Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ÜHISKONNAÕPETUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on ühiskond?
  • Kui palju on blondiine kui palju brünette?
  • Mis on migratsioon?
  • Kes elavad Eestis?
  • Miks on terve perekond parem lapsele?
  • Mis on leibkond?
  • Kuidas arvestada erinevate huvidega?
  • Kuidas osata kokku leppida?
  • Mis on kirjutamata normid?
  • Kuidas riik saavutab inimestelt kuuletumise?
ÜHISKONNAÕPETUS
9.klass
Paldiski Gümnaasium
Mis on ühiskond?
Enne kui hakkame õppima ühiskonda, tuleb aru 
saada, mis on ühiskond?
Ühiskond on inimeste kooselu vorm
Ühiskond on korrastatud vorm
Ühiskonnas elavad inimesed erinevad jõukuse, 
maailmavaate ja elulaadi poolest
Ühiskond võib olla suur või väike
Ühiskond areneb ja toimib pidevalt (valdkonnad, 
kommunikatsioon,  tehnoloogia )
Ühiskonnas on olemas kindel struktuur
ÜHISKOND + ÕPETUS = ÜHISKONNAÕPETUS
Mille poolest erineb ajalugu 
ühiskonnaõpetusest?
Ühiskonnaõpetuse funktsioonid 
ÕPPIJA jaoks
Identiteedi kujundamine
Orienteerumine ühiskonnas
Sotsiaalne eneseteadvus
Toimetuleku võime arendamine
Enesekehtestamise oskus arendamine
Õppida otsustama oma valikute üle 
Kriitikavõime arendamine
Väärtuste õppimine
Ühiskonnaõpetuse funktsioonid 
ÜHISKONNA  jaoks
Noorte sotsialiseerimine
Patriotismi ja väärtuste kujundamine
Demokraatia õppimine
Sotsiaalse  sidususe  kujundamine
Institutsioonide tundmaõppimine
Noore kodaniku kasvatamine
Mida õpime ühiskonnaõpetuses?
    
1.1. Ühiskonna  sektorid  ja 
valdkonnad
Kes on inimene? 
   
   - ühiskondlik olend
   - on sotsiaalne olend 
   - on kogukondlik olend
  Mis on riik?
    - kas vabatahtlik või vägivaldne vorm nõrkade üle
    - ühiskondlik lepingu idee (18. saj J. J. Rousseau )
      (loomulikust vabadusest loobumine)
    - igas riigis peab olema kodanikuvabadused ja õigus  
     osaleda riigivõimus
 Ühiselukorraldus on läinud keeruliseks 
Näiteks:
Indiviidide,  inimgruppide  ja ühiskonna valdkondade vaheline
tihe seos ning nendevaheline sõltumine 
  
   
Veelkord ühiskonnast
Ühiskond on …
  - kui süsteem, sest elutegevuse   valdkonnad  on omavahel seotud ja 
moodustavad  üheskoos terviku
  - ühiskonna kõige olulisem  valdkond  on
    majandus
  - ühiskond koosneb sektoritest – avalik,  era- ja  mittetulundussektor
ÜHISKONNA sektorid
AVALIK SEKTOR  EHK I SEKTOR
ERASEKTOR EHK  TULUNDUSSEKTOR  EHK II SEKTOR
MITTETULUNDUSEKTOR EHK III SEKTOR ehk KODANIKUÜHISKOND 
(kodaniku algatusega seotud sektor)

Ühiskond kui kodanikuühiskond
     - mittepoli tiline
     - arendada kohalikku elu
     - tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet
     - tasakaalustab ri givõimu
     - ei ole eesmärgiks teenida tulu
     -  vabatahtlikkus  ja omaalgatus
     - erinevates valdkondades
Vaatame õpikus lk 8 -  missugused  organisatsioonid   
  
kuuluvad kodanikuühiskonna alla
Mis on kultuur?
… on mitme inimpõlvkonna poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi.
Nimeta vaimseid väärtusi?
Nimeta materiaalseid väärtusi?
   NB!
   Ühiskonnaõpetus käsitleb eelkõige
   poliitilist kultuuri:
   - teadmised, hoiakud, tavad, mis on
   seotud poliitika ja kodanikuosalusega.
Eraelu
Indiviidi isiklik elukorraldus
Kodu 
Perekond
Kombed ja uskumused
Eraelu on kaitstud seadusega
Eraelu probleemide lahendamisel on võimalik abi saada korrakaitseorganilt
Iseseisev töö
Küsimused 1.1. peatüki lõpus. 
1.2. Kommunikatsioon 
ühiskonnas
   Kommunikatsioon ehk  suhtlemine  on vajalik ühiskonnaliikmete vahel, sest 
suheldes vahetatakse  infot ja levitatakse arusaamu ja hinnanguid
Kommunikatsiooni vormid (1)
 1. vahetu – ühe paikkonna inimesed, kullerid, heeroldid
regulaarne postiühendus käivitus Eestis
1683. aastal
2. Vahendatud
- 20. saj alguse tehnika arenemine mõjutas info levikut
 - ajalahed, televiisor, raadio, telefon teabeagentuurid, hiljem internet , e-post 
Kommunikatsiooni vormid (2)
3.  massikommunikatsioon  – informatsiooni ühiskondlik korraldus
peamiseks massimeediumiks on tänapäeval kujunenud Internet
Ajalehed,  ajakirjad , raadio,  televisioon
Interaktiivne kommunikatsioon
Suhtlemine arvuti vahendusel
Tarbijapoolne aktiivsus – ise luua teavet, ise otsida teavet ja ise edastama  
teavet
Eestis loodi internetiühendused 1991. a.
Vaata sidetehnoloogia ajalugu, lk 11
Massikommunikatsioon, õpik lk 11
Demokraatlik ühiskond  Mittedemokraatlik  
Ajakirjandus  on vaba
ühiskond
Infoallikaid on palju
Võimupartei 
Teabe eest vastutab väljastaj
koantrollib 
Valitsuse kritiseerimine on lu
ajba
a t
ki u
rj d
andust
1-2 infoallikat
Võimu tegevus on 
varjatud
Ülistatakse valitsust
Arvuti
Interaktiivne kommunikatsioon
1991
Odav
Kiire
Levik üle riigipiiride
Vaatame ajalugu, lk 11. 
Kommunikatsiooni ülesanded
Harida rahvast
Levitada teateid maailmast ja riigist
Värske ja tõepärane info (erapooletult)
Seob riigi ühtseks tervikuks
Vähendab regioonide erinevust
Mõjutab majandust
Iseseisev töö
Küsimused 1.2. peatüki lõpus. 
Töövihik 7-10
1.3. Kellest ühiskond koosneb
Eelkõige inimestest – ühiskond on inimeste kooselu korrastatud vorm
Kas on oluline, kui palju on blondiine kui palju brünette?
Vanus, sugu, rahvus,  rass
Elukoht, elukutse, jõukus, perekonna suurus, haridustase
Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse 
struktuuri.

Rahvastikust lähemalt
Demograafia – rahvastikuteadus
Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände 
tagajärjel. Rahvastiku iive on + või - 
Eesti iive on negatiivne
Mõisted – rahvus ja rahvas
    venelased  (351178),  ukrainlased  (29012),  valgevenelased  (17241), 
soomlased  (11837)
   tatarlased (2582), lätlased (2330) jne
Mis on migratsioon ?
Migratsioon on inimeste liikumine ühest riigist teise – riikidevaheline ränne
Vähe on jäänud riike, kus elab vaid üks rahvus. 
Eesti on paljurahvuseline riik. 
Nimeta rahvusi, kes elavad Eestis?
   2000. aastal – 1 370 052 inimest
   Eestlasi – 930 219
   Muud  rahvused  – 431 914
   Rahvus teadmata      7 919
Rahvastiku püramiid 2011
http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/
Rahvastik 2012
2012. aasta 1. jaanuaril elas Eestis 
1 318 000 inimest (Statistikaamet).
Integratsioon e. lõimumine
   On oluline, et Eestis riigis elavad kõik rahvused tunneksid:
 ühtekuuluvustunnet
 pooldaksid ühiskonnakorraldust 
 austaksid maa seadusi
Perekonnad Eestis, lk 15 
Eesti perekondades on üldiselt lapsi vähe
Suurenenud on lastetute  perekondade  arv 
Suurenenud on vabaabielude arv
Suur on ka üksikemade –  isade  arv
  
 Miks on terve perekond parem lapsele?
   Terve perekond on turvaline ja hoolitsev lapsele. Materiaalne baas on tugevam 
mõlema vanemaga kodudes.
Perekondade suurus Paldiskis 
2000. aastal rahvaloenduse järgi
1- liikmelised - 648
2-liikmelised - 566
3-liikmelised - 387
4-liikmelised - 241
5-liikmelised - 51
6-liikmelised - 10
Kokku:           - 1906

Paldiski elanike arv
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Mis on leibkond ?
Mitu pere (nt õe ja venna pered) mitu põlvkonda (vanaema, lapsed ja 
lapselapsed) elab koos. 
Selline leibkond nõuab suurt elupinda.
Lk 17
Vaatame Eesti rahvastiku vanusestruktuuri
http://pub.stat.ee
Toimetulekust ja sissetulekust
Töökoht, amet ja haridustase määravad ennekõike inimeste sissetulekud.
Madalad näitajad paigutavad inimesed madalale positsioonile.
Sotsiaalne  kihistus  peegeldab 
   hierarhiat ehk paremusjärjestust.
Klassikaline ühiskonna kihiline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass .
Paremad ressursid võimaldavad paremat elu.
Iseseisev töö
Küsimused 1.3. peatüki lõpus. 
Töövihik 11-13
1.4 Inimeste mitmesugused 
huvid
Huvide paljusus ehk pluralism :
   (vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, kultuurid, 
sotsiaalsed grupid) 
rikastab ühiskonda
teeb ühiskonna huvitavaks
tekitab ka probleeme ja konflikte
kuidas arvestada erinevate huvidega ?
“Erinevus rikastab” kampaania
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Seekordse kampaania puhul on 
kõige olulisem sõnum, et inimese 
identiteet  koosneb paljudest 
erinevatest osadest ning teistel 
inimestel on võimalik ennast mõnega 
neist samastada, tunda 
ühtekuuluvust.
Rahvuse ja riigi identiteet
Ühine ajalugu
Ühine keel
Kultuur
Sarnased põhiväärtused
Sümbolid
Vaimne ühtekuuluvus
Rahvariided
Tolerants
… tähendab sallivust erinevate rühmade käitumise- ja suhtumisviisidesse.
Kuid tolerantsusel on piir, sest kõigega ei saa leppida.
Nulltolerants ehk täisleppimatus
Totalitaarne riik kasutab selleks vägivalda (piirangud, kinnipidamine). 
Pole inimest pole probleemi (kes mõtlevad teisiti)
Tolerants ja nulltolerants on teineteise vastandid. 
Kuidas osata kokku leppida?
Pluralistlikkus ühiskonnas ei ole ühelgi  grupis  piisavalt jõudu, et suruda läbi 
oma huve.
Ühiskonnas tuleb esile oskus, mida nimetatakse läbirääkimisoskuseks.
Huvide tasakaalustamise meetodid – enamusotsustus, kompromiss,  konsensus  
Tasakaalustamise meetodid
Enamusotsustus on enimlevinud viis. Kui grupis pooldab enamus mingit 
seisukohta, siis selle järgi toimitakse.
Kompromiss on otsus, mille puhul mõlemad pooled teevad kokkuleppe 
saavutamiseks oma nõudmistes järelandmisi. Nt.  erakondade 
koalitsioonikokkulepe
Konsensus on üksmeelne kokkulepe, mis tähendab et üheski osapooles ei ole 
vastuväiteid. Sageli tuleb  konsensuse  saavutamiseks pidada pikki  läbirääkimisi
Kes kaitseb Eesti kultuuri ja keelt 
ning eestlaste püsima jäämist 
rahvana?
Iseseisev töö
Küsimused 1.4. peatüki lõpus. 
Töövihik 14-15
1.5. Sotsiaalsed normid – meie 
käitumise regulaatorid
Iga inimene peab paratamatult arvestama teiste inimestega – kombed, 
käitumine.
Suhtlemisel on abiks reeglid/seadused
Seaduste paradoks - seadused piiravad inimese tegutsemist / seadused 
kaitsevad  inimest
   ÜKS ASI ON SELGE, et inimesed ei saa loota sellele, et saavad hakkama 
ilma reegliteta ja seadusteta.
Möödunud ajad ja seaduste 
kujunemine
Seadused on kujunenud aastasadadega
Varasemal perioodil ja keskajal järgnes
seadusest üleastumisele 
karistus :
   - kogukonnast välja heitmine  
   - hukkamine, vangistamine
   - piinamine
Need on ebainimlikud 
karistusmeetodid.
 
Tänapäeva seadused reguleerivad 
inimese käitumist
… aitavad kaitsta igaühe õigusi
… aitavad kaitsta vabadusi
… hõlbustavad rahu inimeste vahel
… reguleerivad riigi ja üksisiku suhted
… aitavad inimesel toime tulla ühiskonnaga
… korraldavad kooselu
… aitavad säilitada korda
… on riigi tegutsemise alus 
Seadused jagunevad:
Loodusseadused
Inimese loodud 
Nt. külgetõmbejõud, 
seadused
aastaaegade 
    a. kirjutatud norm
vaheldumine
      - kohustus kõigile
      - kirjas õigusaktis
Inimese tegevus 
      - NB! kõige tähtsam  
kahjustab 
   PÕHISEADUS E. 
loodusseadust
KONSTITUTSIOON
   (osooniaugud, kliima           - määrused, otsused
soojenemine)
    b. kirjutamata norm
    
    
Mis on kirjutamata normid?
Tavad ja moraalinormid
Kujunenud välja aastasadade jooksul
Kirjutamata normide juured on rahvakommetes ja 
kultuuris
   TAVA –  tervitamine , külalislahkus, kaasnevad rituaalid 
ja sümbolid. Tava on raske muuta.
   MORAALINORM – inimese hingeline  tõekspidamine. 
Seda mõjutab tugevalt usk (10 käsku, lk 27)
  Tänapäeval ollakse paljudes asjades vabameelne. 
  Kirjutamata normist  üleastumine ei too kohtulikku
  karistust.
Seaduste ja ühiskonna sidusus

Ühiskonnas reguleerivad inimestevahelisi 
suhteid nii kirjutatud kui kirjutamata 
normid.


Igapäevaelu kogukonna tasandil 
reguleerivad tavad ja moraalinormid.

Riigi ja üksikisikute vahelisi suhteid 
reguleerivad peamiselt kirjutatud seadused.
ÕIGUSRIIK
Toimib kui seadused on avalikud
Igaühele kättesaadavad
Riigil on kohustus õigusakte avaldada
Riigi Teataja – müüakse raamatupoodides
www.riik.ee
www. riigiteataja .ee
www.eesti.ee - eKodanik
Iseseisev töö
Küsimused 1.5. peatüki lõpus. 
Töövihik 16-17
§ 1.6. Riik – mis see on ja kelle heaks 
töötab
Riik – samastutakse sõnadega – 
   maa ja ühiskond
Eesti riik  - Eestimaa – Eesti ühiskond
1940-1991 – ld de jure - vaid juriidiliselt
                        ld de facto - mitte reaalselt
Sageli kasutatakse riigi mõistet ka 
valitsusasutuste kogumi iseloomustamiseks.
Riigi sünonüümina kasutatakse  ka sõna “võim”
Riik
Kolm põhitunnust:
1. rahvastik, 
2.  territoorium
3. avalik võim 
Vaatame lähemalt joonist, õpik lk 32. 
Territoorium
Eesti territoorium – maismaa ja saared
   
Rahvastik
   1. Rahvastiku etnograafiline tõlgendus 
   a. põhirahvas 
   b. rahvusvähemused
   
2. Rahvastiku poliitiline tõlgendus (NB! aluseks on kodakondsus )
   a. kodanikud 
   b.  mittekodanikud  
   c. välismaalased
Avalik võim
1. Riigiorganite süsteem, mis on suuteline teostama võimu oma territooriumil - 
parlament, valitsus ja kohus
2. Riik vajab ametnikke ehk avalikke teenistujaid ja korrakaitseorganid – vanglad, 
politsei, sõjavägi
3. Õigusorganid ja õigussüsteem  3-astmeline kohtusüsteem, õiguskantsler, 
riigikontroll, seadused ja õigusaktid,  kohtupraktika
4. Riigikassa –  riigieelarvemaksud , raha
Riigivõimu peamised ülesanded
1. Riigivõimu peamine ülesanne on valitsemine ehk elu korraldamine riigis
2. Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõikidele riigis elavatele inimestele
3. Riigivõimul on õigus välja anda seadusi
4. Võimul on õigus kasutada sunnimeetodeid
5. Koguda makse (võib  delegeerida kohalikule omavalitsusele)
Riik kui võim
Inimeste  kuuletumine  võimule on ri gi stabi lsuse jaoks 
oluline.
 
Kuidas riik saavutab inimestelt kuuletumise?

   - riigivõim on legaalne
   - ei ole  hirmuvalitsus
   - ei ole türannia
   - vastab rahva ootustele
   - kaitseb  kodanikke , edendab õiglust
   - soodustab heaolu
   - toetab arengut
   - esindab ri ki rahvusvahelises suhtlemises
   - tagab ri gi julgeolekut 
 
Iseseisev töö
Küsimused 1.6. peatüki lõpus. 
Töövihik 18-21
Inimene kui sotsiaalne olend
sotsi .aalne  ühiskondlik
Inimeste vahel toimi(u)v, inimestesse puutuv.
Õpik, lk 189 – mõisted
Sotsiaaldialoog – 
Sotsiaalhoolekanne  – 
Sotsiaalne kaitse –
Sotsiaalne kihistus – 
Sotsiaalne norm – 
Sotsiaalne struktuur – 
Sotsiaalne risk - 

Sotsiaalsed grupid
Teeme koos joonise
Sallivuse kampaania
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Päeva  karikatuur : sallimatus sünnitab 
sallimatust 
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Arutlus
Mina olen  tolerantne ( salliv )
Kõikide suhtes ei ole võimalik olla salliv
Erinevus rikastab ühiskonda
Erinevus põhjustab konflikte
Konfliktidest on võimalik õppida
Inimene vajab eelkõige mõistmist
Inimesi ei tohi liigitada rassi ja religiooni põhjal

Document Outline

  • Slide 1
  • Mis on ühiskond?
  • Mille poolest erineb ajalugu ühiskonnaõpetusest?
  • Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÕPPIJA jaoks
  • Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÜHISKONNA  jaoks
  • Mida õpime ühiskonnaõpetuses?
  • 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad
  • Veelkord ühiskonnast
  • ÜHISKONNA sektorid
  • Ühiskond kui kodanikuühiskond
  • Mis on kultuur?
  • Eraelu
  • Slide 13
  • Iseseisev töö
  • 1.2. Kommunikatsioon ühiskonnas
  • Kommunikatsiooni vormid (1)
  • Kommunikatsiooni vormid (2)
  • Interaktiivne kommunikatsioon
  • Massikommunikatsioon, õpik lk 11
  • Arvuti
  • Kommunikatsiooni ülesanded
  • Iseseisev töö
  • 1.3. Kellest ühiskond koosneb
  • Rahvastikust lähemalt
  • Mis on migratsioon?
  • Rahvastiku püramiid 2011
  • Rahvastik 2012
  • Integratsioon e. lõimumine
  • Perekonnad Eestis, lk 15 
  • Perekondade suurus Paldiskis 2000. aastal rahvaloenduse järgi
  • Paldiski elanike arv
  • Mis on leibkond?
  • Lk 17
  • Toimetulekust ja sissetulekust
  • Iseseisev töö
  • 1.4 Inimeste mitmesugused huvid
  • “Erinevus rikastab” kampaania
  • Rahvuse ja riigi identiteet
  • Tolerants
  • Kuidas osata kokku leppida?
  • Tasakaalustamise meetodid
  • Slide 42
  • Iseseisev töö
  • 1.5. Sotsiaalsed normid – meie käitumise regulaatorid
  • Möödunud ajad ja seaduste kujunemine
  • Tänapäeva seadused reguleerivad inimese käitumist
  • Seadused jagunevad:
  • Mis on kirjutamata normid?
  • Seaduste ja ühiskonna sidusus
  • ÕIGUSRIIK
  • Iseseisev töö
  • § 1.6. Riik – mis see on ja kelle heaks töötab
  • Riik
  • Territoorium
  • Rahvastik
  • Avalik võim
  • Riigivõimu peamised ülesanded
  • Riik kui võim
  • Iseseisev töö
  • Inimene kui sotsiaalne olend
  • Sotsiaalsed grupid
  • Sallivuse kampaania
  • Päeva karikatuur: sallimatus sünnitab sallimatust
  • Arutlus
Vasakule Paremale
ÜHISKONNAÕPETUS #1 ÜHISKONNAÕPETUS #2 ÜHISKONNAÕPETUS #3 ÜHISKONNAÕPETUS #4 ÜHISKONNAÕPETUS #5 ÜHISKONNAÕPETUS #6 ÜHISKONNAÕPETUS #7 ÜHISKONNAÕPETUS #8 ÜHISKONNAÕPETUS #9 ÜHISKONNAÕPETUS #10 ÜHISKONNAÕPETUS #11 ÜHISKONNAÕPETUS #12 ÜHISKONNAÕPETUS #13 ÜHISKONNAÕPETUS #14 ÜHISKONNAÕPETUS #15 ÜHISKONNAÕPETUS #16 ÜHISKONNAÕPETUS #17 ÜHISKONNAÕPETUS #18 ÜHISKONNAÕPETUS #19 ÜHISKONNAÕPETUS #20 ÜHISKONNAÕPETUS #21 ÜHISKONNAÕPETUS #22 ÜHISKONNAÕPETUS #23 ÜHISKONNAÕPETUS #24 ÜHISKONNAÕPETUS #25 ÜHISKONNAÕPETUS #26 ÜHISKONNAÕPETUS #27 ÜHISKONNAÕPETUS #28 ÜHISKONNAÕPETUS #29 ÜHISKONNAÕPETUS #30 ÜHISKONNAÕPETUS #31 ÜHISKONNAÕPETUS #32 ÜHISKONNAÕPETUS #33 ÜHISKONNAÕPETUS #34 ÜHISKONNAÕPETUS #35 ÜHISKONNAÕPETUS #36 ÜHISKONNAÕPETUS #37 ÜHISKONNAÕPETUS #38 ÜHISKONNAÕPETUS #39 ÜHISKONNAÕPETUS #40 ÜHISKONNAÕPETUS #41 ÜHISKONNAÕPETUS #42 ÜHISKONNAÕPETUS #43 ÜHISKONNAÕPETUS #44 ÜHISKONNAÕPETUS #45 ÜHISKONNAÕPETUS #46 ÜHISKONNAÕPETUS #47 ÜHISKONNAÕPETUS #48 ÜHISKONNAÕPETUS #49 ÜHISKONNAÕPETUS #50 ÜHISKONNAÕPETUS #51 ÜHISKONNAÕPETUS #52 ÜHISKONNAÕPETUS #53 ÜHISKONNAÕPETUS #54 ÜHISKONNAÕPETUS #55 ÜHISKONNAÕPETUS #56 ÜHISKONNAÕPETUS #57 ÜHISKONNAÕPETUS #58 ÜHISKONNAÕPETUS #59 ÜHISKONNAÕPETUS #60 ÜHISKONNAÕPETUS #61 ÜHISKONNAÕPETUS #62 ÜHISKONNAÕPETUS #63 ÜHISKONNAÕPETUS #64
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 64 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hepo Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Ühiskond - inimeste kooselu vorm
1
doc

Ühiskond - inimeste kooselu vorm

1. ÜHISKOND ­ INIMESTE KOOSELU VORM Süsteem ­ tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi e. väärtuse. Majandus ­ valdkond, mille moodustavad tootmine ning kauplemine. Erasektor(tulundussektor) ­ moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Poliitika ­ valdkond, mis tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega; hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu ja õigussuhetega; poliitikute ülesanded: 1) rakendada seadusi 2) Jagada ühiskonna varalisi ja varalisi ressursse 3) tasakaalustada huvisid. Avalik sektor ­ riigi ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. Kodanikuühiskond ­ avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ­ ühendused. Eesmärk: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kultuur ­ mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused (rahvakunst, kirj

Ühiskonnaõpetus
Konspekt kontrolltööks
4
doc

Konspekt kontrolltööks

Kontrolltöö Vastused: 1. Kõik valdkonnd põimuvad omavahel. Struktuurid on järgmised: AVALIK SEKTOR POLIITIKA RIIK ERASEKTOR MAJANDUS TURG tulundussektor KOLMAS SEKTOR KODANIKUÜHISKOND KODANIKUÜHENDUSED mittetulundussektor ERAELU KODU PERE Kui neid vaadata siis on näha et need struktuurid põimuvad omavahel. 2. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei Infoallikaid on palju Lubatud on 1-2 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik, läbipaistev Võimu tegevus on avalikk

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna eksami kordamine
1
odt

Ühiskonna eksami kordamine

Eksamikordamine 2013 1. teema- Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1.Mõisted: §1.1: · Ühiskond- inimeste kooselu vorm. · Majandus- tootmise ning kauplemise moodustatud valdkond. · Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Kultuuri moodustavad rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jne. · Poliitika- riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. · Erasektor ehk tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine. · Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. · Tulundussektor- majanduse eesmärk saada tulu. · Avalik sektor- inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutav poliitikat (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika). · Mittetulundussektor ehk kolmas sektor- mi

Ühiskond
Ühiskonna mõisted- muu
2
doc

Ühiskonna mõisted + muu

Tööleht kordamiseks §1.11.6 1. Ühiskonna mõiste, valdkonnad ja sektorid. 1) Kirjeldatud on ühiskonnaelu valdkondi. Kanna kirjelduse number vastava mõiste ette. _1_POLIITIKA _6_ ERAELU _3_ KULTUUR _2_ MAJANDUS _8_UHISKOND 1. Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus 2. Tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond 3. Mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused 4. Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi 5. Moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted, mida sunnib täitma inimese sisetunne ja tõekspidamised 6. Indiviidi isiklik elukorraldus 7. Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum 8. Inimeste kooselu, elukorralduse viis 2) Paiguta loetletud asutused õigesse sektorisse. Kirjuta sektori järele sobivad numbrid. AVALIK SEKTOR 1, 3, 6, ERASEKTOR 4, 5, 9 KOLMAS SEKTOR 2, 7, 8 1. Tähtvere valla volikogu 4. AS

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetus-1-peatükk - KT kordamine
4
docx

Ühiskonnaõpetus: 1. peatükk - KT kordamine

* Ühiskond ­ inimeste kooselu vorm * Ühiskonna struktuur ­ ehk ülesehitus, mis koosneb sektoritest ja valdkondadest, mis on omavahel põimunud * Riik ­ organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga * Avalik sektor ­ ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine * Erasektor ­ ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine * Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ­ ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja avalikust sektorist; mittetulundussektori asutused (mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud) ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele * poliitika ­ riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus * majandus ­ tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond *

Ühiskonnaõpetus
9 klassi algmaterjal ühiskonnaks
4
doc

9 klassi algmaterjal ühiskonnaks

Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Kodanikuühiskonnas käitub enamik inimesi vabade inimestena, mitte orjadena. Vaba inimene tunnetab oma vabadust selle kaudu, et teeb asju, mida ta ei pea. On palju neid, kes teevad leivatööd orjakombel, tööd vihates. On aga palju neid, kes leiavad paratamatus töös palju huvitavat, mingi väljakutse, mingi enesearendamise viisi. Nad jäävad ellu kõigis oludes. Kodanik algatab, kodanik teeb, kodanik tunneb oma õigusi, kodanik vastutab. Inimühiskonna põhiolemus on olnud lävi aegade üsna ühesugune. Inimkonnas eksisteerib riigivõib, kehtivad seadused, toimib majandus, järgitakse kindlaid väärtusi ja traditsioone. Kõikide maade rahvuslikku saab iseloomustada teatavate tunnuste alusel: · Elukoht · Rahvus · Sissetulek · Elukutse · Vanuse järgi Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. See on süsteem. Ühiskonnas on olulisel kohal majandus. Majandussektor kuulub enam

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad
4
doc

Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad

Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - varaliste ja vaimsete

Avalik haldus
Ühiskond-poliitika
6
doc

Ühiskond, poliitika

1. Mis on ühiskond, kuidas jaguneb ja iseloomusta nende osi. - Ühiskond on süsteemne tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud, mõjutavad üksteist ja moodustavad uue väärtuse. Ühiskonna sektorid :  Tulundussektor ehk erasektor – moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted, eesmärk on saada tulu.  Avalik sektor – moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, samuti riigi käsutuses olev raha ja vara.  Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. – selle raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning –ühendused. Ühiskonna valdkonnad:  Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega.  Kultuur – Inimkonna poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste kogum.  Õigus – Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid ehk normid.  Moraal – moraalinormide kogum – ühiskonna üld

Ühiskond




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun