Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonna mõisted (1)

1 Hindamata
Punktid
Advokaat /kaitsjajurist , kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine.
Alampalkriiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta.
Ametiühing – mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon , mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine .
Apellatsioon – kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust.
Astmeline maksusüsteem – maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse.
Avalik sektor – ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine .
Brutopalk – kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud.
Demokraatia – valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed.
Diktatuur – õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta.
Enamusotsus – demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab ja hääletab enamus.
Erakond – kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia.
Erasektor – ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine.
E-riik – riigiasutuste ja õigusaktide süsteem internetis, mis võimaldab kiiremat ja mitmekesisemat suhtlemist riigiametnikega, aga ka ametnike ja kodanike vahel.
Esindusdemokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel.
Fraktsioon – ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest.
Identiteet – ühiskonna vaimne ühtekuuluvustunne.
Inflatsioon – raha väärtuse ja elanike ostujõu vähenemine.
Integratsioon – rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete eesmärkide baasil.
Kantsler – ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik.
Kassatsioon – kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus.
Koalitsioonivalitsus – mitmeparteiline valitsus
Kodanik - inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus .
Kodanikuühendus – kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm.
Kodanikuühiskond- ühiskonnaosa, hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorg. Ja ühendusi; edendab ühiskonnasvabameelsust,omaalgatust ja rahva jrelvalvet võimude tegevuse üle
Kompromiss – ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, et jõuda kokkuleppele.
Konkurentsvõistlus, majanduses olukord, kus mitmed tootjad/ pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad e konkureerivad
Konsensus – üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses.
Konstitutsioon – riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja –kohustused.
Konventsioon- ahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas
Korrakohane õigusemõistmine – õigusriigis rakendatavad kohtupidamise põhimõtted; õigusemõistmine on korrakohane, kui järgitakse seadust, kohus on sõltumatu, protsess avalik.
Krediit – võlgu antav raha/kaup, mille tasumise tingimused on rangelt fikseeritud.
Kultuur – mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad.
Leibkond – koosneb inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased.
Käsumajandus – plaanimajandus.
Liising – rentimine, üürimine, järelmaksuga ostmine .
Maavanem maakonda juhtiv ametnik Eestis, kelle nimetab ametisse valitsus.
Maksukoormus – kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust.
Massikommunikatsioon – paljude inimeste suhtlemine massimeediat kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest.
Massimeedia – vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese aja vältel väga paljudele inimestele, raadio, tv, ajakirjad jne
Mittetulundus sektor – ühiskonna osa, mis eristub erasektorist ja avalikust sektorist. Ei teeni tulu, aitavad kaasa ühiskonna probleemide lahendamisele.
Mittetulundusühing – kodanikuühenduse üks vorme tegutsemaks erinevates valdkondades. On keelatud teenida tulu.
Monopol – tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte. Turuolukord, kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurent, üks pakkuja kontrollib hinda.
Moraalinorm – kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub.
Neljas võim – massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab informatsiooni suurt mõjujõudu poliitika teostamisel.
Netopalk – töötasu, mille summast on maha arvastatud kõik määratud maksud, reaalne palk.
Nominaalpalk – rahas väljendatud palgasumma.
Nulltolerants – täielik mittesallivus.
Ühiskonna mõisted #1 Ühiskonna mõisted #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 154 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aye Õppematerjali autor
mõisted

Sarnased õppematerjalid

Mõisted ühiskonnaõpetuses
6
doc

Mõisted ühiskonnaõpetuses

töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon ­ kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem ­ maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia ­ valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ­ ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk ­ kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud Demokraatia ­ valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (esindusdemokraatia) Diktaator ­ tavaliselt riigipöörde piiramatu võimu haaranud isik

Ühiskond
Mõisted
5
doc

Mõisted

Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem ­ maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia ­ valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik arvamus ehk ühiskondlik arvamus ­ inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse Avalik elu ehk ühiskondlik elu ­ ühiskonna osa, kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja õigusaktid; ühiskondliku elu vastand on eraelu Avalik sektor ­ ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Avalikkus ­ demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi Avalik poliitika ­ inimese ogapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik. N: elamupoliitika,

Ühiskonnaõpetus
Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses-
33
doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur ­ mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal ­kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub Õigus ­ riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Avalik elu ­ ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid Eraelu ­ indiviidi isiklik elukorraldus Kommunikatsioon . Kommunikatsioon ­suhtlemine . Massikommunikatsioon ­massisuhtlus , on informatsiooni ühiskondlik korraldus mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumiteks on ajalehed,ajakirjad , raadio ning TV. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti teel. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND

Ühiskonnaõpetus
Mõisted ühiskonnas
2
doc

Mõisted ühiskonnas

Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne

Avalik haldus
Konspekt kontrolltööks
4
doc

Konspekt kontrolltööks

· On riigi tegutsemise aluseks. 6. Sotsiaalsed normid jagunevad kirjutatud ja kirjutamata normideks. · Kirjutatud on juriidiliselt kirjapandud, mille aluseks on õigusnormid. · Kirjutamata on need mis ei ole kirja pandud. Reeglite rikkumise puhul kannab isik karistust. 7. 1. Riiki samastatakse nagu maa ja ühiskond. Seda sõna kasutatakse igapäevaelus. 2. Riik ­ on sisemiselt korrastatud avalik-õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Klassikalise rigiõpetuse järgi on riigil kolm põhitunnust: rahvastik, territoorium ja iseseisev avalki võim. 8. Riigil on kolm tunnust territoorium, rahvas ja avaliku võimu organisatsioon · Territoorium on maa-ala, mis allub riigi võimule · Rahvas ajutiselt või alaliselt elavad inimesed · AVO eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetus-1-peatükk - KT kordamine
4
docx

Ühiskonnaõpetus: 1. peatükk - KT kordamine

* Ühiskond ­ inimeste kooselu vorm * Ühiskonna struktuur ­ ehk ülesehitus, mis koosneb sektoritest ja valdkondadest, mis on omavahel põimunud * Riik ­ organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga * Avalik sektor ­ ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine * Erasektor ­ ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine * Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ­ ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja avalikust sektorist; mittetulundussektori asutused (mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud) ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele * poliitika ­ riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus

Ühiskonnaõpetus
Eksamiks kordamine
2
doc

Eksamiks kordamine.

ÜHISKOND Demograafia--rahvastikuteadus, uurib rahva koosseisu ja liikumist. Iive- rahvaarvu muutumine ,mis sõltub sündimuse ja suremuse suhtest ning rahvastikurändest. Negatiivne iive-rahvaarv väheneb. Positiivne iive- rahvaarv tõuseb. Rahvus- inimeste ajalooliselt väljakujunenud ühtekuuluvus vorm, mille aluseks on ühtne territoorium. Integratsioon- riikide või rahvastikugruppide lähenemine, milles aluseks on ühised eesmärgid väärtused ja arusaamad. Leibkond-ühise eelarvega koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased ,tavaliselt perekond. Ülalpeetav- inimene kes on väljaspool tööiga või töövõimetu, nt laps, vanur ,puudega isik. Tööjõud-ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed ja töötud. Sotsiaalne struktuur-rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Sotsiaalne kihistus- rahvastiku hierarhiline järjestus ressursid jagamise alusel. Pluralism -e. mitmekesisus ­mitmesuguste ideede, arvamustega ja orga

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (1)

olari15 profiilipilt
olari15: .
20:54 21-12-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun