Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. (5)

Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid.
Riik on ühiskondlik institutsioon , mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine.
Institutsioon- moodustis , asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.( kirik , kool)
Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine)
b)
Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn.
Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping)
Tunnused:
1) Territoorium -Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI.
2)Territoriaal veed -12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil =1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped.
3)Õhuruum antud ter. kohal
4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid -Reisilennukid ja reisilaevad , kaubalaevad, siis kui nad asuvad rahvusvahelises..... Sõjalennukid –ja laevad on alati oma lipu all igal pool.
5)Saatkonnad on selle riigi territoorium, milles nad asuvad. Saatkondadele on antud puutumatus vastavalt diplomaatilisele kokkuleppele.
Riigi põhitunnus on rahvas(elanikkond)-antud riigi territooriumil viibivad inimesed.
Tuleb eristada:
a)Antud riigi kodanikud
b)Välismaalased
c)Määramata kodakondsusega inimesed(kodakondsuseta)
d) Topelt kodakondsusega. Eesti Riigi seadus välistab topelt kodakondsuse.
1/3 Eestis on venelased.
Eesti üheks probleemiks rahvaga on määramata kodakondsuseta isikute osa. 92´-30%. 1.aug.06´-10%
Eesti kodakondsuse saamine-reguleerib Eesti Kodakondsuse seadus.(kehtib alates 95ndast aastast) Enne seda rakendati meil 38nda aasta KS. 38´ seaduse järgi olid Eesti kodanikud need, kes 17.Juuni 1940 olid Eesti kodanikud ja nende järeltulijad. 17.juuni 1940 Nõukad okupeerisid Eesti.
Maailmas on täna kasutusel 2 kodakondsuse saamise põhimõtet:
1)Kodakondsuse saamine vereõiguse alusel(jus sanguinis)*. Eestis kasutatakse seda põhimõtet. Eesti kodakondseks saab sünniga siis, kui üks vanematest on eestlane
Päikese õigus(jus solis)*- laps saab selle riigi kodakondsuse millise riigi territooriumil ta on sündinud.
*-ladina k.
2)Naturalisatsiooni korras.
naturalisatsioon-riigi kodanikuks saamine vastavalt seaduses ettenähtud korrale.
Kodakondsuse saamine naturalisatsiooniga on kirjas kodakondsuse seaduses.
Tingimused Eesti kodanikuks saamisel:

• vähemalt 15-aastane
  
• isik peab olema elanud alalise elamisloa alusel Eest 5aastat enne avalduse esitamist ja pool aastat peale avalduse esitamist.
  
• keele nõue-peab teadma eesti keelt ettenähtud korras. (praegu kehtib kord, et kui inimene on lõetanud eestik . kooli, siis nõuet pole)
  
• taotleja peab tundma Eesti põhi –ja kodakondsuseseadust.
  
• isik peab omama legaalset püsivat sissetulekut.
  
• taotleja peab olema lojaane EV-le ja annab vastava vande!
  

3)eriliste teenete eest-kunsti, -teaduse –ja spordi vallas.
Ettepaneku peab tegema üks valitsuse liige e. minister. Aastas maks. 10 inimest)
optsioon-valiku tegema kahe või enama riigi kodakondsuse vahel. (Eesti ajaloos pakkus selle välja Tartu rahu 1920)
Eesti kodakondsuse kaotamine.
1)vabastamine-inimese oma enda avalduse alusel. Valitsus võib keelduda kolmel juhul:
a)kui isikut ohustab kodakondsus
b)kui inimesel on täitmata kohustused riigi ees. ( maksud tasumatta, võlg)
c)kui inimene teenib Eesti kaitsevägedes.
Igasuguse keeldumise võib vaidlustada kohtus.
2)kodakondsuse ära võtmine.
a)kui inimene on astunud välisriigi sõjaväe teenistusse ilma loata.
b)tegeleb välisriigi luureteenistuses
c)riigipööraja
Kelleltki ei tohi võtta kodakondsust veendumuste pärast. Sünniga saadud kodakondsust ei tohi ära võtta. Eesti kodakondsus kaob, kui ollakse vastu võtnud mingi muu riigi kk.
Elanikkonna kohustused ja õigused.
Kõik on kirjas Eesti põhiseaduse teises ptk-s
kohustused:
1)kohustused, mis kehtivad kõigi elanike jaoks olenemata kodakonsusest.
2)kohustused, mis laienevad ainult kodanikele .
Õigused:
1)Õigused, mis kehtivad kogu elanikkonna suhtes. (inimõigused) (kõik on seaduse ees võrdsed, ei tohi diskrimineerida-paragrahv 12)
2)Ainult kodanikele laienevad õigused. (vblt valida elukoht. p.29 ja 31)
3)Õigused, mis on antud riigi kodanikele, kuid teatud piirangutega laienevad kõigile.
KOLMAS RIIGI OLULINE TUNNUS:
Avalik võim, kes on võimeline teostama riigi territooriumil viibiva elanikkonna üle efektiivset kontrolli. Kui valitsus ei ole võimeline, siis tekib kahtlus riigi olemasolust. Valitsust ei tohi samastada riigiga.
Jurisdiktsioon-valitsuse ehk avaliku võimu oluliseim tunnus. See on võimu teostamine , võimu pädevus. See on võime luua, muuta või lõpetada õigussuhteid.
Riigi mittepõhilised tunnused:
-seadusandluse ehk õigluse olemas olu (õigus kehtestab antud riigi territ. teatud käitumiskorra)
-sunni –ja vägivalla mehhanismid, et tagada seadustest kinni pidamine)
-riigivõime astuda suhetesse teiste riikidega ja suhelda rahvusvahelisel areenil.
RIIKIDE LIIGITUS
ÜRO’s on 192 riiki
liigitatakse Valitsemisvormi(riigivormi) järgi
see näitab kuidas on paika pandud riigi ülesehitus juriidiliselt(seadustes) see kajastub alati Riigi Põhiseadustes.
a) MONARHIAD ( riigipea on mitte valitud, tavaliselt tänu päritolu saadud
absoluutme monarhia – piiramatu võim kuulub ühele isikule, selline valitsusvorm on paljuski ajalugu.(Saudi- Araabia ) selle puhul on kõik kolm võimu riigis koondunud ühe isiku kätte ja see on pandud paika ka juriidiliselt.
konstitutsiooniline(põhiseaduslik) monarhia – monarhi võim on seadustega priiratud.Tal on ainult esindusfunktsioonid. Tegelik võim on siiski seaduslikult(rahva poolt valitud) parlamendi käes.
b)VABARIIGID(kõik tähtsamad ametid on kaudselt või otseselt valitavad.)
parlamentaarsed vabariigid – rahvas valib otse parlamendi ja parlament määrab omakorda määrab ametisse tähtsamad ametiisikud. Kogu võim kuulub parlamendile. Eesti on klassikaline parlamentaarne vabariik.
* parlamentarism – riigiülesehitus kus kogu võim kuulub parlamendile.
presidiaalvabariik – presidendi õigused suuremad. president määrab ametisse ka valitsuse.
Venemaa, Prantsusmaa.
Mõlemad RIIGI tüübid omavad puudusi, kuid neil on ka positiivseid jooni.
võim on parlamentaarsel riigil rohkem kollektiivne. aga häda tekib kohe sellest aga pange tähele et hajutab vastutust. Parlamentaarsetel riikidel on keeruline langetada kiireid otsuseid.
parlamentaarse vabariigi töökindlus on väike
Presidentiaal riik on paremini juhitav. ja kriisiolukorras töötab paremini kui parlamentaarne riik. aga oht on et ühe inimese kätte antakse liiga suur võim
Riike liigitatakse veel poliitilise reziimi järgi. see näitab kuidas antud riigis on reaalselt valitsemine teotakse, mitte ainult paberite järgi vaid reaalsus. Milline on võimu ulatus. Kuidas toimub võimu vahetus.
Diktatuurid Demokraatia
Autoritaarne režiim(pehme variant)
Autoriteedile toetud valitsus(Eestis 1934-1938)
Rahva võim. sündis vanas kreekas; ateenas.
Poliitiline reziim kus rahvas osaleb võimuorganite moodustamisel. ja ühiskonda puudutavate küsimuste lahendamisel.
Totalitaarne dicktaktuur ( totalitarism )(hitler, stalin ,mussolini)
Ajaloolised vormid

otsene ehk vahetu demokraatia.(tänapäeval pole seda võimalik seda rajada(ühiskonnad liiga suured)) euroopas proovitakse Sveitsis niimoodi teha.

esindusdemokraatia (tänapäeval) ehk kaudne demokraadia( rahvas valib võimu(rahvaesindajale ehk saadikule antakse MANDAAT )).
Totalitaristmi tunnused/Hannah Arendt) kirjutas raamatu TOTALITARISMIST/

ühe partei ainuvõim(partokraatia)

riigi võim kontrollib kontrollib kõiki valdkondi.

range tsensuur – kontroll massimeedia üle , riigi propaganda levitamine

julgeoleku organite ja salapolitsei suur võim. 

militariseerimine(sõjaväestamine)

ksenofoobia(välismaailmaga hirmutamine; välismaailmas on kõik pahad, nendega ei tasu suhelda)

isikulultus – ühe inimese fännlus

haridussüsteem on range kontrolli all.

teisitimõtlejate füüsiline hävitamine
Tänapäeva esindusdemokraatia olulisemad tunnused
1)Kõrgemaks võimukandjaks on rahvas.
2)rahvas ei teosta oma võimu otse vaid kaudselt a) läbi valimiste b) läbi rahvahääletuste ehk. referendumite.
3) valimistel ja rahvahääletusel.on kõigil täisealistel teovõimelistel kodanikel hääleõigus ja kõik hääled on võrdsed.
Kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) – mõiste mida kasutatakse tänapäeva esindusdemokraatia iseloomustamiseks, ühiskond kus on kõrge elanike aktiivsus oma huvide kaitsmisel kus on võimalik inimeste ühinemine või koondumine erinevatesse ühingutesse.
tekkivaid rühmitusi nimetatakse huvi või mõjugruppideks. mõju avaldamine võimule oma huvide kaitsel ja poliitikas esinevaid mõjugruppe nimetatakse erakondadeks huvigruppide moodustamine ühiskonnas on vaba.
võimalused kuidas huvigrupid saavad mõjutada riigi võimu.
a)seestpoolt – valitakse oma esindajad riigi võimu juurde
b)väljastpoolt – lobism – parlamendi saadikute mõjutamine väljaspoolt istungite saali enne otsustavat hääletamist.
demokraatia säilitamise nimel on vajalik saavutada erinevate huvigruppide tasakaal, väga ohtlik on olukord kui üks huvigrupp pääseb liialt võimule.
tasakaalu on võimalik saavutada. monopolide(ettevõte, kellel on mingi kauba ainumüüügi õigus) vastu võitlust riigi tasandil.
riigiametnikud tuleb ametisse võtta avaliku konkursi kaudu, mis peab tagama ametnike poliitilise sõltumatuse.eestis ametnike sõltumatus on tagatud avaliku teenistuse seadusega.
kõigi huvigruppide tegevus ja eesmärgid peavad olema avalikud ning läbipaistav
eriti peab olema nähtav nende rahastamine .eriti vajalik poliitiliste erakondade juures
tuleb hoida kontrolli all lobitegevust(USA’s lobitöötajad vajavad tegutsemiseks avalikku/riikliku luba ja nad peavad avalikustama selle kelle huve nad kaitsevad )
kõikidel huvigruppidel peab olema võimalus oma seisukohti välja öelda!!!!
tänapäeva esindusdemokraatia kriitikud
massidemokraatia pooldajad(massidemokraatia - ) nõuavad et ühiskonna juhtimisse tuleb pidevalt kaasata suuri rahvamasse(üks võimalus on korraldada rahvahääletusi; teiseks kaasata suuri rahvamasse aktsioonidesse/miitingud,koosolekud)
massidemokraatia elluviimine oleks ühiskonnale väga kulukas .see tõmbaks inimesed eemale nende igapäeva tegevusest
et praktika näitab, mida rohkem otsustab, seda rohkem pääseb võimule keskmine, mitte kõige parem.
riikide liigitus – oskame vahet teha monarhiatel ja vabariikidel, monarhia erivormidel ja vabariikide erivormidel. oskame tuua tänapäeva maailmast ka näiteid !!!!!
dicktac duurid ja demokraadia tunnused.
demokraatia vormid, otsene ja esindusdemokraatia, põhitunnused
RIIGIVORMID
Liitriigid ehk föderatsioonid(sellised riigid koosnevad suurt iseseisvust või autonoomiat omavatest osadest) Ameerika Ühendriigid, Saksamaa Liiduvabariik ,
tekkinud tänu ajaloolise traditsioonile või riigis olevate paljudele rahvastele
Unitaarriigid riigid millel autonoomsed osad puuduvad(ühtsed riigid) Eesti soome läti prantsusmaa
konföderatsioon – on eraldiseisev mõiste, sõltumatute riikide liit(EUROOPA LIIT)
SRÜ
VALIMISED
selle kaudu toimub võimuorganite moodustamine
1)tingimused
a)üldised-valimisõigus peab olema antud kogu täiskasvanud teovõimelisele elanikkonnale,eestis 18. aastaselt, tsensus –valimispiirang(vanuseline)
paiksustsensus – kohalikel valimistele, seda rakendatakse välismaalaste suhtes
b)üheõiguslik- kõikidele valijatele peab olema antud võrdne arv hääli
c) otsesed - kas kandidaadile või nimekirjale
Valijaskond (elektoraat) valimistel

Riigikogu – 101 saadikut, valitakse need 12 valimisringkonnas. Mandaatide arv sõltub valijate arvust.
*Aktiivne valimisõigus on antud kõigile Eesti kodanikele, kes valimiste toimumise päevaks on saanud 18-aastaseks. Hääleõigust ei ole kohtu poolt tunnistatud teovõimetutel ja kuriteos süüdi mõistetutel, kes isutvad reaalselt kinni. Kes tingimisi vabad on need savad hääle anda.
*Passiivne valimisõigus ehk kandideerimisõigus on kõigil Eesti kodanikel, kes kanditaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastat vanaks .
Hääleõigus 18-aastaselt.
Kandideerimisõigus 21-aastaselt.

KOV’i volikogu valimine – eelkõige meil vallad ja linnad. Maakond ei ole kohalik omavalitsus , see on riiklik struktuur.
KOV’i volikogu peab olema vähemalt 7-liikmeline.
Kui elanike suurus on 3000-5000 siis volikogu peab olema 13 liikmeline vähemalt.
5000-10000 siis peab 17
10000-50000 siis peab olema 21
üle 50000 siis peab olema 31
üle 300000 siis peab olema 63
Hääletamisõigus – Eesti kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud omavad seda õigust, kes valimispäevaks on saanud 18 ja kelle püsiv elukoht on antud omavalitsuse territooriumil.
Püsielukoht tehtakse kindlaks rahvastikuregistri järgi. Selle on juurdepääs väga vähestel inimestel.
1. jaanuaril 2007 liituvad Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa liiduga, siis on neid 27.
Hääleõigus on veel välismaalastel (mitte EL kodanikel), kes on elanudantud omavalitsuse territooriumil vähemalt 5 aastat seaduslikult. Alalise elamisloa alusel. Tallinnas on neid palju. Endised immigrandid. Vene munnid
Kandideerimisõigus – kõigil 18-aastastel Eesti Vabariigi ja EL kodanikel, kes seisuga valimisaasta 1. august elavad antud omavalitsuse territooriumil püsivalt.
KOV’i valimistel pole kumbagi õigust kohtu poolt tunnistatud teovõimetutel isikutel ja kuriteos süüdi mõistetud isikutel, kes istuvad vangis.
3) Europarlamendi valimised – iga 5 aasta tagant. Eestist on seal 6 saadikut. Hääleõigus on Eesti kodanikel, kes on saanud valimiste päevaks 18 ja sama vanad EL kodanikud, kes elavad püsivalt Eestis. Kellelt tema kodumaal ei ole ära võetud hääleõigust, tema päritolumaal.
Ei saa hääletada teovõimetud ja vangis istuvad isikud. Sama lugu nagu eelmise kahe valimise korral.
Kandideerimisõigus on 21-aastasel Eesti ja EL kodanikel. EL kodanik ei saa kandideerida siis kui ta päritolu maal on võetud hääletamisõigus ära võetud. Ei saa ka teovõimetud ja kuriteos süüdi mõistetud, kaadri sõjaväelased.
Valimis tulemuste selgitamine.
Riigikogu valimistel on kahesugused nimekirjad:

Ringkonna nimekirjad. Neid on eestis 12 ja mandaatide arv sõltub valijate arvust. Need nimekirjad on lahtised. Järjekord muutub pärast valimistulemuste selgumist. Kohalikel valimistel kasutatakse ainult lahtisi nimekirju.

Üleriigilised koondnimekirjad. Need nimekirjad on kinnised. Järjekord ei muutu, see on partei sisepoliitiline kokkulepe. Kinnisi nimekirju kohalikel valimistel ei ole.
Iga kanditaadi kohta tuleb maksta kautsion ehk kautsjon , selle suurus on kahekordne alampalk . Hetkel 3000.- alampalk. Kautsjon makstakse tagasi kolmel juhul:

Kui kanditaat osutus valituks

Kui kanditaat kogus vähemalt ½ lihtkvoodi jagu hääli.

Kui nimekiri kogus vähemalt valimiskünnise jagu hääli. Valimiskünnis - häälte arv, mis on vaja koguda, et osaleda mandaatide jagamisel. Väljendatakse protsentidega. Eestis on valimiskünnis 5%.
Riigikokku pääsemise võimalused:

Isikumandaadiga – kõige suuremat autoriteeti omav mandaat. Riigikokku saab see, kes on kogunud vähemalt ühe lihtkvoodi jagu hääli. Valimaskäijate arv jagatakse mandaatide aruvga.

Ringkonna mandaadiga – vaadatakse üle, millised ületasid valimiskünnise. Ringkonna nimekiri järjestatakse ümber vastavalt kanditaatidele antud häältearvule. Loetakse kokku nimekirjale antud häältearv ja see jagatakse lihtkvoodiga ja saadud arvu täisosa näitab mitu mandaati nimekiri saab. Riigikokku pääsevad nimekirja eesotsas olevad isikud. Jääkide tõttu ei õnnestu ka ringkonna mandaatide etapis kõiki saadikukohti mandaate ära jagada.

Jagatakse kompensatsiooni mandaadid – võetakse aluseks üleriigilised kinnised nimekirjad. See annabki võimaluse väikese toetajaskonnaga isikul saada riigikokku. Kompensatsiooni mandaatide jagamisel hakatakse valimistulemusi läbi jagama d’Hondt jadaga. Mandaadi saab see, kellel on suurem suhtarv .
V - nimekirjale antud häälte arv jagatakse läbi S – seni kogutud mandaatide arvuga.
RIIGI ÜLESEHITUS
Riigi ülesehitus põhineb võimude lahususel.

• Eesti on õigusriik – valitsemine ja võimuteostamine toimub kehtivate õigusaktide alusel. Mitte isiku suva järgi.
  
• Eesti on rahvusriik – Eesti Riigi ülesanne on meie kultuuri ja keele kaitsmine. Ja Eesti rahva alalhoidmine, säilitamine. Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse elama, sõltumata kodakondsusest.
  
• Eesti on unitaarriik – Eestis puuduvad suurt iseseisvust omavad riigiosad.
  

VÕIMU STRUKTUURID
Seadusandlik võim (legislatiivne võim) – seadusloome , seaduste väljatöötamine, nende loomine. Seda kehastab riigikogu. Ühekojaline Riigikogu on meil. Riigikogu liige – 101 meil, vanuseline piirang 21, ülempiirangut ei ole. Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest. Oma tegevuses on riigikogu liige sõltumatu.
Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga – enne tähtaegselt teda tagasi kutsuda ei saa. Kõigile neile on antud isikupuutumatus ( saadikupuutumatus ) – riigikogu liiget ei tohi kriminaal vastutusele võtta ilma riigikogu enamuse loata. Ettepaneku võtta riigikogu liige kriminaal vastutusele teeb õiguskantsler ja see ettepanek peab saama riigikogu enamuse heakskiidu.
Süüteod:

väärteod – kergemad õigusrikkumised. maksimum 30 päeva, rahatrahv kõigub 60 – 18000 krooni.

kurteod – raskemad õigusrikkumised. Rahatrahv või vabaduse kaotus.
Riigikogu volitused lõpevad ennetähtaegselt :

kui riigikogu liige astub tööle mingisse riigiametisse. (minister, ministriabi)

kui jõustub süüdimõistev kohtuotsus.

vabatahtlik tagasiastumine.

kui riigikohus on leidnud, et riigikogu liige on töövõimetu.

surm.
Riigikogu tööd korraldavad :

kodukorra seadus

töökorra seadus
Juhatuses on 3 liiget – esimees ja kaks aseesimeest.
Kui president ei ole võimeline oma kohuseid täitma siis tema volitused lähevad riigikogu esimehele.
STRUKTUUR
Riigikogu komisjon (10) – seaduseelnõude menetlemine .
Riigikogu fraktsioonid – selle moodustavad ühe erakonna liikmed. Fraktsioonil peab olema vähemalt liiget, ehk siis erakonnal peab olema 6 saadikukohta.
Hääletamine – tavaseaduse vastuvõtmiseks peab olema kohalolijate hääleenamus. Kasvõi 1 isik saalis. Eriti tähtsate seaduste(paragrahv 104) vastu võtmine nõuab koosseisulist häälteenamust. Aastas on kaks istungit. Võidakse korrale kutsuda ka erakorraline istungjärk – ettepaneku saavad teha president, valitsus, 1/5 riigikogu koosseisust. Erakorraline istungjärk on otsustusvõimeline ainult siis kui kohal on koosseisuline häälteenamus ehk saalis peab olema vähemalt 51 liiget - kvooruminõue. Korralise istungjärgu puhul seda nõuet pole.
Riigikogu erakorralised valimised – Need kuulutab välja president(ka korralised).
PEAB välja kuulutama erakorralised valimised:

• Kui riigikogu ei suuda ametisse kinnitada peaministrit. - töövõimetu
  
• Kui riigikogu ei ole 1. märtsiks vastu võtnud riigi eelarvet . – töövõimetu
  
• Kui rahvahääletusel kukub läbi riigiettepanek. - usalduse kaotus.
  
• President võib (ei pea) Kui riigikogu on avaldanud peaministrile või kogu valitsusele umbusaldust.
  

Riigikogu ülesanded (paragrahv 65):

• Seadute vastuvõtmine.
  
• Eelarve kinnitamine.
  
• Maksude kehtestamine ja tühistamine.
  
• Välislepingute ratifitseerimine (heakskiitmine) ja denonsseerima (tühistama).
  
• Tähtsamate ametiisikute ametisse kinnitamine. ( peaminister , riigikohtu esimees, Eesti panganõukogu esimees, kaitseväe ülemjuhataja, õiguskantsler ja riigikontrolör) President valib kandidaadi ja riigikogu kinnitab.
  

SEADUSLOOME
Seadus on õigusakt, mis määrab ühiskonnas kindlaks teatud käitumiskorra, käitumisreeglid. Sellest kinni pidamine tagatakse riigijõuga.
Seadused on erineva tähtsusega. Euroliidu seadusandlus – acquis (78000 lehekülge reegleid.)
Kõige tähtsam on põhiseadus – kõik seadused peavad olema sellega kooskõlas. Praegune Eesti põhiseadus kehtib aastast 1992 ja see on 4 põhiseadus. 1920 – 1; 1933 okt. kehtima hakkas jaan 1934 kuni märts 12. 1934(Vapside põhiseadus) – 2; „Vaikiv Ajastu” Päts, Laidoner. 1938 Päts suure võimuga president – 3 põhiseadus. See kadus kui meid okupeeriti.
Põhiseaduse muutmine – Seda on kõige raskem muuta. Selle muutmine on kirjeldatud juriidilises keeles 15 peatükk. Ettepaneku selle muutmiseks võivad teha president ja 1/5 riigikogu liikmetest. Ja muuta seda saab 3 viisil :

• rahvahääletusel (esimest ja viimast ptk on võimalik muuta ainult rahvahääletusel)
  
• riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt (RK esimene koosseis peab muudatuse heaks kiitma koosseisulise häälteenamusega & teine koosseis peab muudatuse heaks kiitma esimesel lugemisel 3/5 RK liikmete toetus(61 häält) )
  
• kiireloomuline muutmine (Ettepaneku PS-e kiireloomuliseks muutmiseks peab tegema 4/5 RK liikmetest. Ja ettepanek ise peab saama 2/3 toetust)
  

Tavaseaduse vastuvõtmine
Ettepaneku seaduse algatamiseks võivad teha:

• RK lihtliige
  
• RK fraktsioon
  
• RK komisjon
  
• vabariigi valitsus / täidesaatev võim
  

80% seaduseelnõudest(ettepanekutest) tuleb valitsuselt, sest valitsus tegeleb igapäevaelu korraldamisega.
Seaduse moodustamise protsess:

• moodustatakse töögrupp / esialgne seadusprojekt / oma ala spetsialistid
  
• kooskõlastamine algatajaga
  
• RK juhtivkomisjon / hakkab juhtima seaduseelnõu menetlust / ntx Rahanduskomisjon, Majanduskomisjon
  
• RK täissaal – 1. lugemine / seaduseelnõu tutvustamine, vajalikkuse põhjendamine
  
  • algataja ettekanne
    
  • juhtiva komisjoni ettekanne
    
  • hääletus, kas on mõtet menetlust jätkata
    
• 2. lugemine / ntx hääletatakse parandusettepanekud läbi / valmib seaduse lõppvariant ja sõnavõttude arv pole piiratud / võib lõppeda lõpphääletusega, kuid võidakse saata ka kolmandale lugemisele
  
• 3. lugemine ( riigieelarve peab läbima 3 lugemist) – lõplik seaduseelnõu viimistlemine Ja sõnavõttude arv on piiratud / peab järgnema lõpphääletus
  

Kui RK on seaduse vastu võtnud, siis peab president 14 päeva jooksul seaduse kas kinnitama või keelduda. Võib keelduda kahel põhjusel:

• juriidiline e. antud seadus on vastuolus kas põhiseaduse või juba kehtivate seadustega
  
• poliitiline motiiv – nt antud seadus kahjustab Eesti autoriteeti välismaa / seadus rikub antud elanikkonna kihi õigusi
  

Saadetakse RK tagasi & kui RK võtab selle muutmata uuesti vastu, siis president kuulutab seaduse välja või minna vaidlusega riigikohtusse. Need seadused, mis on president välja kuulutanud, jõustuvad reeglina sellest väljakuulutamise hetkest. ( erandina Riigiteataja või seaduses endas mõni tähtaeg)
Seaduse mittetundmine teid vastutusest ei vabasta!!
Vastasel korral tabaks ühiskonda anarhia .
Esimest korda viidi presidendi koht sisse `38 a seadusega. Kuna Eestis valitakse president kaudselt, siis on presidendi võim piiratud. Kui RK esimees täidab presidendi ülesandeid, siis ei oma ta õigust seadusi tagasi lükata ega välja kuulutada erakorralisi valimisi.
presidendikandidaadi ülesandmise õigus on 21 RK liikmel e. 21 toetushäält. Esimeses kolmes voorus toimub valimine RK-s

Voor : Kandidaatide arv ei ole piiratud. Isik, kes on saanud vähemalt 68 häält. Kui ükski kandidaat ei saa, siis toimub järgmisel päeval uus voor. Uus kandidaatide ülesseadmine.

Voor: 2/3 häältest on vaja valimiseks. Kui ei valita, siis toimub samal päeval 3. voor

Voor: 2/3 häältest /ainult kaks kandidaati – Edasi läheb valimine valimiskogusse
Valimiskogu – 101 RK liiget + kõigi omavalitsuse esindajad.
PEAMINISTRI KANDIDAAT
Kui presidendi kandidaat läbi kukub on presidendil 7 päeva aega valida uus kandidaat. Kui teine kandidaat ka läbi kukub, siis kolmanda kandidaadi esitab riigikogu ise. Kui see ka ebaõnnestub siis president peab saatma kolme päeva jooksul laiali selle riigikogu ja tulevad erakorralised valimised. Taas iseseisvunud Eestis sellist nalja pole olnud. Valitsuse liige ei tohi olla mitte üheski teises riigiametis. Tulundusettevõtete nõukogusse ei tohi ka kuuluda . Neile on antud ka isikupuutumatus. Teda saab vastutusele võtta kriminaal korras ainult õiguskantsleri ettevõtetel ja riigikogu enamuse loal(51). Kui tuleb kokku uus koosseis, siis vana valitsuse volitused lõpevad. Peaministri surm toob kogu valitsuse tagasi astumise.
Kui riigikogu avaldab umbusaldust kas peaministrile või kogu valitsuse koosseisule.
Umbusalduse protsetuuri võib algatada 1/5 riigikogust (21) ja läbiminekuks on vaja koosseisulist häälteenamust (51). Uuesti tohib umbusaldust avaldada uuesti 3 kuu pärast.
Valitsuse istungid on kinnised kui ei otsustada teistmoodi. Portfelliga ministril on ministeerium . Portfellita ministril ei ole ministeeriumit taga. Riigikantselei on valitsuse juures tegutsev asutus, mille ülesandeks on dokumente korras hoida. Valmistab ette dokumendi paberid valitsuse istungiteks. Seaduste elluviimiseks valitsus kehtestab määruseid ja otsuseid, mis peavad olema vastavuses seadusega.
KOHTUVÕIM
Demokraatia tagamiseks on vajalik sõltumata kohtuvõim. Peab olema väga hästi eristatav teistest eemaldatud , ei tohi olla ühendusi. Õigusriigis toimub kohtumõistmine ainult riiklikes kohtuorganites. Igasugune omakohus on kriminaal korras karistatav.

Maakohtud (harju, viru, tartu, pärnu) Eraõiguslikud-tsiviilasjad.(võlad, vara jagamine) ja kriminaal õiguslikud vaidlused(kuriteod)
Halduskohtud . Tartus ja Tallinnas. Arutavad haldusõiguslikke vaidlusi – kodanike kaebused riigi ja kohalike omavalitsuste organite aadressil.
Õigust mõistab üks kohtunik . Edasi võib kaevata apellatsiooni korras teise astme kohtusse.

Ringkonnakohus (harju tartu viru). Esitatakse apellatsiooni korras – ringkonnakohtus kus mõistavad kohut kolm juristiharidusega inimest. Vaatavad läbi kõik kohtumaterjalid ja tõendid. Ringkonnakohus tühistab või muudab esimese astme kohtu või saadab materjalid tagasi maakohtusse.

Riigikohus. Asub Tartus. Kassatsioonikorras – ringkonnakohus ei uuri enam tõendmaterjali õigsust, vaid ringkonnakohus vaatab aint seda, et kas madalama astme kohtud pidasid kinni kohtupidamise reeglitest. Võib saata materjalid tagasi madalama astme kohtusse. Reeglina ringkonnakohtusse. Kui riigikohus ei muuda otsust, et kõik kohtuastmed tegid tööd korralikult, siis kohtuotsus Eesti territooriumil on lõplik. Riigikohus tegeleb ka kogu Eesti territooriumil õigusjärelvalvega. Kui ei rahulda ka riigikohtu otsus, siis on võimalik kaebus esitada Euroopa Nõukogu juures asuvale inimõiguste kohtule. Inimõiguste kohus asub Strasbourg ’is. Lahendatakse inimõigusi.
Kohtunike ametisse nimetamine. Riigikohtu esimees. Esimehe kanditaadi nimetab president ja ametisse kinnitab riigikogu. MÄRT RASK . Riigikohtu liikmed(kanditaadid) esitab riigikohtu esimees ja ametisse kinnitab riigikogu. Madalama astmete kohtunikud (kanditaadid) esitab riigikohus ja ametisse nimetab president. President vabastab kohtunikud ametist. Riigikohtu nõudmisel. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Tagatakse kohtupidamise sõltumatus. Et kohtunik ei sõltuks sellest, kes on president. Riik püüab kohtuvõimu sõltumatust tagada suure tasuga.
Riigikontrolör – Määratakse ametisse 5 aastaks. Riigiasutuste, riigiettevõtete majandustegevuse uurimisega tegeleb. §15
Kuidas kasutatakse riigivara. Kuidas riik ja kohalikud omavalitsused kasuavad maksumaksja raha. Kas ikka kasutamine on seaduspärane ja otstarbekas. Mihkel Oviir . Ametisse nimetab riigikogu ja kanditaadi esitab president. Igal aastal peab riigikontrolör esitama aruande riigi varade kasutamisest ja käsutamisest. Aruande esitab riigikogule.
Õiguskantsler – Tegeleb õigusjärelvalvega ja kontrollib kas valitsuse kohalike omavalitsuste poolt vastu võetud õigusaktid on vastavuses kehtivate seadustega. Kontrollib ka riigikogu enda õigustegevust. Määratakse ametisse 7 aastaks. Kanditaadi esitab president ja kinnitab ametisse riigikogu. Õiguskantsler algatab ka tähtsamate riigiametnike kohalt tagandamise protsessi(presidendi, peaministri, riigikogu liikmed) Teda ennast saab tagandada presidendi ettepanekul ja riigikogu loal. Allar Jõks. Eestis täidab veel ta ka ombudsmani ülesandeid – skandinaavia laen(Rootsi, Norra, Taani). Skandinaavia riikides on ombudsman isik, kes tegeleb lihtkodanike õiguste kaitsmisega. Kaitseb ametiasutuste omavoli eest.
ÕIGUSKORD, ÕIGUSSÜSTEEMID
Õigus – Ühiskonnas kehtivate käitumisnormide kogu, millest kinnipidamine on tagatud riigijõuga.
Moraal – Ei ole seotud riigiga. Sarnane õigusega.
Tava –ehk kombeõigus – kirjapanemata õigus, mis levib suulise traditsiooniga.

õigus pärit Mesopotaamiast 18. saj. e. Kr. Hammurapi õigus.
Taliooniprintsiip – süüdlasele tekitatakse võimalikult samasugune kahju nagu ta ise tegi teisele.
Tänapäeva õigussüsteemid toetuvad Rooma õigusele. Roomlased eristasid:

Eraõigus – normib inimestevahelisi suhteid, millesse inimesed on astunud vabatahtlikult ja milles nad on võrdväärsed. (võlad, töösuhted, perekonnaõigused)

Avalik õigus – pani paika riigi ja üksikisiku vahelised suhted, milles riik oli domineeriv ja isik alluv. Paneb paika riigi ülesehituse põhimõtted.
Tänapäeva tähtsamad õigussüsteemid.
Euroopa kultuuripiirkonnas kaks süsteemi:
1. Mandri-Euroopa e. kontinentaal. (romaani-germaani õs.):

Romaani haru – Lõuna-Euroopa riikides ja katoliiklikes riikides.

Germaani haru – Saksa õigusharu. Eesti õigussüsteemile on see kõige rohkem mõju andnud.
Tunnused:

• Õigusaktid on korrastatud ja süstematiseeritud. On olemas koodeksid – ühte valdkonda puudutavate õigusaktide kogu.
  
• Aeganõudvad protsessid oma õiguste fikseerimisel ( kinnisomand tekib ainult siis kui see on fikseeritud, kantud teatud registrisse. Kinnisturegistrisse)
  
• Väga palju on bürokraatiat, paberimajandust.
  
• Kohtunik õiguse mõistmisel püüab lähtuda kirja pandud seadusest.
  

Anglosaksi e. inglise õigussüsteem.
Tunnused:

• Tava ehk kombeõiguse suur osatähtsus.
  
• Koodeksite puudumine. (õigusaktid on süstematiseerimata)
  
• Tihti kasutatakse pretsedendi õigust – kohtunik õiguse mõistmisel ei lähtu mitte niivõrd kirjapandud seadusest, kuivõrd kohtupidamise ajaloost. Püüab leida kohtupidamise ajaloost leida mingi sarnase juhtumi ja selle alusel määrab karistuse.
  

Tänapäeval leiab aset kahe erineva õigussüsteemi lähenemine. Eriti on see täheldata Euroopa Liiduriikides. Selle juures räägitakse ka euroõigusest – mandri ja inglise õigussüsteemi baasil.
Islamiõigus – eksisteerib islamiusu riikides. Šariaat – teerada, mida mööda inimene peaks sammuma, et käituda jumala tahte järgi.
Tunnused:

• Ei ole seotud territooriumiga – seotud inimese maailmavaatega.
  
• Islami õigus püüab reguleerida absoluutselt kõiki inimtegevuse valdkondi. Kogu inimtegevust.
  

MANDRI-EUROOPA ÕIGUSE TÄHTSAMAD ÕIGUSHARUD

Eraõigus – inimesed on omavahel võrdväärsed partnerid:

Tsiviilõigus – normib üldisi inimestevahelisi suhteid. (võla suhted, perekonnasuhted, pärimissuhted, omandisuhted)

Kaubandus ehk äriõigus – välja kasvanud tsiviilõigusest. (äriühingute loomise/lõpetamise kord, raamatupidamine, pangandustegevus, kindlustus.

Tööõigus – tööandja ja töövõtja vahelised suhted. (tööaeg, töötasu, puhkus jne.)

Avalik õigus – riigi ja lihtkodanike suhted, kus riik on domineeriv:

Riigiõigus e. konstitutsiooniõigus – siia kuuluvad ka inimõigused.

Haldusõigus e. Administratiiv õigus – reguleerib ametivõimude tegevust. Paneb paika ametivõimude volitused.

Finantsõigus – paneb paika korra, kuidas riik ja omavalitsus makse koguvad ning kuidas nad nende käsutuses olevat raha kasutavad. Maksuseadus ja eelarveseadus.

Kriminaal õigus e. karistusõigus – paneb paika kõik need teod, mis antud riigis loetakse kuriteoks. Kuriteod on pandud kirja karistusseadustikus. Kuritegu – ühiskonnaohtlik tegu ja selle eest on nähtud sanktsioonid.

Protsessiõigus – paneb paika kohtupidamise korra.

• Tsiviilprotsessi seadustik – reguleerib kohtupidamist, kui vaidluse all on eraõiguslikud küsimused. Tsiviilprotsessid on vaidluspoolteks hageja (see pool, kes esitab süüdistuse ehk hagi ) ja kostja(kelle vastu on esitatud süüdistus). Nad on võrdväärsed partnerid. Mõlemad võivad palgata endale elukutselised juristid.
  
• Kriminaal protsessi seadustik – see reguleerib kriminaal protsesse kohtus. Vaatluse all on kuriteod. Sellisel protsessil on üks osapooltest riiklik süüdistaja(prokurör – vormistab süüdistuse) ja teine pool on süüalune(kelle vastu süüdistus esitatakse). Kriminaal protsessil on kohustuslik, et süüalusel oleks olemas kaitsja ehk advokaat – elukutseline jurist .
  

ÕIGUSALASED TERMINID
*Õigussubjekt – õigussuhetest osavõtvad isikud. Võib olla kahesugune:

Eraisik ehk füüsiline isik.

Juriidiline isik – seaduse järgi loodud õigussubjekt. (asutused, riik, firmad) Reaalses elus esindavad juriidilisi isikuid eraisikud . Tuleb tähele panna, mis kontekstis antud isik on.
*Õigusobjekt – kõik esemed, asjad ja õigused, mida saab omada, vallata , kasutada ja endast võõrandada( kinkida , rentida, laenata)
*Õigusvõime – isiku võimelisus osaleda õigussuhetes ja võtta endale seoses sellega teatud kohustused ja õigused. Füüsilise eraisiku õigusvõime algab tema sünnihetke (Eestis nii). Mõnes riigis toimub viljastamise hetkest. Juriidilise isiku õigusvõime algab siis kui ta on kantud äriregistrisse.
*Teovõime – isiku võimelisus iseseisvalt täita neid kohustusi, mis tulenevad õigusvõimest. Füüsilise isiku teovõime algab alates 18 aastast. 7 – 18 aastatel on see piiratud. 14-aastaselt hakkab vastutama ise oma rikkumiste eest. Teovõimet võib isikult ära võtta ainult kohus või seda piirata. Juriidilise isiku teovõime algab koos õigusvõime. Seda saab piirata kohtuotsusega. Lõpeb mõlemal puhul koos õigusvõimega. Surm, äriregistrist kustutamine.
ÕIGUSKAITSE ORGAND
1. Prokuratuuri ülesanded:
* Politsei ja kaitsepolitsei tegevuse järelevalve.
* Süüdistuse esitamine kriminaal kohtu protsessil.
* Tähtsamate kuritegude uurimine .
Tähtsaim on riigi prokuratuur Tallinnas.
Ringkonna prokuratuur (4 tükki).
2. Politsei:
*Avaliku korra kaitsmine – korrakaitse politsei.
* Kuritegude eeluurimine – kriminaalpolitsei.
Eesti politsei struktuur: a) Kaitsepolitsei (Kapo) – tegeleb eriti ühiskonnaohtlike kuritegude uurimise ja tõkestamisega. Näiteks: Terrorism, korruptsioon , lõhkekehade kasutamine avalikes kohtades. b) Politsei – juhib politseiamet Tallinnas: * Kesk kriminaalpolitsei – tähtsamate kuritegude uurimine. * Julgestuspolitsei (Jupo) – riigiasutuste ja tähtsamate riigiametnike turvamine.
On neli piirkondlikku politseiprefektuuri. Põhi, lõuna, ida, lääs.
Politsei allub siseministeeriumile. Prokuratuur allub Justiitsministeeriumile.
MAJANDUS JA RAHAPOLIITIKA PÕHIMÕTTED
Raha mõiste ja funktsioonid. Raha – eriline kaup, mille abil väljendatakse kõikide teiste kaupade väärtust ja mille abil saab kõiki teisi kaupu vahetada.
Funktsioonid:

• Üldine väärtuse mõõdupuu. Kaup: 1. Tarbimisväärtus – konkreetne külg, meeltega tajutav. Kauba omadus rahuldada inimese mingeid vajadusi. 2. Väärtus – kauba abstraktne külg. Antud ainult mõistusele, ainult tajutav. See on kõikide kaupade ühisosa. Väärtus (majandusliku mõistena) – on ühiskondlikult vajalik inimkondlik tööaeg, mis on kulunud selle kauba valmistamiseks ja turule toomiseks. Mitte igasugune inimtöö ei loo väärtust, vaid ainult selline, mis on ühiskonna poolt heaks kiidetud. Kui kaubal ei ole mingit tarbimisväärtust, siis tal puudub ka väärtus.
  

Hind – kauba väärtus väljendatavas rahas ning see ei lange alati kokku, sest hind sõltub turukonjunktuurist.
Väärtuse ja hinna seost reguleerib väärtusseadus. See väidab, et kauba hind kõigub väärtuse ümber olles kord kõrgem kord madalam sellest.

• Raha on universaalne maksevahend . Töötasu, maksame makse, väljendame võlgu rahas.
  
• Raha on ringlusvahend. Kaup  Raha  Kaup
  
• Raha on rikkuse kogumisvahend. Üks vahenditest.
  

Emiteerima – raha ja väärtpabereid ringlusesse laskma . Raha ja missiooniõigus läks üsna kiiresti riigi kontrolli alla. Tekkis riigimonopol. Riik tagas käibel olevate väärismetallitükkide ehk müntide ühesuguse kaalu ja metallisisalduse. Mida enam kaubavahetus arenes, seda tülikamaks muutus ka väärismetallide kasutamine rahana. Käibele tuli paberraha . See võeti kasutusele 11. saj. Hiinas. Euroopas võeti algul katselisena Euroopas. I katse Rootsis lõppes katastroofina, pankurile määrati surmanuhtlus. 18. saj. paberraha aktiivselt kasutusele. Tõuseb inflatsioon . Paberraha tootmine on odav. Et miinimumi viia inflatsiooni ja tõsta usaldust paberraha vastu läksid riigid üle kullastandardile – esimene rahasüsteem ajaloos. Riigid sidusid ringluses oleva paberraha nende käsutuses oleva kullavaruga. Igale paberrahaühikule kehtestati teatud kullakogus. Raha sai pangas kulla vastu ümber vahetada. Suurbritannia 1816 läks kullastandardile üle ja teised läksid 19.saj. jooksul.
Kullastandardi nõrgad kohad:

raha hind sõltub kullahinnast, kullahind omakorda turul olevast kullakogusest.

kullastandard toetub usaldusele valitsuste suhtes, aga usaldust on väga kerge kõigutada.
Lõpliku surmahoobi kullastandardile andsid I maailmasõda ja suur majanduskriis 30. alguses.
31. loobus Suurbritannia lõplikult kullastandardist ja inglise nael lasti ujuvale kursile, naela kurss sõltus usaldusest majanduse vastu ja inglise riigi vastu. Peale II maailmasõda töötati välja uus rahasüsteem – Bretton -Woodsi süsteem (USA kirdeosas, kuurortlinn), 1944 aastal toimus rahvusvaheline konverents . Selle süsteemi abil demokraatlik maailm ( NSVL ja tema satelliitriikides kasutusel polnud) tuli välja kriisist. See on modifitseeritud kullastandard. Toetub kahele alusele: * kuld ja *USA dollar (temast sai maailma valuuta ) Peale II ms oli USA võimsaim riik majanduslius mõttes. Ameerika majandus andis umbes 53% kogutoodangust. USA valitsus sidus dollari kindla kullasisaldusega. Ameerika 35 dollarit = 1 unts ja kõik teised valuutad seoti dollari külge. Kestis kuni 70.ndate aastateni. Kõik selle süsteemiga liitunud riigid kohustusid mitte ilma põhjuseta vahetama nende käsutuses olevaid dollareid kulla vastu. Koos selle süsteemiga loodi kaks üle maailmset rahandusasutust.
* IBRD – majandusvaldkonna organisatsioon – rahvusvaheline rekonstruktsiooni ja arengupank. ( maailmapank , keskus asub Washingtonis) – võitleb vaesuse vastu maailmas.
IDA – rahvusvaheline arengu assossatsioon – aidata maailma vaesemaid riike
IFC – rahvusvaheline finants korpuratsioon – hoobustada, kaasa aidata sellele, et rikkamad riigid investeeriksid vaesematesse riikidesse.
EBRD – Euroopa rekonstratsiooni ja arengupank – keskus Londonis. Loodi 1980. lõpupoole. Aidata Ida – Euroopa riike, kes vabanesid kommunatsiooni ikkest.
*IMF – rahvusvaheline valuutafond, keskus Washington.
(Ühe tunni osa puudu)
PANGANDUS
Majandusharu , mis tegeleb raharingluse korrastamise ja reguleerimisega.
Eestis reguleerib seda Krediidiasutuste seadus (1995):

Äripangad – aktsiaseltsi vormis tegutsevad ja neile on kehtestatud algkapitali nõue. 5 milj eurot. Neid litsentse annab välja riigi keskpank ja ka kontrollib nende tegevust.

Laenu ja hoiuühistud – tegutsevad ühistuvormis. Algkapitali nõuet ei ole, kuid on piirang peal. Finantsteenuseid osutavad nad vaid oma liikmetele . Oma liikmed saavad seal hoiustada ja laenu võtta.
KESKPANK
Igas riigis kõige olulisem pangandusasutus. Keskpanga ülesanded:

Majandus kasvu stabiilsus ja hinna stabiilsus.

Raha emissiooni õigus – raharinglusesse laskma. Keskpanga monopol – ainuõigus.

Kontrollida äripankade tegevust.
Keskpank peab olema poliitiliselt sõltumatu – ta ei tohi olla valitsuse ehk täidesaatva võimu kontrolli all. 100% sõltumatust ei ole võimalik saavutada.
Keskpanga sõltumatus peab olema tagatud põhjusel, et vältida suurt inflatsiooni. Valitsusel võib tekkida kiusatus oma võlgade ja lubaduste katteks raha rohkem ringlusesse lasta.
Eestis on keskpangaks Eesti Pank .
Eesti Panga sõltumatuse tagamine:

Eesti põhiseadus ja pangaseadus. §112 EP annab tegevusest aru ainult riigikogule ja on oma tegudes sõltumatu.

Pank ei vastuta valitsuse võlgade eest ja vastupidi.

Eesti Pangal on seadusega keelatud anda laenu riigile ja kohalikule omavalitsusele.
Eesti Panga tähtsamad ametnikud määratakse ametisse kindla korra järgi, õigusaktide alusel, ja neid ennetähtaegselt vabastada ei saa. Valitsuse muutusest ei sõltu panga juhtkonna saatus. Kõige tähtsam isik on Eesti Panga nõukogu esimees. Määratakse RK 51 poolthäälega. Panganõukogu teeb presidendile ettepaneku määrata pangapresidendi isiku.
Nõuab riigikogu koosseisulist häälteenamust nõuab pangaseaduse muutmine.
KESKPANGA VÕIMALUSED RAHARINGLUSE MÕJUTAMISEKS

raha interventsioon – saavad kasutada ainult suurriikide keskpangad . Eesti ei saa, sest meil pole nii palju vahendeid. Seisneb selles, et keskpank paiskab raha turule kindlat valuutat eesmärgil muuta rahaturul valuutakursse endale soovitud suunas. Jaapani Keskpank paiskab turule dollareid ja ostab nende eest kokku rahvusvaluutat jeeni .
EESTI RAHAPOLIITIKA PÕHIMÕTTED
Töötati välja aastal 1992. 19-21 juuni – rahareformatsioon.1948 Saksamaal mark. Üks parimaid rahareforme maailmas.

• Eesti kroon on ainuke seaduslik maksevahend Eesti territooriumil. Peab võtma vastu kroone Eesti territooriumil, kui ei võeta siis on tegu seaduse rikkumisega.
  
• Eesti Rahapoliitika toetub valuutakomitee põhimõttele. Koloniaalvalduste rahasüsteem seaoti emamaa rahasüsteemi külge.
  

Eesti kroon – seotakse kindla kursiga ankurvaluuta külge. (1992 oli selleks saksa mark 1/8) Praegu on selleks euro.

Kõik ringluses olevad kroonid siis tagati keskpanga reservidega. Reservi moodustasid panga kullavarud, ankurvaluutavarud ja mingi muu tugeva valuuta varud. Ringluses olevate kroonide massi sai suurendada ainult koos reservide suurenemisega.
Konverteerima – valuuta vahetamine teise valuuta vastu.
Devalveerima – vahetuskurssi alandama. Mingi raha odavamaks muutma. ( vaja RK luba)
Revalveerima – vahetuskurssi tõstma. (vaja RK luba)
Igal kuul peab Eesti pank avalikustama oma andmed reservide kohta.
FISKAALPOLIITIKA – Riigikassa poliitika – riigi kulude ja tulude arvestus üheks aastaks.

Riigieelarve poliitika (KOV’i eelarve)

Kulud – poliitilise kokkuleppe küsimus. Selle üle vaieldakse kõige rohkem. Need kirjutatakse eelarveridade kaupa. Ühelt realt teisele summasid tõsta on keelatud.

Tulud – põhiosa moodustavad maksud. Tulumaks on suurim. Laenud. Kui tulu prognoos ei täitu, siis võtab riik vastu lisaeelarve .

positiivne lisaeelarve – oodatust suuremad tulud, raha jääb üle

negatiivne lisaeelarve – tulud ei laeku nii nagu loodeti

Eelarve põhitulud: maksud, riigilõivud, trahvid, riigi vara müük, laenud

Maksude eesmärgid

Valitsuskulude ja avaliku sektori kulude kinni maksmine (nt haridus , tervishoid)

Võimaldavad riigil majanduselu reguleerida omale soovitud suunas (nt ettevõtjatele madalad maksud – soodustamaks ettevõtlust / Eestis on tulumaks 0%, kui investeeritakse see summa oma ettevõttesse)

Võimaldavad kaitsta siseturgu – tollimaksud (protektsionistlik poliitika)

Võimaldavad riigil vähendada sellist inimtegevust, mida peetakse kahjulikuks (nt alkoholi ja tubaka aktsiis , hasartmängu maksud)

Maksude abil saab ka soodustada inimtegevust, mida peetakse kasulikuks (nt 5% käibemaks teatripiletitele)

Maksude liigid

Otsesed: Tulumaks, pensionikindlustus, maamaks , sotsiaalmaks (tööandjale)

Kaudsed: (mida inimesed maksavad tarbimise pealt) käibemaks, aktsiis, tollimaks

Progressiivne maks – mida suurem sissetulek, seda suurem maksumäär (nt tulumaks / Keskerakonna poliitika) Selline tulumaks võib peletada riigist eemale investorid . Paljudel EL riikidel on progressiivne tulumaks

Proportsionaalne maks – kõikidelt sissetulekutelt võetakse ühe protsendiga (Eestis 22%)

Regressiivne maks – mida suurem sissetulek, seda väiksem maksumäär (nt käibemaks oma olemuselt – vaene inimene jääb selle 18% palju vaesemaks kui rikas :P)

Üleriigilised maksud

Kohalikud – KOV-i kehtestatud. Peavad olema riigi üldise maksupoliitikaga vastavuses ja ei tohi rikkuda inimeste õigusi.(nt maamaksu määrad on erinevad)
KT materjali lõpp
Tähtsamad majandusteooriad(majandus paradigmad(mingis teadusharus üldine teooria, mis on aluseks täpsemate teaduste arenemisel) / ntx Newtoni teooria on füüsikas paradigma

Vabaturumajandusteooria – 18. saj. A. Smith, D. Ricardo /Inglise majandusteadlased

Eitab täielikult riigi sekkumise vajalikkust majandusellu. Edasiviivaks jõuks on konkurents ja vaba turg . Turg paneb ise kõik paika. Kasutusel kuni suure majanduskriisini. Must neljapäev 24. okt 1929 – põhjustas ületootmine.

Keinslus, keinsiaanlus – John Maynard Keynes. Üks silmapaistvamaid majandusteoreetikuid 20. saj. Töötas välja teooria, mille abil riigid tulid välja majanduskriisist ja säilitasid demokraatia. (USA, GB)

riik peaks mõõdukalt sekkuma majandusellu

kriisi põhjuseks oli elanikkonna tarbimise nõrkus

kriisist väljumiseks peab riik elavdama tarbimist

riik saab seda turgutada oma eelarvepoliitika kaudu (tõsta toetusi, pensione ja muid abirahasid, anda elanikele soodsatel tingimustel laenu)

kõik see suurendab riigieelarve kulusid , kusjuures tulud jäävad esialgu samaks

paratamatult tekib eelarvedefitsiit

eelarve puudujäägi katmiseks peab riik raha rohkem ringlusesse laskma. Suurendama raha emissiooni

tarbimist saab suurendada inflatsiooni kunstliku tekitamise kaudu

väitis: Inflatsiooni ei tohi karta, kui seda hoida kontrolli all

inflatsioon tööpuudus /pöördvõrdeline seos/ Kui inflatsioon on läinud väga kõrgeks, siis peaks riik maksupoliitikaga infl. vähendama. (inf. ja tööp. on nagu kaal, mis peab tasakaalus olema)

seda teooriat kasutati ka pärast II ms

töötas kuni 1970 aastateni, kuid siis olukurd maailmas muutus. Põhjuseks energiaallikate järsk kallinemine ( nafta ). See hinna kallinemine, tekitas olukorra, kus üheaegselt läksid üles nii inflatsioon kui ka tööpuudus. Seda põhimõtet enam kasutada ei saanud

Monetarism – moneta – raha (USA, Chicago , Milton Freedman) Tema teooriat viljeleb tänaseni Reformierakond

tagasipöördumine uuel tasandil vabaturumajandusteooria juurde

mida vähem sekkub riik, seda parem

lähtutakse eelkõige ettevõtlusest ja tootmisest , mitte tarbimisest. Tuleb luua ettevõtjatele soodsad tingimused. Nt madalad maksud (Est tulumaks 0, kui see inv.)

üldiselt madalad maksud kõigile

jäik rahapoliitika – raha peab olema stabiilne ja tugev (madal inflatsioon)

vähendada tuleb ka riiklikke toetusi ja abirahasid – inimese toimetulek on tema enda asi
Ettevõtluse vormid, need on kirja pandud äriseadustikus

FIE, tema vormistamine on lihtne.

Äriettevõtted

piiramata vastutusega äriühingud

täisühingud, kuhu liituvad kaks või enam ettevõtjat.neil mõlemal on samasugune sõnaõigus ettevõtte juhtimisel. ettevõtte kohustuste eest kannavad nad täit vastutust kogu oma varaga.

usaldusühing- kahesuguste osanikega. Täisosanikud ja usaldus osanikud(ettevõttesse raha paigutamine, aga neil puudub õigus kaasa rääkida ettevõtte juhtimisel)

Piiratud vastutusega äriühingud.

Osaühingud- nõue algkapitalile 40000 krooni. OS’il nõukogu olla võib, aga seaduse järgi olema ei pea. Osaühistu ülesehitusel võivad kõik kaasa rääkida.

Aktsiaseltsid – nõue algkapitalile 40000 krooni.Juhtimine on keerulisem, nõudmisi on juhtimiseks rohkem esitatud. Juhatus – tegeleb ettevõtte igapäevase juhtimisega, taktika loomisega (lähimad eesmärgid). Juhatuse liikmed ei pea olema aktsiaseltsi omanike ringis. AS-l peab olema AS nõukogu, mille tööd juhib nõukogu esimees. Nõukogu on järelevalve organ, mis kontrollib juhatuse tööd. Nõukogu luuakse aktsionäride üldkoosolekul. Kõige suurem sõnaõigus on nõukogul.Tuleb piirata väikeaktsionäride sõnaõigust, sest reeglina on väikeaktsionär kiire kasumi teenija, keda ei huvita aktsiaseltsi pikaajalised tööd. AS’il seadus nõuab igal aastal audiitor kontrolli.

Ühistud - ettevõted, mis on loodud pakkuma oma liikmetele oma teenust.

tulundusühistud, eesmärk kasumi teenimine

MTÜ, mille eesmärk ei ole kasumi teenimine, vaid eesmärk on teenuse pakkumine.

Sihtasutused on ettevõted mis on loodud teenuse pakkumiseks.
Väärtpaberid
Väärtpaberid – kehtestatud korras ja vormis välja lastud dokumendid, mis kinnitavad osanikuks olemist või laenu andmist. Need annavad õiguse teenida dividende (aktsiatelt saadud tulu) või intressi (laenamise eest teenitud tulu)
Liigid:

Võlakirjad e. obligatsioonid

Osanikuks olemist kinnitavad osatähed või aktsiad

Liigitatakse riskiastme järgi:

Võlakirjad – kõige madalama riskiga / intress väga väike/ pankroti korral rahuldatakse võlakirjade omanike nõuded esmajärjekorras. Kõige väiksema riskiga on riiklikud ja KOV-i võlakirjad. Nt on võlakirju emiteerinud ka Kuressaare linn.

Hääleõiguseta eelisaktsiad – Nende omamine ei anna õigust kaasa rääkida ettevõtmise juhtimises. Määravad mulle kindla dividendi, mille suurus ei muutu. Omanike nõuded rahuldatakse järjekorras 2. kohal, kui ettevõte läheb pankrotti .

Hääleõigusega lihtaktsiad – annavad õiguse kaasa rääkida ettevõtte juhtimises. Neile kuulub kogu kasum.. Ei ole määratud.

Väärtpaberite omamisel tuleb alati risk hajutada ja omada erinevate ettevõtete erinevaid väärtpabereid
Börs – Hollandi k. / Tokio , London, New York
Pankrot
On ettevõtte maksujõuetuse korral kasutatav menetlus võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Selle algatab kohus. Pankroti otsuse kuulutab välja kohtuotsus võlausaldajate hagi alusel. Sel juhul määratakse ametisse pankroti haldur , kes võtab ettevõtte varad oma kontrolli alla ja koostab võlausaldajate koosolekule ettevõtte majandusliku aruande. See koosolek langetab selle alusel otsuse. Nt likvideerivad ettevõtte (müüvad maha kõik olemasolevad varad). Või nähakse, et ettevõtet on võimalik veel saneerida (majanduslik tervendamine ). See otsus on hea töökohtade säilitamise eesmärgil.
Põhimõisted:

SKP v SKT – Sisemajanduse Koguprodukt – teatud aja jooksul (1a nt) antud riigi territooriumil tegutsevate majandussubjektide poolt toodetud kaupade ja pakutud teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP arvutamise võetakse arvesse lõpptarbimine (antud teenust v kaupa ei kasutata mõne teise toote tootmiseks).

nominaalne SKP – SKP jooksvates hindades (suhteliselt subjektiivne) /sees ka inflatsioon.

reaalne SKP – SKP püsihindades. Teatud baas perioodi hindades

SKP per capita – SKP ühe isiku kohta /nii võrreldakse riike

SKP ostujõu standart – võetakse aluseks ka veel antud riigi hinnatase

RKP – rahvamajanduse koguprodukt. riigile kuuluvate majandussubjektide poolt toodetud kaupade ja pakutud teenuste hulk rahalises väljenduses teatud ajaühiku jooksul. Selle hulka lähevad ka riigi firmade välisfiliaalid.

tarbija hinna indeks- näitab kaupade ja teenuste keskmise hinnataseme tõusu teatud baasperioodiga võrreldes. (THI)

inimarengu indeks(HDI) – üks tähtsaimad ühiskonna heaolu näitajaid. tema arvutamiseks võetakse arvesse mitmed tegurid. Tähtsamad neist SKP elaniku kohta, Ühiskonna üldine haridustase, ühiskonna tervislik seisund. NB Eesti probleem on see, et SKP jaguneb inimeste vahel ebaühtlaselt. Eesti meenutab ladina-ameerika riike. Eesti oli HDI järgi arenenud riigi hulgas, kuid võime kukkuda keskmise arenguga riikide hulka.

inflatsioonimäär – sellega mõõdetakse inflatsiooni arengu tempot.keskmise hinnataseme tõus baasperioodiga võrreldes. või raha ostujõu keskmine langus baasperioodiga võrreldes.
Eurointegratsioon, eurolõiming
ingegreerima, lõimima on ühiskonna tervikuks liitmine , et ühiskonnas poleks heidikuid.
eurointegratsioon –
mandri ühtseks liitmine
integratsiooni põhjused- a) majanduslik põhjus. majanduskriisidest valutult ülesaamine. koostoo kiirendamine. Marshalli plaan – euroopa riikide majandusliku abistamise plaan. see plaan eeldas euroopa riikide koostööd.1948. aastal moodustati OEEC (euroopa majandusliku koostöö organisatsioon.
b) Poliitiline põhjus – NSVL oli endale haaranud pool Euroopast.

Integratsiooni teed – 90. alguses kulges kolme erinevat teed.

• Poliitiline integratsioon
  

1949. aastal otsustasid.12 Euroopa riiki luua Euroopa Nõukogu.(CE – Council of Europe ). Eksisteerib edasi. Eesti on selle liige 1993-ndast alates. Tegeleb demokraatia ja inimõiguste kaitsmisega maailmas. peakorter on Prantsusmaal Strasbourgis. Selle organisatsiooni juures töötab Euroopa inimõiguste kohus, kuhu võib pöörduda, kui riigikohtult abi ei saa. 1950. aastal võttis Euroopa Nõukogu inimõiguste konventsiooni (Euroopa inimõiguste konventsioon – Euroopalik arusaam inimõigustest ja nende kaitsmisest). Eesti on selle ratifitseerinud. 10. dets. 1948 võttis ÜRO(ühinenud rahvaste organisatsioon) inimõiguste ülddeklaratsiooni.

• Sõjaline integratsioon
  

Moodustati Brüsseli pakt aastal 1948. 1. sõjalise koostöö organisatsioon. 1949. aprillis loodi NATO . Selle lõid 12 riiki, neist 10 asus Euroopas. 26 riiki on täna. Viimane NATO laienemine oli 2004 aasta märtsis, kus korraga liitus 7 Ida-Euroopa riiki. (ka eesti läti leedu)
NATO eesmärgid külma sõja ajal võitlus kommunismi ajal ja selle ohu tagasitõrjumine. Tänapäeval võitlus terrorismi vastu. Eesti astus NATO-sse enda turvalisust silmas pidades. Rünnak liikmesriigi vastu on rünnak kogu organisatsioonile.
1950 alguses tulid Prantslased välja mõttega, et rajada ainult euroopa riikide sõjaline organisatsioon WEU – Lääne Euroopa Liit.

• Majanduslik integratsioon
  

9. mai 1950 tuli Prantsusmaa välisminister Robert Schumann välja mõttega, et alustada Euroopa riikide vahelist majandusalast koostööd. Nüüd tähistatakse seda euroopa päevana. 1951-1952 tekkis esimene majanduskoostöö organisatsioon ECSC (Euroopa söe ja terase koondis ). See on tänapäeva EL-i oluline eelkäija. Selle rajasid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland , Luksemburg. Suurbritannia keeldus osalemast koostöös, sest ei tahetud anda seda tähtsat majandusharu rahvusvahelise kontrolli alla. Järgnevatel aastatel koostöö õigustas ennast suure majanduskasvu näol.
1957. kevadel kirjutatakse alla Rooma lepingutele (kõige olulisemad EL-i kujunemise ajaloos). Nende alusel loodi juurde kaks organisatsiooni. EEC – Euroopa majandusühendus (10a jooksul liikmesmaade vahel kehtestati 4 vabadust >> kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu liikumise vabadus). Euratom – Euroopa aatomienergia ühendus.
Koostööga tahtis veel riike liituda, kuid ´60 aastatel uusi liikmeid ei võetud. Prantsusmaa oli selle vastu, et Suurbritannia liituks. 1959 kirjutati alla Stockholmi konventsioonile, mis jõustus 1960. Selle alusel tekkis organisatsioon, mida nimetati EFTA - Euroopa Vabakaubanduspiirkond (Rootsi, Suurbritannia, Taani, Norra, Portugal , Šveits, Lichtenstein , Island ). EFTA töötab veel tänapäeval – Norra, Island, Šveits ja Lichtenstein.
Otsustati 3 maj. org-i (ECSC, EEC ja Euratom) kohale luua ka katusorganisatsioon – Euroopa Ühendus (EC).
70’ aastatel toimus EC esimene laienemine. 1973 liitusid Suurbritannia, Taani ja Iirimaa . Norras kukkus referendum läbi. 1979 võeti kasutusele ühine arveldusraha ECU ja Europarlamenti hakati tegema otsevalimisi. 1981 võeti ühendusse Kreeka ja 1986 Hispaania ja Portugal. II liitumise etapp haaras L-Euroopa riike. 1986 sõlmiti Ühtse Euroopa akt (SEA). See dokument võttis suuna EL-i loomisele. Seni oli koostöö toimunud ainult majanduses, kuid EL tähendas koostöö laiendamist.
7. veebruar 1992 – Maastrichti leping (Hollandi linn) – EL-i asutamisleping . 1. nov 1993 see alles jõustus (sünnipäev).
EL (EU) : majandusalane koostöö, julgeolek ja välispoliitika, koostöö sisepoliitika ja õiguspoliitika
1995 – Soome, Rootsi, Austria.
2004. 1. mai – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia , Ungari, Sloveenia , Küpros, Malta.
2007. jaanuar – Rumeenia, Bulgaaria
27 liikmesmaad!
Kopenhaageni kriteeriumid – 1993. aasta nõuded, mis esitatakse EL-i kandidaatriigile. Stabiilne turumajandus, stabiilne demokraatia ja vähemuste austamine ning riigi võimelisus oma territooriumil rakendada EL-i seadusandlust (acquis).
Euroopa liidu juhtorganid.
EL Ülemkogu – koosneb liikmesmaade tippjuhtidest.Presidendid, peaministrid. Kõige tähtsam tööorgan, mis paneb paika liidu üldise tegevusstrateegia . Kogunevad vähemalt 2 korda aastas, aga sageli tihedamini(kohustuslikud on juunis ja detsember). Ülemkogu tööd ja kogu EL tegevust kontrollib juhtriik(juhtriik vahetub iga kuu kuu tagant).
EL Ministrite Nõukogu – töötab välja liidu tegevustaktika konkreetses küsimuses ja see koosneb erinevate alade ministritest. Koosseis muutub vastavalt päevakorras olevale küsimusele.
Euroopa Komisjon – asukohaga Brüsselis.täidesaatev organ. koosneb eurovolinikest. igal riigil on komisjonis vähemalt üks koht. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees(hetkel Portogali esindaja Jose Manuel Barroso ).
Euroopa Parlament – liikmesmaadele on antakse seal kohti vastavalt rahvaarvule. Eestil 6 kohta. Praeguse seisuga pädevus on piiratud, paljuski on tema otsused soovitusliku kaaluga.
Parlamendi asukohtadeks on Strasbourg ja Brüssel.
Euroopa Kohus – asukohaga Luksemburgis. Esindatud on kõikide maade kohtunikud. Lahendab riikide vahelisi tüliküsimusi, mis võivad liikmesmaade vahel tekkida.
Liikmesmaade kodanike ja ettevõtete kaebuste läbivaatamine, mis on esitatud EL tööorganite aadressil.
Euroopa Liidu põhiseaduse leping
valmis 2004. aastal ja selle lepingu eesmärk on lihtsustada EL seadusandlust. Ja muuta see selgemaks ja läbipaistvamaks. Kui see jõustuks muudaks ta kõik asutamislepingud.
Peab saama heakskiidu kõigis 27. liikmesriigis. Praegu on ta ratifitseeritud 16. liikmesriigis(sh Eestis). Praegu on selle lepingu jõustumise protsess takerdunud.
Tähtsamad organisatsioonid :
ÜRO (UNO v UN) – 1945. aastal San Franciscos. Põhikiri jõustus 24. okt 1945. Asutajaliikmeid 50 (praegu 192). Asutati Rahvaste Liidu asemele, sest ei suutnud oma ülesannet täita. Eesmärgid: rahu ja stabiilsuse tagamine maailmas, riikide vaheline koostöö kõigis valdkondades võrdõiguslikkuse alusel ja globaalprobleemide lahendamine. Peaassamblee – kõigi liikmesmaade esindajad. Võib arutada kõiki ÜRO tegevust puudutavaid küsimusi, kuid tema otsused (resolutsioonid) on siiski soovitusliku loomuga. Rohkem foorum , kus riigid saavad välja öelda oma arvamuse. Kõige tähtsam otsust langetav ÜRO organ on Julgeolekunõukogu – rahu ja stabiilsus maailmas. Otsused on kohustuslikud liikmesmaadele. 15 riiki on Julgeolekunõukogus. 10 neist on vahetuvad 2 aasta tagant, kuid esindatud peavad olema kõik maailma regioonid . 5 liiget on alalised. Neile on antud vetoõigus (kui üks neist on vastu, siis otsust vastu võtta ei saa). USA, Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina Rahvavabariik. II ms võitnud riigid. Tänase seisuga on ÜRO struktuur vananenud. Maailmas on juurde tekkinud uusi suurriike, kes soovivad maailma poliitikas rohkem võimu. ÜRO sekretariaat – bürokraatia pool, asub New Yorkis , kus asub ka ÜRO peakorter. Tööd juhib peasekretär, kes valitakse peaassamblee poolt. Praegu on Ban ki- moon . Tegevuskeeled: inglise, prantsuse, vene, hispaania, araabia ja hiina keel. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu – nimi ütleb kõik.. Hooldusnõukogu – rahvusvahelise hoolduse alla antud territooriumide haldamine ja valitsemine. Haagi rahvusvaheline tribunal – sõjakuritegude uurimine. ÜRO seotud rahvusvahelised organisatsioonid ja lühendid:

UNESCO – haridus , teadus, kultuur (kultuuripärandi säilitamine)

UNICEF – lastekaitse organisatsioon

IAEA – Rahvusvaheline aatomienergia agentuur ( Viin )

FAO – ÜRO põllumajandus ja toitlus

ILO – Rahvusvaheline tööorganisatsioon

WTO – Maailma kaubanduse org

WHO – Tervishoiuorganisatsioon

IBRD – Maailma reparatsioonipank

IMF – Rahvusvaheline valuutafond

NAFTA – Põhja-Ameerika vabakaubanduspiirkond

ASEAN – Kagu- Aasia riikide assotsioon

OPEC – Naftat tootvate riikide org
INIMÕIGUSED
inimõigused on inimese moraalsed sünnipärased õigused, mida temalt võõrandada ei saa. ja need on antud inimesele sellele, et ta kuulub liiki Homo Sapiens. Inimõiguse teooria töötasid välja prantsuse ja inglise valgustusfilosoofid (17-18 saj.). Kuid inimõiguste tagamise ja kaitsmise juurde jõuti palju hiljem.
Inimõigused jagatakse kahte moodi
a)põlvkondade kaupa.
I põlvkonna inimõigused – mille teadvustamiseni jõudis inimkond kõige varem.(üldised loomupärased õigused.N: õigus elule, õigus vabadusele,õigus eraelule ja selle puutumatusele, õigus eneseväärikusele,õigus sõnavabadusele,usuvabadusele(samas ei tohi see hakata piirama teise inimese õiguseid)) SELLE TAGAMINE RIIKIDELT VAHENDEID EI NÕUA.
II põlvkonna inimõigused – tagamine on raskendatud, nõuab teatud vahendeid ja ressursse. II põlvkonna iõ on majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed õigused.
õigus haridusele, tööle, heaolule, õigus sotsiaalkindlustusele. õigus tervisekaitsele.kirja pandud Euroopa Nõukogu Sotsiaalhartas.
III põlvkonna inimõigused – siia alla kuuluvad erinevad grupiõigused. Nt. õigus enesemääramisele, antud piirkonna õigus puhtale keskkonnale.
b)positiivsed ja negatiivsed inimõigused.
I põlvkonna inimõigused on negatiivsed
II ja III põlvkonna õigused on positiivsed, õigus MILLELEGI.
INIMÕIGUSTE KAITSE
sellega tegeleb rahvusvaheline õigus. ja see on tagatud rahvusvaheliste kokkulepetega. Kui riik on kokkulepped ratifitseerinud siis tuleb nendest ka kinni pidada.

detsember 1948 – vastu võetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon.
1950. Euroopa Nõukogu võttis vastu Euroopa inimõiguste konvensatsioon.
see kohaldab inimõiguseid euroopa kultuurile .(see keelab surmanuhtluse karistusmäärana)
1960. aastal Euroopa Sotsiaalharta(II põlvkonna inimõigused(töötingimused, töötajate õigused, sooline võrdõiguslikkus, lastekaitse))
INIMÕIGUSTE TAGAMISEGA TEGELEVAD ORGANISATSIOONID.
selle tagamise kohustus on igal demokraatlikul riigil.
kui aga riigist ei piisa siis rahvusvahelisel tasandil on põhiline organ euroopas Euroopa Nõukogu ja selle juures tegutsev Inimõiguste kohus.Maailmas ÜRO ja tema allstruktuurid. ÜRO rahvusvaheline tribunal mis asub Hollandis Haagis . See tegeleb peamiselt sõjakuritegudega ja inimõiguste rikkumisega.
Genotsiid – teatud inimrühma sihipärane ja teadlik hävitamine.või vägivalla kasutamine tema suhtes.
demotsiid – mingi rahva haritlaskonna hävitamine.
holokaust – juutide hävitamine teise maailmasõja ajal(viisid läbi natsid ); mingi rahvuse totaalne hävitamine
NGO – valitsusvälised organisatsioonid. Tegelevad inimõiguste kaitsmisega.
*Amnesty International – 60. alguses Londonis tekkinud inimõiguste kaitsmise organisatsioon.
*Human Rights Watch
*Helsinki Grupid – 1975 kirjutati alla Euroopa julgeoleku ja koostöö lõppdokumendile.
KOHALIKUD OMAVALITSUSED
KOKS – Kohalike omavalitsuste korralduse seadus. Teatud maaala või asunikele antud õigus ise lahendada kohalikke probleeme.
Tunnused:

Kohaliku tasandi seadust andev võim. Kohaliku tasandi täitev võim – volikogude poolt moodustatakse. Volikogu valib ametisse täitevvõimu juhi( vallavanem , linnapea ). Volikogu suurus oleneb omavalitsuse suurusest.

Iseseisev maksustamisõigus – võib oma territooriumil kehtestada iseseisvaid makse ja maksusoodustusi.
Eestis on antud KOV ’ile ülesanded:

hariduselu korraldamine.

hea kord.

sotsiaalhoole.
KOV’il on oma kindel eelarve.
Põhilised sissetuleku allikad:

üksikisiku tulumaks. 56% läheb KOV eelarvesse.

maamaks.

eraldised riigieelarvest. Tasandusmaks. Et vähendada erinevusi omavalitsuste vahel.

riigilõivud ja trahvid.
Kohalikud omavalitsused teostavad ka ehitusjärelvalvet. Maavalitsuse ülesanne on riigivõimu esindamine kohapeal. Kohapeal järgitaks riigiseadusi, selle järelevalve. Valitsusasutuste töö korraldamine. Kohalike huvide viimine keskvõimu juurde. Määratakse ametisse valitsuse poolt viieks aasta – maavanem.
SOL – Saaremaa omavalitsuste liit. Ülesanne on lahendad ülemaakonnalisi probleeme.
RIIGI JULGEOLEKU JA KAITSEPOLIITIKA
Ülesanded:

Riigi iseseisvuse säilitamine.

Riigi territoriaalse terviklikkuse säilitamine.

Põhiseadusliku korra kaitse.

Elanikkonna turvalisuse tagamine.

Elanikkonna väljaõpe, kuidas käituda ohu situatsioonis.