Antropoloogia Teooria I eksam (0)

Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad – antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia , kultuurantropoloogia , bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika.
Arheoloogia – möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud.
Kultuurantropoloogia – uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks.
Bioloogiline antropoloogia – tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega.
Antropoloogiline lingvistika – interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab sotsiaalse identideedi ja erinevad grupid, organiseerib suuremahulised kultuurilised uskumused ja ideoloogiad ning arendab ühise kultuurilise esindamise looduses ja sotsiaalses maailmas.
Auguste Comte ( 1798 -1857) - oli prantsuse filosoof , sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks filosoofiks. Vomte poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19 sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid ka Karl Marxi ja John Stuart Milli . Tema versioon sotsioloogiast ja sotsiaalsest evolutsioonist avaldasid mõju sotsiaal-teoreetikutele ja antropoloogidele nt Herbert Spencer . Comte püüdis tutvustada positivistlikele ühiskondadele „inimkonna religiooni“ mudelit. Comte määratles ka altruismi mõiste.
Inimühiskonna arengufaasid – „Seadus on järgnev: iga meie arusaam, iga meie teadmise osa läbib järjestikuliselt kolme erinevat teoreetilist tingimust: Teoloogilise või näilise; metafüüsilise või abstraktse; ning Teadusliku või positiivse“
Comte jagas inimühiskonna faasid kolmeks:
1)teoloogiline või näiline faas
Animism
Polüteism
Monoteism
2) metafüüsiline või abstraktne faas
3) positivistlik või teaduslik faas
Ka erinevad teadused on läbinud need kolm staadiumi.
Teoloogilises staadiumis olev inimmõistus seletab nähtusi teatud olendite – vaimude , hingede, jumalate jne tahtega. Alguses peetakse kõiki asju hingestatuteks. Hiljem arvatakse, et on olemas teatud kindel arv jumalaid (polüteism) ning lõpuks jõutakse veendumusele, et on olemas vaid üks jumal (monoteism)
Metafüüsilises staadiumis seletab mõistus nähtusi teatud olemustega, mis peituvad „nähtuste taga“ ning kutsuvat esine nähtusi. Sellisteks olemusteks on peetud näiteks ideesid (palton); vorme ( Aristoteles ); substantse ( Descartes ); „asja iseeneses“ (Kant); mateeriat (materialistid). Kogemuses on meile antud vaid konkreetsed majad, kivid , mäed, kuid me ei saa tajuda (kogeda) substantse, ideesid jne. Positivismi seisukohalt on jutud kõigest sellest, mis ei ole kogetav, väljamõeldis.
Positiivses staadiumis püüdleb mõistus täpsete teadmiste poole nähtuste kohta. Teaduse ülesandeks on jälgida ja kirjeldada seda, mis meile on antud kogemuses (st mida me tajume) ning avastada seaduspärasusi. Seadustest lähtudes võime seletada üksik fakte ning näha ette tulevasi sündmusi.
Inimteaduste gradatsioon
Evolutsionism (antropoloogia/sotsiaalteaduste kontekstis)
Lewis Henry Morgan ( 1818 – 1881) Ameerika antropoloog , kelle põhiliseks uurimisteemaks oli sugulussüsteemid. 1841 . aastal lõi Morgan koos sõpradega seltsi, mis tema mõjutusel hakkas hiljem tegelema Ameerika põlisrahvaste, eelkõige irokeeside uurimisega. Morgan asus irokeese lähemalt uurima ning nende sekka elama. Kogus andmeid 39 erineva grupi kohta, kel olid sarnased sugulussüsteemid. Morgan üritas oma uurimustöös mõista loogikat, mille järgi ühiskonnas sugulustermineid luuakse ning kasutatakse. Jagas sugulussüsteemid kaheks: kirjeldavaks ja klassifitseerivaks süsteemiks. Pani aluse unilineaarsuse teooriale ja läbi perekonna arenemise evolutsiooni teooriale. Morgan väitis, et inimkond on alustanud primitiivsematest vormidest ning mida enam on kogunenud teadmisi, seda keerulisemaks on ühiskond muutunud. Selle käsitluse põhiselt arvatakse, et erinevad ühiskonnad erinevates paikades esindavad progressiskaala erinevaid arenguastmeid. Morgan leidis, et inimkonna progress sõltub elatusallikate mitmekesisusest (perekonnakorraldus, eraomandi konseptsioon , valitsus). Morgan leidis, et sugulus peaks olema keskne inimteadvuse uurimine . Otsis seoseid sugulusterminoloogia, tehnoloogilise arengu ja ühiskonna ülesehituse vahel. Tal oli oluline mõju Marxile ja Engelsile. Tema teooriatele on viidanud ka Freud ja Darwin oma töödes.
Morgani erinevad perekonnatüübid - Jagas perekonnatüübid nelja erinevasse kategooriasse:

Kommunaalne ehk Havai tüüpi – rühmaabielu vorm, mis oli levinud Havai saartel

Barbaarne/matrilineaarne – lapse sugulasteks loetakse emapoolseid sugulasi. Isa ei kuulu samasse rühma.

Patriarhaat – perekonna peaks on mees

Tsiviliseeritud perekond – kaasaegse perekonna mudel
Deskriptiivne sugulusterminoloogia - viitab suhtetüübile, aga ei erista inimesi (isa, isa vend sama nimetusega)
Klassifikatoorne sugulusterminoloogia - lineaarsed (eelnevad, jätkuvad) ja kollateraalsed (samaaegsed, õed-vennad, nõbud) suhted
Herbert Spencer (1820-1903) – Inglise filosoof, bioloog, sotsioloog ja poliitikateoreetik. Herbert Spencer oli veendunud, et progress on seaduspärasus, mitte juhus, ning et inimühiskonna progressi aluseks on järjepidevus ja kasulikkus. Ta arvas , et Darwini ja Lamarcki ideed looduse kohta on rakendatavad ka inimühiskonnale. Tal oli idee, et inimese ja loomade mõistus areneb pidevalt ning selle ülesandeks on aidata organismil keskkonnaga kohaneda. Inimese psüühika allub loodusseadustele, areng toimub väikeste sammude haaval ning talletub liigi või rassi kollektiives mälus.
Bioloogiline organism ühiskonna mudelina – bioloogiline organims on ühiskonna mudeliks kahel viisil:

Ühiskond on süsteem, millel on struktuur ja funktsioonid, täpselt nagu elaval organismil

Ühiskond esindab sotsiaalse evolutsiooni teatud taset, mille määrab struktuuriline diferentseerumine
Kolm arenguga seotud tendentsi: 1) suuremaks kasvamine; 2) struktuuri komplekssemaks muutumine; 3) funktsioonide diferentseerumine
Spenceri mõju struktuurfunktsionalismile – Spenceri loodusliku valiku teooria pani aluse sotsioloogilisele funktisonalismile. Tema ideed mõjutasid ka Durkheimi . Spencer võrdles inimese keha sotsiaalse struktuuriga. Inimkeha on nagu süsteem, kus organid küll töötavad eraldi kuid moodustavad terviku, et süsteem toimiks. Sotsiaalses süsteemi püsimiseks on vajalik koostöö erinevate organite vahel. Spencer võrdles superorgaanilist ühiskonda kultuuriga . Tänu kultuurile on kordineeritud inimtegevus võimalik. Struktuurfunktsionalismis on laenatud Spenceri mõisteid struktuur, funktsioon, organims ning evolutsionism.
Karl Marx (1818 – 1883) - Juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marxil oli suur panus majandusteaduse arengusse . Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikkuses midagi ei muutu. Selleks, et ühiskonda oleks võimalik paremaks muuta, on vaja selgitada sotsiaalsete probleemide põhjused ning need kõrvaldada. Ühiskonda tuleb uurida kriitilisest perspektiivist lähtudes. Marxi olulisimaks panuseks on võimusuhtete analüüs ja seos ajalooliste arengutega.
Das Kapital – * katse kapitalistliku süsteemi toimimisseadusi, nende päritolu ja tulevikku lahti seletada.
* räägib inimkonna võõrandumisest moodsas majanduses, kus keskseks printsiibiks on raha
* Kapitalismi keskseks tõukejõuks ongi tööjõu ekspluateerimine ja võõrandamine
* inimtöö võõrandumine töö lõpptulemusest viib tootefetishismini – kapitalismi üks iseloomulikumaid omadusi
* Tootmise pealt saadud lisaväärtuse võtab kapitalst endale – seda nimetatakse töötajate ekspluateerimiseks
* Toode on kapitalistliku ühiskonna rakuke või ehitusblokk
* vahe kauba kasutusväärtuse ning vahetusväärtuse vahel
* kapitalismil on võime tohutult kasvada
* kapitalism kaldub aga perdiooditi kriisidesse.
*sotsialismi jõudmiseks on vajalik proletariaadi diktatuur, kus otsustavaks on tööliste, mitte kapitalistide vajadused.
Dialektiline materialism - Marxi arusaam sotsiaalsest muutusest kombineerib Marxi materialistlikku/ajaloolist dialektikat tema evolutsiooniliste vaadetega. Dialektiline materialism sisaldab samu seaduspärasusi, mida ( Hegeli ) dialektiline idealism (vastandite seadust ja muutumise seadust). Vastupidiselt idealismist, kus ajalugu korraldavad ideed, väidab Marx, et ideed on klassi, majandusliku struktuuri ja sotsiaalse positsiooni poolt mõjutatud.
Alusstruktuur (Marx) – majanduslik baas (tööriistad ja tehnoloogia , oskused ja töö, mida inimesed kasutavad tootmiseks, aga ka sotsiaalsed grupid, mida inimesed loovad töö eesmärgil) – need on tootmisjõud; samuti ebavõrdsussuhted inimeste vahel, mille tagajärjel osad saavad lisandväärtusest osa ja teised ei saa (tootmissuhted)
Pealisstruktuur (Marx) – sisaldab ideatsioonilisi süsteeme:
1) legaalsed ja poliitilised süsteemid
2) ideede süsteem, milles on religioon , filosoofia, kosmoloogia (see on ideoloogiline pealisehitis)
* Üks põhilisi antropoloogiasse kandunud ideid:
Võime näha majanduslikes suhetes võimusuhete peegeldust
* Riik kaitseb vaid konkreetsete võimulolijate huve
* kogu see torn kokku on tootmisviis , mis on igal ühiskonnatüübil erinev
* kui tehnoloogilise arengu eelnevad tootmissuhted kasutuks muudavad, järgneb klassivõitlus ja tootmissuhted muutuvad
* näiteks kapitalismist järgmise süsteemina nägi Marx sotsialismi, mida juhib proletariaadi diktatuur – see viib omakorda klassideta kommunismini, kus kõik on kõigi oma.
* Inimkonna produktiivsuse kasvuga kaasneb tööjaotuse ja eraomandi suurenemine ning mõned hakkavad kasutama teiste tööjõudu.
* Tootmissuhted peegelduvad domineeriva (tootmisvahendeid omava) ja allasurutud ( nendest ilma oleva) klassi suhetes.
* kogu ajalugu on klassikonflikti ajalugu.
* see kõik on Marxi jaoks sotsiaalne protsess – üleminek ühelt ühiskonnakorralduselt teisele – samuti eneseteadvustamise protsess.
Tootmisviis (Marx) – Reaalsed inimestevahelised suhted, mis tekivad tootmisprotsesside käigus, need moodustavad koos ühiskonna tootmissuhted. Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viit formatsiooni:
ürgkogukondlik – eraomandit pole
orjanduslik – Vana-Kreeka, Vana– Rooma
feodaalne – keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini
kapitalistlik – industriaalrevolutsiooni produkt
kommunistlik – selle esimene aste on sotsialism
Lisaväärtus (Marx) – tootmisülejääk, millega kapitalist teenib oma kasumi. Konstantse kapitali ja muutuvkapitali vahe on lisaväärtus. Lisaväärtuse võtab kapitalist endale. Seda nimetatakse töötajate ekspluateerimiseks. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu. Kapitalistik kord ei lase õiglasel jaotusel tekkida, kuna ta loob tööpuuduse ja seega tööliste reservväe, kes ootavad võimalust kelleltki töökoht ära võtta, juhul kui saadava palgaga ei olda rahul
Võõrandumine (Marx) - kodanliku ühiskonna areng toidab äärmist nihestatust inimtootmisjõudude saavutuste ja masside võõrandumise vahel kontrollist rikkuse üle, mida ta on loonud. Inimene on võõrandunud töö lõpptulemusest, mis on iseloomulik kapitalistlikule ühiskonnale.
Sotsiaalne muutus - * Sotsiaalne muutus põhineb majanduslikel huvidel
* on vajalik materjaalsete tootmisjõudude muutus (so tehnoloogia )
* Inimajalugu liigub mööda seda joont, mida pidi liigub tootmisriistade areng
* kõige olulisem tootmisjõud on aga inimtööjõud.
Töölise ekspluateerimine (Marx) – Kuna kapitalist soovib kasumit teenida, siis lisaväärtus jääb temale. Lisaväärtuse omistamist loetakse töölise ekspluateerimiseks. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu. Kapitalistik kord ei lase õiglasel jaotusel tekkida, kuna ta loob tööpuuduse ja seega tööliste reservväe, kes ootavad võimalust kelleltki töökoht ära võtta, juhul kui saadava palgaga ei olda rahul.
Friedrich Engels (lühidalt, tema seos Marxiga) (1820 – 1895 ) - saksa filosoof, kes on tuntud kui Kommunistliku partei manifesti kaasautor, samuti Karl Marxi "Kapitali" teise ja kolmanda osa kirjutaja. Marxiga tugev sõprus ja koostöö peaaegu 40 aastat. Pidas Marxiga peale revolutsiooni tihedat kirjavahetust ning aitas teda majanduslikult. Ta võttis koos Marxiga osa I Internatsionaali asutamisest ja juhtimisest. Käsitles filosoofia seisukohast loodusteaduste ajalugu ja probleeme, lõi loodusteaduste klassifitseerimise põhimõtted ja esitas loodusteaduste klassifikatsiooni. Teoses "Ludwig Feuerbach ja klassikalise saksa filosoofia lõpp" ( 1886 ) sõnastas ta filosoofia põhiküsimuse ning selgitas idealismi ja materialismi ning metafüüsika ja dialektika olemust. Engels taunis katseid käsitada filosoofiat teaduste teadusena ja rõhutas dialektilise materialismi metodoloogilist tähtsust.
Monogaamse abielu teke (Engels) – Kolm abielu peavormi: metslus; veresugulusperekond – abielurühmad eraldatud; Rühmaabielu – meeste vastastikkune sallivus, armukadeduse puudumine. Naiste jagamine, põlastati vendade ja õdede vahelist abielu. Klasside abielu nt austraalias.
Paarperekond – mehel oli peanaine. Sellest arenes hiljem välja monogaamne abielu.
Paarperekonnas oli truudusetus ja mitmenaisepidamine tolereeritud meestel. Laste eest kandsid eranditult hoolt naised. Orjanduse ja rikkuse tekkega muutus lihase isa staatus ning kujunes välja pärimisõigus. Vara pärandamine oli rajatud majanduslikule tingimusele. Toimus ühe soo orjastamine teise poolt – patriarhaarse perekonna vorm.
Suguline läbikäimine kandus üle teise vormi. Kapitalismi tekkega muutusid ka abielu tingimused. Kapitalism pani paika abielu reeglid. Kõik muutus ostuks/müügiks. Eraomanduse teke.
Adolf Bastian (1826 - 1905) – 19 sajandi õpetlane, kes on teatud oma panuse poolest etnograafia kujundamise poolest ja arheoloogia distsipliini rajajana. Aitas kaasa kaasaegse psühholoogia arengule – etnograafia isa. Tema ideedel oli tugev mõju ka ameerika antropoloogia isale Franz Boasele ja Joseph Campellile. Mõju difusionismi arengule, lõi sellele institutsioonilise baasi.
Elementaar- ja rahvamõtted. – Elementaarmõtted – moodustasid inimkonna psüühilise ühtsuse (hiljem kultuuriuniversaalid) Inimene on psüühhiliselt ühtne. Samad mentaalsed protsessid. Rahvamõtted –mõtted, kultuuri aspektid, mis on paiguti erinevad (sõltuvalt keskkonnatingimustest jmt)
Inimkonna psüühiline ühtsus - Kultuuride päritolu on sama ning kultuuride vahel on tugevad ajaloolised seosed. Eristas inimkonna psüüpilises ühtsuses elementaarvõtteid ja rahvamõtteid. Ühiskonnad laenavad teistelt kultuurielemente, mille tõttu kultuurid muutuvad.
Henry Maine (1822-1888) Shoti jurist ja ajaloolane , kaasaegse õigussotsioloogia (ka õigusantropoloogia) rajaja
Ancient Law (1861)
- Demonstreeris, kuidas muutused seadusandluses peegeldavad laiemaid sotsiaalseid muutusi
Perekonna evolutsioon Maine'i järgi - kõik muistsed ühiskonnad olid üles ehitatud kas reaalsete või fiktiivsete sugulussidemete alusel, mille põhjal moodustati väiksematest suuremaid poliitilisi üksusi. Riikluse tekkele viinud organisatoorne murrang toimus siis, kui immigratsioonist tuleneva elanikkonna kasvu tõttu loobuti sisserändajate integreerimisest suguluslikul alusel. Tulemuseks oli paratamatult aristokraatia, kus suguluslikult organiseeritud põliselanikkond omandas privilegeeritud positsiooni sugulussüsteemist väljapoole jäävate immigrantide üle.
Staatusepõhised ühiskonnad – Traditsioonilised kultuurid rajanevad staatusele
Kontrahtipõhised ühiskonnad – Moodsad kultuurid/ühiskonnad rajanevad lepingule/kontrahtile
Edward Tylor ( 1832 - 1917) – Briti antropoloogia ja religiooniantropoloogia teerajaja. Oli esimene antropoloogia professor Oxfordi ülikoolis. Tema tuntumaid evolutsionistlikke teoseid oli Primitive Culture. Võttis kasutusele animismi mõiste. Tylori väitel esineb teatud koguses animismi kõikides usundites. Animismi peetakse üheks varaseimaks religiooni vormiks.
Kultuuriline jäänuk – sellised kultuurilised omadused, mis olid oma algse funktsiooni ühiskonnas kaotanud, kuid siiski mingil arusaamatul põhjusel säilinud. Tylor defineeris kultuuri mõistet järgmiselt: Kultuur, või tsivilisatsioon laias etnograafilises mõttes kujutab endas seda keerukat tervikut , mis sisaldab teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi ja palju teisi omadusi ning harjumusi, mis inimene ühiskonna liikmena on omandanud .
kultuurievolutsiooni 3 tasandit – Tylor võrdles kultuuri tsivilisatsiooniga ning jagas inimkonna erinevatesse gruppidesse , kes on erineval määral kultuursed. Eristas kolme erinevat tasandit vastavalt kultuuri arengule: 1) metslased; 2) barbarid; 3) tsiviliseeritud inimesed.
Tylori religioonikäsitlus – Tylor tahtis luua teooriat religiooni päritolust. Defineeris religiooni, kui usku spirituaalsetesse olenditesse. Sellest tulenevalt võttis kasutusele mõiste animism. Animism – usk hingedesse, mis tekkis vajadusest eristada elusat elutust ning seletada unenägusid hallutsinatsioonidest. Tylori arvates usk ei ole mitte jumaliku ilmutuse tulemus, vaid inimeste endi pingutuste tulemus maailma seletamiseks.
James Frazer (1854-1941) – oli mütoloogia uurija, keda on peetud ka üheks moodsa antropoloogia isaks. Frazer oli 19 saj. üks peamisi evolutsiooniteoreetikuid. Ta oli peamiselt maagiat ja religiooni käsitlevate teoste autor. Frazeri tähtsaim teos on " Kuldne oks" (The Golden Bough), mis ilmus 1890 (kolmas väljaanne kaheteistkümnes köites 1906–1915) ja millest ta hiljem tegi lühendatud variandi (ilmus 1922). "Kuldne oks" sisaldab rikkalikult etnograafilist ja mütoloogilist materjali paljude rahvaste uskumustest ja kommetest (viljakusriitused, inimohverdused, sureva jumala müüt). "Kuldne oks" on tugevasti mõjutanud teaduse arengut ning ka 20. sajandi kirjandust.
The Golden Bough – Huvitus religiooni päritolust ning vaatles seda ka inimkultuuri evolutsioonilises perspektiivis. Massiivne ja eklektiline kogumik maagia - ja religiooni- alastest faktidest ning arutlustest. Vaatleb müüdi, religiooni ja paljude muude „ eksootiliste uskumuste“ ajalugu üle kogu ilma. sisaldab rikkalikult etnograafilist ja mütoloogilist materjali paljude rahvaste uskumustest ja kommetest (viljakusriitused, inimohverdused, sureva jumala müüt).
Tekst on praegu täis oletusi ning ei ole enam eriti tõsiseltvõetav. Kritiseeritud selle poolest et paneb nn informandile sõnad suhu .
Maagia - Maagia on ideede ühitamine teaduse seisukohalt vääral alusel. Maagia on teaduse värdjast/abieluväline õde.
Maagia klassifitseerib maailma analoogia alusel, ratsionaalselt nii nagu teaduski, kuid teeb vea nähes põhjuslikku seost asjade või nähtuste vahel, põhinedes nende sarnasusel või kokkupuutel. Katse mõjutada loodusseadusi nö pseudoteadus
Maagiline mõtlemine – Sarnane sünnitab sarnast. Asjad, mis kunagi omavahel kokku puutunud, mõjutavad üksteist eemalt ka siis, kui tegelik kontakt on katkenud.
Maagia vormid – Homöopaatiline või imitatiivne maagia - põhineb sarnasusel: kasvajaid saab ravida kasvajatega nt puudel vms. Ideede seostamine sarnasuste alusel.
Kontagioosne ehk kontaktil põhinev maagia - esemete vahel side, hiljem ühega manipuleerides võimalik välja kutsuda reaktsioon teises. Ideede seostamine sarnasuste alusel.
Religioon, maagia, teadus - Religioon: vastandlik nii maagiale kui teadusele.
Maagia – katse mõjutada loodusseadusi, nö pseudoteadus
Religioon on „looduse ja inimelu kulgu suunavate ja juhtivate inimestest kõrgemate jõudude lepitamine”.
Tylori ja Frazori kultuurievolutsiooni mudeli erinevus - Kui Tylori jaoks eksisteerisid maagia, religioon ja teadus üksteise kõrval, siis Frazer asetab need evolutsioonilisse jadasse: 1) Maagia 2)religioon 3) teadus. Tylori meelest oli olemas kolm peamist mõtteviisi: teaduslik, maagiline ja religioosne. Tylori maagiateooria: maagia klassifitseerib maailma analoogia alusel, ratsionaalselt nii nagu teaduski, kuid teeb vea nähes põhjuslikku seost asjade või nähtuste vahel, põhinedes nende sarnasusel või kokkupuutel.
Torrese väina ekspeditsioon ( ja muudatused, mis see kaasa tõi) - Muutus suhtumises uurimistöösse – üleilmselt kohalikumale
Uus faktide seostumise alus – mitte uurija huvidele alluv seostamine, vaid kohalikud kategooriad
Uued metodoloogilised jooned, nt genealoogiline meetod
Süstemaatiliselt välitööga tegelevate antropoloogide astumine teadusse
G. Simmel (1858-1918) Saksa sotsioloog, filosoof ja kriitik . Leidis, et ühiskond on teatud mustri järgi toimivate suhete võrgustik. Huvideks on sotsiaalne individuaalsus ja fragmenteerumine . Temast võib alanuks lugeda ka linnauuringute traditsiooni sotsiaalteadustes . The Metropolis and Mental Life (Die Großstadt und das Geistesleben) 1903 valgustab linnaelu erinevaid tahke, suurlinna mõju inimese meeltele.
Sotsiaalne vorm (Simmel) – interaktsiooni teatud vormid, mis võivad eri eesmärkide saavutamisel olla samad.Vormide analüüsil eemaldatakse sotsiaalsest tegevusest teatud fenomenid. (Sarnane Weberi ideaaltüübile.)
Sotsiaalne tüüp – nt vaene, seikleja jne. Igal sotsiaalsel tüübil on teistega teatud sotsiaalsed suhted ning teised ootavad temalt teatud asju. Tüübist saab see, mis ta on sotsiaalsetes suhetes teistega, kes annavad talle teatud rolli ja eeldavad teatud käitumist.
Simmeli dialektika – Indiviidi ja ühiskonna vahel on alaline pinge. Sotsialiseeritud indiviid on alati ühiskonna osa, kuid seisab samas sellest väljaspool. Ühiskond nii võimaldab kui takistab individuaalsust ning autonoomiat. Institutsioonid loovad ja piiravad inimese vabaduse.
Diaad – Kahene grupp, mis üldiselt on stabiilne. Grupis on ainult üks suhe. Kui indiviid grupist lahkub , siis see laguneb
Triaad – kolmest indiviidist koosnev grupp. Kõigi osaliste vahel on erinevad suhted. Tekib enamuse ja vähemuse nähtus.
Kogukonna ja 'võõra' vaheline suhe – Modernses ühiskonnas on palju väikeseid ringe kuhu inimene kuulub. Indiviid on väga segmenteeritud osa nendes väikestes ringides. Ringist välja astumine võib tuua vabaduse tunde, mis viib individualismi tekkimiseni. Erinevates ringides on sotsiaalsed hierahiad erinevad ning määravad inimese rolli antud ringis. Kui indiviid ei kuulu antud ringi siis loetakse teda võõraks selle ringi jaoks. Indiviid võib võõra staatusest vabaneda, kui ta tõestab ennast ringile , kuhu ta kuuluda tahab. Indiviid vs kultuurilised väärtused. Allutavad inimese endale. Inimesel on vaja neid, et hoida oma autonoomiat et oma eesmärke saavutada. Inimese poolt loodud hakkavad nad ( kunst jne) oma elu elama. Ei usu inimese lõplikku vabanemisse.
M. Weber (1864-1920)– Sotsioloogia rajaja, kultuuriajaloolane (Weberi sõnul). Religioon, majandus, õigus ja võimusotsioloogias teostanud ennast. Vaevas küsimus Lääne ühiskonna käekäigust. Kirjutas 1905 „ Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim“ , 1898 -1903 vaimne kokkukukkumine, 1904 -1955 kirjutas oma tuntumad teosed. Weberi mõju antropoloogiale algas alles pärat II ilmasõda, nt Barthi ja Geertzi töödes. Sajandivahetusel oli aga olulisemaks Durkheimi mõju, kes oma töödega heitis negatiivset valgust evolutsionistlike antropoloogide tegevusele.
Weberit huvitas üle kõige võimu mõistmine.
'Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim' – Raamatus otsitakse vastuseid, miks kapitalism sündis lääne maailmas. Otsustavaks loeb sisemisi tegureid. Töö religiooni välja kujunemine tema arvates sellest tingitult. Weber keskendub võimu individuaalsetele omadustele. Võim on võime panna kedagi tegema midagi mida nad muidu ei teeks .
Ideaaltüüp - Lihtsustatud mudel reaalse maailma kirjeldamiseks, et selle toimimist paremini mõista. loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid. Ideaalne tüüp sisaldab endas omadusi sotsiaalse institutsiooni kohta, mis on tervik ja mida ei mõjuta ükski teine institutsioon, eesmärk või huvid. Ideaalne tüüp ei kirjelda kunagi konkreetset reaalsust, vaid annab aluse, millega reaalsust võrrelda.
Võimu tüübid (Weber):
Traditsiooniline autoriteet - seadustatud autoriteet läbi rituaalide ja seaduste (kuninga võim) Seadustatud ehk legitimeeritud läbi rituaali ja sugulussuhete. Kuningas - tema võim traditsiooniliselt selle perekonna käes, administratiivkohustusi täidab õukond.
Karismaatiline autoriteet - karisma võim on konkreetses indiviidis ja põhineb selle isiku omadustel. Prohvetite või juhtide võim masse liigutada. Juht ise ei pööra administreerimisele eriti tähelepanu. Mõju on lühike, sest inimene peab end kogu aeg tõestama. Ebastabiilne, sest liider ei ole valitud oskuste pärast, otsused on lühinägelikud ja pealiskaudsed.
Bürokraatlik autoriteet e. ratsionaal - legaalne võim - valitsejad valitakse juriidiliselt paika pandud reeglite teel nt demokraatia. Põhineb hierarhiatel ja reeglitel. Ideaalsuhe ühiskondade jaoks samas nimetab demokraatiat raudkuuliks, kus indiviid ei oma tähtsust. Valitsejad valitakse juriidiliselt paika pandud reeglite teel, Põhineb hierarhial ja reeglitel, mitte isiklikel huvidel ning bürokraadi ainus sissetulek tema töö, ei võta altkäemaksu
Karisma rutiniseerumine – kui indiviid ei suuda enam võimu hoida ning järglasel puuduvad karismaatilised omadused siis rühm laguneb.
Weberi metodoloogia - Sotsiaalne reaalsus on tähendusrikka sotsiaalse suhtlemise tulemus. Seega saab reaalsust defineerida ainult selles reaalsuses tegutsevate inimeste konstruktsioonide kaudu. Nende konstruktsioonide tegelikku esinemist saab tõestada kvalitatiivsete andmete mõistmise kaudu ning tähendusrikkaid kirjeldusi esitades selle kohta, kuidas sotsiaalne elu toimib.
Difusionism – sai alguse 18. saj filoloogilisest traditsioonist, mis tõmbas ajaloolisi jooni Indo-Euroopa keelte vahele.
- lingvistiliste ja antropoloogiliste huvide seos juba varases antropoloogias (Torrese väina ekspeditsioon)
- William Jones avastas 1787 sarnasused kreeka, ladina ning sanskriti keelte vahel.
- 18. saj. Filoloogiline traditsioon leidis ajaloolised sidemed kõigi Indo-Euroopa keelte vahel, väites, et keeled on omavahel seotud mingi algse ühisosa kaudu, kust nad rahvaste rännates muutuma on hakanud.
- Vennad Grimmid – kuidas eristada germaani keeli teistest Indo-Euroopa keeltest
- Antropoloogilisele difusionismile oli omane katse süstemaatiliste empiirilistele teadmistele rajanevate võrdlusuuringutega kultuuridevahelisi seoseid kindlaks teha.
- endiselt kalduvus evolutsionismile
- häiris viktoriaanliku evolutsionismi juures selle unilineaalne ja deterministlik olemus
- difusionistide arusaam maailmast ning selle arengust oli märksa vähem korrastatud
- vaatlesid kultuurijoonte geograafilist jaotust ja migratsiooni kaasaegsete kultuuride päritolu seletamiseks
- kultuur kui erinevate päritoludega joonte kirju muster, mis ajalugu kokku on kandnud
- Kultuuri eri osad ilmtingimata seotud ei olnud
- Vähenes veendumus, et ühiskonnad on terviklikud koherentsed nähtused.
- Vaadeldi kõiki kultuurilisi jooni võimalike kultuuriliste jäänukitena
- Minevik polnud enam ühesuunaline liikumine selgete staadiumide vahel, vaid fragmenteerunud lugu kultuurilistest kohtumistest, migratsioonist ja mõjudest, mille iga osa oli unikaalne .
- Difusionism rõhutab asjade (materiaalsete või mittemateriaalsete) üle kandmist ühest kultuurist teise, ühelt rahvalt teisele või ühest kohast teise.
- varjatud eeldus: inimkond pole loomult kuigi leidlik
- Korra leiutatud asi levib paiksete populatsioonide vahelise otsese ülekandmisega või populatsioonide rände tagajärjel
- Difusionism sai üldlevinuks 19. saj. Lõpu Saksamaa ja Austria geograafide-antropoloogide seas
- soov ajalooliselt kindlaks teha, kuidas kultuurijooned olid just sellisteks kujunenud, nagu nad olid, ent universaalse inimloomuse asemel huvituvad nad partikulaarsest, kohalikust ajaloost.
F. Ratzel ( 1844 -1904) - oma teooriat nimetas antropogeograafiaks
- inimkond pole psüühiliselt ühtne, vaid sarnasuste taga on hoopis kultuuriline kontakt.
- üksikud kultuurielemendid levisid hajumise teel, terved kultuurikompleksid aga migratsiooni kaudu.
- Näide: jahiodade sarnasus Aafrikas ja Uus- Guineas
Kultuur areneb peamiselt migratsiooni kaudu ning tugevamad, kultuuriliselt edenenumad rahvad vallutavad nõrgemad.
- progressiidee asemel kultuuri ülekandmine
- avaldas mõju hilisematele kultuuriareaalide teooriatele USAs.
F. Graebner (1877-1934) - identifitseeris kultuuriringid:
- Tasmaania
- Austraalia bumerangikultuur
- Melaneesia vibukultuur
- Polüneesia patrilineaarne kultuur
- Mongoolia
- Indo-Euroopa
- Hamiidi-semiidi kultuurid
- hilisemad kultuurid esindavad üha enam arenenud kultuurilaineid, mis hajusid üle Vaikse Ookeani. Difusionistliku mõtte kõrghetk: tema püüdlused luua geograafiliste kultuuriringide tuvastamisele teaduslik alus ning panna paika üksteisega kattuvaid kultuurikihte. Ta keskendus sarnasustele materiaalses kultuuris. Difusionistliku mõtte kõrghetk: tema püüdlused luua geograafiliste kultuuriringide tuvastamisel taduslik alus ning panna paika üksteisega kattuvaid kultuurikihte.
L. Frobenius (1873-1938) - iseõppinud Aafrika-uurija ja muuseumietnoloog
- otsis kultuurilise arengu paralleele üle kogu maailma
- Kultuuriringide teooria (Kulturkreise) – eri paikades kujunesid nö kesksed kultuuriringid, innovaatilised keskused, kust kultuurilised jooned ja tehnoloogiad hajusid ümbritsevatesse kultuuridesse.
- on väike arv kultuuri algkodusid, kust kultuurijooned nagu vette kukkunud kivid lainetena kaugemale kandusid. - kultuuriringide paikapanemine domineeris Saksa ja Austria antropoloogias 1890-1930.
- universaalsed kultuurielemendid levisid eri mandritele Lääne-Aafrikast
- 'Paideuma' - kultuuri 'hing'- pani paika igasuguste kultuuriliste omaduste paiknemise
'Maailmavaate idee'- Aafrikas kaks peamist maailmavaadet :
1) Etioopia maailmavaade – paikneb Egiptuses ning valdavas osas Ida-, Lääne-, ja Kesk-Aafrikas. Iseloomustab karja-ja põllupidamine, patrilineaarsus, esivanemate kultus , maa kultus jne.
2) Hamiidi maailmavaade – karjapidamine ja jaht , matrilineaarsus,surnute vältimine, nõidus jne. Asetses Aafrika sarvel, enamuses Põhja-Aafrikast ning Lõuna-Aafrikast.
W. Schmidt (1868-1967) (kultuuriringid) – uuris Aafrika religioone
- eristas 4 põhilist kultuuriringi:
1) küttide ja korilaste primitiivne kultuuriring
2) põlluharijate kultuuriring
3) teisene kultuuriring tulenes primitiivsete (küttide-korilaste) ja esmaste kultuurijoonte segamisest.
4) hõlmas teisese ringi kultuuride erinevate omaduste segunemist (Aasia, Euroopa ning Ameerika iidsed tsivilisatsioonid )
- eesmärgiks maailma religiooniajaloo koostamine
- maailm algas primitiivse monoteismiga
- iga järgneva kultuuriringiga eemalduti algsest monoteistlikust religioonist.
Heliotsentristlik difusionism – Smithi , Perry ja Sumneru äärmuslik vaade, mille keskmeks oli Egiptus .
- William Sumner (1840- 1910 ): Ameerika sotsioloog, väitis, et tsivilisatsioon kujunes esmalt Egiptuses ja siis levis mujale.
- Grafton Eliot Smith ja William James Perry- Perry väidab, et ainult Egiptus on koht, kus leiutati põlluharimine, loomade kodustamine, kalender, keraamika , korvipunumine, püsielamud ning linnad. Sumner – kõik suurepärased ajad olid tulnud vaaraode jne egiptusest ning kõik praegused kultuurid olid egiptuse kahvatused. Kultuur algas egiptusest ja levis sealt edasi.
Akulturatsioon (Kroeber) - akulturatsioon – muutused kultuuris teise kultuuri mõjul (pigem moodne difusionismi kohaldus) Assimilatsiooniteooriad:- assimilatsioon: inimene suudab siseneda domineeriva ühiskonna sotsiaalmajanduslikesse, majanduslikesse ja hariduslikesse positsioonidesse.
E. Durkheim (1858-1917) – Prantsuse sotsioloog, üks kaasaegse sotsioloogia rajajaid
- huvitus ennekõike kaasaegsest ühiskonnast
- Peamised sotsioloogilised tööd:
- The Division of Labor in Society (1893)
- Rules of the Sociological Method (1895)
- Asutas ajakirja L'Annee Sociologique (1896)
- Suicide ( 1897 )
- Primitive Classification (1903)
- Elementary Forms of Religious Life (1912)
- Kirjutas seaduste mõjust, religioonist, haridusest, teadmise sotsioloogiast, moraalsusest, sotsiaalsest kihistumisest jmt nähtustest ühiskonnas.
Struktuurfunktsionalismi pooldaja
- positivistliku sotioloogia edasiarendaja
- 'Sotsiaalne fakt' – nähtused, mis kehtestavad indiviidile väliseid piiranguid
- Sotsiaalsetel faktidel on sotsiaalsed omadused ning neid ei saa seletada bioloogiliste ega psühholoogiliste faktide abil.
Durkheimi positivism – Sotsiaalsete faktide uurimiseks on statistika, mis aitab kaotada inimeste individuaalsed põhjused ja olukorrad
- Tema positivistlik lähenemine avaldub kõige selgemalt tema uurimuses enesetappudest ('Suicide')
- selles uurimuses kujundas ta sotsiaalteadust kui distsipliini, mis analüüsib andmeid 'objektiivselt'.
- Positivismi järgi eksisteerib sotsiaalne reaalsus kui objektiivsed nähtustevahelised põhjuslikud seosed
- Vastav metodoloogia püüab reaalsust defineerida vaatluste käigus, mille kaudu esitada erinevate tunnuste vaheliste põhjuslike seoste kohta hüpoteese, neid hüpoteese seejärel testida kvantitatiivsete tõendusmaterjalide alusel.
- Tõeliste teadmiste allikaks on teaduslik teadmine, mida iseloomustavad
1) teadus on ühtne
2) uurimise eesmärgiks seletada ja ennustada
3) Teadus ei ole sama, mis tavaloogika
4) Teadus peaks olema vaba väärtushinnangutest
Positivismi järgi võime objektiivselt teada ja kirjeldada, kuidas sotsiaalsed süsteemid töötavad kvantifitseeritavate tulemuste kaudu.
- Objektivism sisaldab kahte elementi.
1) neutraalsust
2) vaimset sõltumatust
-Eesmärgiks on arendada meetodeid , mis minimiseeriks uurija mõju uurimisprotsessile.
Durkheimi uurimisskeem kajastub ka tänases positivistlikus sotsioloogias :
- Probleemi defineerimine
- kirjandusega tutvumine
- hüpoteeside formuleerimine
- uurimistöö meetodi valik
- andmete kogumine
- andmete analüüs
- järelduste tegemine
Positivismi kriitika – Positivistliku lähenemise küündimatus
- Inimkäitumine sõltub teadmistest, mille kontrollimine on kvantitatiivse uurimuse läbi praktiliselt võimatu – seega muutub küsitavaks ka universaalsuse nõue.
- Objektiivsusenõue on problemaatiline – uurijal on samuti oma eelarvamused ja tõekspidamised, mis paratamatult uurimistööd mõjutavad.
- Positivism on edukalt kasutatav teatud nähtuste ja probleemide uurimisel, teiste puhul jätab aga olulised aspektid välja. (ka statistika pole alati nii neutraalne , kui tundub).
- Durkheimi teeneks võib pidada ka sotsiaalsete nähtuste uurimisele funktsionaalse lähenemise loogika rajamist .
- Me ei pea sotsiaalset fakti mitte ainult kirjeldama, vaid leidma selle funktsiooni sotsiaalse korra loomisel.
Pidas oluliseks:
- ajaloolist analüüsi (miks just see sotsiaalne nähtus oli ajalooliselt olemas teatud funktsiooni täitmiseks)
- funktsionaalset analüüsi (kuidas vaadeldav nähtus omab teatud tagajärgi kogu süsteemile või selle osadele).
Sotsiaalne fakt - nähtused, mis kehtestavad indiviidile väliseid piiranguid
- Sotsiaalsetel faktidel on sotsiaalsed omadused ning neid ei saa seletada bioloogiliste ega psühholoogiliste faktide abil.
Fatalistlik suitsiid – üle reglementeeritud keskkonnast tingitud enesetapp
Egoistlik suitsiid - sooritavad inimesed, kel on kogukonnaga nõrgad sidemed
Anoomiline suitsiid - Sotsiaalse struktuuri seisundi ajal. Nt majanduslangus sooritatud enesetapp. Muutuste ja kriisiaegadel on tegemist nn. Anoomiaga ehk sotsiaalse normitusega, mis viib inimese anoomsele enesetapule.
Altruistlik suitsiid - seos grupiga on nii tugev, et inimesed sooritavad enesetapu grupi hüveks hüljates enese.
Anoomia - olukord, kus sotsiaalsed regulatsioonid katkevad ning seega pole ühiskonna kontroll enam piisav, et inimese ihasid ohjata .
Orgaaniline solidaarsus – põhineb üksteisest sõltumisel
- iseloomulik keerukamatele ühiskondadele
- ühiskonna ellujäämine sõltub sellest, et igaüks teeks temale kindlaks määratud tööülesannet
Durkheim usub, et kui ühiskonna liikmetel on samad sümboliliste representatsioonide süsteemid, ühised eeldused selle kohta, missugune maailm neid ümbritseb, ainult siis võib eksisteerida moraalne ühtsus.
kaasaegsed ühiskonnad – inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem.
Mehaaniline solidaarsus - Durkheimi arvates religioon oli varem ühiskonna tsemendiks: kõiki hoidis koos ühine pühendumine pühadele asjadele.
- Mis tuleb kaasajal religiooni asemele?
- Kas selliste mehhanismide kadumine tähendab anoomiat?
- 'Elementary forms of religious life' tegeleb solidaarsuse tähendusega, vaadeldes seda kui jõudu, mis hoiab ühiskonda koos. Solidaarsus saab tekkida kollektiivsest representatsioonist ehk sotsiaalse elu sümboolsetest piltidest või mudelitest, mida mingi grupp jagab .
- see loob maailma, mis pole objektiivne reaalsus, vaid moraalne nähtus, millel on võim emotsioonide üle.
- Rituaal loob kollektiivse teadvuse, loob pühaduse, ühtsuse tunde, mille toome hiljem oma igapäeva ellu.
traditsioonilised ühiskonnad – individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus.
Religiooni funktsioonid (Durkheim) -
- Religioon on Durkheimi meelest pühade asjadega seotud praktikate ja uskumuste ühendatud süsteem, mis ühendab oma järgijad ühtsesse moraalsesse kogukonda.
- Integreeritud kollektiivsete representatsioonide süsteemi ülesandeks ongi sotsiaalse solidaarsuse loomine.
- Religioon on solidaarsuse vallandaja.
- Religioossed nähtused ilmnevad igas ühiskonnas, kus tehakse vahet profaanse ja sakraalse sfääri vahel.
- Religioon on kollektiivne, see ühendab inimesi.
- Religioon pole mitte ainult ühiskonna looming, vaid lausa jumalikustatud ühiskond -Jumalad on ühiskonna enda võimu projektsioon .
- Seega on religioon ühiskonna enda võimu pühitsemine ja nõnda peab religiooni kaotanud modernne ühiskond leidma lihtsalt ratsionaalsed asendajad religioossetele terminitele.
- Enamus tema teosest on keskendunud primitiivse religiooni detailsele uurimisele (valdavalt Austraalia).
- On peamiselt huvitatud religiooni järgnevatest funktsioonidest:
-distsiplineeriv
- siduv
- jõudu andev
- eufooriline
Durkheimi mõju - Suur mõju hillisemale Prantsuse sotsioloogiale ja antropoloogiale
- Klassifikatsiooni ja sotsiaalse struktuuri vahelist seost rõhutav töö on tänaseni kasutusel klassifikatsiooni uurimustes.
- Oma fookusega sotsiaalsele integratsioonile mõjutab ta paljusid antropoloogia suundi: Briti sotsiaalantropoloogia , antropoloogiline religiooniuurimine, küsimused riigi tekke kohta ning sotsiaalsete süsteemide areng.
Briti antropoloogid leidsid ta teooriatele rakendust ka seadussüsteemides ja suguluses.
- Teda peetakse struktuurfunktsionalismi rajajaks
- USAs oli mõju väiksem
M.Mauss (1872-1950) - Prantsuse sotsioloog
- Uuris maagiat, ohverdust ja kingivahetust ( gift exchange) erinevais kultuurides
- Suur mõju Claude Levi-Straussile
- Peamine teos “The Gift” (1923)
- Durkheim oli Maussi onu
- Mauss toob sisuliselt Durkheimi seisukohad praktiliselt antropoloogiasse üle
- Lisaks õigusele, religioonisotsioloogiale jne. Uuris koos Durkheimiga suitsiidi.
- kraad filosoofias
- 1901.a juhatas õppetooli nimega “Mittetsiviliseeritud rahvaste ajalugu ja religioon”
- 1898. ilmus esimene ajakiri Année Sociologique, pärast Durkheimi surma 1917 hakkas Mauss selle toimetajaks.
- Mõjutas Levi-Straussi ja majandusantropoloogiat, kultuurilist ökoloogiat, religiooniajaloo uurimist .
- Ise välitööd ei teinud, aga rõhutas selle olulisust.
- metodoloogia keskmeks elementaarvormide otsing, võrreldes primitiivseid ühiskondi.
Uuris (koos Henri Hubertiga) ohverdamist võrreldes Hindu, Vana Testamendi, Kreeka ja ladina ohverdusriitusi.
- Leidsid ohverdusel kaks põhimõtet:
1) ohvri tegelaskuju abil luuakse suhtlusvõimalus sakraalse ja profaanse maailma vahel
2) samal ajal on need kaks sfääri eraldatud, kuna ohver ei kuulu kummassegi sfääri
- Arutlevad ohverduse põritolu ja sotsiaalse funktsiooni üle (koosneb sotsiaalsetest faktidest, mitte loogikavigadest)
- Ohverduse eesmärgiks on sotsiaalsete normide alalhoidmine
- kasutab Durkheimi õpilaste põhilisi meetodeid: kasutavad võrdlevalt andmeid, otsivad elementaarkategooriaid ning eeldavad, et primitiivsetes ühiskondades on need fundamentaalsed sotsiaalsed mustrid , mis on industriaalühiskondades kaduma läinud.
PRIMITIVE CLASSIFICATION
- Mauss uurib koos Durkheimiga sotsiaalsete süsteemide ja kosmoloogiliste kategooriate vahelisi suhteid, et vaadelda kõige elementaarsemaid kategooriaid
- Inimvaim on võimetu kompleksseid klassifikatsioonisüsteeme iseendast looma ja ometi on need igas ühiskonnas olemas.
- Mis mudeli järgi sellised klassifikatsioonisüsteemid siiski loodud on? Vastuseks on ühiskond ise.
- Esimesed loogilised kategooriad on sotsiaalsed kategooriad.
Kinkimise ja kingi vastuvõtmise kohustus (Mauss) - Kinkide vahetused, mis tunduvad vabatahtlikud, on tegelikult kohustuslikud
- Traditsioonilistes ühiskondades toimub kinkide vahetus gruppide või grupiesindajate vahel, mitte indiviidide vahel.
- Vahetuskaupadeks on ka viisakused, rituaalid , abi, naised, lapsed ja pidusöömingud.
- Kink tekitab vastukingi nõude.
- Kink on totaalne maksunõue/sotsiaalne fakt, spirituaalsed mehhanismid seovad andja saajaga.
- Mauss eristas: andmist, vastuvõtmist ja vastuandmist.
Võõrandamatus Maussi kingikontseptsioonis
- Kingimajanduses asjad andjatest ei võõrandu (pigem nagu laenatakse kui müüakse)
- Andja identiteet jääb asja külge rippuma, sikutades lõpuks saajalt vastuteene või kingi välja.
- Vastamata kink on vastuolu, sest ta ei loo sotsiaalseid suhteid
- Solidaarsust luuakse läbi sotsiaalsete seoste, mille loob kingivahetus.
Kriitika - Ei testi etnograafilisi fakte, pigem kasutab neid oma ideede toetamiseks
- Ei arenda teemasid korralikult lõpuni
- kas on ikka tõsi, et tasuta kinke pole olemas?
(näit. Heategevus, raha andmine vaestele, India kerjusmungad Jainistid)
- Kas seos andja ja objekti vahel ikka on nii tugev? Kas kink tingimata tekitab kohustuse vastata ja kas kingivahetus ikka loob vastastikuse seose?
Bronislaw Malinowski (1884-1942) ning tema funktsionalism – Mäletatakse pigem modernse välitöö leiutajana kui suurepärase teoreetikuna
Malinowski funktsionalism - Lähenemisviis, mis tunneb huvi järgmiste teemade vastu:
- indiviidide tegevused
- sotsiaalsete institutsioonide poolt loodud piirangute mõju indiviidile
- indiviidide vajaduste rahuldamine sotsiaalsete ja kultuuriliste institutsioonide läbi
( Struktuurfunktsionalism tunneb vähem huvi indiviidide tegevuste või vajaduste vastu, huvitub pigem indiviidi positsioonist sotsiaalses süsteemis
Malinowski tekitab enda ümber klassikalise kangelase müüdi. Alustab füüsikuna, erakordselt andekas füüsik. Fraserist mõjutatuna tekib huvi antropoloogia vastu ning suundub õpingutele Londonisse. Tänu esimesele maailmasõjale jääb lõksu oma esimesele välitööle.
Inglismaale naastes loob uue distsipliini.
Wundti mõjul läheb uurima Austraalia põlisrahvaid.
Alustab oma välitööd 30 aastasena Paapua Uus-Guineas, edasi liigub Trobriandi saartele.
Ideaalne etnograaf , samas teoreetiline pool jäi nõrgemaks.
Poola intellektuaalide perekonnast
Huvi füüsikalt ja matemaatikalt filosoofia ja psühholoogia suunas
Õpib filosoofiat Leipzigi ülikoolis
(Wilhelm Wundti mõju- huvi Austraalia põliselanike vastu)
London School of Economics
(Westermarki mõju: huvi peresuhete vastu)
1914. a. Läks Austraaliasse Marett'i sekretärina
Austria-Ungari kodanik, seega Austraalia vaenlane sõjas
2 stipendiumit Austraaliast välitöö tegemiseks
Alustab välitööd Paapua Uus-Guineast, Hiljem Trobriandi saartele
-välitöö 1915-1916 ja 1917-1918
- andekas keelte peale, hea mälu, märkamisvõime
-Võrdleva meetodi asemel keskendub ühele kultuurile
- 1925.a-st õpetas LSE-s Sotsiaalantropoloogiat
-Prohvet, karismaatiline liider
Malinowski anropoloogia keskne joon ning tema panus 'välitöö' arendamisse –
Välitöö päästeetnograafiline roll Lääne mõjude survel
- Rivers (Torrese väina ekspeditsioon) juba arvab , et välitöö võiks kesta terve aasta ja koguda detailset infot kõigist ühiskonna aspektidest ning mõista nende omavahelist seost
- Funktsionalismi eelduseks on osadevahelised seosed
- Malinowski peab ka end tegelikult evolutsionistiks, aga arvab, et evolutsionistide meetod on vale
- Ka evolutsionistlikele küsimustele tuleb leida vastuseid faktide ja institutsioonide empiirilisest uurimisest ehk siis sellest, mida kaasajal kohapeal näha saab.
- Tema välitööga kaasnes radikaalselt uus viis, kuidas kultuuri vaadata.
-Malinowski pidas oma välitöös oluliseks järgmisi aspekte :
- institutsioonide kirjeldus
- tegelik sotsiaalne igapäev (reeglitest ei peeta tegelikult alati kinni)
- etnograafiliste väidete kogumine
Malinowski antropoloogia keskne joon:
- See, mida inimesed ütlevad, et nad teevad ja see, mida nad tegelikult teevad, ei pruugi olla sugugi omavahel kooskõlas. Veel vähem on see kooskõlas sellega, mida nad sellest asjast mõtlevad.
Malinowski ütleb: „Put aside camera, notebook and pencil, and join in...in what is going on.“
St. Mõistmaks teist kultuuri pead sa olema võimeline nägema nagu need, keda sa uurid.
- Malinowski muutis etnograafi ja teoreetiku vahelist suhet.
- Malinowski tõi teooria ja välitöö kokku
- Antropoloogia pole pelgalt kirjeldus, vaid kätkeb endas ka teooriat (funktsionalismi).
- Et kultuurist aru saada, peab seda seestpoolt vaatama, milleks on suuteline vaid korralikult treenitud välitöö tegija .
- Funktsionalistidelt palju häid etnograafiaid.
- Mida paremad olid etnograafiad, seda keerulisemaks muutus kultuuride omavaheline võrdlemine.
-Mida põhjalikumalt üht kultuuri uuriti, seda keerulisemaks muutus võrdlus ning üldistamine
Malinowski pakkus võrdluse ja üldistamise probleemile kahte lahendust :
1) saab võrrelda erinevaid institutsioone, millel on ühesugune funktsioon erinevates ühiskondades (see idee ei leidnud palju järgijaid)
2) püüdis esitleda Trobriandi saarte elanikke kui 'tüüpilisi' metslasi, kui mitte lausa kogu inimkonna esindajaid.
E. Leach: Malinowski püüdis neid esitleda samaaegselt unikaalselt ning universaalselt.
Kolm peamist teemat kõigis tema monograafiates:
1) kultuuri aspekte ei saa uurida isoleerituna
2) ei tohi usaldada üldisi reegleid või informandi kirjeldust, kuna sotsiaalses reaalsuses ütlevad inimesed alati ühte asja ja teevad midagi muud.
3) metslane pole sugugi vähem ratsionaalne kui meie või vähemalt on tema tegevus sama mõistlik
Malinowski vajadusteteooria – see teooria seob indiviidi ja ühiskonna
- kultuur eksisteerib selleks, et rahuldada indiviidi peamisi bioloogilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid vajadusi.
- vaatles funktsiooni füsioloogilises tähenduses. Funktsioon on orgaanilise impulsi rahuldamine mingi vastava tegevuse abil.
- vorm ja funktsioon on üksteisega tihedalt seotud - Vaatluse ja dokumenteerimise abil saab uurida vormi, funktsioon aga seletab, miks mingid konkreetsed asjad on juhtunud.
See tähendab:
- Kultuur on integreeritud tervik. Iga komme on olemas selleks, et oma rolli täita, nii et kõigil kommetel on elav, tänapäevane tähendus selle ühiskonna liikmete jaoks. Antropoloog peaks uurima erinevate osade omavahelist seotust.
- Kultuuri erinevad osad on omavahel seotud funktsioonide kaudu ning ainult funktsionalistlik lähenemine suudab neid seoseid seletada.
Kultuurilistel vormidel ei ole lihtsad või ainult ühed funktsioonid.
Kultuuriliste institutsioonide ja vajaduste seos:
Basic needs : Cultural responses :
1. Metabolism 1. Commissariat
2. Reproduction 2. Kinship
3. Bodily comforts 3. Shelter
4. Safety 4. Protection
5. Movement 5. Activities
6. Growth 6. Training
7. Health 7. Hygiene
- Kultuur on olemas selleks, et rahuldada nii bioloogilisi ehk esmaseid kui ka sekundaarseid ehk kultuurilisi vajadusi.
- Iga vajadus soodustab mingi institutsiooni teket
Kultuurilised vastused peamistele bioloogilistele vajadustele seadsid üha uued tingimused- lõid sisuliselt uue keskkonna – mis õhutavad omakorda uutele vajadustele ja uutele kultuurilistele vastustele.
- tekitatud vajadused pole vähemolulised kui bioloogilised.
- Uued kultuurilised vastused põhilistele, varajastele tingimustele loovad uued situatsioonid, sisuliselt uued keskkonnad , millele siis ühiskond peab reageerima või vastama.
- See tähendab, et kõigel on ülesanne terviku seisukohalt.
- Uskumustel psühholoogiline funktsioon
- Teooria tulenes sellest, kuidas Malinowski inimesi nägi (trobriander samasugune ratsionaalne inimene oma vajadustega nagu meiegi)
Maagia – maagia leevendab hirmu ja ängi nende sündmuste kohta tulevikus, mida kontrollida ei saa.
Religiooni funktsiooniks oli ritualiseerida inimese optimismi ning parandada tema usku, et lootus võidab hirmu. Vajadus religiooni järele tekkis ka vajadusest organiseerida teadmisi inimkonna päritolu, saatuse kohta ning elu ja surma ja universumi kohta.
Kriitika Malinowski kohta – Huvipuudus ühiskondade ajaloolise arengu vastu
- Pole vaadanud, arvesse võtnud radikaalseid muutusi ühiskonnas
- Seega Malinowski funktsionalism ei seleta kultuuride erinevust ja muutumist.
- Ehkki ta oma monograafiates muutust ei käsitlenud, tunnistas ta selle olemasolu
- Õigustab teatud institutsioonide olemasolu, et neil on mingi funktsioon, kui seda tegelikult ei pruugi üldse olla.
- Kultuur ei ole alati sidus ühtne tervik, seal võivad esineda ka vastuolud, lõhed, erinevused...
Malinowki mõju – Muutis suhet etnograafi ja teoreetiku vahel
- 'kula' mõju Marcel Maussile ja majandusantropoloogiale üldiselt
- arusaamad maagia ja teaduse olemusest süvendasid huvi kognitiivse antropoloogia vastu ning avaldas mõju hijem ökoloogilisele antropoloogiale.
- Haruldane võime inimesi enda ümber koondada.
- Karismaatiline liider, erakordselt toetav
- uskumatult ennast täis, arvas, et tegeleb tõe kehtestamisega maa peal.
- isiklikus välitööpäevikus oli vahel üsna rassistlik ja ülbe oma informantide suhtes.(Päevikud leiti peale tema surma ja sellest tuli paras skandaal ).
Kula ring -
A. Radcliffe - Brown (1881-1955) – Õppis Cambridge 'i Trinity kolledzis.
- 1906-1908 välitöö Andamani saartel, 1910-12 Lääne-Austraalias.
- Pärast Durkheimi ja Maussi lugemist interpreteerib uuesti oma varasemad välitöö märkmed ning kasutab teooriat, mida ta struktuurfunktsionalismiks nimetab.
- Uurib sugulust, müüti, totemismi, ja seda kõike sotsiaalse organisatsiooni kontekstis.
- Toob Prantsuse sotsioloogia Briti antropoloogiasse.
- Liikus palju ringi, õpetas eri kohtades (Cape Town, Sydney, Tonga kuningriik , Chicago ). Viimaks naasis Oxfordi. Suri Inglismaal 1955.a., jättes maha tohutu mõju kohalikele osakondadele.
Põlgas difusionismi ja evolutsionismi ja ajaloolisi lähenemisi.
Noorena tuntud kui ' Anarchy -Brown' tema kire tõttu vene anarhisti Pyotr Kropotkini tõttu.
RB oli (nagu Malinowskigi) väidetavalt kinnismõtteline, egoistlik, dogmaatiline ja pretendeeris üliinimese positsioonile. Mõtles kohalike kohta lugusid välja, aga need luiskelood ei jõudnud siiski kunagi tema publikatsioonidesse. Kirjeldas esimesena sellist suguluse aspekti nagu 'naljatlev suhe'.
Kui Malinowski lahkub, võtab RB sisuliselt üle Briti sotsiaalantropoloogia juhi koha Oxfordis.
'Peame mõistma kusagil toimuvat selle laiemas poliitilis-sotsiaalses strukturaalses süsteemis.
RB mõjutab tohutut hulka uurijaid, kuid enim mõjutanud poliitantropolooge (Gluckman, Firth, Fortes ,
Evans -Pritchard jne)
Funktsionalism vs strukturaalfuntsionalism - Ta ei uskunud funktsionalismi ega kuulunud Malinowskiga samasse koolkonda. Tema arvates sotsiaalantropoloogia loodusteadus ning loodusteaduses ei ole koolkondi . Ta ei nõustu Malinowski funktsiooni ideega, mis on liigselt seotud inimvajadustega.
RB huvitub süstemaatilise distsipliini koherentsetest kontseptsioonidest, meetoditest , andmetest ja teooriast.
(Samas Malinowski on olnud impulsiivne , juhuslikest teemadest huvituv, maailmas aktuaalsetele teemadele reageeriv ja pidevas diskussioonis oma tudengitega.)
RB jaoks oluline Durkheimi sotsioloogia ja Spenceri evolutsionism.
Nagu organismidki, arenesid ühiskonnad lihtsamatest komplekssemateks.
Sotsiaalantropoloogia eesmärk sotsiaalsete struktuuride identifitseerimine ja nendevaheliste formaalsete suhete mõistmine.
Uurimise objektiks sotsiaalne süsteem – see moodustab suhted/ühendused indiviidide vahel, moodustab sotsiaalse struktuuri.
Totaalne sotsiaalne struktuur – kõigi hetkel toimivate ühiskondlike suhete summa.
Uurida tuleb ka sotsiaalsete praktikate funktsioone selles tervikus.
Struktuur-funktsionalism peab ühiskonda funktsionaalselt vastastikku sõltuvatest osadest koosnevaks tervikuks.
Pea kõik antropoloogilised uurimused on uurimused nähtustevaheliste suhete kohta.
Evolutsionistid- otsivad suhteid varasemate ja hilisemate sotsiaalsete nähtuste vahel. Kasutavada lineaarse arengu analoogiat, mis sarnaneb bioloogiliste organismide arengu ja keerukamaks muutumise protsessiga.
Funktsionalistid – vaatlevad seost mingi nähtuse ja antud ühiskonnas olevate vajaduste rahuldamise vahel.
Struktuurfunktsionalistid – lisab struktuuri olulisuse ühiskonna mõistmisel, osade paiknemise süsteemis, mis võimaldab 'tüüpilist' leida ja võrrelda.
Sotsiaalne vorm (Radcliffe-Brown) - Sotsiaalne vorm on sotsiaalse struktuuri normaalne muster, mis väljendub sotsiaalsetes normides, mille järgi ühiskond käitub.
Leidnud kord mitmete ühiskondade sotsiaalse vormi, antropoloog võrdleb ja klassifitseerib neid.
Püüdis luua teooriaid seletamaks, kuidas väga sarnased sotsiaalsed struktuurid väga erinevates ühiskondades võivad esile kerkida.
Kõigepealt peaks võrdlema kultuuriliselt, etniliselt sarnaseid ühiskondi, otsides , mis on tüüpiline vorm.
Kuna välitöömeetodid rohkem ankeedi vormis ja 'pääste-eesmärgiga', ei süvenenud ta sellesse, milline reaalne sisu oli formaalsetel struktuuridel tema uurimispiirkonnas.
Vahe sotsiaalse struktuuri ja strukturaalse vormi vahel:
- ühiskonna uurimine on nagu merekarpide uurimine
Igaühel neist oma struktuur, aga mitme sarnane struktuur kokku on strukturaalne vorm, mida nad jagavad.
Sotsiaalne struktuur nõuab tegelikku vaatlust, strukturaalne vorm nõuab üldistusi, sarnasuse märkamist, loogilist arutlust ühiskonna kohta.
- Andamanide juures tahtis ta algul rekonstrueerida Euroopa kolonialismi eelset sotsiaalset struktuuri – siis aga mõistis, et kommete tähendust ja eesmärki peaks analüüsima selle kaasaegses kontekstis.
- Jaotas kombed tehnikateks, käitumisreegliteks ja tseremoniaalseteks kommeteks, keskendus viimastele.
- Tseremoniaalsed kombed on kollektiivsed tegevused, mida sooritatakse elumuutuste puhul - kaasnevad kollektiivsed tunded.
Interpretatsioon peaks olema seotud kombe tähenduse ja eesmärgi seletamisega.
Tseremooniad võimaldavad inimese käitumist reguleerida nii, et see sobituks ühiskonna vajadustele.
Rituaal loob solidaarsust, hoiab tundeid, mis võimaldavad inimestel funktsioneerida struktuuri koostööaltite osadena.
Tema teooriad olid lõpuks suht kõikehõlmavad üldistused.
Naljatlev suhe (joking relationship ) –Ritualiseeritud ja lubatud nokkimine ja norimine ilma tagajärgedeta. Näiteks mehe ja tema ämma vaheline nokkimine. RB eristas kahte tüüpi naljatlevat suhet - asümeetriline ja sümeetriline naljatlev suhe. Asümeetrilises naljatlevas suhtes oli nokkimine ühepoolne. See keda nokitakse ei tohtinud solvuda. Sümeetrilises naljatlevas suhtes oli nokkimine kahepoolne.
E.E.Evans-Pritchard ( 1902 – 1973) – Iseseisev ja originaalne mõtleja. Sai magistrikraad Oxfordist ajaloo erialal. Antropoloogiaõpinguid alustas LSE-s (London School of Economics), kus temast sai Malinowski ja Seligmani õpilane. Välitöö Azandede ja Nueride juures Aafrikas. 1927a valmib azandedest doktoritöö. LSEs andis loenguid sotsiaalantropoloogias. 1932.a. Sai sotsioloogia proffessoriks Kairo ülikoolis, seejärel andis Oxfordis loenguid Aafrikast kuni Teise Maailmasõja puhkemiseni. II Maailmasõjas teenis Etioopias, Liibüas, Sudaanis ja Süürias. Sudaanis võitles koos Anuakkidega itaallaste vastu. Seepeale Londoni ajalehtedes: “London Don Guerrilla: Led Abyssinian Tribesmen”. 1945 tagasi Inglismaal, 1946.a. Sai Oxfordis sotsiaalantropoloogia professoriks.
Tema tuntumad publikatsioonid:
1937 Witchcraft, Oracles and Magic Among the Azande. Oxford University Press.
1940a The Nuer: A Description of the Modes of Livelihood and Political Institutions of a Nilotic People. Oxford: Clarendon Press.
1940b "The Nuer of the Southern Sudan". in African Political Systems. M. Fortes and E.E. Evans-Prtitchard, eds., London: Oxford University Press., p. 272-296.
1949 The Sanusi of Cyrenaica. London: Oxford: Oxford University Press.
1951a Kinship and Marriage Among the Nuer. Oxford: Clarendon Press.
1951b "Kinship and Local Community among the Nuer". in African Systems of Kinship and Marriage. A.R. Radcliffe-Brown and D.Forde, eds., London: Oxford University Press. p. 360-391.
1956 Nuer Religion . Oxford: Clarendon Press.
1962 Social Anthropology and Other Essays. New York : The Free Press. BBC Third Programme Lectures, 1950.
1965 Theories of Primitive Religion. Oxford University Press. ISBN 0-19-823131-8
1967 The Zande Trickster. Oxford: Clarendon Press.
tema teoreetiliste vaatenurkade uudsus - E-P alustas 1930. välitööd Nueride juures.
Tema välitöö oli sisuliselt Briti koloniaalreziimi tellimustöö Briti valitsus tahtis Nuere impeeriumi kontrolli alla saada – selleks oli vaja mõista nende poliitilist süsteemi. Nuerid on riigita, poolnomaadsed karjakasvatajad Sudaanis.
Brittide ikke suhtes eriti vaenulikud ning Brittide jaoks selge poliitilise süsteemita.
E-P uurimustöö esmane eesmärk oli Nueride poliitiliste institutsioonide dokumenteerimine.
Nueride poliitiline süsteem on tugevalt seotud keskkonnaga ning sugulus-
süsteemiga. Lähenemine struktuurfunktsionalistlik . Uurimust Nueridest kasutati mudelina väga paljudes järgnevates Aafrika uurimustes ning seda kasutatakse tänaseni nii eeskujuks kui teooria tarvis.
Tekstid on rikkalikud etnograafiliste detailide poolest ja analüütiliselt tugevad.
Hoolimata välitöö keerulisest iseloomust sai oma uuritavatega väga lähedaseks ning austas neid väga kõrgelt.
Ta on ise võrrelnud, et Azandedega ta ei olnud nii lähedane, ei elanud igapäevaselt nende keskel, samas kui Nueride juures elas ta nendega igapäevaselt koos. Kasutab oma uurimustes palju joonistusi , kaarte ning fotosid . Tema kirjeldused on väga mahlakalt kirja pandud, mistõttu on tema teoseid lihtne ja huvitav lugeda. E-P uurimustöö esmane eesmärk oli Nueride poliitiliste institutsioonide dokumenteerimine. Alguses peamiselt Radcliffe-Browni ideede pooldaja (struktuurfunktsionalism), hiljem rõhutas ajaloo ja indiviidi olulisust.
Varasemad tööd rõhutasid struktuuri ja funktsiooni sotsiaalsetes suhetes. (Näiteks “African political systems” -
Marvin Harris kritiseerib ajalooliste muutustega mitte arvestamist.)
Nõiduskunst (Evans-Pritchard) - maagia ja nõidus on väga ratsionaalsed uskumused ja praktikad , mis moodustavad sidusa, kooskõlalise süsteemi.
Maagia peamine eesmärk – võidelda teiste müstiliste jõududega
Azanded.
Maagia hõlmab endas ka loitse, riitusi, taimseid ravimeid...(tehakse teadlikult)
Nõidus aga kaasab ka psüühilisi jõude (võib seega toimuda ka alateadlikult)
E-P tahtis Eurooplastele näidata, kuidas eksootilised ja imelikud uskumused võivad samuti moodustada kõikehõlmava mõtete süsteemi, mis on seotud sotsiaalse struktuuriga ja indiviidi eluga.
Näide inimestest, kes istuvad viljahoidla all, mis kokku kukub – tegu nõidusega.
- Enamus surmasid ja ebaõnne on põhjustatud nõiduse poolt.
- Teadlikku nõidust saab õppida, ebateadlik nõidus on pärilik (võib juhtuda näiteks nõia magades ).
- Nõidus aitab seletada, miks teatud harvaesinevad halvad asjad konkreetsete inimestega juhtuvad.
Nõidus täidab Zande ühiskonnas funktsiooni, mida teadus meie ühiskonnas – st katset seletada pealtnäha seletamatuid nähtusi.
E-P religioonikäsitlus - “Theories of primitive religion” (1965) – vaidlustab olemasolevad teooriad primitiivsete religioossete praktikate kohta.
- Uurijate seisukohad peegeldavad seda, kas nad on ise usklikud või mitte.
- Mitteusklikud seletavad religiooni kui illusiooni bioloogiliste, sotsioloogiliste või psühholoogiliste teooriate abil.
- Usklikud otsivad seletusi , mis osutaks, et religioon on viis reaalsust kontseptualiseerida ja sellega suhestuda. - Tema uurimus azandedest ja nueridest on olnud aluseks väga paljudele hilisematele religiooni ja nõiduse uurimustele.
- Religioon ei tulene sotsiaalsest struktuurist ega ole selle poolt ka piiratud.
- Tundis huvi, kuidas inimesed seletavad üksteisele selle universumi keerukust, milles nad elavad. Religioon on väga tihedalt seotud sotsiaalse ja materiaalse reaalsusega ja seda on võimalik mõista ainult läbi sotsiaalse analüüsi, sidudes religiooni kui fenomeni sotsiaalse struktuuriga.
- EP tõi välja idee hingest/ vaimust enesest ( spirit ).
- Inimeste uskumused on nagu sümboolsed assotsiatsioonid.
- Struktuurne tõlgendamine suudab seletada vaid teatud nähtusi, ühiskonna iseloomujooni, aga mitte vaimu ennast.
Kuna vaim avaldub meile aga ainult läbi looduse, kultuuri, ajaloolise kogemuse, siis ei saa me kunagi uurida 'vaimu ennast'.
- Seega on E-P jaoks religioon sümbolites manifesteerunud vaim, mis on omakorda seatud ning järejestatud sotsiaalses süsteemis mingil kindlal viisil.
- Religiooni võib vaadelda ka kui 'sisemist seisundit'
Ta ütleb, et vaim ise on “müsteerium”, “intuitiivne taipamine /mõistmine”, või “vaimne kogemus”.
Peamised muutused Briti antropoloogias 1930ndail ja 1940ndail – Antropoloogia fookus liikus Malinowskilt ja LSE-lt (London School of Economics) Oxfordi. Pritchardi, Browni ja Forte õpetasid antropoloogiat Oxfordis. Teine oluline muudatus oli välitöös ja uuringutes, mis liikusid Okeaanialt Aafrikasse. Piiritletud väikeste tervikutena näivatelt kultuuridelt Okeaanias nihkus huvi Aafrikasse, suuri segastena näivate kultuuridega ühiskondadesse. Antropoloogid kõigepealt järgisid ning siis hülgasid Malinowski funktsionalismi. Antropoloogid vaatasid ringi ja mõtisklesid erinevate teooriate üle ning liikusid strukturalismi suunas. Toimus ka muutus teemades. Kui varem uuriti perekonda, maagiat, inimese elatuse ja toetamise viise siis nüüd nihkus huvi poliitika ja sugulussüsteemide uurimise suunas.
Ameerika ja Briti antropoloogia erinevusi (20. saj alguses) - Briti sotsiaalantropoloogiale heideti ette
ajalugu mittearvestavat perspektiivi ning indiviidi rolli alatähtsustamist ühiskonnas. Briti ja Ameerika antropoloogia vahel oli 20 saj. alguses terav lõhe. USA-s keskenduti kultuurile, mingile hulgale ideedele ja väärtustele. Britis keskenduti ühiskonnale. USA-s oli oluline näidata suhet väärtuste ja kultuurilise käitumise vahel, kuidas väärtused mõjutavad indiviidi. Briti sotsiaalantropoloogia seletus: õhiskonda moodustavate erinevate osade ja institutsioonide analüüsimine. Ühiskonna liigendamise idee pärineb Prantsusmaalt Durkheimilt. Durkheim rääkis et traditsiooniline ühiskond on rohkem orgaaniline ja modernne ühiskond rohkem mehhaaniline. Radcliffe-Brown tõi ühiskonna liigendamise ideest kannustatuna Durkheimi mudeli ka Briti sotsiaalantropoloogiasse. Sellest tulenevalt on Lääne ühiskonna soov ja mõte, et ühiskonda vaadeldakse analoogselt organimsile. Ühiskonda vaadeldakse nagu organismi, millel on erinevad institutsioonid ja erinevad organid, millel on oma funktsioonid terviku toimimiseks. Oluline on struktuuri kirjeldamine ja selle funktsiooni analüüsimine.
Briti ja ameerika antropoloogial olu ka erinev seletusviis. Ameerikas oli oluline ajaloo arvesse võtmine, ühiskonna kultuuriväärtuste seletamine. Britid kaldusid tegema üldistusi ning serveerisid seda teaduslike seletustega. Nt Kroeber – ajaloolisi ideid ei saa kunagi põhjendada ning tõestada sama moodi nagu loodusteadlased tõestasid omi töid. Ajaloolisi ideid ei saa teaduslikult tõestada. Funktsionistlikke seletusi peeti seaduslikeks seletusteks.
Lisaks erinevatele seletusviisidele erinesid Briti ja Ameerika antropoloogia ka teemade osas. Ameerikas oli suurem rõhk kultuuril, kui väärtustel. Tundi huvi kuidas kultuurilised praktikad kujundasid indiviide.
Britis analüüsiti ühiskonna institutsioone ning nende opereerumist. Indiviid vastavalt oma rollile ja staatuselel toimetab juba ettemääratud käitumismustrite sees.
Nueride aja- ja ruumikäsitlus – ökoloogiline ja struktuurne aeg
F. Boas (1858-1942) - Rajas esimese antropoloogia osakonna Ameerikas ( Clark 'i ülikoolis 1888)
Kujundas 20. saj. Ameerika antropoloogia
Tema mõju oli institutsionaalne , intellektuaalne ja isiklik.
Viis antropoloogia akadeemiasse, pani aluse erinevaile ühendustele ning ajakirjadele, populariseeris antropoloogiat avalikkuse silmis – et saada toetust avalikkuselt, poliitikutelt, teistelt teadlastelt.
Laialdased huvid (füüsilisest antropoloogiast lingvistikani) Määras need neli ala, millega Ameerika antropoloogid peaksid tegelema.
See nelja-välja-süsteem (four- field -approach)(kultuurantropoloogia, lingvistika, füüsiline antrpoloogia ja arheoloogia) peegeldabki osaliselt Boase laia huvisfääri.
Boase peamise seisukoha (kultuurist saab aru ainult siis, kui uurida väga detailselt konkreetseid spetsiifilisi kultuure) võtsid üle ning kandsid agaralt üle Ameerika laiali tema peamised õpilased ( Alfred Kroeber, Ruth Benedict , Edward Sapir, Margaret Mead jne)
- Sündis Saksamaal juudi perekonnas
- Ei identifitseerinud end juudina, pidas end etniliseks sakslaseks
- Esimesed 19 eluaastat veetis kohalikes koolides , kus tekkis huvi ajaloo ja botaanika vastu
- meisterlik klaverimängija
- 20-aastaselt alustas ülikooli
õpinguid (Heidelbergist Bonni,
lõpuks Kiel'i kust 1881. Doktoritöö
- Õppis füüsikat, matemaatikat ja lõpetas geograafiaga.
- Huvitus ka psühhofüüsikast, mis tegeles füüsika psühholoogiliste ja epistemoloogiliste probleemidega.
- Doktoritöö oli vee värvist, vee optilistest omadustest.
- Pärast doktoritööd huvitus rohkem filosoofiast, psühholoogiast ja epistemoloogiast, ent väljaõppe puudumise tõttu pöördus tagasi geograafia juurde.
- Saksa geograafid vaidlesid, kas kultuuride mitmekesisus on tingitud rahvaste elukeskkonnast või määrab selle ideede levik. 1883. juuni ühines ta Saksa geoloogide ekspeditsiooniga Arktikasse, et uurida merevett arktilistes tingimustes.
Ent huvitus ka suhtest inimeste elu ning nende keskkonna vahel, tahtis kirjeldada inuittide elukeskkonda ning võrrelda seda nende teadmistega.
Vajadus mõista traditsioone, mis mõjutavad inimese taju
Kaardistas Baffini saare rannajoont , kogus Inuittide legende, vaatles rituaale ja tseremooniaid. Õppis inuktikuti keelt ja käis Inuittidega jahil. Mõistis, et teadmised ei ole keskkonna otsene saadus , vaid mõjutatud kultuurist.
Pidas oma 'välitööd' pealiskaudseks. Kasutas sõnu ' shallow ', 'dissapointment'. Välitööpäevikus kirjutab külmast ja näljast.
Ent sel ajal oli tohutu mõju tema vaadetele ning tekitas soovi aru saada, mis määrab inimolendite käitumist.
1885.tagasi Berliinis, kus töötab geograafia suunal Adolf Bastiani ja Rudolf Virchowiga. 1886. kaitseb lisadissertatsiooni Baffini saarest (The Central Eskimo, 1888)
Bastian tuntud oma keskkonnadeterminismi vastaste seisukohtade poolest. (Inimkond on psüühiliselt ühtne, variatsioonid on ajalooliste juhuste tagajärg)
1887. pakuti tööd teadusajakirjas ' Science ' New Yorkis , mispeale lahkus lõplikult Saksamaalt
Tolle aja Saksamaad vaevavad antisemitism ja natsionalism ning Saksa antropoloogia tegeles rassiküsimustega.
Boas lahkub hea meelega. Alates 1887 kuni 1900 käis suviti välitööl Vaikse ookeani rannikul, keskendudes kvakiutli keele ja kultuuri jäädvustamisele. Kogutud materjali avaldas hulgas monograafiates ja artiklites
(tähtsamad: "The Social Organization and Secret Societies of the Kwakiutl Indians" (1897)"Kwakiutl Culture as Reflected in Mythology " (1935) )
Historitsism - Tuleb uurida unikaalse kultuur vormi, selle dünaamilisi suhteid indiviidi ja kultuuri vahel ja vastupidi.
Inimkonna üldisi seaduspärasusi saab tuletada ainult spetsiifiliste ajalooliste protsesside mõistmisest. Üritame leida kommete ja uskumuste kujunemise ajaloo. Kultuurid on tekkinud järgmiste elementide koosmõjul:
Keskkonnast tulenevad tingimused
Psühholoogilised faktorid
Ajaloolised faktorid
Neid faktoreid sai kindlaks teha ainult hästi dokumenteeritud etnograafiliste juhtumite puhul. Ajalooline partikularism
lähtub ühe kultuuri sisesest detailsest infost.
Kultuurideterminism - Kultuurid on integreeritud tervikud, mille on loonud spetsiifilised ajaloolised protsessid, mitte konkreetsed evolutsioonilised staadiumid. Igal kultuuril ja kultuurielemendil on oma ajalugu. Kultuur seisab eraldi indiviidist, aga ka ühiskonnast, eksisteerib analüütilisel tasandil. Kultuur on õpitud ja jagatud, aga ka muutuv, plastiline, väärtushinnangutest laetud, üleinimeseline ning anonüümne. Iga kultuur on unikaalne, mitte ei pärine mingist ühest algallikast
Kultuurrelativism - Kultuurid on nii erinevad, et võrdlus pole võimalik
„The Limitation of Comparative Method of Anthropology“ (1896) – kritiseerib võrdlust ja seega ka evolutsionismi
Kultuurides peituvaid sarnasusi on võimatu alati põhjendada inimloomuse ühtsusega. Sarnaste joonte esinemine erinevates kultuurides ei ole nii oluline, kui võrdlevad koolkonnad väidavad. Sarnased jooned on kujunenud eri kultuurides väga erinevatel põhjustel. Arvamus, et kultuurilised erinevused on ebaolulised, on põhjendamatu. Kultuuridevahelised erinevused on antropoloogiliselt määratu tähtsusega. Pakub meetodi võrdleva lähenemise asemele:
Kultuurijooni tuleb uurida detailselt kultuurilises tervikus
Kultuuri tuleb uurida tema tervikkontekstis (kultuurijoone avaldumine naaberkultuurides)
Kultuurid ei saa olla 'paremad' või 'halvemad' ajaloolisel joonel , sest need hinnangud ise sõltuvad kultuurikontekstist
Kirjeldav relativism – kultuurilised erinevused loovad erinevaid psühholoogilisi ning sotsiaalseid arusaamu erinevate rahvaste vahel.
Boase evolutsionismikriitika - Sisuliselt hävitas evolutsionismi Ameerikas.
Pidas hoopis oluliseks indiviidi ja kultuuri omavahelisi suhteid, kultuurilisi elemente ja kultuure kui tervikuid.
Arvab, et sarnased kultuurilised praktikad ei pea tingimata tulenema arengufaasi sarnasusest, nagu evolutsionistid arvaks.
Evolutsionismi ja relativismi erinevus vastavalt skeemile erutuse ja reaktsiooni vastasmõju kohta:
stimulus-----> mentaalne operatsioon ---->response
keskkond „must kast“
Evolutsionistid: samale stiimulile järgneb sama vastus, sõltub ka keskkonna tingimustest, mida on aga võimalik ette ennustada, seega „must kast“ töötab kõikides kultuurides ning ühiskondades sarnaselt.
Kultuurrelativistid: konkreetsele ärritajale on vastusevarjante lõpmatult palju.'Must'kast on tingitud erinevate kultuuride erinevast ajaloost, kultuurikandjate individuaalsetest ja kollektiivsetest omapäradest.
Boase mõju - Koolitas välja terve hulga Ameerika antropolooge.
Üks esimesi, kes mõistis,et maksimaalse info saamiseks on tarvis koolitada nii mees- kui naisantropolooge (Ruth benedict, Margaret Mead) Suur mõju Edward Sapiri tegevusele. Boas rõhutas,et iga keel kujutab endast kogemuse klassifitseerimist, ja need erinevad keelest keelde. Pani aluse ameerika antropoloogiale sellisel kujul nagu me seda praegu teame.Rajas esimese antropoloogiaosakonna USAs
Sapir- Whorfi hüpotees – Kultuuri ja keele suhet võib vaadelda kahest suunast:
Kultuuri ja keskkonna mõju keelele (väljendub eelkõige sõnavara kaudu, aga ka grammatika kaudu)
Keele mõju kultuurile:
Keel määrab selle, kuidas indiviidid mõistavad reaalsust (lingvistilise suhtelisuse hüpotees)
Erinevad kultuurilised kontseptsioonid ja kategooriad eri keeltes mõjutavad kogetud maailma kognitiivset klassifitseerimist. Selle tulemusel käituvad ja mõtlevad eri keelte rääkijad erinevalt.
Erinevate keelte semantiline struktuur, eriti grammatika mõjutab meie mõtlemist, seega kultuuri
Ruth Benedict (1887-1948) – Esimesi naisi, kellest sai oluline sotsiaalteadlane tollases Ameerika ühiskonnas
Sündis New Yorgis , õppis Vassari Kolledzis
1919 läks Columbia Ülikooli New Yorgis, kus õppis Franz Boase käe all ning sai ka doktorikraadi . Benedict oli mõjutatud Boase ühiskonna sotsiaalse võrdsuse ideedest. Oli ka Ameerika Antropoloogia Ühenduse president ning 'American Folklore Society' liige. Ema õpetaja, isa kirurg . Isa suri noorelt, mis põhjustas emas lakkamatut leina, mida Ruth nägi kui suurt nõrkust. Tugev psühholoogiline mõju – kaotas isa surmas ning ema leinas.
Lõi enda jaoks kaks eri maailma:
Fantaasia- ja õnnemaailm (seotud isa, surma ja iluga) „päris“ maailm, mida täitis ema nutt , segadus ja lein
Tundis suurt huvi surma vastu, pidas seda väga lummavaks. 7-aastaselt hakkas kirjutama lühikesi lugusid ning luges kõiki raamatuid, mis kätte juhtusid. Mõjutatuna huvist surma vastu uuris ta kogu oma karjääri vältel, kuidas surm inimesi mõjutab. 1905. astub koos õega Vassari Kolledzisse, kus süvenes huvi kirjutamise vastu.
1909. lõpetas Vassar Kolledzi Inglise kirjanduse erialal. Siis läks koos kahe tüdrukuga aastaks Euroopasse rändama. Palju erinevaid töid: sotisaaltöötaja, õpetaja erinevates koolides. Need tööaastad oli raske aeg – depressioon ja üksindus. Kartis , et ei leia kunagi meest, kellega abielluda ning ei leia tööd, mis talle meeldiks.
Lõpuks abiellus Stanley Benedictiga. Hakkas veelgi rohkem kirjutama, avaldas luuletusi. 1918.aastaks Ruth ja Stanley olid aga üksteisele üha võõramaks jäänud ning üksindus ja depressioon olid tagasi. Hakkas võtma loenguid (in New School for Social Research), tundes huvi haridusfilosoofia vastu. Kursus „Seks etnoloogias“ inspireeris osalema rohkemates antropoloogia kursustes (õpetajaks Boase õpilane Alexander Goldenweiser)
1921. saatis Goldenweiser ta Columbia ülikooli, kus kirjutas oma doktoritöö teemal:
„The Concept of the Guardian Spirit in North America“
Hakkas ise ülikoolis õpetama ning kirjutas mitmeid etnograafiaid. Ruth Benedict oli lähedastes suhetes Margaret Meadiga. Olid mõlemad oma aja kuulsaimad ja mõjukaimad naisantropoloogid. Mõlemad olid kirglikud antropoloogid ning uhked , et olid naistena nii kaugele jõudnud tollases Ameerikas. Kritiseerisid üksteise tööd palju. Nad tahtsid ümber kujundada stereotüüpe naiste kohta näidates, et töötavad naised võivad samuti edukad olla
'Patterns of Culture' - uurib muuhulgas , kuidas Pueblo indiaanlased käituvad surma ja leinaga (see on mõjutatud sotsiaalsetest normidest) Tõlgiti 14 keelde ning kasutati põhilise lugemisvarana antropoloogia kursustel Ameerika ülikoolides. Iga kultuur valib tohutust inimpotentsiaalist vaid mõned karakteristikud , mis siis selles kultuuris muutuvad indiviidi põhilisteks, juhtivateks iseloomujoonteks. Tahtis näidata, et igas kultuuris on moraalsed kohustused, millest on võimalik aru saada ainult, kui seda kultuuri terviklikult uurida. Me ei tohiks teise kultuuri väärtusi hinnata oma standardite järgi. Moraalsus on relatiivne. Väitis Loode-ranniku Kwakiutlite(Boase uurimus), Pueblo indiaanlaste (tema enda uurimus) ning Uus- Guinea Dobu kultuuride (Meadi ja Reo Fortune uurimus) põhjal, et nende väärtused on väga loogilised nende oma kultuuri süsteemis
Margaret Mead (1901-1978) – Ameerika kultuurantropoloog, kes rääkis ning kirjutas meedias pidevalt
Populariseeris innukalt antropoloogiat ning selle avastusi Ameerikas ning Lääne kultuuris. Tema mõtteavaldused ja uurimustulemused seksuaalelu kohta Vaikse Ookeani lõunaosas ning Kagu-Aasias mängisid suurt rolli 1960ndate seksuaalrevolutsioonis.
Sündis Philadelfias, kasvas üles Doylestownis. Isa professor, ema sotsioloog. Perekond kolis tihti, seetõttu haridus nii koduõpetajatelt kui tavalisest koolist. BA 1923.Banard Kolledzis, MA 1924 Columbia Ülikoolis, kus õppis Boase ja Benedicti käe all. 1925. välitöö Polüneesias, 1926. sai Ameerika Ajaloo Muuseumi kuraatori abiks. BhD Columbia ülikoolist 1929. Oli abielus kolmel korral:
Luther Cressman
Reo Fortune
Greogory Bateson (temaga tütar Mary Catherine Bateson)
Väga lähedane suhe Ruth Benedictiga ja hiljem antropoloog Rhoda Metraux'ga (väidetavalt romantiline suhe nende kirjavahetuse põhjal)
'Coming of Age in Samoa ' - Tahtis uurida, kas teismelisi vaevavad probleemid tulevad east või ühiskonna/kultuuri mõjudest. Järeldas, et Samoal üleminek lapseeast täiskasvanu ikka (teismelisus) oli ühtlane rahulik üleminek, mitte emotsionaalne ja psühholoogiline stress , segadus jne nagu Ameerika ühiskonnas. Keskseks küsimuseks oli, miks me oleme sellised nagu me oleme. Põhiideedeks oli õpitud käitumine nt graafiku järgi rinnaga toitmine. Lapse toitumise viisid sõltuvad kultuurist ning neid on võimalik muuta. Spetsiifiline lapse kasvatus kujundab isiksused ning see kujundab ühiskonda.
Ferdinand de Saussure (1857 – 1913) – oli Šveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid.
Ferdinand de Saussure'i isa oli mineraloog ja entomoloog Henri Louis Frederic de Saussure (1829–1905). Ferdinandil olid nooremad vennad Léopold, sinoloog ja astronoom (1866–1925) ja René, esperantist (1868–1943). Ferdinand astus 1875 Genfi ülikooli, kus õppis aasta aega ladina, kreeka ja sanskriti keelt ning tegi seejärel kohe Leipzigi ülikooli juures lõputöö. Kaks aastat hiljem, 1878, õppis ta aasta aega Berliinis, kus kirjutas oma ainsa eluajal ilmunud pika töö "Mémoire sur le système primitif des voyelles dans les langues indo-européennes" ("Väitekiri algsest vokaalisüsteemist indoeuroopa keeltes"). Ta naasis Lepipzigisse, kaitses selle ja pälvis doktorikraadi.
Pärast seda asus ta Pariisi, kus pidas loenguid surnud ja elavatest keeltest. 11 aastat hiljem, 1891, naasis ta Genfi. Kogu ülejäänud elu õpetas ta Genfi ülikoolis sanskriti keelt ja indoeuroopa keeli. Alles 1906 hakkas ta õpetama üldlingvistika kursust , mis hõlmas suurema osa tema ajast kuni tema surmani 1913.
Tema peateos "Cours de linguistique générale" ("Üldlingvistika kursus") ilmus tema õpilaste Albert Sechehaye' ja Charles Bally väljaantuna postuumselt 1916. aastal.
Diakrooniline ja sünkrooniline – Saussure oli esimene kes eristas omavahel diakroonilise ja sünkroonilise keele. Diakrooniline – kuidas keel on läbi aja muutunud. Sünkrooniline – kuidas keel ühes kindlas ajahetkes toimib.
Langue ja parole - Langue: keele grammatika ja keele struktuur, parole: kõnekeel, kuidas keelt tegelikult kasutatakse.
Süntagmaatiline ja assotsiatiivne (paradigmaatiline) – süntagmaatiline: suhted lause sees, lause pindmine suhe., assotsiatiivne: alternatiivsed suhted lause sees.
tähistaja ja tähistatav (signifier ja signified) – Tähistaja: sõna või sümbol, mis midagi esindab. Tähistaja: sõna, mis midagi tähistab. Tähistaja ja tähistatav moodustavad kokku märgi, tähise (sign), mis on kokkuleppeline.
Levi- Strauss (1908 – 2009) – Prantsuse juudi perekonnast – vanaisa rabi
Religioonil suur mõju tema uurimustes. Sorbonne 'i ülikoolis filosoofia- ja õigusõpingud. Huvitub Freudi psühhoanalüüsist, Marxist. Huvi Durkheimi vastu – magistriõpingud sotsioloogias 1934. Brasiiliasse Sao Paulo
ülikooli, kus õpetas sotsioloogiat (1935-1938) Brasiilias olles veetis mitu kuud erinevate hõimude juures Mato Grossos. 1939. naaseb Prantsusmaale, sealt tagasi USAsse. USAs New School for Social research – õpetas 1941-5
Teel USAsse kohtas sõjapõgenikku Roman Jakobsoni , kes äratas tema huvi Ferdinand de Saussure strukturaallingvistika vastu. Prantsusmaal tagasi 1947 1950. religiooniteaduste direktor in Ecole Pratique des Hautes Etudes Pariisis. 1959 . sotsiaalantropoloogia professor Prantsuse Kolledzis. 1960. rajas The Laboratory for Social Anthropology, mida juhtis kuni 1982. Pettunud , et põliselanike kultuur on kadumas. Tunneb huvi ka USA antropoloogide tööde vastu (Boas, Kroeber), ka Prantsusmaale naastes Brasiilia jääb sisuliselt tema ainukeseks välitööks.
Levi-Strauss ja tema strukturalism - Huvitub inimesi ühendavatest universaalsetest printsiipidest, mida teadlased saaksid eristada. Holistlik lähenemine – üritab luua makroteooriaid. Antropoloogia peaks üritama leida inimühiskondade pealispinna all peituvat inimeste mõtlemise baasstruktuuri. Vaatleb erinevate joonte olemasolu ning puudumist inimühiskonnas. Ühiskonnas peituv struktuur peegeldab meile inimaju struktureeritust. Pigem deduktiivne arutelu selle üle, miks inimühiskond mingil kindlal moel korraldatud on. Välismaailma kogemine seotud sellega, kuidas meie meeled töötavad, kuidas inimese aju on loodud stiimuleid vastu võtma, neid interpreteerima ja korrastama.
Kui midagi loome , imiteerime oma arusaama loodusest. Eksisteerivad paralleelid keele ja kultuuri teatud aspektide vahel (sugulus, vahetuskaubad, müüdid) Binaarne opositsioon ühiskonnas on vastandite paar, mida strukturalistid arvasid inimmõtlemises domineerivat ja sellistes ühiskondlikes korraldustes väljenduse leidvat. Püüab haarata tähendusrikaste süsteemide (nt müüdid sugulussüsteem) üldisi omadusi. Sellised süsteemid koosnevad elementidest – need elemendid on pigem 'suhted'. Nt. sugulussüsteem koosneb suhetest. Olulised on kommunikatsioonivormid. Kommunikatsioon opereerib kolmel tasandil:
Naistevahetus
Kaupade ja teenuste vahetus
Sõnumite kommunikatsioon/vahetus
Elementaarsed sugulusstruktuurid (1949) - Struktuurfunktsionalismi reputatsioon põhines segmentaarsete sugulusliinide analüüsil ehk põlvnemise uurimisel. Rõhutas lineaarseid sugulussuhteid. Levi-Strauss: sugulus pole ennekõike ühiskonna organiseerimise viis, vaid tähendusrikas suhete süsteem. Esmaseks suhteks polnud mitte veresugulussuhe lapse ja tema vanema vahel, vaid sotsiaalselt konstrueeritud suhe mehe ja naise / abikaasade vahel. Abielu on bioloogilise suguluse määramatuspunkt. Abikaasa valik on teatav avaus, mille kaudu kultuur imbub sugulusse, muutes hõimuühiskonna bioloogiast kultuuriks . Hõimuabieludes vahetatakse naisi meestegruppide vahel – nende gruppide vahel tekivad tähendusrikkad suhted (lateraalsed suhted, alliance ). Suguluse loogika tugineb pigem
lateraalsetele kui lineaarsetele suhetele. Tulemuseks abielule keskenduv teooriateooria, mis vastandub sugulusliini teooriale ning mis paigutab lateraalsed suhted olulisemale positsioonile kui lineaarse põlvnemise, kontrasti olulisemale positsioonile kui jätkuvuse, vahendamise olulisemale kohale kui normid. Intsestitabu on kultuuri loov nähtus. Ühiskonnad jagunevad abielureeglite järgi kaheks. (sugulussüsteemid põhinevad naiste vahetusel – kellega abielluda
tohib)
elementaarsed struktuurid - otsene vahetus,kus üks grupp võtab naisi samalt grupilt, kellele tema naisi vastu annab. (ka mõned viivitustega vahetused)
komplekssed struktuurid – ei tohi abielluda kellegagi, kes kuulub teatud klassi või sugukonda, näiteks lähisugulaste ning oma sugukonna liikmetega
Levi-Straussi müüdikäsitlus - Müüdid koosnevad müteemidest. Müüteemide tasandil analüüsituna väljendavad müüdid sümbolilisi tõdesid, mis on iseloomuliud teatud kultuuripiirkondadele või ka universaalsed. Müütides iseloomulik binaarsete opositsioonide vastandus ja neid lahendavate elementide panus
Kriitika – Seisukohad reduktsionistlikud ja nüansivabad, ei vaata pärispraktikate komplekssust. Kas meelestruktuurid ikka on nii universaalsed ja võimsad? Abielusuhete pidamine peamiseks sotsiaalseks sidusust loovaks vahendiks on ühekülgne.
Sir Edmund Leach (1910-1989) – Cambridge, Kings 's Colledge – juhataja (1966-79)
The RoyalAnthropological Institute ( 1971 -5)
Briti Muuseum (1975-80)
Sündis Inglismaal, rikkast perekonnast, isal suhkruistandus. Inseneriõpingud Cambridge's
Aasta Hiinas 1930ndail ärimehena. Lõpuks LSEsse Malinowski õpilaseks
Political societies in Highland Burma (1954) - Kaotas sõja keerises välitöö märkmed, kirjutas uurimustöö mälu järgi ja arhiivimaterjalide põhjal (väga teoreetiline töö). Arutleb raamatu alguses, et sotsiaalseid süsteeme on vaadeldud kui terviklikke reaalselt eksisteerivaid süsteeme. Tahab oma uurimustööga näidata, et sellised terviklikud ühtsed süsteemid on vaid illusioon. See tundub meile ühtse süsteemina, sest süsteem on meie sõnalistes kategooriates, mille abil me keerulise reaalsuse ilusti ühtseks süsteemiks loome. Tema raamatu üheks eesmärgiks oligi analüüsida seda sotsiaalse süsteemi illusoorsust konkreetse välitöö näitel. Sealse “sotsiaalse süsteemi” moodustasid Shanid ja kachinid. Selles ühes süsteemis on veel mitu erinevat alasüsteemi, mis on üksteisest sõltuvad:
Shan
Kachin gumsa
Kaching gumlao
Need on ideaalsed süsteemid, mis on eraldatavad ainult teoorias . Reaalsuses on nad pidevas muutumises, minnes üle ühelt vormilt teisele. Raamat oli selge rünnak sel ajal valitseva arvamuse vastu, et ühiskond oli üldiselt hästi integreeritud ning stabiilne ja et müüdid ja ideoloogia eelkõige tugevdada sellist stabiilsust. Leach kirjeldas ühiskonda, mis pidevalt ümber kujuneb, kelle poliitiline süsteem muutub tsükliliselt.
gumsa ja gumlao - Gumlao viitab egalitaarsele ideoloogiale, kus pärilikkus ei anna kõrgemat staatust ja üritab teadlikult vältida hierarhiale omast tendentsi, samas kui gumsa viitab rohkem hierarhilisele vormile. Leach näitab mõningal määral, et Kachin’i ühiskonnad võnguvad gumlao ja gumsa vahel. Igal kohalikul kogukonnal on oma pühak, mung nat, keda küla avalikus kohas mitu päeva kestva rituaali käigus austakse ning kellele ohverdatakse. Hierarhilise gumsa perioodi ajal peetakse mung nat’i pealiku (pärilikkuse) liini spirituaalseks liikmeks; egalitaarse gumlao süsteemi siseselt, on ta kõikide liinide / sugupuude esivanem . Taeva nat Madai, vaimsese maailma valitseja, on tunnustatud vaid gumsa süsteemis. Egalitaarse gumlao etappidel hingede " kuningale " ei ohverdata. Lisaks on olemas loomuomane suhe müütide (religiooni või religiooni kognitiivsete aspektide) ja rituaalide vahel, kuna rituaalid dramatiseerivad müüte. Ometigi on Kachin’i müüdid mitmetähenduslikud ja neid saab rääkida eri viisil. Mõned neist kinnitavad gumsa süsteemi, teised, ainult pisut muudetud versioonid, kinnitavad gumlao ideaale. Erinevate tõlgenduste abil on võimalik samal ajal esitleda erinevaid tõdesid / uskumusi. Leach näitab, et ebaselgus müüdis ja rituaali tavas on ometi võimeline tekitama sotsiaalset stabiilsust. Tema arvates on vastuolud Kachin’i rituaali süsteemis fundamentaalsed ja seetõttu ühiskonnas igaveseks pingeallikaks.
Pul Eliya , a village in Ceylon : a study of land tenure and kinship (1961) - Rünnak “Oxfordi strukturalistidele”
(struktuurfunktsionalistid) tegelevad ük kui rollide kogumiga – ei näe indiviidi varieeruvust. Rünnak funktsionalistidele, kes ei näe kaugemale normist, keskmisest inimesest – ei vasta küsimusele, kuidas norm kehtestub ja individualiseerub. Leachi lahendus: rituaalid on ühiskonnas üldiseks skeemiks, millega vastavuses igapäevaelu suunatakse, ent vastavalt isiklikele põhjustele järgitakse seda skeemi vastavalt oma vajadustele.
• - Vaatleb väga maiseid põhjuseid – irrigatsioonisüsteemi ja külapõldude jaotust kui objektiivseid raame
• Sugulussüsteem on paratamatute materiaalsete piirangute tagajärjel kujunev korraldusviis’
Max Gluckmann ja tema peamised teoreetilised ideed - Sündinud Johannesburgis, Lõuna-Aafrikas, Vene juudi perekonda. Õppinud antropoloogiat ja seadust. Välitöö erinevate kesk- ja Lõuna-Aafrika hõimude juures (sh Barotse, Tonga, Lamba, Zulu ). Huvitus sotsiaalsetest muutustest, 'hõimu' ja 'linna' vahelistest suhetest. Kasvas üles Lõuna-Aafrikas. Johannesburgis Witwatersrandi ülikoolis õppis antropoloogiat Agnes Winifred Hoernl'i käe all.
1934. läks Oxfordi, kus sai PhD kraadi 1936. 1936. tagasi Aafrikasse – 2 aastat välitöö Zulude juures. The Kingdom of the Zulu of South Africa (1940) Analysis of a Social Situation in Modern Zululand (1940) (uurib vastuseisude ja konfliktide erinevaid vorme). 1939-1941: antropoloogia assistent Rhodes- Livingstone 'i instituudis. (esimene antropoloogiliste uurimistööde instituut Briti koloniaal-Aafrikas, et uurida Euroopa tsivilisatsiooni mõju Aafrika
põliselanikele, asutaja Godfrey Wilson ) 1941-1947: RLI direktor Jätkas välitööd Barotsemaal Lozide juures -
uuris nende hõimuühiskonna kohtuprotsesse The Judical Process among the Barotse of Northern Rhodesia (1955)
The Ideas in Barotse Jurisprudence (1965)
1947. Oxfordi õpetama
1949. Manchesteri ülikoolis esimeseks antropoloogia proffessoriks
Lõi antropoloogias Manchesteri koolkonna
Peamised ideed:
Kriitiline kolonialistliku ideoloogia ja rassismi suhtes
Kritiseeris Malinowski ideed, et 'sotsiaalne muutus tuleneb kultuurikontaktist'
Eitas ka funktsionalistlikke seisukohti, et Aafrika ühiskonnad on olemuselt stabiilsed
Keskendus reeglitele ja käitumisele, sotsiaalsete normide vahelistele vastuoludele, konfliktianatoomiale ja rahulepingute või leppimiste saavutamise viisidele.

• Konflikt oli ühiskonna oluline osa
  
• Oppositsioon segmentide vahel ei olnud piisav, et mõista muutusi hõimuühiskonnas
  
• Väitis, et ükski ühiskond ei ole stabiilne
  
• Analüüs, mis ei arvesta koloniaalse ülemvõimuga, ei suuda seletada Aafrika 'kaasaegset' poliitilist situatsiooni.
  
• Mõjutatud marxistlikust teooriast ja Freudi psühhoanalüüsist.
  
  • Konflikt leiab aset nii inimese sees kui ka inimgruppide vahel.
    
  • Konflikt ja vastuhakk on juba ühiskonna olemuses
    

Manchesteri koolkond - Grupp teadlasi, kes olid algselt õppinud Oxfordis ja sealt liikunud Manchesteri ja Rhodes-Livingstone'i Instituuti. Jagasid ühiseid vaateid ja huvisid.
Tuntuimad: Elizabeth Colson, Anthony L. Epstein , J. Clyde Mitchell , Victor Turner , Bruce Kapferer, William Watson ja hiljem ka Edmund Leach, Frederik Barth ja Richard B. Werbner.
Huvituti konfliktiuuringutest Mõjutatud marksistlikest ideedest. Manchesteri koolkond on suuresti ' case study' põhine
Väga tihe argumentatsioon. Pööratakse tähelepanu teemadele, mida teised palju ei puudutanud: klassivõitlus, rassism , linnastumine, linnastumise seos vaesumisega, inimeste võime harjuda erinevate majanduspoliitiliste väljakutsetega.
Piirkonnaks peamiselt Aafrika. Põhiideed tekkinud väljal olles – see, mida antropoloog nägi, muutis tema teooriat.
Kõiki varem olemasolevaid antropoloogia suundi arendatakse edasi, seostades nende teemade uurimist laiema kontekstiga.
laiendatud juhtumiuuring -
rituaal Gluckmanni käsitluses – Uuris ritualiseeritud vastuhakke/ülestõuse
Näitas, et ritualiseeritud vaenulikkuse vormid, kus indiviidid saavad välja elada oma probleeme võimulolijatega, aitavad säilitada sotsiaalset korda. - Rituaal kui sotsiaalne ventiil, aitab võimendada teatud emotsioone
Oluline muutuse märkamine, aga stabiilsus siiski eksisteerib. Kord tuleb pärast ebastabiilsust tagasi.
Principle of „cross-cutting ties or alliances
Konfliktid on paratamatud ja aitavad süsteemi säilitada
Inimgruppide loomuses on aeg-ajalt tükkideks laguneda ning siis nad tulevad jälle kokku, moodustades uusi 'liite'.
Rites of reversal-
Rituals of rebellion -
Fredrik Barth (1928-…) – Norra sotsiaalantropoloog. Esimene välitöö Norra mägede talupoegade juures. Terve rida järgijaid:Ladislav Holy, Andrew Strathern, Jeremy Boissevain,F. G. Bailey ja Bruce Kapferer. Publitseeris palju ja tegi välitööd väga erinevates kohtades. Kasutas palju võrdlevat analüüsi teooria arendamiseks. Bergeni Ülikool 1960ndad
„Ethnic Groups and Boundaries“ (1969). Esimesi antropoloogilisi katseid piiri mõistmiseks. Keskendub etniliste identiteetide omavahelisele seotusele, suhtlusele . Välitöö Baktamanide juures Uus-Guineas
Transaktsionism, strateegia, rituaal, teadmine, sümbolism. Analüüsis Lähis-Ida kultuurilist pluralismi Omanis ning arendas mudeleid kultuuri varjeeruvusest Balis ja Uus-Guineas. Professor Bergeni ülikoolis (1961-72), Oslos (1973-85)
Töötab ka Emori ja Bostoni ülikoolides
Transaktsionalism – rõhuasetus vastastikuse suhtlemise analüüsil, et sotsiaalseid protsesse mõista. Uurib, kuidas suhted kujunevad, eriti liidrite ja järgijate vahel. Pidev mäng konflikti ja koalitsiooni vahel. Huvitas indiviid ja kuidas indiviid suudab end maksma panna. Tegeleb sotsiaalsete protsessidega. Huvitus erinevatest valdkondadest: indiviidi tegevus, sotsiaalne organisatsioon , ökoloogia, majandus, etnilisus, rituaal, kultuuriline kompleksus.
Neoevolutsionism - Neoevolutsionism huvitub pikaajalisest evolutsioonilisest sotsiaalsest muutusest ning regulaarsetest arengumustritest, mis võivad esineda omavahel kaugetes ning mitteseotud kultuurides. Kerkis esile 1930ndail ning arenes jõudsalt peale II Maailmasõda. 1960ndad – antropoloogiasse ja sotsioloogiasse. Teooriad põhinevad empiirilistel tõenditel arheoloogiast, paleontoloogiast, historiograafiast. Huvitusid empiirilistest ideedest, mitte hinnangutest ja oletuste tegemisest. Peamisteks universaalse evolutsionismi esindajateks olid Austraalia arheoloog V. Gordon Childe ja Ameerika kultuurantropoloog Leslie White.
Leslie White (1900 – 1975) – Kasvas üles USAs, Kesk-Läänes. Louisiana ülikool, Columbia ülikool. Õppis füüsikat, ajalugu, poliitikat, psühholoogiat, sotsioloogiat, filosoofiat, BA ja MA psühholoogias. 1924. Chicago ülikooli sotsioloogiat (ja antropoloogiat) õppima. Välitöö Keresan Pueblode juures (1925- 1930ndad ). Sellest ka PhD edela Pueblode ravitseja -ühiskondadest ( medicine societies) Esimene õpetajatöö Buffalo ülikoolis, kus puutus kokku Morgani tööga Irokeesidest. Hakkas Morgani ideesid taaselustama. 1930. tööle Michigani ülikooli, proffessoriks 1943. Väga effektiivne ning populaarne lektor . Kulturoloogia kursus - materialistlik lähenemine. Oli tegelikult vaikne inimene (veidi ennast- tauniv) 1930-1970 töötas Michigani Ülikoolis, õpetades järk-järgult välja 'neoevolutsionistlikke' tudengeid ja kolleege. 5 etnograafiat Pueblodest, kuid paremini tuntud oma teoreetiliste tööde poolest. 'The Scinece of Culture'(1949) Kultuur on integreeritud, dünaamiline ja sümboolne süsteem, mille kõige tähtsam komponent on tehnoloogia. Seda keerulist nähtust uurib 'kulturoloogia'
'The Evolution of culture' - Kultuuriline evolutsioon on seotud energia hulgaga , mida ühe elaniku kohta aastas kasutatakse, seoses tehnoloogilise kohanemisega. Seega 'energia' on kutuurilises evolutsioonis võtmemehhanismiks. Varem kasutati vaid inimenergiat, hiljem ka teisi energiaallikaid (tuli, vesi, tuul, jne). Tema 'evolutsioonilist mudelit' kasutasid hiljem usinalt arheoloogid. Tema evolutsionismiteooriat jätkasid ta õpilased Marshall Sahlins, Elman Service ja Marvin Harris.
Ent õpilaste teooriad olid vähem teoreetilised ning 'multilineaarsemad'. Samuti tunnustasid nad rohkem Marxi ja Engelsi mõju oma töödes.
Julian Stewart (1902 – 1972) – Üks tõsiseid Ameerika antropoloogia arendajaid (1930ndad-1960ndad). (koos L. White'ga) Algatas'neoevolutsionistliku', 'materjalistliku' lähenemise Ameerika antropoloogias 1940ndail. Steward (üksi) aitas areneda ökoloogilisel antropoloogial. Mängis olulist rolli Lõuna- Ameerika kui välitööpaiga vastu huvi arendamisel (samuti huvi 'talupoegade' ühiskondade vastu). 1920ndail õppis Berkleys koos A. L. Kroeberiga, kellega ta vaated väga ei ühtinud. 1930ndate lõpuks oli pühendanud oma karjääri sellele, et mõista 'kausaalsust/põhjuslikkust' kultuuris, otsides korduvaid regulaarsusi muutumisprotsessides kultuuridevahelise võrdluse abil. Jagas kultuurid 'tüüpideks' vastavalt nende elatusallikatele ja sotsiaalsele (ühiskondlikule) organisatioonile, mis oli tootmise ümber tekkinud. Need tüübid olid 'sotsiokultuurilise integratsiooni erinevad tasandid ' (levels of sociocultural integration)
Toetas tagasipöördumist kultuurievolutsiooni kontseptsiooni juurde ( aga erines siin nii Morganist kui Leslie White'st)
Ta ei kavatsenud leida universaalseid seadusi. Lootis luua hüpoteesi kindlatest sotsiaalsetest ja kultuurilistest muutustest, mis juhtuvad kindlates tingimustes. Uskus, et sarnased põhjused toodavad sarnaseid tulemusi. Tema kultuuriökoloogial on olnud suuremgi mõju. Pööras tähelepanu loovatele võimalustele inimeste ning nende keskkonna vahelisel suhtlemisel. See avas uue suuna Ameerika antropoloogias. 1946-52 töötas Columbia ülikoolis. Asutas ka Sotisaalantropoloogia instituudi , mis toetas õpetamist ning välitöö tegemist, keskendudes talupoegadele ning majandusele (Mehhiko, Guatemala , Columbia, Peruu , Brasiilia). Hiljem korraldas uurimusprojekte Puerto Ricosse, Aafrikasse, Aasiasse ja Ladina-Ameerikasse.
Multilineaarne evolutsionism – Eri maailma regioonides on erinevad arengutrajektoorid. Neid trajektoore piiravad vähemalt algselt ökoloogilised olud, tehnoloogia ja looduslik keskkond
Kultuurökoloogia – Keskmes on ökosüsteemide ja inimühiskondade vahelised suhted ja tasakaal. Inimühiskonnad ja inimeste käitumine on keskkonna poolt määratud ning nende muutumine allub keskkonna reeglitele.
Marvin Harris (1927 – 2001) – Üks tuntumaid, tähtsamaid teadlasi kultuurantropoloogias. Toetas ja arendas 'kultuurilise materjalismi' teooriaid.
Haridus
BA Columbia University, 1949
Ph.D. Columbia University, 1953
Välitöö
Islas de la Bahia, Brazil (Town and Country in Brazil), 1956
Mozambique ( Portugal ’s African ‘Wards’: A First- Hand Report on Labour
and Education in Mozambique), 1958
India, Ecuador , and Africa (Minorities in the New World. Six Case Studies),
1959
publikatsioone
(1968) Rise of Anthropological Theory: A History of Theories of Cultures
(1977) Cannibals and Kings: The Origins of Culture
(1985) Good to Eat: Riddles of Food and Culture
(1989) Our Kind: Who We Are, Where We Came from, Where We Are Going
Kultuurimaterialism – Sotsiaalne käitumine ja sotsiaalsed struktuurid tulenevad materiaalsetest tingimustest ja oludest. Oluline on suhe materiaalsete tingimuste ning populatsiooni tiheduse vahel. Populatsiooni surve naturaalsetele elatusallikatele on peamiseks sotsiaalse evolutsiooni põhjuseks. Põllumajandusele ja karjakasvatusele järgnes märkimisväärne populatsiooni kasv. See tekitas omakorda survet ressurssidele ning sundis tehnoloogiat arendama
'Cannibals and Kings' ja 'Our kind'
Tsivilisatsioonide tõusud ja langused on seotud naturaalsete ressursside lõputu ekspluateerimisega
Kokkuvõtted:
Max Gluckman (1982 [1956]) on kirjeldanud mitmeid Lõuna-Aafrika kummalisi rituaale, kus tavapärased reeglid, tavad ja hierarhiad on pööratud tagurpidi . Üks neist toimus Swazi’de seas uue kuninga kroonimisel. Kui see oli toimumas, siis iga kodanik pidi kuningat avalikult mõnitama ja kritiseerima, tehes tema sobimatusest suure vaatemängu. Sarnaselt sellele oli avatud sotsiaalne kriitika lubatud keskajal mõnel pool Euroopas karnevalidel, kuid mitte ülejäänud aasta jooksul. Tegelikud sotsiaalsed konfliktid on teatrietenduste kombel lubatud välja mängida. Gluckman kirjeldab mitmeid teisi "mässu rituaale" ja järeldab, et "võimaldades inimestel käituda üldjuhul keelatud moel, andsid nad pildi sellest, milline tavaline/normaalne õigsus selles konkreetses sotsiaalses korras ei ole" (1982, lk 116).
Seega näeb Gluckman neid rituaale kui funktsionaalsena – need muudavad
konfliktide kahjutu suunas, kuid ühtlasi on ta ka teadlik, et osalejate poolne tugev kogemus on vajalikud, et rituaalid saaksid üldse võimalikud olla. Teisisõnu näeb ta individuaalse motivatsiooni ja ühiskondlike "ülesannete / funktsioonide" vastastikmõju. Oma kuulsas uuringus rituaalide kohta Highland Uus-Guinea mägismaal elavate Tsembaga Maring’ite seas, vaatles Roy Rappaport (1968) peaaegu eranditult üksnes funktsionaalseid aspekte.
Tsembaga Maring’id on seakasvatajad, kes on organiseeritud 200-300 liikmelistesse kohalikesse rühmadesse . Nende poliitiline süsteem on egalitaarne (sotsiaalse võrdsuse pooldamine) koos "suure mehe" ja šamaaniga, kes on ainukesed ametlikult tunnustatud autoriteedid. Neid peetakse sõjakateks ja naaberrühmadega sageli vaenujalal olevateks. Rappaport väidab, et Tsembaga sõjategevuse ja rituaalide tsükli vahel on olemas loomuomane funktsionaalne seos.
Iga 12-15 aastal, korraldavad tsembaga’d kaiko festival , mis kestab terve aasta ning kulmineerub kohaliku rühma vaenlastele sõja kuulutamisega. Kaiko pidustustel ohverdatakse suur hulk sigu esivanematele ja toimub grupisisene priiskav kingituste vahetamine. Tsembaga’d ütlevad, et see aastapikkune religioosne rituaal algab siis, kui on "piisavalt sigu". Rappaport leiab siiski, et Kaiko festival algab siis, kui külas on nii palju sigu, et nad hävitada rohkem (silmas on peetud põllukultuure) kui nad toodavad (liha). Seega võib Kaiko’t vaadelda kui reguleerimisvahendit parasiteerivate sigade vastu. Enamgi veel, elanikkond on vähem kontsentreeritud, kui on palju sigu, kuna naised, kes on seakarjused, peavad külast päeva jooksul üha kaugemale ja kaugemale liikuma ja on seetõttu sõjaliste rünnakute vastu aina haavatavamad.
Suuremahulisele sigade tapmisele järgnev vägivald teenib ühtlasi ka elanikkonna hajutamise eesmärki, kuna sõja kaotajad peavad edasi liikuma ja uued asulad looma, vähendades seeläbi survet ökosüsteemile.
Ökosüsteemi, sealhulgas selles eksisteerivaid inimesi, analüüsitakse kui isereguleeruvat süsteemi. Rappaport näitab, et Kaiko algab ja vägivald puhkeb, kui sigade ja inimeste arv konkreetses piirkonnas on jõudnud kriitilise tasandini; siis on ökosüsteem oma jätkusuutlikkuse piiri lähedal. Pärast rituaalitsükli lõpetamist kriitilised väärtused vähenevad ja süsteem on stabiliseerunud.
Rappaport’i monograafia üle arutleti aastaid pärast selle avaldamist. Kriitikud märkisid, et süsteem ei saa sel viisil "ratsionaalne" olla – et ökosüsteemi ei saa teada oma jätkusuutlikkuse piire ning kriitiliste väärtuste ilmnemisel vallandada rituaale ja sõdasid. Samuti rõhutati, et inimestel ise on oma tegevuse põhjustajateks ja nad võtavad vastu otsuseid lähtudes oma kultuurilisest universumist ning et on äärmiselt ebatõenäoline, et ökoloogilised kõikumised on võimelised rituaale „looma". Vaatamata sellele suutis Rappaport tõestada statistilist korrelatsiooni ökoloogilise surve ja rituaalse tegevuse vahel.
Rappaport’i analüüsis ilmnevad probleemid on funktsionalistliku selgituse puhul klassikalised. Kuigi rituaalid on selles mõttes " funktsionaalsed “, et nad aitavad Tsembaga ühiskonnas kaasa pikaajalise ellujäämisele, ei selgita see seda, miks need olemas on.
Ideoloogiline ja sotsiaalne mitmetähenduslikkus
Erinevalt oma naabritest Shan’idest, kes on budistid , kummardavad Kachin’id oma enda jumalaid ja vaime (ühisnimetus - nats ). Kuna nats’id on esivanemate vaimud, siis nats’ide maailm on kui maise hierarhia laiendus . Nad järgivad sugupuid / pärilikkuse liini ning on sel viisil ühiskonnas auavaldamise analoogid. Kachin’id teevad vahet aristokraatlikul nats’il ja lihtinimlikul nats’il.