Vastus leiad õppematerjalist: Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused (0)

Keskkool - Meedia - Kommunikatsiooni eetika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui palju on meediavälised osapooled kaasatud?
Keda lugu haavab?
Kellele toob kasu?
Kui palju on mu enda eelarvamusi sees?
Kelle vaatenurgast kirjutatud?
Kellest sõltumatu?
Kus avalikkuse huvi on vastuolus inimväärikusega?
Millisel juhul süütu kaitsmisega?
Mis on privaatsus?

Teemad eksamiks valmistumiseks
1. Professionaalne eetika .
Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades.
Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev
Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika : sõltumatus , eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause , reklaam ja üldised põhimõtted.

Üldised põhimõtted-

demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus .
Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist
Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info
Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi

Sõltumatus

Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust
Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides
Ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse teenistuses
Ei tohi sundida kirjutama midagi, mis on vastuolus tema tõekspidamistega.

Infoallikas

Peab teavitama, et ta on ajakirjanik, kust asutusest ja mille jaoks infot kasutatakse
Ei tohi kuritarvitada kogenematuid inimesi (teavita tagajärgedest)
Moraalne kohustus kaitsta konfidentsiaalsei infoallikaid
Toimetus kontrollib info tõesust
Lapse intervjueerides küsi vanematelt luba. Võib teha erandi, kui intervjuu kaitseb lapse huve.
Hangib heli- ja pildisalvestused avalikult (v.a ülekaaluka avaliku huvi olemasolul, kui materjali teistmoodi ei saa)

Avaldamisreeglid

Uudised, arvamused ja oletused olgu eristatavad. Artikkel põhinegu tõendatav materjalil
Kõik osapooled kuula ära
Ei sobi rõhutada rassi, religioosset või poliitilist kuuluvust vms, kui sellel pole uudisväärtust
Ei tohi käsitleda kedagi kurjategijana, kui puudub kohtuotsus.
Moraalselt tundlike teemade käsitlemist tuleb kaaluda (nt enesetapud )
Ei avaldata andmeid tervisliku seisundi kohta
Kas identifitseerimine on vajalik?

Vastulause

Kui avaldada tõsiseid süüdistusi, on õigus inimesel anda kommentaar samas väljaandes
Vastulausega on õigus parandada avaldatud materjali vigu.
Ebaõige info korral tuleb avaldada parandus.

Reklaam- reklaamida toodet vms vaid siis kui see on põhjendatud; selgita, kuidas tehti toote valik ja kuidas tooteid testiti jne.
Ajakirjandust on nimetatud demokraatia valvekoeraks, rahva kui kõrgeima võimu kandjate huvide eest seisjaks. Nii trükiajakirjandus, raadio, televisioon kui ka internet on väga paljude inimeste esmased infoallikad. Seega on ajakirjanike vastutus rahva ees suur, ootused nende suhtes kõrged ning eetiliste normide järgimine ülioluline.
Põhimõte: ei tohi põhjustada kellelegi asjatuid kannatusi.
Ei tohi seaduseid rikkuda
2. Pressinõukogude roll eneseregulatsioonis. Võimalikud probleemid Eesti ja teiste riikide näitel. ( mapping media)
Ära hoida riigi liigset sekkumist meediasse. Samas suurt rolli hakkavad mängima eraisikud, omad huvid mängus.
Läbipaistvus. Vahemeremaades aruandekohustust vähe, samuti araabias.
Hoida lahus meediaväljaannet juhid nõukogudest. Blogid ! Efektiivsus?
Saksamaal igal liidumaal oma pressinõukogu ?
Rahvas saab ise pöörduda, kui on tehtud liiga Eestis – ASN.
Rootsis, Hollandis ja Austraalias pressinõukogude esimeesteks on juristid . Kaebuse saab esitada inimene, kes on seotud publikatsiooniga otseselt või kaudselt . Hollandis, Rootsis, Soomes ja Norras võetakse tõsiselt nõukogusid, samaväärsed kui kohtud. On vaja suurte meediafirmade toetust, ajakirjanike organisatsioonid peavad toetama , siis toimib.
Sveitsis on Unabhängige Beschwerdeinstanz – UBI (The Independent Complaints Authority for Radio and Television ), mis võtab vastu kaebusi telesaadete ja raadiosaadete kohta. Seal vaadatakse üle, kas on rikutud seadusi. Seegi institutsioon on nii-öelda “pehmete seadustega”.
Kolmas peatükk: eneseregulatsioon . Peamine initsatiiv et eneseregulatsiooniga tegeleda: ärilised (??), riigi survel(??).Riikliku sekkumise vältimine Eneseregulatsioon ei tule meediasektorilt. Probleem: kui tahame muuta meediat isereguleerivaks, et nad tegeleksid rohkem eneseregualtsiooniga, lahendus: peaks olema mingi nõukogu. Kui riik hakkab midagi seadusega reguleerima, siis kohe muudetakse midagi. (Inglismaal pole väga selge see, et sõnavabadust tuleb kaitsta, meediale kehtib väga palju norme. Iga kord kui avastati et pressinõukogu ei toimi, tekkis skandaal , kutsuti kokku nõukogu, kes ütles et hakkame seadusi muutma, kehtestati rangemad nõuded ja sanktsioonid. Siis hiljem tuli jälle hakata mingeid seadusi vastu võtma, selle jutu peale aeti vana nõukogu laiali ja tehti uus. Probleem: raske saavutada)
Eesti: väga palju tururegulatsiooni, riikliku regulatsiooni väga pole. Eesmärgiks avalikust hüvest lähtuv vaba meedia.
Nii Eestis, Soomes kui Austrias on isereguleeriv pressinõukogu. Eesti pressinõukogu mudel võeti Soome omalt . Eestis tegutseb kaks pressinõukogu: Pressinõukogu ja Avaliku Sõna Nõukogu. Eestis pressinõukogud instrumendina ei toimi ning ei ole mõjukad. Pressinõukogusid ignoreeritakse nii meedia organisatsioonide kui ajakirjanike poolt. Ainus meedia poolt tunnustatud eneseregulatsiooni organ on meedia omanike kontrolli all ja teenib nende huve. Probleemiks on see, et nõukogud, mis koosnevad peamiselt kirjastajatest ja omanikest on saavutanud vähe usaldust laiema publiku seas. Oluline probleem seoses eneseregulatsiooniga on see, et ASN’i juurdepääs peavoolu meediale on praktiliselt suletud.
Vastupidiselt Eestile on Soomes pressinõukogudel suurem roll ja tähtsus ning see on suhteliselt mõjukas instrument . Soomel on mõjukas pressinõukogu, kuigi ka selle puhul on kritiseeritud hambutust ja ebapiisavat autoriteeti. Kuid sellegi poolest on see aktsepteeritud meedia ja avalikkuse poolt. Massimeedia pressinõukogu (CMM) Soomes on peamine institutsioonaalne viis eneseregulatsiooniks, mille eesmärgiks on seirata eetilist ajakirjanduspraktikat. Samamoodi, nagu Eestiski ei ole CMM'il legaalselt jurisdiktsiooni. Samuti valitseb Soomes üksmeel, et meedia vastutus peaks olema tagatud ajakirjanike eneseregulatsiooni poolt.
Nii Austrias kui Soomes riik otseselt või kaudselt rahastab pressinõukogusid, kuid ei sekku nende tegevusse
________
Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. Piirata ajakirjandusvabadust üksikisiku kaitsmise eesmärgil.
Tegu on laiapõhjalise koguga, kuhu peale ajakirjanduse esindajate on kaasatud isikud meediavälistest sektoritest. Kokku on Pressinõukogus kümme liiget.
Pressinõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad lugejatelt ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta (täpsemalt on kirjas statuudis). Võrreldes kohtuga on Pressinõukogu menetlus kiire ja tasuta. Pressinõukogu loodi 2002. a Eesti Ajalehtede Liidu poolt.
Pressinõukoguga on ühinenud lisaks Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtedele Delfi, Rahvusringhääling , Kanal 2, TV3, BNS, raadio Kuku ja Tallinna TV.
Mõne riigi puhul on pressinõukogu eneseregulatsiooni süsteemis tõsiselt võetav alternatiiv kohtule.
Probleemid: Pressinõukogu on meedial üpriski lihtne ignoreerida (mitte vastata tema palvetele ja selle otsuseid oma väljaandes mitte avaldada), sest nõukogul pole mitte mingisugust võimu neid kuidagi kohustada ja neid vastasel juhul karistada.
Austria pessinõukogu autoriteet on väike, sest mõjukamad väljaanded on keeldunud koostööst ja selle otsuseid avaldamast)
Ei pruugi olla avalikkusele väga nähtav ja teadaolev.
Eestil on kaks paralleelset pressinõukogu ja kummalgi pole piisavalt autoriteeti meediaorganisatsioonide seas. Massimeedia teeb koostööd Ajalehtede Liidu pressinõukoguga, kuid ei tunnista Eesti Pressinõukogu. Samas kui Ajakirjanike liit tunnistab Eesti Pressinõukogu kui eneseregulatsiooni tagavat organisatsiooni.
Eesti nõukogu koosneb enamjaolt omanikest jt tähtsatest inimestest, seetõttu on vähe usaldust sellesse. Usaldust tõstaks tavalisemate inimeste nõukokku kuulumine.
Teevad koostööd pigem n-ö majasiseste koodide, normide, reeglite, ombudsmanidega jne, kui kõige muuga.
Konfidentsiaalsus - kaasustes nt tekst ja nimi võiksid olla lahus, nii et konfidentsiaalne, kes mida ütles.
Haige inimese puhul on esmatähtis tema elu ja tervis, seejärel alles vabadus ja vaba valik.
Väärtused:

Läbipaistvus – avaliku võimu läbipaistvuse suurendamine
Vastutus – otsustest ja protsessidest teadlikolek; võimuteostamise “valvamine”
Autonoomia – enesemääramisõigus; eneseteostamine, väljendusvabadus
Inimväärikus – õigustest kinnipidamine ; väärikuse kaitsmine; isikuandmete kaitsmine
Privaatsus – eraelu puutumatus; korrespondentsi saladus; isikuandmete kaitsmine
Tõesus – andmete kontrollimine ja parandamine;
Usaldus – seotud konfidentsiaalsusega

3. Eetikakoodeksite roll. Võimalikud probleemid Eesti ja teiste riikide näitel.
Eesti eetikakoodeks on aktsepteeritud kõikide Eesti meedia organisatsioonide poolt ning mõlemad pressinõukogud teevad õigusmõistmist selle alusel. Selle eetikakoodeksi iseärasuseks on asetada ajakirjanduse kvaliteedi eest vastutamise nii ajakirjanikele kui meediaorganisatsioonidele. Koodeksit ei ole täiendatud, see pärineb 1997.aastast. Üheks põhjuseks on jätkuv vastasseis kahe pressinõukogu vahel. Teiseks põhjuseks võib olla see,et ajakirjanikud ei ole omaks võtnud eetikakoodeksit kui esmast juhti nende igapäevatööks.
Soomes on eetikakoodeks tunduvalt paremini toimiv instrument kui Eestis. Küllap mängib olulist rolli see, et see on palju vanem, seda on mitmeid kordi uuendatud ja täiustatud regulaarsete intervallidega. Uuringud näitavad, et suure hulga ajakirjanike jaoks on Juhtnöörid Ajakirjanikele (Guideline for Journalists) kasulik ja abistav nende töös. See rõhutab, et ajakirjanikud otsustades, mida avaldada ja mida mitte, peavad arvesse võtma kasvavat survet konkurentsi poolt uudisteturul. Samuti on siin sarnasus Eestiga - majanduslikud huvid aina enam asendavad ajakirjanduseetilisi printsiipe .
Võrreldes Soome ja Eestiga on Austrias eetikakoodeks vähemõjukas instrument. Samuti pole ka Austra eetikakoodeks nii vana kui Soome oma. Nii nagu Eestiski, ei peeta Austrias koodeksist kuigi palju kinni. Kuigi Austria ajalehed väidavad, et nad peavad koodeksist kinni, näitavad uuringud, et ajakirjanikud ei ole teadlikud koodeksi tegelikust sisust.
4. Meedia tundlikkus (responsiveness) meediavälisele kriitikale. Meediakriitika ja online-instrumentide osa meedia vastutuse tagamisel . (mapping media)
*Meedia tundlikkus
-Avatud dialoogilie
-Ajakirjanduslik kultuur; professionaalsus
-Meediakriitika: Suhtumine kriitikasse; vormid + mõjukus
*Kodanikuühiskonna aktiivsus:
-Soalemine ja tagasiside; KÜ kultuur
-Initsiatiiv: motiivid
-Digitaalsed MAId
Vastutus
Peamised probleemid:
* Moraal ja õigus on sageli põimunud :
-Kõige olulisemad moraalinormid on saanud seadusnormiks
-Ka seadustel ja õigussüsteemidel on omad eetilised alused
*Selge regulatsioonisüsteem on olemas vaid seadusnormidel
-Seadused, juristid, kohtud, karistussüsteem
*Puht-eetilise regulatsiooni mõju on piiratud:
-Heidetakse ette „hambutust“, karistuste puudumist, võimetust motiveerida jms
NB! Karistamine on võimusfääri osa: see on moraali kehtestamine jõuga.
-Olgu see siis institutsioneeritud(seadused, aukohtud, komisjonid )
*Samas:
„omitting sanc-tions and pealties makes the code appear to be self-serving and focused on protecting the economic intrests of the professionals rather than the interests of the public“
*Küsimus eneseregulatsioonist: professioon seab normid ja sanktsioonid iseseisvalt ja jälgib nende toimimist.
Vastutus
*Kompleksne mõiste
*Responsibility
-Vastutus kõige üldisemas tähenduses
- Viitab vastutusvahekordadele: kes on mille eest vastutav
-Igaüks vastutab enda otsuste ja tegude eest
________
Meediaväline: kodanike blogid, meediakriitika sotsiaalmeedias, kommentaarid, meediauuringud, vabakond , meelelahutuslikud vormid.
Internet pakub laias valikus ja madala hinna eest erinevaid võimalusi, kus arutada meedia tugevuste ja nõrkuste üle- blogid, kommentaarid, sotsiaalmeedia jne. Seepärast on meediavälise kriitika osatähtsus meedia vastutusel hoidmiseks suurenenud.
Blogid on väga-väga populaarsed
Kommentaariume kasutatakse uudiste , artiklite, ajalehtede ja uudisteportaalide kohta tagasiside saamiseks.

Algselt üritasid meediaorganisatsioonid end kommentaaride eest vastutamise eest distantseerida, kuid see muutus peale Leedo vs Delfi juhtumit. Nüüd proovitakse vältida halvustavate kommentaaride avalikustamist, kuid see ei pruugi alati efektiivselt töödata. Eriti, kui kommentaaride sisestamine on suur.

Ajakirjanike blogid- käsitlevad ajakirjanduse kvaliteeti oma blogides, kuid sellel ei pruugi olla marginaalset tähendust lugejaskonnale ja võib puududa eneseregulatsiooni efekt.
Blogid panustavad avalikku diskussiooni, sest lasevad lugejatel passiivselt ja aktiivselt debatis osaleda. Blogid lubavad ajakirjanikel lugejatelt kommentaare ja kriitikat küsida, laiendades kogu diskursuse laiemaks.
Lisaks blogid on tagasisideks meediale- jälgib ajakirjanike ja ajakirjanduse tegevust ja vigu. Meedial on väga raske oma vigu kinni katta , sest need vead tuuakse väga ruttu blogide poolt päevavalgele.
Citizen Blogs: journalistic weblogs written by the public outside the
media,
• Audience Blogs: journalistic weblogs written by the public within
the media,
• Journalist Blogs: journalistic weblogs written by journalists outside
media institutions , and
• Media Blogs: journalistic weblogs written by journalists within media
institutions.
Saksamaal on ajakirjanike kommuun, kes vahetavad omavahel infot meedia kohta.
Tekib küsimus, kui palju on meediavälised osapooled kaasatud? Kui palju on internet mõjutanud meedia vastutusele võtmist?
Meediakriitika: pressinõukogu, ombudsman , kirjad toimetajale, meediaajakirjandus, ajakirjanike blogid.
Ombudsmanideks on vanemad ajakirjanikud, kes tegelevad avalikkuse poolt esitavate kaebuste lahendamisega.
Meediaajakirjandus: ajakirjanduses avaldatud artiklid, mis kritiseerivad meediat, et teha seda kvaliteetsemaks ja läbipaistvamaks. Ideaalis võiks olla meediakriitikat igas väljaande tüübis.
Vahel väike kolumn või kord nädalas mingi meediakriitiline artikkel.
Teemad- meedia omavõimu kasutamine, väljendusvabadus, ajakirjanduseetika ja anonüümsete allikate kasutamine jne.
Ajakirjanikud on liiga ettevaatlikud ja ei avalda kriitikat ajakirjanduse kvaliteedi kohta. Eestis nt sellepärast, et ajakirjanikke on Eestis väga vähe ja kolleegide kritiseerimine tundub vale.
Mõnevõrra meediakriitilisemaid artikleid ilmub nišši-ajalehtedes nagu näiteks Õpetajate Leht ja Sirp , kes saavad riigilt subsiidiume. Meedia tudengite kriitilised artiklid avaldatakse EPC kodulehel.
Eestis meediakriitika: Eesti ajakirjanduseetika, Pressinõukogu, Avaliku Sõna Nõukogu, Eesti Ajalehtede Liit, Eesti Ajakirjanike Liit.
5. Pressinõukogu ja Avaliku Sõna Nõukogu lahendite funktsionaalne lugemine.
Lugemisülesanne . Teksti mõistmine ja küsimustele vastamine.
Organisatsioon, mis on loogud massimeediumide eneste poolt, arutamaks ja lahendamaks meediaorgaisatsioonide vastu tõstetud kaebusi, lähtudes eetikakoodeksitest või tööreeglitest.
Eesmärk kaitsta ajakirjandusvabadust ja pakkuda lahendust avaldatu pärast tekkinud tülisid kohtuta/alternatiiv riikikule regulatsioonile. Teostab ajakirjanduse eneseregulatsiooni. Sel on omad nõuded, millega väljaanded peavad arvestama, kui ühingusse kuuluda tahavad.
Aluseks eetikakoodeks nt
Pressinõukogude liikmeteks ajakirjandusega seotud inimesed ja üldsuse esindajad.
Avalduse PNK-le esitab inimene, kes on seotud publikatsiooniga, mille peale avaldus esitati.
Mõni riik võib PNK otsust toetada ja oma otsust selleg apõhjendada.
NÕUE: Teise isiku õigusi rikkunud väljaanne peab avaldama nõukogu otsuse.
6. Normid ja kaalutlemine: universaalsed väärtused; printsiibid; teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine (tagajärjepõhine ja reeglieetika ).
Deontoloogiline eetika
(kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi.
Deontoloogiline kaalutlemine; absoluutsetest reeglitest kinnipidamine.(Ei tohi valetada, see on absoluutne reegel
Deontoloogilised teooriad :Standard moraalselt õige käitumise jaoks on objektiivne väärtus (moraalne väärtus on tegudes endis )
Teleoloogiline eetika
teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk).
Teleoloogilised teooriad: Standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Näit. “Tegu on moraalselt õige, kui toodab võimalikult palju hüve ja vähe kannatusi.
____
Meedia regulatsioon: seadused ja normid
Deontoloogiline ehk kohuse -eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust, hinnatakse toimingu laadi ( motiiv ) (nt Kanti eetika);
Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, on tagajärjepõhine eetika,mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism);

Utilitaristlik kaalutlemine:
- Parim tulemus võimalikult paljudele.
- Üksikud võivad saada kannatada; see on vajalik hind suurema hüve tarvis.

7. Väärtuste konfliktid ja dilemmad ajakirjanduseetika koodeki baasil.
Koodeksite lugemine. Esimene on mõni kommunikatsioonieetikaga seonduv koodeks, teine konkreetselt ajakirjanduseetika kohta.
8. Moraalne vastutus (indiviidi, organisatsiooni tasandil). Sotsiaalne vastutus.
Moraalne vastutus on kirjas eetikakoodeksites. Ajakirjanik vastutab oma loo eest kogu ühiskonna ees. Ajakirjandusväljaanne aga selle eest, et ei ilmuks väär ja ebamoraalne lugu.
Sotsiaalne vastutus puudutab kõiki ärieetika valdkondi: oma töötajate, nende töö- ja elutingimuste eest hoolitsemine nii kodu- kui ka välismaal, vastutustundlikkus investeeringute tegemisel ja tootmise planeerimisel, kogukonna vajaduste arvesse võtmine ja koostöö, tahe säästa keskkonda ning edendada sotsiaalset õiglust ja heaolu. Laiemas tähenduses on sotsiaalne vastutus mis tahes eetiline piirang kasumi püüdlemisel; kitsamalt on see ettevõtte võetud kohustus edendada sotsiaalseid hüvesid, sõltumata kasumitaotlusest.
_____
Moraalne vastutus- seada esikohale ühiskonna vajadused.
Meedia saab tänapäeval kätte väga palju infot ja andmeid ja seetõttu oleks hea, kui nad vastutaksid selle info mõistliku kasutamise eest.
sotsiaalne vastutus on mõiste, mis iseloomustab majanduslike, sotsiaalsete ja keskkondlike mõjude arvestamist äritegevuses. Sotsiaalne vastutus on ettevõtte eesmärgipärane, järjepidev ja vabatahtlik, seaduse nõudmistest kaugemale ulatuv panus ühiskonna huvide täideviimiseks.
The social responsibility concept urges the media to define the standards of ›proper conduct‹ in order to serve the ›common good
Responsibility- vastutus- missuguste ühiskonnale oluliste funktsioonide täitmist me eeldame ajakirjanduselt. Milline peaks olema ajakirjanduse roll ja funktsioon demokraatlikus ühiskonnas?
Mille ees?
Accountability - aruandekohustus- kuidas massimeediumid täidavad neile esitatud nõudmisi. Kelle ees?
Media accountability system- kuidas on korraldatud ajakirjanduse eneseregulatsioon praktiliselt, kuidas sunnitakse massimeediume teatud kriteeriume täitma
Vastutusel on keskne osa mõlemas

Seaduslikud kohustused (ka võlasuhted, VÕS)
Moraalsed kohustused

Vastutuse peamised probleemid

Moraal ja õigus on sageli põimunud- kõige olelusemad moraalinormid on saanud seadusnormiks
Ka seadustel ja õigussüsteemil n omad eetilised alused

Selge regulatsioonisüsteem on olemas vaid seadusnormidel
Puht-eetilise regulatsiooni mõju on piiratud (heidetakse ette karistuste puudumist)
Moraalne vastutus
Põimunud õigusega: * kattuvad süüdimõistmise korral * samad alused
Paralleelne õiguseg: *kui seadus ei reguleeri teatud tegusid *kui teatud teod ei ole karistatavad (hukkamõist saab osaks, kui karistust ei saa anda) * eneseregulatsioon *uued valdkonnad * kogukondlikud normid
9. Isiku staatus kommunikatsioonieetikas. (Avaliku elu tegelane; haavatavad grupid.)
Avaliku elu tegelane peab teadma, et teda jälgitakse rohkem meedias, käituma sellele vastavalt. Ei tohi rikkuda tema eraelu põhjendamatult.
Avaliku elu tegelane:
*poliitiline ja majanduslik võim
*teenib elatist enda eksponeerimisega
*privaatsus on vähem kaitstud
*inimväärikus on vähem kaitstud
*peab taluma kriitikat
*osalemine poliitilises debatis
Haavatavad grupid on lapsed, haiged, invaliidid ja vähemused. Neid tuleb kohelda teisiti. Rääkima, mis toob kaasa ajakirjandus, enne kui intervjuud võtad. Vajalik lapsevanema või eestkostja luba. Eristaatused:paternalistlik(kellegi eest otsustamine, ajakirjanik teeb lõpliku otsuse, kas avalikustab selle teabe, mis nõrgemad on öelnud) – nende nõusolek ei vabasta sind vastutusest. Tuleb selgitada, millised on ütluste tagajärjed.
*lapsed,
*puudega inimesed ja haiged
*eriseisundis olevad inimesed
*vähemused
*õnnetuste ja kuritegude ohvrid
*alaealised õigusrikkujad
*nõrgemal positsioonil olijad
Eristaatused (kuidas vastutada nõrgemate eest)
eelkõige moraalne vastutus:
pole eraldi sätestatud
norm: kaitse nõrgemat
privaatsuse ja inimväärikuse kaitse tugevam
Kaalutlemine: avaliku elu tegelane
*Avaliku elu tegelane:
-Teadlikult end avalikkuse tähelepanud alla seadnud
-Peab taluma suuremat kriitikat, eriti kui tema enda sõnavõtud või teod on provokatiivset laadi
*Piirid:
-Avalik huvi: panus avalikku debatti!
-Roll: avaliku elu tegelane piiratud ulatuses
-Tegevuse kontekst
____
Säilita oma sõltumatus infoallikast. Kõige pealt tuleb identifitseerida isik- kas tegemist avaliku elu tegelasega, lapsega vms). Ära kuritarvita naiivseid informante.
Informatsiooniallikas peab teadma, et kõik, mida räägib võib minna avaldamisele.
Lapsed/noored- kogenematud, saab juhtida intervjueeritavale sobivas suunas. Vanemalt luba küsida, sest nad võivad avaldada infot pere kohta nt. Tuleb öelda ka, et mis teemal usutletakse neid.
Nad ei mõtle tagajärgedele, ajakirjanik on tähtis täiskasvanu, mis mõjutab vastuseid.
Avaliku elu tegelane-
1)enamasti ise ennast vabatahtlikult avalikkuse tähelepanu alla seadnud.
2)Võib olla ka isik, kes mingi juhtumi/sündmuse tõttu satub ajutiselt avaliku elu tegelaseks.
Kas eraelu nende faktide avalikustamine, mis otseselt sündmusesse ei puutu , on õigustatav või on tegemist lihtsalt sooviga lugu paremini müüa?
3)soovimatult avaliku elu tegelaseks mõne kuriteo või õnnetusega
4)millegi ebatavalisega- nt sünnitas viisikud. Väga andekas laps- palju avalikustada?
Nad teevad valitud ja vastutavatel ametikohtadel ÜK jaoks olulisi otsuseid, seetõttu on avalikkusel ka õigus teada nende kohta päris palju.
Ajakirjandus peab mõtlema, et millal on tegemist avalikkusele olulise informatsiooniga ja millal lihtsalt uudishimu rahuldamisega ja kasumijahiga.
Kohtuprotsessis vist peab tõestama, et valeandmete levitamine oli teadlik.
Ühiskonniti on aktsepteeritud avaliku elu tegelase ellu sekkumise piir väga erinev.
Lihtinimesed- nende eraelu satub meedia huvisfääri peamiselt seoses dramaatiliste ja erakodsete sündmustega- õnnetused, kuriteod, ebaharilik käitumine.
Üldine reegel: tuleb arvestada, et inimene pole massimeediumiga harjunud , ta ei pruugi hetkestaatusest täit ettekujutust omada.
Avalik vs erasfäär-
Poolavalik- haiglad, teatrid , restoranid- küsi enne luba, kui pildistad vms
Alaarenenud ja seniilsed- ühiskonna suhtumine on leebem neisse tänapäeval, seega ei peeta nende piltide avaldamist enam neile inimestel kahjutekitavaks. No muidugi ei tohiks lisada artiklile juurde häbitekitavaid pilte, aga lihtsalt nende piltide avalikustamine, kus näha, et ta on alaarenenud, ei ole hull.
Vägistamisohvrid- Pressinõukogu soovitab ohvreid mitte indentifitseerida. Infot, mis on avalikkusele kättesaadav avalikest dokumentidest, põhimõtteliselt võib avaldada. Kuid eetikakoodeks on selle vastu, sest vägistamisohvriks olemine on häbi .
Kui vägistaja vabaduses, siis ta võib taas rünnata.
10. Tõde ja petmine .
Tõde tuleb avalikustada, enne seda kontrollida fakte ja ei tohi põhjustada osapooletele põhjendamatuid kannatusi. Ajakirjanik ei tohi petta , valetada, infot moonutada.
Tõde raske teada saada, tõendamine ja kontroll. Igaüks vaatab omamoodi tõde. Petmine ehk vale info andmine lugejatele. Mõiste „vaikimine“. Filmid ja fotod, pole olemas, ei saa tõestada, näidata tõelist sündmust.
Petmine kui salaja info kogumine, ei öelda, kes oled ja mille jaoks kogud infot.
Fotomontaaž, salajane lindistamine. Kui on kasutatud ebaeetilisi võtteid, siis tuleb sellest lugejaid enne teavitada.
____
Petmine= valeinfo andmine. Tänapäeva ajakirjanduse eesmärk ei ole levitada mitmekesist ja olulist infot vaid tõde, mis annab suure kasumi.
Üks viis valetada on vaikida. Teine on filmide ja fotode järeletegemine. Ka see läheb sinna alla, kui ajakirjanik kogub fakte pettuse teel.
*kontekstist väljas oleva pildi kasutamine
*töötlemine (montaaz peaks olema kirjas, kui on manipuleeritud pildiga)
*väljamõeldis
*salajane salvestuste tegemine- andmete varjatud kogumine, vaatlus, jälgimine, pealtkuulamine jne.
*kas on kohustatud teavitama uuritavat, et ta on ajakirjanik? Nt kui nimetab end arstiks või politseinikuks, et saada juhtumil infot
Lubatud on nt see, kui ajakirjanik ei maini kohvikus , et ta on ajakirjanik, kui kirjutab söögist, sest sotsiaalsed reeglid ei näe seda ette.
Ajakirjanik peaks mõtlema tagajärgedele. Eetikaküsimus
Kui info saamiseks on kasutatud kahtlaseid viise, on vaja avalikkust sellest teavitada.
11. Objektiivsus ajakirjanduses. ( Maras (2013) Is objectivity a universal journalistic norm)
Objektiivsus
*Võib olla ühtaegu väärtus ning samas standard või printsiip
-Oleneb sellest, mida mõiste all silmas peetakse
-Väärtus – kui seda peetakse oluliseks ja sellest juhindutakse
Obj. on ühene printsiip või standard
Printsiip
*Ontoloogiline objektiivsus
-Uskumus on objektiivne, kui selle aluseks on iseseisvalt eksisteeriv objekt, omadus, fakt, seaduspära, asjade sieis
* Epistemoloogiline objektiivsus
-Uskumused on objektiivsed, kui need põhinevad parimatel praktikatel ja standarditel tõe väljaselgitamiseks
-Loogika, taju ja uurimisstandardid
* Protseduuriline objektiivsus
-Õiglase hinnangu andmine või otsuse langetamine
-J. Ward 2009
Mis viisil jõuda objektiivsuse alusel mingi hinnanguni.
Ajakirjanduslik objektiivsus
Objektiivne kajastus:
-põhineb vaid faktidel
-on täpne
-on vaba reporteri hinnangutest, tõlgendustest ja spekulatsioonidest
-on neutraalne eri osapoolte suhtes
Objektiivsuse standardid:
*Faktilisus: lood põhinevad tõendavatel faktidel
*Tasakaalustatud ja fairness: peamiseid vaatenurki/osapooli on vahendatud tasakaalustatult ja õiglaselt
*Erapooletus(non- bias ): ajakirjaniku eelarvamused ja huvid ei mõjuta kajastatust
*Sõltumatus: ajakirjanik ei tohi olla kajastatava organisatsiooni teenistuses, ajakirjanikud on oma töös vabad nii piirangutest kui ka mõjutustest/soosingutest
*Mitte-tõlgendamine(non- interpretation ): ajakirjanik ei lisa loosse oma tõlgendusi
*Neutraalsus: ajakirjanik ei eelista konfliktis üht poolt teisele
*Ontoloogiline
-Ajakirjandus kirjeldab asju nii, nagu need on - faktid
*Epistemoloogiline (kuidas jõuda faktideni)
-Ajakirjanikud apelleerivad oma allikatele, tõendusmaterjalidele ja meetoditele
*Protseduuriline
-Ajakirjandus annab sõna kõigile osapooltele ja kohtleb allikaid õiglaselt
*Ajakirjanduslik meetod – allikad ja info kontrollimine – on kujunenud alates XVII sajandist
*XIX sajandiks kujunes epistemoloogiline käsitlus valitsevaks
(Ward 2009)
Ajakirjanduslik objektiivsus
*Printsiibid
*Normid
*Reeglid
*Kokkulepped
*Tavad: nt kuidas kirjutada uudist; pööratud püramiid , neutraalne keelekasutus, kolmandas isikus jms
Traditsiooniline objektiivsus
*Massitrükiajakirjandus (enne seda: kirjutasid selgelt väljakujunenud lugejaskonnale, ei tekkinud obj. küsimusi , nt sama maailmavaate pooldajad)
-eeldas kirjutamist kõigile
-kitsas poliitiline lugejaskond ei sobinud
*Avalik nõudlus täpse ja asjakohase info järele
-arvamusest ei piisanud
-Lippmann: ajakirjandus teenib ühiskonda vaid juhul, kui ta edastab objektiivset infot maailma kohta, mitte stereotüüpe
*Võitlemine kollase ajakirjandusega
-Usalduse taastamine
*Professionaalsete standardite kehtestamise vajadus(kui tekkisid maailmasõja ajad)
-samuti soov kaitsta oma sõltumatust
Ajakirjanik ei tohi näidata oma mõtted ja peab tooma täpselt välja allikad, kes mida ütles. Ei tohi illustreerida erinevate omadussõnade ja emotsioonidega. Sõltumatu ja erapooletu . Kõiki osapooli tuleb kuulata, ei tohi üht eelistada teisele.
Objektiivsus erineb kultuuriti. Ka USA ja Euroopa oma erineb. Ka inimeste väärtushinnangutest oleneb. Oleneb ka riigi ajaloost
___
Tõene, faktidel põhinev, kallutamata info. Usutavuse üks peamine eeldus
Ideaalis objektiivne ajakirjanik ei arvesta tõe teatamise tagajärgedega. Tõene fakt on vaja avaldada, isegi kui teeb kellelegi kannatusi.
Küsimused, mis aitavad ajakirjanikul jälgida oma objektiivsust:
Tasakaalustatud kõikide loo aspektide ja inimeste suhtes?
Keda lugu haavab? Kellele toob kasu?
Kas olen kasutanud erinevaid allikaid?
Kui palju on mu enda eelarvamusi sees?
Tõelähedus?
Objektiivsus tekkis 19.sajandil, kui taheti müüa oma uudist paljudele erimeelsetele lehtedele, tuli müüa fakti ilma kommentaarita.
Kelle vaatenurgast kirjutatud?
12. Ajakirjandusvabadus ja kommunikatsioonivabadus.
Arenenud demokraatlikus ühiskonnas on vaba ajakirjandus mõjuvõimas märk. Harva pööratakse tähelepanu sellele,et skandinaavlase, ameeriklase, inglase, leedulase ja eestlase jaoks on ajakirjandusvabadus vägagi erineva tähendusega. Põhiprintsiipi(iga inimese õigust oma mõtteid vabalt väljendada kehtivate seaduste piirides) tunnustavad kõik demokraatlikud riigid.
Tsensuuri keelustamine on nn negatiivne vabandus. Positiivne vabadus on õigus midagi teha, õigus mingisugusele hüvele.
Positiivset sõna-ja ajakirjandusvabadust kaitsevad eeskätt seadused, mis tagavad juurdepääsu valitsuse valduses olevale informatsioonile, ja seadused, mis tagavad avalikkuse juurdepääsu meediakanalitele.
Erinevused erinevate maade ajakirjandusvabaduse kontseptsioonides selguvad veelgi, kui küsida: kuidas inimesed saavad tegelikult oma sõnavabaduse õigust realiseerida? Erinevused tulenevad erinevate riikide ajaloo iseärastustest, erinevast seadusandlusest, kultuuritraditsioonist, majanduslikust heaolust, massikommunikatsiooni struktuurist, riigi suurusest ja traditsioonilisest elulaadist.
Ajakirjandusvabaduse tähendus sõltub ka ühiskonna eneseteadvusest, aja jooksul kujunenud müütidest.
Võimalik on ka variant, kus inimesed isegi ei tea, mida nad teada ei saa, ja usuvad, et elavad vaba teabeleviga riigis.
Kui liita kokku sõnavabadus (õigus oma mõtteid vabalt väljendada) ja õigus saada informatsiooni, saame kommunikatsioonivabaduse. See on: kommunikaatori vabadus sõltumatult edastada informatsiooni ja retsipiendi vabadus saada informatsiooni ning valida, kust ja millist informatsiooni ta vastu võtab.
Kommunikaatori puhul tekib küsimus: kellest sõltumatu? Tavaliselt mõeldakse tema sõltumatuse all kõneleja või kirjutaja sõltumatust valitsusest , reklaamiandjatest, informatsiooniallikatest, mõjuktatest sotsiaalsetest gruppidest, kanali omanikest ja toimetusesisestest piirangutest. Vajalik on sõltumatus kõigist eelnimetatutest. Ajakirjandus kui institutsioon võib olla vaba valitsuse sekkumisest, aga see ei tähenda veel, et üksiku ajakirjaniku suhtes valitseks niisama suur vabadus. Ajakirjanik ei pruugi olla kaugeltki niisama vaba kui ajakirjandus institutsioonina.
Kommunikatsioonivabaduse oluliseks osaks on ka ülddususe juurdepääs massimeediumidele. Kom.vabadus on seda suurem, mida suuremal hulgal mitteajakirjanikel on võimalik vajaduse korral kommunikaatoreiks hakata, avalikult sõna võtta.
Eesti keeles kasutatakse mõistet “ajakirjandus” vähemalt kahes tähenduses:
1. kitsamas tähenduses - massimeedia, mis kogub, töötleb ja edastab infot(ajalehed, ajakirjad, raadio, tv)
2. laiemas tähenduses - ajakirjandus on institutsioon, kuhu kuuluvad info hankijad , mõjugrupid, auditoorium , seega kogu massikommunikatsiooni toimimise sotsiaalne mehhanism
Ajakirjandusvabadus- võib avaldada infot, mis on ühiskonnale vajalik teada, riik ei sekku. Vabadus. Kas ajakirjanduse kohustus informeerida on primaarne? Kommunikatsioonivabadus – inimestel on õigus ja vabadus saada infot erinevatest allikatest ning seda jagada. Juurdepääs valitsuse, riigiasutuste ja vaalike organisatsioonide infole.
Ohu koht on riigisaladused ja muud salajased dokumendid , mida ei tohi edasi levitada. Ärisaladused
___
Põhiprintiip: iga inimese õigus oma mõtteid vabalt väljendada kehtivate seaduste piires.
Negatiivne vabadus- tsensuuri keelustamine. Võim ei tohi vahele segada, kui keegi sõna võtab. Seda kaitseb Euroopa Inimõiguste Konventsioon ja põhiseadused
positiivne vabadus- õigus midagi teha. Seda kaitsevad seadused, mis tagavad avalikkuse juurdepääsu meediale.
Ajakirjandusvabadus on riigiti erinev, sest on erinev ajalugu, maj.olukord, seadusandlus, traditsioonid jne. Kui palju riik oma seadustega ringhäälingu programmide koostamisse sekkub.
Ajakirjandusvabadus ei ole absoluutne, riigil on õigus sõnavabadust piirata, kuid ainult seadusega ja juhtumeil, mis on määratud 10.2 lõikes (riiklik julgeolek, üksikisikute õiguste ja maine kaitse, tervise ja moraali kaitse, kuritegevuse ärahoidmine,
Kommunikatsioonivabadus= sõnavabadus (õigus vabalt väljendada oma mõtteid) + õigus saada informatsiooni. Kommunikaatori vabadus sõltumatult edastada informatsiooni ja retsipiendi vabadus seda saada ja valida, mida vastu võtab.
Üldsuse juurdepääs massimeediumidele. Kommunikatsioonivabadus on seda suurem, mida suuremal hulgan mitteajakirjanikel on võimalik kommunikaatoreiks hakata.
Tänapäealgi ei ole inimese õigus infot saada nii tugev kui õigus oma mõtteid väljendada.
Kommunikatsioonivabaduse eeldused: inimeste võimalus realiseerida oma sõnaõigust kuskil meediateabekanalites.
Mitte-professionaalide juurdepääs massiteabe-vahenditele.
Inimeste teadlikkus reeglitest, peavad teadma õigusi ja vastutust.
Võimalikult vaba juurdepääs valitsuse, riigiasutuste ja avalike organisatsioonide valguses olevale informatsioonile. Kuid on palju erandeid - riigisaladused, julgeolek, ärisaladused,
Konfidentsiaalse info (nt arstidelt) võib ajakirjanik avaldada. Arstid jne peavad ise mõtlema ette.
13. Avalikkuse huvi mõiste.
Harro - Loit „Ajakirjandusvabadusest kommunikatsiooni vabaduse poole“
lk 93. Tänapäeval ongi difamatsiooni(häbistavate teadete avaldamine) puhul üks olulisemaid küsimusi, kas avaldatud fakt oli tõene või mitte.
Saksamaal ja USAs (kui asi puudutab avalikke asju) peab hageja tõendama, et avaldatud faktid olid valed.
Juhul kui faktide tõesust peab tõendama kostja (ajakirjanik) ja kui ajakirjanik on informatsiooni saanud inimeselt, kes eelistas jääda anonüümseks, on probleemiks allikakaitse.
Teine oluline kaitse laimusüüdistuse vastu on avalikkuse huvi. Ehk teisisõnu : kas ajakirjanduse kohustus informeerida on primaarne? Austrias ja Hollandis tuleb süüdistataval ajakirjanikul tõestada, et laimav informatsioon oli avaldatud lähtudes avalikkuse huvist ja heast tahtest.
Avalikkuse huviga on seotud avaliku elu tegelase eristaatus difamatsiooni puhul
Pressivabadus ja avalik huvi
*Ajakirjandusvabadus ei ole sõnavabdus
*Ajakirjanduslik vabadus: avalikult levitada informatsiooni ja ideid, mis võivad kellegi õigusi või vabadusi riivata
*Ajakirjanduslik kohustus: levitada informatsiooni ja ideid poliitiliselt teemadel või mis on avalikkuse huvides
*Avalikkuse õigus: saada sellist informatsiooni
____
Avalikkusel on suur huvi teada saada, mis ühiskonnas toimub, kuid sinna hulka kuulub ka info, mis pelgalt rahuldab nende uudishimu. Tuleb eristada mis on avalikes huvides ja mille suhtes on avalikkusel huvi. Ajakirjandusvabadus tähendab, et ajakirjandusel peab olema võimalik avaldada infot, mis aitab kaasa avalikule debatile demokraatlikus ühiskonnas, mitte kõike, mida kätte saab.
Avalikkusel õigus saada informatsiooni.

Avalik huvi
- Ei ole uudishimu ega erahuvi, äriline.
Panus avalikku debatti:
- Peamine kaalutluskoht sõnavabaduse ja teiste õiguste konflikti korral!

14. Avalikkuse huviga konfliktsed väärtused kommunikatsioonieetikas. (Inimväärikus, õiglus, süütu kaitsmine.)
Rõhk pigem isiklikul analüüsil ja loomingulisel mõtlemisel . Millised on need situatsioonid, kus avalikkuse huvi on vastuolus inimväärikusega? Millisel juhul õiglusega? Millisel juhul süütu kaitsmisega?

Nime, maine kaitsmine, vähem kaitsute diskrimineerimine
Printsiibid: Ära valeta- ausus!
Autonoomia?
Igal inimesel õigus otsustada enda kohta käiva informatsiooni kohta. Õigus nt au teotamise lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui ei tõendata andmete tõesust.

Rõhk pigem isiklikul analüüsil ja loomingulisel mõtlemisel. Millised on need situatsioonid, kus avalikkuse huvi on vastuolus inimväärikusega? Millisel juhul õiglusega? Millisel juhul süütu kaitsmisega?
*õigus perekonna ja eraelu puutumatusele- kui avaliku elu tegelane ei täida oma avaliku elu tegelase funktsioone, on tegemist ta eraeluga.
*õigus au ja hea nime kaitsele jne
Avalikkuse õigus oma sõnavabadust kasutada vs toimetuse õigus valida, mida ja kus avaldada.
Riigi julgeolekuabinõude salvestamine vs riigikodanike õigus teada, mis riigis toimub
Inimeste õigus eraelule vs ajakirjanduse majanduslik huvi
Ajakirjandus kui ühiskonna valvekoer vs inimeste õigus eraelule
15. Relativistlik ja universalistlik eetika. Universals and Differences in Global Journalism Ethics
Universiaalne eetika: mõju, tõde, objektiivsus, ausus, austus , täpsus
Realtivistlik eetika: hea ja halb on suhteline. skeptilise traditsiooni mõtlejate eetika . Üldisi reegleid eitab.
Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest.
Universalistlik- Vaade, mille järgi moraal nõuab kõigi isikute võrdset ja erapooletut kohtlemist ning isikute erilised suhted teiste samasse partikulaarsesse rühma või kogukonda kuuluvate isikutega (nt pereliikmete või rahvuskaaslastega) iseenesest ei anna moraalset õigustust ega loo moraalset kohustust selliste isikute eelistavaks kohtlemiseks, ehkki eelistavale kohtlemisele võib leiduda universalistlik õigustus.
moraalne universalism näeb indiviidi tegutsemas moraalselt ainult siis, kui ta tegutseb lähtudes puhtast ratsionaalsest arutelust võrdsete indiviidide vaheliste suhete üle. Moraalne universalism kasutab põhimõtteid, nagu „kõikide huvisid tuleb käsitleda võrdselt” või „õigluse printsiipe tuleb rakendada esmajärjekorras kogu maailma suhtes”. Kuid kas selline vaade kätkeb endas kõike, mida seostatakse moraaliga? Moraalne universalism kasutab sageli ka selliseid ideid nagu „võõraste inimeste kannatustest hoolimine ” või „armastus inimkonna vastu”. Selline vaade eetikale kasutab tundmustest kantud põhimõtteid nagu eetiline partikularism lojaalsusetunde puhul

Media accountability instruments - Any non-state means of making media responsible towards the public. (Bertrand)
Media accountability – voluntary or involuntary process by which the media answer directly or indirectly to their society for the quality and/or consequences of publication ( McQuail )
Any informal institution, both offline and online, performed by both media professionals and media users, which intend to monitor , comment on and criticize journalism and seeks to expose and debate problems of journalism:
Eesmärk:
- Tagada läbipaistvus
- Tagada kvaliteet
- Tagada tasakaal meedia ettevõtte erahuvide ja avalike huvide vahel

MAI instrumendid :
Traditsioonilised:

Pressinõukogud + koodeksid
Ombudsmanid
Meediaajakirjandus
Meediakriitika (massimeedias)
Kirjad toimetajale
Paranduste nurk

Digitaalsed:

Erinevad blogid
Ülekanded toimetusest
Online ombudsman
Meediakriitika eri keskkondades

Materjalid:
* Harro, H. (1996) Ajakirjandusvabadusest kommunikatsioonivabaduse poole.
(See on peamine õppematerjal. Seadusandluse osa on vananenud! Seda võite lugeda seaduste tõlgendamise mõttes, kuid arvestage, et tänased seadused on teised. Vaadake põhiliselt vaid eetikat puudutavaid peatükke. Rangelt soovituslik on sissejuhatava osa ning esimeste peatükkide lugemine, et tutvuda kaalutlemise põhimõtetega ning olulisemate kommunikatsioonieetika küsimustega. Hilisemaid peatükke lugege lähtuvalt enda huvist.)
Erinevused erinevate maade ajakirjandusvabaduse kontseptsioonides selguvad veelgi, kui küsida: kuidas inimesed saavad tegelikult oma sõnavabaduse õigust realiseerida? Erinevused tulenevad erinevate riikide ajaloo iseärastustest, erinevast seadusandlusest, kultuuritraditsioonist, majanduslikust heaolust, massikommunikatsiooni struktuurist, riigi suurusest ja traditsioonilisest elulaadist.
* Eberwein, T. & Fengler, S. & Lauk, E. et al. (2011) Mapping Media Accountability – in Europe and beyond . Köln: Halem.
(Ajakirjanduse poolele kohustuslik; kindlasti lugege sissejuhatus + kokkuvõte. Vajalik kõigi eneseregulatsiooni puudutavate küsimuste jaoks valmistumiseks.)
*Mari Männiko (2011) "Õigus privaatsusele ja andmekaitse " ; Kirjastus Juura
(Siit vaadake vaid privaatsust käsitlevad sissejuhatavad peatükid. Kohtulahendeid pole tarvis lugeda. Kasulik privaatsuse kui väärtuse paremaks mõistmiseks ning sellega seotud põhimõtete tudnmiseks.)
Privaatsust käsitlevad sissejuhatavad peatükid:
lk 13 – Õigusajaloo varasematel aegadel leidsis õiguskaitset pigem materiaalsed kui tunnetuslikud väärtused. Tsiviilõigus kaitses isiku vara: kodu, asju, loomi, jne.
Privaatsust õigushüvena on kaitstud juba ammu enne tänapäevaste õiguskaitsevahendite loomist. Eraelu kaitse oli oma kodu kaitsmine võõraste pilkude eest kõirge aia ja tugeva luku abil. Ka tänapäeval takistavad teise inimese privaatsfääri lubamatut tungimist lisaks seadusega sätestatud keelule ka tavaõigus ja ühiskonnas kehtivad moraalireeglid.
Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hübe, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Tegelikult õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab, et õigust privaatuseselt on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvustest. Privaatsus on igaühe õigus.
Lk 14 - Mis on privaatsus? Privaatsus on isiku erasfäär. Eraelu omakorda on isiku isiklik elu. Isikliku semantiline vastand on avalik, seega õigushüvena on kaitstav isiku eraelu. Õigus eraelule ehk privaatsusele on eelnevast tulenevalt õigus isiklikule elu. Õigus privaatsusele on osa isiku üldistest vabadustest ja põhiõigustest vabale enesemääratlusele. Eraelu definieermine mitmel meol on lihtne. Keerulisem on otsustada, kust läheb kaitstava eraelu piir.
Selles, et üksikisikute paarisuhted on osa nende eraelust, ei kahtle tõenäoliselt keegi. Reguleerimist ja sisustamist vajab küsimus, kas ja millisel juhul on kolmandatel isikutel, avalikkusel või riigil õigus eraellu sekkuda. Samuti vajab reguleerimist küsimus, kus võib isik eeldada, et tema privaatsus on rikutud. On selleks kohaks ainult kodu?
Seega võib järeldada, et eraelu on tunnetuslik kriteerium, millele ei ole võimalik anda ammendavat definitsooni. Privaatsusõiguse paremaks mõistmiseks on vajalik tunda asukohariigi taustsüsteemi ja traditsione, sest vabaduste ja õiguste sisustamine sõltub palju riigi traditsioonidest, religioonist ja õigussüsteemist. Maailma, isegi Euroopa kõikide riikide traditsioonide ja õiguskorra põhjalik tundmine käib suurel hulgal üle jõu.
Lk 18 – millest koosneb privaatsus. Privaatsuse sisustamisel on teinud õiguslikult kõige suurema töö ära Euroopa Inimõiguste Kohus, kes on aastate jooksul artiklit 8 puudutavate otsuste lahendamisel laiendanud privaatsuse piiri ja mõistet.
Eraelu olemuslikuks mõistmiseks ja piiritlemiseks vaatleme komponente, millest eraelu kooosneb.
*Identiteet – see on unikaalsete tunnuste kogum, mille alusel isik eristub kõikidest teistest isikutest. Koosneb omakorda komponentidest, mille järgi on isikut võimalik tuvastatdada: Nimi, isikukood, etniline kuuluvus, füüsilised omadused
* Omaette olemise ruum – kus on isikul põhjust eeldada, et tema privaatsust austataks. Peamiselt kodus? Osaliselt õige. Isiku privaatsus peab olema võrdselt kaitstav nii kodus kui ka muudes kohtades, milles isiku personaalne ruum on õigushüvena määratletav ning isikul on õiguspärane ootus eeldada, et ta viibib olukorras, kus tema privaatsus on kaitstud. EÕK leiab, et eraelu kaitsega võib olla seotud ka isiku töökoht.
*Sotsiaalne suhtlemine – osa isiku eraelust moodustav ka õigus segamatult valida suhtlusringi eri suhtlusviiside realiseerimiseks. Esmalt on isikul artikli 8 alusel õigus nõuda, et austataks tema perekonnaelu .
*Kehaline enesemääratlusõigus – see on osa isiku vabadusest, mis seisneb isiku õiguses ise otsustada oma keha puutumatuse üle. See hõlmab nii õigust olla kaitstud kehaliste rünnete eest, õigust teha ise vabatahtlikke otsuseid seksuaalsete kontaktide osas, õigust teha otsuseid meditsiinilise iseloomuga sekkumiste osas, aga ka õigust teha ise muid oma kehalist autonoomiat puudutavaid otsuseid.
* Keskkonnakaitse
Millistel juhtudel on privaatsusõiguse riive õiguspärane? Lk 32
Kui riive on :
- kooskõlas seadusega
- demokraatlikus riigis vajalik:
*riigi julgeoleku huvides
*ühiskondliku turvalisuse huvides
*riigi majandusliku heaolu huvides
*korratuse või kuriteo ärahoidmiseks
*tervise kaitseks
*kõlbluse kaitseks
*kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks
Riive lubatavuseks peavad esinema kaks olulist komponenti – riive peab toimuma kooskõlas seadusega ja riive peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Kooskõlas seadusega tähendab, et riive õiguslik alus peab tulenema siseriiklikust õigusest (nt isiku jälgimine).
Kokkuvõttes: Eraelu ja privaatsus on määratlemata õigusmõisted ning nende kohaldamine ja piiride määratlemine sõltub nii faktilisest asjaoludest kui igast konkreetsest isikust.
*Eneken Tikk Ja Ants Nõmper (2007) " Infoõigus "; Kirjastus Juura.
(Siit vaadake sissejuhatavaid osasid infovabaduse, informatsioonilise enesemääramisõiguse ja väljendusvabaduse osas. Kohtulahendeid ja ELi regulatsiooni ärge lugege.)
Lk 37 – informatsiooniline enesemääramisõigus(3.2).
Mõistlik on keskenduda kohe alguses ainult ühele enesemääramisõiguse tahule – informatsioonilisele enesemääramisele.
Tänapäevast informatsioonilise enesemääramisõiguse kontseptsiooni on kõige enam mõjutanud eespool nimetatud debattidest kõlama jäänud neli seisukohta. Esiteks, kontroll isikuandmete üle, mis väljendub andmesubjektilt nõusoleku küsimuses. Teiseks ja kolmandaks, mittesekkumise ja sekkumise piiraminse vajaduse põhimõtted. Tänapäeval oleks lapsik eeldada, et inimene tahab või suudab ka tegelikult kontrollida, kes, mida ja millal tema isikuandmetega teeb. Seepärast tuleks andmetöötlust, mia tähendab sekkumist eraellu, üldse piirata. Neljas aspekt on seotud intiimsusega. Selle väljendamiseks on tavaliste ja delikaatsete isikuandmete eristamine.
Informatsioonilist enesemääramisõigust on raske defineerida ja ilmselt ei oleks sellel ka erilist praktilist väärtust. Palju olulisem on püüda kaardistada valdkonnad ja küsimused, mida informatsiooniline enesemääramisõigus hõlmab, st püüda anda ülevaade informatsioonilise enesemääramisõiguse sisust. Jrägmisena vaadelgemgi, kuidas EIK ja Riigikohus EIÕIK-ile põhiseadusele tuginedes informatsioonilist enesemääramisõigust on sisustanud.
· Hanitzsch, Plaisance, Skewes (2013) Universals and Differences in Global Journalism Ethics
(Vajalik viimase teemaküsimuseks valmistamiseks.)
· Maras (2013) Is objectivity a universal journalistic norm?
(Vajalik objektiivsuse küsimuseks valmistumiseks. Samuti universaalsete väärtuste teema osas abiks.)
23

.DOCX Laadi alla originaalfail 23 lk · .docx · 38 allalaadimist

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #1

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #2

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #3

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #4

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #5

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #6

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #7

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #8

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #9

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #10

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #11

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #12

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #13

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #14

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #15

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #16

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #17

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #18

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #19

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #20

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #21

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #22

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #23

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

BoredPanda Õppematerjali autor

Aine "Kommunikatsiooni eetika" eksami kordamisküsimuste vastusematerjalid.

kommunikatsiooni eeika ajakirjandus eetika moraal pressinõukogu privaatsus eneseregulatsioon objektiivsus Kommunikatsiooni eetika

Sarnased õppematerjalid

docx

Kommunikatsioonieetika eksam

esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu; • puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks. Probleemid: eetikakoodeks võetakse vastu, aga selle rakendamisega ei tegeleta efektiivselt või selleks puuduvad ressursid, näiteks: juhid ei ole piisavalt heaks eeskujuks; vastu võetud käitumisprintsiibid lähevad vastuollu seadusega; rakendamise süsteemi eest pole keegi vastutav. 2. Professionaalne eetika ja avalikkuse teenimine. Eetikakoodekseid saab jagada eri tunnuste alusel mitmeks grupiks. Professionaalsed koodeksid on sageli aga kombinatsioon mitmest erinevast võimalusest. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne. Avalikkuse teenimine: • Avalik institutsioon täidab avalikku funktsiooni või ülesannet. – Lojaalsus avalikkuse ees – Vastutus • Avalikkuse teenimine – Asutuse ülesannete täitmine

Eetika

doc

Meedia

Ajakirjandus on jagunenud meediagruppideks ja kontsernideks, mille rõhk on kasumi ja turuosa suurendamisel. Kasumit saab suurendada rohkemate reklaamidega, sest nende eest saadakse reklaamiraha. Samuti toob kasumit konkureeriv ja hea peatoimetaja. Ajalehe kolletumine tõstab lugejaskonda ja samuti kasumit. Lisaks suurendab kasumit Online-meediasse investeerimine (meedia seguneb e-kaubandusega). 10. Iseloomusta kommunikatsiooni ja sõnavabadust KV - õigus väljendada mõtteid, õigus saada infot, õigus võtta vastu infot valikuliselt, õigus avalikult sõna võtta. SV vaba arvamuste turg õigus oma mõtteid avaldada, tsensuur keelatud, sõltumatu info eelistamine, viiakse ellu ajakirjanduse abil ajakirjandusvabadus on osa sõnavabadusest- 11.Mis on tsensuur? Preventiivne ja repressiivne. Tsensuur on riigivõimu poolt infolevi suhtes rakendatav järelvalvesüsteem.

Meedia

pdf

Uudise alused: Eetika

LOENGUS Kollase ajakirjanduse iseloomujooned: kõmuline, šokeeriv, ülespuhutud, agressiivne, meelelahutuslik. Kollase ajakirjanduse top uudisväärtused: konflikt, prominentsus, erakordsus. Kollase ajakirjanduse tunnused: kujunduselemendid, teemade valik, teemale lähenemine ehk vaatepunkt, uudisväärtuse järjestus, sisu struktuur, stiil ja keel, kirjutamislaad, liialdamine, suurem ajatus, üksik domineerib üldise üle, emotsionaalne aktsent, palju fun’i. Kui tuleb oluline info, siis esimene asi kohapeale minna ja taktika välja mõelda. Eetika On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad informatsiooni levi, ringhäälingu tegevust, reklaami esitamist meedias, autoriõigusi, isiku eraelu kaitset jne. On olemased üldised eetikapõhimõtted, mida järgib ühiskond ja kultuur, milles ajakirjanik elab. Eesti ühiskond on korporatiivne ja isiklikud suhted määravad selles, kes ja mida endale lubada saab, ilma et ajakirjandus kära tõstaks.

Uudise alused

docx

MEEDIA JA MÕJUTAMINE

· teine allikas osaleja, tunnistaja, pealtnägija · kolmas allikas teise allika info vahendaja Kirjalikud allikad: · mitteuudisena kirjutatud tekstid · teatmeteosed, arhiivid, andmebaasid · uudisena kirjutatud tekstid 9. Avalik ruum Avalikus ruumis (nt tänav, park, supelrand, kaubanduskeskus jne) viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida ja pildistada luba küsimata. 10. Ajakirjanik ja eetika (Eetikakoodeks, difamatsioon) Eesti ajakirjanduseetika koodeks: ,,Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada." Eetika normida kogum, mis määrab inimeste kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna ja üksteise suhtes. Difamatsioon (halba avalikuks tegema, laimama) mõne isiku, asutuse vm kohta häbistavate

Meedia

odt

ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE

1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaatsus ja millest

Andmekaitse

doc

Eetika ja moraal

käitumuslike raamide kehtestamise tõttu; Kõrgemate struktuuride poolt esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu; puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks. Kas deklareeritakse kaht väärtust/printsiipi/lojaalsust, mis on üksteisega vastuolus või üksteist välistavad? Kas koodeksis deklareeritav läheb vastuollu mõne koodeksivälise üldlevinud normi või põhimõttega? 2. Professionaalne eetika ja avalikkuse teenimine Igal kutsealal on oma eetikakoodeks, millest tuleb oma erialal lähtuda. Kui inimene käitub ebaeetiliselt kaotab ustavus. Usaldus oma klientide eest. Nt psühholoog. Oma pere asju ja psühholoog räägib edasi. 3. Eetikakoodeksi funktsionaalne lugemine: universaalsed väärtused need, mis sobivad paljudele, ; printsiibid ; teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine (tagajärjepõhine ja reeglieetika). Koodeksite lugemine

Eetika

docx

Eraelu puutumatus

TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Agnes Lukats PT I EESTI PÕHISEADUSE PARAGRAHV 26 Referaat Juhendaja: Mare Visnapuu Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Põhiseaduse II peatükk käsitleb põhiõigusi, -vabadust ja kohustust. Inim- ja põhiõiguste tunnustamine on vastukaaluks ideele, mille kohaselt riik võib sekkuda piiramatult igaühe vabadusse ning inimesel on õigused vaid siis, kui riik neid annab ja tunnistab. Inim- ja põhiõigused kehtivad sõltumata seadusandja tahtest. Inimõigused on eelkõige moraalsed õigused, mis kehtivad sõltumata sellest, kas neid mõni riiklik institutsioon tunnustab või mitte igal inimesel peavad olema teatud inimõigused. Inimõiguste olemasolu peab garanteerima fundamentaalsete huvide ja vajaduste kaitse ning rahuldamise.(Annus 2006, lk 221) Üks

Õigusteadus

docx

Meedia mõju 2

teemaga ja päevakajaline. Olukord maailmas on muutunud pingelisemaks. Kuna tegemist on Eesti naaberriigiga, kellega tehakse koostööd , siis on see ka mõjuvaks põhjuseks, et artikkel lugejateni jõudis. Inimesi huvitab, mis toimub lähikonnas. Samuti on artiklis kasutatud tuntud inimeste arvamusi, mis muudab sündmuse tähtsaks uudiseks inimeste jaoks. Lk. 23 1) Autor on vahendanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi professor Marju Lauristini ja haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku Piret Sapi arvamusi. Ettekannetega astus üles veel palju tähtsaid inimesi, kuid nende arvamused lugejateni ei jõudnud. Arvan, et autor soovis luua artiklis sündmuste konfliktsust. Lauristin rääkis , kuidas üha enam võiks ja peaks õpetajad õpilastega dialoogi astuma, kuid Sapp keskendus õpetaja ametikoha ümberkujundamisele. Autor tõi

Meedia

Rohkem sarnaseid