Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ärieetika (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks siis ikkagi tekivad konfliktid?
  • Kuidas sellisel juhul suhtuda tema otsustesse?
  • MILLISEID EETILISI PROBLEEME TOOB KAASA IGA ROLL?
  • Mida saavad juhid teha eetilise käitumise tagamiseks organisatsioonis?
  • Kuidas koostada eetikakoodeksit?
  • Kuivõrd me siiski peame vastutama tulevastele põlvkondadele põhjustatud kahju eest?
  • Milline on õige ja piisav info?
  • Millised on otsuste tõenäolised tagajärjed?
  • Kellegi õigusi mõjutatute poolelt?
  • Kui kellegi õigused saavad kahjustatud siis Millised on tegevuste pikaajalised huvidega?
  • Millised kasulikkuse vähima hinnaga?
  • Mis seda põhimõtete ja enesest lugupidamisega?

ÄRIEETIKA
Loengukonspekt
SISUKORD
1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG 3
1.1 Mõisted ja eetika filosoofid 3
1.2 Eetika kategooriad 3
1.3 Eetika põhiprintsiibid 4
Teleoloogilised printsiibid 4
Egoism 4
Utilitarism 5
Deontoloogilised printsiibid 5
1.4 Eetika ja vabadus 7
2. KAPITALISM JA ÄRIEETIKA 8
2.1 Eetika ja majanduse seosed 8
2.2 Eetika mõju äritegevusele 9
Ärieetiliste probleemide tekkepiirkonnad 9
Ärieetika makrotasandil 10
Ärieetika mikrotasandil 10
2.3 Eetika ja sotsiaalne vastutus juhtimises 11
2.4 Juhi eetika 14
Juhtimise eetika tüübid 15
3. ETTEVÕTTE EETIKAKOODEKS 17
4. SPETSIIFILISED ÄRIEETIKA PROBLEEMID 18
4.1 Infotehnoloogia arenguga seotud 18
4.2 Investorid ja ettevõte 19
4.3 Konkurendid ja ettevõte 20
Konkurentsi seaduslik reguleerimine 21
4.4 Konfidentsiaalne info 21
4.5 Tarbijasuhete eetika 22
Tarbijat kaitsev seadusandlus 23
Ühiskond kui tarbija 24
4.6 Reklaami eetika 24
EETILISE KONFLIKTI ANALÜÜSI JUHEND 26
EETILISE KONFLIKTI LAHENDUSE KOLM SAMMU 27
1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG
1.1 Mõisted ja eetika filosoofid
EETIKA. ethos ( komme , harjumus)filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; nimetus pärineb Aristoteleselt.
  • normide kogum, mis määrab inimese kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna, klassi, kodumaa ja üksteise suhtes;
  • reeglite kogum, mis määratleb õige ja vale käitumise;
  • kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole;
  • filosoofiline teadus moraalist.

MORAALmoralis (kombeline, komme) – Cicero 300 aastat hiljem
  • ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse .

Sokrates (469-399 e.m.a.) pühendus moraalse vooruse loomuse uurimisele:
  • õnn on võimatu ilma moraalse puhtuseta;
  • ebaeetiline tegu kahjustab rohkem tegijat kui ohvrit;
  • moraalne puhtus on hinge tervis;
  • pahe tõeline (sügavaim) põhjus on võhiklikkus.

Platon΄i (428-348 e.m.a.) arvates põhineb moraalne puhtus intellektil, hinge tasakaalu ja harmoonia võib saavutada läbi intellektuaalse arutluse ja enese arendamise.
Aristoteles (384-322 e.m.a.) sidus moraalsust rohkem isiksuse iseloomu ja selle kujundamisega. Tema filosoofilises süsteemis paiknes eetika psühholoogia ja riigiõpetuse vahel. Inimene on ise tegev loomutäiuse kujundamisel, sest just toimimise käigus luuakse täiuslikkus kommetes. Tegutsemine on praktiline ja sõltub iga kord konkreetsetest tingimustest. Üllas, õige ja hea tegutsemine on “selline nagu peab” nii aja, koha, eesmärgi, objekti, põhjuse kui muude tingimuste suhtes. Selline tegutsemine lähtub äärmuslike toimimisvõimaluste vältimisest ja vahepealse teguviisi valikust. Seda saab leida mõistlikkuse abil, mis tähendab kaalutlemist, toetudes loogilisele arutelule. “Vooruslik” elu põhineb enesekontrollil ning võimel end motiveerida ja oma tahet juhtida. Eetikamõisted seostab ta järjekindlalt loogilise arutluse ja mõistusliku valikuga.
Aristoteles eristas 3 elamisviisi selle järgi, mis on elus olulisel kohal:
  • nautlev elu: õnnelik ollakse kõikvõimalikes naudingutes – söömises, joomises, lõbutsemises, riietumises jne. ;
  • tegutsev elu: eesmärgiks on aktiivsus (majanduses, poliitikas jne.);
  • mõtisklev elu: elu olemuslike seoste leidmine, omaenda sisemise tasakaalu ja rahu leidmine, täiuslikkuse taotlus.
    1.2 Eetika kategooriad
    Eetika tegeleb peamiselt inimeste käitumise ja otsustamise dilemmadega, aga samuti konfliktide ja huvide temaatikaga.
    Eetiline dilemma – vajadus valida kahe, harilikult teineteist eetilisuse seisukohalt välistava võimaluse vahel.
    Üldised eetilised dilemmad:
    • hea ja halva vahel;
    • hea ja hea vahel;
    • halva ja halva vahel.

    Konkreetsed ärieetilised dilemmad on valikud erinevate subjektide – omanike ja töötajate, omanike ja klientide, töötajate ja klientide, äripartnerite ja omanike, isiklike ja firma, võimu ja firma jne huvide vahel.
    Praktilises elus on tavaliselt tegemist polülemmadega, kus valikuvõimalusi (ka üksteist välistavaid) on rohkem kui kaks.
    Moraalinormid :
    • HÜPERNORMID: universaalsed . Need normid (n. 10 käsku) annavad üldise maailma moraalistruktuuri ja võimaluse sotsiaalsete kokkulepete arenguks.
    • SOTSIAALSED KOKKULEPPED:
      • makrotasandil: globaalsed
      • mikrotasandil: ühiskondlikud või mitmesuguste gruppide (ettevõtte, klubi, perekond jne.) sisesed . Probleemid võivad kaasneda näiteks kui minnakse asju ajama teise kultuurikeskkonda (Euroopast Aasiasse ).

    Eetika kategooriad:
    • Hea
    • Halb
    • Ausus
    • Õigus
    • Õiglus
    • Vabadus
    • Kohustus

    1.3 Eetika põhiprintsiibid
    Tänapäeval eksisteerivaid eetikateooriaid võib liigitada kahe lähenemisviisi vahel:

    1)TELEOLOOGILISED PRINTSIIBID
    Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati.
    Egoism
    on standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega . See ei tähenda, et tehtud otsus oleks tingimata teistele kahjulik (eetilise egoismi teooria), kuid teiste kasu otsustajat ei huvita. Egoismist võib rääkida nii lühi- kui pikaajalises (avar egoism) perspektiivis, näiteks börsitehingute puhul.
    Adam Smith (1723-1790): Ühiskondlik huvi teostub paremini kui indiviid näeb selle taga enda pikaajalist huvi.
    Utilitarismi
    Rajajaks on Jeremy Bentham ( 1748 -1832), inglise jurist ja filosoof . Eetiline otsus on see, mis suurendab mõnu (kasu, lõbu, õnne) või vähendab valu ( kurjust , õnnetust).
    Otsuse kogukasulikkus on suurem kui mõnel teisel otsusel. Utilitarism taotleb suurimat hüve suuremale hulgale inimestele. Seega peab kaaluma alternatiive, kuid mil moel leida kõige kasulikum?
    Hedonistlik kalkulatsioon (hedonistic calculus) koosneb järgmistest aspektidest:
    • heaolu- või valutunde sügavus;
    • intensiivsus;
    • kestus;
    • kui tõenäoline on, et selle tunde põhjustas just arvatav tegevus;
    • kui ruttu soovitakse seda tunnet tagasi või ollakse sunnitud tajuma;
    • kas see tunne viib tulevikus heaolu- või valutundele;
    • kui palju inimesi on sellest mõjutatud.

    John Stuart Mill (1806-1873) tõi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise, liigitades hea ja halva kõrge- ja madalakvaliteediliseks. Näiteks vale või vägivald on ilmselt nii kõrge kvaliteediga pahed, et kaaluvad üles hea, mida neist võiks saada.
    Utilitarismiga kaasnevad siiski mõned probleemid:
    • otsuse tagajärgi on raske ennustada, kuna inimkonna kogemus on väike ning iga situatsioon on erinev;
    • tagajärjed võivad olla raskelt mõõdetavad ning sageli me ei teagi neid (pikaajalised);
    • netokasu maksimeerimine võib kaasa tuua suuri kaotusi mujal (näiteks orjatöö kasutamine);
    • kasulikkus ei ole võrdse kaaluga, näiteks 10 krooni vaesele või rikkale.

    2) DEONTOLOOGILISED PRINTSIIBID
    Deontoloogiline eetika baseerub reeglitel, põhjuslike seostel. Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus – hea või halb – ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Deontoloogia käsitleb inimeste õigusi ja kohustusi (kohustuslikkust).
    Õigusprintsiibid: inimene saab teostada oma õigusi, kuid ei tohiks rikkuda samas teiste õigusi.
    Immanuel Kant (1724-1804) oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse moraaliseaduse, kategoorilise imperatiivi, mis on sama objektiivne (meie tahtest sõltumatult kehtiv) kui loodusseadused :
    “Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks.”
    Lisaks järeldas Kant oma üldfilosoofiast eetikasse lause, et kaasinimesi tuleb kohelda kui eesmärke iseenestes, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (näide rahalaenajast, kes ei kavatsegi tagasi maksta).
    Õigused saavad olla positiivsed või negatiivsed.
    Gerald Cavanagh 6 õigust, mis saavad olla aluseks ka normatiivsele eetikale ( sh. ärieetikale). Neist esimene on peamise kaaluga, teised võrdselt tähtsad:
  • elu ja turvalisus;
  • tõde, tõepärasus;
  • privaatsus ;
  • vabadus kuuluda ;
  • sõnavabadus;
  • eraomand .
    Õiglusprintsiibid
    Õiglusprintsiipidel baseerub kompromisslahendite filosoofia.
    Õiglus on moraalikategooria, milles sisaldub sotsiaalsete nähtuste hinnang, nende tunnistamine õiglaseks ja ebaõiglaseks. Õiglus nõuab, et isikute ja sotsiaalsete gruppide õigused ja kohustused, töö ja tasu, teened ja tunnustus, tegevus ja tulemus oleksid vastavuses.
    • Distributiivõiglus: kuidas jaotada ühiskonna liikmete vahel sissetulek, töö, haridus , vaba aeg, maksud jne. ? Võimalused: võrdses osas kõigile, vastavalt vajadustele, pingutustele, teenetele, sotsiaalsele panusele.

    Aristoteles: jaotuse eesmärk on tagada elulaadi säilimine.
    • Karistav õiglus: valeks mõistetud tegude puhul. Karistus peab olema vastavuses pahateo suurusega.

    Aristoteles: “ Inimene kannab moraalset vastutust oma tegude eest ka siis, kui ta ei tegutsenud või ignoreeris negatiivsete tagajärgedega tegu.”
    • Kompenseeriv õiglus: mõnede püüli osaliste kahju kompenseerimine. Kompensatsioon peab olema võrdne kahjuga, kuid mitte suurem. Probleemid tekivad siis, kui ei saa mõõta kahju suurust – näiteks elu ei saa taastada.

    Kohustusprintsiibid
    W. D. Ross (1877- 1971 ) nägi kohustusi pigem tinglike kui absoluutsetena:
    • kohustused lubaduste tagajärjel;
    • eelnenud ebaõigete tegude parandamiseks;
    • hindamaks teiste eelnenud tegusid ;
    • teiste heameeleks;
    • eneseparandamiseks;
    • teiste mittekahjustamiseks.

    Kohustused on kohustuslikud, kuni need ei ole ümber lükatud suurema kohustusega (näiteks lubadus sõbrale > kohustus töö juurest).
    Kui võrrelda omavahel teleoloogilist ja deontoloogilist lähenemist, võib märgata, et teleoloogiline lähenemine on pigem relativistlik, suhteline – s.t. teo moraalsus või ebamoraalsus ei ole sisemiselt determineeritud, vaid sõltub olukorrast, tulemusest jms.
    Deontoloogiline lähenemine on pigem absolutistlik – siin leitakse, et tegu iseenesest on moraalne või ebamoraalne ja eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega teo moraalsust hinnata.
    Kui vaadata minevikku, siis tollastes ühiskondades oli ülekaalus moraalne absolutism :
    • erineva religiooniga ühiskonnad olid siis suhteliselt sõltumatud;
    • ühiskonnasisene moraal, seadus, religioon oli suhteliselt muutumatu, püsiv;
    • uued ideed arenesid ja küpsesid väga aeglaselt;
    • konfliktide loomulik lahendus oli sõda;
    • uus asendas vana vägivalla abil.

    Tänapäeva ühiskonnas, kus
  • majandus muutub üha rahvusvahelisemaks ja
  • ülekaalus on materialistlik-loodusteaduslik maailmatõlgendus
    muutub moraalne relativism üha valdavamaks.
    Selleks, et enam-vähem rahuldavalt lahendada tänapäeva majandusele tüüpilist ärieetilist konflikti, saab parima lahenduse tasakaalustatud analüüsiga, kus kasutatakse neid kaht vastandlikku teooriat koos.
    1.4 Eetika ja vabadus
    Vabaduse problemaatika on kõigi eetiliste süsteemide põhiteema.
    Eristada tuleb tahtevabadust (libertum arbitrum) ja tegutsemisvabadust (libertas).
    Usundites on reeglina absoluutse vabaduse kandjaks vaid Jumal, inimeste vabadus on piiratud. Inimesed kardavad seda vabadust, mille toob kaasa see, kui nad ei karda Jumalat. Jumal teeb alati head, kuid mitte tema tahe ei määra, mis on hea, vaid tegemist on absoluutse heaga. Esimene vabaduse akt – patt, mis sulges inimesele paradiisi väravad – ei olnud möödapääsmatu, küll aga võimalik.
    Antiigist pärit arusaama järgi on inimene kahepaikne olevus . Oma bioloogilise loomuse poolest kuulub ta looduslikku ahelasse ja eraldub loomadest oma eneseteadvuse poolest. Ent inimesel on ka teine, kõrgem loomus – tema inimlikkus, kõlblus, südametunnistus.
    Rene Descrates ( 1596 -1650) arvates on inimene dualistlik, koosnedes passiivsest kehast ja aktiivsest hingest. Keha segab hinge (sisaldab kirgi: rõõm, kurbus, armastus, vihkamine), piirates niiviisi inimese vabadust. Keha on kirgede ja seega ka pahategude allikas.
    Enesekontrolli võimet (mitte olla kire ori) on peetud vooruseks juba Platoni aegadest peale. Eesmärgiks on tasakaal, mitte oma emotsioonide mahasurumine: igal tundel on oma väärtus. Kui emotsioonid on liialt summutatud, on selle tulemuseks igavus ja kaugus; kui aga liiga äärmuslikud ja pealetükkivad, siis muutuvad nad patoloogiliseks (depressioon, ärevus, raev, maniakaalne erutus).
    Vabadus on sõltumatus oma kirgedest. Vabadus teeb ilusaks, rikkaks, austatuks. Vabadus seisneb esmajoones inimese võimes püstitada enesele moraalinõuded.
    Erich Fromm (1900-1980) “Escape from Freedom” analüüsib vabaduse ja võõrandumise probleeme kapitalistlikus ühiskonnas:
    • tootmine on muutunud elu peamiseks eesmärgiks;
    • inimene on muutunud masinaripatsiks;
    • õnn tähendab uute ja paremate kaupade omandamist;
    • inimese väärtuse peamine mõõdupuu on ostuvõime;
    • asjad hakkavad valitsema inimeste üle.

    Vabadus toob kaasa kannatusi, piinu, hirmu, valu. Kedagi ei saa sundida olema vaba. Kapitalism oma olemuselt lubab positiivset tegutsemisvabadust, nõuab enesekriitikat, kohusetunnet, sisendab eneseusku. Tegelikult aga tunnevad paljud inimesed üksindust, hirmu homse ees.
    On kaks võimalust:
    • võidelda positiivse vabaduse eest, arendada intellektuaalseid ja emotsionaalseid võimeid;
    • loobuda vabadusest, leida õnn maailma ja mina vastuolu kaotamises.

    Tänapäeval on “ põgenemine vabaduse eest ” üsna tavapärane:
    “Põgenemine autoriteeti”
    • masohhismi – lasta end füüsiliselt ja/või vaimselt alandada, tunda mõnu välisjõudude meelevallas olemisest;
    • sadismi – valitseda ja võimutseda teiste üle (ka emotsionaalses ja intellektuaalses mõttes).

    “Põgenemine mugavusse” – paljude nn. normaalsete inimeste poolt valitav tee muutuda selliseks nagu kõik. Kasvab karjaintetiteet.
    Elu mõtteks peaks siiski olema eneseteostus , mille korral inimene aktiivselt, tegusalt realiseerib enese poolt püstitatud eesmärke.
    2. KAPITALISM JA ÄRIEETIKA
  • Eetika ja majanduse seosed
    Tänapäeval ollakse valdavalt veendunud, et efektiivse majanduse peamiseks eelduseks on vaba turg ja ettevõtlus ning eraomand. Oma teoses “ Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim” leidis Max Weber , et rahva (ja riigi) majandusliku edukuse määrab eelkõige tema (rahva valdava osa) üldine eetiline meelsus . USA-s toimunud suure majanduskasvu põhjusena tõi ta välja protestantismi (loov visa töö väärtuste suurendamiseks ), vastandades Euroopas valitseva katoliikliku ellusuhtumise (loobumine, kasinus, maisest elust tagasitõmbumine).
    Kuna kapitalistlikus ühiskonnas sõltub ettevõtlus tarbija soovidest, stimuleerib see pakkuma paremat toodet odavama hinnaga. Pikemas perspektiivis tagab see ebaefektiivsete ja ühiskonnale vähemkasulike ettevõtete kadumise turult . Kapitalismiga kaasneva vabaduse tõttu peaks toimuma tehingud vaid juhul, kui nendest loodetakse kasu saada, seega välistavad teised turul osalejad (kes samuti tahavad võita) võimaluse saada mõnel põhjendamatult suurt kasumit (ideaalis Pareto - optimaalne tasakaalulahend ).
    Miks siis ikkagi tekivad konfliktid? Üheks põhjuseks on kasu mõiste erinev tõlgendamine. Kas kasu on siiski alati rahaliselt mõõdetav? Kas me suudame ette näha praeguste otsuste pikaajalisi mõjusid? Tegelikkuses ei ole ka kapitalistlik konkurents kunagi täiesti vaba.
    Ärieetika on üks normatiivse eetika alamliik , tegevusala eetika, mille aineks on äritegevuse moraalinormid ja –ideaalid.
    Esmapilgul tundub, et mõisted “äri ” ja “eetika” ei sobi kokku, kuid tegelikkuses ei ole siin põhimõttelist konflikti. Isegi kui äritegevusele omast majanduslikku kasu mõista kitsalt – oma firma või isikliku kasuna – on selge, et kindlaim kasumi teenimise võimalus on valdkonnas, mille järele on suur ühiskondlik nõudlus. See viitab tegevusele, mis on kasulik kogu ühiskonnale. Konfliktid tulenevad sellest, et erinevatel inimestel ja gruppidel (organisatsioon, ühiskond jne.) on sageli väga erinevad arusaamad nii kasulikkusest kui heast -halvast.
    Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsal (ettevõte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, tarnijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte.
    USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse (common law) maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest.
    Niisiis on ärieetika kasvava populaarsuse üheks põhjuseks firmade vajadus hoida endast positiivset arvamust tarbijate, konkurentide ja kogu ühiskonna silmis , millest nende edu sõltub, aga ka äritegevuse muutumine kiiremaks ja rahvusvahelisemaks.
  • Eetika mõju äritegevusele
    Ärieetiliste probleemide tekkepiirkond
    HUVIDE KONFLIKT tekib siis, kui on vaja valida oma huvide ja organisatsiooni või mõne teise grupi huvide vahel.
    Näiteks altkäemaks (isiklik huvi) mõjutab ametialaseid otsuseid firma kahjuks.
    Eesti oludes on tihti olukordi, kus firma töötaja (juht) on samaaegselt teise (konkureeriva või lepingusuhetes oleva) ettevõte omanik. Kuidas sellisel juhul suhtuda tema otsustesse?
    Huvide konflikti silmas pidades tasub hoiduda omavahel segi ajamast tööalaseid ja isiklikke suhteid.
    AUSUS JA ÕIGLUS on peamised moraaliatribuudid otsuste tegemisel. Teadlikult ei tehta kahju klientidele, töötajatele, konkurentidele jne. Kuigi inimesed tegutsevad tihti vastavalt enda majanduslikele huvidele, peavad eetilised ärisuhted olema rajatud õiglusele ja usaldusele.
    Õiglust aetakse mõnikord segi seaduslikult kaitstud huvidega. Samuti tuleb ette, et üks või mõlemad suhte pooled peavad tehingut ebaõigeks või ebaeetiliseks, kuna tulemus osutus oodatust vähem kasulikuks.
    KOMMUNIKATSIOONi all võib siinkohal mõista info liikumist ja selle tähtsust otsuste mõjutamisel. Infohäired puudutavad reklaamteateid, toodete turvalisust iseloomustavat teavet, keskkonnasõbralikkust, töötingimusi jne. ning igal juhul hävitab valetamine usalduse. Eraldi võib vaadelda siin valetamist ja informatsiooni ebatäielikkust. Näiteks sigarettide reklaami puhul “ vähem tõrva” jääb mainimata, et seetõttu ei muutu suitsetamine oluliselt tervislikumaks.
    Veel üks viimastel aastatel tekkinud probleem on mailid arvutivõrgu kaudu ning inimeste võimetus end kaitsta soovimatu infotulva eest.
    ORGANISTSIOONI SUHTED on suhted organisatsiooni liikmete vahel, tarbijatega, varustajatega, konkurentidega jne. Eetiline töötaja hoiab suhetes konfidentsiaalsust, täidab oma kohustusi ja tööülesandeid, võitleb teiste ebaeetilisuse vastu jne. Siia alla kuulub ka plagiarism: teha töö kellegi teise nime all või müüa ühele kliendile tehtud tellimustöö (näiteks mingi strateegiline plaan) ka teisele.
    Eetilised valikud, dilemmade lahendused on pikaajalise äriedu aluseks. Seda nii makro- kui ka mikroperspektiivist.
    Ärieetika makrotasandil
    Selleks, et turg töötaks efektiivselt, on vaja:
    1. õigust eraomandile
    2. vabadust kaupade ja teenuste ostu-müügiga seotud otsustes
    3. võimalust saada korralikku ja vajalikku infot nende kaupade ja teenuste kohta.
    Ebaeetiliste otsuste mõju
    Mõju otsustajale
    Tulemus
    Altkäemaks mittetöine tasu
    muutub otsuse valik
    hinnad suurenevad
    väheneb toote/ teenuse kvaliteet
    Sund
    hirm saada kahjustatud
    muutub otsuse valik
    hinnad suurenevad
    väheneb toote/ teenuse kvaliteet
    Pettus
    puudulik informatsioon muutub otsuse valik
    väheneb tarbija rahuldatus
    Vargus
    ressursside kadu
    hindade kasv või toote väljatõrjumine turult
    Varjatud diskrimineerimine
    madalama kvaliteediga toote valik
    müük allpool turu võimalusi
    hindade tõus
    nõudluse vähenemine
    Altkäemaks: annetus, millegi vastuvõtmine või küsimine eesmärgiga mõjutada ametnike tegevust erinevalt nende avalikest või õiguslikest kohustustest. Võib olla rahaline või varaline.
    Sund: mõjutamine ähvarduse jõuga. Võib olla otsene või vihjatud (varjatud).
    Pettus: inimese või firma eksiteele viimine valede tegude või sõnadega, tulevikku või minevikku puudutavate faktide tahtlik moonutamine.
    Vargus: võtta midagi, mis ei kuulu sulle.
    Varjatud diskrimineerimine: normaalsete õiguste piiramine rassi, soo, rahvuse, religiooni vm. omaduste tõttu.
    Ärieetika mikrotasandil
    Firma seisukohast on eetika tihedalt seotud usaldusega. Usaldus on nagu eetika indikaator.
    Firmalt oodatakse kahesugust usaldusväärsust:
  • tehniline kompetentsus, usaldusväärsus;
  • kohustuste täitmise usaldusväärsus.
    Usaldus – riske vähendav mehhanism , mis baseerub kogemusel.
  • Eetika ja sotsiaalne vastutus juhtimises
    Olulisteks kategooriateks ärieetikas on kohustus ja vastutus.
    Kohustused võib jagada kaheks:
    • enda vastu,
    • teiste vastu.

    Inimese tähtsaimaks kohuseks on olla vajalik, tarvilik lähedastele, ühiskonnale. Iga kohustus sisaldab mingil määral vabaduse piiramist.
    Vaba inimene võib vabatahtlikult teha seda, mida ta ei taha, aga leiab olevat möödapääsmatu.
    Kohustusega on lahutamatult seotud vastutuse kategooria.
    Vastutus moraalses mõttes on võime ette näha oma tegevuse kõlbelisi tagajärgi, süütunne tehtud vigade ja sellest tuleneva ebaõigluse pärast, püüe parandada tehtut.
    Vastutus on objektiivne vajadus, mis on muutunud inimese sisemiseks stiimuliks.
    Vastutuses võib eristada kahte aspekti:
    • retrospektiivset, tehtu eest vastutamist;
    • prospektiivset, tulevaste tegude eest vastutamist.

    Psühholoogias eristatakse vastutuse nelja taset:
    • valmisolek vastutada heategude eest,
    • grupisüü tunnistamine,
    • grupi- ja enda süü koostunnistamine,
    • enda süülisuse tunnistamine.

    Sotsiaalses plaanis võib rääkida vastutuse kolmest tasemest:
    • vastutamatus,
    • välismõjudest tingitud vastutus,
    • sisemisest veendumusest tulenev vastutus.

    Ärieetikas kasutatakse laialt terminit sotsiaalne vastutus ( social responsibility).
    SOTSIAALNE VASTUTUS (social responsibility)– kokkulepe ühiskonnaga, mis puudutab organisatsiooni otsuste mõju sellele.
    Juhtimise eetika on teatavad käitumise normid ja moraalsed tõekspidamised, mida juhid või organisatsioonid oma tegevust arendades järgivad. Eetilised otsused on komplekssed otsused majandusliku ja sotsiaalse käitumise vahel, mis baseeruvad üheaegselt nii majanduslikul, seadusandlikul kui ka eetilisel analüüsil.
    Sotsiaalsed survegrupid: omanikud , töötajad, tarbijad, ühiskond
    Joonis. Sotsiaalse vastutuse 4 komponenti.
    Sotsiaalne vastutus on vajalik, sest:
    1. kuna ettevõttele on kasulik, kui ühiskond on parem, siis tuleb tal osa võtta ühiskonna parandamise kuludest ;
    2. kuna eraettevõtjate käsutuses on suured ressursid , siis tuleb neil enda peale võtta see osa sotsiaalprogrammide finantseerimisest, milleks valitsusel raha ei jätku.
    3. ettevõtte olemasolu saab teoks ainult ühiskonna heakskiidu korral e “raudse vastutuse reegel”.
    Sotsiaalsel vastutusel on kaks põhilist suunda:
    1. heategevuse printsiip (charity)
    2. usalduse printsiip (stewardship)
    Heategevuse printsiip on samastatav ühiskondliku filantroopiaga ehk vabatahtliku abistamisega.
    Usalduse printsiip on mõistetav juhtide otsuste läbi, mis mõjutavad paljude ühiskonnaliikmete elu ja juhtidel on vastutus tasakaalustada erinevate gruppide huve. Majandus ja ühiskond on üksteisest sõltuvad. Otsus, mis mõjutab ühte poolt, mõjutab kohe ka teist.
    Ettevõtte huvigrupid
    HUVIGRUPP
    SOOVID
    VÕIMALUSED
    ESMASED HUVIGRUPID
     
    TÖÖTAJAD
    *säilitada pidev rakendatus
    *ühingute moodustamine
     
    *saada väärilist palka
    *tööseisakud ja streigid
     
    *töötada turvalises ja mugavas
    *publikatsioonid
     
    keskkonnas
     
    OMANIKUD/AKTSIONÄRID
    *saada oma investeeringutelt
    *hääletusõigus vastavalt omandile
     
    rahuldavat tulu
    *õigus kontrollida ettevõtte
     
    *hinnata õigesti aktsiate turuväärtust
    dokumentatsiooni
    KLIENDID
    *kogeda õiglast hinda
    *osta konkurentide tooteid
     
    *osta ohutuid funktsionaalseid
    *boikoteerida ettevõtteid, kelle
     
    tooteid
    teguviisid ei ole vastuvõetavad
    VARUSTAJAD
    *saada regulaarseid tellimusi
    *keelduda tellimuse täitmisest, kui
     
    *saada tasu õigeaegselt ja vastavalt
    kokkuleppeid on rikutud
     
    lepingutele
    *konkurentide varustamine
    KONKURENDID
    *teenida kasumit
    *tehniline areng, millega tuleb
     
    *haarata võimalikult suur turuosa
    sammu pidada
     
    *tegevuse üldine kasv / areng
    *pakkuda madalamat hinda
    JAEMÜÜJAD
    *saada kvaliteetset ja moodsat
    *osta teistelt pakkujatelt
     
    toodet mõistliku hinnaga
    *boikoteerida ettevõtteid, kelle
     
    *saada mainekat toodet, mida
    teguviisid ei ole vastuvõetavad
     
    hinnatakse
     
    VÕLAUSALDAJAD
    *saada laenatud raha tagasi
    *kasutada seadusandlikke
     
    *saada intresse
    meetmeid
     
    *keelduda täiendavast laenust
     
     
    *nõuda laen koheselt sisse
    TEISESED HUVIGRUPID
     
     
    KOHALIK ELANIKKOND
    *saada täiendavaid töökohti
    *anda välja või piirata tegevuslubasid
     
    *kindlustada piirkonna areng
    *valitsuse mõjutamine eesmärgiga
     
    *tagada kohaliku elanikkonna
    seadustele , mis reguleeriksid maa
     
    kaitstus
    kasutamist ja jäätmetöötlust
    ÜHISKONNA AKTIVISTID
    *mõjutada ettevõtte tegevust,
    *lai avalikkuse toetus läbi meedia
     
    tagamaks seaduslikke ja eetilisi
    *valitsuse mõjutamine eesmärgiga
     
    standardeid kaitsmaks avalikkuse
    reguleerida ettevõtlust
     
    huve
     
    MEEDIA
    *hoida avalikkust kursis tegevustega
    *sündmuste, eriti negatiivsete,
     
    mis võiksid mõjutada inimeste
    avalikustamine
     
    tervist, majaduslikke huve ja heaolu
     
    TOETUSGRUPID
    *läbi viia uuringuid ja koguda infot,
    *töötajate ja vahendite kasutamine
     
    mis aitaks ettevõtete muutlikus
    ettevõtte abistamiseks
     
    keskkonnas
    *poliitiline toetus
    VÕÕRVALITSUSED
    *majanduse areng
    *tegutsemisload
     
    *sotsiaaltöö paranemine
    *piirangud
    VALITSUS
    *saada tulu maksudest
    *seadused, litsentsid, load
     
    *majanduse areng
    *lubada või keelata tegevust
    AVALIKKUS
    *ühiskondlike väärtuste kaitsmine
    *toetada aktiviste
     
    *riskide minimaalsus
    *sundida valitsust tegudele
     
    *ühiskonna õitseng
    *mõju läbi avaliku arvamuse
  • Juhi eetika
    - tuleneb ühiskonnas kehtivatest üldistest normidest ja väärtustest, kodusest kasvatusest ja perekonnast, haridusest, religioonist, suhtlemisest teiste inimestega jne.
    Juhi roll. Rolli moodustavad normatiivselt heakskiidetud toimingud , mida oodatakse teatud staatusega isikult (juhilt).
    Juhtimise puhul on suhtel vähemalt 3 osapoolt:

    H. Mintzbergi juhi rollid:
  • suhtlemisega seotud rollid:
    • tseremoniaalne;
    • juhtija- eestvedaja ;
    • s Mõned rolliga seotud tegevused täidab juht ise, teised delegeerib alluvatele
      idepidaja.

  • informatsiooniga seotud rollid:
    • vastuvõtja;
    • jagaja ;
    • kõneleja.

  • otsustamisega seotud rollid:
    • uuendaja ;
    • ressursi jagaja;
    • läbirääkija;
    • arusaamatuste lahendaja.
    MILLISEID EETILISI PROBLEEME TOOB KAASA IGA ROLL?
    Asjaolud , mis mõjutavad eetilist käitumist:
    1. Tugeva konkurentsiga keskkond
    2. Kitsi keskkond
    3. Suur sõltuvus teistest organisatsioonidest
    4. Suur organisatsioonisisene surve heade tulemuste saavutamiseks
    5. Õiguste delegeerimine ja uuendused (julgustavad loovust )
    Mida saavad juhid teha eetilise käitumise tagamiseks organisatsioonis?
    • Palgata õigeid inimesi;
    • Seada rohkem norme kui reegleid
    • Vältima enese sattumist isolatsiooni
    • Eetiliselt laitmatu käitumise eeskuju
    • ?

    Distsipliin – nõutavast töökorrast kinnipidamine - ühest küljest kõigile kasulik, teisest küljest ahistav nähtus.
    Kas tunnistada töökorra hoidmine ilma hirmuta võimatuks ja järelikult teatav hirmuannus loomulikuks nähtuseks või panna lootused hirmuvabale distsipliinile?
    Ajaloolised distsipliiniilmingud:
    - instinktiivdistsipliin;
    - tabudistsipliin;
    - tavadistsipliin;
    - kepidistsipliin;
    - näljadistsipliin;
    - enesedistsipliin ;
    - teadlik distsipliin.
    Distsipliini seisukord sõltub korraldav- ja täitevdistsipliini kooskõlast.
    Juhtimise eetika tüübid:
    Tunnused
    Immoraalne juhtimine
    Amoraalne juhtimine
    Moraalne juhtimine
    Eetilised normid
    Otsused, teod ja käitumine on aktiivses vastuolus moraaliga
    Pole moraalne ega moraalitu , kuid otsused ei arvesta moraalseid kaalutlusi
    Eetiline eestvedamine on juhtimise tavapärane osa
    Motiivid
    Omakasu individuaalsel või ettevõtte tasandil
    Head kavatsused, kuid teisi ei arvesta
    Taotletakse edu, kuid eetilistes raamides (ausus, seaduslikkus, kohusetunne )
    Eesmärgid
    Kasum ja edu mistahes hinnaga
    Tasuvus
    Tasuvus seaduslikke ja eetilisi norme arvestades
    Suhtumine seadustesse
    Seadus on takistuseks, mis tuleb ületada
    Seadus on eetika alus. Põhiküsimus on, mida seadus lubab teha
    Seaduse järgimine on eetilise käitumise minimaalne tase
    Strateegia
    Eesmärgi nimel kasutatakse kõiki võimalusi
    Isiklik eetika võib olla. Seadust järgitakse kui seda tegema peab
    Eetika üldtunnustatud normid
    KOHLBERG ´i MORAALSE ARENGU STAADIUMID
    PREKONVENTSIONAALSED
    I Õige ja vale määratletud füüsilise kogemusega.
    Motiiv : karistuse hirm või tugev autoriteet.
    II Individualistlik lähenemine. Võime enesehuvi projekteerida kellelegi teisele.
    Motiiv: vajaduste rahuldamine.
    KONVENTSIONAALSED
    III Kollektiivi mõjul otsustamine. Õige on see, mis toob kaasa teiste heakskiidu.
    IV Tegevus kooskõlas seadustega ja üldtunnustatud normidega.
    POSTKONVENTSIONAALSED
    V Õige on individuaalsete õiguste ja sotsiaalsete kokkulepete aktsepteerimine.
    VI Õige tegevus on kooskõlas õiglusprintsiipide ja universaalsete inimõigustega.
    Moraalne heakskiit – “soov mitte pälvida moraalset halvakspanu”.
    Moraalse heakskiidu teooria baseerub 4 komponendil:
    1. tagajärgede suurus – kasude ja kahjude summa;
    2. pahedest teadlik olemine – teo moraalsuse kindlus;
    3. kaassüü suurus – isikliku sekkumise võimalus ja ulatus;
    4. vastutuse ulatus – üksikisiku vabaduse suurus kui ta tegutseb immoraalselt.
    Mida väiksem on moraalne vastutus, seda väiksem on oht saada moraalselt hukkamõistetud ning motivatsioon moraalseks käitumiseks on madalam.
    3. ETTEVÕTTE EETIKAKOODEKS
    Ettevõtte eetikakoodeks on selle käitumisnormide ja eetiliste veendumuste kirjalik konstanteering, mille koostab tavaliselt ettevõtte tippjuhtkond ning millest kinnipidamist peetakse ettevõtte töötajatele kohustuslikuks.
    Selle järgi, kas ettevõttel on eetikakoodeks, ei saa teda liigitada eetiliseks või vähemeetiliseks. Põhjus, miks seda koostatakse seisneb vajaduses juhtkonna (omanike) poolt aktsepteeritavaid käitumisreegleid ja eetilisi veendumusi oma töötajatele peale suruda.
    EETIKAKOODEKS
    SISULINE
    Eesmärk: töötajate informeerimine ja mõjutamine
    FIKTIIVNE
    Eesmärk: illusiooni loomine eetika-
    koodeksi olemasolust
    Sisuline eetikakoodeks, mille põhimõtteid juhtkond ei järgi
    Koodekseid võib jagada kolme rühma:
    • normatiivsed (rules- based );
    • väärtustel põhinevad (values-based).-.n. Johnson &Johnson;
    • sotsiaalsel vastutusel põhinevad (social responsibility-based) – suunatud ettevõttest väljapoole.

    Kuidas koostada eetikakoodeksit? Alustada tuleks ettevõtte üldiseloomustuse analüüsist ning seoses selleja saab määratleda, millised punktid peavad selles kindlasti sisalduma (toodangu ja tehnoloogia ohutus, konfidentsiaalsuse tagamine, intellektuaalse omandi kaitse).
    Koodeks võib koosneda järgmistest osadest:
    1. eessõna, milles esitatakse väga üldistatult need eetilised põhiväärtused, mida ettevõte oma töös järgida püüab. Siin toonitatakse tavaliselt ka seda, et koodeks on kohustuslik täitmiseks kõigile töötajatele;
    2. ettevõtte tegevuse põhieesmärgid;
    3. suhted tarbijatega: tänapäeval peetakse tarbijat valdavalt tähtsaimaks osaliseks ettevõtte elus, see eelistus väljendub ka siin;
    4. suhted aktsionäride (v.m. rahastajatega): määratletakse investeeringute kaitse jms, näiteks hoiatus aktsionäridele, et osa nende investeeringust on ette nähtud reserviks ebasoodsate aegade jaoks;
    5. suhted töötajatega: kohustused väljaõppe ja enesetäienduse tagamiseks;
    6. suhted varustajatega: rõhutatakse tavaliselt pikaajalise koostöö eesmärke;
    7. suhted ühiskonnaga ja keskkonnaga, selle hulgas näiteks ka suhtumine asukohamaa kultuurikeskkonda ja moraalsetesse veendumustesse;
    8. eetiliste standardite (käitumisnormide) kirjeldus.
  • SPETSIIFILISED ÄRIEETIKA PROBLEEMID
    4.1 Infotehnoloogia arenguga seotud eetilised probleemid
    • i Suurusjärgu efekt
      Jõupingutuse efekt
      siklikud kontaktid vähenevad;
    • informatsioon muutub “hapramaks”;
    • jõupingutused info puutumatuse,

    konfidentsiaalsuse ja kättesaadavuse
    kaitsmiseks konfliktis nõudega
    lihtsustada selle jagamist;

    Ebaeetiline arvutikasutus
    Sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused
    Probleemid juht-alluv suhtes
    Arvuti tööprotsessi probleemid:

    Töökoha probleemid

    Andmete korjamine, säilitamine, kättesaadavus
    E- maili probleemid
    Ressursside kasutamise probleemid
    • viirused
    • hacking
    • loogikapommid
    • ametialased andmed oma huvides

    Müüja-tarbija suhted
    Arvutikuriteod
    4.2 Investorid ja ettevõte
    Firma saab alguse kellegi (isiku või grupi) ideest , kes paigutavad oma ressursid (oma säästud, finantsinstitutsioonidelt laenatud, aktsionäridelt saadud) mingi kauba või teenuse tootmiseks.
    Probleemid:
    • aktsionäride erinevad huvid;

    • aktsionäride piiratud vastutus;

    • süü hajuvus.

    Omanikud võivad juhtida firmat ise või kasutada professionaalseid juhte, kellel on nii eetilised kui ka legaalsed kohustused, et kaitsta omanike huve. Juhid peavad osavalt balansseerima omanike ja töötajate vahel, täitma sotsiaalseid soove, looma ohutud töötingimused jne. Reaalses elus juhtide huvid sageli vastanduvad omanike huvidele. Näiteks palgaläbirääkimistel vastandub töötaja huvi firma omale, ehkki teisest küljest peaks ka töötaja olema huvitatud sellest, et tema palk (kui üks toodangu omahinna osa) oleks võimalikult madal.
    Firma omanike muutuse korral võib juhtide lojaalsus muutuda kaheldavaks, sest muutuvad nende õigused, töötasud, töövaldkonnad, isiklikud suhted.
    Iga juhi tegevus, mis jätab investorid ilma nende õiguspärasest kasumist, on ebaeetiline.
    • valeandmete esitamine investeeringute kohta
    - see puudutab nii praegusi kui ka tulevasi investoreid, et vahendeid juurde meelitada ja planeeritavaid investeeringuid. Ponzi skeem – finantspettuse vorm, kus hilisemate investorite raha kasutatakse väljamaksmiseks varasematele investoritele.
    • vara või kasumi vale kasutamine
    - liiga luksuslikud töökohad, kompensatsioonid, reisid, perekonnaprobleemid jne.
    • siseinfo kasutamine kaubaks (insider trading)
    - mingi mitteavaliku firmat või turgu puudutava informatsiooni ostmine või müümine.
    LÜLID:
    • firma töötajad;
    • lähedalseisjad;
    • nende vahendustegevus.

    Insider tradingu kaks vormi:
    • ennetav tegevus aktsiaturul,
    • info müümine konkurendile.

    Tulemuseks kapitali ebaõiglane jaotumine turul, kuna kõigi võimalused (vabadus) otsustamisel ei ole samad.
    4.3 Konkurendid ja eetika
    Konkurents on ettevõtlusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute, nende liitude ja muude ühenduste selline omavaheline võistlus, mis soodustab näiteks:
    • tegevus- ja valikuvabadust;
    • kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist;
    • kaupade ja teenuste pakkumise vastavusseviimist nõudlusega;
    • turu intensiivistumist, turutoonuse tõusu.

    Seega ei ole konkurent mitte niivõrd vastane, kuivõrd pigem kaasvõitleja!
    Arvestada tasub, et turu kasvufaasis on paljudel juhtudel vajalik ja kasulik seadusega lubatud koostöö, näiteks ühisreklaam. Veelgi vajalikum on kooskõlastatud tegevus turu langusfaasis kui saab selgeks, et tahes-tahtmata keegi peab turult lahkuma.

    KONKURENTSI SEADUSLIK REGULEERIMINE


    Konkurentsi õigusliku reguleerimise põhidokument Eestis on 11. märtsil 1998.a. vastu võetud Konkurentsiseadus , mis jõustus 1. oktoobril 1998.
    Seaduse otstarve on vaba ettevõtluse huvidest lähtuv konkurentsivabaduse kaitsmine loodusvarade ammutamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste ostmisel ja müümisel ning muus majandustegevuses konkurentsivabaduse kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine.
    Kõlvatuks konkurentsiks on turusuhetes osaleja teod, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega ning millega taotletakse ebaausate konkurentsieeliste saamist, sealhulgas järgmised teod:
    1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine või tellimine,
    2) konkurendi või tema kauba halvustamine,
    3) konfidentsiaalse info kuritarvitamine,
    4) teise ettevõtja töötaja või esindaja ärakasutamine,
    5) kaupade müügi kõlvatu piiramine või soodustamine.
    Turgu valitsev ettevõte on:
  • ettevõtja, kellele kuulub vähemalt 40% käibest või kelle majanduslik positsioon võimaldab tal sel turul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest, ostjatest;
  • kaks või enam üksteisega majanduslikult seotud ettevõtjat, kui nendele koos kuulub 40% käibest või kelle majanduslik positsioon võimaldab tal sel turul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest, ostjatest.
    Üks seadusega keelatud tegevus turgu valitsevale ettevõttele on dumping .
    Tegelikult kasutavad reeglina dumpingut turule sisenejad, kes loodavad saada turgu valitsevaks ettevõtteks. Eesti konkurentsiseaduse sõna järgi ei ole turule sisenejatele dumping keelatud.
    Lepingud ja kooskõlastatud tegevus (sh. kartellilepingud ja -otsused) on konkurentsi kahjustavad, kui nendega kolmandate turusuhetes osalejate suhtes:
  • määratakse kindlaks hinnakujundamise tingimust, sealhulgas kolmanda isiku suhtes kohaldatavat kauba ostu- või müügihinda, tariifi, juurde- või mahahindlust, intressimäära, renti, üüri;
  • piiratakse tootmist, kaubaturgu, tehnilist arengut või investeeringut;
  • jagatakse kaubaturgu, sealhulgas varustusallikat;
  • piiratakse kolmanda isiku kaubaturule pääsu või püütakse teda turult välja tõrjuda;
  • vahetatakse konkurentsivabadust kahjustavat teavet;
  • rakendatakse erinevat tingimust võrdväärsete kokkulepete puhul kolmanda ettevõtjaga, pannes ta sellega kas soodsamasse või ebasoodsamasse konkurentsiolukorda;
  • seatakse kokkuleppe sõlmimise eelduseks teise poole nõusolek võtta endale täiendav kohustus, mis oma iseloomult või äritava kohaselt ei ole seotud sellise kokkuleppega või
  • kahjustatakse konkurentsivabadust käesoleva lõike punktides 1-7 nimetamata viisil.
    NB ! Konkurentsivabaduse ahistamiseks on ka konkurentsi-vabaduse piiramine või konkurentsipiirangute kehtestamine täidesaatva riigivõimuasutuse ja kohaliku omavalitsuse otsustega, mis on vastuolus käesoleva seadusega ega ole lubatud teiste seadustega.
    Lisaks kehtestatud õigusnormidele tuleb konkurentsis arvestada ka mitteametlikke eetikanorme, mis üldjuhul lähtuvad fair play - printsiibist ja peavad ära hoidma mõttetu, paljusid osapooli kahjustava, sõjaks muutuva vastuseisu.
    Olulist rolli peavad siin mängima vastaval ärialal tegutsejate vabatahtlikud ühendused – assotsiatsioonid , liidud, ühingud, kojad. Selliste ühenduste üheks tegevusvaldkonnaks on ka eetikakoodeksite koostamine ja osalejate tegevusele eetilise hinnangu andmine.
    4.4 Konfidentsiaalne info
    Konfidentsiaalne info on üldiselt mitteteada ja mõneti seaduslikult kaitstud (ka sise-eeskirjadega). Väljasolijaile omab see majanduslikku tähtsust ning firma teeb pingutusi selle hoidmiseks.
    - tootmisprognoosid;
    - avaldamata finantsandmed;
    - planeeritavad investeeringud uutesse või vanadesse ettevõtmistesse;
    - avaldamata laienemis- ja rekonstrueerimisplaanid;
    - planeeritavad muutused juhtimissüsteemis;
    - avaldamata joonised jms;
    - avaldamata tootmismetoodika, sellealased süsteemid ja meetodid;
    - varustajatesse puutuv hinnainfo, kogused , omavahelised suhted;
    - testimiste (proovitoodangu) tulemused;
    - kõik dokumendid märkega “konfidentsiaalne”.
    Iga töötaja vastutab tema käsutuses oleva info mitteväljaimbumise eest.
    Reeglina siiski õigusemõistmisel ei käsitleta ärisaladusena seda, mida töötaja mäletab või mõttes rekonstrueerib, küll aga koopiate tegemist või ületoomist.
    Võimalused konfidentsiaalse info hankimiseks:
    • tööstusspionaaž (palju vorme);
    • info ostmine;
    • konkurendi töötaja värbamine.

    On rida tegureid, mis mõjutavad konfidentsiaalse info kasutamist:
    - kuivõrd on see info teada sfäärist väljaspool;
    - kaitsmiseks ette võetud abinõud;
    - info tase, tähtsus;
    - kui kergelt saab seda dubleerida või kasutada;
    - kui palju aega, raha jms. kuluks endal selle info väljaarendamiseks jne.
    4.5 Tarbijasuhete eetika
    Tarbijaskond on see, kes otsustab, kui hästi suudavad ettevõtjad oma toodangut müüa. Tänapäeva ühiskonnas on kõik selle liikmed pidevalt kellegi toodangu ja teenuste tarbijad, suutmata ilma selleta toime tulla.
    Kliendi rahulolu on müüja edukuse alus!
    Iga kaotatud klient on ka mitme uue kliendi kaotus!
    Mida teravam on konkurents, seda tähtsamad on kliendisuhted!
    Kuna tarbijast oleneb palju, siis käib tarbija poolehoiu ümber pidev võitlus, mis tagab enamasti piisava kvaliteedi ja madala hinna. Samas võib info tarbijalt halva või ohtliku kauba kohta levida väga kiiresti üle kogu maailma.
    Kuigi tundub, et tarbijaskond on kaitstud, tekivad probleemid siin eelkõige seetõttu, et tarbijad eelistavad reeglina odavamat kaupa. Odavus aga saavutatakse millegi – kas parema töökorralduse ja arengu – või kokkuhoiu arvelt kvaliteedis.

    TARBIJAT KAITSEV SEADUSANDLUS


    Tänapäeva mõistes esimene tarbijakaitseseadus “Pure Food and Drug Act” kehtestati 1906. aastal USAs. Tarbijakaitseseadus on olemas pea kõigis arenenud riikides, lisaks sellele kaitsevad tarbijate õigusi otseselt või kaudselt veel mitmed seadused.
    Eestis kehtiv Tarbijakaitseseadus on vastu võetud 15. detsembril 1993, hiljem sisse viidud muudatusi.
    Seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis.
    Tarbija põhiõigused on:
    1. nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust;
    2. olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest;
    3. saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks;
    4. taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates küsimustes;
    5. nõuda riiklikku kaitset oma õiguste ahistamise korral;
    6. nõuda müüjalt hüvitust endale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest.
    Tarbija ja müüja vahelise lepingu tingimus, mis vähendab poolte vastutust, sätestab eelise müüjale või piirangu tarbijale, võrreldes seaduses sätestatuga, on kehtetu.
    Tarbija ja müüja vahelise lepingu ebatäpne või puudulik tingimus tõlgendatakse tarbija kasuks.
    Müüjal on keelatud:
    1. ahistada käesoleva seadusega sätestatud tarbija õigusi;
    2. ebaseaduslikult piirata või soodustada kaupade või teenuste müüki, mõjutada tarbijat eksitava reklaami, teise müüja kauba või teenuse halvustamise, firmanimetuse , kaubamärgi või teiste tunnuste lubamatu kasutamisega või muul moel, mis on vastuolus üldiste kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega;
    3. müüa markeerimata pakendatud kaupa;
    4. müüa tootja poolt märgitud realiseerimistähtaega ületanud kaupa.
    Tarbijatel on õigus oma huvide kaitseks koonduda tarbijaühingutesse, mille asutamise ja tegevuse kord on sätestatud füüsiliste isikute mittetulundusühinguid reguleeriva seadusega. Tarbijaühingud võivad asutada tarbijaliite ja -keskliite.
    Tarbijaühingu ja -liidu volitatud esindaja(te)l on õigus:
    1. kontrollida müüja kohustuste täitmist, sealhulgas hinnakujundust, koos pädeva ametiisikuga või iseseisvalt;
    2. koostada avastatud õiguserikkumise kohta protokoll ja edastada see tarbijakaitse ametiisikule või pädevale asutusele;
    3. esindada tarbijaid suhetes müüjaga, tarbijakaitseametis, kohtus või muudes asutustes.
    Tarbijakaitseametil on õigus:
    1. teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste õigustloovate aktide vastuvõtmiseks või muutmiseks;
    2. kontrollida käesoleva seaduse täitmist;
    3. lahendada ametile esitatud avaldusi ja kaebusi tarbijate õiguste ahistamise kohta, kaitsta tarbija õigusi ja huve kohtus;
    4. teha suulisi hoiatusi või käesoleva seaduse paragrahvis 15 sätestatud ettekirjutusi;
    5. kohaldada haldusvastutust ja taotleda füüsilise isiku kriminaalvastutusele võtmist tarbijakaitseseaduse rikkumise eest;
    6. panna pitser või plomm ohtlikule või saate- või müügidokumentideta kaubale ning taotleda sellise kauba erikonfiskeerimist;
    7. taotleda seadusega ettenähtud korras ettevõtte või organisatsiooni tegevusloa äravõtmist;
    8. teavitada üldsust müüjate ja teenindajate tarbijat kahjustavast tegevusest;
    9. nõuda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt asjakohaseid dokumente, materjale ja muud vajalikku teavet;
    10. võimaldada tarbijaühingu esindaja osavõttu tarbijakaitsealaste küsimuste lahendamisest;
    11. anda tarbijale ja tarbijaühingutele tarbijakaitsealaseid teadmisi.
    Tarbijakaitseameti ametiisikul on õigus kontrollimiseks takistamatult siseneda müüja ametiruumi, -rajatisse ja kaupu vedavasse sõidukisse või avada veovahendeid.
    Käesoleva paragrahvi 1.lõike punktides 1, 2, 3, 10 ja 11 loetletud õigused on samaaegselt Tarbijakaitseameti kohustused.
    Tarbijakaitseamet on kohustatud tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale sihipärasel kasutamisel ohtlikust kaubast või teenusest teabe omamisel tegema kõik ametist oleneva nende kaupade või teenuste müügi takistamiseks, vajadusel teavitades massiteabevahendeid.
    Juriidilise isiku poolt:
    1. tarbija elule, tervisele, varale või keskkonnale ohtliku kauba või teenuse tootmise, vahendamise või müümise eest vastavate õigusaktidega kehtestatud korda rikkudes - määratakse rahatrahv rikkumise vahetuks objektiks olnud kauba väärtuse kuni kahekordses ulatuses, kuid mitte vähem kui 3000 krooni;
    2. kauba või teenuse saate- ja müügidokumentide mittehoidmise eest müügikohas või nende mitteesitamise eest kontrolli teostavale pädevale isikule - määratakse rahatrahv 1000 krooni;
    3. käesoleva lõike punktides 1 ja 2 ning käesoleva seaduse paragrahvis 17.1 tähendamata käesoleva seaduse rikkumise eest - määratakse rahatrahv 100 kuni 3000 krooni.

    ÜHISKOND KUI TARBIJA


    Ideaalsel juhul peaks kapitalistlikus ühiskonnas kehtima reegel, et kui keegi tekitab teistele (tootmis- või tarbimisprotsessi käigus) kahju, siis peaks ta selle ka hüvitama. Lisakulud peaksid kajastuma toodete hinnas. Tegelikult aga tagajärgi tihti kas ei osata või ei soovita ette näha. Süüdistada võib siin nii tootjat: soov püsida konkurentsis, saada suuremat kasumit jne. kui ka tarbijat: toote odavus, tarbimisomadused jm. Tegelikult ei ole siis kumbki osapool huvitatud kahjulike kõrvalmõjude märkamisest.
    Kuna probleemid keskkonna saastamisega ja ka infovahetuse kiirus suureneb, tuntavamaks muutub meedia ja ühiskonna surve, siis on tootjad siiski otsimas uusi, keskkonnasäästlikke tootmisvõimalusi, mis pikemas perspektiivis võib anda olulist kasu ka firmale. Selleks:
    • püütakse välja töötada selliseid tehnoloogiaid , mis ei tekita kahjulikke jäätmeid;
    • jääkide ümbertöötlemisel saadakse uus toode, millega katta ümbertöötlemiskulud.

    On tõenäoline, et loodussäästlike firmade maine muutub teistega võrreldes paremaks ja võib anda turul tugeva konkurentsieelise.
    Kuivõrd me siiski peame vastutama tulevastele põlvkondadele põhjustatud kahju eest?
    4.6 Reklaami eetika
    Reklaam
  • Vasakule Paremale
    Ärieetika #1 Ärieetika #2 Ärieetika #3 Ärieetika #4 Ärieetika #5 Ärieetika #6 Ärieetika #7 Ärieetika #8 Ärieetika #9 Ärieetika #10 Ärieetika #11 Ärieetika #12 Ärieetika #13 Ärieetika #14 Ärieetika #15 Ärieetika #16 Ärieetika #17 Ärieetika #18 Ärieetika #19 Ärieetika #20 Ärieetika #21 Ärieetika #22 Ärieetika #23 Ärieetika #24 Ärieetika #25 Ärieetika #26 Ärieetika #27 Ärieetika #28
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 379 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor raikozirul Õppematerjali autor
    Loengukonspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Ärieetika
    10
    doc

    Ärieetika

    1. Eetika arengu ajalugu Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes

    Ärieetika
    Kordamisteemad ärieetikas
    8
    docx

    Kordamisteemad ärieetikas

    Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused.

    Ärieetika
    Ärieetika kontrolltöö küsimused ja vastused
    5
    doc

    Ärieetika kontrolltöö küsimused ja vastused

    Ärieetika kordamisküsimused 1. Eetika arengu ajalugu 2. Eetika printsiibid ja kategooriad 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas 5. Moraali relativism 6. Tööga seotud eetilised probleemid ­ töötaja, tööandja, personalivalik 7. Keskkond ja eetika 8. Arvuti ja eetika 9. Reklaam ja eetika 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Vastused 1. Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades

    Ärieetika
    Ärieetika
    12
    doc

    Ärieetika

    Kordamisteemad ärieetikas 1. Mida mõistad moraali ja eetika all? Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse.  Sellel on 5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast - Leevendada inimkannatusi - Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt - Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd – anda hinnanguid Kuidas moraal väljendub

    Ärieetika
    Kõik eetikast
    10
    odt

    Kõik eetikast

    1. Eetika olemus ja kultuur. · Eetika mõiste. Eetika, moraal, kõlblus. Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. Mõistel eetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistega moraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunud argiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamas tähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetika kui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus. Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siin võib tekkida loogika viga ­ eetika uurib iseennast, ei näi kedagi huvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõiste eetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suuda kokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda. Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja

    Eetika
    Eetika konspekt
    31
    doc

    Eetika konspekt

    1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika ­ teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) ­ elulaad, karakter Eetika ­ käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust.

    Sotsioloogia
    Ärieetika
    11
    doc

    Ärieetika

    Kas autotootjad peavad kasutama kulukaid uusi ohutust tagavaid detaile, teades, et see muudab auto kliendile liiga kalliks? Hoolimata otsuste legaalsusest, on sellistes situatsioonides tehtud otsuseid ja tegevusi vaja hinnata ka teiste tegurite järgi kui õige ja vale. Ärieetika on oma olemuselt vastuoluline ning seal pole üheselt õigeid vastuseid. Milleks eetika äris? Äri ja eetikat ei ole võimalik pikalt lahus hoida. Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetilised / eetika küsimused kerkivad üles seoses nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega.

    Majandus
    Kutse-eetika
    20
    docx

    Kutse-eetika

    - - - ÕPIMAPP Iseseisev töö Juhendaja:- - Sissejuhatus kutse-eetika iseseisvas töös koostasin õpimapi. Selleks kogusin infot eetika ja selle alaliikide kohta. Mnu alaliikideks on eetikaprintsiibid, sekretäri-eetika printsiibid, äri-eetika, raamatupidaja-eetika printsiibid ning Õhtulehe artikli analüüs. Iseseisev töö algab eetika mõiste lahtiseletamisega, ja lõpeb artikli analüüsiga. Kutse-eetika Eetikakoodeks on kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Levinumateks eetikakoodeksite koostamise põhjusteks on elukutse sisemine vajadus, väline surve, ühtsete käitumisstandardite kujundamine, regulatsioonide täiendamine, maine kujundamine Esimesed eetikakoodeksid Moosese 10 käsku Budisti 10 käsku

    Eetika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun