Sõnu seletav sõnaraamat

Moraalinormid – nim neid tavasid, mis reguleerivad valdkonda kuuluvat käitumist • Seadusteks – nimetatakse norme, mis reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemad sotsiaalse tegevuse valdkondade ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonna liikmete jaoks • Ühiskonna kehtivad normid on tuletatud kehtivatest arusaamadest hea ja halva , õige ja väära kohta neid arusaamu kutsutakse Väärtusteks.
Moraalinormid on üheselt religioosse põhjendusega ja nende puhul väidetakse, et (a) need tulenevad jumala tahtest ning (b) nende rikkumine on tagatud religioosse sanktsiooniga (jumalakaristus, igavikuline hukatus jne). Õiglane on niisugune õiguse rakendamise otsus, mis on õige rahva poolt vaadatuna, aga ka riigi seisukohalt. S.t. selles peab väljenduma rahva õiglustunne.
Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega.

Moraalinormid on mitteformaalsed ja nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega ega seadustega. Igasugune eetika ja moraal on kokkulepe – kui sa rikud moraali, saad karistuseks häbi, tõrjutuse, südametunnistuse piinad, vms. Moraalinormide täitmine tagatakse sisemiste sanktsioonide (sisemised tundmused) + väliste sanktsioonidega (teiste reaktsioon, suhtumine). Moraalinormid on universaalsed (ei ole piiratud riigipiiri või mingi grupiga) või vähemalt pretendeerivad universaalsusele.
Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtteid. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus-ebaaus, õiglane-ebaõiglane) Korporatiivsed normid on käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustus oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega.
Moraalinormide seast on samuti selekteerunud teatud üldiste positiivsete väärtuste püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud üldhumanistlike printsiipidena, väärtustena (nt õiglus; õilsus; egaliteet; vägivalla eitamine; inimarmastus). Üldinimlik moraal avaldub konkreetsetes vormides: nt kristlik moraal, töömoraal, ärimoraal jt. Moraali probleemid on lahutamatult seotud eetika probleemidega (juhime tähelepanu mõistele juristi kutseeetika).

Moraal on kollektiivne, hea on see, mis on grupile hea. Väga olulisel kohal on perekond (perekond on traditsioonide hoidja ning peamised usulised pidustused on sünd ja abielu), loodusearmastus (loodus on püha, seetõttu on oluline olla kontaktis loodusega, sest nii on inimesed kontaktis jumalatega, on mitmeid pühapaiku – mäed, jõed, äike, tuul, kuu, allikad, kaljud, tähtsaim püha mägi on Fuji), füüsiline puhtus ja kamide-esivanemate vaimude kummardamine.
Moraalne pool on kunstlik tunne, mis on sündinud ühiskonnas kehtivatest tavadest ja mille on ülima osavuse ja hoolega sisse pühitsenud naised, sest see aitab neil oma võimu kindlustada ning lubab domineerida sugupoolel, mis vastasel juhul peaks alluma. Kuivõrd armastus toetub teatud väärtuse või ilu mõisteile, mida metslane kaugeltki ei saanud tunda, ning võrdlustele, mida ta kindlasti ei suutnud sooritada, pidi see tunne tema puhul olema nullilähedane.
Moraalist on relatiivne? relatiivne? •Üksikisikute  KUID teiste ühiskondade väärtuste •Kõik •Kultuuride seas ei pruugi me leida tolerantsust! •Enamus •Rahvuste •Mingi osa •inimgruppide ©Lawrence M. Hinman http://ethics.acusd.edu/values/ 18 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!

Moraaliküsimustele on pühendatud hulk traktaate: „Vihast“, „Elu lühiajalisuset“, „Hingerahust“, „Armulikkusest“ (Nerole, leebuse ja halastuse tähtsust rõhutab), „Õnnelikust elust“, „Heategudest“ (rikkusest: tark ei armasta rikkust, ent eelistab seda). S-i parim filosoofiaalane teos on kogumik kirju moraalist sõbrale Luciusele, siin vaated kõige täielikumalt esitatud.
Moraalinormid - on sotsiaalse regulatsiooni mõjusaim alus, aga ka viis ja vorm suunamaks inimeste mõistlikku kooseksistentsi ja ühist tegevust. On eriti püsivad väärtushinnangud.
Moraaliseaduse - ning deklareerib nagu müstik, et kuigi moraaliseaduse (müstikutel „üks” vms) objektiivset reaalsust ei saa tõestada ei deduktsiooniga, ei teoreetilise, spekulatiivse ega empiirilise mõistuse pingutusega, on see seadus ometi kindel fakt, millest subjekt on a priori teadlik. Seda isegi siis, kui ei õnnestu leida ühtki seaduse täpse järgimise näidet.

Moraalitõed – kujutlus või reaalsus? Moraaliomadused näivad olemas olevat, ja kui nii, siis on olemas ka moraalitõed, ükskõik, kas keegi neid tunnistab ja kas me nad avastame või ei. Erinevate teooriate ühisteesiks on see, et universaalsed moraalitõed on olemas (Pojman 381-3). Ja nii on olemas ka objektiivsed juhtnöörid, mille alusel peaksime elama ja ühiskonda
Moraalne heakskiit – “soov mitte pälvida moraalset halvakspanu”. Moraalse heakskiidu teooria baseerub 4 komponendil: 1. tagajärgede suurus – kasude ja kahjude summa; 2. pahedest teadlik olemine – teo moraalsuse kindlus; 3. kaassüü suurus – isikliku sekkumise võimalus ja ulatus; 4. vastutuse ulatus – üksikisiku vabaduse suurus kui ta tegutseb immoraalselt.
Moraal on seadusega tihedalt seotud nind mõned inimesed võrdsustavad need praktikad. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflitke ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Samas eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata et need on seejuures kehtivad.

Moraalne kulumine – tehnika vananemine 2. füüsiline kulumine – katki (pole mõtet parandada) Kõige lihtsam kulumi arvutamise meetod on lineaarne meetod – kuust kuuse arvutatakse kulumit iga kuu võrdses summas; määratakse põhivara kasutusaeg ehk kasulik tööiga ning mitu aastat kasutatakse; kasutusajast sõltub kulumi arvutamise norm % aastas.
Moraalne rahuldus on lääneriikides suurem kui sündmusest tulenev mõju terrorismivastasele võitlusele, sealhulgas kindlasti ka meile, kes me oleme selles aktsioonis juba aastaid osalised olnud. T.Hobbes on öelnud, et me kõik tahame saavutada oma eesmärke, milleks on näiteks toit, turvalisus, võim, peavari, rikkus ja lisaks veel teisedki ressursid.
Moraal on ühiskondliku teadvuse vorm, sotsiaalne institutsioon, mille funktsiooniks on reguleerida inimeste käitumist kõigis ühiskondliku elu valdkondades Vana aja eetika üheks enesestmõistetavaks jooneks oli, et inimese moraalse tegevuse eesmärgiks oli olla õnnelik, milleks tuli järgida kehtivaid eetilisi ja moraalseid norme.

Moraalinormid – eriti püsivad väärtushinnangud, mis mõjutavad inimese käitumist kogu elu, kujundades tema autonoomse kõlbelise teadvuse.
Moraal – (pr. morale, ld. moralis kombeline, kombe-), 1) kõlblus, käitumisnormid, mis määravad inimese suhtumise ühiskonnasse ja kaasinimestesse; 2) teatavast loost, juhtumusest v. valmist tuletatav kõlbeline õpetus; 3) mingi kollektiivi kõlbeline seisund (sõjaväe, kooli jne.) vaim, distsipliin (Võõrsõnade leksikon).
Moraalnormid on õigusaluse loomiseks ja kriteeriumiks. Moraalinormide arengut on mõjutanud religioonid ning regionaalsed kultuurid.

Moraal - kombelisus, Eetika- teoreetiline arutlus moraali üle., kolm võimalikku tasandit: kirjeldav(ajalooline või teaduslik vaatlus, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris, ajastus), normatiivne(arutletakse, mis on õige või hea, kuidas tuleb käituda,sõnastatakse reeglid) metaeetiline.
Moraal on ühiskondliku teadvuse vorme, põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist ning sotsiaalse terviku (inimkonna, uskkonna, rahva, hõimu, riigi, klassi, seisuse, ühingu, töökollektiivi, perekonna) piires ja määrab nende suhtumise teistesse inimrühmadesse.
Moraalsus - abstraktsete printsiipide mõtlemine, need on kõigile -põhjendatud vajadusel võib seadust muuta 6.aste -individuaalsete printsiipide ja süüme - seadused peaksid põhinema universaalsetel eetilistel printsiipidel nt. teiste valikute aktsepteerimine, õigus elule, õigus haridusele jms

Moraalitus – Claude Frallo ( kiriku õpetaja). „Hüljatud“ – kujutab ühiskonna kitsaskohti ja heidikuid: orbusid, langenud naisi, sunnitöölisi. Peategelane Jean Valjean, kes mõistetakse vangi 4 a leiva varastamise eest, veedab 19 a. sunnitööl, tänu piiskopi heateole aga muudab ennast.
Moraal - usk:Eetika põhineb mõistusel ja inimkogemusel, religioon mingil jumalikul olendil.
Moraalselt käitumine on mõistusepärane. Moraalsus pole individuaalne. Õiget tuleb teha, sest see on õige ja hea. Eriti kuulsaks saab ta oma kategoorilise imeratiiviga. Alati tuleks toimida neist reeglitest kinni pidada, mida võib enesega vastuollu minekuta universaliseerida.

Moraalinormid on eriliselt stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis reguleerivad inimeste käitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi (nt inimkond; rahvas; hõim; sotsiaalne kiht) piires, on väärtustatud selle sootsiumi poolt pidevalt toimiva süvamotivatsioonina.
Moraalsus on relatiivne. Väitis Loode-ranniku Kwakiutlite(Boase uurimus), Pueblo indiaanlaste (tema enda uurimus) ning Uus-Guinea Dobu kultuuride (Meadi ja Reo Fortune uurimus) põhjal, et nende väärtused on väga loogilised nende oma kultuuri süsteemis
Moraalinorm — eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, mis reguleerib inimeste käitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi (nt inimkond; rahvas; hõim; sotsiaalne kiht) piires, on väärtustatud selle sootsiumi poolt pidevalt toimiva süvamotivatsioonina.

Moraal on heas mõttes nakastanud suurt ühiskonna osa.Millised on siis väärtused, kui ühiskonna suurema osa positsiooni – väärtusetu seade, inimeste vähemus, kes on tavapärase moraali vastu?Kordamas moraali enamuse kohaselt – muidugi mitte.
Moraaliotsustusel on seega alati suund faktidele ja otsustus langetatakse aluste põhjal (kontekstis). Eetiline relativism Väidab, et pole mingeid absoluutseid või objektiivseid moraalistandardeid, mis oleks kõikidele inimestele kõikidel aegadel siduvad.

Moraal on vajalik, et pääseda „loodusseisundist“. • Platoni „Riigis“ vastab Sokrates Glaukose loole Gygesest, et meile on kasulik olla moraalne, viidates hinge harmoonia ideele ja väites, et ebamoraalsus laostab inimese seestpoolt.
Moraalinormide toime on põhimõtteliselt universaalne ja hõlmab praktiliselt kõiki teovõimelisi inimesi. Moraalinormide autoriteet tugineb austuse alusele – võetakse omaks eeskätt kui sotsiaalne väärtus, mille pinnalt tekib sotsiaalne kohustus.
Moraaliprintsiibid –  põhimõtted, millest lähtutakse. Juhtnöörideks üksikisikutele kui ka gruppidele, et oma  tegevust korraldada ja hinnata. Nt. ausus, au. Islami kultuuris au väga oluline, olemas aumõrvad. Aumõrv 

Moraaliprintsiipidel on 5 tingimust või tunnust, mis neid iseloomustavad. • Preskriptiivsus ehk ettekirjutis See tähendab, et moraaliprintsiipe väljendatakse käskivatena, näiteks „Ära tapa!“ või „Kuula sõna!“. Need pole palved.
Moraal on iga inimese lahutamatu osa. Suhtumine loodusesse oli suhtumine terviklikku, ühtsesse organismi, milles oli oma koht antud ka inimesele – filosoofile-vaatlejale, poeedile-kunstnikule, põllu- või käsitöölisel.

Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi).
Moraalne surve on seotud tõekspidamistega, mis sunnivad oma partnerit petma. Näiteks pühendumine mõnele grupile võib avaldada survet nii, et selle grupi väärtuste ja heaolu nimel ollakse nõus oma partnerit petma.
Moraalinorm – kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Neljas võim – massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab informatsiooni suurt mõjujõudu poliitika teostamisel

Moraalidilemma on olukord, kus igal teol on kas halb tagajärg (tuleb valida kahe halva variandi vahel) või leiab aset kahe tunnustatud moraaliprintsiibi sisuline kokkupõrge (tuleb valida kahe hea variandi vahel).
Moraalinormide piirid on hägused. Õigusnormid on riigi poolt kehtestatud ja kaitstud käitumisreeglid, mis annavad ühiskondlikes suhetes osalejatele juriidilised õigused ja panevad neile juriidilised kohustused.
Moraaliseadus on ülimuslik maiste seaduste ees. • Selle käsitluse mõju oli nii tugev, et moraalse kohustuse mõiste jäi püsima hoolimata “jumala kadumisest”. • Kohustuse mõiste on siiski tühi.

Moraalireeglite kohaselt on paika pandud reeglid/nõuded. See on seotud meie igapäevaeluga. Ladina keelest pärinev sõna „moraal“ tähendab tava või kommet, mis on ajajooksul pälvinud ühiskondliku heakskiidu.
Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega, • tava - Tavad on igasuguse inimkoosluse osa, enamasti on need teadvustamata • õigusakt - Õigusakt on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum.
Moraal on ühiskonna teadvuse üks vorm, mis kinnitab sotsiaalse tegelikkuse eetilisi omadusi, milleks on näiteks headus ja au. Moraal määrab inimese kohustused inimeste ja ühiskonna suhtes.

Moraalinormid – nad on inimeste ühiselu, inimeste käitumis reeglid, mis vastavad ühiskonna vaadetele, arusaamadele headusest ja kurjusest, õiglusest ja ebaõiglusest, aususest ja alatusest.
Moraal on privaatne. Relativism- pole olemas universaalset moraaliprintsiipi, kuid kõik printsiibid on õigustatud kultuurilise heakskiiduga- tunnistab moraali ühiskondliku heakskiitu.
Moraal - põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist mingi sotsiaalse terviku(perekond, rahvas) piires ja määrab nende suhtumist teisteste inimrühmadesse

Moraalne dilemma on olukord, kus mängus on inimlikud põhiväärtused ning vastu tuleb võtta mingi otsus. Niisugusteks üldinimlikeks väärtusteks on näiteks armastus, ühtsustunne ja õiglus.
Moraalne otsustamine – mõtlemine „õige” ja „vale” üle Kuigi nn õigete asjade tegemine pole lihtne paljudele inimestele, kujutab see ilmselt eriti rasket ülesannet kurjategijate jaoks.
Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda.

Moraalifilosoofia - teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused:
Moraal on tihedalt seotud väärtustega, need loome me aga ise. Siin tekib aga küsimus tõsiseltvõetavusest. Niisama hästi kui loome moraalinõude, võime me sellest ka loobuda.
Moraalsus - inimõigused on moraalsed õigused, kehtivad moraalselt; norm kehtib moraalselt siis, kui see on igaühe suhtes, kes aktsepteerib ratsionaalselt põhjendust, õigustatav.

Moraalifilosoofia suurkujud on Aristoteles (384 – 322 eKr) ja I. Kant (1724 – 1804) Vanakreeka filosoofid seostasid küsimuse miks olla eetiline inimese (isiksuse) vaimse tervise ja harmooniaga.
Moraal ehk kõlblus • väärtused • õiglus • õigusakt • diskrimineerimine • huvigrupp • pluralism • tolerantsus • nulltolerants • konsensus • kompromiss
Moraalinormide kõrval on olemas nt. õigusnormid e. seadused, mis on otseselt seadusandja poolt kehtestatud ja mis tagatakse riiklike süsteemidega (kohus, vangla), et seadusi täidetaks.

Moraalsed teod on tingitud puhtast kohusetundest. Teod võivad olla omavahel sarnased, aga vahe peitub motiivis, kas tegu on omakasupüüdmatu või orienteeritud tulevikuhüvedele.
Moraalinormid on pigem kõlblus(väärtus)põhimõtted, põh. sub hinnangule ja isiklikule väärtusskaalale, mis mõjutab käitumisnorme, tava- ja õigusnorme jm mis ühiskonnas
Moraalne pool on see, mis iha juhib ja kinnistab selle eranditult ühele kindlale objektile või vähemalt muudab sellele eelistatud objektile suunatud iha kõige energilisemaks.

Moraali aluseks on objektiivne idee voorustest ja inimese hing on võimeline tunnetama seda sisemise uurimise ja püüdluse kaudu, lülitades välja teda segavad meelelised tajud.
Moraaliprintsiipe on võimalik pidada  Siis peab otsustama inimene isiklikult, mis on paremateks, relativism aga ei lase erinevaid subjektivism – sisuliselt moraali puudumine.
Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest.

Moraalinormidest - „On ainult üks võim, millele ma võin alistuda – minu enda südamesttulev kuulekus, minu enda mõtlemise meelekindlus, minu enda südametunnistusedikaat.
Moraalsed väärtused on julgus, usaldusväärsus, ausus, lojaalsus, tolerantsus • Lause on kas deskriptiivne (kirjeldab miskit, kuid ei anna moraalset hinnangut) või väärtustav.
Moraalinormide toime on põhimõtteliselt universaalne ja hõlmab praktiliselt kõiki teovõimelisi inimesi. Iseasi, millisest konkreetsest moraalinormide kompleksist keegi lähtub.

Moraalne kohtustus on tingimusteta nõudmine meie käitumisele – see ei sunni meid tegema midagi võimaliku kasu pärast, see ütleb, et oeame seda tegema sest see on meie kohus
Moraal - üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik.
Moraaliks ehk kõlbluseks loetakse ühiskondliku teadvuse vorme, põhimõtteid, tavasid ja norme, mis reguleerivad inimeste käitumist mingi sotsiaalse koosluse piires.

Moraal - nad olid eelkõige inimesed, liiati ühesuguse kultuurilise taustaga. Ometi − pärast seda venis sõda veel kolm ja pool aastat, tuues miljoneid ohvreid.
Moraalne imbetsill – 19.sajandil teadlaste ja reformaatorite hulgas levinud nimetus hälbekäitumisega isikute kohta, kelle mõistus ja intelligent olid muidu normaalsed.
Moraal – kirja pandud väljas poolt ; ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.

Moraalinormid on seetõttu universaalsed, üldkehtivad ja peaks olema võimalik rakendada kõigile sõltumata inimste moraalist, rahvusest või kodakondsusest.
Moraal on olemas valmis kujul, kohustused, rollid, sotsiaalsed perspektiivid; inimene valib enda suhtes selle kogumiga, kuid ka see tõugatakse eemale.
Moraal on justkui ravimiks säärasele loodusseisundile ja võimaldab omahuviga isikutel rahuldada oma vajadusi ja soove rahu ja koostöö seisundis.

Moraali aluseks on sümpaatia, mille kaudu kantakse ühe inimese tunded teisele üle. Riigiteooria. Inimene hoiab sellest, mille ta kord on saavutanud, kinni.
Moraal on tugevnenud substraat, täites kõik inimsuhete ruumid.Struktuuri väärikus, mida võib pidada üheks, ühtseks, sõbralikkuks, võimsaks.
Moraali lugemine on demoraliseeriv. See külvab ärevust, tekitab vastumeelsust, takistab ausat eneseväljendust ja sünnitab teesklust (Bolton 2007: 40-41).

Moraal - inimese käitumist mingi sotsiaalse rühma piires ning suhtumist teistesse rühmadesse reguleeriv põhimõtete, tavade ja normide kogum.
Moraalinormid on samas kõigi teiste sotsiaalsete normide hindamiskriteeriumiks selles, kas nad vastavad sootsiumis omaksvõetud kõlbluspõhimõtetele.
Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe 25. Võrdle deskriptiivset ja normatiivset eetilist relativismi.

Moraalihinnang on igaühe enda asi. Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas). Igaühe arvamus on võrdselt tähtis.
Moraal - ennekõike sotsiaalne institutsioon, mille kaudu reguleeritakse inimtegevuse kõiki vorme, nende hulgas ka riikide käitumise aspekte.
Moraalselt õige on selline tegu, mis lähtub kohustustest (kohusest) Moraalselt ei ole õige selline tegu, mis lähtub tunnetest, ihadest, kalduvustest.

Moraal - põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist ühiskonnas. subjektiivne õigus-isikule kuuluvad õigused.
Moraalsed põhimõtted - lojaalne keisrile, empaatia põhimõtted, käitumistavadest ja traditsioonidest kinni pidamine, - see tagab ühiskonnas harmoonia.
Moraali puhul on ratsionaalse väärtustamise lähtealuseks ja normsuse mõõduks inimene ise, tema eneseteadvus ning asend väärtusehierarhias.

Moraali rikkumine on kultuuriüleselt problemaatiline teema, eriti arvestades, et mis kvalifitseerub moraalinormide rikkumisena on kultuuriti erinev.
Moraali subjektile on omane: • arenenud mina-teadvus, • käitumise ja väärtuste suhteline püsivus, • oma tegevuse tagajärgede teadvustamine,
Moraaliõpetus - hedonism- mille järgi kõrgeim hüve on nauding ja hea on see, mis tekitab naudingut, kuid tuli jääda mõõdukuse raamidesse.

Moraalitunnetus on kaasasündinud. Me ise valime, kas pöörame sellele tähelepanu või mitte. Arvestama peab, et sellel valikul on tagajärjed.
Moraalifilosoofia – süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja –teooriaid.
Moraaliobjektivismi järgi on Eetiline absolutist usub, et on olemas olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mida mitte kunagi ei tohi eirata.

Moraaliotsustused on universaliseeritavad. 4. Universaliseeritavus annab võimaluse vaielda (mitte üksnes emotsioneerida) õige ja väära üle.
Moraal –  moraalinormide kogum  Moraalinorm  ­ kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub neljas 
Moraal on käskude ja kohustuste süsteem (reeglideontoloogiline süsteem). Mõistus nõuab, et me iialgi ei valetaks ega varastaks.

Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid.
Moraalinormid on eriliselt stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis reguleerivad inimeste käitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi piires.
Moraalne toimimine on toimimine kohusetundest. See on meie kohustus Jumala ees. Religioon ja eetika on sõltumatud: Eetika ei vaja Jumala ideed.

Moraal - psühholoogiline asjaolu - demokraatia avaldab iseenesest inimesele positiivset mõju, motiveerib, soodustab iseseisvust.
Moraalne arutlemine tähendab seda, kuidas me arutleme või otsustame, kas tegevus on õige või määr – see erineb moraalsest käitumisest.
Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna

Moraal on kultuuri osa. Eetikas pole universaalset tõde Relativism seab kahtluse alla universaalsete normide olemasolu eetikas.
Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata, on aga kogu ülejäänud sotsiaalsete normide süsteemile eetiliseks aluseks.
Moraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka ühiskonna suhtes.

Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada
Moraaliomadustel on roll rahvamoraalis, täidavad teatud ülesandeid rahvamoraali seisukohalt • moraaliomadused on kirjeldavad omadused
Moraalne tüüp - eelistus ametlikult esitatud rolliootustele Kasulikkusele orienteeritud tüüp- minimiseerida nagatiivsed sanktsioonid

Moraal on kindlasti sellest, kuidas enne riides käidi ja mis juhtub, kui sa nii riides käib ehk mis haiguse sa endale saad.
Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid.
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.

Moraal - tavade ja reeglite kogum, mis reguleerib inimeste käitumist, seotud isiklike tõekspidamistega, nt kümme käsku.
Moraal - konkreetne väärtuste ja normide kogum, mis võetakse omaks mingi kultuuriga seoses ja mis puutub praktilist elu.
Moraaliobjektivism - on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis ühiskondades.

Moraalirisk – tuleneb asümmeetrilisest infost, kindlustusfirma ei saa järgida, kuidas kindlustatu mõjutab p või L suurust.
Moraalsed kaalutlused – kas sõda peetakse õiguslikult korrektselt? Moraalsetele aspektidele nii palju enam tähelepanu ei pööratud.
Moraali imperatiivid - Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks.

Moraaliobjektivismi järgi on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis üiskondades.
Moraaliprintsiipe on võimalik pidada paremateks, relativism aga ei lase erinevaid printsiipe ei paremateks ega halvemateks pidada.
Moraal on relatiivne mille austamist tuleb nõuda ka •Teisejärgulised arusaamad (suhteline) teistelt ühiskondadelt.

Moraalne õigsus on määratletud ainuüksi selle kaudu, mis on hea minule, ükskõik, kas see on või pole hea kellelgi teisele.
Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär.
Moraaliväited on tõesed või väärad; s.t nad on objektiivsed, oletuslikud väited tõeluse kohta, mida on võimalik teada.

Moraalinormidel on universaalne ja siduvad kõigi inimeste jaoks objektiivne kehtivus, kuid näevad ka kõigis ühiskondades.
Moraal on normide süsteem Normid on reeglid, mis ütlevad mida inimene peab tegema ja mida peab tegemata jätma.
Moraalinormid - reeglid on mitteformaalsed, mis erineb religiooninormidest, sest nende täitumist ei tagata riigi poolt.

Moraalinormid - mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted.
Moraal on käitumisnormid, mis määravad inimese suhtumis Eetika- on filosoofia haru, mis uurib moraalisuhteid.
Moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus (heaolu, nauding) Deontoloogiline eetika on kohuse eetika.

Moraal on aktsepteeritav ainult vastastikku, mille tõttu on ausameelsus fundamentaalne mõiste inimeste vahel.
Moraal on suhteline, moraali otsused ei ole ajatud ja absoluutsed, vaid ajaloolised ja sotsiaalselt suhtelised.
Moraalne väärtus on selle reeglites, motiivis: õige käitumine ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks.

Moraalilugemine - kunstis-on-kole&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3244 http://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&t=258
Moraalne toimimine on toimimine teiste huvides (altruism). Moraalinormide kohustuslikkust annab põhjendada inimloomusega.
Moraalne on tegevus, mis põhjustab võimalikult suure huga naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele.

Moraalile on inimestel kohustus järgida tseremooniaid ja rituaale (head kombed), kohustus käituda õiglaselt.
Moraal - Kasvatuse kaudu tekkinud inimese enda sisetunne, kuidas tohib käituda ja kuidas ei tohi käituda.
Moraalifilosoofia - eetika ehk õpetus sellest, mis on hea. Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo olemust ja mõtet.

Moraalinormid on eranditeta. 29. Mis on eetiline subjektivism ? subjektivism ehk subjektiivne eetiline relativism.
Moraaliteooriaid on erinevaid ning võib tekkida olukord, kus ei teagi milline teooria on antud hetkel kõige õigem.
Moraalne iseloom – et käituda eetiliselt, püüeldes sotsiaalse õigluse poole ning elada ja töötada kogukonnas.

Moraal on see, mis hoiab ühiskonda koos, korraldab meie suhteid, annab võimaluse õnneks ja heaks eluks.
Moraal – ( morales – kõlbeline – ladina k.) Moraal näitab kätte väärtused ; mõte väärtusest.
Moraalihinnang on igaühe enda asi. Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas).

Moraalne aritmeetika - Moraalse aritmeetika järgi millegi negatiivse andmine võrdub millegi positiivse äravõtmisega.
Moraal – kui suured kivid on paigas, siis liiv loksub sinna vahele ja jääb aega klaasikeseks õlleks.
Moraalifilosoofia on palju vaielnud selle üle, kas moraaliotsustel on tõeväärtus ja kas seda saab kindlaks teha.

Moraal - õpetlik järeldus Tuntumad valmi kirjutajad: Aisopos, Jean de la Fontaine, Ivan Krõlov, Jakob
Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale.
Moraali kujunemine on seotud isiksuse kujunemisega: inimene teadvustab oma kordumatust, oma võimalusi ja vastutust.

Moraal - psühholoogiline asjaolu: Demokraatia innustab inimesi hoolikamalt oa seisukohtadele mõtlema.
Moraal tähendab aga käitumisnormide kogumit ehk arusaamad, milline käitumine on õige, milline vale.
Moraaliarutluse võimatus - Kui emotivism oleks paikapidav, siis peaksid eetika ja moraaliargumendid siis olema võimatud.

Moraalinorm –  eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. 
Moraalis - revolutsioon tõi kaasa paljude aadlike emigreerumise,aadlike elulaad ei olnud enam eeskujuks.
Moraaliteooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne, sümpaatia, jne) ebaadekvaatse rolli.

Moraal - etikett:Etikett põhineb ühiskondlikul eksistentsi vormil ja stiilil, moraal selle olemusel.
Moraal on religiooni sisu (juba valgustusaja mõte). PIERRE CHARRON (1541-1603): Montaine'i õpilane.
Moraali imperatiivid – Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid – hüpoteetilised, katekooriline imperatiiv.

Moraaliprintsiibid on üldiselt sellised, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla.
Moraalinormid on sellised normid, mis on sotsiaalse korra säilimise seisukohast ühiskonnale tähtsamad.
Moraalsed väärtused on olulised eesmärkide seadmisel, strateegiate loomisel ja igapäevaste otsuste tegemisel.

Moraal - moraalinormid on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega.
Moraaliomadused on seotud moraaliväliste omadustega kas kaasumise või mitmeti realiseeritavuse vms teel.
Moraalne vananemine – Vastuolu tekkimine ehitisele esitatavate muutunud nõuete ja seniste lahenduste vahel.

Moraalseks kohuseks on neile ohtudele reageerida ning osaleda aktiivselt Afganistani probleemide lahendamisel.
Moraal on kristlus. Antiikaega tuleb ära kasutada oma aja huvides. Esiplaanil vorm, mitte sisu.
Moraalne dilemma – Teadvusel on võimalik veto toimingule peale panna, mis on aju poolt juba algatatud.

Moraal – ladina k. CICERO (106-43 eKr) lõi omadussõna MORAALNE (ld moralis – kõlbeline)
Moraali aluseks on niisiis sümpaatia, mille kaudu • Kujutlused (ideas). – Need on muljete koopiad.
Moraalirelativism – moraal on ühiskondlik kokkulepe (sellisel seisukohal on praegugi paljud inimesed.

Moraalne lähenemine – mõjutada inimesi rohkem maailma parandama, annetused, tolerantsus, keskkonnahoid.
Moraalinormideks nimetatakse neid tavasid, mis reguleerivad „peab“ valdkonda kuuluvaid käitumisi.
Moraalipraktikate erinevus on seletatav samade väärtuste erineva tõlgendamisega ja erineva tähtsustamisega.

Moraaliprobleemidele on teadlased osutanud mitmetele kloonimisega kaasnevatele väga tõsistele ohtudele.
Moraal – moraalinormide kogum, sisaldades üldtunnustatud põhimõtteid, käitumisnorme.
Moraal on selles, et Balti rahvad ei saa ajalooliselt kunagi tõeliselt iseseisvad olla.

Moraalikäsk on antud meile puhta mõistuse asjana, ta ei vaja kogemusel põhinevat kinnitust.
Moraalilugemine - Paljud inimesed armastavad enda pakutud lahendusi ümbritseda mingi aupaistega.
Moraaliseadus on püha ja ilma eranditeta, nt „räägi alati tõtt“ .. Kohustuste konflikt.

Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism).
Moraal – kombelisus o Tõde peitub inimeses eneses ja seega ei sõltu tõde teistest.
Moraaliotsustused on väärad. Mackie on antirealist – moraaliotsustustel ei ole tõeväärtust.

Moraaliväline väärtus – on küsitav, kas sellise väärtuse poole püüdlemine on õige või väär.
Moraal on Jumala seadus, mis tuleb kindlaks teha piinakirja lugemise ja kirjutamisega.
Moraalilausungid on preskriptiivsed – nad annavad käitumisjuhise, kirjutavad ette, mida teha.

Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum.
Moraal – Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud ->
Moraaliotsus on siis, kui mängus moraalsed tunded: viha, nördimus, südametunnistusepiin,

Moraaliotsustused on väited ja neile on rakendatavad tõeväärtuse, õigustamise jms mõisted.
Moraal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades.
Moraalne - sest vahel on meie huvides ka selliseid asju, mis ei pruugi moraalsed olla.

Moraal – Moraalinormide kogum – ühiskonnas üldtunnustatud põhimõtete kogum.
Moraal - hunti asemel mõeldud mehi, kes mahejuttu ajavad väikestele tüdrukutele
Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks.

Moraal - ühiskonnas käibel olevad normid, mille kaudu, inimene ennast määrab.
Moraalinormid on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega.
Moraaliotsustused on üldistavad. Kõikidele kehtib samas olukorras ühesugune ettekirjutis.

Moraalirealism on teooria, mille kohaselt moraalilausungite sihiks on raporteerida fakte.
Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe.
Moraal - õigus:Mõned seadused võivad olla ebamoraalsed, kuid siiski kehtivad.

Moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbuspõhimõte, millest inimene oma käitumises
Moraalselt vale on sel juhul, kui ta tegutseb paheliselt või arendab moraalseid pahesid.
Moraal - üksikinimese või ühiskonna eetilised tõekspidamised ja tegutsemise

Moraal - seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega.
Moraal – kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub
Moraali ülesanne on jagada nii kiitust, laitust kui ka tunnustust, karistust ja süüd.

Moraalikasvatus on tänapäeval tuginenud konstruktiivsele õppimise kontseptsioonile.
Moraaliküsimustes on vaimulikel juhtidel kohustus, mitte vaid õigus, manitseda keisrit.
Moraal - käitumisnormid mis määravad inimese ühiskonda ja kaaseisukonda.

Moraalil on eesmärk, s.t inimestel on eesmärke, mida moraal aitab ellu viia.
Moraalirisk – ostjad soovivad tasakaalukogusest rohkem osta ja müüjad müüa.
Moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu.

Moraal on tekkinud oma proto-vormides – erinevad tabu süsteemid, keelud.
Moraalinormid on tavad, mis reguleerivad „peab“ valdkonda kuuluvat käitumist.
Moraalitunne on arenenud välja, sest inimestel on vaja teha teistega koostööd.

Moraaliloeng on õpilasele vastuvõetamatu, valmistõdede pakkumine annab vähe.
Moraalinormid on sotsiaalse korra säilimise seisukohast ühiskonnale tähtsamad.
Moraalne – inimese arvamus kellegi kohta; neil, kes on selle ära teeninud

Moraalinorm – kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub.
Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt.
Moraalireeglid on paratamatud, ratsionaalne toimija jõuab nendeni loogika abil.

Moraalne mudel – nõustaja on eeskujulik isik, kes õpetab, kuidas peab elama.
Moraalne toimimine on kõigile kasulik, kuigi see nõuab tegutsemist teiste huvides.
Moraalinormid on universaalsed, ei ole piiratud riigipiiride ega religiooniga.

Moraalseid seadusi on kolme liiki: Jumalik seadus, tsiviilseadus ja avalik arvamus.
Moraalsest on nende hulgas! Seks raha eest on seesmiselt moraalselt väär.
Moraalil on reeglid ning nende abil saame saavutada enda parema olemise.

Moraal - > liigitamissüsteem pole ette antud, teadlased loovad neid.
Moraal – ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks.
Moraalne kahju – saate peksa, hakkade pimedust kartma ja siis saate nõuda.

Moraalne mudel - häire on moraalne puue, isik on vastutusvõimetu nagu laps.
Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum.
Moraalne on see, mis aitab kaasa kommunistliku revulutsiooni võidule.

Moraalsed pidurid on minetanud igasuguse võime kontrollida inimese käitumist.
Moraaliagent – huvid ja sõltuvad õigused ühishüve määramise osas.
Moraalinormid on tugevalt seotud, nendest on välja arenenud õigusnormid.

Moraalne toimimine on toimimine kohusetundest. See on meie kohustus jumala ees.
Moraalinihilism - moraal on illusioon ja fiktsioon, millest tuleb vabaneda.
Moraalinormid on mitteformaalsed, ega tagata riiklike institutsioonidega.

Moraal – Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE
Moraalses mõttes on mõistus olnud inimese allakäigu peamiseks põhjuseks.
Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt.

Moraal – kõlbelisus- ja käitumisnormis , pole kirja pandud.
Moraal on selleks, et inimühiskonda aidata tõusta kõrgemale.
Moraalikriisi - nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine.

Moraal – moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted.
Moraalinormid on alati käitumiskohustus, millel ei ole alternatiivi.
Moraalinormid on samuti normid, mis reguleerivad inimeste käitumist.

Moraalipõhimõtted on suhtelised ja olenevad isiku kultuurist ja valikust.
Moraalijutlus on alati kõge pikem ja kõge rangemalt jumalakartlik.
Moraalikriis – individualismi ja enneolematu ahnuse vallandumine.

Moraaliseadus on mõistuse seadus, ratsionaalne olend kehastab seda.
Moraali areng tähendab kõigi nende kolme komponendi arendamist.
Moraaliskeptitsism – objektiivseid moraalistandardeid ei ole olemas.

Moraal - ühiskonna valdkond kõlblus ja käitumisnormid.
Moraalne toimimine on toimimine teiste kätumist juhib enesearmastus.
Moraalsus on saada häid tagajärgi sõltumata kavatsustest.

Moraali lugemine - teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema.
Moraalil on normatiivne, teguvust suunav ja juhtiv aspekt.
Moraalitee – allegooriliste tegelastega õpetlik näidend.

Moraalsed ootused on ulatuslikud, kuid võimalused sageli piiratud.
Moraal – ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum.
Moraal on kõik vastupidine, kui ta tegelikult paistab.

Moraalil on individuaalne iseloom, õigusel - sotsiaalne.
Moraalne headus on sõltuvuses enda allutamisest Jumala tahtele.
Moraaliprintsiip on põhimõte, millest lähtutakse ühiskonnas.

Moraaliprintsiip - Tegutsemisjuhis, kuidas ühiskonnas käituda.
Moraaliseadused on kirjutatud inimlikku loomusesse jumala poot.
Moraal - inimene teeb kõike kümne kordselt tagasi.

Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid.
Moraal - käitumisnormide ja põhimõtete süsteem.

Moraalieelne – 0-4,5 e.a. puudub reeglitest arusaamine;
Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata.
Moraal - ühiskonnas kehtivate normide järgmine.

Moraalireeglid on reeglid, millele ei tule teha erandeid.
Moraal - käitumisnorm.Mošee- islami pühakoda.

Moraal – praktika näidates kätte VÄÄRTUSED
Moraalifilosoofia ehk eetikaga praktilise filosoofia tuuma.
Moraalikriis – inimesed kastuasid seda kurjasti ära

Moraalne mõjuvõim on omane grupile, kellega juht töötab.
Moraalne väärtus on ühenduses tema intellekti täiusega.
Moraal on endale kehtestatud normide küsimus.

Moraal on hinnanguline Valetamine on pahe jm.
Moraalinormid - reguleerivad „peab“ käitumise .

Moraal –  üldtunnustatud põhimõtted 
Moraal on üheaegselt nii era kui ka avalik.

Moraal on vaatenurk tõsiasjade hindamiseks.
Moraal – KONKREETSEID KÕLBELISI NÄHTUSI.
Moraalil on hinnanguline iseloom (hea - halb).

Moraalinorm – inimese hingeline tõekspidamine.
Moraalne on vaid teadlik kat imper jälgimine.
Moraalne õigsus tähendab olla Jumala poolt tahetud.

Moraal on seega sotsiaalse kontrolli vorm.
Moraali aluseks on kaastunne. Kogu elu on kannatus.
Moraali subjektil on kindel arusaam heast ja kurjast.

Moraalialased väited on ettekirjutavad ehk normatiivsed.
Moraaliprintsiibid on vajaduse ja huvide funktsioonid.
Moraalitee - Õpetlik, allegooriline näidend.

Moraal on inimeste loodud, mitte looduse.
Moraalinormid on tihti eri kultuurides erinevad.
Moraalprintsiibid on nt. ausus, au (aumõrvad islami

Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga.
Moraal – sõprus ja voorus lahutamatud

Moraalinormidega - oma usu ja oma rahva moraaliga.
Moraal on tihedalt seotud ka seadusega.
Moraalikohustustel on imperatiivne (käskiv) jõud.

Moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutised.
Moraalipõhimõtted on suhtelised,  Lapsetapmine.
Moraalistandardid on segased ja muutuvad pidevalt.

Moraalne kahju - eelkõige füüsilised isikud.
Moraali probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe.
Moraalinormid – tavad, mida tuleb järgida.

Moraaliseadused on selle väljendused inimeses.
Moraal tähendab meie enda vastutust.

Moraal on arusaam, eetika on teadus.
Moraal on üleüldine, universaalne.

Moraal on ühiste arusaamade kogum.

Moraal on vanem igast religioonist.

Moraali aluseks on pigem inimeseks olemine.


Moraal on omamoodi universaalne.
Moraal on kogemustevaba. Üksnes

Moraal – moraalinormide kogum
Moraalsed õigused – kehtivad moraalselt.

Moraal - moraalinormide kogum.
Moraalid on afektide märgikeel.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Moraalne laostumine – selle sümboliks sai ,,pühamees’’ Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavae toetajate seas.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Moraalinorm –  eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Kui tava järgitakse reeglina ühistegevuses,  kollektiivselt, siis moraalinormist juhindumine puudutab inimese isiklikku hingelist tõekspidamist. Nende kujunemist on tugevalt mõjutanud  maailmausundid. (nt kümme käsku, õpik lk 27)

Vote UP
-4
Vote DOWN
Moraalne kohustus on absoluutne, see kehtib tingimusteta.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto