Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Moraalinormid on üheselt religioosse põhjendusega ja nende puhul väidetakse, et (a) need tulenevad jumala tahtest ning (b) nende rikkumine on tagatud religioosse sanktsiooniga (jumalakaristus, igavikuline hukatus jne). Õiglane on niisugune õiguse rakendamise otsus, mis on õige rahva poolt vaadatuna, aga ka riigi seisukohalt. S.t. selles peab väljenduma rahva õiglustunne.
Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega.
Moraalinormid – nim neid tavasid, mis reguleerivad valdkonda kuuluvat käitumist • Seadusteks – nimetatakse norme, mis reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemad sotsiaalse tegevuse valdkondade ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonna liikmete jaoks • Ühiskonna kehtivad normid on tuletatud kehtivatest arusaamadest hea ja halva , õige ja väära kohta neid arusaamu kutsutakse Väärtusteks.

Moraalinormid - on sotsiaalse regulatsiooni mõjusaim alus, aga ka viis ja vorm suunamaks inimeste mõistlikku kooseksistentsi ja ühist tegevust. On eriti püsivad väärtushinnangud.
Moraalinormid – eriti püsivad väärtushinnangud, mis mõjutavad inimese käitumist kogu elu, kujundades tema autonoomse kõlbelise teadvuse.
Moraalinormid on mitteformaalsed ja nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega ega seadustega. Igasugune eetika ja moraal on kokkulepe – kui sa rikud moraali, saad karistuseks häbi, tõrjutuse, südametunnistuse piinad, vms. Moraalinormide täitmine tagatakse sisemiste sanktsioonide (sisemised tundmused) + väliste sanktsioonidega (teiste reaktsioon, suhtumine). Moraalinormid on universaalsed (ei ole piiratud riigipiiri või mingi grupiga) või vähemalt pretendeerivad universaalsusele.

Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtteid. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus-ebaaus, õiglane-ebaõiglane) Korporatiivsed normid on käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustus oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega.
Moraalinormid on eriliselt stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis reguleerivad inimeste käitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi (nt inimkond; rahvas; hõim; sotsiaalne kiht) piires, on väärtustatud selle sootsiumi poolt pidevalt toimiva süvamotivatsioonina.
Moraalinormide toime on põhimõtteliselt universaalne ja hõlmab praktiliselt kõiki teovõimelisi inimesi. Moraalinormide autoriteet tugineb austuse alusele – võetakse omaks eeskätt kui sotsiaalne väärtus, mille pinnalt tekib sotsiaalne kohustus.

Moraalinormide piirid on hägused. Õigusnormid on riigi poolt kehtestatud ja kaitstud käitumisreeglid, mis annavad ühiskondlikes suhetes osalejatele juriidilised õigused ja panevad neile juriidilised kohustused.
Moraalinormid – nad on inimeste ühiselu, inimeste käitumis reeglid, mis vastavad ühiskonna vaadetele, arusaamadele headusest ja kurjusest, õiglusest ja ebaõiglusest, aususest ja alatusest.
Moraalinormide kõrval on olemas nt. õigusnormid e. seadused, mis on otseselt seadusandja poolt kehtestatud ja mis tagatakse riiklike süsteemidega (kohus, vangla), et seadusi täidetaks.

Moraalinormid on pigem kõlblus(väärtus)põhimõtted, põh. sub hinnangule ja isiklikule väärtusskaalale, mis mõjutab käitumisnorme, tava- ja õigusnorme jm mis ühiskonnas
Moraalinormidest - „On ainult üks võim, millele ma võin alistuda – minu enda südamesttulev kuulekus, minu enda mõtlemise meelekindlus, minu enda südametunnistusedikaat.
Moraalinormide toime on põhimõtteliselt universaalne ja hõlmab praktiliselt kõiki teovõimelisi inimesi. Iseasi, millisest konkreetsest moraalinormide kompleksist keegi lähtub.

Moraalinormid on seetõttu universaalsed, üldkehtivad ja peaks olema võimalik rakendada kõigile sõltumata inimste moraalist, rahvusest või kodakondsusest.
Moraalinormid on samas kõigi teiste sotsiaalsete normide hindamiskriteeriumiks selles, kas nad vastavad sootsiumis omaksvõetud kõlbluspõhimõtetele.
Moraalinormid on eriliselt stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis reguleerivad inimeste käitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi piires.

Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata, on aga kogu ülejäänud sotsiaalsete normide süsteemile eetiliseks aluseks.
Moraalinormidel on universaalne ja siduvad kõigi inimeste jaoks objektiivne kehtivus, kuid näevad ka kõigis ühiskondades.
Moraalinormid - mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted.

Moraalinormid - reeglid on mitteformaalsed, mis erineb religiooninormidest, sest nende täitumist ei tagata riigi poolt.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Moraalinormid on eranditeta. 29. Mis on eetiline subjektivism ? subjektivism ehk subjektiivne eetiline relativism.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Moraalinormid on sellised normid, mis on sotsiaalse korra säilimise seisukohast ühiskonnale tähtsamad.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Moraalinormideks nimetatakse neid tavasid, mis reguleerivad „peab“ valdkonda kuuluvaid käitumisi.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Moraalinormid on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Moraalinormid on tavad, mis reguleerivad „peab“ valdkonda kuuluvat käitumist.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Moraalinormid on sotsiaalse korra säilimise seisukohast ühiskonnale tähtsamad.
Vote UP
-3
Vote DOWN
Moraalinormide seast on samuti selekteerunud teatud üldiste positiivsete väärtuste püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud üldhumanistlike printsiipidena, väärtustena (nt õiglus; õilsus; egaliteet; vägivalla eitamine; inimarmastus). Üldinimlik moraal avaldub konkreetsetes vormides: nt kristlik moraal, töömoraal, ärimoraal jt. Moraali probleemid on lahutamatult seotud eetika probleemidega (juhime tähelepanu mõistele juristi kutseeetika).
Vote UP
-1
Vote DOWN
Moraalinormid on universaalsed, ei ole piiratud riigipiiride ega religiooniga.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Moraalinormid on tugevalt seotud, nendest on välja arenenud õigusnormid.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Moraalinormid on mitteformaalsed, ega tagata riiklike institutsioonidega.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Moraalinormid on samuti normid, mis reguleerivad inimeste käitumist.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Moraalinormid on alati käitumiskohustus, millel ei ole alternatiivi.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Moraalinormid - reguleerivad „peab“ käitumise .

Vote UP
-1
Vote DOWN
Moraalinormid on tihti eri kultuurides erinevad.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Moraalinormidega - oma usu ja oma rahva moraaliga.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Moraalinormid – tavad, mida tuleb järgida.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun