ÄRIEETIKALoengukonspekt
SISUKORD1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG 3
1.1 Mõisted ja eetika
filosoofid 3
1.2 Eetika kategooriad 3
1.3 Eetika
põhiprintsiibid 4
Teleoloogilised
printsiibid 4
Egoism 4
Utilitarism 5
Deontoloogilised
printsiibid 5
1.4 Eetika ja vabadus 7
2. KAPITALISM JA ÄRIEETIKA 8
2.1 Eetika ja majanduse
seosed 8
2.2 Eetika mõju
äritegevusele 9
Ärieetiliste
probleemide tekkepiirkonnad 9
Ärieetika
makrotasandil 10
Ärieetika
mikrotasandil 10
2.3 Eetika ja sotsiaalne
vastutus juhtimises 11
2.4 Juhi eetika 14
Juhtimise eetika
tüübid 15
3.
ETTEVÕTTE EETIKAKOODEKS 17
4.
SPETSIIFILISED ÄRIEETIKA PROBLEEMID 18
4.1
Infotehnoloogia arenguga seotud 18
4.2
Investorid ja
ettevõte 19
4.3 Konkurendid ja
ettevõte 20
Konkurentsi seaduslik
reguleerimine 21
4.4 Konfidentsiaalne
info 21
4.5 Tarbijasuhete eetika 22
Tarbijat kaitsev
seadusandlus 23
Ühiskond kui tarbija 24
4.6 Reklaami eetika 24
EETILISE KONFLIKTI ANALÜÜSI
JUHEND 26
EETILISE KONFLIKTI LAHENDUSE
KOLM SAMMU 27
1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS
JA ARENG1.1 Mõisted ja eetika filosoofidEETIKA.
ethos (
komme ,
harjumus)
– filosoofia
haru, mis õpetab tegema
valikuid õige-vale, hea-halva vahel;
nimetus pärineb Aristoteleselt.
- normide kogum, mis määrab inimese kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna, klassi, kodumaa ja üksteise suhtes;
- reeglite kogum, mis määratleb õige ja vale käitumise;
- kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole;
- filosoofiline teadus moraalist.
MORAALmoralis
(kombeline,
komme) –
Cicero
300 aastat hiljem
- ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse .
Sokrates (469-399
e.m.a.) pühendus moraalse vooruse loomuse uurimisele:
- õnn on võimatu ilma moraalse puhtuseta;
- ebaeetiline tegu kahjustab rohkem tegijat kui ohvrit;
- moraalne puhtus on hinge tervis;
- pahe tõeline (sügavaim) põhjus on võhiklikkus.
Platon΄i
(428-348 e.m.a.) arvates põhineb moraalne puhtus intellektil, hinge
tasakaalu ja harmoonia võib saavutada läbi intellektuaalse arutluse
ja enese arendamise.
Aristoteles (384-322
e.m.a.) sidus moraalsust rohkem isiksuse iseloomu ja selle
kujundamisega. Tema filosoofilises süsteemis paiknes eetika
psühholoogia ja riigiõpetuse vahel. Inimene on ise tegev
loomutäiuse kujundamisel, sest just toimimise käigus
luuakse täiuslikkus kommetes. Tegutsemine on praktiline ja sõltub iga kord
konkreetsetest tingimustest. Üllas, õige ja hea tegutsemine on
“selline nagu peab” nii aja, koha, eesmärgi, objekti, põhjuse
kui muude tingimuste suhtes. Selline tegutsemine lähtub äärmuslike
toimimisvõimaluste vältimisest ja vahepealse teguviisi valikust.
Seda saab leida mõistlikkuse abil, mis tähendab kaalutlemist,
toetudes loogilisele arutelule. “Vooruslik” elu põhineb
enesekontrollil ning võimel end
motiveerida ja oma tahet juhtida.
Eetikamõisted seostab ta järjekindlalt loogilise arutluse ja
mõistusliku valikuga.
Aristoteles eristas 3
elamisviisi selle järgi, mis on elus olulisel kohal:
nautlev elu: õnnelik ollakse kõikvõimalikes naudingutes – söömises, joomises, lõbutsemises, riietumises jne. ;
tegutsev elu: eesmärgiks on aktiivsus (majanduses, poliitikas jne.);
mõtisklev elu: elu olemuslike seoste leidmine, omaenda sisemise tasakaalu ja rahu leidmine, täiuslikkuse taotlus.
1.2 Eetika kategooriad
Eetika tegeleb peamiselt
inimeste käitumise ja otsustamise dilemmadega, aga samuti
konfliktide ja huvide temaatikaga.
Eetiline
dilemma – vajadus
valida kahe, harilikult teineteist eetilisuse seisukohalt välistava
võimaluse vahel.
Üldised eetilised dilemmad:
- hea ja halva vahel;
- hea ja hea vahel;
- halva ja halva vahel.
Konkreetsed
ärieetilised dilemmad
on valikud erinevate subjektide – omanike ja töötajate, omanike
ja klientide, töötajate ja klientide, äripartnerite ja omanike,
isiklike ja firma, võimu ja firma jne huvide vahel.
Praktilises
elus on tavaliselt tegemist polülemmadega,
kus valikuvõimalusi (ka üksteist välistavaid) on rohkem kui kaks.
Moraalinormid :
- HÜPERNORMID: universaalsed . Need normid (n. 10 käsku) annavad üldise maailma moraalistruktuuri ja võimaluse sotsiaalsete kokkulepete arenguks.
- SOTSIAALSED KOKKULEPPED:
- makrotasandil: globaalsed
- mikrotasandil: ühiskondlikud või mitmesuguste gruppide (ettevõtte, klubi, perekond jne.) sisesed . Probleemid võivad kaasneda näiteks kui minnakse asju ajama teise kultuurikeskkonda (Euroopast Aasiasse ).
Eetika kategooriad:
- Hea
- Halb
- Ausus
- Õigus
- Õiglus
- Vabadus
- Kohustus
1.3 Eetika põhiprintsiibid
Tänapäeval
eksisteerivaid eetikateooriaid
võib liigitada kahe lähenemisviisi vahel:
1)TELEOLOOGILISED
PRINTSIIBID
Teleoloogiline eetika baseerub
otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust,
seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata
sellest, mis vahenditega see saavutati.
Egoism
on
standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see
individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist
organisatsiooni huvidega . See ei tähenda, et tehtud otsus oleks
tingimata teistele kahjulik (eetilise
egoismi teooria),
kuid teiste kasu otsustajat ei huvita. Egoismist võib rääkida nii
lühi-
kui pikaajalises
(avar egoism) perspektiivis, näiteks börsitehingute puhul.
Adam
Smith
(1723-1790): Ühiskondlik huvi teostub paremini kui indiviid näeb
selle taga enda pikaajalist huvi.
Utilitarismi
Rajajaks
on Jeremy
Bentham
( 1748 -1832), inglise jurist ja filosoof . Eetiline otsus on see, mis
suurendab mõnu (kasu, lõbu, õnne) või vähendab valu ( kurjust ,
õnnetust).
Otsuse kogukasulikkus on
suurem kui mõnel teisel otsusel. Utilitarism taotleb suurimat hüve
suuremale hulgale inimestele. Seega peab kaaluma alternatiive, kuid
mil moel leida kõige kasulikum?
Hedonistlik kalkulatsioon
(hedonistic
calculus)
koosneb järgmistest aspektidest:
- heaolu- või valutunde sügavus;
- intensiivsus;
- kestus;
- kui tõenäoline on, et selle tunde põhjustas just arvatav tegevus;
- kui ruttu soovitakse seda tunnet tagasi või ollakse sunnitud tajuma;
- kas see tunne viib tulevikus heaolu- või valutundele;
- kui palju inimesi on sellest mõjutatud.
John
Stuart Mill (1806-1873)
tõi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise, liigitades hea ja halva
kõrge- ja madalakvaliteediliseks. Näiteks vale või vägivald on
ilmselt nii kõrge kvaliteediga pahed, et kaaluvad üles hea, mida
neist võiks saada.
Utilitarismiga
kaasnevad siiski mõned probleemid:
- otsuse tagajärgi on raske ennustada, kuna inimkonna kogemus on väike ning iga situatsioon on erinev;
- tagajärjed võivad olla raskelt mõõdetavad ning sageli me ei teagi neid (pikaajalised);
- netokasu maksimeerimine võib kaasa tuua suuri kaotusi mujal (näiteks orjatöö kasutamine);
- kasulikkus ei ole võrdse kaaluga, näiteks 10 krooni vaesele või rikkale.
2)
DEONTOLOOGILISED PRINTSIIBID
Deontoloogiline
eetika baseerub reeglitel, põhjuslike seostel. Tegevustel on oma
sisemine moraalne väärtus – hea või halb – ükskõik kui palju
head või halba nad tulemusena põhjustavad. Deontoloogia käsitleb inimeste
õigusi ja kohustusi
(kohustuslikkust).
Õigusprintsiibid:
inimene
saab teostada oma õigusi, kuid ei tohiks rikkuda samas teiste
õigusi.
Immanuel Kant
(1724-1804) oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse
moraaliseaduse, kategoorilise
imperatiivi,
mis on sama objektiivne (meie tahtest sõltumatult kehtiv) kui loodusseadused :
“Tegutse nende printsiipide
kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks
seaduseks.”
Lisaks järeldas Kant oma
üldfilosoofiast eetikasse lause, et kaasinimesi tuleb kohelda kui
eesmärke iseenestes, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende
vabadust (näide rahalaenajast, kes ei kavatsegi tagasi maksta).
Õigused saavad olla
positiivsed või negatiivsed.
Gerald Cavanagh 6 õigust,
mis saavad olla aluseks ka normatiivsele eetikale ( sh. ärieetikale).
Neist esimene on peamise kaaluga, teised võrdselt tähtsad:
elu ja turvalisus;
tõde, tõepärasus;
privaatsus ;
vabadus kuuluda ;
sõnavabadus;
eraomand .
Õiglusprintsiibid
Õiglusprintsiipidel baseerub
kompromisslahendite filosoofia.
Õiglus on moraalikategooria,
milles sisaldub sotsiaalsete nähtuste hinnang, nende tunnistamine
õiglaseks ja ebaõiglaseks. Õiglus nõuab, et isikute ja
sotsiaalsete gruppide õigused ja kohustused, töö ja tasu, teened ja tunnustus, tegevus ja tulemus oleksid vastavuses.
- Distributiivõiglus: kuidas jaotada ühiskonna liikmete vahel sissetulek, töö, haridus , vaba aeg, maksud jne. ? Võimalused: võrdses osas kõigile, vastavalt vajadustele, pingutustele, teenetele, sotsiaalsele panusele.
Aristoteles:
jaotuse eesmärk on tagada elulaadi säilimine.
- Karistav õiglus: valeks mõistetud tegude puhul. Karistus peab olema vastavuses pahateo suurusega.
Aristoteles: “ Inimene
kannab moraalset vastutust oma tegude eest ka siis, kui ta ei
tegutsenud või ignoreeris negatiivsete tagajärgedega tegu.”
- Kompenseeriv õiglus: mõnede püüli osaliste kahju kompenseerimine. Kompensatsioon peab olema võrdne kahjuga, kuid mitte suurem. Probleemid tekivad siis, kui ei saa mõõta kahju suurust – näiteks elu ei saa taastada.
Kohustusprintsiibid
W.
D. Ross
(1877- 1971 ) nägi kohustusi pigem tinglike kui absoluutsetena:
- kohustused lubaduste tagajärjel;
- eelnenud ebaõigete tegude parandamiseks;
- hindamaks teiste eelnenud tegusid ;
- teiste heameeleks;
- eneseparandamiseks;
- teiste mittekahjustamiseks.
Kohustused on kohustuslikud,
kuni need ei ole ümber lükatud suurema kohustusega (näiteks
lubadus sõbrale > kohustus töö juurest).
Kui võrrelda omavahel
teleoloogilist ja deontoloogilist lähenemist, võib märgata, et
teleoloogiline lähenemine on pigem relativistlik, suhteline – s.t.
teo moraalsus või ebamoraalsus ei ole sisemiselt determineeritud,
vaid sõltub olukorrast, tulemusest jms.
Deontoloogiline lähenemine
on pigem absolutistlik – siin leitakse, et tegu iseenesest on
moraalne või ebamoraalne ja eksisteerivad absoluutsed universaalsed
standardid, millega teo moraalsust hinnata.
Kui vaadata minevikku, siis
tollastes ühiskondades oli ülekaalus moraalne absolutism :
- erineva religiooniga ühiskonnad olid siis suhteliselt sõltumatud;
- ühiskonnasisene moraal, seadus, religioon oli suhteliselt muutumatu, püsiv;
- uued ideed arenesid ja küpsesid väga aeglaselt;
- konfliktide loomulik lahendus oli sõda;
- uus asendas vana vägivalla abil.
Tänapäeva ühiskonnas, kus
majandus muutub üha rahvusvahelisemaks ja
ülekaalus on materialistlik-loodusteaduslik maailmatõlgendus
muutub moraalne relativism üha
valdavamaks.
Selleks, et enam-vähem
rahuldavalt lahendada tänapäeva majandusele tüüpilist ärieetilist
konflikti, saab parima lahenduse tasakaalustatud analüüsiga, kus
kasutatakse neid kaht vastandlikku teooriat koos.
1.4 Eetika ja vabadus
Vabaduse problemaatika on
kõigi eetiliste süsteemide põhiteema.
Eristada
tuleb tahtevabadust
(libertum
arbitrum)
ja tegutsemisvabadust
(libertas).
Usundites on reeglina
absoluutse vabaduse kandjaks vaid Jumal, inimeste vabadus on
piiratud. Inimesed kardavad seda vabadust, mille toob kaasa see, kui
nad ei karda Jumalat. Jumal teeb alati head, kuid mitte tema tahe ei
määra, mis on hea, vaid tegemist on absoluutse heaga. Esimene
vabaduse akt – patt, mis sulges inimesele paradiisi väravad – ei
olnud möödapääsmatu, küll aga võimalik.
Antiigist pärit arusaama
järgi on inimene kahepaikne olevus . Oma bioloogilise loomuse poolest
kuulub ta looduslikku ahelasse ja eraldub loomadest oma eneseteadvuse poolest. Ent inimesel on ka teine, kõrgem loomus – tema
inimlikkus, kõlblus, südametunnistus.
Rene
Descrates
( 1596 -1650) arvates on inimene dualistlik, koosnedes passiivsest
kehast ja aktiivsest hingest. Keha segab hinge (sisaldab kirgi: rõõm,
kurbus, armastus, vihkamine), piirates niiviisi inimese vabadust.
Keha on kirgede ja seega ka pahategude allikas.
Enesekontrolli võimet (mitte
olla kire ori) on peetud vooruseks juba Platoni aegadest peale.
Eesmärgiks on tasakaal, mitte oma emotsioonide mahasurumine: igal
tundel on oma väärtus. Kui emotsioonid on liialt summutatud, on
selle tulemuseks igavus ja kaugus; kui aga liiga äärmuslikud ja
pealetükkivad, siis muutuvad nad patoloogiliseks (depressioon,
ärevus, raev, maniakaalne erutus).
Vabadus
on sõltumatus oma kirgedest.
Vabadus teeb ilusaks, rikkaks, austatuks. Vabadus
seisneb esmajoones inimese võimes püstitada enesele moraalinõuded.
Erich Fromm (1900-1980)
“Escape from Freedom” analüüsib vabaduse ja võõrandumise
probleeme kapitalistlikus ühiskonnas:
- tootmine on muutunud elu peamiseks eesmärgiks;
- inimene on muutunud masinaripatsiks;
- õnn tähendab uute ja paremate kaupade omandamist;
- inimese väärtuse peamine mõõdupuu on ostuvõime;
- asjad hakkavad valitsema inimeste üle.
Vabadus toob kaasa kannatusi,
piinu, hirmu, valu. Kedagi ei saa sundida olema vaba. Kapitalism oma olemuselt lubab positiivset tegutsemisvabadust, nõuab
enesekriitikat, kohusetunnet, sisendab eneseusku. Tegelikult aga tunnevad paljud inimesed üksindust, hirmu homse ees.
On kaks võimalust:
- võidelda positiivse vabaduse eest, arendada intellektuaalseid ja emotsionaalseid võimeid;
- loobuda vabadusest, leida õnn maailma ja mina vastuolu kaotamises.
Tänapäeval on “
põgenemine vabaduse eest ” üsna tavapärane:
“Põgenemine autoriteeti”
- masohhismi – lasta end füüsiliselt ja/või vaimselt alandada, tunda mõnu välisjõudude meelevallas olemisest;
- sadismi – valitseda ja võimutseda teiste üle (ka emotsionaalses ja intellektuaalses mõttes).
“Põgenemine
mugavusse”
– paljude nn. normaalsete inimeste poolt valitav tee muutuda
selliseks nagu kõik. Kasvab karjaintetiteet.
Elu mõtteks peaks siiski
olema eneseteostus , mille korral inimene aktiivselt, tegusalt
realiseerib enese poolt püstitatud eesmärke.
2. KAPITALISM JA ÄRIEETIKA
Eetika ja majanduse seosed
Tänapäeval
ollakse valdavalt veendunud, et efektiivse majanduse peamiseks eelduseks on vaba turg ja ettevõtlus ning eraomand. Oma teoses “
Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim” leidis Max Weber , et
rahva (ja riigi) majandusliku edukuse määrab eelkõige tema (rahva
valdava osa) üldine eetiline meelsus . USA-s toimunud suure
majanduskasvu põhjusena tõi ta välja protestantismi
(loov visa töö väärtuste suurendamiseks ), vastandades Euroopas
valitseva katoliikliku
ellusuhtumise (loobumine, kasinus, maisest elust tagasitõmbumine).
Kuna kapitalistlikus
ühiskonnas sõltub ettevõtlus tarbija soovidest, stimuleerib see
pakkuma paremat toodet odavama hinnaga. Pikemas perspektiivis tagab
see ebaefektiivsete ja ühiskonnale vähemkasulike ettevõtete
kadumise turult . Kapitalismiga kaasneva vabaduse tõttu peaks toimuma tehingud vaid juhul, kui nendest loodetakse kasu saada, seega
välistavad teised turul osalejad (kes samuti tahavad võita)
võimaluse saada mõnel põhjendamatult suurt kasumit (ideaalis
Pareto - optimaalne tasakaalulahend ).
Miks siis ikkagi tekivad
konfliktid? Üheks põhjuseks on kasu mõiste erinev tõlgendamine.
Kas kasu on siiski alati rahaliselt mõõdetav? Kas me suudame ette
näha praeguste otsuste pikaajalisi mõjusid? Tegelikkuses ei ole ka
kapitalistlik konkurents kunagi täiesti vaba.
Ärieetika
on üks normatiivse eetika alamliik , tegevusala eetika, mille aineks
on äritegevuse moraalinormid ja –ideaalid.
Esmapilgul tundub, et mõisted
“äri ” ja “eetika” ei sobi kokku, kuid tegelikkuses ei ole
siin põhimõttelist konflikti. Isegi kui äritegevusele omast
majanduslikku kasu mõista kitsalt – oma firma või isikliku kasuna
– on selge, et kindlaim kasumi teenimise võimalus on valdkonnas,
mille järele on suur ühiskondlik nõudlus. See viitab tegevusele,
mis on kasulik kogu ühiskonnale. Konfliktid tulenevad sellest, et
erinevatel inimestel ja gruppidel (organisatsioon, ühiskond jne.) on
sageli väga erinevad arusaamad nii kasulikkusest kui heast -halvast.
Teadusharuna
sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates
1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide
õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsal (ettevõte)
kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele
tarbijate, tarnijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka
suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid
konflikte.
USAs kujunes ärieetika välja
eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse (common law) maaga,
kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti
tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena
suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks
on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad
tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi
majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest.
Niisiis on ärieetika kasvava
populaarsuse üheks põhjuseks firmade vajadus hoida endast
positiivset arvamust tarbijate, konkurentide ja kogu ühiskonna silmis , millest nende edu sõltub, aga ka äritegevuse muutumine
kiiremaks ja rahvusvahelisemaks.
Eetika mõju äritegevusele
Ärieetiliste
probleemide tekkepiirkond
HUVIDE KONFLIKT tekib siis,
kui on vaja valida oma huvide ja organisatsiooni või mõne teise
grupi huvide vahel.
Näiteks altkäemaks (isiklik
huvi) mõjutab ametialaseid otsuseid firma kahjuks.
Eesti oludes on tihti
olukordi, kus firma töötaja (juht) on samaaegselt teise
(konkureeriva või lepingusuhetes oleva) ettevõte omanik. Kuidas
sellisel juhul suhtuda tema otsustesse?
Huvide konflikti silmas
pidades tasub hoiduda omavahel segi ajamast tööalaseid ja
isiklikke suhteid.
AUSUS JA ÕIGLUS on peamised
moraaliatribuudid otsuste tegemisel. Teadlikult ei tehta kahju
klientidele, töötajatele, konkurentidele jne. Kuigi inimesed
tegutsevad tihti vastavalt enda majanduslikele huvidele, peavad
eetilised ärisuhted olema rajatud õiglusele ja usaldusele.
Õiglust aetakse mõnikord
segi seaduslikult kaitstud huvidega. Samuti tuleb ette, et üks või
mõlemad suhte pooled peavad tehingut ebaõigeks või ebaeetiliseks,
kuna tulemus osutus oodatust vähem kasulikuks.
KOMMUNIKATSIOONi all võib
siinkohal mõista info liikumist ja selle tähtsust otsuste
mõjutamisel. Infohäired puudutavad reklaamteateid, toodete
turvalisust iseloomustavat teavet, keskkonnasõbralikkust,
töötingimusi jne. ning igal juhul hävitab valetamine usalduse.
Eraldi võib vaadelda siin valetamist ja informatsiooni
ebatäielikkust. Näiteks sigarettide reklaami puhul “ vähem
tõrva” jääb mainimata, et seetõttu ei muutu suitsetamine
oluliselt tervislikumaks.
Veel üks viimastel aastatel
tekkinud probleem on mailid arvutivõrgu kaudu ning inimeste võimetus
end kaitsta soovimatu infotulva eest.
ORGANISTSIOONI SUHTED on
suhted organisatsiooni liikmete vahel, tarbijatega, varustajatega,
konkurentidega jne. Eetiline töötaja hoiab suhetes
konfidentsiaalsust, täidab oma kohustusi ja tööülesandeid,
võitleb teiste ebaeetilisuse vastu jne. Siia alla kuulub ka
plagiarism: teha töö kellegi teise nime all või müüa ühele
kliendile tehtud tellimustöö (näiteks mingi strateegiline plaan)
ka teisele.
Eetilised
valikud, dilemmade lahendused on pikaajalise
äriedu aluseks.
Seda nii makro- kui ka mikroperspektiivist.
Ärieetika makrotasandil
Selleks,
et turg töötaks efektiivselt, on vaja:
1.
õigust eraomandile
2.
vabadust kaupade ja teenuste ostu-müügiga seotud otsustes
3.
võimalust saada korralikku ja vajalikku infot nende kaupade ja
teenuste kohta.
Ebaeetiliste
otsuste mõju
Mõju otsustajale
Tulemus
Altkäemaks mittetöine tasu
muutub otsuse valik
hinnad suurenevad
väheneb toote/ teenuse kvaliteet
Sund
hirm saada kahjustatud
muutub otsuse valik
hinnad suurenevad
väheneb toote/ teenuse kvaliteet
Pettus
puudulik informatsioon muutub otsuse valik
väheneb tarbija rahuldatus
Vargus
ressursside kadu
hindade kasv või toote väljatõrjumine turult
Varjatud diskrimineerimine
madalama kvaliteediga toote valik
müük allpool turu võimalusi
hindade tõus
nõudluse vähenemine
Altkäemaks:
annetus, millegi vastuvõtmine või küsimine eesmärgiga mõjutada
ametnike tegevust erinevalt nende avalikest või õiguslikest
kohustustest. Võib olla rahaline või varaline.
Sund:
mõjutamine ähvarduse jõuga. Võib olla otsene või vihjatud
(varjatud).
Pettus:
inimese või firma eksiteele viimine valede tegude või sõnadega,
tulevikku või minevikku puudutavate faktide tahtlik moonutamine.
Vargus:
võtta midagi, mis ei kuulu sulle.
Varjatud
diskrimineerimine: normaalsete
õiguste piiramine rassi, soo, rahvuse, religiooni vm. omaduste
tõttu.
Ärieetika mikrotasandil
Firma
seisukohast on eetika tihedalt seotud usaldusega.
Usaldus on nagu eetika indikaator.
Firmalt oodatakse kahesugust usaldusväärsust:
tehniline kompetentsus, usaldusväärsus;
kohustuste täitmise usaldusväärsus.
Usaldus
– riske vähendav mehhanism , mis baseerub kogemusel.
Eetika ja sotsiaalne vastutus juhtimises
Olulisteks kategooriateks ärieetikas on kohustus
ja vastutus.
Kohustused
võib jagada kaheks:
Inimese
tähtsaimaks kohuseks on olla vajalik,
tarvilik lähedastele, ühiskonnale. Iga kohustus sisaldab mingil
määral vabaduse piiramist.
Vaba
inimene võib vabatahtlikult teha seda, mida ta ei taha, aga leiab
olevat möödapääsmatu.
Kohustusega
on lahutamatult seotud vastutuse
kategooria.
Vastutus
moraalses mõttes on võime ette näha oma tegevuse kõlbelisi
tagajärgi, süütunne tehtud vigade ja sellest tuleneva ebaõigluse
pärast, püüe parandada tehtut.
Vastutus
on objektiivne vajadus, mis on muutunud inimese sisemiseks
stiimuliks.
Vastutuses
võib eristada kahte aspekti:
- retrospektiivset, tehtu eest vastutamist;
- prospektiivset, tulevaste tegude eest vastutamist.
Psühholoogias
eristatakse vastutuse nelja taset:
- valmisolek vastutada heategude eest,
- grupisüü tunnistamine,
- grupi- ja enda süü koostunnistamine,
- enda süülisuse tunnistamine.
Sotsiaalses
plaanis võib
rääkida vastutuse kolmest tasemest:
- vastutamatus,
- välismõjudest tingitud vastutus,
- sisemisest veendumusest tulenev vastutus.
Ärieetikas
kasutatakse laialt terminit sotsiaalne
vastutus ( social responsibility).
SOTSIAALNE
VASTUTUS (social
responsibility)–
kokkulepe ühiskonnaga, mis puudutab organisatsiooni otsuste mõju
sellele.
Juhtimise
eetika on teatavad
käitumise normid ja moraalsed tõekspidamised, mida juhid või
organisatsioonid oma tegevust arendades järgivad. Eetilised otsused
on komplekssed otsused majandusliku ja sotsiaalse käitumise vahel,
mis baseeruvad üheaegselt nii majanduslikul, seadusandlikul kui ka
eetilisel analüüsil.
Sotsiaalsed survegrupid: omanikud , töötajad, tarbijad, ühiskond
Joonis.
Sotsiaalse vastutuse 4 komponenti.
Sotsiaalne vastutus on
vajalik, sest:
1.
kuna ettevõttele on kasulik, kui ühiskond on parem, siis tuleb tal
osa võtta ühiskonna parandamise kuludest ;
2.
kuna eraettevõtjate käsutuses on suured ressursid , siis tuleb neil
enda peale võtta see osa sotsiaalprogrammide finantseerimisest,
milleks valitsusel raha ei jätku.
3.
ettevõtte olemasolu saab teoks ainult ühiskonna heakskiidu korral e
“raudse vastutuse reegel”.
Sotsiaalsel
vastutusel on kaks põhilist suunda:
1.
heategevuse printsiip (charity)
2.
usalduse printsiip (stewardship)
Heategevuse printsiip on samastatav ühiskondliku filantroopiaga ehk vabatahtliku abistamisega.
Usalduse
printsiip on mõistetav juhtide otsuste läbi, mis mõjutavad paljude
ühiskonnaliikmete elu ja juhtidel on vastutus tasakaalustada
erinevate gruppide huve. Majandus ja ühiskond on üksteisest
sõltuvad. Otsus, mis mõjutab ühte poolt, mõjutab kohe ka teist.
Ettevõtte huvigrupid
HUVIGRUPP
SOOVID
VÕIMALUSED
ESMASED HUVIGRUPID
TÖÖTAJAD
*säilitada pidev rakendatus
*ühingute moodustamine
*saada väärilist palka
*tööseisakud ja streigid
*töötada turvalises ja mugavas
*publikatsioonid
keskkonnas
OMANIKUD/AKTSIONÄRID
*saada oma investeeringutelt
*hääletusõigus vastavalt omandile
rahuldavat tulu
*õigus kontrollida ettevõtte
*hinnata õigesti aktsiate turuväärtust
dokumentatsiooni
KLIENDID
*kogeda õiglast hinda
*osta konkurentide tooteid
*osta ohutuid funktsionaalseid
*boikoteerida ettevõtteid, kelle
tooteid
teguviisid ei ole vastuvõetavad
VARUSTAJAD
*saada regulaarseid tellimusi
*keelduda tellimuse täitmisest, kui
*saada tasu õigeaegselt ja vastavalt
kokkuleppeid on rikutud
lepingutele
*konkurentide varustamine
KONKURENDID
*teenida kasumit
*tehniline areng, millega tuleb
*haarata võimalikult suur turuosa
sammu pidada
*tegevuse üldine kasv / areng
*pakkuda madalamat hinda
JAEMÜÜJAD
*saada kvaliteetset ja moodsat
*osta teistelt pakkujatelt
toodet mõistliku hinnaga
*boikoteerida ettevõtteid, kelle
*saada mainekat toodet, mida
teguviisid ei ole vastuvõetavad
hinnatakse
VÕLAUSALDAJAD
*saada laenatud raha tagasi
*kasutada seadusandlikke
*saada intresse
meetmeid
*keelduda täiendavast laenust
*nõuda laen koheselt sisse
TEISESED HUVIGRUPID
KOHALIK ELANIKKOND
*saada täiendavaid töökohti
*anda välja või piirata tegevuslubasid
*kindlustada piirkonna areng
*valitsuse mõjutamine eesmärgiga
*tagada kohaliku elanikkonna
seadustele , mis reguleeriksid maa
kaitstus
kasutamist ja jäätmetöötlust
ÜHISKONNA AKTIVISTID
*mõjutada ettevõtte tegevust,
*lai avalikkuse toetus läbi meedia
tagamaks seaduslikke ja eetilisi
*valitsuse mõjutamine eesmärgiga
standardeid kaitsmaks avalikkuse
reguleerida ettevõtlust
huve
MEEDIA
*hoida avalikkust kursis tegevustega
*sündmuste, eriti negatiivsete,
mis võiksid mõjutada inimeste
avalikustamine
tervist, majaduslikke huve ja heaolu
TOETUSGRUPID
*läbi viia uuringuid ja koguda infot,
*töötajate ja vahendite kasutamine
mis aitaks ettevõtete muutlikus
ettevõtte abistamiseks
keskkonnas
*poliitiline toetus
VÕÕRVALITSUSED
*majanduse areng
*tegutsemisload
*sotsiaaltöö paranemine
*piirangud
VALITSUS
*saada tulu maksudest
*seadused, litsentsid, load
*majanduse areng
*lubada või keelata tegevust
AVALIKKUS
*ühiskondlike väärtuste kaitsmine
*toetada aktiviste
*riskide minimaalsus
*sundida valitsust tegudele
*ühiskonna õitseng
*mõju läbi avaliku arvamuse
Juhi eetika
-
tuleneb ühiskonnas kehtivatest üldistest normidest ja väärtustest,
kodusest kasvatusest ja perekonnast, haridusest, religioonist,
suhtlemisest teiste inimestega jne.
Juhi
roll. Rolli
moodustavad normatiivselt heakskiidetud toimingud , mida oodatakse
teatud staatusega isikult (juhilt).
Juhtimise
puhul on suhtel vähemalt 3 osapoolt:
H.
Mintzbergi juhi
rollid:
suhtlemisega seotud rollid:
- tseremoniaalne;
- juhtija- eestvedaja ;
- s Mõned rolliga seotud tegevused täidab juht ise, teised delegeerib alluvatele
idepidaja.
informatsiooniga seotud rollid:
- vastuvõtja;
- jagaja ;
- kõneleja.
otsustamisega seotud rollid:
- uuendaja ;
- ressursi jagaja;
- läbirääkija;
- arusaamatuste lahendaja.
MILLISEID
EETILISI PROBLEEME TOOB KAASA IGA ROLL?
Asjaolud ,
mis mõjutavad eetilist käitumist:
1.
Tugeva konkurentsiga keskkond
2. Kitsi keskkond
3.
Suur sõltuvus teistest organisatsioonidest
4.
Suur organisatsioonisisene surve heade tulemuste saavutamiseks
5.
Õiguste delegeerimine ja uuendused (julgustavad loovust )
Mida
saavad juhid teha eetilise käitumise tagamiseks organisatsioonis?
- Palgata õigeid inimesi;
- Seada rohkem norme kui reegleid
- Vältima enese sattumist isolatsiooni
- Eetiliselt laitmatu käitumise eeskuju
- ?
Distsipliin – nõutavast töökorrast kinnipidamine -
ühest küljest kõigile kasulik, teisest küljest ahistav nähtus.
Kas
tunnistada töökorra hoidmine ilma hirmuta võimatuks ja järelikult
teatav hirmuannus loomulikuks nähtuseks või panna lootused
hirmuvabale distsipliinile?
Ajaloolised
distsipliiniilmingud:
-
instinktiivdistsipliin;
-
tabudistsipliin;
-
tavadistsipliin;
-
kepidistsipliin;
-
näljadistsipliin;
- enesedistsipliin ;
-
teadlik distsipliin.
Distsipliini seisukord sõltub korraldav-
ja täitevdistsipliini kooskõlast.
Juhtimise
eetika tüübid:
Tunnused
Immoraalne juhtimine
Amoraalne juhtimine
Moraalne juhtimine
Eetilised normid
Otsused, teod ja käitumine on aktiivses vastuolus moraaliga
Pole moraalne ega moraalitu , kuid otsused ei arvesta moraalseid kaalutlusi
Eetiline eestvedamine on juhtimise tavapärane osa
Motiivid
Omakasu individuaalsel või ettevõtte tasandil
Head kavatsused, kuid teisi ei arvesta
Taotletakse edu, kuid eetilistes raamides (ausus, seaduslikkus, kohusetunne )
Eesmärgid
Kasum ja edu mistahes hinnaga
Tasuvus
Tasuvus seaduslikke ja eetilisi norme arvestades
Suhtumine seadustesse
Seadus on takistuseks, mis tuleb ületada
Seadus on eetika alus. Põhiküsimus on, mida seadus lubab teha
Seaduse järgimine on eetilise käitumise minimaalne tase
Strateegia
Eesmärgi nimel kasutatakse kõiki võimalusi
Isiklik eetika võib olla. Seadust järgitakse kui seda tegema peab
Eetika üldtunnustatud normid
KOHLBERG ´i
MORAALSE ARENGU STAADIUMID
PREKONVENTSIONAALSED
I
Õige ja vale määratletud
füüsilise kogemusega.
Motiiv :
karistuse hirm või tugev autoriteet.
II
Individualistlik lähenemine. Võime enesehuvi projekteerida
kellelegi teisele.
Motiiv:
vajaduste rahuldamine.
KONVENTSIONAALSED
III
Kollektiivi mõjul
otsustamine. Õige on see, mis toob kaasa teiste heakskiidu.
IV
Tegevus kooskõlas seadustega ja üldtunnustatud normidega.
POSTKONVENTSIONAALSED
V
Õige on individuaalsete
õiguste ja sotsiaalsete kokkulepete aktsepteerimine.
VI
Õige tegevus on kooskõlas õiglusprintsiipide ja universaalsete
inimõigustega.
Moraalne
heakskiit – “soov
mitte pälvida moraalset halvakspanu”.
Moraalse
heakskiidu teooria baseerub 4 komponendil:
1.
tagajärgede suurus – kasude ja kahjude summa;
2. pahedest teadlik olemine – teo moraalsuse kindlus;
3.
kaassüü suurus – isikliku sekkumise võimalus ja ulatus;
4.
vastutuse ulatus – üksikisiku vabaduse suurus kui ta tegutseb
immoraalselt.
Mida
väiksem on moraalne vastutus, seda väiksem on oht saada moraalselt
hukkamõistetud ning motivatsioon moraalseks käitumiseks on madalam.
3.
ETTEVÕTTE EETIKAKOODEKS
Ettevõtte
eetikakoodeks on selle käitumisnormide ja eetiliste veendumuste
kirjalik konstanteering, mille koostab tavaliselt ettevõtte
tippjuhtkond ning millest kinnipidamist peetakse ettevõtte
töötajatele kohustuslikuks.
Selle
järgi, kas ettevõttel on eetikakoodeks, ei saa teda liigitada
eetiliseks või vähemeetiliseks. Põhjus, miks seda koostatakse
seisneb vajaduses juhtkonna (omanike) poolt aktsepteeritavaid
käitumisreegleid ja eetilisi veendumusi oma töötajatele peale
suruda.
EETIKAKOODEKS
SISULINE
Eesmärk: töötajate informeerimine ja mõjutamine
FIKTIIVNE
Eesmärk: illusiooni loomine eetika-
koodeksi olemasolust
Sisuline eetikakoodeks, mille põhimõtteid juhtkond ei järgi
Koodekseid
võib jagada kolme rühma:
- normatiivsed (rules- based );
- väärtustel põhinevad (values-based).-.n. Johnson &Johnson;
- sotsiaalsel vastutusel põhinevad (social responsibility-based) – suunatud ettevõttest väljapoole.
Kuidas
koostada eetikakoodeksit? Alustada tuleks ettevõtte üldiseloomustuse
analüüsist ning seoses selleja saab määratleda, millised punktid
peavad selles kindlasti sisalduma (toodangu ja tehnoloogia ohutus,
konfidentsiaalsuse tagamine, intellektuaalse omandi kaitse).
Koodeks võib koosneda järgmistest osadest:
1.
eessõna, milles esitatakse väga üldistatult need eetilised
põhiväärtused, mida ettevõte oma töös järgida püüab. Siin
toonitatakse tavaliselt ka seda, et koodeks on kohustuslik täitmiseks
kõigile töötajatele;
2.
ettevõtte tegevuse põhieesmärgid;
3.
suhted tarbijatega: tänapäeval peetakse tarbijat valdavalt
tähtsaimaks osaliseks ettevõtte elus, see eelistus väljendub ka
siin;
4.
suhted aktsionäride (v.m. rahastajatega): määratletakse
investeeringute kaitse jms, näiteks hoiatus aktsionäridele, et osa
nende investeeringust on ette nähtud reserviks ebasoodsate aegade
jaoks;
5.
suhted töötajatega: kohustused väljaõppe ja enesetäienduse
tagamiseks;
6.
suhted varustajatega: rõhutatakse tavaliselt pikaajalise koostöö
eesmärke;
7.
suhted ühiskonnaga ja keskkonnaga, selle hulgas näiteks ka
suhtumine asukohamaa kultuurikeskkonda ja moraalsetesse
veendumustesse;
8.
eetiliste standardite (käitumisnormide) kirjeldus.
SPETSIIFILISED ÄRIEETIKA PROBLEEMID
4.1
Infotehnoloogia arenguga seotud eetilised probleemid
- i Suurusjärgu efekt
Jõupingutuse efekt
siklikud kontaktid vähenevad;
- informatsioon muutub “hapramaks”;
- jõupingutused info puutumatuse,
konfidentsiaalsuse ja
kättesaadavuse
kaitsmiseks konfliktis nõudega
lihtsustada selle jagamist;
Ebaeetiline arvutikasutus
Sotsiaalsed ja majanduslikud
põhjused
Probleemid juht-alluv suhtes
Arvuti tööprotsessi
probleemid:
Töökoha probleemid
Andmete korjamine,
säilitamine, kättesaadavus
E- maili probleemid
Ressursside kasutamise
probleemid
- viirused
- hacking
- loogikapommid
- ametialased andmed oma huvides
Müüja-tarbija suhted
Arvutikuriteod
4.2 Investorid ja ettevõte
Firma
saab alguse kellegi (isiku või grupi) ideest , kes paigutavad oma
ressursid (oma säästud, finantsinstitutsioonidelt laenatud,
aktsionäridelt saadud) mingi kauba või teenuse tootmiseks.
Probleemid:
- aktsionäride erinevad huvid;
- aktsionäride piiratud vastutus;
Omanikud
võivad juhtida firmat ise või kasutada professionaalseid juhte,
kellel on nii eetilised kui ka legaalsed kohustused, et kaitsta
omanike huve. Juhid peavad osavalt balansseerima omanike ja töötajate
vahel, täitma sotsiaalseid soove, looma ohutud töötingimused jne.
Reaalses elus juhtide huvid sageli vastanduvad omanike huvidele.
Näiteks palgaläbirääkimistel vastandub töötaja huvi firma
omale, ehkki teisest küljest peaks ka töötaja olema huvitatud
sellest, et tema palk (kui üks toodangu omahinna osa) oleks
võimalikult madal.
Firma
omanike muutuse korral võib juhtide lojaalsus muutuda kaheldavaks,
sest muutuvad nende õigused, töötasud, töövaldkonnad, isiklikud
suhted.
Iga
juhi tegevus, mis jätab investorid ilma nende õiguspärasest
kasumist, on ebaeetiline.
- valeandmete esitamine investeeringute kohta
-
see puudutab nii praegusi kui ka tulevasi investoreid, et vahendeid
juurde meelitada ja planeeritavaid investeeringuid. Ponzi
skeem – finantspettuse
vorm, kus hilisemate investorite raha kasutatakse väljamaksmiseks
varasematele investoritele.
- vara või kasumi vale kasutamine
-
liiga luksuslikud
töökohad, kompensatsioonid, reisid, perekonnaprobleemid jne.
- siseinfo kasutamine kaubaks (insider trading)
- mingi
mitteavaliku firmat või turgu puudutava informatsiooni ostmine või
müümine.
LÜLID:
- firma töötajad;
- lähedalseisjad;
- nende vahendustegevus.
Insider
tradingu kaks
vormi:
- ennetav tegevus aktsiaturul,
- info müümine konkurendile.
Tulemuseks
kapitali ebaõiglane jaotumine turul, kuna kõigi võimalused
(vabadus) otsustamisel ei ole samad.
4.3
Konkurendid ja eetika
Konkurents
on ettevõtlusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute,
nende liitude ja muude ühenduste selline omavaheline võistlus, mis
soodustab
näiteks:
- tegevus- ja valikuvabadust;
- kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist;
- kaupade ja teenuste pakkumise vastavusseviimist nõudlusega;
- turu intensiivistumist, turutoonuse tõusu.
Seega
ei ole konkurent mitte niivõrd vastane, kuivõrd pigem kaasvõitleja!
Arvestada
tasub, et turu kasvufaasis
on paljudel juhtudel vajalik ja kasulik seadusega lubatud koostöö,
näiteks ühisreklaam. Veelgi vajalikum on kooskõlastatud tegevus
turu langusfaasis
kui saab selgeks, et tahes-tahtmata keegi peab turult lahkuma.
KONKURENTSI
SEADUSLIK REGULEERIMINE
Konkurentsi
õigusliku reguleerimise põhidokument Eestis on 11. märtsil 1998.a.
vastu võetud Konkurentsiseadus ,
mis jõustus 1.
oktoobril 1998.
Seaduse
otstarve on vaba ettevõtluse huvidest lähtuv konkurentsivabaduse
kaitsmine loodusvarade ammutamisel, toodete valmistamisel ja teenuste
osutamisel ning toodete ja teenuste ostmisel ja müümisel ning muus
majandustegevuses konkurentsivabaduse kahjustamise ärahoidmine ja
kõrvaldamine.
Kõlvatuks
konkurentsiks on
turusuhetes osaleja teod, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega ning millega taotletakse ebaausate
konkurentsieeliste saamist, sealhulgas järgmised teod:
1)
eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine või tellimine,
2)
konkurendi või tema kauba halvustamine,
3)
konfidentsiaalse info kuritarvitamine,
4)
teise ettevõtja töötaja või esindaja ärakasutamine,
5)
kaupade müügi kõlvatu piiramine või soodustamine.
Turgu
valitsev ettevõte on:
ettevõtja, kellele kuulub vähemalt 40% käibest või kelle majanduslik positsioon võimaldab tal sel turul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest, ostjatest;
kaks või enam üksteisega majanduslikult seotud ettevõtjat, kui nendele koos kuulub 40% käibest või kelle majanduslik positsioon võimaldab tal sel turul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest, ostjatest.
Üks
seadusega keelatud tegevus turgu valitsevale ettevõttele on dumping .
Tegelikult
kasutavad reeglina dumpingut turule sisenejad, kes loodavad saada
turgu valitsevaks ettevõtteks. Eesti konkurentsiseaduse sõna järgi
ei ole turule sisenejatele dumping keelatud.
Lepingud ja kooskõlastatud tegevus (sh. kartellilepingud ja -otsused) on
konkurentsi kahjustavad, kui nendega kolmandate turusuhetes osalejate suhtes:
määratakse kindlaks hinnakujundamise tingimust, sealhulgas kolmanda isiku suhtes kohaldatavat kauba ostu- või müügihinda, tariifi, juurde- või mahahindlust, intressimäära, renti, üüri;
piiratakse tootmist, kaubaturgu, tehnilist arengut või investeeringut;
jagatakse kaubaturgu, sealhulgas varustusallikat;
piiratakse kolmanda isiku kaubaturule pääsu või püütakse teda turult välja tõrjuda;
vahetatakse konkurentsivabadust kahjustavat teavet;
rakendatakse erinevat tingimust võrdväärsete kokkulepete puhul kolmanda ettevõtjaga, pannes ta sellega kas soodsamasse või ebasoodsamasse konkurentsiolukorda;
seatakse kokkuleppe sõlmimise eelduseks teise poole nõusolek võtta endale täiendav kohustus, mis oma iseloomult või äritava kohaselt ei ole seotud sellise kokkuleppega või
kahjustatakse konkurentsivabadust käesoleva lõike punktides 1-7 nimetamata viisil.
NB
!
Konkurentsivabaduse ahistamiseks on ka konkurentsi-vabaduse piiramine
või konkurentsipiirangute kehtestamine täidesaatva
riigivõimuasutuse ja kohaliku omavalitsuse otsustega, mis on
vastuolus käesoleva seadusega ega ole lubatud teiste seadustega.
Lisaks
kehtestatud õigusnormidele tuleb konkurentsis arvestada ka
mitteametlikke eetikanorme, mis üldjuhul lähtuvad fair play - printsiibist
ja peavad ära hoidma mõttetu, paljusid osapooli kahjustava, sõjaks
muutuva vastuseisu.
Olulist
rolli peavad siin mängima vastaval ärialal tegutsejate
vabatahtlikud ühendused – assotsiatsioonid , liidud, ühingud,
kojad. Selliste
ühenduste üheks tegevusvaldkonnaks on ka eetikakoodeksite
koostamine ja osalejate tegevusele eetilise hinnangu andmine.
4.4 Konfidentsiaalne info
Konfidentsiaalne info on
üldiselt mitteteada ja mõneti seaduslikult kaitstud (ka
sise-eeskirjadega). Väljasolijaile omab see majanduslikku tähtsust
ning firma teeb pingutusi selle hoidmiseks.
-
tootmisprognoosid;
-
avaldamata finantsandmed;
-
planeeritavad investeeringud uutesse või vanadesse ettevõtmistesse;
-
avaldamata laienemis- ja rekonstrueerimisplaanid;
-
planeeritavad muutused juhtimissüsteemis;
-
avaldamata joonised jms;
-
avaldamata tootmismetoodika, sellealased süsteemid ja meetodid;
-
varustajatesse puutuv hinnainfo, kogused , omavahelised suhted;
-
testimiste (proovitoodangu) tulemused;
-
kõik dokumendid märkega “konfidentsiaalne”.
Iga
töötaja vastutab tema käsutuses oleva info mitteväljaimbumise
eest.
Reeglina
siiski õigusemõistmisel ei käsitleta ärisaladusena seda, mida
töötaja mäletab või mõttes rekonstrueerib, küll aga koopiate
tegemist või ületoomist.
Võimalused
konfidentsiaalse info hankimiseks:
- tööstusspionaaž (palju vorme);
- info ostmine;
- konkurendi töötaja värbamine.
On
rida tegureid, mis mõjutavad konfidentsiaalse info kasutamist:
-
kuivõrd on see info teada sfäärist väljaspool;
-
kaitsmiseks ette võetud abinõud;
-
info tase, tähtsus;
-
kui kergelt saab seda dubleerida või kasutada;
-
kui palju aega, raha jms. kuluks endal selle info väljaarendamiseks
jne.
4.5
Tarbijasuhete eetika
Tarbijaskond
on see, kes otsustab, kui hästi suudavad ettevõtjad oma toodangut
müüa. Tänapäeva ühiskonnas on kõik selle liikmed pidevalt
kellegi toodangu ja teenuste tarbijad, suutmata ilma selleta toime
tulla.
Kliendi
rahulolu on müüja edukuse alus!
Iga kaotatud klient on ka mitme uue kliendi kaotus!
Mida
teravam on konkurents, seda tähtsamad on kliendisuhted!
Kuna
tarbijast oleneb palju, siis käib tarbija poolehoiu ümber pidev
võitlus, mis tagab enamasti piisava kvaliteedi ja madala hinna.
Samas võib info tarbijalt halva või ohtliku kauba kohta levida väga
kiiresti üle kogu maailma.
Kuigi
tundub, et tarbijaskond on kaitstud, tekivad probleemid siin eelkõige
seetõttu, et tarbijad eelistavad reeglina odavamat kaupa. Odavus aga saavutatakse millegi – kas parema töökorralduse ja arengu – või
kokkuhoiu arvelt kvaliteedis.
TARBIJAT
KAITSEV SEADUSANDLUS
Tänapäeva mõistes esimene tarbijakaitseseadus “Pure Food and Drug Act” kehtestati 1906.
aastal USAs. Tarbijakaitseseadus on olemas pea kõigis arenenud
riikides, lisaks sellele kaitsevad tarbijate õigusi otseselt või
kaudselt veel mitmed seadused.
Eestis
kehtiv Tarbijakaitseseadus
on vastu võetud 15. detsembril 1993, hiljem sisse viidud muudatusi.
Seaduse
ülesanne on tagada
tarbija õiguste kaitsmine
Eestis.
Tarbija põhiõigused on:
1. nõuda vähemalt
kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust;
2. olla kaitstud oma elule,
tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või
omamiseks keelatud kauba või teenuse eest;
3. saada vajalikku ja tõest
teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku
tegemiseks;
4. taotleda oma huvide
arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste
tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates küsimustes;
5. nõuda riiklikku kaitset
oma õiguste ahistamise korral;
6. nõuda müüjalt hüvitust
endale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest.
Tarbija ja müüja vahelise
lepingu tingimus, mis vähendab poolte vastutust, sätestab eelise
müüjale või piirangu tarbijale, võrreldes seaduses sätestatuga,
on kehtetu.
Tarbija
ja müüja vahelise lepingu ebatäpne või puudulik tingimus
tõlgendatakse
tarbija kasuks.
Müüjal
on keelatud:
1. ahistada käesoleva
seadusega sätestatud tarbija õigusi;
2. ebaseaduslikult piirata või
soodustada kaupade või teenuste müüki, mõjutada tarbijat eksitava
reklaami, teise müüja kauba või teenuse halvustamise, firmanimetuse , kaubamärgi või teiste tunnuste lubamatu kasutamisega
või muul moel, mis on vastuolus üldiste kaubandustegevuse heade
kommete ja tavadega;
3. müüa markeerimata
pakendatud kaupa;
4. müüa tootja poolt
märgitud realiseerimistähtaega ületanud kaupa.
Tarbijatel on õigus oma
huvide kaitseks koonduda tarbijaühingutesse, mille asutamise ja
tegevuse kord on sätestatud füüsiliste isikute
mittetulundusühinguid reguleeriva seadusega. Tarbijaühingud võivad
asutada tarbijaliite ja -keskliite.
Tarbijaühingu ja -liidu
volitatud esindaja(te)l on õigus:
1. kontrollida müüja
kohustuste täitmist, sealhulgas hinnakujundust, koos pädeva
ametiisikuga või iseseisvalt;
2. koostada avastatud
õiguserikkumise kohta protokoll ja edastada see tarbijakaitse ametiisikule või pädevale asutusele;
3. esindada tarbijaid suhetes
müüjaga, tarbijakaitseametis, kohtus või muudes asutustes.
Tarbijakaitseametil on
õigus:
1. teha ettepanekuid
tarbijakaitsealaste õigustloovate aktide vastuvõtmiseks või
muutmiseks;
2. kontrollida käesoleva
seaduse täitmist;
3. lahendada ametile esitatud
avaldusi ja kaebusi tarbijate õiguste ahistamise kohta, kaitsta
tarbija õigusi ja huve kohtus;
4. teha suulisi hoiatusi või
käesoleva seaduse paragrahvis 15 sätestatud ettekirjutusi;
5. kohaldada haldusvastutust
ja taotleda füüsilise isiku kriminaalvastutusele võtmist
tarbijakaitseseaduse rikkumise eest;
6. panna pitser või plomm
ohtlikule või saate- või müügidokumentideta kaubale ning taotleda
sellise kauba erikonfiskeerimist;
7. taotleda seadusega
ettenähtud korras ettevõtte või organisatsiooni tegevusloa
äravõtmist;
8. teavitada üldsust müüjate
ja teenindajate tarbijat kahjustavast tegevusest;
9. nõuda füüsilistelt ja
juriidilistelt isikutelt asjakohaseid dokumente, materjale ja muud
vajalikku teavet;
10. võimaldada tarbijaühingu
esindaja osavõttu tarbijakaitsealaste küsimuste lahendamisest;
11. anda tarbijale ja
tarbijaühingutele tarbijakaitsealaseid teadmisi.
Tarbijakaitseameti ametiisikul
on õigus kontrollimiseks takistamatult siseneda müüja ametiruumi,
-rajatisse ja kaupu vedavasse sõidukisse või avada veovahendeid.
Käesoleva paragrahvi 1.lõike
punktides 1, 2, 3, 10 ja 11 loetletud õigused on samaaegselt
Tarbijakaitseameti kohustused.
Tarbijakaitseamet on
kohustatud tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale
sihipärasel kasutamisel ohtlikust kaubast või teenusest teabe
omamisel tegema kõik ametist oleneva nende kaupade või teenuste
müügi takistamiseks, vajadusel teavitades massiteabevahendeid.
Juriidilise isiku poolt:
1. tarbija elule, tervisele,
varale või keskkonnale ohtliku kauba või teenuse tootmise,
vahendamise või müümise eest vastavate õigusaktidega kehtestatud
korda rikkudes - määratakse rahatrahv rikkumise vahetuks objektiks
olnud kauba väärtuse kuni kahekordses ulatuses, kuid mitte vähem
kui 3000 krooni;
2. kauba või teenuse saate-
ja müügidokumentide mittehoidmise eest müügikohas või nende
mitteesitamise eest kontrolli teostavale pädevale isikule -
määratakse rahatrahv 1000 krooni;
3. käesoleva lõike punktides
1 ja 2 ning käesoleva seaduse paragrahvis 17.1 tähendamata
käesoleva seaduse rikkumise eest - määratakse rahatrahv 100 kuni
3000 krooni.
ÜHISKOND
KUI TARBIJA
Ideaalsel
juhul peaks kapitalistlikus ühiskonnas kehtima reegel, et kui keegi
tekitab teistele (tootmis- või tarbimisprotsessi käigus) kahju,
siis peaks ta selle ka hüvitama. Lisakulud peaksid kajastuma toodete
hinnas. Tegelikult aga tagajärgi tihti kas ei osata või ei soovita
ette näha. Süüdistada võib siin nii tootjat:
soov püsida konkurentsis, saada suuremat kasumit jne. kui ka
tarbijat:
toote odavus, tarbimisomadused jm. Tegelikult ei ole siis kumbki
osapool huvitatud kahjulike kõrvalmõjude märkamisest.
Kuna
probleemid keskkonna saastamisega ja ka infovahetuse kiirus suureneb,
tuntavamaks muutub meedia ja ühiskonna surve, siis on tootjad siiski
otsimas uusi, keskkonnasäästlikke tootmisvõimalusi, mis pikemas
perspektiivis võib anda olulist kasu ka firmale. Selleks:
- püütakse välja töötada selliseid tehnoloogiaid , mis ei tekita kahjulikke jäätmeid;
- jääkide ümbertöötlemisel saadakse uus toode, millega katta ümbertöötlemiskulud.
On tõenäoline, et
loodussäästlike firmade maine muutub teistega võrreldes paremaks
ja võib anda turul tugeva konkurentsieelise.
Kuivõrd me siiski peame
vastutama tulevastele põlvkondadele põhjustatud kahju eest?
4.6
Reklaami eetika
Reklaam
Kõik kommentaarid