Folkloristika materjal (4)

Rahvaluule liigid ja žanrid
* rahvalaul on ainult see, mis on uuritav kirjandusteaduse kaudu.
3 jaotust:
1)lüüriline
2)eepiline
3)dramaatiline
* lüüriline teemaarendus: põhjendus puudub, miks midagi tehakse
* eesti rahvalaul jaguneb lüüriliseks ja lüroeepiliseks
* Rutt Mirov jagas Laugaste terminid kaheks:
l (laulud)
j (jutud)
lv (lühivormid) ning mäng, tants --> rahvaluule kitsamas tähenduses
___________________________________________________________
u/k ( usund /kombestik) --> rahvaluule laiemas tähenduses
(tänapäeval kitsamat ja laiemat tähendust ei kasutata)
20. sajandil:
* humanitaarteadused liiguvad sotsiaalteaduste suunas. Muutus ka laulude süsteem.
* rahvapärimuses olemas žanritunnetus
* akadeemiline ja naturaalne käsitlus vs, rahvapärande ja akadeemiline nimetus ei kattu
* pajatus - Laugaste välja mõeldud žanr (argipäevajutustus)
* muistend pole legend. Legend märgib kirjalikku teksti, kuigi levib suuliselt. 1970. a kui Laugaste viimistles õppematerjale, tuli juurde anekdoot.
*1960. a lõpp siirdevormilised laulud, 1990ndatel regilaululised vormid.
* žanr määrati: tegelikkuse peegeldus; ajakoha ja tegelase kujutamine; teksti pikkus.
Süsteemi hakati hakati tooma uusi žanreid (linnalood, pikemad lood), mida vanasse süsteemi enam panna ei saanud, sest pilt läks liiga kirjuks - sel põhjusel žanrikeskne uurimus vähenes!
toodi sisse uusi žanriliigitusi:
a) loogilised kategooriad
b) žanritel on teatud ajastutel mingid lemmikud žanrid (II MS eel ja järel olid nt lorilaulud, nüüd keerküsimused)
c) järgmine etapp - liigid pole absoluutsed, st pole lihtne öelda, kas tegemist on muinasjutuga nt
* 70ndatel tuleb teooria, et pole olemas ideaaltüüpe ja nende nimetus on liik kui teaduslik kontseptsioon ?
Järgmised süstematiseerimisviisid:
1) pärimuslik kui püsiv vorm - kõik olemasolev areneb ühest algest lihtsamast keerulisema poole. selle seisukoha järgi on vormid olemas, muutub ajaloolis-kultuuriline raam (vanasõna on vanasõna, aga kui küsida, mis tähendus sellel on, siis see nagu pole enam sama žanr). Vormid on ikka olemas, ,tekstid jäävad samaks, žanrid jäävad samaks
2) pärimuslik kui muutuv vorm - žanrid omavahel otseses seoses, üks žanr kujuneb teisest žanrist
3) pärimuslik kui sõnaliselt ilmnev vorm - küsitakse konteksti, tähenduse kohta. tagasiminek ideaaltüüpide juurde, küsides üha rohkem tähenduse ja konteksti kohta
moraal -> liigitamissüsteem pole ette antud, teadlased loovad neid.
Suulisus ja kirjalikkus
kuigi teooria ütles, et rl on suulise tekkega, siis kirjalik kirjapanek ajas inimesed segadusse.
2 probleemi:
1) aine esitlus- st regilaule lauldi küll suuliselt, aga me saame neid ju lugeda. suuline esitlus ja kirjalik esitlus. kas see muudab teksti?
2) suuline kultuur ja kirjalik kultuur - taheti suulise ja kirjaliku piiri luua
I probleem. Suuline ja kirjalik esitusviis
folkloristika ei tee vahet suulise ja kirjalikul esitlusviisil. rl-s seob tekste see, et neid saab muuta. terve rida tekste, mida pole võimalik kirja panna; tekst tekib suhtluse käigus.
Suhtumine suulisesse ja kirjalikku esitusviisi
kirjalik tekst autoriteetsem, kuid on ka aegu, mil suuline tekst oli autoriteetsem.
kui analüüsida jutustavaid tekste nt meelelahutuslikke ja kui keegi uurima hakata, siis jutt muutub kohe. !tuleb leida ka algus/põhi ja siis hakata seda võimendama.
II probleem.Suuline kultuur
suulise kultuuri juures peab olema see kindel, et ta on kogetav. nähtav jne. omane see, et ta on kaemuslik: mis on info, kuidas see salvestatakse, kuidas mälust kustutatakse - need erinevad kahe kultuuri vahel.
suulises kultuuris keskendutakse protsessile, korduvatele nähtustele. olukordades osalemise kaudu antakse suulist kultuuri edasi., suulises kultuuris puuduvad abstraksed pildid.
suuline kultuur huvitatud protsessist, mis meid ees ootab.
pildid on vaimulised, mitte abstraktsed
ühtsed märgid (tanu) jne hakkab lagunema
Kirjalik kultuur
keskendutakse ainulaadsetele sündmustele. fikseerib üksikuid sündmusi, mis asetsevad sündmused esinevad ajas üksteisele järgnevalt: põhjus->tagajärg->sündmus/suhted( keelelises "maagiline mõtteviis", vaja teada sõnu). pildid on abstraktsed - aja muutmine (pulsi rütm, sekundi rütm) tekivad skeemid nt maakaardid.
NB! 20.sajandil hakkas suulisuse tähtsus vähenema. seoses kirjaoskusega kirjaliku sünniga pärimusvormi levimine. pärast 90ndaid rahvaluule suulist nõuet ei esita.
* 20. sajandil tekkis kirjalik pärimusvorm.
episoodiline mälu.
suuliselt kirjalikule kultuurile üleminek pole järsk, üks ei asenda teist. suulise kultuuri olek muutub.
*kirjalik kultuur tuli eestisse, mõjutajad:
1) reformatsioon - kaemuslik kultuur taandub abstraktsuse ees. inimene pidi ise pühakirja kaudu jumalaga kontakti saama. ja seetõttu oli vaja lugema õppida -> kirjakeele levik. (selleks tekkisid lühivormid- vanasõnad, kõnekäänud sattusid grammatikatesse, olles keelenäideteks)
2)usundid/kombestik - kaks korda aastast kirjutavad preestrid kirjeldusi eestlaste elu kohta (17.sajandil). aruannetes kirjeldusi usundite ja kommete kohta
* rahvaluule on suuline kirjandus. 19. saj põhiprobleem: milline võiks olla eestikeelne kirjandus. tajuti keelelist saamatust luules - sõnavara tundus väike olevat jne vaieldi regilaulu üle.
sajandi II pool paneb regilaulu vormi paika. 20.saj alguses alles luule, olles regilaulust lahus, tekib Eesti väärtuslik luule.
*1899 Tõnu Sander - õpik "Kirjandusajalugu" I osa sellest rahvaluule e regilaul
*20.sajandil 2 suunda:
1)folkloristika(regilaul)
2)kirjanduslik paradigma .
* tuglas kirjeldab rahvaluulet kirjanduse kaudu.regilaulus avastab vormelikeele kasutamise-tuglas avastab vormeliluule. tuglase hoiakuks oli see, et regilaul ei paku võimalusi autoriluuleks.
*1930. a saab kirjandusteadus ja folkloor uuesti kokku, sest toimub põlvkonna vahetus (soome koolkonna ajastu ja see ei tegele kirjandusteadusega. Nn Avar periood: läbi teaduste toimub materjali jagamine. Kirjalik uurimus tuleb folkloristikasse
1920ndatel aastatel soome koolkonna ajastu ja see ei tegele kirjadusteadusega. 1920. saavad folkloristika ja kirjandusteadus kokku.
kirjandusliku uurimise tulek folkloristikasse
*1960 folkloristika suund jõuab vormeliküsimustesse. samal ajal areneb euroopas ja usasa suulise vormeliteooria otsingud. lä-euroopas kujuneb vormeliteooria esituse uurimisest - V.Polk teeb analüüse tekstide põhjal
* poeetiline sünonüümika - seostub Juhan Peegliga: keelesõnavaras olemas sünonüümid, regilaulus on paralleelvärsid, siis seal võib olla sünonüüm, mida muidu ei saa olla nt ema= kana ->tunnuslik
*1990 läks kirjandus ja rl omavahel konflikti, sest rahvaluulet polnud võimalik kammitseda. kui rl käsitleti suulise kirjalikuga, siis on ühisosa poeetika
REGILAUL
*rahvalaul (regilaul)jaguneb:
1) vanemad laulud:
a) regilaulud
b)regilaulueelsed = omased algriim (sõnakõla, sõnade alguses assonants seotud rõhuga, alliteratsioon sõna alguses) ja parallelism ( laulus moodustub värssidest värsirühm, üldiselt on neid 2-3; rajaneb konkreetsele mõttele ja on omane suulisele.puudub abstraktne mõtlemine)
2) uued:
a) siirdevormilised (siirdub kuhugi)
b)lõppriimilised (viitab, et tegemist on lõppriimiga)
*regilaul sisaldab palju konkreetsust, 19.saj hakkab aga parallelism taanduma.
*pulmalauludes on kirjalik olukord, kus üks situatsioon muutub teiseks (tüdrukust saab naine). kõiki piirsituatsioone hakkavad tähistama VORMELID
!*regilaulu oluline tunnus: kindel värsimõõt, mis ei pruugi olla iseloomulik arhailisematele(regilaulueelsele) ei pruugi omane olla.
*Regilaul jaguneb:
1) lüroeepilised - sisaldavad mingit süžeed
2)eepilised: sisaldavad mingit meeleolu - a)töölaulud: võitegemise kokkulöömise laulud) b)tavandilaulud: tähtpäevad pulmalaulud. laulik on tähtsal kohal
*lüroeepilised laulud:
1. müütilise sisuga laulud -laulik "näeb", mis toimub.
2. legendilaadsed
3. kosja -ja abieluteemalised laulud
4. laulud igapäevaelust ja tööst VT KODULEHEKÜLGE
( suur osa rahvaluulest pühendatud regilaulule ja Kalevipojale. 19 sajandi lõpus peeti regilaulu sõnu ilusaks, meloodia sinna aga ei puutunud. enne Hurta on rl hulk suurem kui pärast)
* 19 sajandil regilaulu väärtus muutus:
a) 80.a olid lõppriimilised laulud populaarsed
b)90. algul oli probleem, et folkloristika festivalidel ei saa regilaule sisse panna, 90a lõpul näitasid üliõpilased, et neile meeldib see.
*regilaul on pigem maaharijate ja karjakasvatajate kultuur pigem.
ANDMED LAULMISTE KOHTA
* 1. andmed on 1170 eestlaste laulmise kohta, järgmine vihje laulmisele, itkemisele(traditsiooniline nutmine) oli 1220 . aastatest Hendriku Liivima kroonikast
järgmised tõendid on 1550. aastast. sel ajal oli reisimine enesekoolitamise võimalus.
*1.laulutekstid kirjutatud 1660, avastati 1990.a alguses rootsist ühe mõisa arhitektide jooniste vahelt, mis olid mõisavastased laulud
*järgmine leiti 1680.a käsikirjana "nõelamängulaul", avastati aga 1930ndatel. kuulub mardipäevast vastlapäevani olevasse perioodi, kuhu kuulus nt ebaõnne äraviimine.
*1. trükitud tekst oli 1695a kristjan kelchi kroonika, tuginedes varasemale tekstile , tulles tagasi Damaskuse laulude juurde, tõestas, et on armastuslaulud
* esituslik suur kogu Knüppferilt ( kadrina pastor)
------> periood, kus RL traditsioon muutus(19.saj): laulu traditsioon on seotud elustiiliga ja kui muutub elustiil, muutub ka traditsioon
EESTI RAHVALAULUTRADITSIOON
regilaulu stiilid:
1) tekstitasandil:
a) muusika - rütmid, toonid, a- cappella , Lõuna-eesti lauludes refräänid, pille ei kasutata
b)sõnad - sõnu on hästi palju, kui mitte suur sõnavara, vaid vormelikeele kasutamine on tähtsam
c)esitus - mitte suulisest esitusest, vaid kirjaliku teksti analüüs
*90ndatel soome kk ettekujutus sellest, et laul on valmistekst(mida arvas tüpoloogiline kk) on selline, kus teemasüžeed hoitakse hästi enda telje ümber. laulik kasutab erinevaid tehnikaid:
kontaminatsioon-tervikteemade liitmine, eriti p-eestis.
improvisatsioon -on mingi teema, mida saab laulda osistena. seda kasutavad rohkem lõ-eesti laulikud. usundiline tähendus on kõigel suurem ja laulud on sina-vormis.
2)mõttetasandil:
a)teemad ja süžeed
b)laulu seotus esituskontekstiga
c) ?
Juhan Peegli 3 seadust:
1. leksikaalse ühtsuse seadus- kui sünonüüm valitakse lindude seast, siis ongi nad linnud , st valida tuleb sama mõiste piirkonnast, muidu parallelism laguneb, kui seda ei järgita.
2.pisenduse esteetika- põhinimi on alati suurem, poeetiline sünonüüm on väiksem
3. seadus ütleb, et inimest ei asenda loom (midagi puudu jälle)
*Laulu seotus elustiiliga:
a)lauljatest pärimusrühma tegevusalad(töö, millest elatakse)
b)pärimusrühma sotsiaalsed suhted
* regilaulude liigitus:
a) arhiivis - tekstide liigitamine tekstide väliste(vorm) ja seesmiste(teemad( tunnuste järgi
b)elavas kasutuses - ilmselt kasutusseoste järgi, mis muutuvad.
*regilaulutraditsioonide muutumise tingimused:
regilaul on põlluharijate ja karjakasvatajate traditsioon:
-paiksus(põlvest põlve on samal maa-alal elatud ja põlde haritud
-viljakusvajadus
*daatumeid:
põlluharijate ja viljakasvatajate põhitegevusalaks 600 eKr
soomaagi e raua tähtsuse kasv
10-13 sajn talirukki kasvatamine (sellest ajast pärinevad õlgkatused)
14saj-st algas kliima külmenemine (nn väike jääaeg), kus talv 3-6 nädalat pikem kui praegu->siit pärit viljaaidad.ühes kuivatati vilja, mida eksporditi euroopasse (sp ka n-ö "eesti kui viljaait ")
15. saj viljaeksport
*kuidas see laulutraditsioonis peegeldub?
-puuduvad kangelaslaulud
-peamiselt naistelaulud(kodusfäär, naiste vaatepunkt )
-suuline kultuur(seotus geograafiliste piiridega, kihelkonniti; seotus ajalooliselt kujunenud traditsioonidega; usuline sünkretism)
* Muutused VT ÕPPEMATERJALI kultuurielus ja rahvalaulu traditsioonis
*regilaulu regioonid:
p-eesti - virumaa, järvamaa, harjumaa
l-eesti - halliste, karksi
*liigi paradigma rajaneb pm-le, et rahvaluule jaguneb seesmiselt mingite tunnuste järgi - teksti pikkus, algriim rahvajuttude puhul e kuidas jutt peegeldub reaalelus, teksti pikkus, mis on üleloomulik jne. toimub akadeemiline rakendus - teksti väöliste tunnuste puhul määrati kindlaks süsteem.
*rahvalaulude liigitus Herbert Tamper järgi ( netist ?)
kui laugastel jagunes lüroeepika ja lüürika, siis tamperel on a rühma laulud ja b rühma laulud, kui ta toob juurde paar tunnust, mida laugaste ei arvesta: tekstide elu loomulikus keskkonnas ( nt kus neid lauldi) e:
a) viiside juurde toomine
b) usuline sünkretism
*niipea kui küsida rl tähendusi, siis liigisüsteem ei toimi enam
*Liigisüsteemi kasutatakse:
1)liikide süsteem sobib suurte materjalide süstematiseerimiseks
2)kui uuritakse mingit hetke. toetab ka,kui uuritakse tekstiväliseid tunnuseid, niipea aga, kui tekib küsimus esitusest , ei sobi see enam
staatiline käsitlus
dünaamiline käsitlus-kõik protsessid on jälgitavad neljas faasis: teke, aktiivne, mälu ja unustamisfaas) et uurida protsesse ja tähendusi
KULTUURITÜPOLOOGIA
*3 aspekti, mis toimub rl elus, kui tahame rääkida protsessist:
1.aktualiseerumine- tõsielus juhtuv aktiviseerib vanad pärimused.
2. oma-võõras suhe- ?
3. rahvaluule-folklorism(folklooriprotsess) I ja II elust.
*kuidas siduda need eri ajastute sarnased pärimusjooned (kas temaatilised või seesmised struktuurid )
kasutada kultuuritüpoloogiat/ kultuuritüübid:
a) arhailine rl(pärimus)- uuriti võõrast kultuuri. euroopas tegeleti sellega, mis arhailine. KIRJAEELNE. kultuuriatropoloogia tegeles inimestega.
Völkerkunde(saksa) e Ethnologie(euroopa)->kultuuriantropoloogia
Europ . Ethn (sisuliselt oma kultuuri uurimine ) e volkskunde->etnoloogia
* 1960ndatest oli selge, et rl ei kao, kuna tekkis dünaamiline käsitlus
TÄNAPÄEVA RAHVALUULE
ühelt poolt tekitas tervenduse, teiselt poolt polnud enam kerge süsteemi luua, sest tekkisid "Mingid" muistendid , linnalood, kogemusjutud jne
*tulek toimus juttude kaudu:
-usa 1960ndad - 80ndad , kus kultuuriantropoloogiat hakati uurima mitte võõrast kultuuri, vaid oma (nagu euroopaski oli olnud)
- skandinaavia 1970ndad
-saksamaa 80ndad-90ndad
-eestis 1980-1990 Reet Hiiemäe
*esindajad:
Rootsi: Bengt af Klintberg
-kas minevikus tuttavad muistendid on kuidagi seotud tänapäeva linnade lugudega
-teemad ja süžeed muutuvad, aga vajadus nende järele jääb samaks
-termin contemporary legends e tänapäeva muistend
Kui modernne on tänapäeva muistend? folkloristide väide: tekstianalüüs näitab, et kaasaegsete teemade taga on traditsiooniline e klassikalise pärimuse "Muster"
Saksa: Rolf W Brednich
-1928 "muinasjutu entsüklopeedia"
-väitekirjad jutu-ja usundiuurimine
-jutustamine - jätkuvad inimese loomulik tegevus, mida ta vajab e silla loomine enda ja maailma vahel, jutustamise kaudu esitab ta olevikku ja minevikku , end ja teisi
Soome: Leea Virtanen
-" varastatud vanaema"- linnastatud ühiskondlikke pärimusjutte
-ülo tedre retsensioon selle teose kohta. proovib panna folkloristika süsteemi, mis eestis on ja paneb ta pajatuste alla. ( migrandid ,kes ei oska kasutada wc-d, kass mikrolaineahjus jne)
Eesti: Ülo Tedre
-tunneb ära neis pajatused
-1927 olustikulised ja isikuloolised jutud(o.loorits)
-50ndal eduard laugaste - pajatus
-1978 mall hiiemäe "kodavere pajatused"
Tänapäeva pärimuse uurimine:
*tekst- uurimisaladeks on teemad, žanrid, struktuurid, levik
*kontekst - muutub väga tähtsaks, sest annab tähenduse. pärimust uuritakse kui kommunikatsiooni kultuuriliselt kokkukuuluva rühma raames. kui uurime tähenduste maailma, siis tuleb esile kontekst.
Kontekst:
*tänapäeva muistendi uurimine lähtub tänapäeva probleemidest ja selle jutustamisest
* tänapäeva muistend on sõnas väljendatud ilming, et mõista paremini seda, mis toimub kogumisel
VAATA ÕPPEMATERJALI
*klassikalise ja tänapäeva käsitlusviiside erinevus:
1) klassikaline pärimus- arhiivi kogutud tekstid ilma esmase(loomuliku)kontekstita (arhiivitekstile lisanduvad kontekstid), tekstide analüüs; uute konekstide mõju tekstidele
2)tänapäeva pärimus
Maailmapildi kolm tasandit:
1)müütiline - seotud usu ja armastusega. see, mida peetakse üleloomulikuks, on siin reaalne. animatsioon-olukorrad, kus ilmingu objekti hing on pks ja sama. kogu kultuur on kaemuslik. maailmapildi kirjalikku pühakirja pole
2) religioosne - seotud usu ja armastusega. kõik, mis suulisele iseloomulik. kirjeldamisel on juba olemas pühakiri juba olemas. tsükliline ajaarvamine.üleloomulikkus pole kohane. suuline ja kirjalik on paralleelselt nt rituaalid
3) teaduslik-teoreetiline - usulisi rituaale pole, psühholoogilist käitumist on küll->tseremooniad. teadmised maailmapildist ei põhine uskumisel, kogemustel, vaid informatsioon peab olema teaduslikult põhjendatud.
RAHVAUSUNDI UURIMINE
*19.saj hakati rl kirja panema
*krooonikad, reisikirjad, pastorite aruanded
*reisikirjad - autor ei kirjelda, mida nad näevad, aga ei võta midagi ka ette, et seda muuta. kirjeldatakse kõike tervikuna
*aruanded - mismoodi Jumala asjad külades arenevad
*rahvausundeid saab uurida juttude, laulude, lühivormide kaudu-
*hing-ruumiline, tunnete ha emotsioonide ala. nt hing sai täis. hing on südame lähedal, sest hingega tegema-südamega tegema
*vaim-seotud psüühikaga, intellektuaalsusega
*meel-mälu asukoht nt meelest läks ära
kokku saavad: hingelaad, meelelaad,vaimulaad
* rahvausund on järgitav tekstispetsiifika järgi.
Uskumine
*liikudes mingites aegades, tekib inimesel ärev olukord, mille tõttu tõlgendusest tehakse otsus.
*3 tasandit:
a)objektiivne tegevus
b)etteantus e traditsioon -kuidas sündmusi omavahel seostatakse
c)kommunikatsiooni tasand- siin tekib tõlgendus sellest, mis juhtus
Rahvausundi uurimine Eestis
*19. saj RL vastu tuli Grimmide eeskujul mütoloogiline koolkkond, Eestis Neus
* 19. saj II pool tundis huvi folkloori vastu, et leida etnilist eripära
*20.sajandil uuriti, miks usund olemas on ja miks inimesed seda vajavad
* nõukogude ajal uuriti:
-elu, surm-pulmakombed, sünnikombestik,surm
-üleloomulikkus-nt metshaldjad ja nende ilmnemiskujud ning kuidas neid nimetada
-nõi-loitsimiskombestik
RAHVAKALENDER tänapäevane ajaarvamissüsteem, mille säteteks on tähtpäevad ja tähtpäevadel on teatud tähendused, mis annavad märku, millega tegemist
*rahvakalendri uurimisel on fookus kultuuri-tüpoloogilisel taustal
*probleemsed:
a) rahvaluule ei kuulu ainult minevikku vaid ka tänapäeva. kalendri tähtpäevade puhul tuleb ettekujutus, milline peaks olema mingi tähtpäeva tunne. kuidas aru saada, kas jõulud on rahvakalendri tähtpäev v midagi muud. rahvakultuuris peab olema varieerumine, massikultuuris on mingite asjade koopiad
b)meetodite probleem- uuriti tänapäeva kalendrite sündmusi. vana rahvakalendri uurimine arhiivide abil - -uuriti levikut ajas ja ruumis. räägitakse, mis süüakse jne. tänapäeval hakatase rääkima sünnipäevade meeleolust kui levikust .
probleem seisneb selles,et kui tänapäeva inimeselt hakata küsima sünnipäeva kohta, ei rakendata semantilist mälu (faktide põhjal rääkimine), vaid räägitakse konkreetsete sünnipäevade kaudu sünnipäevadest., st ei saada mitte fakte , vaid meeleolusid.
*kalender pole asi, ta on ajaarvamise süsteem
*kalender tuleb liigi suhtes paika panna ja siis kultuuritüpoloogiliselt paika
* arh. rahvaluule on kirjaeelne, klassikaline rahvaluule on kirjalik ja suuline koos., tänapäeva rahvaluule...?
*suulise kalendri jaoks on kirjalik info looduse ja tegevuste vahelisest seotusest.