Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse alused

Õiguse alused (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on õigussüsteem ja õigusharu?
Millised on õigusvormid-allikad?
Milline on õigusaktide hierarhia?
Millised on õigusakti kehtivuse ajalised ja territoriaalsed piirid?
Mis on õigussuhe?
Kes on õiguse subjektideks?
Mis on õigussuhte objektideks?
Mis on juriidiline fakt?
Millal tekib õigussuhe?
Mis vahe on taval moraalinormil ja õigusnormil?
Mis vahe on õigusvõimel ja teovõimel?
Mis hetkest muutub juriidiline isik õigusvõimeliseks?
Mis kell hiljemalt peab olema arve makstud arvel esitatud kuupäeval?
Kuidas liigitatakse asju?
Mis on valdus ja kuidas valdus tekib?
Mis on omand ja mis on omandi liigid?
Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand?
Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused?
Mis on kasutusvaldus?
Mis on isiklik kasutusõigus?
Mis on reaalkoormatis?
Mis on hoonestusõigus?
Mis on pant ja millised on pandi liigid?
Mis on registerpant?
Mis on kommertspant?
Mis on õiguste pantimine?
Mis on hüpoteek?
Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek?
Mis on võlasuhe ja millest see tekib?
Kes on võlgnik kes võlausaldaja ?
Mis on eelleping?
Missugused on kohustuste täitmise põhimõtted?
Mis on kohustuste rikkumine ja õiguskaitsevahendid rikkumise korral?
Mida tähendab hea usu ja mõistlikkuse põhimõte?
Mis on varaline ja mittevaraline kahju?
Mis on kõrvalkohustused?
Mis on ostueesõigus VÕS ja AÕS mõistes?

Kodune ülesanne
Vasta küsimustele oma sõnadega, viita seaduse sättele ja too juurde ka näiteid (üks, kaks).

Mis on õigussüsteem ja õigusharu ?
Õigussüsteem on väljakujunenud õiguse teaduslik struktuur, õigusharude kaupa, selle jagunemine mingisuguseks loogiliseks süsteemiks. Näiteks jaguneb õigus avalikuks õiguseks ja eraõiguseks.
Õigusharu on osa või kogum õigussüsteemist, mis korraldab mingisuguse kitsa ala või rühma õigussuhteid. Näiteks haldusõigus , mis reguleerib ametivõimude tegevust.

Nimeta 2 eraõiguse ja 3 avaliku õiguse õigusharu?
Eraõigus on see osa õigusest, mis reguleerib eraisikutevahelisi õigussuhteid, näiteks pärimisõigus ja perekonnaõigus. Avaliku õiguse osapooleks on riik, kes on alati jõupositsioonil (sest loob ju seadusi, kehtestab ja kontrollib nende täitmist jne), näitena võib tuua kriminaalõiguse (riik kehtestab seadustega piirid, mis on ühiskondlikult aksepteeritavaks käitumisnormiks ja mis mitte), rahvusvahelise õiguse (riigi suhted partneritega, organisatsioonide ja teiste riikidega) või finantsõigus (riik kehtestab äripidamise normid ja reeglid)

Millised on õigusvormid/-allikad?
Õigusvorm on õigusnormide allikas- nt seadustekogu või määrus. Õigusnorm on sisuliselt üldkehtiv käitumisreegel . Näiteks piibli kümme käsku on õigusnormid. Need on kirja pandud, üldkehtivad kristlaste hulgas, piiblit võiks nimetada ka õigusvormiks ehk allikaks. Iseenesest on õigusnorm teatavas mõttes justkui eetiline käitumisreegel. Näiteks käsk „Sa ei tohi tappa!” on täiesti loogiline ja ajastuteülene käitumisnorm, mis tagab turvalisuse ja ühiskonna häireteta toimimise. Käitumisnormidest välja arenenud kirjapandud reeglid moodustavadki täna erinevad seadustekogud, tõsi, palju keerulisemates vormides ja muidugi on tänane seaduseloome midagi palju komplektsemat ja detailsemat kui omaaegsed piiblikäsud, Hammurabi seadustekogud või Rooma rahvakoosolek.
Siit ka mõiste „õiguse allikad”. Õiguse allikaks on näiteks kirjapandud seadused. Tõsi, ajalooliselt võib õiguse allikaks olla ka suuline pärimus ( indiaani traditsioonid jne), mis määravad ühiskonnas kehtivad käitumis- ja õigusreeglid. Islamimaailmas kehtib selles mõttes lausa mitu normi- ühelt poolt justkui riigi kehtestatud seadused, teiselt poolt aga ususeadused ja traditsioonid, mille alusel õigusemõistmine sageli toimib.
Tänapäeval mõistame õiguse allikana pigem kirjapandut- seadused, määrused.

Millistel tingimustel on üldaktidel tagasiulatuv jõud?
Põhiseaduses on kirjas, et karistusi karmistaval või tegusid kriminaliseerival kriminaalseadusel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu (PS § 23 lg-d 1, 2) aga karistusi kergendaval või dekriminaliseerival kriminaalseadusel on alati tagasiulatuv jõud (PS § 23 lg 2). Siin kehtib ammune põhimõte – nullum crimen nulla poena sine lege scripta stricta (ei ole kuritegu ega karistust ilma täpse kirjapandud seaduseta).

Milline on õigusaktide hierarhia?
Õigusaktide hierarhia on järgmine: põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused ning ministri määrused.
Siin tahaks meenutada Madis Ernitsa raamatut „ Põhiõigused , demokraatia, õigusriik ”, kus leheküljel 41 kirjutatakse, et Riigikohus on oma lahenditega mõista andnud, et Eestis kehtib Euroopa Liidu õiguse prioriteet ja seda isegi meie Põhiseaduse osas. Ei ole küll jurist aga tema arutluskäik on hästi põhjendatud.

Millised on õigusakti kehtivuse ajalised ja territoriaalsed piirid?
Õigusakti kehtivus on piiritletud tema kehtima hakkamise ja lõppemisega. Eestis jõustuvad seadused 10 päeva peale Riigi Teatajas ilmumist, kui just seadusesse endasse ei ole see teistmoodi kirjutatud. Üldiselt kehtib seadus kuni selles määratud tähtajani või siis uue seaduse vastuvõtmiseni. Muutuda võivad ka ainult mõned osad seadustest jne. Presidendi määrused jõustuvad allakirjutamise hetkest.
Õigusakt kehtib riigi territooriumil ja reeglina kõigi sellel viibivate inimeste suhtes, kuigi on erandeid (nt diplomaatilise puutumatuse kaitse alla kuuluvad diplomaatilised töötajad)

Mis on õigussuhe ?
Õigussuhe on eri osapoolte omavaheline õigusalane suhe, mis toetub kirjapandud seadustele ja riigi kehtestatud kontrollile.

Kes on õiguse subjektideks?
Need on õigussuhtes osalevad osapooled, kes saavad selles reaalselt osaleda (inimene, riik, asutused, firmad jne)

Kas määrus võib olla seadusega vastuolus ?
Teoreetiliselt mitte aga kas see ka praktikas nii sajaprotsendiliselt on, kaheldav.

Mis on õigussuhte objektideks?
Objektideks on asjad või midagi mittemateriaalset , kui lihtsalt öelda. Näiteks raha, auto, autori õigus teosele, õigus mingile hüvele jne. Kui seadus kehtestaks, et kollased lennukid võivad maanduda enne punaseid, siis oleks maandumise eelisõigus õigussuhte objektiks.

Mis on juriidiline fakt?
Juriidiline fakt on reaalselt toimuv tegu või sündmus mille puhul tekib juriidiline õigus või kohustus. Näiteks kui inimene sureb , siis see sündmus, mis muudab kehtivaks testamendi, samas lõpetab elava inimese jaoks kehtivad õiguslikud kohustused. Kui tema surm on tööõnnetuse tagajärg, siis kehtivad sündmusele juba järgmised seadusaktid, mille alusel sündmust juriidilisest seisukohast vaadatakse. Kui keegi on inimese surma põhjustanud, siis seegi on juriidiline fakt, hakkavad kehtima järgmised õiguse normid jne.

Millal tekib õigussuhe?
Kui tekib õigusnormis märgitud tingimus, näiteks üks inimene varastab teise käekella, siis tekibki nende kahe vahel koheselt õigussuhe, kohalduvad õigused ja kohustused, mis neid seovad. Kella vargus on sel juhul juriidiline fakt ja selle alusel kohaldatakse õigusnorme.

Mis vahe on taval, moraalinormil ja õigusnormil?
Moraalinormi täitmist ei kontrolli riik, selle kohaldab ühiskond laiemalt. Teiste inimeste suhtumine, grupis kehtivad reeglid, häbitunne ja südametunnistus on siin kehtestajaks. Moraalinormide alla käivad ka religiooninormid, kus erinevalt moraalinormidest, põhjendatakse kehtivust jumaliku autoriteedi olemasoluga.
Õigusnormid kehtivad kindlal territooriumil, need kehtestab ja nende täitmist kontrollib riik. Õigusnormid ei pruugi kattuda moraalinormidega, nende kohta saab esitada küsimuse – kas need on moraalselt õigustatud?
Tava on mingisugune väljakujunenud kombestik. Kas tuppa minnes peab jalanõud ära võtma (nagu Euroopas) või mitte (nagu Ameerikas). Tavad ja moraalinormid on tugevalt seotud, nendest on välja arenenud õigusnormid.

Mis vahe on õigusvõimel ja teovõimel?
Teovõime on reaalne võime tegutseda. Õigusvõime on võime omada ja omandada õiguslikke kohustusi ja õigusi, iseseisvalt teostada oma õigust, olla oma õiguste kandjaks. Teovõimetute õigust teostab keegi teine, teovõimeline isik.

Mis hetkest muutub juriidiline isik õigusvõimeliseks?
Siis kui ta on saanud tegutsemisõiguse- on kantud äriregistrisse ja omandanud tegevuslitsentsi. Sisuliselt siis, kui riik talle selleks loa annab ja asutust juriidilise isikuna tunnistab .

Arvele on märgitud kuupäev, mis langeb nädalavahetusele. Millal tuleb arve tasuda?
Tsiviilseadustiku üldosa seadus paragrahv 135 lõige 2 – Tähtaeg lõppeb tähtpäeva saabumisel. Seega võib arve tasuda päeval mis on arvele märgitud.

Kalle sai kohtumääruse kätte 19.09.2012, milles palutakse esitada dokument 14 kalendripäeva möödudes . Millal saabub dokumendi esitamise tähtpäev?

3. oktoobril 2012 aastal. Esitada võib kuni 24.00-ni.
(Tsiviilseadustiku üldosa seadus, § 135- Tähtaja algus ja lõpp
(1) Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.)

Malle võttis kaasa oma elukohast kõik asjad ning rohkem ei ole teda elukohas nähtud. Kas ta muutis elukohta?
Ei. Elukohta muudab inimene, kes on asunud püsivalt elama uude kohta, sel juhul on ta kohustatud registreerima uue elukoha 30 päeva jooksul. (Rahvastikuregistri seadus, § 39, lõige 2)

Kas nõude aegumistähtaega saavad lepingu pooled lepingus lühendada või pikendada?
TsÜS § 145, lõige2 võimaldab aegumistähtaja pikendamises kokku leppida, kokku kuni kümne aastani. Teatud osas on aegumistähtaeg siiski vaidlustatav ka hiljem. Aegumistähtaega võiks vaidlustada ning taotleda kohtult üldise 3-aastase aegumistähtaja kohaldamist näiteks seoses asjaoluga, et tegemist võib olla tarbijat ebamõistlikult kahjustava ning seetõttu tühise tüüptingimusega vastavalt VÕS § 42-le. Nii näiteks veolepingute puhul nähakse VÕS § 802, lõikes 5 otsesõnu ette, et aegumistähtaega ei või pikendada ega lühendada tüüptingimustes. Ilmselt on veel võimalusi aegumistähtaja hilisemaks vaidlustamiseks kohtus.

Mis kell hiljemalt peab olema arve makstud arvel esitatud kuupäeval?
Märgitud kuupäeval, hiljemalt kell 24.00.

Inkasso esitas Mari vastu nõude kohtusse. Nõue on aegunud . Kas kohtunik võib ilma taotluseta nõude aegumise arvesse võtta?
Jah, kohtunik võib seda teha, sest vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lõikele 1 - tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat.

Kuidas liigitatakse asju?
Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav.

Mis on valdus ja kuidas valdus tekib?
Valdus on tegelik võim mingi asja üle, s.t isik reaalselt omab midagi, kusjuures ta ei pea olema asja omanik. Kui mul on pall, mis on naabri oma, siis olen ma selle palli valdaja. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik, heausklik või pahausklik. Seaduslik on valdus kuni pole tõendatud vastupidist. Pahauskne valdaja teab, et tema omandis oleval asjal on teine omanik, heauskne valdaja seda ei tea ega peagi teadma. Kui ma olen leidnud palli ja ei tea, et see on naabri oma, siis olen heausklik valdaja, kui ma aga tean, et see on naabri oma (ja ei tagasta seda) siis pahausklik valdaja.
Valdus omandatakse tegeliku võimu saavutamisega asja üle.

Mis on omand ja mis on omandi liigid?
Omand on täielik õigus asjale, s.t tal on täielik õiguslik võim asja üle. Omanikke võib olla üks või mitu ( kaasomand ). Omanik võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik, ka piiratud teovõimega isikud või teovõimetud alaealised. Omanikud on oma õigustelt võrdsed kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Ainuomand kuulub vaid ühele isikule, ühisomandi liike on mitmeid- kaasomand ja ühisomand. Kaasomandi erivormiks on korteriomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule
üheaegselt mõttelistes osas ühises asjas kuuluv omand – tekib näiteks pärimisel. Näiteks tort, millest igaühele kuulub mingi lõik. Ühisomandi puhul kuulub kogu tort korraga kõigile omanikele. Näiteks abielu jooksul kogutud vara on ühine omand.
Omand jaguneb vastavalt asjade liigitusele kas vallasomandiks või kinnisomandiks, erinevus on eelkõige omandi tekkimise aluste erinevuses.

Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand ?
Vallasomand tekib vallasasja kokkuleppelise üleandmisega ( AÕS § 92). Üleandmine on tähtsaim vallasomandi tekkimise alus.
Vallasomand tekib veel hõivamise, leidmise, peitvara leidmise, ümbertöötamise, ühendamise ja segamise või igamisega (aja jooksul uueks omanikuks muutumisel kui eelmine omanik ei ole välja ilmunud).
Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei ole toimunud heauskselt.

Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused?
Kinnisomand on kinnisvara omandiõigus . Sellele kinnisomandile võib seaduse järgi määrata kohtu poolt kitsendused (ehituskeeld või hoopis ehitusluba naabri maale nt naabri maad läbiva torustiku remondiks jne, samuti teede, tehnovõrkude , veekogude ja metsa omandiga seonduvad piirangud või lisaõigused)

Mis on kasutusvaldus ?
Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt , et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Põhimõtteliselt antakse kasutusvalduse lepinguga oma asju kellelegi kasutada. Näiteks üüri- või rendilepingud on kasutusvalduse lepingud . Korteri omanik annab oma korteri kellelegi kindlatel kokkulepitud alustel kasutada.
Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Mis on isiklik kasutusõigus?
Isikliku kasutusõiguse omanikul on õigus kokkulepitud viisil kinnisasja kasutada ja teostada kinnisasja üle teatud õigust (AÕS § 225).

Mis on reaalkoormatis ?
Reaalkoormatis on kinnisasjaga seotud kohustus teha perioodilisi sooritusi kas rahas või tegudes. Reaalkoormatise seadmiseks on vaja sõlmida notari juures vastav kokkulepe ja kanda see kinnistusraamatusse. Reaalkoormatis lõppeb kande kustutamisega kinnistusraamatust selleks õigustatud isiku avalduse alusel. Kui keegi laseb naabril üle oma maatüki vedada tehnovõrgud või rajada tee, siis saab naabri maatükile teha kinnistusraamatusse reaalkoormatise kande, mille kohaselt naaberkinnistu omanikule peab tasuma nende rajatiste talumise eest tasu. Tasu võib maksta ka natuuras , näiteks teatud koguse puid oma matsast anda või ehitada tasuks mingi ehitis jne (AÕS, 5-s osa).

Mis on hoonestusõigus ?
Hoonestusõigus on õigus ühele ehitisele antud kinnisasjal, see õigus on võõrandatav ja pärandatav (AÕS § 241).

Mis on pant ja millised on pandi liigid?
Pant on panditud vara, millega omandatakse mingile asjale õigus ja kohustused. Kui kohustusi ei suudeta täita on isikul, kelle kasuks pant on seatud, õigus panditud varale (AÕS § 276).
Pandi liigid on vallaspant ja kinnispant.

Mis on registerpant ?
Oma notariaalselt registreeritud ideid (patente, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit jne), kaubamärke või sõidukeid võib samuti pantida. Nendega teostatavaid pantimistehinguid nimetatakse regitserpantideks.
Patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse topoloogiat, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel (AÕS § 297).

Mis on kommertspant ?
Kommertspandiga saab koormata ettevõtjale kuuluvad vallasasjad selliselt, et panditud asjad jäävad pantija valdusse ning nimetatud pant registreeritakse kommertspandiregistris.
Kommertspandi kohta käiv seaduselõik AÕS § 309 on tunnistatud kehtetuks.

Mis on õiguste pantimine?
Varaline õigus võib olla pandi esemeks kui see on üleantav (AÕS § 314 lõige 1). Sa võid oma õigused mingile asjale panti anda.

Mis on hüpoteek ?
Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maa- või korteriomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. Isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. See tähendab, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei rahuldata (laenu kokkulepitult ei tagastata), on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüki läbi kohtutäituri.

Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek?
Ühe hüpoteegiga (ühishüpoteegiga) võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest (AÕS § 359, lõige 1).
Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi (nn kohtuhüpoteegi), mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina (AÕS § 363, lõige 1).

Mis on võlasuhe ja millest see tekib?
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 2, lõige 1).
Võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,
käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest (VÕS § 3).

Kes on võlgnik , kes võlausaldaja ?
Võlgnik on kohustatud pool võlasuhtes, võlausaldaja on pool, kelle suhtes võlgniku kohustused kehtivad. Võlgnik on tüünäitena raha laenaja, võlausaldaja see, kes raha laenas ja vastavalt kokkuleppele tahab seda raha mingil kindlaks määratud ajal ja koguses tagasi.

Mis on eelleping ?
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel (VÕS § 33, lõige 1). Näiteks sõlmitakse üsna tavapäraselt kinnisasja ostu-müügi eellepinguid, et pooled varem suuliselt kokkulepitust ei taganeks.

Missugused on kohustuste täitmise põhimõtted?
Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud , siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt (VÕS § 76).

Mis on kohustuste rikkumine ja õiguskaitsevahendid rikkumise korral?
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100).
Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist , taganeda lepingust või öelda leping üles,
alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Mida tähendab hea usu ja mõistlikkuse põhimõte?
Mandrieuroopa õigussüsteemis tähendab heas usus käitumine kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik. Heas usus käitumine tähendab muu hulgas poolte kohustust teha koostööd, kaitsta üksteise huve, edastada informatsiooni (Wikipedia). Põhimõtteliselt tähendab see, et partnerite eesmärgiks ei ole teadlik teineteise petmine . Tegutsetakse koos, arvestades üskteise huve ja tahet olla lepingupooltena ausad.

Mis on varaline ja mittevaraline kahju?
Varaline kahju on otsene rahaline kahju ja saamatajäänud tulu (VÕS § 128, lõige 1). Mittevaraline kahju on moraalne kahju, füüsiline või hingeline valu.

Mis on kõrvalkohustused ?
Kõrvalkohustusteks on käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused, käsiraha andmisest tulenevad kohustused ja leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused (VÕS § 141).

Mis on ostueesõigus VÕS ja AÕS mõistes?
Ostueesõigus pärineb keskaja germaani õigusest. Seal olid tähtsal kohal väljaostueesõigused, mille alusel võisid teatud isikud, kes seisid kinnisasjale või selle omanikule lähemal kui kolmas ostja, viimase ostulepingust välja tõrjuda (nt läänihärra, pärija, naabrid , kaasomanikud jne).
Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi (VÕS § 244).
Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega. Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kinnisasja mõttelist osa võib ostueesõigusega koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. (AÕS § 256)

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 22 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KiiviKivi Õppematerjali autor

Erinevad küsimused aines õiguse alused ja vastused koos seaduse sätete ja näidetega.

pant valdus kinnisasja õigusnorm ostueesõigus võlgnik võlausaldaja kasutusvaldus aegumistähtaeg hüpoteek moraalinormid juriidiline fakt õigussüsteem

Sarnased õppematerjalid

pdf

Võlaõigus, asjaõigus eksamiks

Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. (§ 244 lg 1) 104. Mis on vahetusleping? Vahetuslepinguga kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. 105. Mis on kinkeleping? Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme. 106. Mille eest kinkija vastutab Tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 107. Kas kinkija saab kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi? Ja 108. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust enne kingitud eseme üleandmist

Võlaõigus

doc

Tsiviilõiguse kordamisküsimused eksamiks!

Analoogia- Siis kui on seaduselünk ning on vaja see lünk ületada, siis kasutatakse analoogiat. 5. Mis on nõue ja millest see võib tuleneda? Nõue on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist. Nõue võib tuleneda nii tehingust (eelkõige lepingust) kui ka seadusest. 6. Mida nõue sisaldab? Kui nõue tuleneb seadusest, peab seadus sisaldama vastavat sätet (nõude alust). Nõude aluses sisalduvad nõude täitmise eeldused ja õiguslik tagajärg. 7. Milliseid õiguse subjekte seadus eristab? Õigusteooria eristab objektiivset ja subjektiivset õigust. Obj. õiguse all mõistetakse kehtivate õigusnormide kogumit. Subj. õiguse all mõistetakse õigusobjektile kuuluvat õigustust teatud viisil käituda. 8. Millised võimed iseloomustavad füüsilist isikut? Füüsilise isiku õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime: tekib sünniga, lõpeb surmaga. Teovõime: täielik, piiratud

Tsiviilõigus

180

docx

ASJAÕIGUSE konspekt

järgi, varasemat õigust eelistatakse hiljem tekkinud õigusele. Liitumispõhimõte- Kõik, mis ühendatakse maa kui peaasjaga, omandab sama õigusliku seisundi, mis kehtib maatüki suhtes ASJAÕIGUSTE JAGUNEMINE Jagunevad kahte liiki  Omand (dominium)– kui absoluutne asjaõigus, täielik võim asja üle  Piiratud asjaõigused (iura in re aliena) annavad õiguse võõrale asjale, hõlmamata aga omanikule kuuluvaid õigusi Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: 1. Kasutamisõigused – annavad õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel: a) Kasutusvaldus b) Reaalservituut c) Isiklik kasutusõigus d) Hoonestusõigus 2. Realiseerimisõigused – annavad õigustatud isikule teatud tingimustel (nt kohustuse mittetäitmisel) õiguse asi rahaks teha a) Pandiõigus b) Reaalkoormatis 3

Asjaõigus

doc

Asjaõiguse konspekt

b) Piiratud asjaõigused: erineb omandist ulatuse poolest, on nimetatud ka õigus võõrale asjale. Nt hüpoteek. Piiratud asjaõigused võib rühmitada ka omandisarnased õigused ja kasutus-, realiseerimis- ning omandamisõigused. Omandisarnane piiratud asjaõigus. Hoonestusõigus - isik, kelle kasuks see on seatud, õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist (koormab maatükki). Realiseerimisõigused Omanik võib teise isiku kasuks seada õiguse asja realiseerimiseks teatud asjaolude saabumisel (nt omanik ei täida lepingust tulenevaid kohustusi) Omandamisõigus - asjaõiguslik ostueesõigus. Ooteõigus - õiguslikult kindlustatud väljavaade õiguse saamisele, sisuliselt eelaste. Asjaõiguslikud kasutusõigused. Kasutusvaldus - lisaks kasutamisele, on kasutusvaldajal õigus ka omandada kasutatava kinnisasja vilju Reaalservituut ja isiklik kasutusõigus - piiratud kasutusõigused. 3. Absoluutsuse põhimõte

Asjaõigus

docx

Asjaõigus eksamikonspekt

c) käibe kindluse ja lihtsuse tagamine d) kinnis- ja vallasasjaõigus Asjaõigus kui õiguskorra üks osa hõlmab reegleid, mis on määravad ainelise vara valitsemisel inimeste poolt. Kuidas vastavad suhted on korraldatud, see sõltub otsustest, mis sisalduvad riigi põhiseaduslikus korras ja mida konkretiseeritakse sellel põhineva majandusliku korraga. Asjaõigus määrab iga üksikisiku ja iga ettevõtte elu ning majanduse juhtimise ja tuleviku planeerimise alused.Õiguskord, mis eraomandit jaatab, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et omaniku huvid võivad olla vastuolus üldiste huvidega. Sellest tuleneb, et omaniku vabandus oma omandit kasutada ja realiseerida ei saa olla lõputu, et omandile on omased teatud kohustused, mis tulenevad ühiskonna vajaduste arvestamisest, samuti kaasinimeste õigustatud huvide austamisest.Kui omanik kasutaks ja käsutaks temale kuuluvat asja oma suva järgi, oleks tagajärjeks kõigi võitlus kõigi vastu.

Õigus

docx

Asjaõiguse konspekt

kolmas isik jääb asja valdama. Valdus võib üle minna ka pärijale. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. 1.2.3. Pärija valdus Pärija saab kaudseks valdajaks või õigemini omandab valdaja õigusliku staatuse, kui ta pärijaks võib saada, seega pärandi avanemisest alates. Pärija saab sellega valduse kaitse õigused - omaabiõiguse kui valduse kaitse nõuete esitamise õiguse. Sellise valdusega kaasnevad ka kohustused, nt majast, mis päritakse kukub alla mõni kivi ja kahjustab mõnd inimest, siis vastutab pärija tekitatud kahju ees, kuna temast oli saanud valdaja. Selleks, et valdus tekiks, tuleb valdust ikkagi tegelikult teostada ja see võib seisneda ka valduse kaitses. 1.2.4. Juriidilise isiku valdus Juriidilistel isikutel on otsene valdus, mida nende organid nende jaoks teostavad, ilma et neid valduse teenijateks nimetama peab. 1.2.5. Valduse teenija

Asjaõigus

docx

Õiguse alused (asjaõiguse osa)

Korteriomandiseadus reguleerib korteriomandiga seonduvat. 6). Tsiviilkohtumenetluse seadustik tuleb kohaldamisele asjaõigusest tulenevate õigusvaidluste korral. Asi on kehaline ese - objekte, mida saab nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritleda ning mida saab ühtlasi "valitseda" ehk allutada inimese õiguslikule ja faktilisele meelevallale. Esemeid, mida ruumiliselt piiritleda ei saa, nagu vaba õhk, voolav vesi jõgedes, meri, asjadeks ei loeta. Loomi käsitletakse üldmõistena õiguse objektina, kuid neile kohaldatakse vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega võrdsustamata. Asjade liigitusi: 1). asendatavad ja asendamatud asjad; 2). ratarvitatavad ja ratarvitamatud asjad; 3)jagatavad ja jagamatud asjad. Asjade tähtsaim liigitus: 1). kinnisasi (res immobiles) maapinna piiritletud osa (maatükk); 2). vallasasi (res mobiles) asi, mis ei ole kinnisasi. Piiratud asjaõigused on: servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus.

Õiguse alused

docx

Õigusõpetuse 2. osa raamatust. vastused

(2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. (3) Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. (4) Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. 9.17 (läheb raamatu küsimustest mööda), Üürileping Üürilepingu mõiste

Varia

Rohkem sarnaseid