Kasvatusteadustete loengud ja grupitööd (1)

1. loeng
Sissejuhatus kasvatusteadustesse
Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp
 Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum . (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis ( Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga
 Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta?
 Elust enesest midagi kasvatusest . Kasvatustegelikkus ? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud , maakoolid ) Teoreetiline analüüs!
 
ÕPIMAPP enne jõululaupäeva
Igast teemast lähtudes esitad küsimusi.
Lühiesseed?
Rühmatööde kokkuvõtted
Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad)
Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda
Essentsialism =olemus
Kas inimesel on olemus? Mis on tema olemus? Mis on kasvatuse eesmmärgid?
Füüsiline olemus - meeltega tajutav; inimese suhe oma kehasse; lasta ja täiskasvanud inimese füüsise erinevused; laps kogeb end läbi motoorika ; väidetakse et arvutite ja asjade pärast lapsed degenereeruvad füüsiliselt.. Ürgsed instinktid kaovad. Akseleratsioon-inimesed on oma kogult kiirelt suurenenud.
Emotsionaaline - Voldemart Pinn(?); ürgne - annab märku ohust/ümbritsevast; inimene on võimeline olema erinevates seisundites. Inimese arengutaset nöäitab ka see kui erinevaid emotsioone/tundeseisundeid on ta võimeline kogema /kui lai on tema tundeskaala (tundennüanssid); Sport teenindab ühiskonna emotsionaalsust(rahvuslikku egoismi väljendus);
Intellektuaalne - Ma mõtlen, järelikult olen ma olemas; võimaldab reflekteerida elu (järelemõelda kogemustele ) võimaldab tõusta meta-tasanditele(kuskilt kõrgusest ennast/emotsioone/elu vaadelda ja analüüsida). Hariduse mõte on intellekti arendamine; Arengut teeb rakseks aja puudus.
Sotsiaalne - laste jaoks väga tähtis juba algkoolis, eriti tähtis murde-eas; Sõbrad, kaaslased, teistega koos olemine/ arvestamine ; kasvatus aitab kaasa sõprussidemete/tunnete arendamisele/alustamisele; Sotsiaalsus jäetud hariduses tagaplaanile (on küll tugiõpilased/ organisatsioonid aga nendest ei piisa/lapsed ei julge neile läheneda)
Eetiline - väärtusvalikud; kuidas mahun mina ühiskonda?; kas ma olen usaldatav?; manipuleerimine ; Pipi Pikksukk - hingelt soe, ei sallinud ülekohut, oli väga eetiline.
Esteetiline - ilu, inetus , traagiline, koomiline , ülev, madal ;
Religioossne - piiride tajumine ; tegelikkus mida inimene ei tea; inimese meeled ei ole võimelised "ülemaid tasandeid" tajuma; kes me oleme? Miks me siin oleme? Mis on inimkonna eesmärk? Lapsed kipuvad esitama suuri küsimusi (kuhu läheb päike? Mis on tähtede taga? Mis saab kui inimene ära sureb ? Kuidas ma siia ilma sain? Jne)
Filosoofia lastele;
Mina teadvus/minasus: mina olen ainult mina ise. Tunneb, kogeb, tajub , otsustab. Mina on teadvustamiskeskus universumis. Mina on see kes meid elus juhib. Identiteet - kes ma olen? Milline ma olen? Milliseks ma võiksin saada? Kasvatuse ja hariduse protsessid kujundavad meie identiteedi.
Kasvatus=sissejuhatus ellu
Põhiküsimused kasvatuses
Kes on inimene? Milliseks peab ta saama?
Hilisrenessanssil sai inimesest küsimus iseenda jaoks; hiljem seisused muutusid vähemtähtsaks ja oli iga inimene oli oma saatuse sepp .
2. loeng
Sissejuhatus kasvatusteadusessse:
Kasvatus on:

kasvandikus peituvate instinktide ja pürgimuste terve ja harmooniline arendamine.

isiksuses kõlbelise iseloomu kujundamine.

kultuuriväärtuste vahendamine kasvavale põlvkonnale.

inimlik toiming, mille mõtteks on eelduste loomine inimese mitmekülgsele arengule ja kasvule.

inimese kasvamine ja arengu reguleerija.

kasvamise saatja , kasvaja aitaja .

loomine õppitava inimese kujundamiseks.

suhe ja suhete loomine.
Kasvatus on

sihipärane mõjutamine

interaktsioon

sotsialisatsioon

transformatsioon

arengutingimuste looming
Kasvatustegelikkus
Inimeste poolt kasvatuseks nimetatud ja tunnistatud tegelikkus oma tähenduste, põhjuste ja mõjudega.

Tegelikkuse tõsiasjad ja sündmused

Ühiskondade tekitatud struktuurid , võrgustikud, süsteemid ja institutsioonid

Kasvatust puudutavad mõtted, väärtused, hoiakud, arusaamad

Ideaalid, fantaasiad, unelmad, igatsused, illusioonid ehk võimaliku tuleviku dimensioon
Kasvatusttegelikkuse tasandid :
Ajalises plaanis:

varasem

nüüdne

tulevane
Ruumilises plaanis:

indiviidi

grupi

institutsiooni

regiooni

rahvuse

globaalne tasand
Kavatusteadvust võib vaadata mitmes plaanis :
Kelle teadvus?

Argiteadvus

Pedagoogiline teadvus

Teoreetiline teadvus
Mille teadvus?
1)Eesmärgi teadvus:
1. Inimest üldiselt vääristavad omadused
2. Konkreetse lapse võimalik areng, vajadused, tulevik
2)Sitatsiooniteadvus:

lapse seisundi ja arengustaadiumi mõistmine

kultuuri, ühiskonna ja arengukeskkonna seisundi tajumine

võime mõista konkreetset situatsiooni
3)Meetoditeadvus-mis antud olukorras toimub?
ISESEISEVTÖÖ
a) enese puhul:

kindlameelne

tähepanelik

sõbralik

aus

usaldusväärne

positiivne

hea suhtleja

pürgima oma unistuste poole

mõistlik

avara silmaringa
b) mille poole soovitate püüda teistel:

looduslähedane

aus

hoidma tervist ja loodust

hoiduma vägivallast

iseseisev

stressivaba elu
Tänapäevased:

hoida loodust

hoida tervist

positiivne

pürgiv unistuste poole

tolerantne
Tulevik:

Inimesed muutuks sõbralikumaks

Kaitseks ühiskonda
Sarnasus:

Positiivsus

Ausus

Unistuste poole pürgimine

Enesekindlus

Sõbralikkus
Erinevused enese puhul:

Iseseisvus

Avar silmaring
Erinevused teistel:

Stressivaba elu

Looduslähedust
3.loeng
Kasvatusteadus laiemas plaanis - vaatleb inimest kasvatuslikust aspektist (kuidas nad kujunevad, kasvavad, arenevad; mis moodi toimuvad kasvatuse nimel loodud institutsioonid; jne
Paradigma - teadusliku mõtlemise ajalooliselt väljakujunenud viis, mille aluseks on ühiskonnas tavaks saanud maailmast arusaamise alused
• Loodusteaduslikku mõtteviisi esindavad paradigmad : lähtekohaks on aistingute ulatuses olev kindlatele seadustele alluv tegelikkus.
Empirism , positivism, pragmatism , behaviorism
Vaimuteaduslikud paradigmad: lähtekohaks tegelikkuse inimesepoolne läbielamine inimelu terviklikkuse kontekstis
Fenomeniloogia, hermeneutika , eksistentsialism, kriitlis-emantsipatoorne paradigma.
Kasvatusteadus
• Uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid
• Loob ise kasvatustegelikkust
Kasvatusteaduse valdkonnad:
• Kasvatusfilosoofia - arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatelist ainest; siit saab alguse arusaam inimesest;
• Kasvatusantropoloogia - vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast
• Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatusega
• Didaktika - uurib õpetamist ja õppimisprotsessi
• Kasvatussotsioloogia - Uurib kasvatustegelikkuse sotsiaalset poolt
• Võrdlev kasvatusteadus - uurib ja võrdleb eri kultuuride kasvatussüsteeme
• Kasvatuse ajalugu - uurib eri ajastute ning nende esindajate kasvatusalast mõttelugu

• Eripedagoogika - uurib erivajadustega indiviidide õpetamist
  

• Andragoogika - uurib täiskasvanuid õppijatena ja arendab välja toimivaid täiskasvanute õpetamisviise
Grupitöö
Mõõta või mõista
Püüa leida ja kirjeldada võimalikult palju neid asjaolusid, tõsiasju ning näitajaid koolis, mida oleks tingimata vaja mõõta?
Nüüd kirjeldage neid tõsiasju ja asjaolusid, mida mõõta pole võimalik, ent mida oleks vaja mõista.
• Kuidas hindate praegust olukorda mõõtmise ja mõistmise vahekorra osas?
• Millal on õigustatud üks ja millal teine?
• Mida tooks mõõtmise alatähtsustamine enesega kaasa?
• Tehke ettepanekuid , kuidas saavutada tasakaal.
Mõõta saab / Mõõtma peab:
Hinded( hinnete keskmised), õpilaste arv, tundides kohal käimine, hilinemiste arv, tundide arv, ruumi suurused, toa temp,
Mida oleks vaja mõista?
Õpetajate suhtumine õpilastesse; inimeste erinevused ( kehaline võimekus, intelligentsus , kasvatus ) ;
1. Pigem mõõdetakse kui mõistetakse.
2. Mõõtmine on õigustatud kui blabla
3. Inimesed eelistavad seda kui neil on ees piirmäärad millega võrrelda enda saavutusi/oma õpilaste saavutusi. Kui on ette kirjutatud piirmäärad/normid siis see motiveerib õpetajaid/õpilasi pürgima parimate tulemuste poole ( üritab saada üle piirmäära/ normi tulemusi, et tunda ennast erilisemana/targemana/hästi.
4.loeng
Kasvatus peaks suutma:
1)

Isiksusele-identiteet

Indiviidile

Individaalsus

Isesus- eneseteostus
Isesus→ isekus → isetus
2)

Initsatiiv-algatusvõime
3)

Mitmekülgsed kogemused
4)

Kriitilisus (käibetõdede vastu)
Kuidas kasvatust kogeda halvana?

Püüdmine inimest vormida mingi mudeli või pildi järgi

Laps defitsiitse(halva) olendina-laps on paha, ei saa hakkama→usupuudumine lastesse

Autoritaarsus (tugev isik, kuulekus,sõna maksab
Kas on olemas head kasvatust?
Kasvatusele soodne situatsioon võiks välja nii:

Väärtuslikud tegevused, mis avavaid mitmeid arenguvõimalusi

Ruum kasvava inimese loovate jõududele

Võimalused väärtuslikeks elamusteks

Võimalused mitmekesiseks tegevuseks

Mitmekülgne impulssiderohke kasvukeskkond

Austus lapse isiksuse vastu

Kogemused, mis avavad võimalusi uuteks kogemusteks

Rohked eneseväljendusvõimalused

Vajaduse tekitamine iseseisvaks tegutsemiseks
Kasvatus on lapsele arenguimpulsse pakkuv tegevus, mille toimel sünnib soov otsida tõtt ja ületada oma praegune seisund.
Kasvatusele on ebasoodne:

Alandaminev, slvav ja halvustav õhkkond

Instrumentaalne suhtumine lapsesse

Lapsi koheldakse tehnoloogiate abil ning temas nähakse minmesuguseid “mehhanisme”

Hoolimatus lapse arenguvajaduste suhtes

Dogmaatiline ja autoritaarne hoiak lapsesse

Suutmatus tajuda lapse vajadusi

Sund, mõismatus, käsud, keelud

Indoktrineeriv keskkond

Laspse sunnitud passiivne seisund

Peatähelepanu kuulub lapsele sunatud ootustele

Lapse võrdlemine ja nende saavutuste pidev mõõtmine

Silmakirjalikkus: deklareeritud ja varjatud reeglid
Laps tajub end pidevalt vgu tegeva ja puuduliku olendina. Kasvatust nähakse kui võimu ja parandustegevust.
GRUPITÖÖ
Hea kasvatus:

Arvestav( arvestab lapsega)

Avatus

Ärakuulamis oskus/mõistev

Kannatlikkus

Austus( ausutus lapse vastu)

Võrdsus

Suunab last

Piirid(reeglid)

Mõistev
Halb kasvatus:

liiga nõudlik

liigne autoriteet

passiivsus

ambitsioonikas
Täiskasvanud püüavad omaenda arengus:

Kannatlikus

Teadmishimuline

Suhtlemisoskust(oskus noorega suhelda)
Täiskasvanutel tuleks üle saada:
Kinnisideed(liigne tavade järgimine)
5.loeng
Väärtused.
Hea elu problem tähendab küsimust inimväärse elu peamiste tingimuste järele
Objektivistid- on olemas onjekstiivsd sisemised mõõdupuud hea elu määratlemiseks, sest kõigil inimestel on universaalsed põhivajadused.
Subjektivistid- see, mis on kellegi jaoks hea, sõltub tema kalduvustest, eelistustest ja soovidest. Elama head elu siis, kui selle tundetasandil heaks kiidame.
Universalväärtused:

Inimene kui väärtus

Indiviidi vabadus

Indiviidi õigus

Indiviisi võrdsus
Euroopaliku trditsiooni valgustusajastu pärit väärtused: vabadus, vendlus ja võrdsus.
Kristlikud väärtused: usk, lootus, armastus.
Antiik ajast pärit põhiväärtused: õigus, julgus , mõõdukus ja tarkus.
Väärtused muudavad elu elamisväärseks.
Üks kasvatuse keskseid moodustusi on inimkäsitlus.
Täna pole enam tuumvärtusi, vaid on üksteisega võrdlevaid väärtused. Väärtused pole enam ühiskonda koos hoidev jõud, vaid indiviidi vaba valik.
Väärtused-põhjapanevad inimelule orientatsioonilist alust loovd väited, mille nimel midagi juhatab; nimetatud ka soovide objekstiks.
Normid-üldkehtivad reeglid, mille alusel praktilises elu toimitakse.
Moraal - konkreetne väärtuste ja normide kogum, mis võetakse omaks mingi kultuuriga seoses ja mis puutub praktilist elu.
Eetika -moraali puuduvad aruteinud hea ja halva, õige ja vale suhtest. Moraal on vaatenurk tõsiasjade hindamiseks.
Väärtused on indiviidide ja ühiskonna eelistused, mida rakendadakse oma arvamuste ja kogemuste hindamisel ning otsustamisel , kuidas elada ja mida pidada oluliseks.
Nad toimivad nii teadmiste kui uskumiste, tundmuste, emotsioonide ja suhtumiste, teutsemise ja käitumise tasandil.
VÄÄRTUSTEMINE JA VÄÄRUSED- kuuluvad kasvatuse olemusse

Kus on inimesed omavahel suhtes, seal on võimatu olla kasvatmatu

Kui kasvatus on suhe ja suhete loomine, siis suhete öaadi määravad väärtused.
Normid ja väärtused on pedagoogilise tegevuse põhiprobleem, sest:

Kuivõrd kasvatus on sekkumine teise ellu nõuab see alati õigustust

Kasvatuse sihipärasus eeldab millegi väärtusliku olemasolu

Kasvatuses on alati tegu valikute ja otsustamisega, aga need põhinevad väärtustel.

Väärtustel on oluline osa teadmiste tulva valitsemisel- õpitakse mõistma, milline on asjade tähendus loodusele , kultuurile , inimkonnale.
Kool kui väärtuskeskkond
Väärtusi vahedatakse:

Läbi õppekava (teemavalikud, illustratsioonid, kujutatu laad , häälestus, iseloom)

Läbi koolikultuuri, kooli keskkonna, argipäevasituatsioonide

Läbi õpetajate väärtuste, suhtumine, hoiakute, käitumise.
Väärtuskasvatuste võimalikke viise koolis:

Kogemused, konkreetsed olukorrad, sündmused

Lastele loodud, võimalus teha samm-sammult omaenese väärtusotsuseid

Ilmingute nägemine moraalse probleemina ja nende üle arutlemine

Harjumused, oma harjumuste põhjuste ja mõju mõistmine.

Ruumijaotus, ruumi funktsioonid

Kunst , kujutlusvõime, moraalsed fantsaaiad.

Laks kui aktiivne osapool inimlikus läbikäimise ja kool sündmuste ning õppetöö korraldamises.
GRUPITÖÖ
Vapp :

Tasakaalukus

Õiglus

Ausus

Tolerantsus/avatus

Tarkus

Sõbralikkus

Täpsus

Põhjalikkus

Hoolivus
Kilp:

Rassism

Õelus

Pealiskaudsus

Silmakirjalikus

Laiskus

Kadedus
Kust on pärit need väärtused, mida soovikisid omada ning läbi enda esindada?

kodust

koolist

ühiskonnast
Kust on pärit need väärtused, mille eest sooviksid end kaitsta?

Ühiskonnast

Koolist

Töölt

Elust enesest
Milline on nende seos kasvatusega?

Püüame läbi kasvatuse neid edasianda
7.loeng
LAPSEPÕLV
Lapsepõlv on ajalooline ilming.
Lapsepõlv kui psühholoogiline ilming.
Lapsepõlv kui sotsiaalkultuuriline ilming.
Laps kui defitsiitne olend
See on olen olnud Õhtumaise tsivilisatsiooni peamisi arusaamu

• See on täisväärtuslik, laps on mitte veel saavutanyd kvaliteet
  
• Täiskasvanud suutmised on mõõdupuyks inimesed kõlbulikkuse hindamisel
  
• Täiskasvanud on tegelikkuse nägemise autoriteedid
  
• Lapsepõlv on eluetapp, mil on väärtus vaid kellekski saamise mõttes
  
• Laps saav kasutusele võtta kui resurssi kellegi eesmärkide teostamiseks
  
• Lapsesse tohib suhtuda kui täiskasvanute projekti
  
• Laste soovid, vajadused ja tegevused on vähem väärt kui täiskasvanuil
  

Tulemuseks!
Ülemuslik suhtumine on muutnud laste elumaailma disisipliin ruumiks, mille võiks tükeldada ja muust maailma eraldada.

• On tekkinud erinevate generatsioonide lahus maailmad
  
• Laste seisund on allutatud ning perifeerne, nad on ühiskonnas hääletud ning nähtamatud
  
• Kasvatus samastatakse seotsialitsiooniga ehk valitsevate ühiskonnaelu vormide tingimusteta omaksvõtuga
  
• Peamine osa ühiskonna tasandil lahendavatest probleemidest lähtuvad täiskasvanute vajadustest ning sooviidest
  
• Last vaadeldakse ka uurijate poolelt täiskasvanukeskselt
  
• On kujunenud täiskasvanute ennenägematu võim laste sümboolse keskkonna üle
  

8.loeng
HARIDUS
Indiviidile- mis indiviidiga toimub, haridus täiustaks ja arendaks
Haridus on:

Kui ppõrgimus jumalanäolisuse poole ( keskaeg )

Kui inimese võimete- valmiste esiletoomine (uushumanism)

Kui inimese eneseloomine harmooliseks tervikuks ( humanism )

Kui kriitikavõime võõrpoolse äramääratuse vastu ( valgustus )

Kui inimese püüd end teostada antud ajaloolis - ühiskondlikes elusseotes ( materialism )

Kui maailmamõistmine ja vastutus maailma eest (modernism)

Kui rikkalikud õppimisviisid ( postmodernism )

Inimese ja maailma ühenduse teke, inimese saamine mõnituseks vabaks olendiks

Inimlik jõupingutus, et asuda maailmaga produktiivsesse suhtesse nii omaenese võimalusi leides kui häid ühiskondlike eluvorme luues

Üritus leida traditsiooni ja tulevikunõudmiste vahelist pingest need kultuurisisud, mil oleks tähendus ka tulevikus

Oma kogemuse pidev reorganiseerimine rekonrueerimine, mis suurendab võimet suunata järgmiste kogemuste suunda.

Protsess, mille tulemusel inimene üha enam teab, kes ta on, kus ta on, mis ta teeb ja mis tal tuleb teha.
Haridus on jätkuv lõputu enesemääratlus, kes ma oles, kus paiknen, kus olen, mida ma olen saavutuanud, mis mul teha tuleb kõige eelnevaga .
Haridus on:

Inimese enese leidmine(suutmised, tahtmised, mõtted)

Enese loomine (kasvatus, käitumise muutmine, moraali muutmine)

Enese ületamine (tuleb näha vaeva, arenguga tuleb tegeleda, väljumine mugavus tsoonist)
Froneesis- praktiline tarkus (igal pool leida praktiline lahendus, inimene on tark ja leiab lahendaus.
Haridus inimene:

Eitab ebainimlikkust nii eneses kui enese umber

On võimeline olema õnnelik ja tundma rõõmu, sest deemonis temas on rahu saanud

Tunneb oma olemasolemise lugu nii ajaloo mutmist kui enese isikulugu

Valmis vastutama iseenda ja maailma eest.
GRUPITÖÖ
Ajastu väljakutsed.
Kas hariduse kaudu saadud pinnas on kindel, et vastat ajastu väljakutsetele?
Saame:

Valmistunud olema sotsiaalses plaanis, et osata suhelda ja suhelda teistega, oimida, ühiskonnas, distsipliin, tabud, käitumisnormid.

Õppimisvõime,kuidas õppida, ei leiaks ise teadmisi ja infot umbritseva kohta.
Ei saa:

Praktilisi oskus

Väljakutsed:
Tulevikus:

Füüsiline hakkama saamine(maj surutis )

Tehnoloogia areng→ka tulevikus

Sotsiaalsed vajadused ja oskused (läheduse loomine, sõprussuhete hoidmine)
AJASTU VÄLJAKUTSED
9.loeng
ÕPPIMINE
See, milleks õppimine mõistetakse, oleneb, mida peame siin peamiseks ja oluliseks. Kas:

• Inimest kui õppijat- et mõista, mis temas juhtuma hakkab, - kuidaš ta oma teadmist loob, mis on teadmisele tulemise seadusepärasused ja eksiteed nind millal ollaks õppinud
  

 
Või

• Inimvaimu ja inimtegevuse tooteid- see on teadmisi, oskusi, vilumisi, tehnoloogiaid, väärtusi, lugusid jne - et need oleksid järgmise põlvkonna poolt omandatud
  

 
Mõeldes need ümber inimtunnetuse 'valda, võiks rääkida õppiva inimese vaimu kahest põhihoiakust KOGEMISEST JA KOGUMISEST
Tähtsaim on sooritus.
Mida teeme, kui arvame end õppivat?
Õppimist võib mõista erinevalr viisil- lähtuvalt sellest, milline inimtunnetuse aspekt on loetud keskseks
Õppimine kui talletamine- Õppetus korrastab saadud kogemust, õpilane kasvatab teadmiste ladu
Õppimine kui mõistimine- Teadmine on kogemust korrastav terviknägemine. Parim mõistmine saavutatakse tõsiasju uurides
Õppimine kui määratlemine ja reeglistamine- Õpime põhjendades ning tõsiasjade pädevust testides. Õppimise tulem on ka väärtused.
Õppimine kui tõlgendamine- Õppimine on tähenduste moodustumise protsess, horisontide avardumine ning sulandumine
Õppimine kui tegevus- Meie toimungud saavad tegelikkusest tagasisidet, sellest lähtuvalt katsetame ja tegutseme edasi. Mõtlemine käivitub probleemidega kohtumisel .
Õppimine kui reflektsioon - Tuleb pidevalt küsida teadmiste pädevuse järele, seniseid arusaamu kriitiliselt läbi valgustades.
Õppimine on isiksuslikult tähenduslik kui :

• Tajutakse õpitavad valdkonnas sisalduva teadmiste vajalikkust kui väljakutset
  
• Hinnatakase väärtuslikuks kogemuseks õppimine ise
  
• Tajutakse, et juhitakse oma õppimist ise- saavutatud on võim oma õppimise üle
  

Bernhard Dieckmann: Õppimine on tähenduslik, kui inimesed tajuvad oma kogemusi kui küsimusi ning mõistmist kui vastuseid neile.
Hea õppimine on:

• Konstruktiivne- otsitakse ja luuakse aktiivselt uusi tähendusi
  
• Kumulatiivne- arvestatakse eelnevaid teadmisi, oskusi, kogemusi
  
• Isejuhtiv- õppija planeerib, juhib, jälgib ja hindab oma õppimist ise
  
• Eesmärgipärane- Õppija mõistab, miks ta midagi teeb
  
• Situatiivne - kaasa mängib miljöö
  
• Sotsiaalne- on võimalus ühistööks
  

Soodsa õpikeskkonna loomiseks on TÄHTIS!

• Teada, mida õppija eelnevalt teab
  
• Erinnevustega arvestamine, õpitava diferentseerumine
  
• Eneseausus- keegi ei õpi hästi, kui ta on tehtud õnnetuks
  
• Sõltumatus, millega kaasneb vastutus
  
• Õpitava planeerimine
  
• Panna õppija mõtlema
  
• Hindamine
  
• Õpetaja entusiasm ja loov hullus
  
• Klassi optimistlik ja salliv õhkkond
  

Hea õppimine on õpetaja ja õppija ühise tegevuse viit.
10.loeng
KOOL
„Ükskõik kuhu maailmas lähed, kooliks ehitatud maja tunned alati ära“
Antikaine, Rinne ja Sainen- mis on koool , mismoodi toimub
Kool peegeledab ühiskondlike töö tegemise viise.
Kool kui indrustriaal ettevõte.
Kooli funtsioonidest:

• Õpetajate ja õpilaste tegevust suunavad töömaailma nõudmised: palgatööl põhinev suurtootmine vajab kannatlikke uisnaid distsiplineeritud kuulekaid instruktsioone järgivaid inimesi
  
• Kooli abil loodetakse säilitada ühiskonnas stabiilsus ning valitseda tulevikku
  
• Ühiskonda raputavad hädad läkitatakse tihti koolile lahendamiseks; milleks narko - ja aidsiennetustöö, tarbija-, demokraatia-, meedikasvatus, on vaja elimineerida vägivaldsust, terrorismi, teostada tervise-, öko-, liilus -, kodaniku jne kasvatust
  
• Koolist on saanud ohustatud kultuuriväärtuste, traditsioonide, solidaarsuse jne hoiupaik, mis peaks neid kaitsma ühiskonnas maad võtnuderosiooniprotsesside eest.
  
• Suurenenb koolile suunatud globaalsete trendide surve käsikäes lokaalsete ohtudega nagu meediamaailm, meelemürgid, massikultuur
  

Ellen Key praegusest ja tulevikus koolist
Meie kool täna Tulevikukool

• Hingede tapja ja nivelleerija: lämmatab individuaalsust, pärsib iseseisvust ja mõtlemisvõimet
  
• Passiivne õpetus: õpetajakeskne, liiga valmis teadmine
  
• Tükeldatud faktiteadmine: õpilastest tehakse entsüklopeediaid
  
• Palju aineid takistavad süvenemist
  
• Hinded ja tunnistused määravad õpetuse laadi
  

• Kasvatus elu jaoks, individuaalse toetamine , valmisolek osalemiseks ühiskonnas
  
• Aktiivus, kogemuslikkus, enese valikud , õpetaja on suunaja
  
• Tegelikkusel põhinev üldharidus
  
• Valikuvabadus, ainete intergratsioon , kohustuslikke aineid vähe
  
• Ei tunnistusi ega kiitusi, sisemine motivatsioon