Sissejuhatus õigusesse 1. loengu mõisted (0)

Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse ( seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav . Õiguse eelastmed on moraal ja tava.
Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine.
Moraal- seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi.
Moraal ja õigus-Moraal tuleb enda seest, õigus on väljastpoolt paika pandud, moraal tuleb kasvatusest , õigus on kirja pandud. Eksimisel on moraali puhul karistuseks häbitunne, õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus .
Õiguse idee- 1)eesmärgipärasus-vabaduse piiramine ainult vajadusel ega tohi moonutada piiravate õiguste ja vabaduse olemust.2) õiguskindlus-sarnaseid juhtumeid lahendatakse õiguse alusel samal viisil ning seaduse järgimisega ei sattu ta teistest halvemasse olukorda, seega õiguse selgus ja tagatus, avaldamine, rakendamise kindlus 3) õiglus-õiglusrahu (kohus, kolmas kohus, lõpp, aegumine , võrdsed tingimused).
Õiguse tunnused:
1) normatiivsus -õigusega määratakse kindlaks, mida selles ühiskonnas peetakse konkreetsel ajahetkel heaks ja mida halvaks. Õigusnormid põhinevad väärtustel ja hinnangutel ning kätkevad endas väärtusi ja hinnanguid.
2) regulatiivsus -õigusega kujundatakse inimeste käitumist e määratakse, kuidas inimene peab käituma.
3)ühiskondlikkus-ühiskonnas reguleerivad õiguse normid inimese käitumist, eelkõige inimestevahelises suhtlemises. Õigusnormid põhinevad ühiskonnas olemasolevatel võimu ja jõusuhetel. Ühiskonnas kehtivad õigusnormid on kehtestatud võimu omava isiku poolt (riigiorgan, hõimupealik).
4)ajaloolisus-õiguse vajadus kujunes välja pika aja jooksul. Õiguse arengus eristatakse kolme ajajärku-Tavaõigus-kujunes läbi kogukonna jaoks oluliste tavade kinnistumise ja nende tavade järgimiseks sunnimehhanismide tekkimise. Kohtutavaõigus-õiguseks oli see osa tavadest , mida kohus tunnistas õiguslikult siduvatena ja millest lähtus. Isikuks oli erapooletu autoriteetne isik, näiteks väejuht või pealik. Riiklik õigus-õigusnormid tekivad läbi formaalse õigusloome menetluse, mille käigus võidakse anda osadele tavadest õiguslik tähendus või luua uusi käitumisnorme.
5)kokkuleppelisus-õigus on kogum kindlas ajas ja ruumis valitsevaid kokkuleppelisi arusaamu, millised õiguslikud nähtused on olemas ja mis on nende tähendus (avalikus kohas alkoholi tarbimine ei ole sünnis, maksud ).
6)vormilisus-seadustel määrustel on kindel vormindus , sõnastus ja vorm (seadus, määrus).
Õiguse funktsioonid e ülesanded- 1)korrafunktsioon-tagab korra inimeste vahelisetes suhetes, ka suhetes riigiga, määrab piirid ja teostamise korra (menetluse). 2) rahufunktsioon -tagada rahu inimeste vahelistes suhetes, kokkuleppe puudumisel pöörduda kohtu poole. 3)otsustusfunktsioon-seaduse rakendaja teeb otsuse (ettekirjutuse, kohandab sunnivahendit, määrab karistuse).
Õigusperekonnad: 1) Anglo-ameerika-põhineb pretsedentidele, varasematele lahenditele, vandemehed ( Suurbritannia ja USA) 2) Romaani-germaani- pärineb rooma õigusest, ette kirja pandud seadustele , määrustele. Õigus tekib läbi seaduste või muu õigustloova üldakti (Mandri Euroopa riigid, Ladina-Ameerika riigid, Aafrika suur osa ning Lähis-Ida maad.
Õigusakt-dokument mis tekitab õigusliku aluse, sisaldab õigusnorme (tüüpjuhtumid või üksikjuhtumid).
Õigusakti liigid-1) üldakt-üldine,üldkohustuslik, õigust loov (seadus, määrus). 2)Üksikakt-konkreetne, personaalne , õigust rakendav (ostu müügi leping, ettekirjutus , kohtulahend ).
Õigusaktide liigitus võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte kohaselt: Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel ( PS § 4). See aitab vältida võimu liigset koondumist ühe institutsiooni kätte. Eristatud on kolm organit: Seadusandlik, täidesaatev ja õigustmõistev võim. Oma tegevuses kõik kolm nii loovad õigust, rakendavad õigust, kui ka mõistavad õigust (tasakaalustavad).
Seadusandliku organi aktid – mistahes Riigikogu poolt antavad üld ( seadused) või üksikaktid (nt saadiku puutumatuse äravõtmine – õigust mõistev, või siis ametisse nimetamine – õigust rakendav).
Täidesaatva organi aktid – VV, ministri, riigisekretäri, valitsusasutuse, kohaliku omavalitsuse, presidendi poolt antavad üld (määrused, president - seadused) või üksikaktid – otsused, käskkirjad/ presidendi poolt nt otsused amnestia andmise kohta- õigustmõistev).
Õigustmõistva organi aktid- mistahes kohtute poolt antavad üld (kohtumäärused, registrid – õigust rakendav) - või üksikaktid (kohtuotsused -õigustmõistev).