Moraali ja eetika kasvatus spordis (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

docx

MORAALNE JÄRELDAMINE JEAN PIAGET JA LAWRENCE KOHLBERGI ARENGUASTMETE TEOORIA PÕHJAL

TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut MORAALNE JÄRELDAMINE JEAN PIAGET JA LAWRENCE KOHLBERGI ARENGUASTMETE TEOORIA PÕHJAL Referaat Tallinn 2012 2 Sissejuhatus Referaadis käsitletakse Lawrence Kohlbergi ja Jean Piaget vaateid moraalsele arengule. Jean Piaget tegeles eelkõige laste arengu uurimisega. Piaget võrdles lapse kognitiivset arengut evolutsiooniga, mis kulgeb läbi etappide. Piaget väitis, et üleminek ühelt astmelt teisele toimub eeldusel, et eelnev aste on läbitud, st arenguastmeid vahele jätta ei saa. Erinevas arengustaadiumis lastel on erinevad moraalsed normid. Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt Piaget'le väitis Kohlberg, et laste käitumise aluseks on moraalne põhjendamine. Arengutasemeid ei saa vahele jätta ning ühel arengutaseme olevad lapsed käituvad ühesugusel viisil. Erinevatel arengueta

Psühholoogia

8

docx

Aus mäng

Aus mäng Aus Mäng on kutsutud ellu, et suurendada teadlikkust spordieetika vajadusest. Ausa Mängu rõhutatud printsiibid on: reeglitest lugu pidamine, kohtunikest ja nende otsustest lugu pidamine, vastastest lugu pidamine, anda igaühele võrdne võimalus osaleda ja säilitada enesevalitsemine Aus Mäng näitab suhtumist ja käitumist spordis, mis on kooskõlas uskumusega, et sport on eetiline toiming – see ei sisalda vägivalla, pettuse, medikamentide kuritarvitamise akte või ükskõik milliseid teisi väärnähtuste vorme, mis on ette võetud selleks et võita. Kui mainitud elemendid kaasnevad spordiga, kaob tõsine võitlusvaim ja spordile ei jää alles mingit eesmärki. Aus mäng ei tähenda vaid kirjapandud reeglitest kinnipidamist vaid pigem kirjeldab sportlase, treeneri, kohtuniku, spordijuhi, pealtvaatajate jt

Sport

4

pdf

Eetika eksam

1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega

Ühiskond

19

docx

Arenguteooriad

Omases keskkonnas on märgistiimulid, mis vallandavad käitumisjärgnevused. Etoloogia panus - Adaptatiivne (kohanemis) käitumine o Kommunikatsioon o Vanema lapse suhted o Näo väljendused o Kehakeel Etoloogia piirangud - Etoloogia kirjeldab rohkem kui seletab - Kuidas tõestada, et inimese käitumine on evolutsioonilselt muutnud, mis moodi on funktsioneerinud ellujäämis vahendina ­ raske seletada - Eetika taha jäävad palju uuringud - Etoloogia meetodid on keerulised ja töörohked - Kuidas jagada käitumisvoolu ühikuteks - Kuidas alati loomulikus keskkonnas uurida  - Mida vanem on inimene seda raskem on etoloogiale omaseid meetodeid kasutada, sest käitumine muutub kognitiivselt vahendatuks - Kuidas leida käitumine, mis on kõigil liigi esindajatel kuid see poleks eripära - Kasutusel pigem ontogeneesi varasematel astmetel ( vaata Bowlby'it) Ch

Psühholoogia

38

docx

Arengupsühholoogia eksamiks kordamine

Arengupsühholoogia Kuldvillak:  Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne  Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine  Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm  Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt  Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria  Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu  See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse  Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil  Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed  Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine  Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine  Nii nimetat

Arengupsühholoogia

28

docx

Arengupsühholoogia

NB! Inimese arengut saab kõige paremini seletada uurides kogemust ja keskkondlikku mõju. Rõhutas veel enesekontrolli ja enesedistsipliini. -> Selleks peab in olema füüsiliselt terve. Reegleid ei tohiks verbaalselt seada- vaid läbi mudelite , eeskuju. (mudel e tähenda täiuslikkust) ja praktilised harjutused (kas suudab) Laste kognitiivne võimekus-lapsed mõtlevad teisiti ja neil on sünnipärane uudishimu. Põhimõte: õige kasvatus ja haridus->täiuslik inimene Jean-Jacques Rousseau (1712-1778)-filosoof. ,,Emile ehk kasvatusest" (1762) ,,Mässumeelsusest" Loodusliku, naturalistliku kasvatuse pooldaja- naivism- i areng tuleneb kaasasündinud protsessidest, mis ennustavad käitumist. R lõi lapsekeskse lähenemise filosoofia. Nativism. Nb! Loodus ja in inimühiskonna mõjud on vastandlikud. R. usub sünnipärasesse headusse. Sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatud. Lastele ei tohiks peale suruda

Arengupsühholoogia

18

docx

Arengupsühholoogia seminarid

ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu j

Arengupsühholoogia

29

docx

Arengupsühholoogia

 2. EGO ­ ei ole kaasasündinud; hakkab kujunema, kui lükatakse edasi id vajaduste rahuldamist; vahendab reaalsust ­ `mina', teadvustatud osa- ratsionaalne 3. SUPER EGO ­ `ülimina`, ühiskond, reaalsus, sotsiaalsed normid, keskkond; viha vanemate vastu pööratakse sissepoole, hoiakud Ego on ainus ratsionaalne osa, id ja super ego ei toimi ratsionaalsusel Superego ja ego toimivad moraali peal, id mitte Nt. Tahan seda kaelakeed (id) ­ plaan, kuidas seda saada; varastada nii, et keegi ei nãe (ego) ­ varastamine on vale, ema õpetas juba nii jne (super ego) Freudi arenguastmed (psühhoseksuaalsed) ­ rõhutab id'i: 1. Oraalne faas ­ naudingu saab suu kaudu, süües ­ eesmärgiks luua usalduslik sõprussuhe emaga, mis määrab tulevased suhted 2. Anaalne faas ­ naudingu saab potil käimisest ­ asendub

Arengupsühholoogia

Kommentaarid (1)