Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Moraal on kollektiivne, hea on see, mis on grupile hea. Väga olulisel kohal on perekond (perekond on traditsioonide hoidja ning peamised usulised pidustused on sünd ja abielu), loodusearmastus (loodus on püha, seetõttu on oluline olla kontaktis loodusega, sest nii on inimesed kontaktis jumalatega, on mitmeid pühapaiku – mäed, jõed, äike, tuul, kuu, allikad, kaljud, tähtsaim püha mägi on Fuji), füüsiline puhtus ja kamide-esivanemate vaimude kummardamine.
Moraal on ühiskondliku teadvuse vorm, sotsiaalne institutsioon, mille funktsiooniks on reguleerida inimeste käitumist kõigis ühiskondliku elu valdkondades Vana aja eetika üheks enesestmõistetavaks jooneks oli, et inimese moraalse tegevuse eesmärgiks oli olla õnnelik, milleks tuli järgida kehtivaid eetilisi ja moraalseid norme.
Moraal – (pr. morale, ld. moralis kombeline, kombe-), 1) kõlblus, käitumisnormid, mis määravad inimese suhtumise ühiskonnasse ja kaasinimestesse; 2) teatavast loost, juhtumusest v. valmist tuletatav kõlbeline õpetus; 3) mingi kollektiivi kõlbeline seisund (sõjaväe, kooli jne.) vaim, distsipliin (Võõrsõnade leksikon).

Moraal - kombelisus, Eetika- teoreetiline arutlus moraali üle., kolm võimalikku tasandit: kirjeldav(ajalooline või teaduslik vaatlus, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris, ajastus), normatiivne(arutletakse, mis on õige või hea, kuidas tuleb käituda,sõnastatakse reeglid) metaeetiline.
Moraal on ühiskondliku teadvuse vorme, põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist ning sotsiaalse terviku (inimkonna, uskkonna, rahva, hõimu, riigi, klassi, seisuse, ühingu, töökollektiivi, perekonna) piires ja määrab nende suhtumise teistesse inimrühmadesse.
Moraal - usk:Eetika põhineb mõistusel ja inimkogemusel, religioon mingil jumalikul olendil.

Moraal on heas mõttes nakastanud suurt ühiskonna osa.Millised on siis väärtused, kui ühiskonna suurema osa positsiooni – väärtusetu seade, inimeste vähemus, kes on tavapärase moraali vastu?Kordamas moraali enamuse kohaselt – muidugi mitte.
Moraal on vajalik, et pääseda „loodusseisundist“. • Platoni „Riigis“ vastab Sokrates Glaukose loole Gygesest, et meile on kasulik olla moraalne, viidates hinge harmoonia ideele ja väites, et ebamoraalsus laostab inimese seestpoolt.
Moraal on iga inimese lahutamatu osa. Suhtumine loodusesse oli suhtumine terviklikku, ühtsesse organismi, milles oli oma koht antud ka inimesele – filosoofile-vaatlejale, poeedile-kunstnikule, põllu- või käsitöölisel.

Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega, • tava - Tavad on igasuguse inimkoosluse osa, enamasti on need teadvustamata • õigusakt - Õigusakt on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum.
Moraal on ühiskonna teadvuse üks vorm, mis kinnitab sotsiaalse tegelikkuse eetilisi omadusi, milleks on näiteks headus ja au. Moraal määrab inimese kohustused inimeste ja ühiskonna suhtes.
Moraal on tihedalt seotud väärtustega, need loome me aga ise. Siin tekib aga küsimus tõsiseltvõetavusest. Niisama hästi kui loome moraalinõude, võime me sellest ka loobuda.

Moraal ehk kõlblus • väärtused • õiglus • õigusakt • diskrimineerimine • huvigrupp • pluralism • tolerantsus • nulltolerants • konsensus • kompromiss
Moraal - üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik.
Moraal - nad olid eelkõige inimesed, liiati ühesuguse kultuurilise taustaga. Ometi − pärast seda venis sõda veel kolm ja pool aastat, tuues miljoneid ohvreid.

Moraal on olemas valmis kujul, kohustused, rollid, sotsiaalsed perspektiivid; inimene valib enda suhtes selle kogumiga, kuid ka see tõugatakse eemale.
Moraal on justkui ravimiks säärasele loodusseisundile ja võimaldab omahuviga isikutel rahuldada oma vajadusi ja soove rahu ja koostöö seisundis.
Moraal on tugevnenud substraat, täites kõik inimsuhete ruumid.Struktuuri väärikus, mida võib pidada üheks, ühtseks, sõbralikkuks, võimsaks.

Moraal - inimese käitumist mingi sotsiaalse rühma piires ning suhtumist teistesse rühmadesse reguleeriv põhimõtete, tavade ja normide kogum.
Moraal - ennekõike sotsiaalne institutsioon, mille kaudu reguleeritakse inimtegevuse kõiki vorme, nende hulgas ka riikide käitumise aspekte.
Moraal - põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist ühiskonnas. subjektiivne õigus-isikule kuuluvad õigused.

Moraal –  moraalinormide kogum  Moraalinorm  ­ kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub neljas 
Moraal on käskude ja kohustuste süsteem (reeglideontoloogiline süsteem). Mõistus nõuab, et me iialgi ei valetaks ega varastaks.
Moraal - psühholoogiline asjaolu - demokraatia avaldab iseenesest inimesele positiivset mõju, motiveerib, soodustab iseseisvust.

Moraal on kultuuri osa. Eetikas pole universaalset tõde Relativism seab kahtluse alla universaalsete normide olemasolu eetikas.
Moraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka ühiskonna suhtes.
Moraal on kindlasti sellest, kuidas enne riides käidi ja mis juhtub, kui sa nii riides käib ehk mis haiguse sa endale saad.

Moraal - konkreetne väärtuste ja normide kogum, mis võetakse omaks mingi kultuuriga seoses ja mis puutub praktilist elu.
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Moraal - tavade ja reeglite kogum, mis reguleerib inimeste käitumist, seotud isiklike tõekspidamistega, nt kümme käsku.

Moraal on relatiivne mille austamist tuleb nõuda ka •Teisejärgulised arusaamad (suhteline) teistelt ühiskondadelt.
Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär.
Moraal on normide süsteem Normid on reeglid, mis ütlevad mida inimene peab tegema ja mida peab tegemata jätma.

Moraal on käitumisnormid, mis määravad inimese suhtumis Eetika- on filosoofia haru, mis uurib moraalisuhteid.
Moraal on suhteline, moraali otsused ei ole ajatud ja absoluutsed, vaid ajaloolised ja sotsiaalselt suhtelised.
Moraal on aktsepteeritav ainult vastastikku, mille tõttu on ausameelsus fundamentaalne mõiste inimeste vahel.

Moraal - Kasvatuse kaudu tekkinud inimese enda sisetunne, kuidas tohib käituda ja kuidas ei tohi käituda.
Moraal – ( morales – kõlbeline – ladina k.) Moraal näitab kätte väärtused ; mõte väärtusest.
Moraal – kui suured kivid on paigas, siis liiv loksub sinna vahele ja jääb aega klaasikeseks õlleks.

Moraal - õpetlik järeldus Tuntumad valmi kirjutajad: Aisopos, Jean de la Fontaine, Ivan Krõlov, Jakob
Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale.
Moraal tähendab aga käitumisnormide kogumit ehk arusaamad, milline käitumine on õige, milline vale.

Moraal - etikett:Etikett põhineb ühiskondlikul eksistentsi vormil ja stiilil, moraal selle olemusel.
Moraal on religiooni sisu (juba valgustusaja mõte). PIERRE CHARRON (1541-1603): Montaine'i õpilane.
Moraal - moraalinormid on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega.

Moraal – ladina k. CICERO (106-43 eKr) lõi omadussõna MORAALNE (ld moralis – kõlbeline)
Moraal on selles, et Balti rahvad ei saa ajalooliselt kunagi tõeliselt iseseisvad olla.
Moraal on Jumala seadus, mis tuleb kindlaks teha piinakirja lugemise ja kirjutamisega.

Moraal – Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud ->
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum.
Moraal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades.

Moraal – Moraalinormide kogum – ühiskonnas üldtunnustatud põhimõtete kogum.
Moraal - hunti asemel mõeldud mehi, kes mahejuttu ajavad väikestele tüdrukutele
Moraal - ühiskonnas käibel olevad normid, mille kaudu, inimene ennast määrab.

Moraal - õigus:Mõned seadused võivad olla ebamoraalsed, kuid siiski kehtivad.
Moraal - seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega.
Moraal - üksikinimese või ühiskonna eetilised tõekspidamised ja tegutsemise

Moraal – kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub
Moraal - käitumisnormid mis määravad inimese ühiskonda ja kaaseisukonda.
Moraal on tekkinud oma proto-vormides – erinevad tabu süsteemid, keelud.

Moraal - > liigitamissüsteem pole ette antud, teadlased loovad neid.
Moraal – ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks.
Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum.

Moraal – Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE
Moraal on selleks, et inimühiskonda aidata tõusta kõrgemale.
Moraal – kõlbelisus- ja käitumisnormis , pole kirja pandud.

Moraal – moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted.
Moraal - ühiskonna valdkond kõlblus ja käitumisnormid.
Moraal on kõik vastupidine, kui ta tegelikult paistab.

Moraal – ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum.
Moraal - inimene teeb kõike kümne kordselt tagasi.
Moraal - käitumisnormide ja põhimõtete süsteem.

Moraal - ühiskonnas kehtivate normide järgmine.
Moraal – praktika näidates kätte VÄÄRTUSED
Moraal - käitumisnorm.Mošee- islami pühakoda.

Moraal on endale kehtestatud normide küsimus.
Moraal on hinnanguline Valetamine on pahe jm.
Moraal –  üldtunnustatud põhimõtted 

Moraal – KONKREETSEID KÕLBELISI NÄHTUSI.
Moraal on vaatenurk tõsiasjade hindamiseks.
Moraal on üheaegselt nii era kui ka avalik.

Moraal on seega sotsiaalse kontrolli vorm.
Moraal on inimeste loodud, mitte looduse.
Moraal – sõprus ja voorus lahutamatud

Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga.
Moraal on tihedalt seotud ka seadusega.
Moraal tähendab meie enda vastutust.

Moraal on üleüldine, universaalne.
Moraal on arusaam, eetika on teadus.
Moraal on vanem igast religioonist.

Moraal on ühiste arusaamade kogum.

Moraal on kogemustevaba. Üksnes
Moraal on omamoodi universaalne.

Moraal – moraalinormide kogum
Moraal - moraalinormide kogum.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Moraal on see, mis hoiab ühiskonda koos, korraldab meie suhteid, annab võimaluse õnneks ja heaks eluks.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun