Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suhtlemistõkked (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks informatsioon ei jõua pärale?
  • Kuidas ületada suhtlemistõkkeid?
Suhtlemistõkked #1 Suhtlemistõkked #2 Suhtlemistõkked #3 Suhtlemistõkked #4 Suhtlemistõkked #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 119 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor drinyx Õppematerjali autor
nende ületamine ja jagunemine

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
doc

SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID

17 II Lahenduste pakkumine võib olla probleem Teine teesulgude grupp hõlmad teisele inimesele lahenduse pakkumist. Seda võib teha hoolitsava nõuande vorm, kaudsete küsimuste abil, autoritaarse käsu vormis, agressiivse ähvardamisena või moraali lugemise varjus. Enesestki mõista on mõni lahenduste pakkumise vorm teistest riskantsem. Kui kõik need lahenduste pakkumise viisid on võimalikud suhtlemistõkked, eriti kui ühel või mõlemal suhtlejaist on mingi rahuldamist nõudev vajadus või probleem. Lahenduste pakkumine muudab sageli probleemi veel keerukamaks või tekitab uusi probleeme, ilma et algne mure oma lahenduse leiaks. Kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine, nõu andmine on kõik lahenduste pakkumise viisid (Bolton 2007: 40). Kamandamine- Käsk on sunniviisil antav lahendus, mida toetatakse survega. Sunni

Psühholoogia
thumbnail
1
docx

Suhtlemistõkked

Suhtlemis tõkked 1. Keskkonnast tingitud suhtlemis tõkked - müra, keele barjäär, staatuse vahe(sinu positsioon ühiskonnas/keskkonnas), olukorrast tingitud barjäär. 2. Esineja poolt loodud suhtlustõkked ­ ei hoia kuulajaga kontakti,halb ettevalmistus, Üleolev suhtumine või eelarvamused kuulajate suhtes. 3.Kuulajatest tingitud suhtlustõkked - eelarvamus esineja suhtes, eelarvamused teema suhtes, isiklikud probleemid. Teesulud- hinnangute alusel kasutatakse neid barjääre rohkem kui 90% kogu sellest ajast, mil kõneletakse. 1.Kohtumõistmine- *kriitika- *sildistamine- stereotüüpidesse panemine, sildi külge panemine *diagnoosi panek-amatöör psühholoogi mängimine *kiitmine-irooniline, manipuleeriv kiitmine,see on halb; se peaks olema siiras 2.Lahenduste lakkumine: *kamandamine- käsk, mis ei ole vastluväitlustamine *ähvardamine- lahenduse pakkumine, millega rõhutatakse kristuseks *moraali lugemine- teise in

Kõneõpetus
thumbnail
5
docx

R. Bolton „Igapäevaoskused“

R. Bolton ,,Igapäevaoskused" Tähtsad oskused: Kuulamisoskused Kehtestamisoskused Konfliktilahendusoskused Koostööl põhinevad probleemilahendusoskused Suhtlemistõked: Kohtumõistmine - Kritiseerimine: paljud meist leiavad, et tuleb olla kriitiline, muidu ei paranda teised inimesed end ilmaski. - Sildistamine: sildistamine kannab tavaliselt negatiivset alatooni nii selle panija kui saaja jaoks. Sildistamine takistab meid ennast ja teisi tundma õppimast: meie ees ei ole enam isiksus, vaid pelgalt tüüp. - Diagnoosi panek: diagnoos, üks sildi erivorme, on inimkonnale kahju toonud juba sajandeid. Osa inimesi on teist kuulates jutu sisu jälgimise asemel ametis tundedetektiivi mängimisega, otsides varjatud tagamaid, psühholoogilisi komplekse ja muud seesugust. - Kiitmine: Üldiselt usutakse, et siiras kiitus tuleb kasuks. Tihtipeale kasutatakse kiitust

Isiksusepsühholoogia
thumbnail
9
rtf

Suhtlemispsühholoogia konspekt 2

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava

Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
5
pdf

Ärisuhtlus ja läbirääkimised raamatute kokkuvõtted

Interkultuuriline ärisuhtlemine Kristel Kaljund Interkultuurilise suhtlemise teema olulisus Euroopa ja kogu maailmas kasvab pidevalt. Ühelt poolt võtavad maad ärisuhtluses üksteiselt küllalt palju üle ning infotehnoloogia, ettevõtluse pidev rahvusvahelistumine, õpingud välismaal, eri maade seadusandluse jätkuv lähendamine jms mõjutavad ka suhtlemisstiilide lähenemist üksteisele. Teisalt on firmajuhid üha teadlikumad individuaalse lähenemise olulisusest, soovides tagada suhtlemise ning tegevuse väljundi maksimaalse kvaliteedi ning efektiivsuse. Kultuuri elemendid: x Väärtushinnangud. Kultuuridevahelisel suhtlemisel on väärtushinnangud äärmiselt suure tähtsusega. Enamik vastuolusid tuleneb just erinevatest väärtushinnangutest, sest tihtipeale kiputakse teise kultuuri/rahvuse esindajaid, nende kompetentsust hindama on kultuuri väärtushinnangute põhjal. x Normid. Gru

Ärisuhtlus ja - läbirääkimised
thumbnail
10
ppt

Suhtlemistõkked ja nende ületamise viisid

Üheks põhjuseks võib olla mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid, moonutisi jne. Põhjuseks võib olla ka kommunikatsiooni vahendatus. Kuid mis veel? Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, nimetatakse suhtlemistõketeks. müra (asfaldipuuri töötamine akna taga, valju muusika raadiost, karjuv ja korraga rääkiv rahvamass, aga ka liig ere valgus või täielik pimedus, käekirja segasus, .... Seega kõik, mis seotud raskendatud kuuldavuse, nähtavuse, haistmise, maitsmise, tundlikkusega) koht (ruumi suuruse, temperatuuri ja värvuse näitajad , mis mõjutavad inimese valmisolekut võtta vastu informatsiooni) kellaaeg (on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga ­ öösel kella 4 ajal edasiantud info on aeglasemalt omandatav kui hommikul kell 10 edastatu) keelebarjäär (seotud keelekeskkonnaga, kus infot antakse eestikeelses keskkonnas viibides võtab

Psühholoogia
thumbnail
11
doc

Sotsiaalpsühholoogia. Inimestevaheline suhtlemine

Sotsiaalpsühholoogia Inimestevaheline suhtlemine Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Suhtlemine, kehakeel 4 2. Suhtlemistõkked 5 3. Mõjutamine ehk interaktsioon 6 3.1. Mõjutamismehhanismid 6 4. Kuulamine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nagu iga oskus nõuab ka suhtlemisoskus õppimist

Psühholoogia
thumbnail
16
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – oskused, mis soodus

Suhtlemispsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun