Ühiskonna mõisted (1)

Sarnased õppematerjalid

62

doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus

1

odt

Ühiskonna mõisted

Absoluutne monarhia - ainuvalitsejaks kuningas, emiir või sultan, võim pärilik, aktsepteerima ­ heaks kiitma, aktsia ­ väärtpaber, aktsiaselts ­ ettevõte, mille põhikapitali moodustavad aktsionäride põhikapital, ametiühing ­ ühesuguste tööd tegevate inimeste liit, asotsiaalne ­ ühiskonda õigusi ja huve mittearvestav või kahjustav, ateist ­ usuvastane, avalik õigus ­ reguleerib suhteid inimese ja riigi vahel, avatud ühiskond ­ otsusetegijad annavad rahvale aru millised otsused on tehtud ja tegemisel, deklaratsioon ­ ametlik teada anne, demokraatia ­ rahva valitsus, kus inimesed on võrdsed ja neil õigused, diktatuur ­ ühe inimese või ringkonna valitsus, dividendid ­ kasumiosa, eetika ­ filosoofia haru, uurib moraali suhteid, eksport ­ kauba müük välismaale, enamusvalisus ­ valitsus, mida toetab parlamendi enamus, erakond ­ partei, kuhu kuuluvad sarnaste arvamustega inimesed, eraõigus ­ reguleerib isikuvahelisi suhteid, etikett ­ suhtlemises keh

Ühiskonnaõpetus

10

doc

Ühiskonna mõisted

Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu eliit suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus) fordism H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis genees kujunemine heaoluriik riik, mis tu

Ühiskonnaõpetus

16

doc

Ühiskonna eksami õppimine .

!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik ­ universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium ­ maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas ­ riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus ­ inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia ­ võim on päritav

Ühiskond

6

doc

Nüüdisühiskonna mõisted

Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond ­ ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre ­ üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk

Ühiskonnaõpetus

4

doc

Ühiskonnaõpetuse mõisted

Avalik sektor ­ poliitikavaldkond; poliitika ­ ühiskonna üldise koordineerimise ja juhtimise valdkond; kodanikuühiskond ­ avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused; kultuur ­ mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused; moraal ­ üldtunnustatud põhimõtted; õigus ­ kultuuris esindatud väärtused, mis on kirja pandud seadustes; kommunikatsioon ­ ehk suhtlemine, mis seob ühiskonna tervikuks; meedia ­ ajalehed, ajakrjad, raadio, televisioon; interaktiivne kommunikatsioon ­ suhtlemine arvuti vahendusel; avalik arvamus ­ sotsioloogilised küsitlused, uurimaks, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist; rhvastiku sotsiaalne struktuur ­ rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel; rahvastiku iive ­ rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel; rahvus ­ ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil

Ühiskonnaõpetus

37

docx

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud

Ühiskond

4

doc

Ühiskonnaõpetuse mõisted

Ühiskonnaõpetuse mõisted absoluutne häälteenamus ­ valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust absoluutne vaesus ­ olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika ­ tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International ­ rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping ­ leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ­ ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline ­ poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja ­ varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus ­ poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt avatud ü

Ühiskond

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (1)