Suhtlemistõkked (0)

Suhtlemistõkked on teesulud, mis ei lase tähendustel kohale jõuda, need on kõigi inimeste vahel ning nad muudavad suhtlemise raskemaks ja keerulisemaks, kui enamik meist seda oodata oskab. Need on kõrge riskiastmega reaktsioonid- nende mõju suhtlemisele on sageli negatiivne ning sageli kahandavad nad teise osapoole eneseväärikust. Nad kalduvad esile kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Nad võivad viia sõltuvuse, tagasitõmbumis või ebapädevuse tundmiseni. Nad on ka tunnetebarjäärid- kasutades suhtlustõkkeid on ebatõenäoline, et läbi pääsevad ka tegelikud tunded.
Miks informatsioon ei jõua pärale? Üheks põhjuseks võib olla mitmeastmeline suhtlemine , mis põhjustab palju infokadusid, -moonutisi jne. Põhjuseks võib olla ka kommunikatsiooni vahendatus. Kuid mis veel? Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked. Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, nimetatakse suhtlemistõketeks.
Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked:

• müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri (asfaldipuuri töötamine akna taga, valju muusika raadiost, aga ka liig ere valgus või täielik pimedus, käekirja segasus). Järelikult kõik, mis on seotud raskendatud kuuldavuse, nähtavuse, haistmise, maitsmise, tundlikkusega.
  
• situatsioonilised tegurid: kellaaeg , ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek (Kellaaeg on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga – öösel kella 4 ajal edasiantud info on aeglasemalt omandatav kui hommikul kell 10 edastatu. Ruumi suuruse, temperatuuri ja värvuse näitajad , mis mõjutavad inimese valmisolekut võtta vastu informatsiooni. Kõrvaliste isikute juuresolek - karjuv ja korraga rääkiv rahvamass).
  
• keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia (seotud keelekeskkonnaga, kus infot antakse - eestikeelses keskkonnas viibides võtab võõrkeelne turist infot halvemini vastu kui oma keelekeskkonnas olles)
  
• suhtlejate staatusevahe, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused (väga suur erinevus suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust)
  

Kommunikaatorist põhjustatud suhtlustõkked:

• segane väljendusviis (udutamine, keerutamine)
  
• monoloogilisus (ei anta vastuvõtjale võimalust anda tagasisidet, tekitab tunde ,et infosaaja pole oluline) ainult olulise info andmisel muudad info ebaveenvaks, kahvatuks, igavaks.
  
• ülelihtsustatud info andmine põhjustab suuri kadusid
  

Teate edastaja loodud suhtlemistõkked:

• sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita
  
• seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult
  
• ollakse liiga monoloogiline
  
• eelarvamused kuulajate suhtes
  
• eelarvamus esitatava suhtes
  

Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked:

• lähtutakse jäigast ootusmudelist
  
• psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes
  
• keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale
  
• omaenda esinemise ettevalmistamine
  

Kommunikatsiooni liigid:

• vahetu/vahendatud suhtlus
  
• monoloogiline/dialoogiline
  
• diaadiline/mitmeastmeline
  
• interpersonaalne/intrakommunikatsioon
  

Suhtlemistõkked on jaotatud kaheteistkümneks- kritiseerimine , sildistamine , diagnoosi panek , kiitmine , kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõu andmine, kõrvalepõikamine, loogiline argumenteerimine , rahustamine. Hinnangute alusel kasutatakse neid barjääre rohkem kui 90% kogu sellest ajast, mil üks või mõlemad vestluspartnerid tegelevad mingi probleemiga.
I kategooria on kohtumõistmine, mille alla kuuluvad kritiseerimine, sildistamine, diagnoosi panek ja kiitmine- kõik nad annavad võimaluse teise inimese üle kohut mõista. Kohtumõistmist peetakse suurimaks tõkkeks, kuna inimestel on sisse juurdunud loomupärane kalduvus kohut mõista- kas heaks kiita või hukka mõista.
Kritiseerimine - Kritiseerimine on teise inimese, tema tegude või hoiakute negatiivne hindamine. Paljud leiavad, et tuleb olla kriitiline, muidu teine inimene ei paranda end ilmaski.
Sildistamine- on teise inimese alandamine või stereotüpiseerimine. Sildistamine takistab meid ennast ja teisi tundma õppimast. Tulemuseks on see, et meie ees ei ole enam isiksus vaid pelgalt tüüp.
Diagnoosipanek - see on amatöörpsühholoogi mängimine, inimese käitumise analüüsimine, arutlemine, mis motiiv kaaslase iga teo taga peitub.
Kiitmine - Kiitus peaks tekitama usaldust, suurendama turvatunnet, stimuleerima initsiatiivikust, motiveerima õppimist, soodustama head tahet ja parandama inimsuhteid, kuid tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma. Tekib manipuleerimistunne, tihtipeale tähendab see seda, et sind kasutatakse ära, kavaldatakse üle, ostetakse meelitusega ära.
II kategooria on lahenduste pakkumine. Siia alla kuuluvad kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõu andmine.
Kamandamine - Käsk on sunniviisil antav lahendus, mida toetatakse sunniga. Sunni kasutamine muudab inimesed vastupunnivaks ja tõrjuvaks, pikas perspektiivis järeleandlikuks ning allaheitlikuks. Käsk viitab sellele, nagu poleks teise inimese mõtted mõistlikud ning sellega õõnestatakse eneseväärikust. Lihtsustatult kästakse inimesel teha midagi, mida sina tegelikult tahad .
Ähvardamine - lahendus, mida pakkudes rõhutatakse karistusele, mis järgneb, kui lahendust täide ei viida.
Moraali lugemine - teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema. Moraali lugemine on demoraliseeriv, see külvab vaid ärevust, tekitab vastumeelsust, takistab ausat eneseväljendust ja sünnitab teesklust.
Ülekuulamine - suurem osa inimestest on küsimusesõltlased. Quebeci Inimarengu Instituudi kohaselt on küsimused igapäevases vestluses tavaliselt otsesema suhtlemise vilets aseaine.
Enamasti on küsimused siiski vestluses õigustatud, siin all peatakse silmas suletud küsimusi, millele saab enamasti vastata vaid kas "ei" või "jah." Sellised küsimused sünnitavad tavaliselt kaitsereaktsioone ja vastupanu.
Nõu andmine - nõuandmisega alahindame teise inimese intelligentsust ning oskusi hakkama saada. Tavaliselt nõuandjale jutustatakse ka tavaliselt vaid jäämäe tipp, mistõttu ei tea nõuandja pinna alla jäävatest tunnetest, raskustest ega muudest teguritest midagi.
III kategooria on teise murede vältimine. Siia alla kuuluvad kõrvalepõikamine, loogiline argumenteerimine ning rahustamine- need taktikad on tuntud võime poolest vestlus rappa ajada.
Kõrvalepõikamine - paljud inimesed ei taha rääkida õrnusest, vihast, tülidest, surmast, haigustest , lahutustest ja tabudest. Kui teema hakkab puudutama neid teemasid , viivad nad ruttu jutu mujale, et vältida neid teemasid.
Loogiline argumenteerimine - loogikal on oluline roll kuid kui teine inimene kannatab stressi käes või inimeste vahel on riid olnud, võib loogiliste lahenduste pakkumine hoopis vihale ajada. See on püüd teist inimest veenda, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjasse segatud tundeid. Ohuks on partnerist kaugenemine, tekitab emotsionaalset distantsi .
Rahustamine - rahustamine võib inimeste vahele kiilu ajada, kuigi ta näeb välja süütu. See on püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. Rahustamine tundub teist inimest lohutavat, tegelikult teeb ta aga hoopis vastupidist- võib toimuda emotsionaalne tagasitõmbumine.
Me kõik kasutame vahel teesulge, tõkkeid. Kui me teeme seda aeg-ajalt, ei sünni sellest suhtele erilist halba. Kui aga teeme seda sageli, on suur tõenäosus, et teesulud teevad märkimisväärset kahju. Tuletan veelkord meelde, et neid kasutatakse enam kui 90% vestlustest.
Kuidas ületada suhtlemistõkkeid?
Ületada neid kestvalt on kindlasti võimatu.
Kuid kindlasti on võimalus neid vähendada.
Siiski on üks kindel viis üle saada kõige erinevamatest suhtlustõketest ja see on valmisolek üksteist mõista.