Kursusetöö "Võim" (0)

Sisukord
VÕIM..................................................................................................................................
VÕIMULIIGID........................................................................................................................
Ametlik ehk formaalne võim..............................................................................................
Hirmul rajanev võim............................................................................................................
Premeerimisel/tunnustamisel rajanev võim........................................................................
Seaduslik võim....................................................................................................................
Informatsioonil rajanev võim............................................................................................
Isikuomadustel rajanev võim.............................................................................................
Professionaalsusel baseeruv võim......................................................................................
Iseloomuomadustel rajanev võim...........................................................................................
Karismal rajanev võim..........................................................................................................
Majanduslik võim................................................................................................................
MÕJUVÕIMU SAAVUTAMISE VÕIMALUSED............................................................
VÕIM ON KASVAV SUURUS............................................................................................
VÕIMU ELEMENDID........................................................................................................
Vägivald ja võim.................................................................................................................
Võim ja kiirus........................................................................................................................
Saladus .................................................................................................................................
Osutamine ja halvustamine.................................................................................................
Andeksandmise võim. Halastus .........................................................................................
VÕIMUSFÄÄRID...............................................................................................................
VÕIMU ASPEKTID...........................................................................................................
VÕIMUKAS ISIKSUS............................................................................................................
JUHI VÕIM...............................................................................................................................
Juhtimine ja võim on sõltumatud protsessid..........................................................................
Eesti juhid lahendavad konflikte võimu abil........................................................................
Eesti juhid kasutavad konfliktidega silmitsi olles nn põgenemisstrateegiat...........................
Kuidas lahendada konflikti ettevõttehuvidest lähtuvalt.........................................................
1. Võim
Võimul on meie elus väga suur tähtsus. Inimene puutub võimuga sageli kokku, tihtipeale seda ise märkamatagi. Kord on ta võimu subjekt , võimu valdaja, nagu või teatava võimu kehastaja töökollektiivis ning paljudes ühiskondlikes organisatsioonides, kord jälle kujutab ta endast mitmesuguste võimu- ja juhtimisorganite korralduste või ettekujutuste adressaati (4:5).
Seepärast on loomulik, et inimene hakkab võimu olemuse ja sotsiaalsete funktsioonide üle järele mõtlema ning otsib võimuküsimustele vastust raamatutest ja suhtlemisest kaasinimestega (4:5).
Ent vastust küsimusele, mis on võim, polegi nii lihtne ja kerge leida, nagu esimesel pilgul võib näida. Kummatigi on inimeste teadvuses, kui jätta kõrvale võimu põhimõtteliselt eitavad anarhistid , kaugetest aegadest peale juurdunud kujutlus võimu vajalikkusest . See seisukoht on täiel määral kooskõlas tegelikkuse ning ajaloolise kogemusega (4:5).
Tõepoolest, võim inimeste üle on läbinud pika arengutee , selle esimesed ilmingud ulatuvad kaugete aastatuhandete taha, mil inimühiskond alles tekkis. Võim käib inimestega kaasas tema sotsiaalse arengu esimestest sammudest peale, võimu poliitilised metaformoosid on asetanud oma pitseri inimkonna kogu ajaloole ja seda eriti klassiühiskonna perioodil, kaasaarvatud nüüdisaeg (4:5).
Inimesed ei tohiks teada võimust vähem kui teistest ühiskonna nähtustest. Pealiskaudselt vaadates näib kõik üsna lihtne, on ju jutt elementaarsusest nagu inimeste allumine ühiskonna standartitele, ülemusele töökohas jne. Arusaamatu on aga see, et inimesed alluvad võimule ka siis, kui neil puudub selleks vähimgi soov, alluvad tihtipeale omaenda huvide ja tahte kiuste (4:6).
Enamasti ei suuda me taluda teadmist, et meil puudub inimeste ja sündmuste üle võim- ning ennast abituna tundes oleme õnnetud. Keegi ei soovi vähem võimu igaüks ihaldab seda rohkem. Aga tänapäeva maailmas on ohtlik võimuiha ilmutada ning oma võimupüüdlusi avalikult välja näidata. Me peame ausust ja sündsust teesklema. Niisiis tuleb vargsi tegutseda- eesmärgikindlalt, kuid kavalalt, deemokraatlikult, kuid kõverteid kaudu (2:15).
Mõne inimese meelest tähendab teadlike võimumängude harrastamine - ükskõik kui kaudsel viisil – midagi kurja ja ühiskonnavastast, mida tulenevalt koguni minevikureliktiks pidada. Nad usuvad, nagu võiksid nemad sellest kõrvale jääda, viisil, millel pole võimuga mingit pistmist. Neist inimestest tuleb hoiduda, sest niisuguseid arvamusi valjusti välja öeldes kuuluvad nad tegelikult ise kõige kiindumate võimumängurite hulka. Nad kasutavad võtteid, mis kavalalt varjavad sellega seonduvaid manipuleerimist. Näiteks, seesugused tüübid ülistavad oma nõrkusi ja jõuvaegust sageli kõlbelise voorusena. Ent tõeline jõuetus ei hakkaks ilma iseka kaaspüüdluseta talle omast nõrkust sümpaatia või lugupidamise saavutamiseks avalikult esile tõstma. Oma nõrkuse ilmutamine on tegelikult väga tõhus võimumängu strateegia, kaval ja petlik (2:16).
Võimumängu õppimiseks tuleb osata maailma silmitseda ning vaatenurka muuta. Selleks on vaja aega ja aastatepikkust harjutamist, sest mängu valdamine ei kujune iseenesest. Tarvis läheb teatud põhioskusi ning kui need on kord kindlalt käes, siis suudate võimuseadusi kergemini rakendada (2:17).
Nende oskuste ning oluliste võimaluste kujunemisel on kõige tähtsam oma emotsioonid valitsemise võime. Mingis olukorras emotsionaalne reageerimine on ränk barjäär, mis ei lase võimule tõusta, viga, mis läheb teile palju kallimaks kui mistahes ajutine rahuldus , mida oma tunnete väljavalamine võib pakkuda. Emotsioonid varjutavad arukust ning kui te ei oska olukorda selgesti näha, siis ei suuda te ka selleks valmistuda, ega juhtunule vaoshoitult reageerida (2:18).
Viha on kõige destruktiivsem tundeavastus, sest see varjutab teie nägemist kõige rohkem. Ühteaegu kaasneb sellega häiritus, mis viib olukorra veelgi rohkem teie kontrolli alt välja ning suurendab vastase võiduvõimalusi. Kui soovite teid haavanud vaenlast hävitada, siis on viha ilmutamise asemel palju parem tema valvsust teeseldud sõbralikkusega uinutada (2:18).
Armastus ja kiindumus pole samuti potensiaalselt hävitavad tunded, sest need pimestavad teid sageli ega lase näha omakasupüüdlikke huvisid, millest lähtuvad need, keda te võimumängudes kõige vähem kahtlustate. Te ei suuda viha või armastust maha suruda ega nende tunnetamist vältida ning seda ei maksa proovidagi. Aga te peate nende väljendamisel ettevaatlikuks jääma ning, mis kõige olulisem, need ei tohi teie kavatsusi ja tegutsemist kunagi mõjutada (2:18).
Emotsioonide vaoshoidmisega samavõrra oluline on võime antud hetkest distantseeruda ning objektiivselt nii minevikule kui ka tulevikule mõtelda (2:18).
Võim nõuab suutlikust näilikkusega mängida. Seetõttu peate õppima paljude maskide kandmise oskust ning teie paun peab olema tulvil pettusetrikke. Pettust ja maskeraadi ei tohi inetu või amoraalsena vaadata. Kogu inimeste vastastikune suhtlemine eeldab paljudel tasanditel toimuvat pettust (2:19).
Kui pettus on teie arsenalis kõige mõjukam relv, siis kannatlikkust kõiges tuleb tähtsamaks kilbiks pidada. Rahulikkus kaitseb teid rumalate eksituste eest. Nii nagu tunded, on ka kannatlikkus omandatav oskus, mis ei tule iseenesest. Ent ega võimuski ole midagi looduslikul viisil päritut; võim on jumalikum kui miski muu maailmas. Ning rahulikkus on jumalate ülim voorus, kellel pole midagi muud peale aja. Kui me endale aega võtame ja mõne sammu tulevikku astume, siis näeme, et seal on kõike head, rohigi tärkab uuesti. Aga vastupidi, kärsitus jätab teist nõrga mulje. See on peamine takistus võimule tõusmise teel (2:19).
Võim on loomult amoraalne ning üks tähtsamaid oskusi selle saavutamiseks on suutlikkus näha olukordades pigem head kui halba. Võim on mäng – see väärib ikka ja jälle kordamist – ning mängides te ju ei hinda vastast tema kavatsuste, vaid tegevuse mõjukuse alusel. Te võrdlete tema strateegiat ja jõudu sellega, mida te ise näete ja tunnete. Kui sageli on kellegi kavatsused olukorra üksnes ähmasemaks ja petlikumaks muutnud! Mis tähtsust on sellel, et teine mängija, teie sõber või rivaal , kavatses ainult head ja pidas üksnes teie huvisid silmas, kui tema tegevuses hoopis palju segadust ja suurt hävingut põhjustas? Inimesed ju püüavad oma tegusid kõikvõimalike õigustustega varjata, kinnitades alati, nagu nad ainult headest kavatsustest lähtudes tegutsenud. Õppige endamisi naerma alati, kui midagi seesugust kuulte, ning ärge kunagi püüdkegi mõõta kellegi kavatsusi ja tegusid moraalsete kaalutluste järgi, millega tegelikult üritatakse võimukoondamist õigustada (2:20).
Võim on ühiskondlik mäng. Selle tundmaõppimiseks ja harjutamiseks peate ennast arendama inimeste uurimise ja mõistmise võimet. Meistermänguriks saate alles siis, kui olete meisterpsühholoog. Peate mõistma motiive ning suutma läbi näha suitsukattest, millega inimesed oma tegusid varjavad. Inimeste peidetud motiivide läbinägemine on ainus oluline teadmine, mida te võimu omandamisega õpite (2:20).
1.1 Võimuliigid
1.1.1 Ametlik ehk formaalne võim
Ametlik võim rajaneb isiku positsioonil organisatsioonis. Ametlik võim võib tuleneda oskusest kedagi hirmu ähvardusel sundida või hüvede pakkumisega mõjutada, ametialastest õigustest ja volitustest või teatud informatsiooni omamisest (7).
1.1.2 Hirmul rajanev võim
Selline võim sõltubki hirmust. Inimene reageerib sellisele võimule tulenevalt kartusest negatiivsete tulemuste eest, mis võivad ette tulla, kui tal ei õnnestu nõudmisi täita. See toetub füüsiliste sanktsioonide rakendamisele või kartusele nende rakendamise ees, näiteks valu tekitamine, selle kannatamine, frustratsiooni esilekutsumine teatud tegevuse keelustamise kaudu või kontrolli omamine põhiliste füsioloogiliste ja turvalisuse vajaduste abil (7).
Organisatsiooni tasandil omab A hirmul rajanevat võimu B üle, kui A-l on õigus B vallandada, tööleping lõpetada või viia ta madalamale tööpostile oletades, et B ihaldab tema positsiooni. Sama kehtib, kui A võib määrata B-le selliseid töökohustusi, mis B jaoks on ebameeldivad, või kohelda B-d sellisel moel, mis mõjub piinlikkust tekitavalt. Sellisel juhul omab A hirmul rajanevat võimu B üle (7).
1.1.3 Premeerimisel/tunnustamisel rajanev võim
Hirmul rajaneva võimu vastandiks on premeerimisel rajanev võim. Inimesed täidavad käske ja nõustuvad teiste soovidega, sest see toob kaasa positiivseid muutusi, soodustusi. Seega inimene, kes võib jagada hüvitisi, preemiaid, mis teiste jaoks on tähtsad, omab võimu nende üle. Sellised preemiad võivad olla kas siis rahalised – lisatasud, palgatõus, rahalised preemiad – või mitterahalised, nagu tunnustamine, edutamine, huvipakkuva töö määramine, kolleegide sõbralikkus, eelisvõimalus valida tööaega või müügipiirkondi.
Kuigi hirmul ja premeerimisel rajanev võim on vastandid, moodustavad nad omavahel sarnase paari. Kui suudad positiivsest väärtusest midagi ära võtta või sundida kellelegi peale midagi negatiivset, siis on sul hirmul baseeruv võim selle inimese üle. Kui sul on võimalik kellelegi positiivset väärtust juurde anda või negatiivset vähendada, on sul premeerimisel rajanev võim tema üle (7).
1.1.4 Seaduslik võim
Ametlikes ringkondades ja organisatsioonides on ilmselt kõige sagedasemaks juurdepääsuks võimule struktuurijärgne positsioon. Seda nimetataksegi seaduslikuks võimuks. See kujutab endast ametlikku õigust kontrollida ja kasutada organisatsiooni ressursse (7).
Võimupositsioonid kätkevad endas nii hirmul kui ka premeerimisel rajanevat võimu. Seaduslik võim on siiski laiem mõiste. Eriti tähendab see aga organisatsiooni liikmete poolt positsioonist tulenevate õiguste aktsepteerimist. Kui koolidirektorid, pangapresidendid või armee ohvitserid midagi räägivad (eeldades, et nende määrusi ning arvamusi võetakse vastavalt nende ametipositsioonile), siis õpetajad, tellerid või leitnandid tavaliselt kuuletuvad ja täidavad käsku (7).
1.1.5 Informatsioonil rajanev võim
Neljas ametliku võimu allikas – informatsioonil rajanev võim – tuleneb juurdepääsust infole ja kontrollist selle üle. Inimesed organisatsioonis, kellel on teiste jaoks vajalikke andmeid või teadmisi, võivad muuta nad endast sõltuvaks. Juhid, näiteks, pääsedes ligi müügiandmetele, kulutustele, palgamääradele, kasumile jt andmetele, võivad kasutada seda infot, et saavutada kontrolli ning kujundada alluvate käitumist. Sarnaselt võivad teatud osakonnad, kel on infot, ära kasutada segaseid olukordi (nt personaliosakond kriitiliste töölepingute läbirääkimiste ajal), et saavutada suuremat võimu organisatsioonis, kuni olukorrad on lahenenud (7).
1.1.6 Isikuomadustel baseeruv võim
Et omada võimu organisatsioonis, ei pea sugugi omama vaid ametlikku positsiooni. Näiteks paljud kompetentsemad ja edukamad disainerid Intelis omavad võimu, kuid nad ei ole juhid ja neil pole formaalset võimu. Neil on vaid oma isiksuse unikaalsusel rajanev võim. Edasi vaatlemegi isikuomadustel baseeruva võimu aluseid – need on professionaalsus , teiste austus ja imetlus ning karisma (7).
1.1.7 Professionaalsusel rajanev võim
See on selline võim, mõju, mis on saavutatud oma kogemuste, erioskuste ja teadmiste tulemusena. Professionaalsus on saanud üheks tähtsamaks mõjutusvahendiks tänu kogu maailma järjest suurenevale tehnilisele orienteeritusele (7).
Kuna tööd ise muutuvad järjest spetsiifilisemaks, sõltume me rohkem ekspertidest oma eesmärkide saavutamisel. Kuigi on üldteada, et arstid tänu oma professionaalsele taustale kasutavad professionaalsusel baseeruvat võimu (me ju kuulame ja järgime arsti nõuandeid), peaksime tunnustama seda, et arvutispetsialistid, maksuametnikud, ökonomistid ja teised spetsialistid kasutavad sama moodi professionaalsusel rajanevat võimu (7).
1.1.8 Iseloomuomadustel rajanev võim
Selline võim rajaneb inimese tunnistamisel, kel on soovitud omadused või iseloomujooned. Kui sa mulle meeldid, ma austan sind ning imetlen sind, siis on sul võimalus kasutada minu üle võimu, sest ma tahan sulle meeldida.
Isikuomadustel baseeruv võim arenebki välja teiste imetlemisest, soovist sarnaneda selle inimesega (7).
See aitab seletada ka seda näiteks, miks kuulsustele makstakse miljoneid dollareid, et nad osaleksid toodete reklaamides .
Turundusuuringud on näidanud, et sellistel inimestel nagu Michael Jordan või Britney Spears on võim mõjutada sind valima teatud jooksujalatseid või karastusjooki.
Kui ikka hästi harjutada , võiksin mina või võiksid sina teha sama hea müügireklaami nagu need kuulsused. Vahe seisneb selles, et üldsus ei tunne sind ega mind (7).
1.1.9 Karismal rajanev võim
Viimane käsitletav võimu alus on karisma. De Vries kirjeldab karismat kui mõistatuslikku jumalalt saadud annet, omadust, mida kunagi omistati ainult prohvetitele. “ Karismaatiline komponent juhtimises rabab inimesed jalust” (De Vries, 2002, lk 216). Karismaatiline võim on tegelikult isikuomadustel baseeruva võimu laiend , mis kasvab välja individuaalsest eripärast ning suhtlemise stiilist (7).
Karismaatilised juhid suudavad panna teisi endale järgnema seetõttu, et nad oskavad värvikalt ning paeluvalt sõnastada visioone, võtta enda peale riske, osa saada keskkonna ja järgnejate tundlikkusest ning käituvad teiste jaoks ebatavalisel viisil. Kuid paljudes organisatsioonides on karismaatilisi inimesi, kes ei ole ametlikult juhipositsioonil, kuid hoolimata sellest on teiste mõjutajateks tänu oma kangelasliku iseloomu tugevustele (7).
1.1.10 Majanduslik võim
Rõhk, mida asetatakse neile võimutüüpidele, rõhutab nende tähtsust just juhtide jaoks, aga mõjutuse definitsioon toob samas esile ka teised võimu osad, mis panevad inimesi tööle (7).
Näiteks majanduslik võim on selline mõju, mida omab klient näiteks oma tarnija üle. Näiteks jaemüügikaupluste kett ostab 60% ühe tootmisettevõtte toodangust. See tähendab seda, et sellel ketil on märkimisväärne mõjuvõim selle tootja prioriteetide, kvaliteedi ja kõikide muude asjade üle. Siis on olemas ka statuudijärgne mõjuvõim, mida kehastavad politsei, inspektorid, maksuamet , toll ja teised sarnased instantsid (7).
See tähendab, et nendel on alati õigus siseneda, kontrollida, nõu anda ja teha teatud asju. Mõned väljaanded nimetavad seda ka bürokraatiliseks mõjuvõimuks. Siis on veel olemas mõjutusvahendina füüsiline mõjuvõim. Kui Sa ei tee seda, siis ma löön Sind! Mis iseenesest äris on küll haruldane , mõjub väga agressiivselt ja jõhkralt. On olemas ka vanemlik mõjuvõim, kuigi öeldakse, et see kaob koos selle füüsilise mõjuvõimuga. Vanemlik mõjuvõim on ikkagi osa kultuurilisest fenomenist ning selles on osa moraalil , tarkusel, karismaatilisel ja struktuurilisel mõjuvõimul. Sama kehtib tegelikult ametivõimu kohta. See on siis mõju, mida omavad ministrid, preestrid (religioosne mõjuvõim), rabid ja gurud (7).
1.2 Mõjuvõimu saavutamise võimalused
Kui tarkusest tulenev mõjuvõim saavutatakse tänu teadmistele ja kogemustele , siis suhetel baseeruv ehk moraalne mõjuvõim saavutatakse oma isikliku käitumisega. Kui alluvad, kolleegid usaldavad juhti kui isiksust seetõttu, et ta ei ole teinud midagi, et kuritarvitada seda usaldust, ja pigem on aidanud seda üles ehitada, siis on see parim näide sellest. Moraalne mõjuvõim baseerub austusel, usul ja isegi meeldivusel. Juhid, kes on ise ausad, õiglased, head suhtlejad ja lähenejad, otsekohesed, saavad alati austuse just nende omaduste pärast. Olenemata sellest, millised on nende tehnilised oskused ja ametialased teadmised (6).
Poliitilisel areenil kasutatakse tihtipeale sõna “usutavus”, et kirjeldada moraalset mõjuvõimu. Kas me ikka võime uskuda seda inimest jne. Ja see uskumus viitab tihti sellele, kas lubadustest on varem kinni peetud või on mingid ohud, mis sellega võivad kaasneda (6).
Juhid, kes “ostavad” poolehoidu sellega, et nad annavad igasuguseid lubadusi preemiate kohta ja lubavad teha ühte ja teist, riskeerivad oma moraalse mõjuvõimuga. Kui juht pärast ei käitu nii, nagu ta lubanud on, siis ta jääb sellest moraalsest mõjuvõimust täiesti ilma. Samamoodi need inimesed, kes ähvardavad ja hoiatavad karistada , aga tegelikult ei tee seda, kaotavad lugupidamise ja respekti. Ja mitte ainult nende poolt, keda nad ähvardasid, vaid ka teiste kolleegide poolt. Seega võib moraalset mõjuvõimu kergesti kahjustada just oma ebaõiglase käitumise ja lihtsate lubaduste loopimisega (6).
Moraalne mõjuvõim on omane grupile, kellega juht töötab. Alati hakatakse uute suhete puhul nn lõhet tekitama juhi moraalses mõjuvõimus. Paljudel juhtudel võib värskelt määratud juht saada kergesti negatiivse moraalse mõjuvõimu, kuna töötajad ei usalda küsida, miks just teda määrati direktoriks, aga mitte kedagi teist. Ainult see, kuidas juht käitub pika aja jooksul, võib anda väärtusliku mõjuvõimu, kus siis alluvad, kolleegid võivad ümber hinnata oma esialgset negatiivset või küünilist suhtumist ja hakkavad juhti võib-olla isegi toetama . Ilma selleta nad hakkavad kollektsioneerima juhi vigu suure rahuldustundega ja teevad tema elu tõeliseks põrguks. Nii tarkuse kui ka moraalne mõjuvõim on saavutatavad ja arendatavad pika aja jooksul (6).
Mõjuvõimu rakendamine, kasutamine juhtimises ja eestvedamises
Eelpool toodud erinevatel võimuliikidel ja -tüüpidel on mitmeid ühiseid tunnuseid ning seoseid. Kõik nad sõltuvad järgijate/töötajate veendumustest ja usust, mida mõjutavad omakorda juhi omadused ja käitumine (6).
Töötajad peavad uskuma, et juhil on need mõjuallikad olemas. Mõjutüübid on aga omavahel tihedalt seotud, mis võib näiteks ühe mõjuallika ebaõige kasutamise tagajärjel vähendada ka teiste mõjuallikate toimet. Võimutüüpide tõhus kasutamine ja nende omavaheline kombineerimine oleneb olukorrast ning on juhi poolt rakendatava juhtimise ja eestvedamise stiili aluseks, nendest kujuneb välja mõjuvõim, mida juht reaalselt omab. Edukas, efektiivne ja tulevikujuht on tegelikult see, kes on võimeline kasutama mõjuvõimu õigel ajal ja õiges kohas. Ja on ka ilmselge see, et erinevatele inimestele mõjuvad erinevad võimutüübid. Mõjuvõimu efektiivne kasutamine seisnebki selle tunnetamises – millist, millal ja kellega (6).
1.3 Võim on kasvav suurus
Võimu saab vaadelda kasvava suurusena. See saab alguse miinuspoole absoluutses miinimumpunktis. Seal valitseb täielik orjus . Võimu valdkonnas on see sama, millele füüsikutel vastab absoluutne nullpunkt (-273 °C) ja mille käsitluses võiks nimetada absoluutseks algpunktiks (-273 °V) (5:9).
Mida rohkem vabadusi endale võetakse, seda lähemale võimu jääminekupunktile (0 °V) jõutakse. Seda punkti kutsutakse võimuõpetuses manipuleerimispunktiks. Alles seal on võimalik saada oma õnne sepaks. Mõistes manipuleerimispunkt sisaldub ka teatud hoiatus. Selles punktis saab vastane sind veel miinuspoolele tagasi puksida. See on lootustäratav, kuid ebamugav positsioon (5:9).
Kui võimutemperatuur tõuseb, jõuad sa vähehaaval mahedamasse võimuõhustikku (18-22 °V). Täpselt nagu füüsikute ruumitemperatuuril on seal mõnus olla ja üsna vähese energiakuluga hõlpus jalul püsida. See asub manipuleerimispunktist kindlal kaugusel. Sa võid teha väiksemaid vigu, ilma et sa riskiks arguspoole jäisusse tagasi kukkumisega. See on hingetõmbekoht, kust võimuinimene kavandab retki kaugematesse ja fantaasiat kannustavamatesse kantidesse (5:9).
Võimuskaala järgmisse püsipunkti jõudmine 100°V juures, mis on survepunkt. See on kriitiline koht. Seal on sul piisavalt võimu, et osa sind ümbritsevatest inimestast tunneks end rõhutuna. Aga ikkagi on sul võimu liiga vähe, et teised inimesed peaksid sinu üleolekut endastmõistetavaks ja isegi moraalselt õigeks, mida juhtub alati, kui võim on juba piiramatu. Direktori suures võimus ei kahelda kunagi, aga töödejuhataja, kelle volitused on piiratud, tekitab rahulolematust ja vastuhakku. Survepunktis valitseb alati suur mässuoht. Samasus soojusõpetuse keemispunktiga on ilmne. Pulbitsus ja kasvav rõhk võivad põhjustada hukkatuslikke plahvatusi. Aga kui see punkt õnnestub läbida nii, et olukord on täieliku kontrolli all, siis tulemuseks on gaasiline võimuväli, mis võib piirmatult laieneda (5:10).
Survepunkti edukas läbimine on iga võimumänguri siht ja lootus. Aga olukorra plahvatuslikku muutumist kartes eelistavad paljud sellest allapoole jääda (5:10).
1.4 Võimu elemendid
1.4.1 Vägivald ja võim
Vägivalda tajutakse kui midagi lähedal- ja kohalolevat. Ta on sundivam ja vaheum kui võim. Rõhutades kõneldakse füüsilisest vägivallast. Parem on nimetada vägivallaks võimu, mis esineb sügavamatel ja animaalsematel astmetel. Saagist haaratakse kinni vägivallaga ja vägivaldselt pannakse ta suhu . Kui vägivald võtab endale rohkem aega, saab ta võimuks. Kuid akuutsel silmapilgul, mis ükskord ometi tuleb, otsustamise vääratamatul silmapilgul on ta taas puhas vägivald, temas sisaldub palju enam ja ta pole enam päriselt nii dünaamiline. Ta on kesksem ja temas on koguni teataval määral kannatlikust (1:375).
1.4.2 Võim ja kiirus
Igasugune kiirus, niivõrd kui ta kuulub võimu valda, on kas püüdmine või kinnihaaramise kiirus. Mõlema puhul olid inimesele eeskujuks loomad, kes ongi siis juba varakult võimu sümboleiks (1:377).
1.4.3 Saladus
Saladus asub võimu sisimas tuumas. Varitsemise akt on loomult salajane. Sa peidad enda või sulad ümbrusega ühte ega anna endast ühegi liigutusega märku.luurav olend kaob tervenisti, ta mähib end saladusse nagu mõnda teise nahka ja püsib kaua selle varjus . Selles olekus iseloomustab olendit omapärane segu kärsitusest ja pikast meelest. Mida kauem ta sellesse jääb, seda ägedamaks saab lootus ootamatule õnnestumisele. Aga et lõpuks midagi õnnestuks, peab ta pikk meel kasvama lõpmatusse. Kui see saab läbi, kas või natukegi enne õiget aega, oli kõik ilmaasjata ja pettunult peab ta otsast peale hakkama (1:387).
Saladusel on oma aktiivne valdkond. Saladusega manipuleeriv võimukandja tunneb seda täpselt ja teab väga hästi, kunas mida käiku lasta. Ta teab, mida ta luurab, kui ta tahab midagi kätte saada, ja teab, keda oma abilistest luuramiseks kasutada. Tal on palju saladusi, sest ta tahab neid palju, ja ta viib need süteemi, kus nad on kindlalt tallesl. Ta usaldab ühele selle, teisele tolle ja hoolitseb, et nad iilagi ühendusse ei satuks (1:390).
Igaühte, kes midagi teab, valvad teine, kes aga ei saa kunagi teada, mis see tegelikult on, mida teises valvab. Ta peab üles tähendama tema hooleks antu ja iga sõna ja liigutuse , tolle kohta tihtilugu aru andes vahendab ta valitsejale pildi valvealuse meelsusest (1:390). Kuid ka valvurit ennast valvatakse ja mõne teise aruanne korrigeerib tema oma. Nii on võimukandja alati kursis nende anumate ja usaldatavuse ja turvalisusega, kellele ta oma saladused usaldab, ja võib hinnata, milline neist nõudest on nii täis saanud, et võiks üle voolata. Saladuste komplektsse karbisüsteemi võti on ainult tema käes. Seda kellegi teise kätte usaldades tunneb ta ennast ohustatuna (1:391).
Võimu juurde kuulub läbinähtavuse ebavõrdne jaotus. Võimas näeb läbi, aga ei lase ennast läbi näha. Kõige vaikivam peab ta olema ise. Tema meelsust ja kavatsusi ei tohi keegi tunda (1:391).
Saladuse kontsentratsioon on saladusest puudutaute ja saladuse hoidjate suhtarv . Selle definitsiooni põhjal on lihtne tabada, et tänapäeva tehnilised saladused on kõige kontsentreeritumad ja ohtlikumad, mis iial on olnud. Nad puudutavad kõiki, kuid neid tunneb üksnes tilluke käputäis, ja viiest või kümnest inimesest sõltub see, kas neid kasutatakse (1:396).
1.4.4 Otsustamine ja halvustamine
On otstarbeks lähtuda nähtustest, mis on kõigile tuttav, halvustamise rõõmust.” Kehv raamat”, ütleb keegi, või „kehv pilt” ja teeb näo, nagu ta oleks ta midagi asialikku öelnud. Igatahes reedab ta ilme seejuures, et ta ütleb seda heameelega. Sest öeldu vorm petab ja läheb pealegi isiklikuks. Siis kõlab kohe: „kehv kirjanik” või „kehv kunstnik”, ja kõlab see nii, nagu öeldaks „kehv inimene”. Kõikjal on võimalus tabada tuttavaid, tundmatuid, ka iseennast selliselt halvustamiselt.rõõm negatiivsest otsusest on alati varjamatu (1:396).
See ränk ja julm rõõm, mis ei lase end milleski eksitada. Otsus on vaid siis otsus, kui ta tehakse lausa kõhedustäratava kindlusega. Ta ei tunne leebust, nagu ka ettevaatust mitte. Ta leitakse kähku; ta on kõige loomulikum, kui saab teoks ilma kaalumata. Kirg , mida ta reedab, sõltub sellest, kui vahetu ta oli. Kategooriline ja kiire otsus kajastub rõõmuvälgatusena otsustaja näoilmes (1:396).
1.4.5 Andeksandmise võim. Halastus
Andeksandmise võim, mida igaüks endale varub ja mida igalühel on. Oleks kummaline ehitada elu üles andestamisaktide põhjal. Paranoilise hingestruktuuriga inimene on selline, kes suudab väga raskelt andestada või ei suuda üldse; kes seda kaua kaalub; kes iial midagi ei unusta , kus tuleks andestada; kes konstrueerib endale fiktiivseid vaenuakte, et neid mitte andestada. Sääraste inimeste põhimure on mitte midagi unustada (1:398). Kui nad aga võimule jõuavad ja peavad võimul püsimiseks midagi andestama, siis sünnib see vaid näiliselt. Võimukandja ei andesta kunagi tõeliselt. Iga vaenulik akt on täpselt üless tähendatud, ta kaetakse kinni või pannakse tallele. Mõnikord vahetatakse ta ehtsa allaheitmise vastu; võimukandjate suuremeelsed žestid sünnivad alati selles vaimus . Nad igatsevad nii väga allutada endale kõike tõrksat, et nad maksavad selle eest liiga tihti kõrget hinda (1:399).
Võimuvõõras, kelle võimukandja paistab kohutavalt tugevana, ei näe, kui tähtis tollele on täielik allaheitmine. Võimu kasvu, kui tal selle jaoks üldse meelt on, võib ta hinnata üksnes selle tegeliku kaalu järgi ega mõista iial, mida tähendab hiilgavale kuningale viimase unustatud alama põlvekõverus (1:399).
Ei saa olla mingit kahtlust, et paljud keelud on olemas vaid selleks, et toetada nende võimu, kes võivad neist keeldudest üleastumist karistada ja andeks anda. Halastus on väga kõrge ja konsentreeritud võimuakt, sest ta eeldab hukkamõistmist; ilma eelneva hukkamõistmiseta ei saa aset leida ükski halastuseakt. Halastus on ka väljavalitus. Kombeks on anda armu üsna piiratud arvuse süüdimõistetuile. Karistaja ei luba endale liigset leebust ja isegi kui ta teeb näo, otsekui hakkaks karistuse karmus talle vastu, näeb ta selles sundi karistaminse endapühas ja põhjendab kõik sellega (1:399). Aga ta jätab ka alati lahti tee halastuse juurde, kas nii, et ta ise otsustab seda valitud juhtudel, või nii, et ta soovitab armu anda kõrgemal instandil, kellel on selleks õigus (1:400).
Oma võimutäiust ilmutab võim seal, kus armuandmine toimub viimasel silmapilgul. Kui langetatud surmaotsus on just täidesaatmisel- võlla all või mahalaskmise rivi ees-, et ta ei saa surnuid ellu tagasi tuua; kuid viimasele minutile lükatud halastuseaktiga saavutab võimukandja sageli tunde, nagu oleks ta sellest piirist üle astunud (1:400).
1.5 Võimusfäärid
Süstemaatiline inimene jagab võimusfääri neljaks kontsentriliseks osaks:

Sisesfäär. See hõlmab meie psüühikat, meie iseloomu ja meie häid ja hambu külgi.

Lähisfäär. Sinna kuuluvad inimesed, kellega me oleme tihedamates suhetes: perekond , sõbrad, töö- ja koolikaaslased.

Vahesfäär. Selle sfääri inimestega on meil kindlasti otsene isiklik kokkupuude - ülemused, õpetajad jt., aga suhted nendega on üldiselt formaalsed. Vahesfääri tähtis koostisosa on Ärikalott, s.t. inimesed, kellega sa ajad äri- ja muid asju – selvepoe müüja, automüüja, tolmuimejate müügiagent, korteriperemees, hambaarst jpt.

Välissfäär. Seda iseloomustab abstraktne ja määramatu isikute ring. Sa ei tunne neid otseselt, vaid kaudselt televisiooni ja ajalehtede kaudu. See on institsioomide sfäär. Seal on Riik, Ametkond, Kool, Ametiühing, Firma, Kaitsevägi ja kõik muud meie maailma abstraktsed kõuepilved (5:10).
Võimuahnetel on ainult üks moodus , kuidas Välissfääri ümber näpu mässida. Seleks tuleb teha Madalamasse Sfääri Laskumine manööver ehk puksida need Välissfääri osad, mis meie arvates vastupanu osutavad, Vahessfääri (5:10).
Meil tuleb otsida ja luua isiklikke kontakte inimestega, kes institutsioonide taga seisavad. Riigist peab saama riigisekretär Kiidukukk ja minister Opman, ametiasutusest peadirektor Ülemkindlus, haridusministeeriumist koolinõunik Õiglane jne. Neid tuleb rünnata, nii nagu nad oma inimlike nõrkustega, ja mitte kunagi nende täies ja hiilgavas institutsioonirelvastuses (5:10).
Sfäärid sünnitavad õige erinevaid probleeme ja nõuavad erilist kohandatud tehnilisi võtteid. Üldkehtiv reegel näeb ette, et mida kaugematesse võimusfääridesse söandatakse minna, seda otstarbekamalt tuleb Sisesfääri sisustada ja korraldada (5:10). Näiteks üsna lootusetu on püüda parteibossile, ametnike ja riigikoguliikmete mõjutamisega riigikogus läbi suruda endale kasulikku seadust, kui see samal ajal sinus süütunnet tekitab (5:11).
1.6 Võimu aspektid
Inimese asendeist: mis neis sisaldub võimsust
Inimene, kes nii meelsasti seisab püsti, võib paigast liigumata ka istuda, lebada, kükitada või põlvitada. Kõik need asendid ja iseäranis üleminek ühest teisele väljendavad midagi kindlat. Aujärg ja võim on loonud endale kindlad, traditsioonilised asendid. Sellest viisist, kuidas inimesed koos olles üksteise suhtes paiknevad, on hõlpsasti tuletatav erinevus nende prestiižis. Me teame, mida see tähendab, kui keegi istub kõrgemal ja teised seisavad tema ümber. Kui üks seisab ja kõik teised tema ümber istavad; kui keegi järsku ilmub ja kõik kohalviibijad tema ees püsti tõusevad; kui keegi langeb teiste ette põlvili; kui sisseastunul ei paluta istet võtta. Juba eelnev valikuta üleslugemine näitab, kui palju on olemas tummasid võimukonstellatsioone. Oleks tarvis nad ette võtta ja täpselt määratleda nende tähendust (1:517).
Iga uus asend, mis võetakse, suhtestub eelnenuga; alles toda tundes on uus asend ammendavalt tõlgendatav. Seisja võib just olla oma asemelt üles hüpanud, ta võib olla istmelt püsti tõusnud. Esimesel juhul on ta arvatavasti haistnud ohtu, teisel juhul kavatseb ta ehk kellegi au osutada. Kõigis asendimuutmistes on midagi äkilist. Nad võivad olla tuttavad ja oodatud ja täpselt sobitatud vastava kogukonna kommetega. Kuid alati on olemas ka ootamatu asendimuutmise võimalus, mis on siis seda üllatavam ja väljendusrikkam. Kirikus jumalateenistuse ajal põlvitatakse palju; sellega ollakse harjunud ja isegi need, kes on varmad põlvitama, ei omista sellele liiga suurt tähtsust. Ent laskugu vaid mehe ees, kes justsama ise põlvitas kirikus, tänaval keegi tundmatu järsku põlvili ja mõju on tohutu (1:517).
Kuid asendite paljutähenduslikkusest hoolimata on inimestel vaieldamatult kalduvus üksikuid asendeid fikseerida ja monumentaliseerida. Istuja või seisja mõjub ka üksinda, vallandatuna oma ajalisest või ruumilisest seosest teistega . Mälestussammastes on mõned neist positsioonidest saanud nii tühjaks ja banaalseks, et neid vaevalt enam märgatakse. Seda mõjuvamad on nad meie igapäevases elus (1:518).
1.7 Võimukas isiksus
Võimukad ehk autoritaarsed liidrid on liidrid, kes erinevalt demokraatlikest liidritest toimivad võimukalt, andes käske ja suunates toiminguid ilma oma alluvate vaadete vastu huvi tundmata (3:158).
Adorno lõi isiksuse testi, mida tuntakse F- skaala nime all ja mis peab mõõtma võimukust ehk autoritaarsust. Mitmed uurimused näitasid, et selles testis kõrge tulemuse saanud olid tugevalt eelarvamuslike hoiakutega. Selle töö arendus Rokeachi poolt 1960. aastal näitas, et jäigalt autoritaarsed polnud ainult parempoolsete vaadetega inimesed; poliitilise vasakäärmuse esindajad võivad olla sama jäikade hoiakutega, nagu tõendati Venemaal Stalini ajal (3:121).
Kuigi võimuka isiksuse teooria oli ja on mõnes osas kasulik, on tal oma piirangud. Ta võib seletada, miks mõned inimesed on teistest tõenäolisemalt eelarvamuslikud, ent ta ei suuda tegelikult seletada, kuidas terved ühiskonnad või terved ühiskondlikud grupid muutuvad eelarvamuslikeks. Neis ühiskondades on küll väga suur individuaalne varieeruvus autoritaarsuse mõttes, ent siiski liiga sageli võtab ühiskond omaks järjekindlalt rassistliku hoiaku teatud grupi suhtes (3:121).
1.8 Juhi võim
Juhtimise üheks mooduseks on võimu rakendamine. See tähendab, et juhil tuleb aeg-ajalt panna inimesi tegema seda, mida nad muidu ei teeks. Võimu rakendamisel saavad oluliseks nii juhi võimu määr kui ka kasutatavad võimuvahendid (6).
Võimu määra saab määratleda vastusena lihtsale küsimusele. Kui palju on juhil võimu? Sellele küsimusele on mitu vastust. Kõigepealt on võimu oluline tunnus see, kui tugevalt ta mõjutab teiste käitumist. Tugevus näitab, kas võimu tulemusena muudetakse käitumist pisut või hoopiski põhjalikult. Võimu iseloomustab ka ulatus - mitut käitumisviisi võim mõjutab. Ulatus näitab, kas võim toimib ainult näiteks ajast kinnipidamisele või mõjutab ka majanduselu ja isiklikke suhteid. Võimu jaoks on oluline ka see, kui suurt inimeste hulka suudetakse mõjutada. Võimalik, et ollakse võimukas ainult ühe inimese üle ning kõigis teistes suhetes alluja ning alistuja . Võimu kestvus näitab kui kaua võim toimib. On võimusuhteid, mis lõppevad töölepinguga ja on suhteid, milles kogeme võimu kogu elu. Võimul on ka sisu, mis näitab, milles tegelikult võim seisneb. Võimu sisu väljendub võimuvahendites (6).
Võimuvahendid on ressursid , mille abil võimu teostatakse. Ressursist lähtuvalt on võimalik rääkida eri tüüpi võimudest. Tasuvõim toimib siis, kui meie õige käitumine tasustatakse meile sobival viisil. Palgatöö on siin ilmekas näide. Sunnivõim loob olukorra, kus allutakse karistushirmus. Mitte ei teeks, agu kuna pärast trahvitakse, siis on targem asjad kohe korda ajada. Etalonvõim toimib, kui inimestel on eeskuju, keda püütakse järgida. Eeskujuks võib olla nii keegi suur isiksus kui ka lihtsalt moenarr, keda matkitakse. Ekspertvõimust saame rääkida siis kui keegi sunnib oma kogemuste ja teadmistega teisi endaga arvestama (6).
Võim võib toimida ka tahtmatult. Paljudel juhtudel me kogeme karismaatilist võimu. Seda, et inimene lihtsalt oma isiksuse säraga paneb teisi teisiti käituma. Sarnaselt toimib ka moraalne võim, mis avaldub inimese kõlbelises autoriteedis. Tema juuresolekul on lihtsalt raske kõlvatult käituda (6).
Võimu võib kuritarvitada, võimu võib nautida, võimu võib taluda, võimul võib lasta olla, võimu saab vältida. Juhi, kaasaarvatud pastori, võimu hindamiseks võib ühte konkreetset võimusuhet analüüsida nii võimu määrast kui ka võimuvahenditest lähtuvalt. Selgub , et võimukaim võim võib olla väliselt üsna märkamatu. Lõppeks ei olegi ju nii tähtis, kui palju on kellelgi võimu või kuidas see teostub. Kõige olulisem on eesmärk, mida võim teenib(6).
1.8.1 Juhtimine ja võim on sõltumatud protsessid
Esiteks, juhtimine ja võim on sõltumatud protsessid. Nad võivad, aga ei pruugi kokku langeda. Ei ole vaja olla formaalsel võimupositsioonil selleks, et juhtida. On palju inimesi, kellel pole mingit formaalset võimu, kes aga tegelevad juhtimisega. Samamoodi on inimesi, kellel on võim, kes aga ühel või teisel põhjusel ei võta juhtimist oma kätte. Praktikas need kaks protsessi mõnikord kattuvad, mõnikord on eraldi. Teoorias aga, kui võimu kasutatakse õigel viisil, peaks see kokku langema juhtimisega sellisel kujul nagu seda siin kirjeldatakse (8).
Sageli on inimeste raskused juhtimise teemal seotud nende halbade kogemustega võimu kuritarvitamise osas. Nende tunded sedasorti võimu vastu laienevad siis kogu juhtimisele. See, et võimu kuritarvitatakse, ei tähenda, et meil ei peaks üldse mingit juhtimist olema. Juhtimisel on väga oluline funktsioon selleks, et asjad sujuksid hästi (8).
Juhtimine on oma loomu poolest midagi, mida inimene peab aktiivselt tegema, mitte asi, mis tekib automaatsel valimise või määramise teel. Ka juhul kui kedagi valitakse või määratakse, peavad nad tegema personaalse otsuse ja tegelikult juhtima asuma (8).
1.8.2 Eesti juhid lahendavad konflikte võimu abil
EBSis läbi viidud uuring näitas, et alluvaga konflikti sattudes kasutab juht peamiselt oma positsioonivõimu või taotleb lihtsalt pealejäämist.
Tavaliselt ei vaevuta teist poolt ära kuulama ja keskendutakse süüdlase otsingule. Eriti selgelt tuleb uuringust välja, et juhid lähtuvad harva konfliktide lahendamisel ettevõtte või töötajate huvidest.
Kui konflikti osapoolteks on juht ja alluv, siis eiratakse tavaliselt alluva õigusi. Enamikul juhtudel võidab juht, kes lähtub isiklikest vajadustest ja oma nägemusest probleemile. Enamikul juhtudel lõpeb konflikt alluva lahkumise või vallandamisega, isegi kui töötaja lahkumine on organisatsioonile selgelt kahjulik.
Kui konflikt on viidud isiksuslikule tasandile, lahendatakse see kui kahe isiku vaheline eraasi. Ununevad organisatsiooni huvid ja konflikti lahendamisest tulenev kasu ettevõtte jaoks.
Analüüsist järeldus, et ettevõtetes, kus juhtimisstiil oli valdavalt demokraatlik, leidis ka suurem hulk konflikte positiivse lahenduse.
Kahjuks ei oska juhid koolitustel kuuldud uusi mõtteviise reaalses elus rakendada. Juhid väidavad küll reeglina, et näevad inimestes ettevõtte põhiressurssi. Kuid konfliktiuuringust järeldub, et alluvad veel ei taju seda. Võib teha järelduse, et inimeste väärtustamisest esialgu Eesti ühiskonnas veel rääkida ei saa. Kuid siiski ollakse sinnapoole teel.
Eestis läbi viidud uuringud on näidanud, et tippjuhil on vähe empaatiat . Seda kinnitas ka konfliktiuuring. Otsused, mida langetab juht konfliktsituatsioonis, ei ole sageli eetilised ega ka ettevõtte kasu järgivad. Uuringust selgub, et umbes 70% konfliktidest jääb lahendamata (9).
1.8.2.1 Eesti juhid kasutavad konfliktidega silmitsi olles nn põgenemisstrateegiat.
Inimesed loodavad, et konflikt kaob iseenesest, ega proovigi sellega tegeleda. Üldjuhul probleem aga ei kao, kui probleemi põhjusega ei tegeleta.
Konflikti lahendamiseks peab muutus seisnema eelkõige mõtlemises. Juhid peavad vaatama alluvaid kui partnereid . Partnerlussuhet iseloomustab peale ametliku töölepingu ka emotsionaalse sobivuse olemasolu. Siis hakkab ka mõtteviis muutuma .
Partnerlussuhtes on mõlemal poolel võimalus oma seisukohti selgitada ja jõuda võitja-võitja-lahenduseni. Siit võib teha järelduse, et partnerlus juhtide ja töötajate vahel ei ole veel jõudnud paljude Eesti firmade igapäevaellu.
Partnerlus sündis koos suhteturunduse tõdemusega, et me ei saa müüa turul suhteid, mis on paremad kui suhted firma sees. Suhteturundus tõstatas kaks küsimust – millised on head suhted ja kes on hea suhtleja. Hea suhtleja tunnuseks on oskus tabada teise poole häid omadusi, uskuda tema headesse kavatsustesse ning suhe sellele üles ehitada.
Michael Lissack ja Johan Roos jagavad oma raamatus “Uus mõtteviis“: partnerlussuhte põhimõtet, öeldes, et produktiivsuse saavutamiseks tuleks vältida hierarhiat.
Nende sõnul toetab hierarhiline organisatsioon mõtteviisi, et mõned inimesed on teistest paremad tänu oma seisusele. Kuid tiitel ja seisus ei näita inimese tegelikku väärtuse kohta mitte kui midagi (9).
1.8.2.2 Kuidas lahendada konflikti ettevõtte huvidest lähtuvalt?
Tööl on ikka üks kõrgemal positsioonil. Et üks poleks tähtsam, tähendab julgust tunnistada, et suhte toimimiseks on mõlemad vajalikud. Suhe on alati kahepoolne .
Sama omadus on seotud ka võimuga. “Kumbki pole tähtsam; tähendab seda, et kummalgi poolel pole teise üle võimu ning otsusteni jõutakse läbi arutelu ning kahepoolse kasu printsiibi arvestamist.
Partnerluse mõistmisel on võtmeküsimuseks arusaam võimu tasakaalust osapoolte vahel.
Igaüks peab endalt küsima, kas me tegelikult austame inimesi, kellega iga päev suhtlema peame. Kas me üldse austame ülemust, alluvat, kolleege, sõpru või pereliikmeid? Sisemise austuseta ei ole partnerlus võimalik, sest inimesed tajuvad alateadlikult teise osapoole tundeid.
Austus on eelkõige seotud tunnistamisega, et teisel poolel on õigus oma seisukohale, väärtustele ja maailmavaatele. Kui ta on inimene, kellega ma olen suhetes, väärib ta austust .
Schopenhauer on öelnud, et tähelepanelikkus on edu pant . Kui on uuritud väga edukate müügiinimeste edu saladust, siis on ilmnenud , et nende saladus on olnud väga lihtne:
Konflikti vältimiseks muuda mõtlemist
Kumbki pole tähtsam
Vastastikune austus
Tähelepanelikkus teise suhtes
Partneri kuulamine
Partneri tunnustamine
Partneri mõistmine Allikas: Anu Virovere
Nad on olnud lihtsalt tähelepanelikud inimeste suhtes, märganud nende vajadusi ning sellest lähtuvalt kasutanud neid teadmisi oma müügitöös.
Partnerlus tähendab ka teise inimese ärakuulamist. See tähendab hinnanguvaba suhtumist räägitusse ja tahet kuulata lõpuni. Isegi kui seisukohad on erinevad. See tähendab ka valmisolekut oma seisukohti muuta, kui partneri esitatud argumendid on veenvad. Just selles viimases väljendubki esimene väide, et kumbki ei ole tähtsam.
Partneri mõistmine eeldab oskust asetada end tema positsioonile ning seeläbi vaadata maailma tema silmade kaudu. See võimaldab anda koostööle teistsugune tähendus. Tunnustamine väljendub selles, et me ei võta midagi enesestmõistetavalt, vaid märkame tehtut ja oleme valmis hästi tehtud tegude eest partnerit kiitma.
Kaasaegsete organisatsioonide jaoks on kõige tähtsam, et partnerlussuhe puudutaks kõiki organisatsiooni töötajaid.
Alistair McAlpine on tõdenud oma raamatus "Uus Machiavelli ", et suurimate ettevõtete saatus on nende kõige madalamate töötajate kätes. Kohelge neid nagu partnereid ja teie ettevõttel läheb hästi. Mitte ainult hea, vaid ka keskmine töötaja vajab erapooletut ja lugupidavat kohtlemist.
Partnerlus on seotud maailmavaatega, et inimesed on loomult head ja tahavad areneda ning jõuda eneseteostuseni.
Firmades nimetati konfliktide põhjuseks enim kehva suhtlemist ja infopuudust
suhtlemine ja infopuudus ... 33%
halb töökorraldus ja meeskonnatöö ... 17%
kindlaks määramata struktuur, reeglid, kohustused, ebaselged rollid ... 15%
isiksustevaheline ebakõla, erimeelsused generatsioonide vahel ... 12%
välja ütlemata ja jagamata eesmärgid, erinevad eesmärgid ... 10,50%
ebakompetentne juht ... 10%
tegevuste koordineerimatus, koostöö puudumine ... 7,50%
täitmata lubadused ... 6,50%
halb mikrokliima , mitteusaldamine ... 5,50%
kehv toode või teenus ... 0,36%
muud põhjused ... 12%
Kokku tuleb rohkem kui 100% sellepärast, et vaadeldi juhtusid, kus antud nähtus esines. Seega võis ühe konflikti korral ilmneda mitu nähtust korraga, nt kehv meeskonnatöö ja ebakompetentne juht koos (9).