Moraali ja eetika kasvatus spordis

Ojaste, Tanel

Moraali ja eetika kasvatus spordis (1)

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

TARTU ÜLIKOOL
KEHAKULTUURITEADUSKOND
Tanel Ojaste
MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES
Referaat
Tartu 2009
SISUKORD
Sissejuhatus . . . . . . . . . 3

Aususe ja võrdsuse põhimõte . . . . . . . 4

Aus mäng ( Fair play) . . . . . . . 4

Moraali kasvatus . . . . . . . . 5
2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5
2.2. Isiklik käitumine . . . . . . . . 6
2.3. Moral development (Risto Telama) . . . . . 7
2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8

Moraali hindamine . . . . . . . . 8

Moraali hindamisega seotud valdkonnad . . . . 8

Bandura teooria sotsiaalsest õppimisest . . . . . 9

Struktuuri arengu teooria . . . . . . . 9
5.1. Piaget kognitiivse arengu teooria . . . . . 10
5.1.1. Sensomotoorne staadium . . . . . 10
5.1.2. Tegevuseelne staadium . . . . . 11
5.1.3. Konkreetne tegevuse staadium . . . . 11
5.1.4. Formaalsete tegevuste staadium . . . . 12
5.2. Kohlbergi moraali arengu staadiumid . . . . . 12
5.2.1. I tasand – tavapärasele eelneb tasanad . . . . 12
5.2.2. II tasand – tavapärane tasand . . . . . 13
5.2.3. III tasand – tavapärasele järgnev tasand . . . 13
KOKKUVÕTE . . . . . . . . 14
KASUTATUD ALLIKAD . . . . . . . 14
Sissejuhatus
Moraali ja eetika õppimine võimaldab teha moraalselt õigeid otsused ning aru saada, et nende otsuste tegemine ei erine raskete valikute tegemisest argielus. Selliste otsuste langetamine eeldab intellektuaalset ja emotsionaalset kogemust ning moraalse käitumise teadvustamist. Me võime õppida eetika ja moraali põhireegleid või põhimõtteid, mida võime üritada järgida, kuid alati esineb olukordi , kus probleemi olemus ja interprentatsioon on keerulised ning sel puhul on põhimõtete järgimine raske. (1)
Arvamus, et esineb side spordi või mingi teistsuguse füüsilise aktiivsuse ning väärtushinnangute kujunemise ja moraalse küspsemise vahel on väga vana ning ulatub tagasi aega, kui Platon pani kirja oma filosoofilised arutlused. Seda teemat käsitlevast ulatuslikust kirjandusest on võimalik välja tuua väga erinevaid lähenemisi, kuidas sport ja moraal on omavahel seotud.
Enamus selle teemaga seotud diskussioone on seotud proobleemiga, kas spordi õpetamise ja mängude kaudu on võimalik indiviidide moraalne arendamine. Seega seisnebki küsimus selles, kas me saame rääkida eetilistest aspektidest spordis ja mängudes. (8)

Aususe ja võrdsuse põhimõtetest kinnipidamine , nende järgimine
Võrdsus spordis tähendab ennekõike seda, et mõne konkreetse ala sportlased mõistavad üksmeeles, et reeglid kehtivad nii igalühele neist kui ka kõigile teistele osavõtjatele. Nad saavad aru, et kehtivad reeglid on vajalikud nii nende endi hüvanguks kui ka teiste hüvanguks. Sportlased mõistavad, et see on praktilise spordi vajalik osa, et üks osaleja või meeskond ei saaks eelist teiste ees. Võrdsus spordis on vajalik spordipraktika jätkusuutlikkuseks. Kui ilmneks, et spordi eesmärk pole järgida võrdsust, lakkaks sport toimimast nii, nagu ta toimima peab. Osalejad saavad aru, et selleks, et võrdsuse kontseptsioon toimiks, on fundamentaalne mitte aktsepteerida reegleid ainult teoreetilises plaanis, vaid ka praktikas neid hoolega järgida. Võrdsuse kontseptsiooni mõte seisneb selles, et sportlane saab saab aru, et nii loogilises kui moraalses mõttes on võrdselt võimalik ausat mängu mängida vaid siis, kui seda mängitakse reeglite järgi. (3)

Aus mäng (fair play)
Ausa mängu definitsioon sisaldab palju enamat kui lihtsalt mängu teatud reeglite kohaselt. See liidab endas sõpruse, teistest lugupidamise ja õiglases vaimus tegutsemise põhitõdesid. Ausat mängu võib defineerida mitte ainult kui käitumislaadi, vaid ka kui mõtteviisi. See põhimõte välistab pettuse, äraostmise, dopingu, vägivalla (nii füüsilise kui moraalse), ekspluateerimise, liialdatud kommertslikkuse ja korruptsiooni. (5)
Aus mäng on spordieetika keskne mõiste. Ausat mängu nõutakse igalt sportlaselt. See tähendab, et tuleb kinni pidada spordiala reeglitest, austada kaasmängijaid, võistkonnakaaslasi, treenereid ja sporti kui sellist. Tehnika ja meditsiini areng võimaldab sportlastel kasutada tunnustuse pälvimiseks ka ebaausaid võtteid. Levinud pettuse liik on näiteks keelatud ainete kasutamine, mis aitab sportlase võimekust tõsta. Spordieetika probleem ei ole, kas dopingu kasutamine on eetiline või mitte. Kui reeglid kohustavad sportlast dopingut mitte kasutama, tuleb seda pidada normiks ning sellele vastavalt toimida. Spordieetika arutleb reeglite eneste üle. (4)
Laste ja noorte kaasamist ning osalemist sporditegevuses mõjutab laiem sotsiaalne keskkond. Potentsiaalne spordist tulenev kasu ühiskonnale ja igale üksikisikule saab olla võimalikult suur ainult sel juhul, kui praegu tagaplaanil paiknev aus mäng saab tõstetud tähelepanu keskmesse. Ausa mängu põhimõtetele tuleb anda kõrgeim prioriteet kõigi nende poolt, kes otseselt või kaudselt mõjutavad või arendavad laste ja noorte sporti. (5)

Moraali kasvatus
Kaasaegses ühiskonnas, kus individuaalsus ja ego-tsentrilusus on suurenenud igat liiki otsuste tegemises ei saa enam moraalile anda hinnanguid teatud normidest ja traditsioonilistest väärtustest lähtudes.
Moraalikasvatus on tänapäeval tuginenud konstruktiivsele õppimise kontseptsioonile . See tähendab toetumist õppija enda tegevusele ning keskkonna ja õppija vastastikusele toimele. Õpikeskkond etendab siin olulist rolli. Õppimine on seotud nii õppimise sisu kui ka sellele vastava olukorraga ehk situatsiooniga. Seega õpikeskkond peab esile kutsuma küsimuse ja aitama ka õppijal leida sellele vastus.
Õpetaja/ treeneri roll moraalikasvatuses on see, et ta soodustaks sellist keskkonda, milles vastavad moraaliga seotud valikute tegemise võimalused kerkiksid esile. Üheks konkreetsemaks võimaluseks oleks erinevate rollide andmine õpilastele õppeprotsessis. (6)

Laste ja noortega töötamine:

tagada, et võistlussüsteemid ja nende korraldus arvestaksid alles arenevate laste ja noorte eripära, ning tooksid järk-järguliselt võimalused spordiliikumises osalemiseks ja võistlemiseks sport kõigile tasemest kuni saavutusspordi kõrgemate astmeteni;
aidata kaasa võistlusreeglite kujundamisele suunas, mis vastaksid väga noorte ja alles väljakujunemata isiksuste erivajadustele ning väärtustaksid ausat mängu kõrgemalt sportlikust võidust;
tagada järelvalve, mis hoiaks ära laste igasuguse ekspluateerimise, iseäranis nende puhul, kes ilmutavad erilisi andeid ja võimeid;
tagada, et kõik, kes tegelevad või on seotud laste ja noorte spordiga ning vastutavad selle eest, oleksid ka vastava kvalifikatsiooniga, et organiseerida, õpetada ja treenida noori. Eriti tähtis on, et nad oleksid teadlikud laste arenguga seotud bioloogilistest ja psüholoogilistest muutustest.
seada esiplaanile lapse või noore sportlase tervis, ohutus ning heaolu ja hoolitseda, et see põhimõte oleks tähtsam kui sportlik saavutus või saavutusega seondatav kooli, klubi, treeneri või lapsevanema maine;
anda lastele selliseid sportlikke kogemusi, mis seoksid neid kogu eluks tervisliku kehalise tegevusega ;
vältida laste kohtlemist lihtsalt väikseste täiskasvanutena, olles samas teadlik noorte ealise küpsemisega kaasnevatest psüholoogilistest ja füsioloogilistest muutustest ning sellest, kuidas need mõjutavad sportlikke võimeid;
vältida lastele selliste plaanide ja ootuste esitamist, mille täitmine ei ole laste võimetele vastav;
pidada esmatähtsaks lapse kui sporditegevusest osavõtja positiivseid emotsioone seoses tegevusega ning mitte avaldada survet osavõtuks, võistlemiseks, mis astuks vastuollu lapse õigusega vabalt valida;
pühendada võrdselt tähelepanu nii andekatele kui vähemandekatele lastele ja rõhutada ning stimuleerida lisaks enamnähtavale sportlikule saavutusele just isiklikku arengut ja uute oskuste omandamist;
julgustada lapsi väljamõtlema ja mängima omakoostatud reeglitega mänge ning võistlusi ja osalema nendes mitte ainult kui võistlejad, vaid ka kui treenerid , mänedzerid, kohtunikud . Suunata lapsi mõtlema ise välja ergutusi ja autasusid ausa mängu eest ning karistusi ebaeetilise käitumise eest ning võtma oma teguse eest endale ka vastava vastutuse;
anda lapsele ja noorele, tema perele võimalikult palju informatsiooni, et teadvustada kõrge spordimeisterlikkuse teel peituvaid potentsiaalseid ahvatlusi ja riske. (4)

2.2. Isiklik käitumine:

käituda nii, et see oleks heaks eeskujuks ja positiivse rolli mudeliks lastele ja noortele, mitte mingil moel väärtustada või ise demonstreerida ebaausat mängu, samuti seda teiste puhul õigustada, rakendada ebaväärika käitumise korral kindlaid sanktsioone;
olla kindel, et isiklik ettevalmistus ja kvalifikatsioon vastab laste ja noorte treenimiseks nende erinevatel vanuseastmetel ja arenguetappidel. (4)

2.3. Moral development Risto Telama
Kehalise kasvatuse tunnis jalgpalli mängides üks õpilane, tegutsedes väga agressiivselt kaitses, põhjustab teisele mängijale vigastuse.
Võrkpallimängus üks õpilane ei saa kunagi söötu ja tal näib olevat igav.
Jäähokis mängijad pilkavad kohmakat väravavahti, kes ei ole suuteline litrit püüdma.
Need on moraali küsimused. Sotsiaalne ja moraalne areng on omavahel väga tihedalt seotud. Moraalset mõtlemist õpitakse sotsiaalse suhtlemise kaudu. Austus ehk respekt teiste inimest suhtes baseerub moraalsel mõtlemisel. Moraal sisaldab endast õige ja vale kontseptsiooni. Ühiskonnas, otsus selle kohta, mis on õige või vale puudutab sageli teisi inimesi. Selleks, et käituda moraalselt peab indiviid omama võimet teha moraalseid otsuseid. Tuleb omada soovi käituda moraalselt.(6)
2.3.1 Moraalsuse kolm komponenti:

Affective tundeliigutuslik (tunnetuslik) – hõlmab endas kaalutlust, millised käitumisvõimalused on konkreetses situatsioonid võimalikud ning millised on nende tegude tagajärjel.(9)
Cognitive (teadmuslik)
Behavioral (käitumuslik)

Moraali areng tähendab kõigi nende kolme komponendi arendamist. Moraali otsused sõltuvad olukorrast ja selle sisust ehk ka võib öelda valdkonnast. Seetõttu ei ole moraalne käitumine alati seotud indiviidi võimega teha moraalseid otsuseid. (6)
Näited spordis:

Jalgpallimängija teab, et tahtlikult vastasmängija vigastamine ei ole õiglane
Mängijale ei meeldi teisi vigastada, aga ta teeb seda, sest treener nõab
Kaks tennisemängijat, kes mängivad ilma kohtunikuta
Mängija, kes on kaotanud kõik eelnevad mängud otsustab võita järgmise mängu

Moraali hindamine
See põhineb indiviidi moraalsetel väärtustel, hoiakutel ja uskumustel mida keegi omab kui ta teeb vastavaid hinnanguid.
3.1. Neli moraali hindamisega seotud valdkonda, mida võib mõõta spordis
Esimene on seotud moraali sisuga (hõlmab hoiakuid, uskumusi ja hinnanguid). See sisaldab ka sportlaste vahelisi suhteid, sest need on ka rajatud paljuski hoiakutele ja uskumustele. Teine on seotud indiviidi kompetentsusega ja orientatsiooniga, mis rõhutab indiviidi moraali koostise tähtsust ja korraldust. Kolmas keskendub moraalsele käitumisele, mis on seotud käitumise hindamise meetoditega, enese käitumise kirjeldamisega ja tegevuse kalduvustega. Neljas iseloomustab moraali funktsioneerimise multidimensionaalsust.(6)
Hoiakud peegeldavad indiviidi eelnevaid seisukohti inimeste või asjade kohta kas siis positiivses või negatiivses valguses.
Uskumused on see, mida peetakse õigeks arvestades vastavat tausta. Uskumused arvatakse olevat midagi sügavamat ja mitte nii muutuvad kui hoiakud.
Väärtused on indiviidi soovitavad mõtted, mis on olulised teatud käitumisele. Väärtused on rohkem põhilisemad kui hoiakud.(6) Väärtused motiveerivad indiviidi saavutama eesmärke ning juhivad nende käitumist.(9)
Moraalne hindamine hõlmab seega hoiakuid, uskumusi ja väärtusi määramaks kas teatud käitumine on õige ehk kohane. Spordivallas esimesteks moraali küsimuste uurijateks olid Hartshorne ja May, (1928). Nad uurisid kas moraaliga seotud uskumised olid seoses ka tegeliku moraalse käitumisega. (6)

Bandura teooria sotsiaalsest õppimisest (1991)
See teooria on üheks teoreetiliseks lähtekohaks. Selle teooria kohaselt defineeritakse moraalsust kui kultuurinormidega kooskõlastatud käitumist. Seega see on tingitud ehk põhjustatud keskkonna poolt. (6)
Bandura sotsiaalse õppimise teooria postuleerib, et inimesed õpivad vaatluse, imiteerimise ja modelleerimise kaudu. Seda teooriat nimetatakse sageli sillaks käitumuslike ja kognitiivsete õppimisteooriate vahel, sest see hõlmab tähelepanu, mälu ja motivatsiooni. (5)
Inimesed õpivad teiste käitumise ning nende tegude tagajärgede jälgimise kaudu. „Enamus käitumisreeglitest õpitakse vaatluse läbi remodelleerides: teiste jälgimise abil formeerub idee, kuidas teostada uusi tegevusi ning hilisemates olukordades elu jooksul see kodeeritud informatsioon toimib tegevusjuhisena“(Bandura). Sotsiaalse õppimise teoora seletab inimese käitumist kognitiivse, käitumusliku ja keskkonna mõjude interaktiooni kaudu. (5)
Bandura uskus oma teoses „Reciprocal determinism “, et maailm ning inimese käitumine põhjustavad üksteist, samas biheiviorism (20. sajandil tekkinud sotsioloogia, psühholoogia, kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust) essentsiaalselt postuleerib, et keskkond põhjustab inimese käitumist. Bandura, kes uuris noorukite agressiivsust arvas , et see lähenemine on liiga pinnapealne ning lisas , et ka käitumine mõjutab keskkonda. Hiljem Bandura leidis, et isiksus on kolme komponendi interaktsioon : keskkond, käitumine ja inimese psühholoogiline protsess (võime taastada kujutlusi). (5)

Struktuuri arengu teooria
Tehakse vahet moraali sisu ja selle ülesehituse vahel (Kohlerg, 1981, Piaget, 1932). Vahe tegemisel on heaks näiteks avalikul esinemisel toetumine grammatika reeglitele, selle keele struktuurile nagu seda on ka isiku moraali sisu, mis toetub tema moraalsetele väärtustele, uskumustele, hoiakutele ja hinnangutele. Need viimased on aga muutuvad arengu käigus. Muutused on mõjutatud tema suhetest teda ümbritseva keskkonnaga. (6)
5.1. Piaget kognitiivse arengu teooria
Jean Piaget (1896 – 1980) oli bioloog , kes esialgu uuris molluskite elutegevust (publitseeris 20 teaduslikku uuringut nende kohta), kuid hiljem hakkas tegelema laste arengu uurimisega. Seda tegi ta laste jälgimise kaudu, kui nad lahendasid ülesandeid, mida ta oli neile püstitanud. Ta rääkis lastega, kuulas neid ning vaatles nende tegevust.
Tema töö laste arengu uurimisel on väga palju mõjutanud haridusteooriaid. Tema eriline tähelepanu kuulus täiskasvanuks saamisele läbi laste võime järjest paremini mõisa maailma: lapsed ei ole võimelised teostama teatud ülesaneid enne kui nad pole saavtutanud teatud vaimset küpsust.(7)
Piaget leidis, et kohanemine eksisteerib kahes vormis. Assimilatsiooni ja akommodatsiooni vormis. Assimilatsiooniks nimetatakse protsessi, kus olemasolevate teadmiste ja oskuste struktuuri või skeemi lülitatakse uusi oskusi ja teadmisi. Akommodatsioon on olemasolevate struktuuride muutus, ümberkorraldamine või kohandamine uute tingimustega. Kognitiivne struktuur kujutab endast arusaamist maailmast, teadmisi ja oskusi sellega suhtlemiseks. (6)
Ta pakkus välja, et laste mõtlemine ei arene mitte sujuvalt : on hoopis teatud punktid, kus laps liigub edasi täiesti uute võimete tasemele . Tema arvates toimuvad need üleminekud 18-kuuselt, 7-aastaselt, 11- või 12-aastaselt. (7)
5.1.1. Sensomotoorne staadium (2 esimest eluaastat )
Õpitakse ennast eristama ümbritsevast keskkonnast, tekib enesetunnetus. Kujuneb arusaam asjade püsivusest. See tähendab, et asjad eksisteerivad ka siis, kui nad ei ole vaateväljas. Selles staadiumis lapsed hakkavad maailmast aru saama tänu sensoorsete kogemuste koordineerimisele (nagu nägemine ja kuulmine ) füüsiliste ja motoorsete tegevuste kaudu. Imikud saavad maailmast informatsiooni tänu füüsilistele tegevustele, mida nad teostavad. Lapse võimed arenevad reflektiivselt, instinktiivselt
Sensomotoorse perioodi lõpuks on esemed eraldiseisvad isikutest ning ajas püsivad. Objektide püsivusest arusaamine põhineb sellel, et need on olemas sõltumata selles, kas neid saab näha, kuulda, katsuda või mitte. Objektide püsivusest arusaamine on Piageti arvates üks olulisemaid imiku saavutusi. (7)

Tegevuseelne staadium( 2-7 a)
Sümbolite kasutusele võtmine objektide ja sündmuste tähistamiseks. See on eelkõige keele areng. Esemeid ja sündmusi antakse edasi sõnade abil. Iseloomulik egotsentrism. See tähendab et maailma nähakse ainult enda vaatenurgast. Klassifitseeritakse objekte, kuid tehakse seda juhuslike tunnuste abil. (6) On kognitiivse arengu teine staadium. Jälgides laste mängimist, Piaget märkas, et teise eluaasta lõpupoole ilmneb kvalitatiivselt uus psühholoogline võime. Operatsiooni-eelne mõte on igasugune vaimne tegevus esemete käsitlemisel.
Selles staadiumis õpib laps objekte representeerima kujutluste, sõnade ja tegude kaudu. Laps on võimeline formeerima stabiilseid kontseptsioone, vaimset põhjuslikkust ja maagilisi uskumusi. Laps pole siiski veel võimeline teostama operatsioone; ta suudab lahendada ülesandeid pigem vaimselt kui füüsiliselt. Mõtlemine on endiselt egotsentriline. Lapsel on raske omandana kellegi teise vaatenurka. Piaget oletas, et lapsed õpivad peamiselt läbi imiteerimise ja mängimise nendes kahes staadiumis, kus nad moodustavad sümboolseid kujutlusi läbi tegevuste. (7)

Konkreetne tegevuse staadium (6-12)
Egotsentrism taandub. Hakatakse tajuma ja mõistma teiste vaateid ja arvamusi . Mõtlemine on siiski piltlik ja seotud konkreetsete asjadega. Raskusi on abstraktse mõtlemisega. (6) Seda staadiumit iseloomustab loogika asjakohane kasutamine. Olulisemad protsessid selles staadiumis:
Sorteerimine - võime sorteerida objekte vastavalt suurusele, kujule või mõnele teisele omadusele.
Sihipärasus - Võime tunda ära loogilisi seoseid sündmuste vahel, mis on kindlas järjekorras
Klassifitseerimine - Võime nimetada ja identifitseerida objektide kogumeid vastavalt nende väljannägemmisele, suurusele võ muudele omadustele.
Detsentralisatsioon - kui laps võtab arvesse erinevaid aspekte probleemi lahenamisel.
Taastamine – laps mõistab, et numbreid ja objekte saab muuta oma tavaolekust ning seejärel viia tagasi esialgsesse olekusse.
Säilitamine - arusaamine, et kvaliteet, pikkus, objektide arv pole seotud esemete väljanägemisega.
Egotsentrilisuse eliminatsioon - võime vaadata asju teise inimese perspektiivist.Lapsed selles staadiumis lahendavad ainult probleeme, mis esinevad konkreetsel kujul, mitte abstraktseid hüpoteetilisi ülesandeid.

Formaalsete tegevuste staadium (12- täiskasvanuni)
Formaalse, abstraktse ja logilise mõtlemise kujunemine. Hakatakse aru saama abstraktsetest mõistetest. Hakatakse kasutama ka hüpoteetilisi meetodeid .(6) On neljas ja viimane kognitiivse arengu periood. See staadium algab 12-aastaselt ning kestab kuni täiskasvanuks saamiseni . Selles staadiumis indiviidid liiguvad kaugemale oma individuaalsetest kogemustest ning hakkavad mõtlema abstraktselt, käituma loogiliselt ning tegema järeldusi vastavalt olemasolevale informatsioonile ning on võimeline kõiki neid tegevusi teostama hüpoteetilistes situatsioonides . Selles staadiumis hakkab nooruk aru saama asjadest nagu armastus, loogilistest tõenditest ja väärtustest. Ta hakkab huvituma tulevikuvõimalustest ning nendest vaimustuma. Nooruk muutub oma kognitiivsetelt võimetelt ka selle poolest, mida ta arvab sotsiaalsetest probleemidest.(7)

Kohlbergi moraali arengu staadiumid
Kohlbergi astme teoorias oluline osa on kognitiivsel ehk teadmuslikkuse konfliktil. Moraalses arengul esineb kolm tasandit , igas tasandis kaks astet.
Põhineb moraali kognitiivsel komponendil. Kirjeldab, kuidas indiviidil areneb võime teha iseseisvaid moraalseid otsuseid.

I tasand – tavapärasele eelnev tasanad (pre conventional)

1 aste

Sellel tasandil indiviid püüab vältida selliste reeglite rikkumist, millega kaasneb karistus . Indiviid teeb õieti vältimaks karistust ja ei arvesta teiste huve. Reeglitest kinnipidamine vältimaks saada kohtuniku poolt karistada .

2 aste

Indiviid on teadlik, et igaüks edendab oma huvisid ja need huvid võivad olla vastandlikud ehk ka konfliktsed. Seetõttu õigus on suhteline. Spordis tähendab see seda, et sportlane rikub reegleid kasu saamise eesmärgil, kuna ta arvab, et ka teised talitlevad samuti. (6)

II tasand – tavapärane tasand (conventional)

3 aste

Spordis tähendab see seda, et sportlane rikub reegleid kasu saamise eesmärgil, kuna ta arvab, et ka teised talitlevad samuti. Kooskõlas kuldse reegli seisukohaga “Tee teistele seda, mida Sa tahad, et teised teeksid Sinule”.

4 aste

Eristab sotsiaalset moraali ja vastastikuse kokkuleppega seotud moraali. Spordis tähendab see seda, et kui mängitakse mitteametlikult, siis selleks et mäng toimiks, tuleb kinni pidada reeglitest, mida ilmselt kõik mängijad aktsepteerivad. (6)

III tasand – tavapärasele järgnev tasand (post conventional level or principled level)

5 aste

Põhjus õigeks toiminguks on siin selliste reeglite kohustuslikkus , mis kaitseb kõigi õigusi. Spordis tähendab see seda, et indiviid tahab kinni pidada reeglitest, et toetada naudingu saamist tegevusest ja kõigi osalejate heaolu.

6 aste

Otsus tegevuse õigsuse kohta tehakse lähtudes ainult enda poolt valitud eetika printsiipidest. Spordis tähendab see seda, et sportlane, kes mitte kunagi ei taha kedagi teist vigastada (isegi siis, kui seda oodatab temalt keegi teine n:treener), kuna mängija arvates on see põhimõtteliselt vale. (6)
KOKKUVÕTTE
Kehaline kasvatus iseenesest ei taga moraalset kasvatust, aga sellele tuleb tähelepanu osutada iga situatsiooni korral. Moraalsed aspektid kerkivad kehalises kasvatuses esile tänu mitmekülgsele tegevusele. Kehalise kasvatuse mõju moraalsele kasvatusele oleneb erinevatest õpetamise meetoditest . Moraalse arengu tagamine tugineb koostöö printsiipidele, vastastikusele austusele ja indiviidi vastutusele. Meisterlikkusele orienteeritud keskkond soodustab moraali kasvatust. Seega spordi ja võistlusmängude kaudu on võimalik indiviidide moraalne arendamine. Ausa mängu põhimõtetele tuleb anda kõrgeim prioriteet kõigi nende poolt, kes otseselt või kaudselt mõjutavad või arendavad laste ja noorte sporti.
KASUTATUD ALLIKAD

Baily, R 2001.Teaching physical education. UK: Routledge.

Peter J. Arnold 1997. Sport, ethics and education. Continuum International Publishing Group Ltd.

Aus mäng. http://www.eetika.ee/spordieetika/ausmang . 27.11.2009.

Eesti Spordieetika Koodeks . http://www.eok.ee/est/spordi_seadusandlus/spordieetika_koodeks . 27.11.2009.

Social Learning Theory. http://www.learning-theories.com/social-learning-theory-bandura.html . 27.11.2009.

Vello Hein. Õppematerjal.

Piaget. http://www.learningandteaching.info/learning/piaget.htm#Stages . 27.11.2009.

McNamee, M.J 1998. Ethics and sport. London: E&FN Spon.

Liisa Myyry.Components of Morality ..A Professional Ethics Perspective on Moral Motivation, Moral Sensitivity, Moral Reasoning and Related Constructs Among University Students . Department of Social Psychology, University of Helsinki

Ülevaade psühholoogiast. http://www.ema.edu.ee/oppematerjalid/psyhholoogia/YAX201_ylevaade.pdf . 28.11.2009
14

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 53 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

53 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tanel Ojaste Õppematerjali autor

moraal eetika sport

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

MORAALNE JÄRELDAMINE JEAN PIAGET JA LAWRENCE KOHLBERGI ARENGUASTMETE TEOORIA PÕHJAL

TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut MORAALNE JÄRELDAMINE JEAN PIAGET JA LAWRENCE KOHLBERGI ARENGUASTMETE TEOORIA PÕHJAL Referaat Tallinn 2012 2 Sissejuhatus Referaadis käsitletakse Lawrence Kohlbergi ja Jean Piaget vaateid moraalsele arengule. Jean Piaget tegeles eelkõige laste arengu uurimisega. Piaget võrdles lapse kognitiivset arengut evolutsiooniga, mis kulgeb läbi etappide. Piaget väitis, et üleminek ühelt astmelt teisele toimub eeldusel, et eelnev aste on läbitud, st arenguastmeid vahele jätta ei saa. Erinevas arengustaadiumis lastel on erinevad moraalsed normid. Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt Piaget'le väitis Kohlberg, et laste käitumise aluseks on moraalne põhjendamine. Arengutasemeid ei saa vahele jätta ning ühel arengutaseme olevad lapsed käituvad ühesugusel viisil. Erinevatel arengueta

Psühholoogia

docx

Aus mäng

Aus mäng Aus Mäng on kutsutud ellu, et suurendada teadlikkust spordieetika vajadusest. Ausa Mängu rõhutatud printsiibid on: reeglitest lugu pidamine, kohtunikest ja nende otsustest lugu pidamine, vastastest lugu pidamine, anda igaühele võrdne võimalus osaleda ja säilitada enesevalitsemine Aus Mäng näitab suhtumist ja käitumist spordis, mis on kooskõlas uskumusega, et sport on eetiline toiming – see ei sisalda vägivalla, pettuse, medikamentide kuritarvitamise akte või ükskõik milliseid teisi väärnähtuste vorme, mis on ette võetud selleks et võita. Kui mainitud elemendid kaasnevad spordiga, kaob tõsine võitlusvaim ja spordile ei jää alles mingit eesmärki. Aus mäng ei tähenda vaid kirjapandud reeglitest kinnipidamist vaid pigem kirjeldab sportlase, treeneri, kohtuniku, spordijuhi, pealtvaatajate jt

Sport

pdf

Eetika eksam

1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega

Ühiskond

docx

Arenguteooriad

Omases keskkonnas on märgistiimulid, mis vallandavad käitumisjärgnevused. Etoloogia panus - Adaptatiivne (kohanemis) käitumine o Kommunikatsioon o Vanema lapse suhted o Näo väljendused o Kehakeel Etoloogia piirangud - Etoloogia kirjeldab rohkem kui seletab - Kuidas tõestada, et inimese käitumine on evolutsioonilselt muutnud, mis moodi on funktsioneerinud ellujäämis vahendina raske seletada - Eetika taha jäävad palju uuringud - Etoloogia meetodid on keerulised ja töörohked - Kuidas jagada käitumisvoolu ühikuteks - Kuidas alati loomulikus keskkonnas uurida - Mida vanem on inimene seda raskem on etoloogiale omaseid meetodeid kasutada, sest käitumine muutub kognitiivselt vahendatuks - Kuidas leida käitumine, mis on kõigil liigi esindajatel kuid see poleks eripära - Kasutusel pigem ontogeneesi varasematel astmetel ( vaata Bowlby'it) Ch

Psühholoogia

docx

Arengupsühholoogia eksamiks kordamine

Arengupsühholoogia Kuldvillak:  Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne  Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine  Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm  Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt  Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria  Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu  See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse  Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil  Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed  Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine  Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine  Nii nimetat

Arengupsühholoogia

docx

Arengupsühholoogia

NB! Inimese arengut saab kõige paremini seletada uurides kogemust ja keskkondlikku mõju. Rõhutas veel enesekontrolli ja enesedistsipliini. -> Selleks peab in olema füüsiliselt terve. Reegleid ei tohiks verbaalselt seada- vaid läbi mudelite , eeskuju. (mudel e tähenda täiuslikkust) ja praktilised harjutused (kas suudab) Laste kognitiivne võimekus-lapsed mõtlevad teisiti ja neil on sünnipärane uudishimu. Põhimõte: õige kasvatus ja haridus->täiuslik inimene Jean-Jacques Rousseau (1712-1778)-filosoof. ,,Emile ehk kasvatusest" (1762) ,,Mässumeelsusest" Loodusliku, naturalistliku kasvatuse pooldaja- naivism- i areng tuleneb kaasasündinud protsessidest, mis ennustavad käitumist. R lõi lapsekeskse lähenemise filosoofia. Nativism. Nb! Loodus ja in inimühiskonna mõjud on vastandlikud. R. usub sünnipärasesse headusse. Sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatud. Lastele ei tohiks peale suruda

Arengupsühholoogia

docx

Arengupsühholoogia seminarid

ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu j

Arengupsühholoogia

docx

Arengupsühholoogia

2. EGO ei ole kaasasündinud; hakkab kujunema, kui lükatakse edasi id vajaduste rahuldamist; vahendab reaalsust `mina', teadvustatud osa- ratsionaalne 3. SUPER EGO `ülimina`, ühiskond, reaalsus, sotsiaalsed normid, keskkond; viha vanemate vastu pööratakse sissepoole, hoiakud Ego on ainus ratsionaalne osa, id ja super ego ei toimi ratsionaalsusel Superego ja ego toimivad moraali peal, id mitte Nt. Tahan seda kaelakeed (id) plaan, kuidas seda saada; varastada nii, et keegi ei nãe (ego) varastamine on vale, ema õpetas juba nii jne (super ego) Freudi arenguastmed (psühhoseksuaalsed) rõhutab id'i: 1. Oraalne faas naudingu saab suu kaudu, süües eesmärgiks luua usalduslik sõprussuhe emaga, mis määrab tulevased suhted 2. Anaalne faas naudingu saab potil käimisest asendub

Arengupsühholoogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

Trendman: Oli suhteliselt põhjalik. kasutatud lisamaterjalide viited - veebilehed polnud kõik õiged.

Kirjavigadest kubisev.

17:26 28-12-2011

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk