Ahto Mülla - Filosoofia kogu aine konspekt (7)

FILOSOOFIA – (Ahto Mülla)
Hindeline arvestus (2 põhiülesannet 1)ainetöö 2)kontrolltöö 10 küsimust lünk-, tulp jne test + iseseisev lugemine ja loengu materjalid. Ainetöö tähtaeg nädal enne õppetöö lõppu.
Läbi lugeda I.Meos „ Kaasaja filosoofia“, E. Saarinen „Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest“. (Antiikklassikud lk 9-74). + lisamaterjalid mis tunnis antakse.
Ainetöö teemal „Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski teostes“:
20lk miinimum, 25-30lk optimaalne.
Sisukord - nummerdatud
Sissejuhatus 1/10 kogu töö mahust – autori köögipool. Millistele allikatele toetusin, milliseid olulisemaks pean (miks?), oma probleemid mis on tekkinud, raskused, töö struktueerimine (miks just nii?)
3-4 ptk. Autori enda poolsed hinnangud ka (kuidas allikaid käsitleb jne).
Kokkuvõtte – aktuaalsuse tähendus
Kasutatud allikad ( alfabeetiline ). Ajakiri akadeemia (vähemalt kolm allikat)
Lisad – tabelid , skeemid , fotod
Vead mis esinevad: artikli pealkiri ja selle autor (perioodikas). Ajakiri akadeemia. Kolmveerand materjalidest peaks olema originaal dokumendid (mitte internet ). Viitetehnika kasutamine – faktid, tsitaadid peaks olema viidatud . (viidata lehekülje all numbritega).
Teemale: Kuritöö ja karistus, retsensioonid , mingi idioot ...
Filosoofia määratlemine:
1) Sokrates ütles, et tarkuse armastus (phileo sophia ). „Ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea“.
2) J. G. Fichte (Saksa k. Wissenschaftslehre e. teadusõpetus). Filosoofia annab alusteadmised, millele basseeruvad spetsiifilised teadmised. Teadmistealus.
3) D. Hume – Inglane. filosoofia on teadusteisand.
I) Filosoofia on omamoodi elupõhimõttete kogum, mis on igal inimesel olemas (igal inimesel omad põhimõtted, oma elufilosoofia).
II) Filosoofiat võib võtta ka kui teatud maailmavaadet. See peegeldab ettekujutisi inimesi ümbritsevast maailmast (igal inimesel on olemas oma ettekujutus , maailmapilt ümbritsevast).
Kuidas kujuneb?
Stiihhiliselt - tavaliste kogemuste baasil, triviaalsed elutõed.
Teaduslikult ehk siis ettekujutus mis basseerub teaduslikel teadmistel . Saadakse autoditaktiline e. iseõppimisega (ise loen , ise uurin), teaduslik maailmavaade võib kujuneda ka institutsionaalselt (maailmavaate kujundamisega tegelevad selleks seatud institutsioonid – lasteaed, kool jne).
Antiteaduslik maailmavaade – teatud institutisoonid tegelevad antiteadusliku maailmavaate loomisega . Infosulu abil nt (enamasti totalitaarses riigis et säitada oma reziimi ).
III) Filosoofiline mõtlemisviis – filosoofiline mõtlemine ehk siis kriitiline mõtlemine. (Enne filosoofilist mõtlemisviisi oli mütoloogiline mõtlemisviis,mis toetus müütidele (müüt on konkreetsem ajas ja ruumis, kui muinasjutt nt. trooja sõda – ajaloos olemas, Odüseuse kojusõit on ka geograafiliselt määratletud).
Filosoofia alguseks on hakatud pidama seda, kui inimesed hakkasid kriitiliselt suhtuma müütidesse (kahtlema). Üks esimesi kahtlejaid oli Kreeka mõtleja Xenophomes, kes ütles Inimesed on müüdid välja mõelnud ja enda näo järgi (sarnastena), tõenduseks lisas kui härg oskaks joonistada oleks tema jumal ka härja kujul nagu ta ise.
Mõtlemise analüütilisus. Filosoofia on teatud mõttekäikude analüüs. Saaab seostada loogikaga (mida alguses nimetati analüütikaks). Peab olema loogiline mõtlemine. Suunatud tõekindlatele teadmistele (loogiline).
Kolmas iseloomulik joon - filosoofiline mõtlemine on seotud üldistavatusega (üldistamine). Püütakse saada teadmisi eeskätt terviku kohta. Suunatud tervikule.
IV) Võib seostada moraalsete hoiakutega, moraalsete hoiakute kogum. Sellest kasvanud välja eetika . Mida peetakse õigeks, mida vääraks.
Filosoofia põhiprobleemid:
Neid jagatakse kolmeks (kolm põhiprobleemide tasandit):
I) Metafüüsiline tasand – (meta e. millegi järel) Füüsikale järgnev. Tulnud mõiste on Aristootelese käsikirjade uurimisest. Füüsikale järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Aristoteles ütles, et kõige tähtsam on see, mis on. On olemas olemise õpetus ehk ontoloogia . Need probleemid on ontoloogilised probleemid ehk olemise probleemid. Huvitas see, mis on arche (kreeka k) ehk alge. Ladina k on see principium üldnimetus aga Substants . Keskenduti sellele, mis on kõigile ühine – ühisosa leidmine. Alge pidi olema kõigile nähtustele ühine.
Metafüüsikud jagunesid kolme gruppi:
1) monism – ühe alge käsitlus. Nt. euroopa vanimaks mõtlejaks peetav Thales pakkus välja et selleks algeks (algelement) on vesi. Aristoteles kiitis teda, sest kõiges on vesi. Anaximenes pakkus aga, et selleks algeks on õhk. Seostas elu õhuga, kui õhku ei ole. Siis ei saa hakkama.
2) dualism – ehk kahe alge käsitlus. Nt. keha & hing. Materiaalne & vaimne, Aristoteles pakkus välja sisu & vorm. Räägitakse kahest algest.
3) Pluralism – on mitu alget. Peaks olema vähemalt kolm. Nt. Empedokles rääkis sellest, et maailm koosneb 4-jast juurest (4 juure käsitlus) – maa, õhk, tuli, vesi. Jõudis tippu Leukippose poolt loodud aatomiõpetusega ( atomism )– aatom on jagunematu (maailm koosneb jagunematutest osakestest – aatomitest).
II) Epistomoloogiline tasand - (sõnast kreeka k. episteme – teadmine) Tunnetamise probleemid. On olemas tunnetus õpetus e. gnoseoloogia .
Kuidas on võimalik tunnetada?

• Meeleline e. sensuaalne tunnetamine (nt haistmine, kuulmine , maitsmine). Sellise tunnetamise esindajaks oleks sakslane L. Feuerbach ja talle kuulub fraas „Sentio ergo sum!“ („ Tunnen , järelikult olen olemas!) „Der Mench ist was Er esst“. Meelelisel tunnetamisel on 2 puudust 1) meeleline tunnetamine on piiratud iseloomuga . (Nt silmapiiri taha ei näe, ei kuule hästi) 2) meeleline tunnetamine võib olla näiline – mitte tegelik. (Nt. inimene kellel amputeeritakse jalg võib ikka tunda jalavalu).
  
• Mõistuslik e. ratsionaalne tunnetamine – basseerub mõtlemisel. On olemas filosoofiline vool ehk ratsionalism . mille rajakaks oli prantslane R. Descartes „ Cogito ergo sum!“ („Mõtlen, järelikult olen olemas!“).
  
• Kogemuslik e. empiiriline tunnetamine – Tunnetamine basseerub kogemusel (Tean, olen kogenud). On olemas selline filosoofiline vool empirism – õpetus, kus tunnetus basseerub kogemusele. Selle rajajaks peetakse inglast J. Locke. „ Tabula rasa“ ehk „Puhas leht“. Inimene sünnib puhta lehena, kuhu hakatakse elu jooksul kirjutama kogemusi. A priori - kogemusele eelnevad teadmised.
  
• Irratsionalistlik tunnetamine – e. mitte mõistuslik tunnetamine. Basseerub alateadvusel e. intuitiivne tunnetamine ( vaistlik , intuatsioonil põhinev). Esindajaks sakslane A. Schopenhauer, tema märksõnaks on eeskätt tahe ( saksa k. Der Wille). Tahe - on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Sellega on seotud psühhoanalüüs – mille rajajaks on juudi soost mõtleja S. Freud . Psühhoanalüüs – võeti, kui ravimeetodit. Seansidega püüti ravida hüsteerikuid, ja igasugustes kompleksides vaevlevaid inimesi. 5-6 tundi rääkis patsient Freusiga kõigest, ka intiimsest. Enne psühhoanalüüsi seansi prooviti inimesi ravida hüpnoosiga. Psühhoanalüüs muutus ka filosoofia ühes koostisosaks, eeskätt irratsionalismi kaudu. Oluline koht on alateadvusel Freud rõhutas et igasuguste komplekside ja inimeste käitumise taga on tema alateadvuse konflikt tegelikuse või reaalsusega. (Nt. võimuinstinkt, domineerimine – keda kamandada kui oled kojamees. Luuda?) Sublimatsioon – inimene sublimeerub e. inimene realiseerib ennast võimendatult selles fääris, mis on talle kättesaadav/avatud selle sfääri arvel mis on talle kättesaamatu (Nt isiklik elu puudub - töönarkomaan). Psühhoanalüüsi ei tunnustatud, õeldi et need on lääne inimeste haigused. Nõukogude inimene on igatepidi terve.
  
• Religioosne tunnetamine – Filosoofia on toetunud relogioonile, kõrgpunktiks oli keskaeg (filosoofiat samastati kristliku religiooniga). Religiooni mõiste tuli käibele antiik ajal. Religio (Tulnud verbist religere – taas ühendama, siduma) võttis kasutusele Rooma poliitik, konsul , kõnemees M. T. Cicero . Religioone tunnetamine basseerub ilmutusel (ladina k. revelatio). Ilmutuse all mõeldakse seda kui inimese jaoks avatakse midagi seni varjatut, seninägematut (nagu tõstetakse kate üles), mida inimene ei ole ise võimeline avama - toimub ilmustuslikult nt mingi sündmuse näol, mingusuguse sõna näol, nt unenäos (ilmutavad end juba surnud inimesed). Näide piiblist (Uus Testament ): Ilmutus mis tabas apostel Paulust – Tamaskuse teel küsis et miks sa mind piinad ja siis taevast vastati „Mina olen Issand “ ja siis ta ühines kohe usuga.
  

F. Schleiermacher tõi välja 3 religiooni parameetrit: 1) religioosne tunne (Das Gefühl) – inimene tunneb sõltuvustunnet 2) mõistus – on olemas mitmesugused religioossed teooriad, mis on mõistuse poolt toodetud. 3) tahe – realiseerub religioosses käitumises, rituaalses käitumises. (nt palvetamine, paastumine ).
U. Masing on Schliermacheri fänn, pooldaja Eesti teoloog. Uku Masingul on olemas oma tõlgendamine „religioon on inimese suhe lõputuga“.

• Teaduslik tunnetamine e. positivistlik – on olemas filosoofilinevool positivism . Rajajaks prantsuse A. Comte (tema raamat „Positiivse filosoofia kursus “). Tunnetamisele basseerub, teaduslikel teadmistel. Ta on ka sotsioloogia teaduse rajaja. Teadus – tõestatud teadmine (tõestamine toimub eksperimentide näol, katsed). Inglane T. Bacon – eksperimentaal meetodi sissetooja filosoofiasse . Eksperimendid jagunevad kaheks: 1) viljarikkad eksperimendid – suunatud mingile konkreetsele tulemusele. Katse tulemuseks peab olema mingi konkreetne vili. Rakendusliku iseloomuga 2) valguse rikkad eksperimendid – suunatud teadmistele. Valgustavad inimestest, annavad teadmisi. Vundamentaalne.
  

Revolutsioon teaduses – kardinaalne, põhjalik põõre. 17. sajandil toimus teaduslik revolutsioon. Revolutsionäärid olid: A. Newton, K. Calilei (helios, leidur – päikesesüsteem).
III) Aksioloogiline tasand – ( axios e. väärtus) Põhiprobleemides on seotud väärtustamisega. Mida pidada õigeks ja mida vääraks. Üks väärtustamise objekt võiks olla „elu“. (Elu võib võrrelda kingitusega, mille kingib isa-ema). Filosoofiline kirjanik A. Camus – leidis et elu ei ole elamist väärt, sest see on absurdne (Sisyphodose müüt - kivi mäkke lükkamine). Camus väärtustas hooopis suitsiidi (suicide). A.H. Tammsaare „Kõrboja peremees “ – Katku Villu lasi end maha ja isa ütles et esimene mehe tegu. Mida pidada moraalseks? Eetiline relativism (relatiivne ehk suhteline). Ühes kultuuris on mingi tegu moraalne, aga teises kultuuris sama asi amoraalne (ebamoraalne). Poliitiline filosoofia – demokraatia väärtustamine ( demos + kratos e. rahva võim) USAs on need väga väärtustatud, aga nt Vana-Kreeka filosoof Platon ei väärtustanud demokraatiat, et see on kõlbmatu valitsemisvorm, tema väärtustas hoopis aristrokaatriku valitsemisvormi.
Idamaade filosoofilised vaated
Miks idamaad esimesena käsitleda?
1) Suurem osa neid iidseid tsivilisatsioone e. kõrgkultuure on pärit idamaadest. (Vana-Egiptuse kõrgkultuur, Mesoptaamia, Pabüloonia, Vana-India, Vana-Hiina).
2) Religioon. Kõik kolm maailma usundit on tulnud idamaadest ( Budism , Kristlus , Islam ). Ka hinduism , judaism . Budism – Vanim usk, Nepali territooriumil sündis Buda (PõhjA-India). Kristlus – Kristus sündis Lähis-idas, Vahemere idakaldal. Rooma impeeriumi idaosas. Islam – Koraan „ Allah on ülekõige“. Pärit on araabia poolsaarelt. (Saudi Araabia linn Meka).
3) Riiklus . Vanimad riigid on pärit Mesopotaamia alalt . Nt Sumerid , Akad. Neljandal aasta tuhandel enne Kristlust tekkisid esimesed riigi moodustused – linnriigid. Vaated riigile on osa poliitilisest filosoofiast.
4) Looduslikud klimaatilised tingimused. Kliima mõju inimeste mõtlemisele, vaadetele – kuum kliima. Inimene ei ole kuumas kliimas eriti aktiivne, pigem passiivne ja sellest tulenevalt inimene omab psühholoogiliselt tüübilt introvert (sissepoole põõratud). Lääne omad on ekstroverdid. Immanentne õpetus idamaas, läänes on transsendentne.
5) Idamaad on riisikasvatus piirkonnad – kõige tihedemalt asustatud (Hiina, India). Inimesed peavad olema väga tasakaalukad, sallivad, tolerantsed, tuleb hoiduda vägivallast. Tuleb aidata üksteist
6) Aja käsitlus on erinev. Läänes on lineaarne aeg –ühe suunaline millel on algus ja lõpp. Aeg maailma loomisega e. genesis . (Jumal lõi maailma 6 päevaga). Aeg lõppeb maailma lõpuga e. apocalypsis.
Idas aga on aja käsitlus tsükliline – toimub pidev uuesti sündide ahel e. sansara - läänes teatakse seda nime all reinkarnatsioon – uuesti sünd sama liigi esindajana või siis Transmigratsioon teise liigi esindajana. Hing on surematu.
Pythagoras uskus hindede rändamisse. Ei tohi kunagi koera lüüa, sest koera valu niutsatusest võib ära tunda oma surnud sõbra hääle.
Vana india õpetused:
Filosoofilised õpetused jagunevad kaheks: 1) Ametllikud õpetused – tunnustab kasti süsteemi( induism ), toetusid pühadele tekstidele/raamatutele 2) Mitte ametlikud õpetused – ei tunnusta kastisüsteemi (budism). Ei tunnistanud vedasid (pühad tekstid).
Jagunevad, sest a) suhe kastisüsteemiga (e. varna ) – seisuslik ühiskond. Jaguneb keeruliselt, 3000 kasti – erinevat seisust . Ametlikud õpetused tunnustavad kasti korda (indusim). b) Suhe pühade raamatudega (e. veda -desse). Osa neist teksdidest on filosoofilised tekstid (e. upanisadid).
Hinduismi filosoofiliseks aluseks on 6 filosoofilist voolu:
1) mimansa – teadmiste aluseks peetakse meelelist taju
2) sankja – dualism e. kaks alget. Need alged on algeline & vaimne.
3) njanja – inimese kannatustest vabastamine
4) jooga – meditatsioon, kehalised harjutused.
5) vedanta – ümber kehastumine (hinge pidev ümberkehastumine)
6) vaisesika – erinevuse kategooria
Hinduism on sünkretism-tlik- ühes õpetuses esinevad erinevad õpetused (on ühinenud erinevad õpetused).
monoteism – ainult üks jumal. Nt Islamis – Allah. Judaism – Jafe.
polüteism – jumalaid on mitu. Nt Antiik Kreeka.
panteism – jumal on kõikjal. Jumal on loodusega kokku sulanud/samastunud. Nt lehe sahinas, tuule kohinas.
deism – jumal on ainult looja. Nagu Montare ültes, jumal on suur kujundaja. Kui jumal on maailma loonud, siis asi läheb omasoodu edasi.
Ateism – jumala eitaja ( ateist ). Võivad olla tolerantsed (ise ei usu, aga las teine usub) või siis võitlev ateist (ise ei usu ja teistel ka ei luba uskuda .).
Raha – loomine, säilitamine
3.