I OSA: Sissejuhatus 3
§ 1 Üldist 3
§ 2 Eesti Vabariik 4
§ 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9
§ 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10
II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13
§ 5 Ülevaade 13
§ 6 Inimväärikus 14
§ 7 Vabadus 15
§ 8 Võrdsus 15
§ 9 Demokraatia põhimõte 15
§ 10 Õigusriik 19
§ 11
Sotsiaalriik 22
§ 12
Rahvusriik 22
III OSA: Põhiõigused 23
§ 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras 23
§ 14 Põhiõiguste funktsioonid 27
§ 15 põhiõiguste
kandjad 28
§ 16 põhiõiguste adressaadid 30
§ 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid 30
§ 18 Põhiõiguste struktuur 31
§ 19 Üldine vabaduspõhiõigus 33
IV OSA: Riigikorraldusõigus 34
1. Peatükk: Üldosa 34
§ 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse 34
§ 21 Kõrgemad
riigiorganid 35
2. peatükk: rahvas 36
§ 22
Kodakondusus 36
§ 24 Rahvahääletus 37
§ 25
Erakonnad 38
3. peatükk: Riigikogu 39
§ 26 Riigikogu valimised ja kogunemine 39
§ 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus 40
§ 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused 40
§ 29 Vabariigi
valimiskomisjon 43
§ 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus 44
§ 31
Seadusandlus 44
4. Peatükk: Vabariigi Valitsus 45
§ 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine 45
§ 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pädevus 46
§ 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus 46
§ 35 Haldushierarhia 47
§ 36 Määrusandlus ja määruse seaduspärasus 47
§ 37 Vabariigi Valitsuse vastutus Riigikogu ees 49
5. Peatükk: Kohtud 49
§ 38 Kohtunike ametisse nimetamine 49
§ 39 Kohtusüsteem 50
§ 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus 51
§ 41 Kohtuniku sõltumatus 51
§ 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve 51
§ 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus 53
6. Peatükk: Vabariigi
President 54
§ 44 Vabariigi Presidendi valimine 54
§ 45 Vabariigi Presidendi
volitused ja staatus 54
§ 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pädevus 55
7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid 56
§ 47
Riigikontroll 56
§ 48 Õiguskantsler 56
I OSA: Sissejuhatus
§ 1 Üldist
Riigiõigus kui juriidiline
distsipliin .
juriidiline distsipliin – uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud
õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda
Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin.
Eraõigus (inimene- inimene) – horisontaalsed suhted
Avalik õigus (
inimene)
– vertikaalsed suhted
Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik –
õiguslikuna?
Õigussuhteid
Normid
Toimingud
Juriidilised distsipliinid
Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust
Teooriad
Huviteooria – kelle huvides – lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist ( Rooma jurist Julianus )
§ igaühel on õigus elule – riik kaitseb isikuid ka üksteise
eest
Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega.
Subordinatsiooni e allumisteooria – 19. sajandil ettekujutus , et kodanikud on riigi alamad – selgus, vabadused piiratud – Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted – samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu
Subjektiteooria – mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat ) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J. Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku – õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist.
Probleem : ebaselge , kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad
üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse.
Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole.
Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria
kombinatsioon.
Artur- Tõeleid Kliimann „ õiguskord“ lk 142 jj
Ilmar Tammelo „ Varased tööd“ (1939 – 1943) lk 101 jj
AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID
Avalik – õiguslikud
- Riigiõigus
- Haldusõigus
- (rahvusvaheline õigus – puudutab teist õigusmaailma)
- Euroopa Liidu õigus
- Karistusõigus
- Protsessiõigus
Eraõiguslikud
- võlaõigus
- asjaõigus
- perekonnaõigus
- pärimisõigus
- äriõigus (äriühingute ja tehingute)
- mittetulundusühingute õigus
RIIGIÕIGUS, KONSTITUTSIOONIÕIGUS, PÕHISEADUSÕIGUS
Riigiõiguse esemeks on kõik, mis puudutab riiki; kuhu
kuuluvad valimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate riigiorganite
korraldusõigus.
Konstitutsiooniõiguse esemeks on konstitutsioon . Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi.
Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus,
põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus)
RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM
Riigi aluspõhimõtted
Põhiõigused
Riigikorraldus
Riik rahvusvahelises õiguses
§ 2 Eesti Vabariik
I Riik on mitmetähenduslik ja tuleb diferentseerida.
Kolme – elemendi – õpetus (rahvusvaheline õigus) looja Georg Jellinek a 1900
Rahvas kui füüsilistest isikutest ühisuse liikmed. Nottebohmi kaasus, Haagi kohus 1955 (peab olema ühisuse liige, loomulik side – genuine link ) Kas vürstiriik Siiland on riik?
Territoorium – osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste kokkulepetega
Suveräänne võim – õigus kasutada jõudu
juriidiline isik, kel on kompetentsi defineerimise kompetents – ainult riik tohib edasi anda riigivõimu, delegeerida võimu.
juriidiline isik – abstraktne moodustis , kellele õiguskord
on annab õigusvõime (võime olla õiguste ja kohustuste kandja)
Füüsilise isiku õigusvõime sünnist, juriidilise isiku puhul on
oluline kuhuni see ulatub.
Jur.isikutel ei ole füüsilise eksistentsiga õiguskohustusi.
Mis on riigi funktsioon?
- lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut,
et määrata riigi monopol : probleem
tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks
Riik kui inimõiguste realiseerimise institutsioon – inimõigused nõuavad riigi olemasolu (demokraatliku põhiseadusliku riigi: võimude lahusus , toimiv põhiseaduslik järelevalve)
Riigiaparaat
Riik on mitmetähenduslik termin.
II Riik kui teaduse ese
Politoloogia – riigiõpetus e analüütiline sotsiaalteadus
Empiiriline sotsiaalteadus – numbriline statistika
Filosoofia
Riigiõpetus e riigiõigusdogmaatika
3 dimensiooni
- Empiiriline dimensioon – kirjeldame, mis on kehtiv õigus
- Analüütiline dimensioon – arutelu kogutult informatsiooni baasilt, loogika
- Normatiivne dimensioon –
Formuleerime normi,( mis kästud, keelatud või lubatud) või
väärtushinnangu.
Peanduma – ought
III Suveräänsus kui riikluse tunnus
Suveräänsuse käsitlusi
Riigi iseseisvus teistest riikidest
Õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata
Õigus kasutada eesmärkide saavutamiseks ressursse piiramatult
Ettekujutus, et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal
Võim peab saama koonduda ühteainsasse kätte kriisiolukorras
Viimase sõna õigus
Rahvasuveräänsus / riigisuveräänsus
Rahvas PS § 1 lg 1, § 10
Riigisuveräänsus
Iseseisvus (Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi osaks) sõltumatus teistest riikidest III akt § 1
Sõltumatus – keegi ei saa öelda Riigikogule mida ja kuidas teha
Unitaarriik § 2
IV Eesti Vabariigi territoorium § 122
V Eesti Vabariigi ajalooline areng
J. Põld „ Loenguid Eesti riigiõigusest”
EV tekkimine ja areng kuni 1932
- 30. märts 1917 loodi Eestimaa kubermangu ajutine Maanõukogu ehk Maapäev
- juuli 1917 Maanõukogu otsus kõrgemast võimust (1. RT 27.nov 1918)
- 21- 22 jaanuar 1918 valimised
- 24. veebruar 1918
- 19 veebruar 1918 Eesti päästekomitee
- Saksa okupatsioon
- 21. november 1918 Maanõukogu kõrgema võimu kandja
- Vabadussõda
- juuni 1919 EV valitsemise kord
- Vabadussõda lõppes
- 15. juuni 1920 EV esimene põhiseadus (89 paragrahvi)
- 1926 EV põhiseaduse muutmine / põllumeeste kogu
EV põhiseaduse muutmise lugu
- Veebruar 1932 Riigikogu algatas põhiseaduse muutmise Tõnissoni algatusel
- Märts 1932 otsustati panna muudatusele
- 13 – 15 august 1932 rahvahääletus; põhiseadus vastu võtmata 333 979: 345 215
- November 1932 algatada uuesti põhiseaduse muutmine, kaotati rahvahääletuse kohustus, 30 %
- 10 – 12 juuni 1933 teine hääletus eelnõu üle 161 598 : 333 118
- 9. detsember 1932 ilmus RT Lisa vabadussõjalaste põhiseadus
- Juuni 1933 panna vapside eelnõu rahvahääletusele; muudeti 50 % - le
- 14 – 16 oktoober 33 kolmas hääletus, vapside eelnõu võeti vastu 416 878 : 156 894
- § 29 3. ptk, lisati riigivanema otsevalimine
- § 60 § 7, 12
- § 64 lg 2
- Tõnisson astus tagasi
- 24. jaanuar 1934 100 päeva
- 12. märts 1934 riigivanem Päts kuulutas välja kaitseseisukorra riigis, Laidoner kaitseväe ülemjuhatajaks; side kontroll, vapside organisatsioonid suleti, Laidoner keelustas erakonnad
- 16. märts Riigikogu kinnitas Pätsi otsused ja katkestas istungjärgu
- 2. oktoober 1934 Päts lõpetas Riigikogu istungjärgu
- Vaikiv ajastu
- 1938. a. Põhiseadus
- Jaanuar 1936 eelnõu rahvahääletusele Rahvuskogu kokkukutsumiseks
- Oktoober kuulutas välja rahvuskogu valimised
- Detsember Rahvuskogu valimised
- Jaanuar 1937 kutsuti kokku rahvuskogu
- Veebruar Rahvuskogu kodukorra määramine’
- 1. jaanuar 1938 võeti põhiseadus vastu - Loodi õiguskantsleri ametikoht
- Kevad 1938 valimised
- 21. aprill 1938 kogunes
EV okupeerimine
28. august 1940
II MS Eestis
14. juuni 1941 suurküüditamine
Uluots – koalitsioonivalitsus Otto Thief
November 1944
ENSV aeg
25 – 29 märts 1949
19. detsember 1978 EKP venestusprogramm
„40 kiri”
Põhiseaduse eellugu
- 23. august 1987 Hirvepargi koosolek
- 1988 NSVL Rahvasaadikute kongressi valimine
- 22. juuni 1988 rahvussümboolika
- 11. september 1988 Eestimaa laul
- Veebruar 1989 kodanikekomitee
- 18. mai IME
- 23. august Balti kett
- Veebruar – märts Eesti kongress
- 8. mai 1990 1 - 6 §
- Märts 1991 referendum 77, 83 % poolt
- 19. august 1991 augustiputš Moskvas
- 20. august ülemnõukogu, riiklik iseseisvus
- Põhiseaduslik assamblee
Põhiseaduse sünnilugu
- 28. jaanuar 1992 referendum RT 1992, 26, 349
VI Eesti Vabariigi õigusjärglus ja õiguslik järjepidevus
mõisted
õigusjärglus – esineb siis kui üks isik järgneb teisele teatud õiguslikus positsioonis
- üksikõigusjärglus – üks õigus või kohustus läheb üle nt VÕS § 164 läheb üle nõudeõigus
- üldõigusjärglus – esineb siis kui uuel subjektil o kõik eelmise õigused ja kohustused nt pärimine
õiguslik järjepidevus – kontinuiteet esineb siis, kui üks õigussubjekt eksisteerib katkematult
restitutio ad integrum – kõigi õiguste täielik
taastamine
Eesti Vabariik???
EV diskontinuiteet
- 1992 a põhiseaduse vastuvõtmine ei järginud 1938 a jõustunud põhiseaduse muutmise menetlust
- Pikk aeg
- 1940 a „vabatahtlikkus”
- Territoorium ei ühti
EV kontinuiteet
- REV situatsioon
- Nt Malta ordu
- Faktiline sund
- Vastupanuliikumised
VII EV Euroopa Liidus
Olulised faktid (Eesti tee EL-i )
Poliitiline kriteerium : stabiilsed institutsioonid, demokraatia, inimõiguste aj rahvusvähemuste kaitse
Majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, toime tulemine EL-i konkurentsis
Võimeline täitma EL-i liikmelisusest tulenevaid kohustusi
periodiseering:
24. november 1995 avaldus EL-i astumiseks – määravaks saavad olla ainult objektiivsed kriteeriumid
Detsember 1997 Euroopa Ülemkogu otsustas laienemisläbirääkimisi 6 riigiga
Märts 1998 algasid läbirääkimised
Detsember 1999 ülemkogu Helsingis – laiendati ringi 15 liikmesriigini, Maastichti leping kehtis
Detsember 2000 Nizza leping – Euroopa Ülemkogu muutis otsustussüsteemi nii, et liit saaks laieneda
Euroopa põhiõiguste harta väljakuulutamine, põhiseaduse 2. peatükk
Veebruar 2001 Nizza leping kirjutati alla
1. veebruar 2001 Nizza leping jõustus
Detsember 2001 Ledeni ülemkogu Brüsselis ( deklaratsioon EL-i tulevikust , tee põhiseaduse konvendi loomisele kuni 2003 juuni)
Dets 2002 Kopenhaageni Ülemkogu – 10 uut riiki kutsuti liikmeks alates 1. mai 2004 (va Rumeenia ja Bulgaaria )
Detsember otsus rahvahääletuse korraldamise kohta
Aprill 2003 ühinemislepingu allakirjutamine
September 2003 referendum
Oktoober 2003 EL liikmesriikide valitsustevaheline konverents – moodustada Euroopa põhiseadust hõlmav leping
Jaanuar 2004 Riigikogu ratifitseerib liitumise
1. mai 2004 Eesti sai EL- i liikmeks
18. juuni Brüsseli Ülemkogu – kinnitati ühehäälselt põhiseadus
Oktoober 2004 Rooma Ülemkogul allakirjutamine
1. november 2006 oleks pidanud hakkama põhiseadus kehtima
EÜ leping – Nizza lepingu redaktsioonis, EL-i leping – Maastichti
Põhiseadus
- I osa: Euroopa Liidu põhiõiguste harta
- II osa: Liidu poliitika ja toimimine
- III osa: üld- ja lõppsätted
- Inimväärikus kõige kõrgemal kohal, põhi – ja kodanikuõigused, õigused menetlusele, sotsiaalsed õigused, EL-i president 2, 5 aastat, EL-i välisminister, Ministrite Nõukogu, EL-i komisjon (kuni 2014 igal oma, hiljem 2/3 ), liikmesriigid rotatsiooni põhimõttel, Euroopa Parlament 750-ni, liikmeid vähemalt 6, liidu kompetents – kõik küsimused tuleb lahendada nii madalal tasemel kui võimalik, liit sekkub alles siis kui liikmesriigid selleks õiguse annavad; sümbolid- lipp, hümn, 9. mai
EL- i õiguste ülemuslikkus
Costa vs Enel
Euroopa kohtu lahendid 1964, 1251 jj : liikmesriigid on kindlalt
kandnud oma suveräänsed õigused üle nene poolt loodud ühendusele,
nad ei saasedda protsessi hilisemate ühenduse kontseptsiooniga
mitteühtivate ühepoolsete sammudega tagasi pöörata
Enel – Itaalia elektrienergia nõukogu
Costa - aktsionär, kellel ettevõtte aktsiad
Euroopa Liidu õigus ( ka sekundaarõigus) on liidu territooriumil
ühetaoliselt ja vahetult kohandatav
alusleping
Direktiivid ,
Määrused
(sekundaarõigused)
PÕHISEADUS
SEADUS
X
X
MÄÄRUS
X
X
Kollisioon
BVerfGE 37, 271
Solange I ( nii kaua kui)
Niikaua kui ei ole EL-l endal võrreldavat põhiõiguste kaitset
põhiseadusliku järelvalve kohus Euroopa sekundaarõiguse kooskõla
riikliku seadusega
BVerfGE 73, 339
Solange II
Niikaua kui Euroopa ühenduses on euroopa kohtu õiguse mõistmise,
mis tagab põhiõiguste mõjusa kaitse, niikaua ei kontrolli
riiklikku põhiseaduslikku järelvalvet ( ei sekku)
BVerfGE 89,155
Maastricht – lõppastmes jääb riigile õigus välja astuda
Piiratud üksikvolituse printsiip, EL saab toimida ainult ettenähtud
lepingute raames
BVerfGE 102,147 – BANANA SAGA
§ 37 Euroopa Liidu õigus peamine
BVerfGE 2BvR 2236 / 04 - Darkazanli
EL- i direktiivid allutati vastu võetud siseriiklikele seadustele
EV suveräänsus
Põhiseadus § 1
- iseseisvus( Kliimann- ei tohi muuta teise riigi liitosaks)
- sõltumatus (parlamendile ei saa öelda, mida teha)
III AKT
§ 1
§ 2
§ 3 Eesti Vabariigi põhiseadus
I põhiseaduse mõiste
Õigusaktis fikseeritud poliitilise üksuse põhikord
Normatiivne / empiiriline
Põhiseaduse tähendus
Vormiline
Sisuline
II põhiseaduse teooriad
normistik – Hans Kelsen
põhivailik – Carl Schnitt
integratsiooni protsess – Rudolf Smend
väärtuskord – Rudolf Smend
ühiskonlik leping – John Locke
III Õigusnormi hierarhia ( määrab normi muudetavus, mida
raksemini muudetav , seda kõrgemal hierarhias )
Konstitutsioonilised seadused:
põhiseaduse I , XV peatükk, PSTS
põhiseaduse II – XIV peatükk, PSRS
konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II
lihtseadus
seadlus
Vabariigi Valitsuse määrus
Ministri määrus
KOV volikogu määrus
KOV valitsuse määrus
(kehtiv õigusnorm) individuaalakt
IV põhiseaduse struktuur
Preambula
1.Üldsätted
2.Põhiõigused, vabadused ja kohustused
3.Rahvas
4.Riigikogu
5.Vabariigi President
6.Vabariigi Valitsus
7.Seadusandlus
8.Rahandus ja riigieelarve
9.Välissuhted ja välislepingud
10.Riigikaitse
11.Riigikontroll
12.Õiguskantsler
13.Kohus
14.KOV
15.Põhiseaduse muutmine
V Põhiseaduse muutmine
algatamine § 16
muutmise viisid
rahvahääletusel § 163 lg 1 p.1, § 164 : RK 3/5 61 + 50 % + 1 hääl rahvahääletusel
Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt § 163 lg 1 p.2; § 165 : RK 51+ 61
Riigikogu poolt kiireloomulisena § 163 lg 1 p.2; § 166 : 81? + 68
§ 167 – president peab välja kuulutama
§ 4 Põhiseaduse tõlgendamine
I Tõlgendamise mõiste
Tõlgendamine largissimo sensu – tõlgendamine kõige laiemas tähenduses – arusaamine eseme mõttest, mille on valmistanud isik, kes kasutab oma võimet siduda esemega mõte nt päikeseloojang
Tõlgendamine largo sensu – arusaamine keelelistest väljenditest – tõlgendamine laias tähenduses
Tõlgendamine sensu stricto – arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust
II F. C. V. Savigny
- Grammatiline
- Loogiline
- Ajalooline
- Süstemaatiline
III Tavapärased voolud
toopika : T. VIEHWEG – tõlgendamisel on toopiline struktuur
hermeneutika : hermeneutiline ring on põhisisu
H.G. Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright
analüütiline filosoofia – kõike peab analüüsima
argumentatsiooniteooria
IV Tõlgendamise koht
Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy
subsumptsioon
süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus)
(1)
(x) ( Kx OTx)
(2) Ka
(3) OTa
(x) – kõigi –de suhtes kehtib
K – normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K
tunnused – Kx)
O – deontlik operaator
T – õiguslik tagajärg
x - muutuv indiviid
Ka – konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused
OTa – a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T
Kui x on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, siis on x-l õigus Eesti kodakondsusele sünnilt
Liis on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik
Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt
Internse õigustamise struktuur
1,2 – premissid 3 – konkluusio
Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine
O – väljendab peandumist (sollen, ought)
Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed?
Loogika on teadus lausetest
Laused , mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad.
Normiloogikat ei ole olemas
Loogika võib olla ka teos seostest.
Wrighti deontiline teooria
Op – on kästud midagi teha (suitsetada)
Fp O ¬ p - on kästud mitte (keelatud) suitsetada
Op O ¬ p P – permission (luba)
Deontiline ruut (A. Arnio raamat)
Pp = ¬O ¬ p ¬ Op = P ¬ p
Õigusmõistete struktuur
Mitmetähenduslikkus ja inkonsistents
Mitmetähenduslikkusega on tegemist siis, kui ühel ja samal sõnal on kõigi pädevate kõnelejate jaoks erinevates kontekstides erinev tähendus. Nt pank , maks
Inkonsistents esineb siis, kui ühel ja samal sõnal on ühes ja samas kontekstis erinevate pädevate kõnelejate jaoks erinev tähendus. Võõrandatav – ära antav võõrandamatu – ära andmatu
Nt. § 39 autoriõigus on võõrandamatu õigus (ei tohi ära võtta)
§ 1 iseseisvus on võõrandamatu (ei tohi ära anda)
Ebatäpsus
Evaluatiivne avatus – väärtuseline
V Võimalikud argumendivormid
Lingvistilised argumendid (keelelised)
Semantilised (sõnade tähendus) § 28 lg 4
Süntaktilised (viited lauseehitusele)
Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline
Süstemaatilised
Konsistentsi tagavad – eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel
§ 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis – on kohustatud
Kontekstuaalsed – viitab normi asukohale seaduse kontekstis
Mõistelis-süstemaatiline – lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest
Printsiibilised – normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel
Spetsiaalne juriidiline argument – analoogia
Prejuditsiaalsed – viited varasemateke kohtulahenditele
Ajaloolised – viited ajaloole
Komparatiivsed – võrdlev
Üldised, praktilised argumendid – eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist
II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted
§ 5 Ülevaade
I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste
Põhiseaduse aluspõhimõtted on riigi struktuuri printsiibid, mis
määravad Eesti Vabariigi õiguskorra põhialused. Nad on aluseks
teistele põhiseaduse printsiipidele ja reeglitele.
Demokraatia põhimõte, sisaldab
endas muuhulgas läbipaistvust, poliitilist vastutust.
Norm – õigus millelegi, kohustus millelegi. Sisaldab endas
peandumist.
Normitekst on see, millest me norme loome . Normid eksisteerivad
abstraktses maailmas.
Mida mõista individuaalakti all?
- ainult need, mis konkreetselt adresseeritud
üldakt kui termin kätkeb endas probleemi, sugereerib, et tegemist
on üldseadusega. Mõeldud on universaalakti. See akt, mis avatud
adressaatide ringile .
Üldkorraldus? HMS § 51 lg 2
(2)
Üldkorraldus on haldusakt , mis on suunatud üldiste tunnuste alusel
kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi
muutmisele.
Konkreetne / abstraktne vahetegu – ei ole võimalik vahet teha
vahet nii et üks ese on kas abstraktne või konkreetne, pigem on
kraadi küsimus – konkreetsem , abstraktsem kasutades
võrdlusastmeid.
VÄLJA REBITUD KUSKILT EI TEA KUST:
PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTE:
- Sobivus – siis kui on tegemist sammuga eesmärgi poole, ei ole täiesti ebasobiv/kõlbmatu vahend
- Vajalikkus – vahend on vajalik siis kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne muu vahendiga, mis on a) vähemalt sama tõhus b) piirab õigusi vähem intensiivselt. kui vahend osutub ebavajalikuks, siis on vajalik kontrollida mõõdukust.
- Mõõdukus – 2) abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ja teiselt poolt eesmärgi tähtsust. b) mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.
MÕÕDUKUSE RIIVE INTENSIIVSUS
MÕÕDUKUSE EESMÄRGI TÄHTSUS
(Nt. Linnavalitsus otsustad tuvide söötmise keelata, et hoida
parkide puhtust jne. Põhiõiguse riive intensiivsust on alla
keskmise, eesmärgi tähtsus on keskmise lähedal, kuid veic alla.
Järeldus – eesmärk on olulisem kui õigus, mida piiratakse.
Sellist regulatsiooni võib pidada proportsionaalseks.)
(Nt, 2 – Jään riigiõiguse arvestusele hiljaks , punane tuli.
Kui palju riivab liikumisõigust? jne)
MUUD PÕHIMÕTTED
- Olemuse moonutamise keeld § 11 lause 2
OBJEKTIIVNE
- olemus on moonutatud siis kui mitte kellelegi ühiskonnas v vähemalt suuremale osale ei jää põhiõigustest midagi järele.
SUBJEKTIIVNE (see on õige, objektiivne kindlalt vale)
- olemus on moonutamise puhul tuleb arvesse võtta üksikisikuperspektiiv (individuaalne olemus)
SUBJEKTIIVNE JAGUNEB OMAKORDA:
ABSOLUUTNE
RELEVANTNE
- absoluutset keeldu ei saa olla, vaid sõltub alati olukorrast, konkreetsetest asjaoludest.
ERISUSED
- Võrdsuspõhimõte
- ebavõrdne kohtlemine
- genus proximum
Põhiseaduspärasus
Mõistlik põhjus
Kaitse põhiõigus
- Kaitseala riive
- kaitseala
- riive, kaitse mittevõimaldamine
- Riive põhiseaduspärasus
- Formaalne
- Materiaalne (kaaluda kahte põhiõigust: a) seda, mida kaitsta tuleb b) mille eest keda kaitstakse ja need omavahel suhtesse seada Nt. kõrgepingeliinide rajamine. Majaomanikud tahavad selle eest võimalikult suurt tasu, sest kahjustab terivst, halb levi jne, kuid sideteenuse pakkuja teeb ka seda ühiskondlike huvide nimel)
SISEÕIGUSTEOREETILISELT
Konstrueeritud põhiõigus
KONTROLLSKEEM
I Sotsiaalsed põhiõigused § 28 lg 2
I Nõue
II Nõuet välistavad asjaolud § 27 lg 5
III Nõude sisu
II Õiguse korraldusele ja menetlusele § 14
I Nõude tekkimine
Menetluse/Korralduse mittetagamine
PÕ Kandja
II Nõuet välistavad asjaolud
III Nõude sisu (tuleb tagada nõuetele vastav menetlus)
ARVESTUS
59
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 59 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
382 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alina0231
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid