitab ületada olemasolevaid probleeme, nt. ärevus, depressioon
Probleemi olemus. Nõustamine tegeleb igapäevaeluliste probleemidega, nt. pere, töö, suhted. Psühhoteraapia probleem on komplekssem. Et eristada kumma alla probleem sobib, on vaja diagnostikaprotseduure.
Eesmärk. Nõustamisel lühiajaline. Psühhoteraapias mõlemad, lühi- ja pikaajaline.
Raviviis. Nõustamisstrateegiad, ennetavad lähenemised. Psühhoteraapias komplekssem, teadvustamata ja teadvustatud protsessidega. Kasutatakse teaduslikult tõestatud efektiivsusega psühhoteraapia meetodeid .
Nõustamine koolides, keskustes, med asutustes. Psühhoteraapia valdavalt erapraksised.
Psühholoogilise abi meetodid on sarnased, sest teoreetilised lähtekohad on sarnased. Rajandeb usaldusel, sisalduvad eetika ja sarnasus struktureerituses. Kindlapiirilised tegevused.

Mitteformaalne: ootused seotud mitme isikuga
Eetikanõuded: formaalses olemas, mitteformaalses mitte.
Objektiivsus: mitteformaalses on emotsionaalselt nii tugev seos, et püütakse päästa klienti, aga ei julgeta vastanduda.
Nõustamispsühholoogia 16.02
Eetilised aspektid
Kunstimõõtmes subjektiivsed: tubliduspõhine. Avalikult mõõta väga raske. Mitteformaalse eetikaga (nt. oled tundlik kultuurilise miljöö kohta, kust klient pärit on).
Teooriamõõtmes formaalsed: tegevuspõhine mõõde sisaldab avalikke eetilisi kohustusi (pead teatama, kui klient muutub ohtlikuks).

Eetikaaspektid teenivad kliendi huve ning on kaitsvad psühholoogi suhtes. Psühholoog peab teadma enda väärtusi, mis teemadega ei suuda tegeleda. Eetika kohaselt saata klient teise psühholoogi juurde, kuna muidu kvaliteet kannatab. Pidevalt tuleb valmis olla ausaks eneseanalüüsiks. Eetikaga tegelemine on evolutsiooniline protsess. Enne tuleb leida lahendus enda probleemidele, kui kliendi probleemidele.
Kui suur on võimuvajadus ja hoolitsemisvajadus? Tööd tuleb teha kliendi, mitte enese heaolu nimel. Kui nõustajal on isiklikud emotsionaalsed puudujäägid, siis ei ole ta objektiivne kliendi vajaduste suhtes. Ka osad kliendid on väga tundlikud psühholoogi isikliku elu suhtes. Eetikakoodeksid muutuvad aja jooksul. Kliendi vajadus on alati enne nõustaja vajadusi. Nõustaja peab praktiseerima kompetentsuse piirides. Peab lõpetama nõustamissuhte kui see kliendile enam vajalik ei ole. Vajadusel suunama teise nõustaja juurde jne.
Nõustajal pole õigust sekkuda kliendi ellu, tema eest otsuseid langetada (v.a. vt edaspidi). Nõustaja peab oskuslikult vähendama kliendi sõltuvust, suurendama kliendi iseseisvate otsuste vastuvõtmist.
Peab pakkuma kõikidele klientidele võrdset kohtlemist (sõltumata soost, vanusest, rassist jne). Peab andma kattega lubadusi, täitma professionaalseid kohustusi. Ei tohi tahtlikult kliendile tekitda ebausaldusväärset tunnet .

Informeeritud nõusolek. Mida hakkab nõustamisprotsess endas sisaldama.

Ülevaade nõustaja professionaalsest taustast
Mida hakkab nõustamisprotsess sisaldama
Kõrvalmõjud
Protsessi kestus
Konf. piirangud
Maksumus

Seejärel klient otsustab, kas osaleda või mitte. Samuti otsustab nõustaja, kas ta võtab selle töö. Kui ei, siis soovitada, kuhu pöörduda, alternatiivsed teraapiad.
Koostatakse kirjalik leping
Beauchamp (1986)

Teavitamine

Arusaamine

Vabatahtlikkus

Kompetentsus

Nõusolek kitsamas mõttes
Pope, Vasquez (2005)

Kas inimene üldse saab aru, kes terapeut on ja millised on tema kvalifikatsioonid?

Kas klient teab, mille tõttu ta nõustamisel viibib?

Kas inimene mõistab, millega nõustaja tegeleb ja millised võivad olla tagajärjed?

Kas inimene mõistab tegureid, mis võivad limiteerida või mõjutada nõustamist?

Kas klient mõistab maksmisega seonduvat? (kellele maksta, mis saab tühistamise või maksmata jätmise korral?)

Kas inimene mõistab privaatsuse / konfidentsiaalsuse piiranguid ja eesõiguseid?
Sõltuvuse tekitamine

Kas mul on raske juhtumit lõpetada?
Kas mul on probleeme, kui see juhtum lõpeb?
Kas mul on mõnda klienti rohkem vaja kui neil mind?
Kas ma innustan kliente ise tegema neid asju, mida nad suudavad teha?
Kas ma hoian nõustamisprotsessi müstilisena, et hoida võimu enda käes?

Teadmatus vastuülekande mõjust.
Kas valida tehnikaid, mis lihtsustavad nõustaja tööd või need, mis aitavad kliendil eesmärkideni jõuda?
Eetilise probleemi lahendamine:

Koguda palju infot. Kas probleem on juriidiline või mitte? Konsultatsioonid kolleegidega, supervisioonid.

Kõikide asjaosalistega seonduv

Eetikakoodeks. Kas nõustaja isiklikud väärtused ja formaalne eetika langevad kokku?

Dilemma , erinevad vaatenurgad

Mitu alternatiivset plaani

Konsultatsioon asjatundjatega

Mida tundlikum on eetiline dilemma, seda raskem on otsust langetada

Otsi oma kogemusest analoogilisi juhtumeid
Eesmärk on endiselt kliendi heaolu.
Monahan (1993)
Võimalusel, et klient muutub ohtlikuks teistele, rääkida lähedastega, teiste raviarstidega, uurida vägivaldsuse ajalugu, uimastite kasutamist, üleüldise vaimsuse staatust. Ainus vägivaldsuse näitaja on eelnev elulugu.
Wubbalding (1988)
Sekkumise määratlemiseks esitada kliendile otseseid küsimusi (Kas tal on plaan, kas oled varem üritanud, kas sul on vahendeid jne).
Morrisey (1994) Konfidentsiaalsusest loobumine

Kindlat suitsiidiplaani näitavad:

Räägib sooritamisest
Võtab ebavajalikke riske
Varem üritanud
Hiljutine ränk kaotus
Suurendanud alkoholi või uimastite tarvitamist
Hõivatud mõtetega surmast või suremisest
Kaotanud huvi kooli, töö või hobide vastu
Annab ära oma väärtuslikud asjad
Distantseerub sotsiaalsetest suhetest

Tuleb teavitada, kui alla 16a. klient on vägistamise, verepilastuse või mõne muu kuriteo ohver.

Kui info on oluline kohtuotsuse tegemiseks ja kohus seda nõuab

Kui terapeut leiab, et klient tuleb haiglasse paigutada

Kui palub klient, et infot on vaja edastada kolmandale osapoolele
Konfidentsiaalsus abielu- ja paarinõustamises
Konfidentsiaalsus grupinõustamises
Tuleb selgitada konfidentsiaalsuse piire . Tuleks grupi liidreid julgustada välja ütlema kõiki hirme seoses konfidentsiaalsusega. Kahekordne suhe. Nõustatavaga on olnud suhe, raha laenanud, sõprade lapsed, õppejõud jne. Kui suhtes ei kahjusta professionaalse nõustamise protsessi, ei ole eetikanõuded vastuolus . Nõustaja peaks iga hinnaga ära hoidma kahekordse suhte tekkimise.
Younggren, Gottlieb (2004)
Kohustuslikud kahekordsed suhted, nt. sõjaväes.
Tuleks endalt küsida, kas see suhe on hädavajalik või saaks klient abi kelleltki teiselt . Mil määral võib tuua kasu või kahju. Kas see suhe võib kahjustada omavahelist suhet või vastupidi? Kas objektiivsus säilib? Kas klienti on informeeritud kahekordse suhtega seonduvatest riskidest? Kas raviaruandes on fikseeritud, et tegemist on kahekordse suhtega? Kas otsuse langetamine arvestab kliendi heaoluga ?
Catanzaro, Mac...man (2004)
Üldjuhul on nõustajatel superviseerijatega alati kahesed suhted. Kõige enam püüavad nõustajad hoiduda seksuaalsetest suhetest.
Kitchener, Anderson (2000)
~9% meessoost nõustajatest ja ~2,5% naissoost nõustajatest on oma kliendiga olnud seksuaalsuhtes. ~97% nõustajatest vastas, et neil on tekkinud seksuaalne iha kliendi suhtes. Kliendiga seksuaalsuhtes olnuna on võimatu tõestada, et te ei kasutanud teda ära.
Gill-Wigal, Heaton (1996)
Nõustajad tunnevad kliendi vastu kiindumuse pärast süütunnet ja ebamugavust. See ei tähenda, et nõustaja oleks midagi valesti teinud.
Seksuaalne / romantiline kiindumus . Reaktsioonid / märgid, et piirid on ületatud.

Soov veeta kliendiga rohkem aega

Suurema naudingu kogemine kindla kliendiga koos olles

Võimutunne selle kliendi juuresolekul

Püsivad seksuaalsed fantaasiad kliendi kohta

Seksuaalne erutus kliendi juuresolekul

Soov saada kliendi heakskiitu

Füüsilise kontakti ihalus

Tunne, et ollakse ainuke, kes suudab aidata

Ärevuse ja süütunde kogemine kliendist mõeldes

Professionaalsest suhtest seksuaalsele suhtele üleminemise kahju eitamine
Kiindumuse kontrollimise strateegiad

Ei tohiks keelata kiindumustundeid, sest vastutustundlik kontroll on võimatu kui need tunded on maha salatud.

Tunnistades oma tundeid, püüda mitte olemasolevaid tundeid julgustada ega toita.

Tuleks pöörduda supervisiooni või kovisiooni. Kui vaja, minna ravile .

Tuleb tunnistada professionaalset vastutust, seada selged piirid ja reeglid, et jääda eetika raamidesse.
Umbes 2 aastat pärast professionaalse suhte lõpetamist, võib kliendiga alustada romantilist suhet.
Pope, Keith -Spiegel, Tabachnik (1986)
95%-le meespsühholoogidest on kliendid tundunud seksuaalselt veetlevad. Sama 76%-le naistest. 63% on selle tõttu tundnud süümepiinu. Alla 10%-le oli sellest ülikoolis räägitud.
Sonne, Pope (1991)
Kliendid, kes on oma terapeudiga seksuaalsuhtes olnud, kaldusid näitama insesti- või vägistamisohvritele sarnaseid reaktsioone. Sealhulgas süütunnet, segadust ja reetmist.
Pope, Bouhoutsos (1986)
10 tavalist stsenaariumit, kuidas terapeudid kliendiga suhtesse satuvad.

Rollivahetus. Terapeudist saab patsient , keskendutakse tema vajadustele.

Seksuaalteraapia. Terapeut esitab terapeudi -kliendi vahelist seksuaalset intiimsust kui osa teraapiast.

Terapeut tekitab kliendis sõltuvuse, paneb endasse kiinduma.

Uimastid

Vägistamine

Lähedus läheb liiga intensiivseks.

Terapeut jätkab kliendiga suhet väljaspool vastuvõttu

Emotsionaalse kaitstuse tunde tagamine (hoia mind).

Tõeline armastus

Terapeut lükkab positiivset muutumist tingimustega edasi.
Kolmanda osapoole maksed nt. kindlustuspinnad, ettemaksed , järelmaksed.
Nõustamispsühholoogia 18.02
Nõustaja isik

Guy (1987) – uudishimu ja eksperimenteerimissoov. Peaks olema püüdlus lahti selgitada ja mõtestada vaatlusaluse süvastruktuuri. Jutuajamise ülevalhoidmise oskus, kuulamisoskus , empaatia , emotsionaalsus, hea introversioon (sügav enesevaatlus ), inimlik hoolivus , lähisuhete hoidmise oskus. Vabanemine võimukompleksist, huumorimeel.
Cormieri & Cormieri (1998)

heasoovlikkus

õpivalmidus

elav kujutlusvõime

energilisus

paindlikkus

oskus tuge pakkuda

enesekindlus

Burnard (2002)

provotseerimisoskus

suhete loomise ja lõpetamise oskus

aja ohjamise ja sisustamise oskus

teabe andmise oskus

kliendi toetamise oskus

tunnete peegeldamine ja tunnetega töötamise vilumused

kliendi kõne reflekteerimisoskus

Cox & Waller (1991) – esmane ja teisene struktureerimine. Esmane vastab küsimusele „kes?“ (isiksus, välimus). Teisene vastab küsimusele „mida ta kasutab?“ (teadmised, oskused). Struktureerimise abil on võimalik mõista nõustaja enda probleeme.
Nystul (2006) komistuskivid:
pean kõiki oma kliente armastama. Kui klient on ebameeldiv – kovisioon , supervisioon.
tähelepanu koondunud esimesele kliendi poolt esitatud probleemile.
kõrvaliste tegurite tähelepanuta jätmine (nt. juriidiline abi, finantsnõustaja)
soov päästa klienti nende õnnetust olukorrast. Kõiki ei saa päästa.
nõustamine muudab kliendi õnnelikuks. Protsess peab andma toimetulekuoskused.
perfektsionistlike kalduvuste omandamine
kõik meetodid, mida kasutame, peavad tooma kasu. Tuleb tunnistada oma eksimusi
püüda vältida absolutismi, viia kokku realistlik ja pragmaatiline vaade. Kui on edusammud, tuleb antud meetodiga edasi uurida.
mitterealistlike ootuste omandamine. Optimismi ja realismi tasakaal. Kiirustamine – nõustaja, kes tahab kiireid tulemusi.
uusima õpitud tehnika kasutamine olenemata kliendi vajadustest .
nõustaja kardab iseenda nõustamisprotsessi.
kasutab sobimatuid väljendeid
„Miks“- küsimused tekitavad süütunde ja kaitserefleksi.
ülemäärane soov aidata. Indikaatoriks on see, kui nõustaja teeb rohkem tööd kui klient.
ülemäärane soov meeldida
ülemäärane kaasahaaratus – nõustaja omandab kliendi probleemid nagu need oleks tema omad. Probleemide läbitöötamise määr, maht ja sügavus on ennekõike kliendi otsustada.
võtab asju liiga isiklikult. Ülekanded
omab raskusi eristamaks normaalset ebanormaalsest
ebakindlus enesepaljastuse osas. Raske on leida seda määra, kui palju peaks ennast avama. Peab jagama infot oma professionaalsest taustast. Ei tohi tuua näiteid oma isiklikust elust.
ära too kunagi näiteid teistest inimestest
peab vastama lihtsalt ja mitte ülemäära keeruliselt.
vastata küsimustele, kus sa tunned , et ei teki ebamugavust.
ebakindlus konfidentsiaalsuse suhtes. Tuleb leida keegi, kellega arutleda. Supervisioon, kovisioon.

(1962) Kõik nõustajad vaatavad oma kliente läbi kolme liiki professionaalsete prillide .

mõtestavad kliendi lahti reageerivate olenditena ( biheiviorism )

püüavad psühhoanalüüsi eeskujudel mõtestada kuivõrd kliendi reflektsioonid on programmeeritud alateadvuses

vaatavad kliente nende isiksuse kujunemise protsessis.
Tänapäeval liitub kognitiiv-käitumuslik pool.
Kliendi ootused võivad olla täiesti kohatud. Psühholoog „peaks esitama palju küsimusi, lahendama keerulised probleemid, võtma vastutust, juhtima vestlust, jagama võrrandeid“.
Mudelid (kliendi ootused)

kohastumismudel – nõustamine aitab aktsepteerida minu tundeid, probleeme ja puudujääke

isiksusemudel – psühhoteraapia kui nõustamine teeb mu isiksuse ümber

meditsiiniline mudel – nõustamine on nagu tableti allaneelamine. Asjatundja ütleb mida teha ja ma saavutan vähese vaevaga tulemuse.

nõidumismudel – nõustamine ajab välja kurjad mõtted, tunded ja teod ning asendab need headega.

moraalne mudel – nõustaja on eeskujulik isik, kes õpetab, kuidas peab elama.

asendusmudel – nõustaja asendab midagi, mida mu elus puudu on.
Nõustamispsühholoogia 25.02
Isikutaju
Mõjutab hästi palju keskkondlikke tegureid, mida isik ise ei saa mõjutada. Inimese puhul huvitavad meid sotsiaalsed aspektid (rahvus, staatus, riietus, sugu jne.) Kui mees läheb naisnõustaja juurde, siis ta ei võta abivajaja rolli, kuna sotsiaalse maskuliinsus ei lase. Sellepärast peaks mees minema mehe juurde.
Kaldub esitama käitumisviise, mis tagavad positiivse hinnangu temale. Fassaadis on teadlikult esitatud käitumisviisid. Sõltub sellest, missugune saab olema eesmärk. Kui eesmärgid erinevad, siis see mõjutab ka isikutaju. Isikutaju protsess on situatiivne , aga kooskõlas suhtlemise põhjusega. Sotsiaalselt määratletus on seotud tajuga.
Isiku põhimehhanismid I
Isikutaju mehhanismid on universaalsed . Ei pruugi olla vaid üks, võivad olla kombineeritud . Üks võib olla juhtiv mehhanism , teine tasakaalustab seda, lisandub kolmas või neljas.

Kategooriate kohandamine – teabedefitsiit, inimese kohta vähe teavet. Püüd lahterdada inimest mingisuguse info alusel (amet, vanus jne). Algab esimesel kohtumisel . Seos stereotüüpidega.
Loogiline järeldamine – töötatakse läbi käitumist iseloomustav teave, sealt tehakse järeldused nt iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivi kohta.
Analoogiate kasutamine – kõige kättesaadavam on inimene ise, milline on sarnasus endaga?
Empaatial põhinev isikutaju – võime elada sisse teise inimese sisemaailma. Näha asju tema vaatepunktis, emotsionaalselt kaasa elada. Mõistmine ja objektiivsuse säilitamine ei ole üks ja sama.

Isiku põhimehhanismid II – vähem täpsemad ja võivad kohati ka moonutada

Projektsioon – alateadlikult omistad teisele inimesele oma iseloomujooni. Positiivsed jooned on alati teadvustatud, negatiivsed alateadlikud.
Juhttunnustest lähtumine – mingi juhttunnus varjutab kõik teised. Haloefekt. Nt. inimese eesnimi , millega võib midagi seostuda, klient on liiga noor või riietusstiil on liiga silmatorkav.
Lähtumine psühholoogilistest tavatõdedest – me ei suuda kunagi lõpuni mõista seda, mis meil endal puudub. Nt sugudevahelisel nõustamisel võib see olla nii täiendus või takistus.
Lihtsustamine – kas ajasurve või teadmiste puudujääk. Püütakse muuta väga keeruline juhtum hõlmatavaks ja lihtsamaks.
Äärmushinnanguist hoidumine – mingisugused omadused või seosed on tajutaval objektil individuaalsed, püütakse neid lahterdada ja üldistada.
Varemotsustatu kopeerimine – kui isikust on mingisugune ettekujutus , siis ei suudeta uusi fakte integreerida olemasolevasse.
Tajukujundi tasakaalustamine – sisalduvad: lihtsustamine ja äärmushinnanguist hoidumine. Lisaks vastuolude silumine. On vaja tekitada enda jaoks arusaadav tervik, milles ei ole nurki ega vastuolusid. Selleks kasutatakse kõiki kolme. Nt. kui kliendis on väga tugev vastuolu (peksab naist ja lapsi, ent samas on hoolitsev ja hell ).

Oma rolli mängivad kõlblusnormid, ideaalid, eelarvamused , stereotüübid, ühiskondlik-ajalooline kogemus jne.
Soovitused kontakti loomiseks

Silmside
Kehakontakt (käe andmine)
Naeratus (katkestab kontrollitud mõtlemise, toob välja sisemised protsessid, lõhub negatiivseid tundeid)
Vaba kehahoiak
Hääletoon
Enda tutvustamine, kliendi nime meeldejätmine ja kasutamine
Icebreaking – vestlus igapäevastel teemadel , küsida kuidas ta nõustaja juurde jõudis
Jälgida kliendi kehakeelt, kuidas tema käitub
Anda aega, kontakti loomine
Võimalikult kiiresti anda teada kaua teie kontakt ühekordselt kestab

Nõustamisleppe sõlmimine
Nõustamisprotsessi edukuse kriteeriumid Hakney, Cormieri, 1996

On keegi, kes otsib abi ja keegi kes tahab abi anda.
Keegi, kes on võimeline ja õppinud abistama
Keskkond, mis võimaldab abi anda ja abi saada
Nõuded kliendile: elementaarne vastutusvõime, suhtlemisvalmidus, tunnistab probleemi lahendamise või isiksuse arendamise vajadust, ei loe oma elu totaalselt determineerituks, on elementaarse mõistmis- , analüüsi- ja üldistusvõimega, aktsepteerib nõustajat selle isikuomadustes ja rollis, aktsepteerib põhilisi sotsiaalseid käitumisnorme.

Nõustamisintervjuu läbiviimise tingimused Egan 1988

Squarely - Suhtle kliendiga näost-näkku
Open - Avatus , siirus
Lean - Väljendada sümpaatiat ilma et sellega liiale mindaks
Eye - Silmkontakt
Relax - Pingevaba olek

Nõustaja poolt pakutud tingimused Bordin 1979

Lepe nõustaja ja kliendi vahel, mis sisaldab nõustamise eesmärke
Lepe nõustaja ja kliendi vahel, mis sisaldab ülesandeid, mis seonduvad nõustamisega
Emotsionaalne side, mis on seotud nõustaja ja kliendi poolt pakutud tingimustega

Al-Darmaki & Kivlighan 1993
Koostööd seob 4 faktorit

Klienti iseloomustavad nõustamiseelsed valmidused nt motivatsioon , suhtlemisoskused

Nõustaja isikuomadused, kas nad sobivad emotsionaalselt

Nõustaja oskused

Kliendi vajaduste ning nõustaja oskuste ja ressursside kokkulangevus
Lazarus 1993
Nõustaja peaks nagu kameeleon oskama kohanduda nõustatava unikaalsete vajadustega.
Suhete loomise pool ja info kogumise pool. Info tasand: nt kas klient on desorganiseeritud, vaenulik , on talle nõustamine vastumeelne, on tal kognitiivseid häireid jne. Kriisitööga võib kaasneda vastumeelsus. Klient võib olla mitteusaldav, liiga üksikasjalik, jutukas , potentsiaalselt ohtlik jne. Intervjuul peab olema eesmärk ja kindlad küsimused. Tuleb vaadata mida klient räägib ja kuidas ta räägib. Mille alusel hinnangud tehakse, kas normide või tajumehhanismide vigade ?
Struktuur: kontakti loomine, juhtimine, julgustamine/empaatia/rahustamine/kokkuvõtete tegemine jne, raskete küsimuste esitamise taktika tuleb läbi mõelda. Avatud ja suletud küsimuste kohane kasutamine. Info edastamine kliendile arusaadaval viisil. Lõpetamine kokkuvõttega mida tehti (klient teeb kokkuvõtte), tagasiside, mingisugune ettekujutus järgmisest kohtumisest.
Sagedasemad vead intervjuu läbiviimisel:
Järsk teemavahetus
Pikad ja keerukad küsimused nt kaks küsimust ühes
Küsimuste esitamine viisil, kus on juba vastus olemas
Verbaalsete ja mitteverbaalsete avalduste ignoreerimine, kehakeele ja sõnade mitte kokkuviimine
Üleolev suhtumine, mis võib esineda ka mitteverbaalselt (nt. kella vaatamine)
Oluliste teemade ebapiisav käsitlemine
Kliendi välimuse jälgimine (hoolitseb/ei hoolitse), rüht jne. Supervisioonil küsitakse esimese asjana kliendi välimust.
Intervjuus peaks küsima:
Objektiivsed andmed: vanus, tervis, kooselu, pere, haridus , töö jne.
Hinnata praegust olukorda ja millal probleem alguse sai
Kas on varem olnud ravi, nõustamiskogemust jms, kas käib veel kellegi juures?
Milline on olnud ravi tulemuslikkus?
Missugune on olnud rahulolu eelnevate kogemustega, millised on ootused käesolevale ravile?
Kas on tegemist suitsiidiriskiga (hinnang)
Kujunemislugu, tema elu senine areng, kas kellelgi perekonnas on veel seda probleemi
Kas ta ise oskab öelda eelnevast elust mingeid probleeme, mis võivad olla põhjuseks või seotud
Sotsiaalset/seksuaalset arengut uurida
Uurida tema ressursse (oskused, sotsiaalsed suhted, raha, tervis jms), kohanemistaset
Kliendi enesekirjeldus
Tema ettekujutus tulevikus, ravieesmärk
Veel midagi, millest klient soovib rääkida
Lönnqvist, Heikkinen jt 1999
Jäta intervjueeritavale enda loo jutustaja roll. Võimalikult vähe küsimusi, ainult suunavaid. Anda mõista et tegeletakse tema isiku ja probleemiga. Püüa jätta muljet, et olete huvitatud probleemist. Lähene teemadele, mida klient näib vältivat ja tee seda vabalt, sundimatult. Aita oma kommentaaride ja kuulamisega kaasa vabale jutustamisele. Küsi otse võimalikust vägivaldsusest ja enesetapumõtetest. Tõsta vajaduse korral esile sinu arvates olulisi teemasid . Esita otse küsimusi diagnoosimiseks vajalike spetsiifiliste sümptomite kohta. Pööra tähelepanu kliendi jõuvarudele. Klient peab saama aega rahunemiseks enne kui kohtumine lõpeb. Ole sundimatult viisakas. Ei lase ennast mõjutada isegi kui provotseeritakse ebaprofessionaalselt tegutsema. Selgesõnaline kokkulepe edasise ravi või nõustamise suhtes.
Ähvardav või vägivaldne klient
Läbi mõelda võimalikud pääseteed. Tuleb avameelselt väljendada oma muret vägivaldsuse suhtes. Kui ette tead, et võib selline probleem tulla, ära võta seda tööd üksinda tegemisele. Kindlustatud tagasitee endale. Peaks paluma kliendil istuda. Nõustaja ja nõustatava vahel peaks olema distants , vajadusel võib kasutada lauda. Peab säilitama rahu, kõnemaneer tasakaalukas, rahulik, võimalikult vähe klienti katkestada. Hinnangulisust vältida. Kliendi probleeme ei tohiks alahinnata. Ei tohiks lasta ennast provotseerida vastuähvarduseks. Püüa saavutada kokkuleppeid.
Nõustamispsühholoogia 04.03

Info kogumine ja klassifitseerimine sõltub sellest, milline on nõustaja taust ja filosoofiline maailmavaade, situatsioonist, milles klient viibib ja kultuurikontekstist.
Probleemi määratlemise puhul on oluline näha ka kõiki taustategureid. Nt. sotsiaalne toetus
Ressursside hindamine.

Kui klient suudab probleemi sõnastada, on see 50% lahendusest. Enamasti sõnastatakse mitu probleemi korraga. Tuleb valida üks probleem korraga. Probleemiga tuleb kohe tegelema hakata, mida kaugemas tulevikus. Probleem peab olema suhteliselt selgepiiriline, hästi tituleeritud analoogiad. Nõustaja peab tundma ennast selles probleemvaldkonnas piisavalt kindlana. Probleemi määratlemine ajateljel.
Ressursid : majanduslik olukord, haridus, tervis, hobid /kalduvused, sõpruskond, füüsilised omadused.
Probleemi määratlemist saab jaotada kahte kategooriasse:

Standardiseeritud mõõdikud
Mittestandardiseeritud

Võivad olla ka kombineeritud mõõdikud.

Abiküsimused probleemi määratlemiseks: Adler 1995, Corey 2001, Nystul 2006

Mille üle klient kurdab , mis tõi teda nõustaja juurde?
Milles ta ise näeb oma olukorra põhjuseid?
Millised on tema esmased oletused probleemi tekke kohta?
Millised on tema ootused nõustajale?
Milline on tema valmidus oma probleemidega tegeleda ja neid teadvustada?
Probleem ajateljel määratleda, on see uus probleem või pikka aega kestnud?
Uurida tema pere- ja töösuhteid. On ta rahul oma positsiooniga, rolliga töökeskkonnas, perekonnas?
Missugused on tema head või mitte nii head valikud elus olnud mida ta ise tahaks välja tuua?
Missugune on olnud tema enesedistsipliin ?
Millised on tema varased seksuaalkogemused?
Millele peaks järgmisel kohtumisel põhitähelepanu pöörama?
Missugune on vahe selle vahel, kus ta praegu on ja kuhu ta tahaks jõuda.

Vastupanu (resistance) – kliendi vastuseis nõustamise sihtidele ja meetoditele. Kliendi püüd vältida isikulise dispositsiooni muudatusi. Ohustatud identiteet . Selle vastu ei saa võidelda, vaid aktsepteerida. Vastupanu tuleb omistada psüühika kaitsemehhanismile.
Ülekanne (transference) – klient kannab varasema elu olulise suhtega seotud tunded ja ootused üle käesolevasse kliendi-nõustaja suhtesse. Psühhoanalüüsi üks meetod. Tuleb aru saada, millal see on soodustav ja millal takistav .
Vastuülekanne (countertransference) – nõustaja võib hakata kliendis näha omadusi kellestki, keda ta on tundnud. Teadvustamata protsess. Ülekanne on irratsionaalne . Tuleb aru saada, kas see on kasulik või mitte.

Nõustamisprotsessi funktsioonid

Motivatsiooni tõstmine – eesmärkide püstitamine
Hariduslik – suhtlemisoskused
Väärtustav – seotud lõpptulemusega, oskus teha järeldusi (mõlemal)

Eesmärkide püstitamine
Cormier ja Hackney 1993: protsessi ja tulemuse eesmärgid. Protsessi eesmärgid loovad tuumtingimused, et nõustamisprotsess üldse saaks toimuda. Lõpptulemuse eesmärk. Kliendi ja nõustaja mõlema panus, mida klient nõustamisprotsessist soovib, see tulemus peaks olema.
George ja Cristiani 1995: kuidas hõlbustada , toimetulekuoskuseid suurendada, suhtlemisoskuseid parandada.
Erikson 1968 – eesmärkide puhul tuleks ka arvestada arenguliste ülesannetega.
Blocher 1974 – arengulise nõustamise lähenemine, tuleb silmas pidada nende toimetulekuoskuste kinnistamist, mis on hädavajalikud.
Kui eesmärk täidetud, siis tuleb aru saada, et aeg on lõpetada. Kliendile tuleb selgeks teha et uue info lisamisel muutub ka nõustamise eesmärk. On soovitatav muuta see teekond vaheeesmärkideks. Mitte ainult lõppeesmärk vaid ka vaheeesmärgid.

Sekkumiste kavandamine

Otsene – räägitakse nõustatavaga, ollakse temaga konkreetses suhtes.
Kaudne – klient läheb nt tugigruppi, riik teeb mingit kampaaniat, et muuta suhtumist . Klient saab abi kelleltki, kes ei ole seotud nõustamisega

Lõpetamine
Lõpetada aitab eesmärk. Takistuseks võib muutuda sõltuvussuhe (emotsionaalne ja majanduslik), ebakompetentsus, töökoormuse puudumine, kliendi arvates on vaja jätkata, nt. tekib mingi uus probleem.

Nõustamisprotsessi läbitöötamine. Nõustaja enda peas, kliendiga lõpetatakse 5. punktis.
Ülevaade psühhoteraapia suundadest
Psühhoteraapia on kindlatele ravireeglitele alluv protsess.
Psühhoterapeutiline võib olla mingi huvi, hobi , loovtegevus, maailmavaade jne.
Teraapia laiemas kontekstis: kuidas ta suhestub ühiskonnaga ja millist rolli etendab. Psühholoogia on alati osa sellest kultuurist kuhu ta kuulub.
Hea psühhoteraapiateooria

Vastab kokkuhoiuprintsiibile – väike hulk lihtsaid mõisteid selgitab ära suure hulga hädasid
Terapeutilise sekkumise efektiivsuse seletamine – miks see toimis, kuidas toimis.

Kliendi rahulolu ei ole adekvaatne teraapia efektiivsuse näitaja.
Isiksuseomadused püüdlevad säilimise poole.
Käitumise muutus on kõige usaldusväärsem ( Beck , 1979). Üks usaldusväärsemaid teraapia näitajatest. Mõõdetav, sümptomid on vaadeldavad.
APA töögruppi kuulusid erinevate teaduslike koolkondade esindajad.
Teraapia suundade iseloomustus

Dünaamiline
- Inimese käsitlus – seotud alateadlike tungidega ja dünaamikaga.
- Hädade käsitlus – seotud arenguliste konfliktidega
- Teraapia eesmärk – lahendada sisekonfliktid
- Terapeut-kliendi suhe – ennekõike sõltuvus kõikvõimsast terapeudist
Käitumuslik inimene = käitumine
- Inimese käsitlusel lähtutakse keskkonna mõjul õpitud käitumisest
- Hädade käsitlus – seotud väära õppimise tagajärjega
- Teraapia eesmärk – häirivatest sümptomitest vabanemine
- Terapeut-kliendi suhe – struktureeritud õpiliit
Kogemuslik (elamuslik), inimene = tahe
- Inimese käsitlus – sünnipäraselt aktiivne käsitlus, inimene on võitlev, juhitav olevus, on potentsiaal positiivseks arenguks
- Hädade käsitlus – eksistentsiaalne meeleheide ja pärsitud eneseaktualiseerimine
- Teraapia eesmärk – inimene saaks selleks, kelleks tal on potentsiaal saada. Dialoog teraapias on siin ja praegu rõhuasetusega. Inimene hakkab oma potentsiaale avastama. Ei tunta huvi mineviku vastu, ei pruugi isegi huvitada mis on diagnoos , sest inimene ei ole haige. Samuti ei pruugi huvitada probleem, mida ta esitab. Ei tunta huvi ülekandesuhete vastu. Väga suur empaatia, aktsepteerimine, võrdsus.
- Terapeut-kliendi suhe – inimlik sügav empaatiline suhe võrdsete inimestega.

Väga paljud psühhoteraapia meetodid põhinevad psühhoanalüüsil. Superego tekib siis, kui vanematel on olnud väga palju nõudmisi.
Nõustamispsühholoogia 18.03
Jungi teooria järgi tuleb introverdi energia seestpoolt ja neil on vajadus üksinduse järele, et nende sisemaailm areneks. Sõpru on neil vähe, aga suhted sõpradega on väga tugevad. Ekstravertide maailm koosneb välistest objektidest. Objektiivsed faktid ja juhtumid . Kohanemine keskkonna ja inimestega on väga hea. Vajavad suhtlemist ja loovad kiiresti sõprussuhteid. Jungi puhul räägitakse enantiodromiast. Varem või hiljem muutub kõik iseenda vastandiks . Tuleneb Herakleitoselt.
Kompensatsioon – mingisugune puudujääk kompenseeritakse mingil teisel alal või teises suhtes. Nt lühikest kasvu kompenseeritakse eduga äris või intellektuaalsel tasandil. Psühhopatoloogia – tuleneb suures osas probleemidest ja konfliktidest, mis ilmnevad ema-lapse vahelistes suhetes, kuid see võimendub teiste stressorite kaudu.
Analüütiline psühhoteraapia: neljas faasis.

ülestunnistamine – töötatakse läbi minevik, terapeut on empaatilise kuulaja rollis. Kui saada inimene üles tunnistama, siis ta tunneb ennast vähem süüdi, alandatuna ja rohkem vabana. Toimub süütunde vähendamine.

selgitamine – terapeut pöörab tähelepanu suhte edasiarendamisele kliendiga. Eesmärk on kliendi intuitsiooni arendamine, nii intellektuaalselt kui emotsionaalselt. Tegeletakse unenägude ja fantaasiatega

õpetamine – kliendi väärtus kui individuaalne ja kohanenud sotsiaalne olend , terapeut julgustab klienti, et ta leiaks oma koha individuaalses maailmas. Intellektuaalne intuitsioon muudetakse tegutsemiseks.

transformatsioon – kõige probleemsem on see, et suur osa klientidest jätab enne transformatsiooni pooleli . Eneseaktualiseerimise periood. On suurem valmidus inimesel saada unikaalseks ja iseseisvaks
Patsiendi elukvaliteet peaks teraapia tagajärjel paranema, rohkem energiat, arendama loovust . Peab olema valmis introspektsiooniks ja koostööks terapeudiga.
Biheivioristid: Watson, Skinner , Lazarus.
Käitumisteraapia puhul on oluline kliendi aktiivsus ja motivatsioon. Motivatsiooni vähenemine ja vastupanu muutustele on põhjused, miks see ei pruugi õnnestuda. Kasutab palju biotagasisidet.
Käitumisteraapia peamised lähtekohad 1

mittesoovitud käitumine – seda on võimalik terapeutilises suunas mõjutada, arvesse tuleb võtta inimese ja keskkonna interaktsiooni .

nii normaalse kui ebanormaalse käitumise taga on sarnased õppimisprintsiibid

käitumise kirjeldatavus – hindamise ja ravi tunnuseks

sekkumisstrateegiad – tuleb kavandada individuaalselt iga kliendi vajadustest lähtuvalt. Vajadustest, ressurssidest ja omadustest.

instrumentaalsed ja interpersonaalsed käitumised.

kõrvalmõjud – ei pruugi olla ebasoodsad

rakendusteaduslik vaade – luuakse mõõdetavaid ja korratavaid meetodeid ning tulemusi

sekkumine – võib olla seotud tunnetega, suunatud kognitsioonidele, kujutlustele või bioloogilistele protsessidele

käitumuslikud sekkumised – insight pigem järgneb teraapiale kui eelneb sellele
Nõustamispsühholoogia 29.03
Ellis :
Irratsionaalne olemine on bioloogiline omadus. Samuti on bioloogiline see, kui inimene klammerdub destruktiivsetesse mõttemallidesse. Ka hedonism . Inimene võiks püüda tunda ja tunnetada end sellisena, nagu ta on, mitte püüelda perfektsionismi poole. Ma pean ja ma ei tohi – kaks baasuskumust, mis inimese elu juhivad. Sellest tulenevad irratsionaalsed mõttemudelid ja ei tajuta olukorda sellisena nagu ta objektiivselt on.
Katastrofeerimine – miski on totaalselt läbi ja miski ei päästa enam hävingust või kaotusest.
Enese alavääristamine – mul ei tule välja, ma ei oska, ei suuda jne.
Mustvalge mõtteviis
Olukorra talumatuks pidamine – usutakse, et kui kardetu juhtub, siis ei suudeta seda üle elada
Valikuline abstraheerimine – detail on kontekstist lahutatud, selle alusel tehakse kaugeleulatuvad järeldused
Personaliseerimine – süüdistatakse väliste asjaolude kujunemises iseennast ja elu pisiasju võetakse liiga isiklikult.
Kõige suurem oht emotsionaalsele ebastabiilsusele on see, kui inimene hakkab liiga palju mõtlema, mida teised arvavad . Inimene järeldab, et ta saab ennast aktsepteerida ainult siis, kui teised seda teevad.
Paljud emotsionaalsed ja käitumishäired on tekitatud sellest, kuidas me tõelisust mõtestame.
Adler: kõik sõltub arvamusest. Omnia ex opinione suspensa sunt .
ABCD- mudel.
A võib näida põhjustavat, kuid tegelikult ei põhjusta C-d. Paljuski põhjustab emotsionaalse tagajärje B. Kui kasutada D-d, siis jõuame positiivse C-ni.
REBT sisaldab päris palju kodutöid, mis on mõõdukalt direktiivsed, kognitiivse rõhuasetusega, suunatud distsipliinile ja seetõttu peetakse REBTi tõenäoliselt lühiajalisemaks ja väiksema kohtumiste arvuga teraapiaks. Kliendi-terapeudi suhe: ei peeta sooja suhet kohustuslikuks ja ei arvata, et see oleks isiksusliku muutumise vältimatu tingimus. Rõhutatakse küll aga tingimusteta aktsepteerimist, tihedat koostööd, kuid samal ajal tuues välja ja rõhutades käitumise puudujääke. Terapeut aktsepteerib klienti kui eksivat inimolendit, mitte ei ole hinnanguline kliendi suhtes. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse rollimänge, operantset tingimist, sugestiooni jne. REBTi eesmärk ei ole mitte sümptomeid kõrvaldada, vaid luua suurem kvalitatiivne muutus mõtlemises. Muuta uskumusi, väärtuseid korrigeerida , hoiakutega tegeleda.
Enamuste neurootiliste probleemide põhjuseks on maagiline, empiiriliste uskumustega mitte paika pidav mõtlemine. Neile mõtetele on võimalik vastu seista. Need uskumused ei pea vastu objektiivsele lähenemisele.
Minevikku ei peeta oluliseks ja sellega väga ei tegeleta. Kliendi tundeid eriti ei reflekteerita. Ei tegeleta vabade assotsiatsioonidega, unenägude analüüsiga jne. Käesolevale probleemile ei otsita lahendust minevikust. Minevikku kasutatakse, kuid mitte suure rõhuasetusega.
Kliendile püütakse teha võimatuks oma düsfunktsionaalsete uskumustega mitte tegelemine. Ta peab nendega tegelema hakkama. Enne seda aga tuleb lahendada kriisiprobleem. Kasutatakse salvestamisi ning klient saab oma salvestise kaasa. Kasutatakse hästi palju eneseabi küsimustikke nt. sessioonide vaheajal.
Kriitika Ellise kohta: on lihtsustanud psüühika keerulisi nähtusid teooria huvides. REBT püüab endas ühendada……………….
Kognitiivne teraapia
Sai alguse tänu Becki uurimusele depressiooni vallas. Püüdis leida kinnitust Freudi teooriale, et see on sissepoole pööratud viha. Seejärel hakkas arendama teooriat, keskendudes sellele, et tegelikult on depressioon hoopis negatiivsete kognitiivsete seletuste tulemus. Tulemuseks sai psühhopatoloogia kognitiivne mudel, millel on kolm mõtlemise taset: automaatmõtted, põhieeldused ja skeemid . Automaatmõtted on kõige pinnapealsem tase, väga lihtne teadvustada. Sügavamal põhieeldused ja kõige all on loogilised skeemid.
Skeemid on jäigad, tingimusteta veendumused. Need on internaalsed struktuurid enda ja maailma kohta. Neid kasutatakse info tajumiseks, kodeerimiseks ja meenutamiseks. Neil on kohanemise e. adaptatsiooni ülesanne. Becki järgi vallandab latentse skeemi mõni elusündmus, aga võib ka olla geneetiline eelsoodumus . Tegelikult on need skeemid kõikidel inimestel olemas.
Automaatsed mõtted on kindlates spetsiifilistes situatsioonides.
Põhieeldused e. tingimusreeglid läbivad erisituatsioone. Kognitiivne moonutus e süstemaatiline järeldamisviga on ühenduslüli ebaotstarbeka skeemi ja automaatmõtte vahel. Eemärgiks on kogn. moonutused lahti harutada, et kujuneksid uued hindamisviisid.
Nõustamise protsessis kasutatavad tehnikad:

Katastroofilise mõtlemise vähendamise tehnika: mis siis saab kui?
Vääromistuste parandamise tehnika: miks seda tehakse ja kuidas saaks parandada?
Enesekesksuse vähendamine: õpetatakse teisi inimesi reflekteerima
Käitumuslik tehnika: suhtlemisoskuste õpetamine, lõdvestamise õpetamine, hirmuga toimetulek jne.

Omavahel seoses olevad automaatmõte ja skeem väljenduvad kognitiivse moonutusena.
REBT ja KKT mõlemad ütlevad, et kogu psühhopatoloogia põhineb sarnastel irratsionaalsetel uskumustel.
Kogemuslikud -ekspressiivsed teraapiad
Põhineb konkreetsetel mitteratsionaalsetel sümboolsetel aspektidel. Nt. emotsioonid , kehalised tundmused, kujutlused, fantaasiad. Psühholoogilist heaolu püütakse saavutada loova eneseväljenduse, vahetute tunnete teadvustamise ja tundmusliku kogemise kaudu.
Rogersi isiksusekeskne teraapia (IKT).
Algselt nim. kliendikeskseks teraapiaks. Enda juhitud kasvuprotsess järgneb kindlale ettevalmistavale kooslusele ehtsusest, siirusest, hoolivusest ja empaatiast. Rogers ei tee selget vahet mina ja minapildi vahel. Ta usub, et igal inimesel on kaasasündinud eneseaktualiseerimisvõime, mis paneb inimesi tegutsema, arenema ja elukogema just sellisel viisil, mis tema enesekontseptsiooniga kõige paremas kooskõlas on. See võime aga saab täielikult avalduda üksnes tingimusteta positiivse suhtumise korral. Kliendikeskne teraapia tähendab seda, et kui see häire mina ja minapildi vahel on tekkinud, siis terapeut ei analüüsi klienti, vaid ta on kliendiga. Kliendiga olemine nõuab kolme oskust:

Tõeline empaatia
Tingimusteta positiivne suhtumine e. aktsepteerimine
Ehedus

10 põhilist joont:

Terapeudi hoiak – peaks moodustama eduka teraapia tingimused
Terapeut on alati kliendile kättesaadav võimaldades kohest abi
Kliendi fenomenoloogiline maailm – kliendikesksus
Muutus kliendi käitumises – tähistab terapeutilise protsessi edukust
Isiksuse muutumine kui protsess – tähtsam on mitte muutumine struktuuris, vaid protsess
Uurimistöö – vajalik, et teraapiat veelgi efektiivsemaks muuta
Hüpotees, et sama psühhoteraapia printsiip käib kõikide inimeste kohta – vastavalt sellele, kuidas on inimene kategoriseeritud
Psühhoteraapia kui inimestevahelise suhte vormi soodustaja
Eesmärk tuletada kõik teoreetilised teadmised praktilistest kogemustest, mitte üritada empiirilisi teadmisi mahutada eelnevalt püstitatud teooria raamidesse
Filosoofilised küsimused – tulenevad eelkõige psühhoteraapia praktiseerimisest

V. Axline – mäng, et lapsed saaksid üle enese…. sõnalisest takistusest. Klassiruumi õpetamine – täielik usaldus õpetaja ja õpilaste vahel. Õpitakse seda, mida õpilased tahavad, aga õpetaja on pannud nad seda tahtma.
Intensiivne grupp – grupi ja selle liikmete aktsepteerimine tervikuna . Grupi liidri roll on olla eeskujuks. Grupi fenomen on panna gruppi soovima või vaatlema terapeudi omadusi.
Kriitika

Keelekasutus – liiga ebaselge . Mitte ainult Rogersi puhul, vaid kogu selles suunas.
Fenomenoloogilised meetodid on ebatäielikud ja lõpuni välja arendamata. Ebarealistlikud meetodid – kuidas saab kliendi ja terapeudi suhe ravida klienti? See ei ole piisavalt tõestatav. Kas mõjub suhe või metoodika? Meetodite tõhusus on ebapiisavalt tõestatud. Meetodid on mõeldud eelkõige intelligentsele isikutele ja paljud meetodid eelkõige introvertsetele. Rühmatööde puhul kaasneb oht kõrvalistel isikutel teraapiasse kaasatuks saada. Meetodite mõju on teaduslike vahenditega raske mõõta, kuna tegeletakse inimese elu põhiolemuse ja alustaladega. Sama raske, kui mõõta nende meetodite tõhusust võib olla mõõta nt. elu mõtet.

Tulevikusuunad
Arvatakse, et individuaal - ja grupiteraapiat hakatakse üha enam nägema ühe ja sama asjana.
Yalom on öelnud, et väga raske on eristada lühiajalisi moeröögatusi ja üldiseid kehtivaid trende psühhoteraapias. Pidevalt vormivad sotsiaalpoliitilised ja majanduslikud jõud.
Hetke põhiküsimused psühhoteraapias
Eetikas – hetkel kõige kuumem on kahekordse suhte teema. Majanduslikud küsimused, kui palju pikendatakse teraapiat. Kas peaks olema trahv , kui loobud kliendist jne.
Juriidilised küsimused – kas hoiatada, kui tead midagi ohtlikku. Privilegeeritud suhtlus, informeeritud nõusoleku teema
Erinevate etniliste gruppide ja samasooliste nõustamise teemad
Retseptiravimite väljastamise õigused
Psühhoteraapia tulevik, kuidas kujundada, kuhu suunata
UUS TEEMA
Probleemset paari iseloomustab negatiivsete käitumiste vahetus, viletsad kommunikatsioonioskused , ootused ja selektiivne tähelepanu, põhjuslikkuse omistamise kalded , kognitiivsed moonutused, ennustused, uskumused ja standardid (mis on ebafunktsionaalsed).
Terapeudi roll on olla struktureeriv, õpetav, positiivseid ootusi kujundav, emotsionaalset õpetust pakkuv, liitu tasakaalustav.
Raviplaani näide: ei tohi olla kõrvalsuhet, ei ühel ega mõlemal. Kui on erinevad ootused teraapia suhtes, ei ole mõtet raviplaani koostada. Kui on tõsine individuaalne probleem, siis tuleb see enne ära lahendada. Kui on mõni probleem, mis ei sobi paarprobleemi lahendamise mudeliga või kui paar ei ole raviplaaniga nõus.
Esimene seanss võiks olla ühine. Siin keskendutakse probleemide olemasolule, koostatakse probleemide nimekiri, vaadeldakse suhte ajalugu, räägitakse, kuidas teraapia kujunema hakkab, vajadusel võib kasutada küsimustikke.
Teine seanss peaks olema individuaalne. Individuaalne motivatsioon, spetsiifilised probleemid ja saladused.
Kolmas seanss (sisuliselt) on ühine. Selgitatakse välja tugevad ja nõrgad küljed, formuleeritakse probleem, koostatakse järgmine raviplaan.
Põhilised tehnikad: kommunikatsioonioskuste arendamine (mitte ainult suhtlemisoskuste), nii koos kui jäetakse kodutöid. Automaatmõtete hindamine ja muutmine. Käitumiste vahetus, nt. hoolimise päevad, armastamise päevad, tähelepanu päevad. Probleemilahendus – õpetatakse probleemi definitsioon vs. probleemi lahendus. Jagatud vastutus, ajurünnak. Takistustega tegelemine, nt konfliktilahendus . Negatiivsete interaktsioonimustrite identifitseerimine. Emotsionaalne ja seksuaalne rikastamine . Tagasilanguste ennetamine. Aktsepteerimissekkumised nt. tolerantsuse suurendamine, enese eest hoolitsemise tähtsustamine (eraldi), ühine empaatia. Õpetatakse realistlikke ootusi: kas tingimusteta armastus on reaalne? Austust on vaja rohkem kui kirge. Üks inimene ei saa rahuldada kõiki teise inimese vajadusi. Õpetatakse vaatlema paarisuhte arengufaase.
Internetinõustamise eripära
Muutub üha kättesaadavamaks, kiire, anonüümne, võimalik ajas korrata , ei tekita sõltuvussuhet nii suure tõenäosusega kui võib tekitada silmast silma nõustamine.
Kõigile ei ole internet kättesaadav, asünkroonsus (kirja ja vastuse vahel on aega möödunud), ei tea kelle kätte võivad kirjad sattuda ja kes neid veel lugeda võib, pole ligipääsu mitteverbaalsele suhtlusele , kirjanõustamise teenuse pakkujad on tihti väsinud, kuna seda tavaliselt tehakse öösiti. Seaduslikud probleemid – kui hästi on võimalik tagada nõustaja taset. Siiani ei ole ikkagi lõplikult teada internetinõustamise tulu ja kulu nõustatavale. Kasu on kõige suurem tundlike probleemide puhul, kus on anonüümsus väga oluline.

.DOCX Laadi alla originaalfail 24 lk · .docx · 131 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

131 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hulltydruk Õppematerjali autor

Loengus kirjutatud konspekt prof. Uriko loengutest 2011 kevadsemestril.

nõustamispsühholoogia nõustamine psühholoogia

Sarnased õppematerjalid

doc

Nõustamispsühholoogia

Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne.

Psüholoogia

rtf

Nõustamise alused

kliendil on olemas eelnevalt või kujuneb nõustamise protsessis motivatsioon ja oskused olukorras muutuse elluviimiseks; ja/või klient saavutab nõustamissuhtes iseseisvuse (sõltumatuse). 6. Nõustamise rakendus ja sihtrühmad. Toimetulekut häirivad olmeprobleemid: nt erialavalik; ettekande tegemise hirm; suhtlemisprobleemid; Üldjuhul terved inimesed, kellel on eluga toimetulemisel tekkinud probleemid või raskused, või kes vajavad konsultatsiooni psühholoogia valdkonda kuuluvate küsimuste osas. Sealhulgas nt Nõustamiskeskustes lapsed, noored, täiskasvanud (individuaalsed, paari- või pereprobleemid, mis võivad laias laastus jaguneda situatiivseteks ja arengulisteks) Noorte nõustamiskeskustes psühholoogiline toetamine seksuaal- ja reproduktiivteemade kontekstis; Turvakodudes jms psühholoogiline toetamine suheteprobleemide, ja

Psühholoogia

docx

Nõustamise põhialused

(sõltumatuse). Nõustamise rakendus: Toimetulekut häirivad olmeprobleemid. Nt erialavalik; ettekande tegemise hirm; suhtlemisprobleemid; organisatsioonis konflikt ülemuse ja alluvate vahel;... Toetav roll psüühikaprobleemide korral. Sihtgrupp: üldjuhul on terved inimesed, kellel on eluga toimetulemisel tekkinud probleemid või raskused, või kes vajavad konsultatsiooni psühholoogia valdkonda kuuluvate küsimuste osas. Sealhulgas nt: Nõustamiskeskustes (sh erapraksised) lapsed, noored, täiskasvanud (individuaalsed, paari-või pereprobleemid, mis võivad laias laastus jaguneda situatiivseteks ja arengulisteks) Noorte nõustamiskeskustes psühholoogiline toetamine seksuaal-ja reproduktiivteemade kontekstis; Turvakodudes jms psühholoogiline toetamine suheteprobleemide, ja kriiside korral; edasise elukorralduse planeerimisel.

Nõustamine

docx

Nõustamispsühholoogia

Lisandus juurde probleeme, mis ei jäänud psühhoteraapia otsese fookuse alla. Need on toimetulekuprobleemid. Ei ole häiret, aga lihtsalt ei tule oma eluga toime. On rakenduspsühholoogia haru. Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades Ettevõtlus Meditsiin probleemiks on diagnoosimine ainult nö vereanalüüsi alusel. Pedagoogika sa ei õpeta ainet, vaid inimest, gruppi Referents psühholoogiale. See peaks olema veel suurem ja mitte õhinapõhine psühholoogia. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad erinevad spetsialistid: õpetajad, juristid, meedikud, psühholoogid, sotsiaaltöötajad jne. Nõustamise psühholoogia Psühholoogia ja füsioloogia seaduspärasused teada tuleb mõlemaid, vastasel juhul toimib terviku poolitamine. Peab teadma nii neid asju, mis ta saab diagnoosida ja ka neid, mida ei saa. Siis oskad edasi suunata. Nt depressiooni ravides pead mõtlema kliinilise vere analüüs (hemoglobiin, d vitamiin)

Nõustamine

docx

Nõustamise põhialused

Nõustamine : hariv, situatiivne, probleemi-lahenduslik, teadvus, nö olmeprobleemid, olevik, kestvus lühem. Nõustaja roll sõltub sellest kus, kellega ja mis tingimustel ta töötab. Enne koolipsühholooge rahastas linnavalitsus, nüüd aga koolidirektorid (tavalisem näide: kliendiks on direktori tütar). Roll tuleneb sekkumise direktiivsuse astmest, erialasest kuuluvusest, organisatsiooni koosseisu kuulumisest, probleemi käsitlemise laadist. Nõustaja saab olla psühholoogia alase akadeemilise magistrikraadiga spetsialistid, kes jätkavad erialast enesetäiendamist ning läbivad regulaarset supervisiooni. Nõustamise ajalugu 1908 : FRANK PARSON karjäärinõustamise isa 1909 vaimse tervise valdkonnas uus suhtumine ( vaimuhaigused on ravitavad). 1930-ndatel CARL ROGERS võttis kasutusele termini ,,nõustamine". Carl Rogers on hummanist, leevendas arusaama, et keskenduda tuleb potentsiaalile. Võttis kasutule terminit

Kategoriseerimata

odt

Nõustamine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko NÕUSTAMINE kodutöö õppejõud: Nelly Randver Mõdriku 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1. Nõustamissuhe..................................................................................................................................5 2. Nõustamistehnikad...........................................................................................................................6 2.1 Aktiivse kuulamise vastused......................................................................................................7 2.2 Tegevusvastused............................................................................

Perepsühholoogia

odt

JOHN MCLEOD „NÕUSTAMISOSKUS“

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ2 Kätlin Kalev JOHN MCLEOD „NÕUSTAMISOSKUS“ Raamatu analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2015 1 2 1. PEATÜKK Raamatu esimene peatükk on eelkõige sissejuhatus tervesse raamatusse. Sissejuhatuses seletatakse ilusti lahti nii mõnigi asi millega ma varem ehk kursis ei olnud, näiteks narratiivne suund. Nõustamine juures on väga olilised sõnad nagu tundub ja selles, need sõnad võivad kliendi panna teisiti mõtlema, ning siis nad võivad oma probleemist paremini aimu saada, millest nad enne aru ei saanud ja tundsid enda jaoks põhendamata kurbust ja ängistust, kuid ei teadnud mis on selle põhjustanud. Nõustamise juures on üks oluline aspekt ja selleks on ruumi loomne asja läbiarutamiseks. Ruum kus toimub nõsutamine, peaks olema kliendi jaoks võima

Sotsiaalteadused

docx

Nõustamise põhialused; I kodutöö: nõustamiskoolkondade võrdlus

eksistentsiaalsus teraapiast, vahel tuleb dialoogiliselt sellega teeb. tulevad teraapia konstruktivistlikust teraaapiast ja välja. Transpersonaalne teraapia: Kaasatakse vormid toime laste transpersonaalsest teraapiast. Transpersonaalne teraapia: religioossed või müstikast pärit võtteid. analüüsimisega. Transpersonaalne psühholoogia on kaasatakse religioossed ja Teadvustamiseks minnakse kaasa kultuuriülene teooria, mis ütleb, et müstilised vaated suhte koostöös terapistiga. inimene on enam kui füüsiline ja loomise protsessi. psühholoogiline olend ja pakub, et spirituaalne olemus on inimese aluseks.

Nõustamise põhialused

Rohkem sarnaseid