Eetika konspekt (1)

31
EETIKA
EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED
Eetika ehk morallifilosoofia, moraal , kõlblus
Eetika – teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus
Kõlblusnormid ( kodanlik , kristlik, religioosne eetika)
Inimese ethos (kr. k.) – elulaad , karakter
Eetika – käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast .
Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust.
Eetika on väärtusteadus, mis põhineb moraalsetele kohustustele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast/halvast.
Eetika tuumaks on ARUTELUD, mis suunavad üldistusteni.
Eetika uurimisvaldkonnaks – traditsioonilised moraaliprobleemid: mis on hea, mis halb; mis on kõlbeline või kõlblusetu; mida tähistavad mõisted nagu õnn, armastus, sõprus, õiglus, au, südametunnistus, kohus jt.
Laiemalt aga küsimus inimelu mõttest üldse; küsimus inimese kohast looduses ja ajaloos; inimese saatusest.
Eetika arutleb moraali üle õpetades kohaste vahenditega mõtlema väärtustest. Eetika ei anna konkreetset retsepti vaid täpsustab, kuidas mõista, hinnata käitumist, valikuid ja – VASTUTADA.
Kuna moraal on üsna kaootiline (erinevatel inimestel, gruppidel), siis eetika aitab siin orienteeruda.
EETIKA EELDUSEKS ON – VABADUS.
Teoreetilises eetikas on kolm osa:

Kirjeldav (eetika teooriad, koodeksid)

Normatiivne (sotsiaalselt kohustav )

Metaeetika (arutlus väärtuste üle)
Antiigist alates räägitakse kolmest standardist:

Utilitaristlik –

Teleoloogiline –

Deontoloogiline –
Moraal – ( morales – kõlbeline – ladina k.)
Moraal näitab kätte väärtused ; mõte väärtusest. Kõrgeim väärtus – elu.
KÕRGEMAD VÄÄRTUSED, MORAALIPRINTSIIBID, NORMID JA TAVAD
Moraal- inimese käitumist mingi sotsiaalse rühma piires ning suhtumist teistesse rühmadesse reguleeriv põhimõtete, tavade ja normide kogum. (kodanlik, kristlik, kiriklik, orja, orjapidaja jne moraal).
Moraalifilosoofia keskendub inimestevaheliste kõlbeliste suhete uurimisele, mille sisuks on kõlbelise käitumise normid, kõlbelised tunded, eesmärgid ja ideaalid.
Alternatiivsed seisukohad pretendeerivad aga eetika piiride laiendamisele – eetika kui teaduse ja eetika kui õpetuse piirid ähmastuvad.
Moraal – praktika näidates kätte VÄÄRTUSED
I. Kant ( 1724 -1804) tegi vahet faktiteaduste (loodusteadused) ja väärtusteaduste vahel (siia eetika ja esteetika )
Eetika - tähendab üldteoreetilist analüüsi;
moraal – konkreetseid kõlbelisi nähtusi.
Eetika eesmärgiks pole mitte teadmised vaid käitumine.
Eetika ei anna nõu, kuidas käituda vaid täpsustab, kuidas mõista ja hinnata käitumist; kuidas teha valikuid ja oma valikute eest vastutada.
Eetika on: väärtushinnangute ja nende mõtteliste konstruktsioonide filosoofiline refleksioon. (mõtlemine väärtustest, normidest...)
Professionaalne eetika; kutse-eetika;
Eetikakoodeks
Eetika kriis
Julian Huxley “Evolutsiooni eetika”
Ärieetika business ethics (USA-st)
Kitsas ärieetika ( narrow b.e.)
Lai ( broad b.e.)
Ettevõtluseetika
Majanduseetika
Rakenduseetika (kutse-eetika eeskirjad, koodeksid; hõlmab ka ärieetika)
Mõtlemiseks:

Milles seisneb minu kutsetöö eetilisus ?

Millist ebaeetilist käitumit olen kogenud ...
ärimaailmas; teeninduses....jne

Millised iseloomujooned, käitumine iseloomustab minu valdkonnas töötavaid eetilisi inimesi?
Referaadid:

Ettevõtlus ja eetika

Äri, haridus ja eetika

Väike-ettevõtte eetikanormid

Äri, seadus ja eetika

Eetika ja poliitika

Kõlbeline vabadus, vastutus, hinnang

Kõlbeline konflikt ja selle lahendamine

Etikett , viisakus , taktitunne, empaatia jt. Suhtlemise soodustajana
Essee, referaadi teemad:

• Kutse-eetika olemus ja põhimõisted.
  
• Inseneri elukutse ja eetika tänapäeval.
  
• Äri ja inseneri loometöö.
  
• Toode ja hind üksi ei hoia klienti kinni.
  
• Professionaalsus versus haltuura.
  
• Kapitalistliku demokraatia mudel ja eetilised inveteeringud.
  

Allikad:
Airaksinen, T.1993. Mis on praktiline eetika.- Akadeemia nr.12.
Pojman,L. 2005. Eetika.Tallinn
Sutt, T. Aukartus , vastutus ja lootus. 1993. – Akadeemia nr.11.
Tuulik, M. 2002. Eetika ja moraal. Tallinn.
EETILINE INIMENE?!
ALBERT SCHWEITSER: “ KULTUURI EESMÄRK – INIMESE EETILINE TÄIUSTAMINE“
JOHAN VILHELM SNELLMAN 1840
INIMENE ON ENESETUNNETUSVÕIMELINE AUTONOOMNE OLEND , KELLELE KUULUB MÕTLEMISE JA TEGUTSEMISE VABADUSE JA VASTUTUSE HÜVE TÕE JA ILU VÄÄRTUSTE TÄIUSTUMISEL
KULTUUR ON MÕTTEAKTIIVSUSE JA ILU NING INIMTUNNETE KOGEMISE VÕIME. SELLEL EI OLE MIDAGI TEGEMIST TEADMISTE HULGAGA.
PELGALT HÄSTIINFORMEERITUD INIMENE ON KÕIGE KASUTUM OLEND TAEVA ALL ALFRED NORTH WHITEHEAD
TEADA SAAB TEADUST, KULTUURI MITTE. KULTUUR ON MÕISTMISEKS, TEISE KULTUURI SISENEMISEKS. JA SELLEKS ON OMAKORDA VAJA TEADMISI.
KUIDAS LEIDA ENNAST VÕI OMA KOHTA MAAILMAS? KUIDAS LEIDA MAAILM?
OTSIME TUNDMATUT ENNAST, TEADMATA, KUST OTSIDA. IGAÜKS NÄEB MAAILMA ERINEVALT EGA NÄE KUNAGI MAAILMA TERVIKUNA ...
MAAILMU ON MITU JA SEE MAAILM ON ÜPRIS MEIE ENESTE NÄGU
INIMENE TEOSTAB OMA KOHALOLU – s.o. INIMESE OLEMUS, MIS POLE RUUMILISELT KINNITATUD TA KEHA KÜLGE
HARITUSE EELDUS. LEIDA TAAS INIMPILT, MIDA SAAKS TEOSTADA LÄBI KASVATUSE VABADUSE JA VASTUTUSE IDEAALIDE POOLE
EETILINE INIMENE?!
12.05. Jyväskylä Ülik. Prof . Eestimaa Haridusfoorumil
INSENERI-EETIKA KUI KUTSE-EETIKA

EETIKA KUI MORAALIFILOSOOFIA JA KÕLBLUSÕPETUS

EETIKA JA KUTSE-EETIKA

KUTSE-EETIKA AJALOOST. KOODEKSID

INSENERIEETIKA TEKKEST JA ERIPÄRAST.

• EETIKA KUI MORAALIFILOSOOFIA JA KÕLBLUSÕPETUS
  

Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) :
Ludwig Wittgenstein (austerlane, 1889-1951): keelefilosoof
1. EETILINE TEADMINE – sügavalt subjektiivne. Eetika kuulub inimeseks olemise juurde. Eetika – inimteadvuse pürgimus.
2. Eetika ristiisa ARISTOTELES (384-332 eKr): eetika tuumaks: filosoofilised arutelud: Inimene arutledes elu, väärtuste üle loob iseennast .
ÜKSIKJUHTUMIST ALUSTADES JÕUTAKSE ÜLDISTUSENI.
3. EETIKA PROBLEEMISTIK:
Elulised dilemmad: emb- kumb ?!
4. MÕISTETE MORAAL ja EETIKA GENEES
Tähenduslik muutus:
EETIKA – VANA-KREEKA päritolu ethos: asupaik ,
Hiljem: mingi püsinähtuse olemus: inimkarakter; kindel käitumistava
EMPEDOKLES (490-430 eKr): ürgelementide eetosest e. nende loomusest.
HERAKLEITOS (520-460) eetika: inimese loomus, elulaad või krakter.
ARISTOTELES (384-322 eKr) moodustas eetika omadussõnast eetoslik e. eetiline (ethicos)
Eetikateadus- ja –teooria algab Aristotelesest. Kolm raamatut voorustest pojale “Nikomachose eetika”
Eetika – praktiline teadus näitamaks kuidas saada tubliks ja vooruslikuks inimeseks ja nii ka käituda.
Sokratese (469 – 399 eKr) õpilane > PLATON (428 – 348 eKr) > Aristoteles ( 384 – 322 eKr)
EETIKA – tähendab ÜLDTEOREETILIST ANALÜÜSI
5. MORAAL – KONKREETSEID KÕLBELISI NÄHTUSI. Kõlblussuhted.
MORAAL – ladina k. CICERO (106-43 eKr) lõi omadussõna MORAALNE (ld moralis – kõlbeline)

Eetika UURIMISVALDKONNAKS moraali probleemid:

EETIKA JA KUTSE-EETIKA ( spetsiifika)
ERIALA -
KUTSE -
AMET -
Üldtunnustatud eetikaprintsiibid ja –normid,
KUTSE-eetika – uurib professionaalse tegevuse eetilisi aspekte
Professionaalne eetika
Näiteid:
Ohtlikud elukutsed –
Professionaalne eetika ei sõnasta ise uusi eetikaprintsiipe ja -norme vaid kohandab neid mingi elukutse tarvis, olles kõlbelise kultuuri tähtis osa.
Konkretiseeritult väljenduvad k.-eetika nõuded KUTSE-EETIKA KOODEKSIS e. normide kogus.
KUTSE-EETIKA PÕHIMÕISTED:
PROFESSIONAALNE KOHUS / VASTUTUS
PROFESSIONAALNE AU; PROFESSIONAALNE VÄÄRIKUS; PROFESSIONAALNE ÕIGLUS; PROFESSIONAALNE TAKTITUNNE;
Professionaalsus kui
Printsiibid : humanism ; optimism
ÄRIEETIKA
(Mari Meel-TTÜ ärieetika õppejõud, kirjanik)–
KVEEKERID
Ausus ja üllameelsus –
MINA SEISAN OMA ÕIGUSE EEST OLLA
Näide:
HEA INIMENE...
ETIKETT – prantsuse k.: etiquette – nimesilt , märk – ettekirjutiste ja reeglite kogum reguleerimaks käitumist standardsetes olukordades.
Etikett – rõhutab viisakust ja taktitunnet.
E alged arhailises ühiskonnas;
Etikett –
Multikultuurses maailmas oluline silmas pidada erinevate rahvaste kultuurietikette.

KUTSE-EETIKA AJALOOST. KOODEKSID
Kutse-eetika allikad:
vanas Egiptuses preestrite koostatud „SURNUTE RAAMAT“ (25-24 saj eKr) –
Vana-India veedade (XII-VII saj. eKr) HÜMNID;
Hammurapi seadused (1792-1700 eKr); budha munkadele mõeldud ustavusvanne (10 tõotust)
Eetikateoorias vahe:
üldine eetikakoodeks (kõlblusnormide kogud , mis mõeldud kõigile: ld k. Codex – raamat, köidetud käsikiri. Tavaliselt on autor teada: Mooses jne.) ja kutse-eetika koodeks .
I. Kanti kategooriline imperatiiv; J. Benthami utilitarism jt.
Esimesed teadaolevad ametikodeksid pärinevad India preestritelt (Veedade õpetus, „Rigvedda“). Need leidsis hiljem täpsustamist nn Manu seadustes . Vana-Egiptuses tunti „Surnue raamatut“, kus muuhulgas põhjendatakse preestrite õpetusi ja võimu. Mesopotaamiast on hästi tuntud Hammurapi seadused (18.saj. eKr) – sisaldasid 282 seadust, millest paljudel oli eetiline tähendus – kujunes preestrite lauluraamatuks.
Tuntuim Vana-Kreeka kutse-eetikakoodeks – nn HIPPOKRATESE (u 460-370 eKr) vanne - propageerib arsti-eetikat. Vt. lk. 18. Vana-Kreekas tuntud ka sõduri (efeebi) ja olümpiasportlaste vanded – reguleerisid neil aladel kõlbelist käitumist.
Üks vanemaid kõlbelisi õpetusi – MOOSESE kümme käsku, millele toetub kogu judaistlik kõlblus. Need esitatud interpreteerituna Jeesus Kristuse MÄEJUTLUSES. Jeesus Kristuse õpetust ja kristlikku eetikat on õigusega nimetatud armastuse eetikaks, mil on üldinimlik sisu.
Varasemad kutse-eetika koodeksid mõjutasid hilisemaid kasvõi vormiliselt. Nii sisaldab enamik tänapäeva analooge kolme tasandit :
1. ÜLDINIMLIKKU -
2. PROFESSIONAALSET-
3. SOTSIAALSET-
INSENERIEETIKA –
sõjamasinate ehitajaid
16. saj. – hakati Itaalias eristama sõjaväeinseneridest tsiviilinsenere. Hollandis laienes inseneri nimetus sildade ja teede ehitajatele.
18. saj. – insenerideks hakati nimetama tehnikaalade spetsialiste laiemalt.
Esimesed eetikakoodeksid - 20. saj. alguses.
Ameerika mandri koodeksid lähtuvad täna enam utilitarismi printsiibist –
qui bono , qui prodest (kellele parem, kellele kasulik) Euroopa omad arvestavad rohkem elukutse seesmisi moraalseid väärtusi.

INSENERIEETIKA /IE/ TEKKEST JA ERIPÄRAST
Insenerieetika (kui teadus) kitsamas tähenduses: - kutse-eetika alaliike
Sisuks: eetika üldiste normide ja printsiipide rakendamine inseneri elukutse juures.
Eetika kui filosoofiateadus on baasmõisteks ka insenerieetikale.
IE – keskendub enim
Tekkelt interdistsiplinaarne:
IE - suhteliselt noor teadusdistsipliin.
Alates 20.saj. 70- aastaist – süsteemselt uuritud USA-s 1978-1980 Robert Baumi juhendamisel koostati „FILOSOOFIA JA IE RAHVUSLIK PROJEKT“.
1981.a. asutati esimene interdistsiplinaarne ajakiri THE BUSINESS AND PROFESSIONAL ETHICS JOURNAL .
Tähelepanu pöörati varem: 20.saj. algul esimesed IE koodeksid.
IE puudutab insenere ja neid, kes
IE keskendub probleemidele ja konfliktidele, mis tekivad inseneritöö professionaalse vabaduse ja organisatsioonilise konformsuse ning bürokraatia vahel.
Inseneritöö on
Insener – hübriid, sündinud teaduse, tehnika, ärimajanduse liidust – siit inseneritöö tulemuste haavatavus !
Töö seotud riskiteguritega.
Inseneerindus – tinglikult kui sotsiaalne eksperiment , mille subjektiks on inimene.
Inseneritööga kaasnevad OHUD:?
Turvalise keskkonna loomine.
Insenerieetika püüab leida tasakaalu inseneri kohustuste, õiguste ja vastutuse vahel.
Tööleping; pealekaebamine ; kultuurisituatsioon;
IE jaotatakse probleemidest lähtuvalt (praktikas väga tihedalt omavahel seotud) normatiivseks, kontseptuaalseks, kirjeldavaks.
NORMATIIVNE IE täpsustab väärtustega seotud NORME,
Normatiivne eetika tugineb KONSEPTUAALSETELE uuringutele: mis aitavad selgitada põhilisi ideid, väärtusi, printsiipe , mida kasutatakse IE probleemide arutamisel.
KIRJELDAV eetika tegeleb IE erijuhtumite (faktid) kogumise ja uurimisega.
Eesmärk: õpetada insenere targemalt arutlema moraalsete probleemide üle ning tagama oskuse langetada eetilisi otsuseid.
EETILISELT HARITUD EUROINSENERI ETTEVALMISTAMINE.
Insenerieetika koodeksid
1953 aastal deklareeriti inseneri kutseomadusi Lääne-Euroopa ja USA inseneriühingute ühiskonverentsil.
Professionaalne eetika – vastutuse eetika
Koodeksid tugevdavad professiooni staatust.
USA-s – 93%
Käitumiskoodeksid – standardid on tavaliselt kindlaks määratud ametlike korraldustega või avaliku teenistuse seadusega.
Eetikakoodeksite loomine on
Miks on vaja eetikakoodekseid?
Eetikakoodeksite funktsioonid:

• nõuandefunktsioon –
  
• põhimõtete teadvustamise ja neile tähelepanu juhtimise funktsioon –
  
• sotsialiseerumisfunktsioon –
  

INSENERIKOODEKSID – tavaliselt kolm osa:

Esimeses osas - vaadeldakse

Teises – käsitletakse

Kolmandas – räägitakse
Insenerieetika koodeksite puudused:
Volitatud inseneri kutsestandardi nõuded:

• üldhariduslikud nõuded: väärtushinnangud ja käitumisnormid:
  

• austus elu vastu;
  

• kutsealased nõuded:
  

• insenerieetika normide tingimusteta täitmine
  

Erialastes nõuetes toodud konkreetsed väärtushinnangud ja käitumisnormid:

• erialane solidaarsus
  

Ametialastes nõuetes;

• firma reputatsiooni väärtustamine seoses isikliku reputatsiooniga
  
• kollegiaalsuse väärtustamine
  

EESTI INSENERIDE LIIDU INSENERIEETIKA DOKUMENDID

Eesti Inseneride Liidu eetikakoodeks (1996)

• Isiklik eetika
  
• Tööeetika
  
• Ühiskondlik vastutus
  

Eesti Inseneride Liidu eksperdi käitumiskoodeks (1996)

Eesti Inseneride Liidu aukohtu põhikiri (1996)

Üldsätted

Aukohtu moodustamine ja tegevuse kord

Distsiplinaarasja algatamine ja distsiplinaarmenetluse aukohus

Distsiplinaarkaristused

Aukohtu otsus ja selle jõustumine
Lõppsätted
Inseneri professinaalsest vastutusest
Vaadeldakse:
1.
2.
3.
Vastutuse liigid:
1.
2.
3.
4.
Insenerieetika koodeksid
Professionaalne eetika – vastutuse eetika
Koodeksid tugevdavad professiooni staatust.
USA-s – 93% suurematest tööstus- ja teeninduskompaniidest olid eetikakoodeksid juba 80. aastate lõpul.
Eetikakoodeksi üldtunnustatud definitsioon puudub..Tunnustades reaalse tegelikkuse ebaselgust ja keerulisust võimaldavad EK-d probleemide erinevaid tõlgendamisi.
Käitumiskoodeksid – standardid on tavaliselt kindlaks määraud ametlike korraldustega või avaliku teenistuse seadusega. EK-de loomine on professionaalsete ühenduste, organisatsioonide ülesanne.
Üldised käitumisstandardid, tavaeetika on aluseks, siia lisatakse oma töötajate ja klientuuri omapära, nende erivajadused , suhe ametnikega + antud asutuse või ühenduse jaoks unikaalsed eksimisvõimalused.
Miks on vaja eetikakoodekseid?
EK aitab suurendada avalikkuse usaldust erinevate elukutsete esindajate vastu.
EK –te funktsioonid:

• nõuandefunktsioon –
  

• koodeks defineerib lubatud ja lubamatu käitumise
  

• adekvaatne käitumine rollis ( IE koodeksid reguleerivad inseneri kui spetsialisti ja inseneri kui kodaniku käitumist määrates kindlaks põhimõtted, millest ta peaks oma argiste kohustuste täitmisel lähtuma)
  
• hea koodeks aitab eetilist probleemi kindlaks määrata, suunab keeruliste küsimuste juurde, annab üldise aluse dilemmade lahendamiseks.
  

• põhimõtete teadvustamise ja neile tähelepanu juhtimise funktsioon –
  

• kutseala puudutav seadusandlus on lai
  
• inseneri töö on tihedalt seotud erasektori ja selle õigusaktidega
  

• sotsialiseerumisfunktsioon –
  

• tutvumine antud eriala sotsiaalsete normide, väärtuste ja vastutusega
  
• eetikakoodeks peab tutvustama moraali üldinimlikke väärtusi, mis on olulised toimetulekuks eraelus ja tööl
  

nõuandefunktsioon:

inseneri elukutse kõlbeliste ja professionaalsete põhimõtete teadvustamine nii inseneridele kui inseneriks õppijatele

sotsialiseerumise funktsioon:
INSENERIKOODEKSID – tavaliselt kolm osa:

Esimeses osas vaadeldakse isikliku eetika nõudeid

Teises – käsitletakse tööeetika probleeme

Kolmandas – räägitakse ühiskondlikust vastutusest, kaastöötajate austamisest, vastutusest keskkonna ja ohutuse eest, saavutuste avalikustamisest, töökeskkonna traditsioonide ja kultuuri austamisest
Insenerieetika koodeksite puudused:

• taotlused fikseerimata
  
• liialt üldsõnalised
  
• kitsalt ametikesksed
  
• välja on jäänud:
  
• pole fikseeritud mehhanisme , mis käivituvad normide rikkumise puhul (karistuse piirid)
  
• lahti kirjutamata, kuidas toimida huvide konflikti puhul (seaduse ja moraali konflikt; inseneriühenduse ja selle liikme konflikt)
  
• ei räägita võrdsetest võimalustest ( turumajanduse eetika nurgakivi )
  

Volitatud inseneri kutsestandardi nõuded:

• üldhariduslikud nõuded: väärtushinnangud ja käitumisnormid:
  

• austus elu vastu
  

• kutsealased nõuded:
  

• insenerieetika normide tingimusteta täitmine
  

Erialastes nõuetes toodud konkreetsed väärtushinnangud ja käitumisnormid:

• erialane solidaarsus
  

Ametialastes nõuetes;

• firma reputatsiooni väärtustamine seoses isikliku reputatsiooniga
  
• kollegiaalsuse väärtustamine
  

Volitatud inseneri kutsestandardi nõuded:

• üldhariduslikud nõuded: väärtushinnangud ja käitumisnormid:
  

• austus elu vastu
  
• moraali tunnistamine ja austamine
  
• enese ja ühiskonna huvide ühitamine; riskitunnetus
  
• kultuuri ja hariduse väärtustamine
  
• vastutamine oma tegude eest; kohustuste täpne täitmine
  
• püüd enesetäiustumisele
  
• loodusliku keskkonna hoidmine ja ratsionaalne kasutamine
  

• kutsealased nõuded:
  

• insenerieetika normide tingimusteta täitmine
  
• professionaalse riski piiridega arvestamine
  
• inim- ja loodussõbraliku tehnilise arengu toestamine
  
• energiasäästliku programmi teostamine
  
• inseneritegevuse üldise edu esileseadmine
  
• professionaalne solidaarsus
  

Erialastes nõuetes toodud konkreetsed väärtushinnangud ja käitumisnormid:

• erialane solidaarsus
  
• lugupidamine autorlusest
  
• vahendite ja meetodite kasutamine häirete tekke vältimiseks
  
• ratsionaalse sagedusvahemiku kasutamine
  
• piraatluse vältimine ja hukkamõist
  

Ametialastes nõuetes:

• firma reputatsiooni väärtustamine seoses isikliku reputatsiooniga
  
• kollegiaalsuse väärtustamine
  

sEESTI INSENERIDE LIIDU INSENERIEETIKA DOKUMENDID
1. Eesti Inseneride Liidu eetikakoodeks (1996)

• Isiklik eetika
  
• Töö-eetika
  
• Ühiskondlik vastutus
  

Eesti Inseneride Liidu eksperdi käitumiskoodeks (1996)

Eesti Inseneride Liidu aukohtu põhikiri (1996)

Üldsätted

Aukohtu moodustamine ja tegevuse kord

Distsiplinaarasja algatamine ja distsiplinaarmenetluse aukohus

Distsiplinaarkaristused

Aukohtu otsus ja selle jõustumine
Lõppsätted
Inseneri professinaalsest vastutusest
Vaadeldakse:
1. KUIDAS SUHETUVAD KUTSE-EETIKA NORMID AVALIKU EETIKA NORMIDEGA
2. KUIDAS OSA VASTUTUSEST DELEGEERITAKSE ALLPOOL SEISVATELE LÜLIDELE
3. VASTUTUST SPONSORLUSE EEST
Vastutuse liigid:
1. KAUSAALNE VASTUTUS ( liability )
2. ROLLIVASTUTUS
3. KOMPETENTNE VASTUTUS
4. ALLUVUSSUHETEL BASEERUV VASTUTUS ( accountability)
Professionaalse vastutuse seos kutsetegevuse normidega
1. NORMID, MIDA KEHTESTAB TÖÖANDJA
2. KUTSETEGEVUSE ENDA PIIRES KEHTIVAD NORMID
3. NORMID, MIS TULENEVAD SUHETEST KUTSETEGEVUS -ÜHISKOND
NB ! KOODEKSI GARANTIIKS ON PROFESSIONAALNE VASTUTUS!
Professionaalse vastutuse seos kutsetegevuse normidega
1.
2.
3.
Allikad
Internet : Eesti Inseneride Liidu liikme eetikakoodeks.
htpp://www.insener.ee/kutse.htmpl//eetikakoodeks
Internet: Eesti Inseneride Liidu eksperdi käitumiskoodeks.
htpp://www.insener.ee/kutse.htmpl.eetikakoodeks
Internet: http://www.neti.ee/inseneriliit
SOOVITUSED VÄRSKELE INSENERILE:

• TEGUTSE NAGU PROFESSIONAAL . RIIETU HOOLIKALT JA SOBIVALT.
  
• OLE VALVAS, KUID MITTE PINGUL . OLE KÜLMAVERELINE, KUID MITTE ÄRAKÜLMUNUD.
  
• ÄRA ESITA LÕPETAMATA TÖÖD.
  
• OLE HOOLAS. KONTROLLI OMA TÖÖD.
  
• ÄRA LÖÖ KARTMA KEERULISI ÜLESANDEID.
  
• ÕPI LIHTSALT KIRJELDAMA, MIDA TEED JA VÄLJENDU LIHTSALT. OSTA ÕIGEKEELSUSE SÕNARAAMAT JA ÄRA PEA PALJUKS SEDA KASUTADA ENDA KIRJATÖÖDE KONTROLLIMISEL.
  
• VALI ENDALE EESKUJUKS EDUKAID JA KOMPETENTSEID INSENERE.
  

EDUKA INSENERI OMADUSED:

• VÕITSID TEISTE POOLEHOIDU, AUSTADES NENDE ARVAMUST
  
• OSKASID TÄHELEPANELIKULT KUULATA
  
• EI LÄINUD KEEMA KUI NENDEGA EI OLDUD NÕUS EGA AJANUD NINA PÜSTI KUI NEID KIIDETI
  
• ENNE OMA IDEE VÄLJA ÜTLEMIST KOGUSID ROHKESTI INFOT (enam kui teised)
  
• TAIPASID PAREMINI, MILLAL TASUB NÄHA VAEVA JA MILLAL MITTA; KEDA INFORMEERIDA JA KEDA KONTROLLIDA
  

TÖÖKOHAGA TUTVUMISE ETRATEEGIAD:

UPU JA UJU

NEGATIIVNE KOGEMUS

TREENING TÖÖGA

TÖÖTAMINE TREENIDES

TÄISMAHULINE TREENING

INTEGREERIVAD STRATEEGIAD
TUDENGIST INSENERIKS
SOOVITUSI VÄRSKELE LÕPETAJALE
„treening-programmidest“:

• Tegutse nagu professionaal. Riietu hoolikalt ja sobivalt – ole haritlasena eeskujuks.
  
• Ole tähelepanelik, kuid mitte kramplikult pingul. Ole otsusekindel, kuid mitte jäik.
  
• Ära esita lõpetamata tööd.
  
• Ole hoolsalt valvel – kontrolli oma tööd.
  
• Ära pelga keerulisi ülesandeid.
  
• Õpi lihtsalt ja selgelt kirjeldama seda, mida teed. Vii reaal - ja humanitaarkompetentsus kokku.
  
• Vali endale eeskujuks edukad ja kompetentsed insenerid .
  

Firmade juhtkonnad pidasid edukamateks neid insenere, kes toimisid järgmiselt:

• Nad võitsid teiste poolehoiu austades nende arvamust
  
• Nad oskasid tähelepanelikult kuulata
  
• Nad ei ägestunud kui nendega ei oldud nõus ega ajanud oma nina püsti kui neid kiideti
  
• Nad kogusid põhjalikult infot enne kui oma ideid välja pakkusid
  
• Nad taipasid, oskasid vahet teha, millal maksimaalselt vaeva näha ja millal kergema pingutusega leppida; keda informeerida ja keda kontrollida – oskasid prioriteete määratleda.
  

TÖÖKOHAGA TUTVUMISE STRATEEGIAID

UPU JA UJU

NEGATIIVNE KOGEMUS

TREENING TÖÖGA

TÖÖTAMINE TREENIDES

TÄISMAHULINE TREENING

INTEGREERIVAD STRATEEGIAD
ALGAJA INSENERI PROBLEEME
Enamlevinud probleeme algajate seas – esinemise sageduse järjekorras:

Kohanemine firma tavade ja kommetega – kehtiva praktikaga.

Aeglane / ebaselge liikumine ametiredelit mööda.

Vajadus tegelda rutiinse tööga.

Ootustele vastamine. Arusaamine sellest, mida sinult oodatakse .

Oma nissi leidmine.

Ebarealistlikud ambitsioonid.

Algatusvõime puudumine.

Seltskondliku heakskiidu saamine.

Spetsialiseeritud kursuste puudus.

Tunnustuse puudumine.
Noorte inseneride töö motivaatorid:
Inseneride eetilised probleemid tööstuses

• Tööandja õigused ja inseneri – töövõtja - kohustused
  

• Tööandjal – korralduslikusd õigused, et juhtida organisatsiooni ressursse.
  
• 
  
• Inseneril – tehnilised õigused rakendada oma spetsiifilisi teadmisi ja erioskusi.
  

• Ebaeetilised juhid
  

Insenerile antakse käsk muuta arvutustulemusi:

Insenerile antakse käsk organiseerida puhastamata tööstuslike heitvete suunamist
jõkke ...

JÄTKA näidetega:
Inseneri valikuvõimalused:

Jätkata tööd firmas ja püüda olukorda parandada.

Jätkata tööd firmas, kuid informeerida esinevatest rikkumistest vastavaid kontrollorganeid.

Lahkuda firmast.
Töösuhete loomine ja lõpetamine.
NB! Selgesõnaline tööleping!
Litsenseerimata personali ja inseneritiitli ebaõige kasutamine.

• Tööjõudu lihtsam leida ja võimalus vähem maksta.
  
• 
  
• Ametinimetused, - tiitlid – muuta vähem ambitsioonikaks.
  
• 
  

INSENERIAMETI DEFINITSIOON
Inseneriameti ja teiste ametite vaheline piiritlemime.
Professionaalse inseneri tegevus on iga projekteeriv, planeeriv, kavandatav, hindav, nõuandev, aruandlik või millegi eelneva juhitav, järelvalvav ning korraldav tegevus, mis nõuab inseneriameti printsiipide rakendamist ja mis puudutab elu, tervise, vara, majanduslike huvide, ühiskonna heaolu või keskkonna kaitset.
/ Canadian Council of professional Engineers, 1990./
Insener on isik, kes on kvalifitseeritud spetsiaalsete teadmiste põhjal tegutsema insenerina ja kasutama matemaatika -, füüsika- ning inseneriteadusi, juhtimise analüüsi ja planeerimise meetodeid ning printsiipe, mis on saavutatud inseneri hariduse ja kogemuste põhjal.
USA Rahvuslik Inseneride Eksamineerimise Liit, 1986.
Insenerikutse omistamine .
AVALDUS > TEADMISTE HINDAMINE > KOGEMUSTE HINDAMINE >
ERIALA EKSAM > OTSUS > LITSENTS
Kultuuri üldised väärtushinnangud.
Kutse-eetikast üldise kultuurieetikani.
„Inimese pähe mahub palju, ka tehnokraatlik mõtlemine, kuid mõistmine ja tarkus on kusagil kõrgemal. Seepärast toimub praegu tehnikaülikoolide humaniseerumine, ka meie rauakool peab andma oma lõpetajaile midagi enamat kui kutseoskuse“.
Mikkal, V. Tehnokraatiast meis ja meie ümber.- Insenerikultuur 1, Tallinn, 1992.,lk.81-84.
Referaate

• Infotehnoloogia areng ja kõlbeline vastutus.
  
• Geenitehnoloogia ja eetika.
  
• Tehnika progress ja mittetaastuvad loodusvarad .
  
• Tehisintellekt .
  
• Arvutikasutuse sotsiaalsed ja eetilised probleemid.
  
• Tehnokraatia ja humanism.
  

INSENERIAMETI DEFINITSIOON
Professionaalse inseneri tegevus on iga projekteeriv, planeeriv, kavandatav, hindav, nõuandev, aruandlik või millegi eelneva juhitav, järelvalvav ning korraldav tegevus, mis nõuab inseneriameti printsiipide rakendamist ja mis puudutab elu, tervise, vara, majanduslike huvide, ühiskonna heaolu või keskkonna kaitset.
/Canadian Council of professional Engineers, 1990./
Insener on isik, kes on kvalifitseeritud spetsiaalsete teadmiste põhjal tegutsema insenerina ja kasutama matemaatika-, füüsika- ning inseneriteadusi, juhtimise analüüsi ja planeerimise meetodeid ning printsiipe, mis on saavutatud inseneri hariduse ja kogemuste põhjal.
USA Rahvuslik Inseneride Eksamineerimise Liit, 1986.
Insenerikutse omistamine.
AVALDUS > TEADMISTE HINDAMINE > KOGEMUSTE HINDAMINE >
ERIALA EKSAM > OTSUS > LITSENTS
INSENER PEAB OHTE TEADVUSTAMA JA PÜÜDMA NEID ELIMINEERIDA VÕI MINIMISEERIDA
INSENERI KOHUSTUSED TEISTE JA ISEENDA EES
EETILINE INIMENE?!
TT areng > industriaalriigi ainelise elatustaseme kasvu kolm OHTU

MODERNNE SÕJATÖÖSTUS

ÖKOLOOGILINE KRIIS

UUS INFOTEHNOLOOGIA
EETILISTE PROBLEEMIDE LAHENDAMISE ALGORITM
6 sammu:
1. PROBLEEMI OLEMASOLU TEADVUSTAMINE
2. INFORMATSIOONI KOGUMINE JA PROBLEEMI DEFINEERIMINE
3. ALTERNATIIVSETE LAHENDUSTE GENEREERIMINE
4. ALTERNATIIVIDE HINDAMINE
5. OTSUSE TEGEMINE JA OPTIMEERIMINE
6. PARIMA LAHENDUSE TEOSTAMINE
Eetilise kaalutluse puhul kasutatav ANALÜÜSI SKEEM:
Aluseks Norra eetik Einar Aadland`i eetilise kaalutluse analüüsi mall

EELINFORMATSIOON

Määratle eetiline vastuolu võimalikult lühidalt ja selgelt

millised avatud väärtused/normid mõjutavad seda vastuolu

• huvide konflikt?
  
• eesmärkide konflikt?
  
• arusaamade konflikt?
  
• väärtuskonflikt?
  

Millised varjatud väärtused/normid on taustaks

ANALÜÜS

Milline on antud olukorras sobiv tegutsemisviis?

Milliseid mõjusid tuleneb valitud tegutsemisviisist?

Aseta valitud alternatiiv väärtushierarhiasse

TEGUTSEMINE

Realiseeri parim alternatiiv praktikas

Anna hinnang tulemusele
INDIVIID
VASTASTIKUNE
DETERMINISM
KESKKOND KÄITUMINE
Inimese „ strong suit“ (tugev „ülikond“): VAATLUSEL PÕHINEV ÕPPIMINE (observational learning ; ENESEREGULATSIOON (self regulation)
ENESEREGULATSIOONI kolm sammu:

ENESEVAATLUS (self-observation)

OTSUSTAMINE (judgement)

ENESEHINNANG (self-response) MADAL; KÕRGE
ENESEKONTSEPTSIOON (self- concept )
KARISTAMISE JÄRELMÕJUD:

KOMPENSEERIMINE

MITTEAKTIIVSUS

VÄLJUMINE
Madala enesehinnanguga inimestel võimalus parendada eneseregulatsiooni

SUHTELINE ENESEVAATLUS

SUHTELISED STANDARDID

SUHTELINE ENESEHINNANAG

ENESEKONTROLL-TERAAPIA

• käitumuslikud omadused
  
• 
  
• keskkonna planeerimine
  
• 
  
• leping iseendaga
  
• 
  
• modelleerimisteraapia
  

Ühise joonena rõhutavad kõik insenerieetika koodeksid ja normdokumendid inseneri teatud kohustusi.

KOHUSTUSED ÜHISKONNA EES:

KOHUSTUSED TÖÖANDJA EES:

KOHUSTUSED KLIENTIDE EES:

KOHUSTUSED KOLLEEGIDE EES:

KOHUSTUSED ALLUVATE EES:

KOHUSTUSED INSENERIKUTSE EES:

KOHUSTUSED ISEENDA EES:
Üldised eetikareeglid! ( Eetika – filosoofia osa, mille käsitlusaine on moraal kui ühiskonna teadvuse osa ja ühiskonna elukorralduse olulisi lähtealuseid)
Juhtumeid analüüsimiseks
EETILISE KONFLIKTI LAHENDAMISE JUHEND

UURIDA JUHTUMIT JURIIDILISEST KÜLJEST

VÕRRELDA JUHTUMIT VÕIMALIKE ABIJUHISTEGA

LEIDA JUHTUMILE SOBIVAD EETILISED PRINTSIIBID

TEHA EETILINE VALIK, mida suudad kaitsta eelnevast kolmest sammust tuletatud järelduste kaudu.

JURIIDILISEST küljest võib juhtum olla:

eetiline ja seaduslik

eetiline, kuid ebaseaduslik

ebaeetiline , kuid seaduslik

ebaeetiline ja ebaseaduslik

Võimalikud ABIJUHISED :
2.1 FORMAALSED (korporatsiooni poliitika; eetilised koodeksid): kas juhtum on kooskõlas..., kas juhtum on vastuolus „ kuldse reegliga“; kas juhtum toob kasu enamusele või vähemusele?
2.2 MITTEFORMAALSED (intuitiivsed) testid:
Ema-test – kas avaldaksite oma otsuse (kui oleksite juhtumis osaleja) oma kõige lähedasemale inimesele;
TV-test – kas julgeksite selle avaldada (oma nimel) kõige laiemale üldsusele;
Lõhna- test – kas lahend „lõhnab“ hästi, st tundub hea, õige;
Teise-nahas-olemise-test – kas teile meeldiks lahend, kui seaksite ennast teise (vastasoleja) kohale;
Turu-test – kas teie otsus annab teile turul eelise.

Sobivad eetilised PRINTSIIBID:

UTILITAARNE kahju minimiseerimise printsiip (vali tegevus, mis minimiseerib nii tegelikku kui potentsiaalset kahju)

DEONTOLOOGILINE ÕIGUSTE ja KOHUSTUSTE printsiip:

• õigus teada (info-õigus)
  
• õigus privaatsusele
  
• õigus omandusele
  
• õigus turvalisusele
  
• õigus isiklikule vabadusele
  
• isiklikud kohustused (ausus, õiglus, enesekriitilisus, täiustumispüüd, usaldusväärsus, vägivaldsusetus)
  
• elukutselised kohustused (professionaalsed suhted, professionaalne efektiivsus)
  

HINNANG VASTAVALT TAGAJÄRJELE -TELEOLOOGILISE printsiibi :

• egoism
  
• utilitarism
  

hinnang vastavalt Kanti KATEGOORILISELE IMPERATIIVILE:

• vastavuse printsiip (kas säärast tegevust võiks laiendada kõigile)
  
• austuse printsiip ( kas on austatud inimest kui eesmärki iseeneses versus – objekti)
  

4. EETILINE VALIK:

Vaadata üle eelmiste sammude järeldused ja võtta vastu lõplik otsus (leida, kas on võimalust olukorra parandamiseks)

Leida, kas oleks võimalik vältida esinenud konflikti tulevikus.
1. Olukorra kirjeldus:
2. Olulised faktid/ Lisainfo :
3. Osalised/ huvilised :
4. Eetiline probleem:
5. Analüüs:
6. Võimalikud abijuhised. Abitestid:
7. Eetiline valik:
Eetikaga seotud probleeme

• Talviste teede soolatamine.
  

Teeäärse taimestiku jaoks äärmiselt kahjulik. Liiklusohutuse seisukohast – väga vajalik. Aga koolibussid käänulistel libedatel teedel? Bussijuhtide tugev pinge vastutuse all.

• Valetamine .
  

Telefoni helisedes palub toakaaslane öelda, et teda pole kodus.

• Kokkuhoid ohutuse arvelt.
  

Ehitatakse sild , kus ehitusmaterjalidelt kokkuhoitud hinnaga on seatud ohtu silla kandevõime; normidest kõrvale kalduvalt ehitatakse laev, - merereostus on vaid aja küsimus.

• Politseinik teeb purjuspäi avarii.
  

Saab karistuseks tööalase noomituse ja minimaalse rahatrahvi,

Kokkulepitud kohtumine .
Teil on tarvis minna ettevõtte jaoks olulisele kohtumisele. Kohtumine on ammu kokku lepitud. Olete haigestunud viirushaigusesse. Mida teha?

Inseneride dilemma.
Insenerid peavad maavärina ohuga piirkonnas ehitama suhteliselt väikese eelarvega kaks maja firma töölistele. Antud eelarvega on võimalik ehitada vaid üks turvanõuetele vastav hoone. Leping kohustab ehitama kaks maja. Insenerieetika põhimõtetest lähtuvalt saaks ehitada vaid ühe maavärinakindla vundamendiga maja.

Töö kodust kaugel.
Teedeehitajate „liikuv“ töö sunnib neid tihti kodust eemal viibima. Mart töötab hea mainega firmas projektijuhina ja on väga hinnatud töötaja. Oma töö iseloomu tõttu peab ta sageli kodunt eemal viibima. Mardi perre on äsja sündinud poeg. Mardile pakutakse tööd kodulinnas inseneriametis, mis ei nõua kodunt eemalolekut. Tema praegune tööandja vastab, et on nõus tõstma mardi palka nii, et see ületab 5000 krooni teise firma pakutust ning lisaks lubatakse ametiauto ja paremad elamistingimused. Kas soodustused või võimalus viibida koos perega ?
1. Olukorra kirjeldus:
2. Olulised faktid/ Lisainfo:
3. Osalised/huvilised:
4. Eetiline probleem:
5. Analüüs:
6. Võimalikud abijuhised. Abitestid:
7. Eetiline valik:

Infotehnoloogia ja uuendused.
Ettevõttes on tekkinud pingeline olukord. Probleem puudutab uuendusi infotehnoloogia vallas. Üks osa töötajatest on seisukohal, et siiani on vägagi edukalt toime tuldud . Nad ei näe mingit vajadust „uute tuultega“ kaasa tormamiseks. Nad peavad infotehnoloogitsemist aja- ja raha raiskamiseks. Teine osa töötajaist kaitseb kindlalt arusaama, et infotehnoloogiat tuleb oluliselt kaasajastada. Vastasel juhul jäädakse ajale jalgu ega suudeta konkurentsis püsida.

Veotellimuse hind.
Veokorraldaja hakkab hinnakirja järgi tehtud veole hinda koostama. Veotellimusest võib välja lugeda, et tellitakse täistreileri vedu. Samas on teada, et treilerisse jäi veel ruumi ning sinna sai pandud ka teiste klientide kaubaalused.
Nüüd on veokorraldaja küsimuse ees: Kas teha veohind vastavalt tellimusele või kauba arvestusliku kaalu eest? Täistreileri hinda tehes ei rikutaks lepingutingimusi ega ei toimiks valesti, aga nüüd tuleb välja selgitada kui eetiline see oleks?
* Olulised faktid/ Lisainfo:
Veofirma on Eesti turul väga hea mainega.
Täistreileri hind oleks oluliselt suurem kui osakoorma hind kauba tegelikku kogust arvestades.
Kahju kliendile, arvestades tema majanduslikku seisu ja turu seisu Eestis, ei oleks kuigi suur.
Klient on veoettevõtte suurklient.
* Võimalikud abijuhised. Abitestid:
Ema-test – Kui veokorraldaja vormistaks täistreileri hinna, siis lähedastele tuttavatele võib ta sellest isegi kui arukast teost või edu võtmest rääkida.
TV-test – Kõige laiemale üldsusele vaevalt et tahaks seda avaldada. See võib kaasa tuua ettevõtte maine languse.
Teise-nahas-olemise-test – Kliendi asemele end asetades ei meeldiks talle kindlasti täiskoorma hind.
Turu-test - Otsus teha suurem hind võib mõjutada veokorraldaja palka sellel kuul natuke, aga kaugemas perspektiivis see mingit eelist ei anna.
* Eetiline valik:
Arvestades seda, et tegemist on veoettevõtte suurkliendiga ning tema kaotamine on probleemiks, on mõeldav järgmine otsus: Veokorraldaja võtab kliendiga ühendust ning seletab, et seekord tehakse hind täistreileri eest, aga edaspidi palutakse teha tellimused õigete kogustega ning siis ka vastavalt tasuda.
1. Olukorra kirjeldus:
2. Olulised faktid/ Lisainfo:
3. Osalised/huvilised:
4. Eetiline probleem:
5. Analüüs:
6. Võimalikud abijuhised. Abitestid:
7. Eetiline valik:

Kokkulepitud hinna muutmine.
Kortermaja ehitav kinnisvaraarendaja teatas korteri broneerinud klientidele, et kavatseb varem kokkulepitud hinda tõsta, kuna ehitushinnad on vahepeal kallinenud. Ostjate protestile ja ajakirjanduse kajastustele reageeris ettevõte kiiresti ja avalikult. Arendaja loobus hinna tõstmisest kõnealustes tehingutes ja muutis ka edaspidist müügistrateegiat. Firma kinnitas, et praegustele ja tulevastele klientidele antud lubadustest peetakse kinni ning välja pakutud hinnad jäävad kehtima algusest lõpuni.
5. Seksuaalne ahistamine.
Jaana asus ettevõttes tööle andmesisestajana. Ta ei teadnud , et eelnevalt olid mitmed selle firma naistöötajad kaevanud ettevõtte juhile, et mõned meeskolleegid, eriti mister Q on teinud seksuaalse sisuga märkusi. Ettevõtte juht kutsus kokku koosoleku, kus manitses meestöötajaid seksuaalse ahistamisena mõistetavast käitmisest hoiduma. Eraviisiliselt hoiatati mister Q-d. Mõne aja pärast hakkas mister Q tegema Jaanale seksuaalselt solvavaid märkusi. Kord, kui lumetormi tõttu kontor varem suleti, pakkus mister Q Jaanat koju sõidutama (elati lähestikku). Sõit lõppes otseste vihjetega seksile. Jaanal õnnestus suurte raskustega mister Q-st vabaneda . Jaana teavitas juhtunust ettevõtte juhti.. Algatati juurdlus , mis lõppes misterQ-le järjekordse hoiatusega. Jaana lahkus töölt ja kaeba nii ettevõtte kui mister Q kohtusse.

Juhtum ehitusel.
Ülemus käskis paigaldada katusematerjali tehase poolt väiksema kaldega katusele. Katus paigaldati, kuid katus hakkas läbi laskma .
Ülemuse seisukohast oli kõik õige: kõik tehti vastavalt arhitekti ja projekti nõudmiste järgi. Klient on õnnetu, sest katus laseb läbi ja probleeme on palju.
Kliendi probleeme oleks saanud vältida lihtsalt ja odavalt kui katusele oleks paigaldatud aluskate.

Negatiivne objektijuht.
Objektijuht leiab objektile saabudes ainult negatiivseid asju. Ta spetsiaalselt otsib üles kõik, mis on jäänud kahe-silma-vahele. Pragab, mis hullu ega leia kunagi töötajatele midagi tunnustavat öelda. Ei tööde edenemise kvaliteedi kohta vms. Kõigile puudustele juhitakse tähelepanu ainult negatiivses võtmes.
1. Olukorra kirjeldus:
2. Olulised faktid/ Lisainfo:
3. Osalised/huvilised:
4. Eetiline probleem:
5. Analüüs:
6. Võimalikud abijuhised. Abitestid:
7. Eetiline valik:

Koondamine .
Koondatavatena tuli valida kahe mehe vahel. Esimene – 25-aastane mees, ühe lapse isa, üsna uus tööline. Teine – 40-aastane mees, kahe lapse isa, töötanud ettevõttes 11 aastat. Koondati vanem mees, põhjendusega, et ta oli viimastel aastatel oma tööpartneritega väga inetult käitunud, mistõttu töömoraal oli langenud.

Jõulupreemia.
Sügisel, enne sõjaväkke minekut, on noormehel oma ülemusega vestlus , mil lubatakse talle maksta jõulupreemiat vaatamata sellele, et noormees on jõulude ajal juba sõjaväes. Jõulude ajal aga ei saanud noormees mingit preemiat. Sõnapidamine – eetika?!

Ületöötamine.
Firmas on kombeks saata inimesed objektile väitega, et läheb paar päeva. Tavaliselt tuli selle „paari päeva“ heaks poole ööni tööd vihtuda. Sagelid olid ka majutustingimused äärmiselt kehvad. Eesmärgiks oli objektid kiiresti valmis saada arvestamata elementaarseid töötingimusi, majutust, tööpäeva pikkust. Palk oli korralik!

Pankrot .
Tüüpiline võte: Konkurentidele, naabritele, alltöövõtjatele „tõmmatakse kott pähe“. Seejärel kuulutatakse kiiresti välja pankrot. Siis tehakse sama seltskonnaga uus firma ning jätkatakse samu lepinguid; samade lepingupartneritega.

Hinnapakkumised.
Töövõtjad esitavad hinnapakkumisi alla omahinna . Kaotatud vahe tuleb tagasi teenida. Üritatakse ehitada maksimaalselt palju võimalikult väikese materjalikuluga. Seetõttu kannatab kvaliteet. Sagedasti ei vasta töövõtja poolt kasutatavad materjalid normidele, töid teostatakse ebakvaliteetselt, esineb võltsimisi. Lõppkokkuvõttes läheb töövõtja planeeritud kokkuhoid kvaliteedi alal hoopis kallimaks, kuna reeglina lastakse kõik ebakvaliteetsed tööd uuesti teha. Kui tellija valib kõige odavama hinnapakkumise arvestamata töövõtja kogemusi ja varem ehitatud objektide kvaliteeti, toimib ta väga rumalalt. Odava hinnaga head kvaliteeti ei taga!