Ahto Mülla - Filosoofia kogu aine konspekt (7)

FILOSOOFIA – (Ahto Mülla)
Hindeline arvestus (2 põhiülesannet 1)ainetöö 2)kontrolltöö 10 küsimust lünk-, tulp jne test + iseseisev lugemine ja loengu materjalid. Ainetöö tähtaeg nädal enne õppetöö lõppu.
Läbi lugeda I.Meos „ Kaasaja filosoofia“, E. Saarinen „Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest“. (Antiikklassikud lk 9-74). + lisamaterjalid mis tunnis antakse.
Ainetöö teemal „Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski teostes“:
20lk miinimum, 25-30lk optimaalne.
Sisukord - nummerdatud
Sissejuhatus 1/10 kogu töö mahust – autori köögipool. Millistele allikatele toetusin, milliseid olulisemaks pean (miks?), oma probleemid mis on tekkinud, raskused, töö struktueerimine (miks just nii?)
3-4 ptk. Autori enda poolsed hinnangud ka (kuidas allikaid käsitleb jne).
Kokkuvõtte – aktuaalsuse tähendus
Kasutatud allikad ( alfabeetiline ). Ajakiri akadeemia (vähemalt kolm allikat)
Lisad – tabelid , skeemid , fotod
Vead mis esinevad: artikli pealkiri ja selle autor (perioodikas). Ajakiri akadeemia. Kolmveerand materjalidest peaks olema originaal dokumendid (mitte internet ). Viitetehnika kasutamine – faktid, tsitaadid peaks olema viidatud . (viidata lehekülje all numbritega).
Teemale: Kuritöö ja karistus, retsensioonid , mingi idioot ...
Filosoofia määratlemine:
1) Sokrates ütles, et tarkuse armastus (phileo sophia ). „Ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea“.
2) J. G. Fichte (Saksa k. Wissenschaftslehre e. teadusõpetus). Filosoofia annab alusteadmised, millele basseeruvad spetsiifilised teadmised. Teadmistealus.
3) D. Hume – Inglane. filosoofia on teadusteisand.
I) Filosoofia on omamoodi elupõhimõttete kogum, mis on igal inimesel olemas (igal inimesel omad põhimõtted, oma elufilosoofia).
II) Filosoofiat võib võtta ka kui teatud maailmavaadet. See peegeldab ettekujutisi inimesi ümbritsevast maailmast (igal inimesel on olemas oma ettekujutus , maailmapilt ümbritsevast).
Kuidas kujuneb?
Stiihhiliselt - tavaliste kogemuste baasil, triviaalsed elutõed.
Teaduslikult ehk siis ettekujutus mis basseerub teaduslikel teadmistel . Saadakse autoditaktiline e. iseõppimisega (ise loen , ise uurin), teaduslik maailmavaade võib kujuneda ka institutsionaalselt (maailmavaate kujundamisega tegelevad selleks seatud institutsioonid – lasteaed, kool jne).
Antiteaduslik maailmavaade – teatud institutisoonid tegelevad antiteadusliku maailmavaate loomisega . Infosulu abil nt (enamasti totalitaarses riigis et säitada oma reziimi ).
III) Filosoofiline mõtlemisviis – filosoofiline mõtlemine ehk siis kriitiline mõtlemine. (Enne filosoofilist mõtlemisviisi oli mütoloogiline mõtlemisviis,mis toetus müütidele (müüt on konkreetsem ajas ja ruumis, kui muinasjutt nt. trooja sõda – ajaloos olemas, Odüseuse kojusõit on ka geograafiliselt määratletud).
Filosoofia alguseks on hakatud pidama seda, kui inimesed hakkasid kriitiliselt suhtuma müütidesse (kahtlema). Üks esimesi kahtlejaid oli Kreeka mõtleja Xenophomes, kes ütles Inimesed on müüdid välja mõelnud ja enda näo järgi (sarnastena), tõenduseks lisas kui härg oskaks joonistada oleks tema jumal ka härja kujul nagu ta ise.
Mõtlemise analüütilisus. Filosoofia on teatud mõttekäikude analüüs. Saaab seostada loogikaga (mida alguses nimetati analüütikaks). Peab olema loogiline mõtlemine. Suunatud tõekindlatele teadmistele (loogiline).
Kolmas iseloomulik joon - filosoofiline mõtlemine on seotud üldistavatusega (üldistamine). Püütakse saada teadmisi eeskätt terviku kohta. Suunatud tervikule.
IV) Võib seostada moraalsete hoiakutega, moraalsete hoiakute kogum. Sellest kasvanud välja eetika . Mida peetakse õigeks, mida vääraks.
Filosoofia põhiprobleemid:
Neid jagatakse kolmeks (kolm põhiprobleemide tasandit):
I) Metafüüsiline tasand – (meta e. millegi järel) Füüsikale järgnev. Tulnud mõiste on Aristootelese käsikirjade uurimisest. Füüsikale järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Aristoteles ütles, et kõige tähtsam on see, mis on. On olemas olemise õpetus ehk ontoloogia . Need probleemid on ontoloogilised probleemid ehk olemise probleemid. Huvitas see, mis on arche (kreeka k) ehk alge. Ladina k on see principium üldnimetus aga Substants . Keskenduti sellele, mis on kõigile ühine – ühisosa leidmine. Alge pidi olema kõigile nähtustele ühine.
Metafüüsikud jagunesid kolme gruppi:
1) monism – ühe alge käsitlus. Nt. euroopa vanimaks mõtlejaks peetav Thales pakkus välja et selleks algeks (algelement) on vesi. Aristoteles kiitis teda, sest kõiges on vesi. Anaximenes pakkus aga, et selleks algeks on õhk. Seostas elu õhuga, kui õhku ei ole. Siis ei saa hakkama.
2) dualism – ehk kahe alge käsitlus. Nt. keha & hing. Materiaalne & vaimne, Aristoteles pakkus välja sisu & vorm. Räägitakse kahest algest.
3) Pluralism – on mitu alget. Peaks olema vähemalt kolm. Nt. Empedokles rääkis sellest, et maailm koosneb 4-jast juurest (4 juure käsitlus) – maa, õhk, tuli, vesi. Jõudis tippu Leukippose poolt loodud aatomiõpetusega ( atomism )– aatom on jagunematu (maailm koosneb jagunematutest osakestest – aatomitest).
II) Epistomoloogiline tasand - (sõnast kreeka k. episteme – teadmine) Tunnetamise probleemid. On olemas tunnetus õpetus e. gnoseoloogia .
Kuidas on võimalik tunnetada?

• Meeleline e. sensuaalne tunnetamine (nt haistmine, kuulmine , maitsmine). Sellise tunnetamise esindajaks oleks sakslane L. Feuerbach ja talle kuulub fraas „Sentio ergo sum!“ („ Tunnen , järelikult olen olemas!) „Der Mench ist was Er esst“. Meelelisel tunnetamisel on 2 puudust 1) meeleline tunnetamine on piiratud iseloomuga . (Nt silmapiiri taha ei näe, ei kuule hästi) 2) meeleline tunnetamine võib olla näiline – mitte tegelik. (Nt. inimene kellel amputeeritakse jalg võib ikka tunda jalavalu).
  
• Mõistuslik e. ratsionaalne tunnetamine – basseerub mõtlemisel. On olemas filosoofiline vool ehk ratsionalism . mille rajakaks oli prantslane R. Descartes „ Cogito ergo sum!“ („Mõtlen, järelikult olen olemas!“).
  
• Kogemuslik e. empiiriline tunnetamine – Tunnetamine basseerub kogemusel (Tean, olen kogenud). On olemas selline filosoofiline vool empirism – õpetus, kus tunnetus basseerub kogemusele. Selle rajajaks peetakse inglast J. Locke. „ Tabula rasa“ ehk „Puhas leht“. Inimene sünnib puhta lehena, kuhu hakatakse elu jooksul kirjutama kogemusi. A priori - kogemusele eelnevad teadmised.
  
• Irratsionalistlik tunnetamine – e. mitte mõistuslik tunnetamine. Basseerub alateadvusel e. intuitiivne tunnetamine ( vaistlik , intuatsioonil põhinev). Esindajaks sakslane A. Schopenhauer, tema märksõnaks on eeskätt tahe ( saksa k. Der Wille). Tahe - on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Sellega on seotud psühhoanalüüs – mille rajajaks on juudi soost mõtleja S. Freud . Psühhoanalüüs – võeti, kui ravimeetodit. Seansidega püüti ravida hüsteerikuid, ja igasugustes kompleksides vaevlevaid inimesi. 5-6 tundi rääkis patsient Freusiga kõigest, ka intiimsest. Enne psühhoanalüüsi seansi prooviti inimesi ravida hüpnoosiga. Psühhoanalüüs muutus ka filosoofia ühes koostisosaks, eeskätt irratsionalismi kaudu. Oluline koht on alateadvusel Freud rõhutas et igasuguste komplekside ja inimeste käitumise taga on tema alateadvuse konflikt tegelikuse või reaalsusega. (Nt. võimuinstinkt, domineerimine – keda kamandada kui oled kojamees. Luuda?) Sublimatsioon – inimene sublimeerub e. inimene realiseerib ennast võimendatult selles fääris, mis on talle kättesaadav/avatud selle sfääri arvel mis on talle kättesaamatu (Nt isiklik elu puudub - töönarkomaan). Psühhoanalüüsi ei tunnustatud, õeldi et need on lääne inimeste haigused. Nõukogude inimene on igatepidi terve.
  
• Religioosne tunnetamine – Filosoofia on toetunud relogioonile, kõrgpunktiks oli keskaeg (filosoofiat samastati kristliku religiooniga). Religiooni mõiste tuli käibele antiik ajal. Religio (Tulnud verbist religere – taas ühendama, siduma) võttis kasutusele Rooma poliitik, konsul , kõnemees M. T. Cicero . Religioone tunnetamine basseerub ilmutusel (ladina k. revelatio). Ilmutuse all mõeldakse seda kui inimese jaoks avatakse midagi seni varjatut, seninägematut (nagu tõstetakse kate üles), mida inimene ei ole ise võimeline avama - toimub ilmustuslikult nt mingi sündmuse näol, mingusuguse sõna näol, nt unenäos (ilmutavad end juba surnud inimesed). Näide piiblist (Uus Testament ): Ilmutus mis tabas apostel Paulust – Tamaskuse teel küsis et miks sa mind piinad ja siis taevast vastati „Mina olen Issand “ ja siis ta ühines kohe usuga.
  

F. Schleiermacher tõi välja 3 religiooni parameetrit: 1) religioosne tunne (Das Gefühl) – inimene tunneb sõltuvustunnet 2) mõistus – on olemas mitmesugused religioossed teooriad, mis on mõistuse poolt toodetud. 3) tahe – realiseerub religioosses käitumises, rituaalses käitumises. (nt palvetamine, paastumine ).
U. Masing on Schliermacheri fänn, pooldaja Eesti teoloog. Uku Masingul on olemas oma tõlgendamine „religioon on inimese suhe lõputuga“.

• Teaduslik tunnetamine e. positivistlik – on olemas filosoofilinevool positivism . Rajajaks prantsuse A. Comte (tema raamat „Positiivse filosoofia kursus “). Tunnetamisele basseerub, teaduslikel teadmistel. Ta on ka sotsioloogia teaduse rajaja. Teadus – tõestatud teadmine (tõestamine toimub eksperimentide näol, katsed). Inglane T. Bacon – eksperimentaal meetodi sissetooja filosoofiasse . Eksperimendid jagunevad kaheks: 1) viljarikkad eksperimendid – suunatud mingile konkreetsele tulemusele. Katse tulemuseks peab olema mingi konkreetne vili. Rakendusliku iseloomuga 2) valguse rikkad eksperimendid – suunatud teadmistele. Valgustavad inimestest, annavad teadmisi. Vundamentaalne.
  

Revolutsioon teaduses – kardinaalne, põhjalik põõre. 17. sajandil toimus teaduslik revolutsioon. Revolutsionäärid olid: A. Newton, K. Calilei (helios, leidur – päikesesüsteem).
III) Aksioloogiline tasand – ( axios e. väärtus) Põhiprobleemides on seotud väärtustamisega. Mida pidada õigeks ja mida vääraks. Üks väärtustamise objekt võiks olla „elu“. (Elu võib võrrelda kingitusega, mille kingib isa-ema). Filosoofiline kirjanik A. Camus – leidis et elu ei ole elamist väärt, sest see on absurdne (Sisyphodose müüt - kivi mäkke lükkamine). Camus väärtustas hooopis suitsiidi (suicide). A.H. Tammsaare „Kõrboja peremees “ – Katku Villu lasi end maha ja isa ütles et esimene mehe tegu. Mida pidada moraalseks? Eetiline relativism (relatiivne ehk suhteline). Ühes kultuuris on mingi tegu moraalne, aga teises kultuuris sama asi amoraalne (ebamoraalne). Poliitiline filosoofia – demokraatia väärtustamine ( demos + kratos e. rahva võim) USAs on need väga väärtustatud, aga nt Vana-Kreeka filosoof Platon ei väärtustanud demokraatiat, et see on kõlbmatu valitsemisvorm, tema väärtustas hoopis aristrokaatriku valitsemisvormi.
Idamaade filosoofilised vaated
Miks idamaad esimesena käsitleda?
1) Suurem osa neid iidseid tsivilisatsioone e. kõrgkultuure on pärit idamaadest. (Vana-Egiptuse kõrgkultuur, Mesoptaamia, Pabüloonia, Vana-India, Vana-Hiina).
2) Religioon. Kõik kolm maailma usundit on tulnud idamaadest ( Budism , Kristlus , Islam ). Ka hinduism , judaism . Budism – Vanim usk, Nepali territooriumil sündis Buda (PõhjA-India). Kristlus – Kristus sündis Lähis-idas, Vahemere idakaldal. Rooma impeeriumi idaosas. Islam – Koraan „ Allah on ülekõige“. Pärit on araabia poolsaarelt. (Saudi Araabia linn Meka).
3) Riiklus . Vanimad riigid on pärit Mesopotaamia alalt . Nt Sumerid , Akad. Neljandal aasta tuhandel enne Kristlust tekkisid esimesed riigi moodustused – linnriigid. Vaated riigile on osa poliitilisest filosoofiast.
4) Looduslikud klimaatilised tingimused. Kliima mõju inimeste mõtlemisele, vaadetele – kuum kliima. Inimene ei ole kuumas kliimas eriti aktiivne, pigem passiivne ja sellest tulenevalt inimene omab psühholoogiliselt tüübilt introvert (sissepoole põõratud). Lääne omad on ekstroverdid. Immanentne õpetus idamaas, läänes on transsendentne.
5) Idamaad on riisikasvatus piirkonnad – kõige tihedemalt asustatud (Hiina, India). Inimesed peavad olema väga tasakaalukad, sallivad, tolerantsed, tuleb hoiduda vägivallast. Tuleb aidata üksteist
6) Aja käsitlus on erinev. Läänes on lineaarne aeg –ühe suunaline millel on algus ja lõpp. Aeg maailma loomisega e. genesis . (Jumal lõi maailma 6 päevaga). Aeg lõppeb maailma lõpuga e. apocalypsis.
Idas aga on aja käsitlus tsükliline – toimub pidev uuesti sündide ahel e. sansara - läänes teatakse seda nime all reinkarnatsioon – uuesti sünd sama liigi esindajana või siis Transmigratsioon teise liigi esindajana. Hing on surematu.
Pythagoras uskus hindede rändamisse. Ei tohi kunagi koera lüüa, sest koera valu niutsatusest võib ära tunda oma surnud sõbra hääle.
Vana india õpetused:
Filosoofilised õpetused jagunevad kaheks: 1) Ametllikud õpetused – tunnustab kasti süsteemi( induism ), toetusid pühadele tekstidele/raamatutele 2) Mitte ametlikud õpetused – ei tunnusta kastisüsteemi (budism). Ei tunnistanud vedasid (pühad tekstid).
Jagunevad, sest a) suhe kastisüsteemiga (e. varna ) – seisuslik ühiskond. Jaguneb keeruliselt, 3000 kasti – erinevat seisust . Ametlikud õpetused tunnustavad kasti korda (indusim). b) Suhe pühade raamatudega (e. veda -desse). Osa neist teksdidest on filosoofilised tekstid (e. upanisadid).
Hinduismi filosoofiliseks aluseks on 6 filosoofilist voolu:
1) mimansa – teadmiste aluseks peetakse meelelist taju
2) sankja – dualism e. kaks alget. Need alged on algeline & vaimne.
3) njanja – inimese kannatustest vabastamine
4) jooga – meditatsioon, kehalised harjutused.
5) vedanta – ümber kehastumine (hinge pidev ümberkehastumine)
6) vaisesika – erinevuse kategooria
Hinduism on sünkretism-tlik- ühes õpetuses esinevad erinevad õpetused (on ühinenud erinevad õpetused).
monoteism – ainult üks jumal. Nt Islamis – Allah. Judaism – Jafe.
polüteism – jumalaid on mitu. Nt Antiik Kreeka.
panteism – jumal on kõikjal. Jumal on loodusega kokku sulanud/samastunud. Nt lehe sahinas, tuule kohinas.
deism – jumal on ainult looja. Nagu Montare ültes, jumal on suur kujundaja. Kui jumal on maailma loonud, siis asi läheb omasoodu edasi.
Ateism – jumala eitaja ( ateist ). Võivad olla tolerantsed (ise ei usu, aga las teine usub) või siis võitlev ateist (ise ei usu ja teistel ka ei luba uskuda .).
Raha – loomine, säilitamine
3. peajumal shiiba – hävitaja, kujutatakse tantsijana
BUDISM (Indias)
– mitteametlik õpetus. Ei aksepteeru kasisüsteemi. Ei ole seotud ka veda-dega. Budismi rajaja Budast (tõlkes virgunu) Siddhata (hiljem Gautama ) prints, troonipärija ühes Põhja-India vürsti riigis), kes lahkus kodus täismehena ja pereisana 29 aastaselt, et leida vastus küsimusele „Miks inimesed kannatavad?“. Kui ta oli 7 aastat ringi rännanud, siis talle tundus, et ta teab vastust. Hiljem sai nime Buda e. virgunu.
4 budistliku õilsat tõde materjalist:
1) elu on kannatus – inimese ilmaletulek on sünnitajale kannatus. Kired, vananemine , surm
2) kannatustel on oma põhjus – elujänu, meelelisus kirgede jägi
3) Kannatusest on võimalik vabaneda –
4) Kannatustest vabanemine toimub kirgede kadumise, elujanu kadumise tõttu aga selleni viib 8 osaline tee (lehelt) ehk nagu 8 voorust .
8 voorust, et vabaneda kannatusest :
1) õige vaade – inimene on omaks võtnud, ta tunnistab seda 4ja õilsat tõde.
2) õige mõtte – õige mõtlemine, sellien mõtlemine kus mõtetes ei sisaldu kurjust .
3) peab olema õige kõne - ei ole ebasõbralikke sõnu, ei tohi olla kuulujutte , ropendamist, tühja loba
4) õige tegutsemine – tegutsemises puudub varastamine, ei tohi tappa, ei tohi abielu rikkuda
5) õige eluviis – ei olda sellises ametis, mis põhjustab vere valamist. Nt lihunik, timukas
6) õige püüdlemine – mediteerimisega välditakse halva meeleolu, mõttete tekkimist
7) õige tähelepanu/teadlikus – meditatsiooniga tunnetakse täielikult oma keha ja oma emotsioone , tundeid valitsetakse
8) õige keskendumine – meditatsiooni abil hoidutakse igasugustest hirmudest, foobiatest, kahtlustusest, loidudest.
Kui see 8 osaline tee on läbitud, siis jõutakse eesmärgile – kannatustest vabanemine, mida seostatakse „nirvana“ seisundiga . Nirvana – kannatustest vabanemine, tõlkes kustumine.
Karma – iga tegu saab tasutud , kõik mis sa teed , tuleb sulle endale tagasi. Sansara – uuesti sünd.
Pärast Buda surma 486 e.Kr (80 aastaselt) toimus Budismi jagunemine 2-ks põhisuunaks:
Hinajaana – e. geograafiliselt lõuna poolne budism. (Taga-India jne) . Püüab väga täpselt jälgida algbudismi. Vundamentaalne budism.
Mahajaana – e. geograafiliselt põhjapoolsem (India põhjaosa, Hiina, Mongoolia, Koera jne jõudis välja Jaapanisse ). Tunnuseks budismi vabam tõlgendamine, rohkem on mõju avaldanud kohalikud kultuurid. Mahajaanast on välja kasvanud ka Tiibeti budism e. lamaism, läänes on levinud aga sellest välja kasvanud zenbudism.
Satoori – e. kirgastumine, inimene tunneb end universumi ühe osana.
Eesti ja budism:
Kõige kuulsam Eesti budist Vend Vahindra (Karl Tõnison). Läti budistlik piiskop. Ta oli ilmselt Põltsamaalt pärit, 1. maailmasõjas oli rindel ja siis kasutati mürkgaasi. Vahindra sai kannatada gaasist, kui sõda lõppes siis ta siirdus Birmasse ja õppis seal Budismi. Tuli tagasi ja hakkas seda levitama Eestis. Paljajalu jooksis hobustega võidu, rahvas tuli vaatama ja pärast jooksu peeti budismi kõne. Ta leidis omale ka jüngri(mõttekaaslase) Ashin Ananda.
Ashin Ananda - (kodaniku nimega F.V.Lustig) oli Narvast, kodune keel saksa k. Valdas palju keeli, luuletas, muusik . Eesti budistlik piiskop. Mõlemad on maetud Birmasse ehk praegusesse Swedagoni.
Uku Masing - on kirjutanud raamatu Budismist.
L. Mäll -
Peeter Vähi – helilooja , muusik „Vitamiin“ klahvpilli mängija. Moodustas eesti Budistliku Liidu.
Vello Väärtnõu - hakkas läänemaal rajama Budistliku templit, pälvides võimude pahameele. Tänu sellele sunniti ta maalt välja Rootsi.
DZAINISM (Indias)
– teine mitte ametlik õpetus Vanas-Indias. Nimetus on tulnud rajaja hüüdnimest Dzina (e. võitja), mehe pärisnimi oli Vardhamann Mahavaraa. 2 põhitunnust:
1)Dzainism rõhutab filosoofilist pluralismi – maailm koosneb paljudest algetest . Nendeks algeteks on tattva-test. Nendest olulisemaks peetakse hinge. 2)Ahimsa – mitte vägivaldne. Hoidutakse lahtise tule tegemisest, et mõni putukas ei saaks kannatada lennates.
Dzainismi mõju on olnud väga tugev India riigi rajaja õpetusele M. Gandhi. Tema õpetust teatakse ka Gandhismi nime all. Tuleb võidelda rõhujate vastu mitte vägivaldsete meetoditega (Rõhujate all mõeldi Briti ülemvõimu Indias - asumaad). Gandhismile on mõju avaldanud Dzainism.
KONFUZISM (Hiinas)
Kong Fuzi . Hiinas üle 2000 aasta oli ametlik õpetus, tuli elada nende vaadete järgi.
Kong Fuziuse vaadetest on peaidee – kõik on ettemääratud. Inimesest mitte midagi ei sõltu. Kõik on taevas paika pandud ja see on ka põhjus miks ta meeldis keisrivõimune ja tegi sellest riigi ametliku ideoloogia (selle idee järgi oli ka valitseja juba ette määratud). Seda nimetatakse ka võimufilosoofiaks (annab keisri võimule seaduslikuse).
Konfuzism pidas ka kihistumist paratamatuks (üks on rikas ja teine vaeve). Trööstis sellega vaeseid, et vaene ei ole ise oma vaesuses süüdi.(usk lohutas). Õpetus omandas religiooni tähenduse selle lohutamisega. (rahvusreligioon).
Moraalsed põhimõtted- lojaalne keisrile, empaatia põhimõtted, käitumistavadest ja traditsioonidest kinni pidamine, - see tagab ühiskonnas harmoonia . Vanemate austus (vanemaid tuleb leinata – 3a tuleb käituda nii, nagu oleks vanemad veel elus). Inimlikkus – õilis inimene on inimlik. Perekond on oluline. Rõhutas hariduse suurt tähtsust ja tahtis et iga hiinlane ükskõik kui vaene peaks saama hariduse.
Hiinast sai kõrgkultuuriga maa, kui iga hiinlane pidi olema koolitatud. Tänu sellele on Hiinast tulnud püssirohi, paber (esimene paberraha hiinast), kompass, suur hiina müür on kaasaaegne maailma-ime.)
17.09 puudu
JUDAISM:
Juudi vaenulikud allikad:

• Kommunism. Nõukogude võimu kehtestamise järel 1917. Esimesel liidrid olid valdavalt juudi pärit olu ( Lenin ei olnud klassikaline juut ). Lenini järel tähtsuselt 2. mees parteis oli L. Trotski oli juut.
  
• Inimlik kadedus – oldi kadedad, et juudid olid edukad ja rikkad. Eduka inimese puhul jälgiti tema näojooni kasvõi rohkem, et kas seal on juudi rasssi tunnuseid.
  

Juudid jäid rahvusena püsima, isegi siis , kui olid 2000 aastat maailmas laiali paisatuna. Miks?
1) judaismi reeglite täitmine – juutide identideedi (enesemääratlemise) alusaks sai. Juuti kes usku vaetas,ähvardas juudi kogukonnast välja heitmine .
2) Verepuhtuse säilitamine – juudid hoidusid segaabieludest. Juut abiellus juudiga. Arvati et segaabielud viivad rahva hääbumiseni.
3) Juudid on kokkuhoidlikud – ühiskäendus on tugev (kui juut sai jalad alla, siis ta aitas oma rahvuskaaslast), kokkuhoidmine ja ühtekuuluvust. Edasi püüdlikus, hea haridus , Edukad maletajad, äris jne.
4) sionism – juudi rahvuslik vabadusliikumine. Juutide ärkamisaeg. Rajajaks Austria-Ungaris tegutsenud juudi soost ajakirjanik T. Herzl – teda mõjutas üks skandaalne kohtuprotsess Prantsusmaal, mida ta ajakirjanikuna pidi kajastama (Üks prantsuse juudist sõjaväe ohvitser A. Dreytus keda süüdistati riigi reetmises, et andis dokumente teistele riikidele. Mõisteti õigeks. Aga see tekitas siiski Prantsusmaal laine, et „juudid minema“) – ta oli shokeeritud, et vanal demokraatlikul maal võib puhkeda selline juudi vastane vaenulaine. Juudid ei ole kuskil kaitstud, et tuleb luua juudi rahvusriik, kus ei ole antisemitismi. Ta kirjutas raamatu „Juudi riik“.
Riigi loomiseks: 1) tuli teha suur riikide juures lobitööd, et teha selgeks et see riik on vajalik (Inglismaad peeti oluliseks liitlaseks) 2) tuli luua kõikjal kus juudid asususid sionistlikud organisatsioonid (see andis aluse juute süüdistada ülemaailmses vandenõus kuna nad hakkasid oma organisatsioone looma) 3) tuli luua selliseid näidis põllumajanduslike majandeid (õppefarme), et õpetada juute taas tegelema põllumajandusega ja harjutada elama juute taas kibuts-is (juudi külakogum).
14. mai 1948 sai asi tõeks – kuulutati välja Iisraeli riik.

• Juutide ajaarvamine: Juutide üheks kultuuri aluseks on nende kalender. Juutide ajaarvamine algab Piibli järgi maailma loomisega aastast 3671 e. Kr. Neil on kuu-päikse kalender, kus toimub Kuu kindlate faaside kordumine. Nende aasta algus on liikuv püha (september või oktoobris ).
  
• Juutide eetika – selle aluseks on Moosese (e. seaduseandja) seadused. 10 käsku, mille Mooses sai Siinai mäel kus Jumal andis talle need käsud. Moosese seadustele toetub ka Kristlaste 10 käsku.
  
• Toora – seadus. Judaismi põhitermin. Toora sisaldab neid reegleid, mida juudid peavad täitma. Kokku 613 käitumise juhist (248 neist on käsud ja 365 on keelud). Toora osa on talmud ( seletused )
  
• Talmud - juudi kirjatundjate ehk rabide poolt kirja pandud seletused(kommetaaarid) Toorale: Juhised kuidas jumala teenistust läbi viia, pühi pidada.
  
• Juudid palvetavad 3x päevas. Oma kindlad reeglid (nt ei tohi palvetada peegli ees, abielu naise vastas, kelle juuksed ei ole kaetud, enne palvust ei tohi süüa jne – täpsed reeglid)
  
• Kindlad reeglis mis dikteerivad mida tohib süüa ja mida mitte. Toit jaguneb kaheks 1) keelatud - Roomajaid, putukaid ei tohi. 2) lubatud (Kosher) – loomadest tohib süüa aind selliseid, kes mäletsevad ja kelle sõrad on lõhestunud (siga, jänes, kaamel ei tohi). Kaladest tohib süüa neid kellel on uimed ja soomused ( angerjas , silmud, krabid , vähid ei tohi). Lindusest ei tohi süüa neid kellel on röövlinnu nokk , küünised ( kajakad ei tohi). 3) Neutraalsed toidud – kanamuna , leib ( noaga millega lõigatakse leiba, ei tohi lõigata liha)
  

Kindel tapmis viis ja loomi tohib tappa ainult eri väljaõppe saanud inimene (kindlasti judaist) ja et kaasneks võimalikult vähe verd. Veri tuleb lihast eemaldada. Ei tohi süüa koos liha ja piima toite samal söögiajal, vahe peab olema vähemalt 6h. Nõud peavad olema erinevad (erinevates kappides).
Alkohol ei ole keelatud, aga peab olema juutide endi tehtud.

• Sabat – juutide iga nädalane religioosne püha, algab reede õhtul jumala teenistusega. Juudid laupäeval tööd ei tee.
  

ANTIIKFILOSOOFIA TEKKIMINE:
VANA- KREEKA:

• Vana-Kreekat loetakse Euroopa filosoofililse mõtte hälliks.
  
• Mõiste „filosoofia“ on tulnud sealt.
  
• Idamaade mõju Vana-Kreekale. Tekkisid kontaktid Vahemere piirkonnas. Hingede rändamine. Kreeklaste kiri (tähestik) tuli ka Foeniiklastelt (tänapäeva Liibanon ), mida arendati.
  
• Oma mütoloogia. Omad ideelised allikad.
  
• Vana-Kreeka filosoofia tekkis kolme lainena: 1) Väike-Aasias e. Kreekas ja Idas vastu Eguese merd 2) teine laine tekkis Lõuna.-Itaalias e. teisel pool Iionia merd 3) Metropolis e. Kreekas endas kus hakkas esile kerkima Ateena.
  

I Antiikfilosoofia kujunemine – Esimene periood on filosoofia kujunemine. Kuidas maailm toimib. Maailm on keskel. Seda perioodi nim ka kosmoloogiliseks perioodiks (kosmoss e maailm).
II Klassikaline – on antropotsentristlik periood (antropo-inimene), tegeldakse inimese probleemidega. Inimene on keskel (uurimisobjektiks).
III Hellenismi ajastu filosoofia – Hilis-Kreeka ajastu vaadete ühendamine, kujunevad terviklikud süsteemid.
Vanimad koolkonnad :
I Miletose koolkond
Seotud esimese perioodiga. Selle per mõtlejad tegelevad maailmaga , selle uurimisega, mis on maailma alge jne, kuidas tekkis/toimib.
Esindajad:

Thales:

• Loetakse vanimaks Euroopa mõtlejaks (esimene teadaolev filosoof)
  
• Tegeles mitmete teadustega: matemaatik-mõõtis Egiptuses ära püramiidide kõrguse varju abil; astronoom -ennustas ette päikesevarjutuse (28. mai aastal 585 eKr), mida loetakse vanimaks Euroopa hüpoteesiks.
  
• Pakkus algeks vett: on pidevas liikumises, kui muud asjad võivad hävida, siis alge (vesi) ei hävi, rõhutas ka seda, et vesi on kosmoloogiline aine (maailma element, vett on palju).
  
• Ettekujutus maast: maa on lame/kettataoline taldrik , mis ujub vees, kui vesi lainetab, siis see toob kaasa maavärinad (ürgvee lainetamine).
  
• Esimesed moraalifilosoofilised tõekspidamised – “Inimene pea piiri!”
  

Anaximandros 7. sajandist

• Thalese õpilane
  
• Tõi välja aine omadused. Tema põhitermin – apeiron (lõputu, piiratu). Aine ise on ebamäärane, ei too ainet välja; liigub.
  
• Gnomon e päikesekell, mis meenutab varrast. Varda kaudu näitas ajkulgu
  
• Peetakse vanimaks teadaoleva fil teose “Loodusest” autoriks -üksikud fragmendid /osad säilinud, seega autentne .
  
• Pakub välja, et inimene on tulnud kalast (tema inimese geneesi variant)
  
• Maa tema jaoks silindrikujuline, õhus.
  

Anaximenes

• Anaximandrose õpilane
  
• Ürgaineks on õhk-see on lõputu, piiritu, liigub.
  
• Maa tema jaoks taldrik, mis hõljub õhus, õhk seostub eluga
  
• Hakkab rääkima juba hingest ja see õhk seostub hingega (õhk sama, mis hing)
  

Herakleitos

• Pärit Efesosest
  
• Mitu hüüdnime: tume-paljud tema vaadetest jäid arusaamatuks, allegoorilised e palju mõistukõnet; nutja-palju nutnud inimeste nõmeduse pärast
  
• Samuti monist, tema algaineks tuli-liikuv, ei hävi, paljud asjad sünnivad tulest, maa meenutab hõõguvat tuld (maa samastab tulega)
  
• Tema kuldfraas: Panta rei e kõik liigub; Kunagi ei saa astuda 2x ühte ja samasse jõkke (jõgi voolab, vesi liigub)
  
• Maailma juhib logos-maailma paratamatu seaduspärasus, maailm allutatud korrastatusele
  
• Relativist-rõhutab seda, et kõik on suhteline (ida mõju siin). “Eesel eelistab kullale põhku” (inimese jaoks on olnud kuld läbi aegade üleloomuliku tähendusega, eeslile mitte)
  

II Koolkond e laine Eleaadid
Seotud Elea linnaga (Lõuna-Itaalias)
Rajajaks Xenophanes
Leidis, et müüdid on inimeste poolt välja mõeldud (tollal ikka väga teisitimõtleja)
Suhtumine jumalasse: esindab panteismi-jumal on kõikjal looduses, on loodusega samastunud
Inimese põlvnemine: inimene sündinud mullast ja veest
Koolkonna tegelikuks liidriks sai Parmenides

• Võtab esimest korda kasutusse mõiste “olemine” – arutab olemise üle järgmiselt: kõik, mis on, see on olemas, mida ei ole, seda ei ole olemas e mitte olevat ei ole, on olemas vaid olemine.
  
• Juba esindab dualismi e 2 alget: tume ja hele. Hele-aktiivne alge; tume-passiivne
  
• Rõhutab seda, et maa on kerakujuline-liikumatu täidetud kera
  
• Tema kaudu tuleb mängu Antiikaja ratsionalism-mõistus
  
• “Laps on hea filosoof”
  

III Pythagorase koolkond

• Mees, kes rajas oma õpetuse-tulevad õppeasutused, pedagoogika. Oli tõeline autoriteet, õpilased võrdlesid teda Apolloga (valgus)9
  
• Tema teoreemi valmimisel ohverdati 100 härga
  
• Substantsiks on kvantiteet e kõik on mõõdetav (eri vormides : kaalutav, mõõdetav jne)
  
• Tõstis eriti esile arve-nende vahel peab olema korrastatus; arvudega seostub ka poliitilise filosoofia algus/sissetulek; ka riigis peab olema selline korrastatus nagu arvude vahel
  
• Uskus hingede rändamisse (india mõju), on sellega eeskujuks Platonile
  
• Meditsiin huvitas- muusikateraapia (muusika tervendav)
  

PLURALISM (mitme alge käsitlus)
Kujunemise etapid:
I Empedokles

• Kuulus rändarst, rändjutlustaja, tegutses arstina
  
• Maailm koosneb neljast juurest: maa, õhk, tuli vesi-see eeskujuks arstiteaduse rajajale Hipogrates’le
  
• Ka inimeses 4 juurt: veri, lima, 2-sugune sapp: hele ja tume
  
• Antiikaja tasemel evolutsiooniõpetus-rõhutas, et kõigepealt tekib taimestik- floora , loomad- fauna , seejärel inimene (tekkimisprotsess on elundite kaupa. Tähtis, et elundid omavahel sobiksid (“härja pea ja inimese keha ei sobi). Arengu jaoks on vaja vastandlike jõudude toimet (külgetõmbe ja tõukejõu mõju).
  

II Anaxagoras

• Rõhutab, et maailm koosneb seemnetest-tuleb mängu uus kvaliteet: vee seemned, õhu seemned (mitte aine)
  
• Peab end kosmopoliidiks. Kosmopolitism- maailma kodanikuks pidamine. Määratleb enda maailmakodanikuks, mitte rahvuse järgi. Seal kus on taevas peakohal, on minu kodu.
  
• Oma evolutsioonikäsitlus: kus on piir inimese ja looma vahel? Pakub eristavaks elemendiks kätt. Käe poolest on inimene loomast üle
  
• Ka tema ei usu müütidesse-sattus ka seepärast löögi alla, aga hullemast hoidis teda Kreeka riigipeast sõber/tuttav
  
• Maa meenutab trummi
  
• Taevakehad pidid olema hõõguvad kihid , k.a Päike, mis polevat suurem, kui Peloponnose poolsaar (üks osa Kreekast )
  

III Aatomiõpetus e atomism

• Atomos e jagamatu
  
• Selle õpetuse kohaselt maailm koosneb jagamatutest osadest-aatomitest.
  
• Rajajaks peetakse Leukippost
  
• Zenoni (Eleast) õpilane
  
• Ei pannud midagi kirja, hiljem ta nagu unustatud, kaheldi, kas selline inimene üldse elas. Infot tema kohta saadi tema õpilaselt Demokritos ’lt
  
• Maailm koosneb aatomitest ja tühjusest nende vahel ning see tühjus võimaldab aatomitel liikuda -aatomite põhitunnus liikumine.
  
  • Kuulsaim atomist on Demokritos
    
  • Aatomid erinevad teineteisest (suuruse; kuju: sile-krobeline; asendi; temperatuuri poolest, nt hinge aatomid tulised)
    
  • Elu võrreldakse aatomite liikumisega-nii kaua kui aatomid liiguvad, on ka elu
    
  • Esindab nähtust nagu determinism (determ-põhjustama). Mittemiski ei sünni/toimu ilma põhjuseta, iga asi determineeritud.
    
  • Väärtustab demokraatiat: parem olla vaene demokraatlikkus ühiskonnas, kui rikas mittedemokraatlikus, see on sama kui võrrelda vabadustt orjusega
    
  • Suur aforismide/mõtteterade väljatooja.
    
  • Poliitilis-filosoofilistest vaadetest: See kes tahab valitseda teisi, peab valitsema ise ennast
    
  • Mõõdukusele kutsumine: arukas on see, kes ei kurvasta selle üle, mida tal pole, vaid on rõõmus selle üle, mis tal on. Ühe aruka sõbra sõprus on parem, kui kõigi arutute oma.
    

Antiikaja mõtlejate suhtumine naistesse-halvustav:
Demokritose naine väikest kasvu-valis pahelistest väikseima
Pythagoras-ka siga eelistab puhtale veele pori
Aristoteles-naine on viimistlemata mees
Platon-naine on mehe intuaalne reserv n-ö varumängija.
puudu
Platon – Sokratese õpilane.
6 erinevat riigivormi:
Platon leidis on kõlbulikud on ainult monarhia (päritav) ja aristokraatia (võimul targad)
POLITEIA - Platoni ühiskond oli kihistunud ühiskond, seal oli kolm kihti. (lehelt)

ühiskonna valitsejad . mõistuslik – aristrokaatlikud mõtlejad, kellel pidi olema mõistust

sõjaväelased. emotsionaalne – vastupidavad, tegelesid pidevalt treenimisega ja harjutamisega. Vaimselt tugevad

Tootjad. ihalev, himustav (põllumehed, käsitöölised, kaupmehed jne)
India kastisüsteemi Kreekalik variant. (Inidas 4 kasti, siin 3). Aga Platon toob välja tööjaotuse (iga ühel on oma funksioon) – inimene saab korralikult keskenduda ainult ühele tegevusalale. Esimesed 2 kasti on riigi ülavpeetavad, et vältita korrupsiooni saavad nad kõik riigilt, ei oma isiklikku vara. Omand on ainult tootjate kihil.
Platon rõhutas et indiviid/üksikisik peab olema allutatud riigile k.a isiklik elu (riik pani paari abikaasad, dikteerib millal naine (20-40a) emaks saab ja mehed(30-45a) isaks (ette on antud riiklikud skaalad )). Riik on ülimuslik. Ka laste kasvatamine toimub riigi poolt.
Aristoteles -Platoni õpilane
Õppis Platoni akadeemias. Algul õppur, hiljem kõnekunsti õpetajana. Hiljem avas ta oma õppeasutuse – Lyceioni. Teadusliku metologia rajaja. Tema õppeasutuses tegeleti juba uurimusliku tööga. Tõeline universaal teadlane . Mitme teaduse rajaja ( loogika jne). Aristotelese enda kõige kuulsamaks õpilaseks oli Aleksander Suur ( Makedoonia kuningas).
vormiõpetus: aristoteles leidis et igal asjal on olemas sisu ja vorm. Vormi peab tähtsamaks, vorm on aktiivsem – sisu passiivsem.
põhjusõpetus: 4ja tüüpi põhjusi 1)aineline – nt pintsak 2) materjal – millest thehtud, aine 3)vormiline – erinevad varjandid pintsakul 4) mõjutav põhjus .- nt tööstuslik robot , kes on valmis teinud. 4) teleloogiline – (otstarbekuse õpetus) – pintsakul peab olema otstarve
Aristotelese ühiskonna filisoofia: tema analüüsis ka erinevaid riigivorme (nagu õpetaja Platon). Kõige parem on, kui võtta erinevatest riigivormidest üle parimad jooned ja nad endal ühendada.
Inimene on poliitiline loom (zoon politicom) . sotsioloogilisest aspektist mõtles ta selle all seda, et inimene on ühiskondlik olend. Inimene peab olema poliitiliselt aktiivne. Kui inimene ei lähe valima, siis ta riskib sellega, et teda valitsevad hullumeelsed. Peab olema poliitiliselt aktiivne. Leidis et poliitikas tuleb võtta keskmine, tuleb hoiduda äärmusest. Poliitiline tstentrism (ei ole liialt parem ega vasak poolne).
Majandusteaduste seisukohalt on ta oluline, sest võtis kasutusele esimesed terminid. Nt. oikonpomia e. ökonoomia – majanduslik jõukus, naturaal esemelises vormis. Toob välja ka tootmisvahendite struktuuri. Need tootmisvahendid jagunevad kolmeks 1) tummad tööriistad – sirp , vikat 2) poool tummad – veohärg, hobune (häälisteb, aga aru ei saa) 3)rääkivad tööriistad – ori. Orjus oli loomulik nähtus.
Eetika – voorusliku elu õpetus. Eudaimonoloogia (eudaimon). Elu eesmärgiks hinge täiuslikus, aga aristootelesel on elu eesmärgiks elu õnnelik elu. Eetika on vooruste eetika e. areetiline eetika. Voorused on (lehelt) :

• intelektuaalsed (õpitavad),
  
• moraalsed (kõlbelised) – läbi kasvatuse
  
• sotsiaalsed voorused – tervis
  

Haigused ei tohi pidurdada eneseteostust ja esene realiseerimist.
Leidis, et inimene peab olema teatud määral jõukas. Inimene peab majanduslikult toime tulema. Peab ennast ise ära majandama, õnne peab olema, saatus peab olema soodne.
Aristoteles ütles (Dixit!) – ehk siis see oli kvaliteetne asi kohe, kui A ütles. Tal oli ka hüüdnimi (jalutav filsoof - peripateetik).
A teosed olid liigitatud kaheks: 1)eksoteerilised – mõeldud laiale lugejaskonnale. Pololaarteaduslik 2)esoteerilised – suunatud kitsamale ringile . Nt oma õpilastele. Teaduslik filosoofiline kirjandus. (nõuab ja eeldab sügavamaid teadmisi).
Hilis-Kreeka periood – Hellenistlik periood.
Hellenism – selle mõiste võttis 1836a saksa ajaloolane J.G.Droysen – mitme juhtiva saksa ülikooli proffessor – oma teoses. Periood umbes 300a (Makedoonia Aleksandri vallutustest kuni Kreeka minekuni Rooma impeeriumi koosseisu).
Hellenismi tunnused:

• Kreeka ja Idamaade kultuuride väga tihe vastastikune mõjutamine. (Aleksander Makedoonist vallutas kõik ära, ja siis inimesed hakkasid vallutatud aladel sulanduma – segaabielud jne).
  
• Tõusid esile uued kultuuri ja filosoofia keskused – Uus kultuuri keskus Aleksandria (raamatukogu jne)
  
• Muutus Kreeklaste enesemääratlemine – Kui enne Kreeklased määratlesid end oma linnriigi (polise) järgi (ateenlane, teebalane jne), siis nüüd Kreeklasena ehk helleenina.
  

3 olulist õpetust:

skeptisism – kahtlejad, uuriv. Liidriks sai Pyrrhon : Kunagi ei saa midagi otseselt väita, sest igale väitele on võimalik leida vastuväide. Skeptik hoidub tõsikindlate otsuste langetamisest, ta leiab et nii on parem. Ja samas aitab vältida ka vigu.
Iga asi on näiline. Pyrrhoni kõige kuulsam õpilane Timon – mesi on magus, seda ma ei tea, aga ma tean vaid, et ta tundub mulle magus.
Skeptitsismi keskuseks saab Platoni akadeemia.
Akadeemiline skepsis . Seotud tihedalt ratsionalismiga. Uusaja skeptitsism .

Epikureism – Rajaja paistis silma sellega, et küsis hästi palju koguaeg noorena. Läks Ateenasse – Epikurose aed. Vaba atmosfäär: naised, orjad võisid käia.
Filosoofia Koosneb kolmest osast: füüsika (meenutama viljakat pinnast aias), loogika (pidi sarnanema piirde taraga mis ümbritseb aeda) , eetika (viljad, mis sellest pinnasest võrsuvad)
Teise laine aatomi õpetus – erinevus esimese lainega – aatomite liikumise põhjus Leidis et aatomid liiguvad sisemise põhjuse tõttu (oma raskuse tõttu).
Hedonism -. moraal mis kutsub üles elu nautima. Kiri ta kooli seinal „Rändaja, siin on sul hea . Ülimaks kireks on nauding “. Nauding oli ka vaimne. Aga nautimisega tuleb jääda mõistlikuse piiresse.

Stoitsis – häirimatu, võtab kõike stoilise rahuga. Vooruse mõõtja - Kiretu meelerahuga suhtuda kõigesse. Tuleb võtta stoilise rahuga kõike. Liidriks Xenon Kitionist (küproselt pärit). Stoitsism on ekleptiline õpetus – ta ei ühe stiiliga, mitu stiili. Algeks pidasid tuld. Ekleptiline õpetus. Inimene on siis vaba, kui ta on hüljanud kõik kired, ta on apaatne ja kõike juhib saatus. kõik mis juhtub, juhtub nugunii.
Muutus Roomas väga polulaarseks – M. Aurelius oli vljapaistev stoik.
Vana-Testament 39 raamatut:
Kirjutati mitme sajandi joooksul. Täpsem ajas ja ruumis, kui Uus-Testament (rohkem konkreetseid sündmusi seoses juudi rahvaga). Ilmus heebrea keelsena. Imede ja fantastiliste sündmuste olemas olu. Põhistruktuur on sarnane Uuele-Testamendile – Kolmik jaotus
Vana-Testamendi struktuur:
1. Ajaloo raamatud - Moosese 5 raamatut.
2. Õpetus raamatud – kuningas Salomoni õpetussõnad
3. Prohveti raamatud – 3 suurt prohvetit
Prohvetil on side jumalaga . Tal on oma kindlad ülessanded – kritiseerima väär nähtusi (nt ebajumalate kummardamist),
Uus-Testament 27 raamatut:
Ta on valminud lühema ajaga võrreldes Vana-Testamendiga. (Ühe sajandi sees sai valmis).
Ilmus kõige pealt Kreeka keelsena järgnes tõlkimine. Konkreetsemad autorid.
Ei ole nii täpne ajas ja ruumis, ei ole nii palju juutidega sündmusi. Imede ja fantastiliste sündmuste olemas olu (näiteks ülestõusmine).
Põhistruktuur on sarnane Vanale-Testamendile – Kolmik jaotus:
1) Ajaloo raamatud:
a) Evangeeliumid e. hea sõnum (4 kanoonilist raamatut)
Jeesuse elu ja tegemised, temaga seotud imed .

• Markuse evangeelium – Vanim. Markus oli apostel Peetruse tõlk ja samas ka rännukaaslane. Valmis aastal 70 umbes (kristlaste tagakiusamine , jeesuse tegevus kalileas ja jeeruusalemmas)
  
• Matteuse evangeelium – Umbes 80-nda aasta paiku. Toetub Markuse omale, aga on ka Jeesuse hukkamisest, kirjeldus. Matteus oli arst.
  
• Luuka evangeelium – Apostel Pauluse ajutine kaaslane . Kõige tihedam seos ajaloo sündmustega. Jeesuse sünnist ja lapsepõlvest on kõige rohkem juttu . Jõulud.
  

Need 3 on sünoptilised evangeeliumid – põhisündmused langevad kokku.

• Johannese evangeelium – Apostel Johannes. Annab Jeesuse elu teoloogilise seletuse . Meenutab mingil määral jutlust . Mitte niivõrd sündmuste kajastaja, vaid teoloogilise seletuse andja. Filosoofilisema sisuga.
  

b) Apostlite tegude raamat: Autoriks peetakse ka Luukast.

• Apostel Peetruse raamat – Juut. Enne oli ta nimi Siimon, oli kalur . Oli saanud eriliselt rikkaliku kalasaagi (ilmutus) ja ta seejärel otsustas ühineda kristlastega. Loobus majast ja paadist ja võttis endale uue nime Peetrus (e. kalju – usk kindel nagu kalju). Tegelikutl salgas mitu korda oma usu maha. Sellest raamatust algab Paavstide ajalugu. Ta oli esimene paavst ametlikult. (Pontifikaat – paavsti ametiloleku aeg. Eluaegne amet). Paavst on samaaegselt Rooma Piiskopp. Peetrus oli ka märter – ta hukkati. (Peetruse rist – omane rõhkpuu on all e. Peetrus hukati pea alaspidi ristil).
  
• Apostel Johannese raamat – Sama Johannes, kes kirjutas evangeeliumi. Oli Jeesusele eriti lähedane isik. Ta istus püha söömajal Jeesuse kõrval. Surev Jeesus palus , et Johannes hoolitseks tema ema Maarja eest. Tegutses koos Jeesusega – kaasajal.
  
• Apostel Pauluse raamat: ta oli enne teise nimega – Saulus. Temast pidi saama Juudi vaimulik. Vihkas algul Kristlasi. Pauluse tegevus on pärast Jeesuse surma. Tema lubas kogudustesse vastu võtta ka mitte juute. Kristlus muutus rahvusvaheliseks religiooniks. Ka imed ta raamatus – imepärane vabanemine vangist (sai välja). Hukati märtrina – mõõgaga.
  

2) Õpetus raamatud:
a) Apostel Pauluse kirjad (13 tk) – kristliku kirjanduses olid kirjad väga olulised – žarn. Oma kindlad tunnusjooned – põõrdumine, õpetuslik kasvatuslik iseloom jne. Tsiteeritakse jutluste ajal. 2 olulisemat :

• Kiri Rooma kogudusele e. roomlastele
  
• Kiri Korintuse kogudusele e. korintlastele
  

Kiri e. epistel – moraliseeriva iseloomuga kirjad.
b) Apostel Peetruse kirjad (2), Apostel Johannese kirjad (3)
3) Prohveti raamat – Johanese ilmutuse raamat e. apokalüpsis (maailma lõpust juttu – karistus igasuguste halbade asjade eest)
Teatud perioodil oli piiblist eemaldatud osad raamatud e. apokryfos raamatud (e. varjatud, peidetud) – kuna neid peeti ekslikeks, väärateks. Näiteks: Juuditi raamat. Osa Piibleid on koos nende raamatutega, osa ilma nendeta (oleneb millal trükitud)
Kokku on piiblis 66 raamatut.
Piibli roll:
Piibel – raamatute raamat, mis peab andma seletuse kõikidele nähtustele, aitab aru saada kõikidest asjadest. Piibel peab andma vastuse igaks elujuhtumiks.
Teda hoiti tavaliselt eraldi raamatustest, hoiti eriliselt. Oli Piibleid mida sai avada lukuga. Piibleid on kantud ristikäikudel. Piiblil antakse vannet (nt US president annab vannet käsi piiblil, EV president annab vannet aga EV Põhiseadusel).
Aeg toob kaasa muutusi, aga Piibel on jäänud samasuguseks nagu ta kirjutati. Aja jooksul muutuvad kombed ja tavad ja seetõttu on tekkinud probleemid Piibli tõlgendamisega. (Kui ei tea ajaloolist tausta, siis võib piibel jääda kohati arusaamatuks).
Oluline on piibli tõlgendamine e. hermeneutika – vanad ürikud, kunstiteoste tõlgendamine. Just ja ainult piibli tõlgendamist nimetatakse eksegees-iks.
Piibli tõlgendajad: Tõlgendaja Origenes – seletasid lahti neid arusaamatuid kohti piiblis, ütles et „Paradiisi on sama raske pääseda, kui kaamelit läbi nöelasilma ajada“. (Mõeldud oli väravat, mille hüüdnimi oli Nõelasilm).
Filosoofilised probleemid:
Tõe probleem: Vanas maailmas inimene liikus tõe suunas, inimene otsis tõde. Piiblis aga tõde liigub inimese suunas ja tuleb ilmutuse näol.
Aja käsitlus: Ida käsitluses aeg on ühesuunaline e. lineaarne ja aeg tekkis koos loomisega (genesis) ja tal on ka ükskord lõpp.
Väärtustamine: Mida väärtustatakse? (Lehelt)

• Jumala kartlikus
  
• Kristlik vagadus
  
• Elu annab jumal ja jumal ka võtab elu – tauniv suhtumine enesetappudesse (enesetapjad maeti surnuaiast välja). Eutanaasia küsimus tänapäeval ja suhtumine aborti .
  

Keskaja filosoofia põhijooned ja esindajad:
Medium Aevium (Keskaeg ladina k.) – ladina keel muutus maailma keeleks, sest see levis kui Rooma impeetiumi keel ja samas ka kristlusega koos levis väljaspoole Roomat .
Tänapäeval on see Vatikani (44 ha suurune riik) riigikeel ja on jumalateenistus keel katoliiklaste jaoks, arstiteaduses on diagnoosid ladina keeles, bioloogias – harud, juristidele on ka oluline Vana-Rooma õiguse tõttu, ajaloolastele on vajalik tekstide lugemiseks – nt Läti Hendriku kroonika, peegeldab inimese haritlust e. intelekti kui osata.
puudu Renessansi ajastu.
Renessansi ajal ilmnes loobumine autoriteetidest ja togmadest. Esindaja Itaalia humanist L. Valla – uurides käsikirju avastas ühe võltsingu – nn Donatio Constantini kingitus. Keiser juba andis Rooma paavstile 4 saj. maid valitsemiseks, ehk Rooma paavst oli ka ilmalik valitseja. See dokument pidi olema paavsti võimu legitiimsuse/seaduslikuse dokument. – Tegelikult keiser Gonstantinus sellist dokumenti välja ei andnud ja sellega anti tõsine hoop nii paavsti kui kiriku autoriteedile.
Humanismi esindaja. Humanistide kungingas - Rotterdamist Erasmus (1466-1536). Päris nimi oli Gent Geerts. Tema vaateid nimetatakse ka erasismism. Tegi vaimuliku karjääri, oli kardinaaliks saamas, aga loobus soovides jääda sõltumatuks teadlaseks. Teda nimetati kõikide teaduste doktoriks , maailma tõrvik. Tema kuulsam teos oli Narruse kiitus – suhtub kriitiliselt Katoliku kirikusse. Ja kritiseeris religioosset fanatismi, tema arvates võlts vagadus. See raamat kanti Rooma paavsti keelatud raamatute nimekirja, raamat põletati avalikult ja tal vedas et ta ise ei põlenud. Erasmus avaldas mõju M. Lutherile.
Uusaja filosoofia
ehk modern age (moodne/uus aeg).
*) Maailmakeeleks saab inglis keel. Briti koloniaal impeerium muutus maailma suurimaks – Inglismaa haaras kõige rohkem asumaid kõikidel kontinentidel (seetõttu inglise keel levis üle maailma). Inglismaa haaras maailmas liidripositsiooni tööstusriigina, seal toimus kõige esimesena tööstusrevolutsioon (käsitisi töölt masina tööle – aurumasina avastamine jne). 20 sajandi algul võttis liidrirolli üle ameerika (inglis keel siiski).
*) Leidis aset teadusrevolutsioon . Nikolai Kopernik (Poola astronoom), raamat „Taeva kehade pöörlemine“, võttis esimest korda kasutusele mõiste „revolutsioon“ – mõistis selle all taevakehade pöörlemist. Hiljem mõiste laienes – põhjalik/järsk pööre ühiskonnas. Heliotsentriline süsteem – päikesesüsteem – asendas geotsentrilist (maa keskset) süsteemi. I. Newtoni mehhaanika seadused.
Põhiliseks meetodiks kujunes eksperiment – katsed.
F. Bacon – Esindab uusaja õpetust empirismi – tunnetamine basseerub kogemusel (katsetamine, eksperimendid jne). Temal : 1) viljarikkad eksperimendid ja valgusrikkad eksperimendid. 2) LEHELT skeem 3) tõi välja vigade või siis ekslike järelduste (mõtlemise) struktuuri- ehk õpetus iidolitest (e. mõtlemis vigadest).
Liigitas mõtlemis vigasid neljaks:
1) koopa iidol – viga tuleneb inimese eripäradest. Iga inimese spetsiifikast (inimesed on erinevad – iga ühel oma „koobas“), tunnusjooned erinevad, saavad erinevalt aru asjadest jne.
2) soo iidol – see on omane kogu inimsoole. Kõikidele inimestele on omane see, et nad lasevad ennast mõjutada tunnetel, emotsioonidest.
3) turu iidol – Turul on palju inimesi koos ja toimub väga intensiivne suhtlemine. Tekstist saadakse valesti aru, juttu tõlgendatakse erinevalt ja sellest tulenevalt vead. Nt. erinevate rahvaste puhul grammatiliselt erinevad sood (M N K) – sõna „päike“ – meil sugu ei ole, vene keeles on K, saksa keeles N, prantsus keeles M. Keel surub peale. (Turg: nõudlus –pakkumise vahekord . Klient on kuningas)
4) Teatri iidol- Viga tuleneb autoriteetide liigsest ja pimesi kummardamisest/ jäljendamisest/ usaldamsiset. Arvatakse et nad ei tee vigu. Autoriteedil on näha,nähtaval – vaadatakse alt üles (nagu teater).
1) Empirism – esindajad F. Bacon ja J. Lock, T. Hobbes . Empirismi on peetud inglise mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks.
Rajaja oli J. Lock (1632-1704) – „taabula raasa “ inimene on puhas leht sündides, kuhu elu jooksul kirjutatakse kogemusi. Ta oli ka liberalismi isa (vabameelsus).
Liberalism on selline ideoloogia mis rõhutab kõikide inimeste sünnipärast vabadust ja võrdsust. Politooloogias rõhutatakse teda võimuse lahususe põhimõtte välja toojana (seadusandlik ja täidesaatev võim peavad olema erldatud).
Prantsuse liberalismi isaks peetakse J. Montesquieu (1689 – 1755 ). Tema toob juurde kolmada sõltumatu võimu – kohtuvõim.
Mitteametlik. Neljas võim on meedia. Majandusinimesed on rõhutanud viiendat võimu – sõltumatu keskpank (Nt USAs keskpank allub aind oma keskpanga seadusele).
Kolmas empirist on T. Hobbes. Oluline on poliitikas. Tuli välja uusaja riigi tekkimise teooriaga – ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping ( social contract). See ühiskondliku lepingu teooria tõrjus välja keskaegse riigi tekkimise teooria (arvati et riik on loodud Jumala poolt – nagu ka kõik muu). Inimesed ise, vabatahtlikult, sõlmisid sellise ühiskondliku lepingu, et inimühiskonnas ei toimuks samasugust võitlust nagu loomariigis („Kõikide sõda kõikide vastu“ – „Bellum omnium conten ommas“). Ei või üksteist maha tappa (nagu hunt jänest) ja loodud riik peab jälgima, et inimesed sellest kinni peaks ja kaitsma õigusi, karistama.
2) Ratsionalism – tunnetuse aluseks peetakse mõistust. Mõistusele rajanev tunnetamine.
Rajajaks peetakse prantsuse filosoofi R. Decartes (1596- 1650 ). „Mõtlen, järelikult olen olemas“.
Nimetatakse ka uusaja skeptitsismiks - kahtlemise filosoofia on ratsionalismi ideeliseks aluseks.
Decarts oli metoodiline, põhikindel kahtleja „ainus asi milles ei saa kahelda, on kahtlus ise“. Ta sai väga hea hariduse Jesuiitide kolleegiumis, aadli perekonnast pärit. Nõrk tervis, tehti talle õppeasutuses privileeg – ei pidanud osalema füüsilistes harrastuses. Põhimõtted: 1) ta ei võta iialgi vastu ühtegi riikliku ametit (ometi võttis ta vastu Rootsi alaealise kuninganna Kristiina koolitaja koha), 2) Ta ei abiellu kunagi 3) kunagi ei lahkunud mõõgast. Ütles, et maailmas on 3 asja mida on peaaegu võimatu leida: Hea raamat, täiuslik vaimulik, ilus naine.
Tema vaated:
Metoodiline kahtleja, meelelise tunnetamise kohta – kuulmine ja nägemine, kui peamised meeled ei anna maailma kohta tõeseid ideid, maailma on võimalik näha ainult mõistuse silmadega ja kuulda mõistuse kõrvadega. Prantslastele on omane peen, modifitseeritud , särav mõistus + kahtlus ja skepsis.
Empirismi vastu leidis Descartes, et ON olemas sünnipärased ideed (vastuväide „puhtale lehele“). Selleks ideeks oli „jumala idee“. Descartes oli veendunud katoliiklane ja talle meeldisid Madalmaad (Holland -vabad olud, seal toimus esimene revolutsioon. Vabad olud tegutseda teadusega. Nt inimese füsioloogiaga).
Teine ratsionalist juudi päritoluga B. Spinoza (1632-1677), loobus juudi vaimuliku karjäärist ( rabi tööst) ja ütles lahti judaismist – siirdus kristulusesse. Võttis omale uue nime Benedictus. Seetõttu heideti juudi kogukonnast välja – peeti reeturiks. Oli läätse lihvija (teleskoop oli leiutatud, prillid tulid jne). Kirjanduslik pärand on suhteliselt väike (tema elu oli ka suht lühike- 45a). Ta oli väga tagasihoidlik , talle tehti väga häid pakkumisi, aga ei võtnud vastu – Heinderbergi Ülikooli proffessori kohta, kutsuti Prantsuse kuninga õukonda (et ta kirjutaks kuningast raamatu).
Tema vaated:
äärmuslik ratsionalist, ei räägi mitte lihtsalt „mõistusest“ vaid „puhas mõistus“. Ainult puhta mõistuse abil saab selgitada nähtusi. Suhtumine jumalasse – samastab Jumalat loodusega (jumal on loodusega identne). „causa sui“ e. „iseenda põhjus“ – nii nagu jumal, on ka loodus iseenda looja ja teiseltpoolt loodud. Vabadus on mõistuse võit tunnetega. Elu lõpuni olid tal probleemid kristliku kirikuga – ta oli selle suhtes kriitiline ja kirik oli pahane kui Spinoza leidis, et nt inglid ei ole midagi muud, kui inimese hallutsianoonid. Kõlbelisuse õpetaja, hinge surematust ta ka ei uskunud- hing on lihtsalt inimese elu.
Kolmas ratsionalist saksa filosoof G.W. Leibniz (1646-1716). Ta oli muude tegemiste kõrval ka diplomaat Prantsuse kuninga juures (tundis end õukonnas nagu kala vees - Ta ei häbenenud õukonna daamidele õelda, et daamidel on kasulik ka peale abiellumist ennast pesta). „Puhkusest nürimeelsuseni on ainult 1 samm, koguaeg tuleb tegeleda millegagi“. Ta oli andekas leidur (kaevanduse pumba leiutas ). Koostas mitmed reformi kavad (maksusüsteemi, kindlustusseltside), väljapaistev organisaator (Preisi teadusteakadeemia rajaja ja esimene president). Jõudis tegeleda ka astroloogiaga (koostas horoskoope), sakslastele iseloomulik joon oli tal ka – töökus.
Tema vaated:
Ta rääkis seda, et maailm koosneb monaadidest (alge e. omamoodi vaimsed üksused) – monadoloogia. Monas e. üksus. Ta mütleb looduse vaimne alge – teatud määral mõjutatud Platoni ideedest. Monade on palju, nad on igavesed ja jagamatud.
Ta rääkis et on kahte tüüpi tõdesid: 1)mõistuse tõed ja need tõed on paratamatud, objektiivsed 2) faktilised tõed – need on juhuslikud, kogemuste baasil.
Preformism – e. millegi ees olema. Leibnizi jaoks isiksus ei teki mitte inimese sünniga vaid isiksus eksisteerib juba lootena. (Haakub tänapäeval suhtumisega aborti – preforismi järgi on abort isiksuse tapmine )
Valgustus õpetus
Valgustus – mõste kuulub saksa klassikule I. Kant -ile ( 1724 -1804). Kirjutas ühe töö (artikkel) 1784 „Mis on valgustus?“ („Was ist Aufklärung?“) – Tema pidas valgustuseks inimese vaimses mõttes täiskasvanuks saamist. Aga valgustus toetub ratsionalismile, sest valgustajate peaidee on see, et kõik peab olema mõistuse pärane. Valgustust on nimetatud ka 18sajandi humanismiks. 18 sajandit on peetud valgustuks sajandiks. Valgustuse tulekuga/tõttu on 18 sajandit peetud ka filosoofiliseks sajandiks.
Valgustajate jaoks oli 2 mõistusevastast nähtust: 1) pärisorjus 2)usuline/religioone fanatism (konflikt katoliku kirikuga).
Ühiskond peab olema mõistuse pärane.
Erinevad inimesed olid valgustajad:
Valitsejaid (valgustatud monarhid – omane vaimsus , vaimsed huvid ja teiseltpoolt edumeelsus),
valgustatud absolutism – kuigi valitseja on piiramatu võimuga, on ta siiski omamoodi valgustatud , edumeelne (seostatakse prantsuse kuninga Louis XIV-ga).
Kõige klassikalisem valgustatud monarh on Preisimaa kuningas Friedrick II ehk Friedrick Suur – kirjutas kuuletusi, mängis flööti, kaotas pärisorjuse (seetõttu ka mõju Eestile – balti sakslaste seas hakkasid levima pärisorjuse kaotamise ideed).
Ajaloolased, juristid ja mõned vaimulikud (Vaimulik E.Condillac -prantsuse katoliiklik valgustaja )
Kuulsaim valgustaja prantslane Voltaire (hüüdnimi naerev filosoof), pärisnimega F.M.Arouet. Teda kujutavad maalid peene, muigava, iroonilise muigamisega. Voltaire on eeskätt valgustaja kirjanik, ta on kirjutanud väga palju . Pärit on ta kolmandast seisusest – kodanlusest (esimene oli vaimulikkond, teine aadelkond ) ehk majandusega seotud ringkonnad , kaupmehed, tööstus ja ka haritlased, riigiametnikud . Voltaire oli notari poeg. Teenete eest sai ta aadli tiitli (teine kast).
Tema mõju ei olnud ainult Prantsusmaal vaid terve Euroopa kultuuri elu. Kõrgema kategooria kultuuri hindaja – kui tema andis pos. hinnangu, siis oli asi väga hea.
Voltaire eeskujud: Confusius – et ta oli inimlikult mõtlev filosoof (mitte mingi fanaatiline prohvet ), teaduse inimestest pidas lugu Newtonist.
Tema vaated:
Sarnanes vaadedelt Liebniziga („Puhkusest nürimeelsuseni on ainult üks samm“), Voltaire ütles, „Inimene on loodud tegutsema, nagu tuli peab tungima üles ja kivi alla“. Tegevuseta olemine on sama, kui mitte olemine.
Tema eeskujuks ühiskonnaks on valgustatud monarh. Kes annab reforme, viib läbi. Suhe Prantsuse kuningaga oli tõusude ja mõõnadega. Paljud kuningad tahtsid teda oma õukonda - Ta valis Preisi kuninga Friedrick Suure õukonna, kuhu elama minna.
Katolikku kirikut nimetas Voltaire nurjatuks. Jumal on looja (suur geometr). Jumalat on vaja moraali jaoks. Kui jumalat ei oleks, tuleks jumal välja mõelda.
Voltaire on kodanikku vabaduste kaitsja. Sõna, trüki jne vabadus. „Ma ei poolda seda, mida te ütlete, aga ma kaitsen surmani teie õigust seda õelda.“
Ajaloo filosoofina – tema arvates on ajalugu 1) ajalugu – pole mitte midagi muud kui hulk trikke, mida tehakse surnutega (kuidas neid pärast surma hinnatakse) 2) ajalugu tõestab seda, et kõike on võimalik tõestada.
Kui ta suri, ei leidunud ühtegi vaimulikku , kes oleks nõus olnud teda matma (Katoliku kiriku kättemaks talle, ta sõnavõttude eest).
Teine kuulus Prantsuse valgustaja Charles de Montesquieu. Ta oli aadlik . Tegi kiiret karjääri: 30 aastaselt oli juba parlamendi saadik. Akadeemikuks saamine enne 40eluaastat on väga kiire lend. Ta on rohkem ühiskonna filosoof. Ta on filosoof, kirjanik, jurist . Tema peateos „Seaduste vaim“ (kirjutas 20 aastat) – see raamat muutus tolle aja raamatukogude kvaliteedi näitajaks (kui oli olemas, oli hea raamatukogu). Lahkab teemat kes on kultuurne inimene, 2 kriteeriumit – 1) kultuurne inimene on see, kellel on teatud kombed/maneerid. 2) lugemine, palju on lugenud.
Tema vaated:
Erinevalt Voltairest pooldab Montesquieu konstitutsioonilist monarhiat (ehk monarhia võim on piiratud juba parlamendiga).
Ta on prantsuse liberalismi isa (rajaja on Lock) – inimene on sünnipäraselt vaba ja võrdsed, võimus lahus (Montesquie toob juurde kolmanda võimu)
Ühiskonda mõjutavad geograafilised tegurid –kliima, relfjeef – mäes soodustavad vabadus iha, seda rahvast on raske ikestada.
Jumala küsimus: Jumal on looja, hing on surelik
Omand on püha ja puutumatu.
Kolmas suur valgustaja on J.J. Rousseau ( 1712 -1778). Eeskätt filosoof- pedagoog . Vabakasvatuse pooldaja, tal oli 5 last (andis kasvatusmajja e. lasteaeda). Tuli lihtrahva hulgast, kellaseppa poeg – seetõttu pidi rohkem vaeva nägema enda leiva teenimisega. Tegeles paljude ametitega. Tekkis hoiak, et naiste kulul elamine on normaalne ja et aind nii saabki edukas olla. Ka Rousseau leidis endale rikka naisterahva kelle kulul ta elas (nagu Montesquieu).
Tema vaated:
Pooldab vabariiki (Voltaire pooldas monarhiat, Montesquieu konst monarhiat – edasiminek koguaeg)
Pooldab omandi mingil määral piiramist (pärimisõiguse abil – kitsendada pärijate ringi, nii et ainult lähedased sugulased saaksid pärida)
Pooldab progressiivset maksu e. astmelise tulumaksu pooldaja – mida rikkam, seda suuremat % maksab. (võib käsitleda omandi piiramisena)
Rousseau sai üldse kuulsaks ühel Esseede konkursil, teemaks oli „Kuidas teaduse ja tehnika areng on mõjutanud inimest?“ – eeldus, et postitiivselt ja selles vaimus kirjutati. Aga Rousseau kirjutas, et havasti on mõjunud – et on inimese loodusest välja kiskunud ja inimene peab tagasi põõrduma looduse juurde e. oma ürgse lapsepõlve juurde. Tuli käibele termin „üllas metsaline“ e. looduse lähedane ürginimene.
Kasutas enda kohta kirjandusnime Üksildane uitaja.
Kõik need kolm meest olid ka ühtlasi entsüklopedistid – ehk uue Prantsuse ensüklopeedia koostajad. See oli kirjutatud juba valgustuslikus vaimus. Entsüklopedistide liider oli neljas mees D. Diderot .
Saksamaa valgustus
Ei ole nii kriitline/terav, kui Prantsuse valgustus. Ta on mõõdukam.
Saksa valgustusel on tihedam seos relligiooniga.
Saksamaal tekib pietism (lehelt) – ehk omamoodi uuendatud kristlus. (Kasvas välja luterlusest). Kristliku vagaduse rõhutamine, mindi tagasi vara kristliku võrdsuse juurde, kõik on ühe jumal lapsed - rõhutab ka võrdsust (pärisorjuse kriitika). Sellest tulenevalt need vennastekogudused mis tekkisid, nende liikmed hakkasid keelduma teotööst (koormistest) – sattusid mõisnike viha alla. Nad ei tunnistanud ametliku kiriku organisatsiooni (sealsed hierarhiat), Vennastekogudused valisid oma juhid endi seast ja need viisid jutlustusi läbi ja väljaspool kirikut viidi neid jumalateenistusi läbi.
Krahv N.L von Zinzendorf – pani aluse vennastekoguduste liikumisele. Esimene tekkis Hernhut-i külas ja sealt nimi hernhutlik liikumine. Jõudis ka Lõuna-Eestimaale (Liivimaa kubermangu).
Saksa klassikaline filosoofia
*) seda kujundasid uusaja õpetused: empirism, ratsionalism. Saksa klassikud, alustades Kant-ist püüdsid ühendada empirismi ratsionalismiga.
*) Iseloomulik oli valgustus.
*)Mõjutas ka suur Prantsuse revolutsioon. (1789-1799) Kant – äärmiselt pedantne (olevat ainult 2 korda elus oma päevaplaanist eemaldunud e. graafikut muutnud) läks nii endast välja sellest kuuldes, et suutis unustada oma graafiku. Fichte tahtis saada kohe saada Prantsude kodakondsust. Heegel istutas puu, mida ta nimetas vabaduse puuks. – mõjutas see sündmus saksa filsoofe
*) Preisistumine – preisimaa sai saksamaa ühendamise liidriks, tema eestvedamisel. Preisimaal tulid ka niisugused teatud tunnusjooned, mida tänapäeval võib nimetada saksa mentaliteediks (sakslastele omased jooned).
Preisi kuningas F.Wilhem I oli eestvedaja ja asjad mis võeti Preisist üle Saksamaale positiivsed: 1) töökuse rõhutamine – kõigilt nõuti riigis töö tegemist 2) kokku hoidlikus e. säästmine – seal on sakslaste majanduslik edu 3) korra armastus – kord peab olema majas, seaduse kuulekus jne paragrav igaks elujuhtumiks, äärmine detailiseeritus. Negatiivsed: 1) militarism e. sõjakus – väga suur sõjavägi elanikkonna kohta 2) sõjaväe elukutse oli üli austatud 3) distsipliin armees väga range
Esimene saksa klassikust filosoof Kant. Ta on pesuehtne Preislane. Königsbergis elanud ja sealses ülikoolis töötas. Väga põhjalik, täpne. Kanti analüüs, kas võtta naine või mitte (kõik poolt ja vastu argumendid) ja selle aja peale kui ta jõudis järelduse, et võtaks oli naine juba teisele mehele läinud. Kant jäi vanapoisiks. Kuulub väikeste geniaalsete meeste seltskonda (5 jalga pikk e. umbes 150 cm)
Tema pedagoogika – õpetada tuleks keskmise tasemega inimesi, sest targad koolitavad ennast ise ja lollid on lootusetud. Leidis et kõik haigused on võidetavad tahtejõuga.
Tema vaated ja looming jagunevad kahte suurde perioodi:
1) Kriitika eelne periood (Umbes 1770 aastal) –Oli noorem, tegeles kosmoloogiaga. Tema udukogu teooria maailma(universumi) tekkimisest – päikesesüsteem tekkis suures ruumis olevast udukogust ja selles udukogus oli ka paar % tahkeid ained. Udukogu hakkas pöörlema ja selle käigus tekkis magnetväli ja kujunesid välja planeedid .
Samal udukogu seisukohal oli prantsuse astronoom P.S. Laplace – ainult et ta leidis, et see udukogu on ainult gaasilises olekus ja et tempetatuur – Laplace leidis et udukogu on kuum (Kant arvas et külm). Udukogu teooria = Kanti ja Laplace teooria
Kant mõtiskles selle üle, et kas teistel planeetidel on elu ja leidis et ilmselt on, aga kui ei ole ka, siis saab tulevikus kindlasti olema.
2) Kriitline periood – ilmus kolm kõige olulisemat teost, kus kõikides sisaldub sõna „kriitika“. Need teosed on : „Puhta mõistuse kriitika“ – sisaldab tema tunnetusõpetuslike vaateid, „Praktilise mõistuse kriitika“ – sisaldab Kanti eetikat, moraali filosoofiliseid vaateid. „ Otsustus võime kriitika“ – sisaldab Kanti vaateid kunstile, kunstifilosoofia e. esteerika.
„Puhta mõistuse kriitika“ märksõnaks „asi ise eneses “ e. väljaspool teadust eksisteeriv sõltumatu asi. Asjade maailm. Asjad on mõistusega tunnetatavad, ei ole meeltega tunnetatavad. (Nagu Platoni „idee“.) Kanti peeti uusaja idealistiks, sest „asi“ sarnaneb Platoni „idee“-ga.
„Praktilise mõistuse kriitika“ – Kant rõhutab seda, et moraal peab olema sõltumatu e. autonoomne inimese haridusest, seisusest jne. Kanti üks eeskujudest oli prantsuse valgustaja Rousseau. Kanti eetikas on märksõna kategooriline imperatiiv e. tingimatu ettekirjutus - Inimene peab käituma selliselt, et tema käitumise reegel(id) oleksid ka teistele käitumise reegliteks (e. tingimatuks ettekirjutuseks).
„Otsustus võime kriitika“ – otsustusvõime (saksa k urteilkraft) on võime hinnata kunstiteost. Kunstiteose hindamine basseerub sellisel erilisel naudingutundel, esteetilisel naudingul, ja seda ei ole võimalik tõestada. „ Kunst kunsti pärast“ – kunstiteost ei käsitleta tema eesmärgi päraselt (otstarbekuse seisukohalt), vaid sõltumatul naudingutundel.
Kanti ühiskonnafilosoofia
– tegeles sellega oma elu lõpuaastail vana mehena .
Suure Prantsuse Revolutsiooni mõju: Kantile meeldivad kodanikuvabadused, mis see andis (vabadus, võrdsus, vendlus)
Vaadedelt on Kant vabariiklane (nagu Rousseau), põhjendab seda sellega, et kui troonil on monarh, kelle valitsemisaeg ei ole piiratud, kui valitseja jääb liiga kauaks troonile, siis aja jooksul ei ta võimeline säilitama tarkust & õigus & õiglust tunnet , ta vaated moonduvad ja seetõttu on parem kui selline võim on vahetuv e. roteeruv .
Kant kirjutas teose „Igavese rahu poole“ – ta ennustas, et ükskord saabub aeg, kus saabub selline igavene rahu –rahu inimeste vahel ja rahu riikidel vahel. Ta leidis, et see aeg on veel kaugel, ebamäärases tulevikus, kuna inimeste kõlbeline täiustumine on liiga aeglane.
Teine saksa klassik J.G.Fichte – teadusõpetus. Talle oli suureks eeskujuks Kant. (Võttis omaks Kanti õilsa moraali). Olles noor mees, sõitis ta Königsbergi Kantiga kohtuma , pettus, sest Kant võttis teda jäiselt vastu. See invensiivistas tema filosoofilist tegevust, kirjutas väga põhjaliku filosoofilise religioonilise teose. Fichte ütles et tahab olla „tõe preester“ ja talle ei meeldi ainult mõelda, vaid ka tegutseda. Teda on peetud ka saksa vabastusliikumise ideoloogiks – kui Preisimaa oli saanud Napooleonilt (prantsusmaalt) lüüa, siis Preisimaa ei tohtinud omada sõjaväge, ta ei olnud enam sõltumatu ja Fichte hakkas üleskutsuma Preisi taassünnile - kõned saksa rahvale (kõned võitlusele ja taassünnile). Kõned ilmusid ka teosena.
Talle ka meeldis Suur Prantsuse Revolutsioon, tahtis võtta isegi kodakontsust, aga Napoleon oli talle vastumeelt.
Tema vaated:
1) Wichensafts lehre- annab alused filosoofiale
2) Antiteetiline teooria – tema õpetus tunnetus astmetest, Fichte on süstemaatik , tekivad süstemsed tunnetusõpetused. Ja tema tunnetusõpetust teatakse antiteetilise teooria nime all.
On 3 tunnetuse astet:

• Mina aste (absoluutne mina) – niisugune subjekti tunnetamine. On teesiks „mina“
  
• Mitte-mina aste ( antitees )- eelmise vastand , antiteesiks on „mina ei ole mitte-mina“
  
• Sünteesi aste (mina ja mitte-mina süntees) e. lõplik mina – süntees: mina ja mitte-mina piiravad ja määratlevad teineteist vastastikku.
  

Näiteks: Mina on loodus (instinktid). Mitte-mina oleks mingi moraal ja toimub looduse ja moraali võitlus, mis toob kaasa mingisuguse kompromissi instinktide ja reeglite vahel.
3) Riik oli tema jaoks eeskätt kui omanike organisatsioon. Eraomandit peeti väga oluliseks.
4) Fichte leiab, et naised peaksid saama meestega võrdse valimisõiguse ( 19sajand ). Aga et naisi ei tohi panna vastutavatele kohtadele, kuna saksa naine kui ta võtab vastu mingi tähtsa otsuse, siis ei ole see tema otsus, vaid tema mehe otsus. Ja üleüldse on 2 moraali – 1 mehele ja teine naisele. Näiteks: kui naine rikkub abielu siis ta paneb toime kuriteo ja purustab perekonna. Kui mees petab , siiis mees libastus kergelt, perekond jääb püsima.
Kolmas saksa klassik, filosoofiline romantik , F.W.J.Schelling (1775-1854). Imelaps , 15 aastaselt ülikooli, 23 aastaselt oli ülikooli professor. Suur Prantsuse Revolutsioon oli tema jaoks vapustus . Oli kunsti kalduvustega, esteetika oli oluline.
Tema vaated:
1) Loodusfilosoofias – looduses on 2 poolust tema arvates. Polaarsuse seadus – vastandlikud jõud, üks tahab pidevalt edasi liikuda/pürgida ja teine püüüab seda piirata, tulemuseks tasakaal. Rõhutab seda, et ei ole samal ajal vahet elus ka eluta loodusel (orgaanilisel ja mitteorgaanilisel vahe puudub).
2) Samasusfilosoofia e. identsusfilosoofia – ühtne on loodus ja vaimne maailm. Identsed.
Saksa klassikalise filosoofia tippmees G.W.F. Hegel (1770-1831). Nii nagu Goethe valitses kirjandust, Beethoven muusikat, valitses Hegel filosoofiat. Hegel on olnud eeskujuks väga paljudele mõtlejatele (Nt Karl Marks). Tal oli väga raskepärane stiil, raske lugeda. Hegel ei ole Preisimaalt pärit, vaid lõuna-Saksaamaalt, seega esindab natuke teistmoodi saksa kultuuri.
Tema vaated (lehelt):
1) Oluline loogika seisukohalt, tema 1 peateoseid „Loogika teadus“. Kui Aristoteles on loogika rajaja, siis Hegel on dialektiline pool (e. areng/liikumine). 3 dialektika seadust.
2) Loodusfilosoofia -
3) Vaimufilosoofia – a) subjektiivse vaimu etap –induviduaalne teaduse areng b) objektiivne vaim – ühiskondlik teadus (riigi, ajaloo..) c) absoluutne vaim – religioosne tunnetamine, esteeetiline ja filosoofiline tunnetamine.
Töös:
10 küsimust, suhtelised konkreetsed asjad:
1) mõistete küsimus (5 mõistet = 5p)
2) personaalia küsimus (Kes olid järgmised isikud? tähtis on millist voolu, suuna esindas, õpetused, milline on tema panus)
3) Tulptesti varjant = 2 tulpa (nimed ühes & suunad teises või nimed & teosed)
4) Lünktest, väike tekstijupp – märksõna puudu (õige termin või vaste).
5) Valiktest (kas antud väide on õige või vale)
6) Süstemaatikud. tunnetuse astmed. kuidas erinevatel onimestel on (RAAMAT lugeda kuidas gootil oli, kuidas kirkel)
7) Filosoofia määratlemine,põhiprobleemid, tunnetuse erinevad võimalused, (vundamentaalne osa)
8) Juudi temaatika- nt antisemitism , vanast testamendist, hellenism (tunnused, rooma helleniseerumine )
9) mõtlemistüübid – prantsuse (ratsionalism), inglise (empirism) ja saksa (tetailiseeritus)
10) Platifitseerimine, verifitseerimine, paratita?!?! Popper, Kuuni (KAASAJA FILOSOOFIA)
20