Renesanssi kirjanikud(petrarca, dante) (0)

Renesanss

• Pöörduti algallikate juurde ( Cicero , Caesar)
  
• Antiikkultuuri taassünd
  

Konstsantinoopol langes vist

• Töödeldi kreekakeelseid tekste
  

Kirjanduse keskpunktiks inimene - individualistlik. Kangelased mitmekülgsed
Toob optimismi ja lootusrikkuse. Siis muutub ka ühiskond ja eluoluparemaks. Eesmärgiks harmoonia . Maine individualism , rikastumise soov. Moraalikriis – inimesed kastuasid seda kurjasti ära

DANTE ALIGHIERI (1265-1321)

Sündis Firenze linnas. Pärines aadli suguvõsast, kuigi suurt jõukust peres enav väga polnud. Tollel ajal oli 2 suuremat parteid: GIBELLIINID ja GVELFID. Gibelliinid pooldasid keisrit , Gvelfid paavsti. Dante kuulus gvelfide poole. Firenzes suutsid gvelfid gibelliinid välja tõrjuda, aga peagi läksid gvelfid omavahel tülli (erinevad arusaamised). Jagunesid mustad – kes eelistasid paavsti ja valged – kes eelistasid keisrit. Dante, kes kuulus valgete hulka osales aktiivselt linna juhtimises, kuulus linnanõukokku, oli koleegiumi liige. Ühel hetkel mustad gvelvid otsustasid võimu enda kätte võtta. Dantet süüdistati altkäemaksu võtmist – pagendusse(1302). Rohkem ta Firenzese tagasi ei saand pöörduda. Ravennase saadeti.
13. saj toimus trubaduuride juhtimisel mingi luulevärk ja kujunes välja uus luule stiil: Uus mahe stiil. Mille keskne kuju on Madonna. Puhtas käsitluses, platoonilises stiilis, kus inimene muutub puhtamaks õilsamaks. Dante saanud sellest inspiratsiooni ja lõi oma luulekogu ““- mis on väga isiklik ja filosoofiline. Oli pühendatud kaunile naisele.( Dante isa sõbra tütar). Tema kirjanduslik nimi on Beatrice . 1. Korda näeb teada 9 aastaselt. 2 korda 18 aastaselt. Luules kirjeldab neiut ja oma tundeid detailselt. Beatrice ise surmaga hakkab neiu mõltema, et äkki sureb Beatrice. Siis nägi unes ka seda sama.
„Pidusöök“ – erilisus ladina asemel kirjutas itaalia keeles. Pealkiri pidi tähendama, teemad pakuvad huvi väga erinevatele inimesetele.
Peateos „Komöödia“ boccaccio = jumalik komöödia. Tõsise sisuga, paneb inimsesi teistpoolsuse üle mõtlema ja parandama. Algab süngelt, lõppeb hästi.
Kooseb 100-st peatükist. Sissejuhatus, ja 3 suuremat osa(33 laulu ühes). 3 on ka oluline number muinasjuttudes ja kristlikus kirjanduses.
RIIM
A
B
A
B
C
B
C
D
C
Lugu hakkab peale: Dante on eksinud metsas. Pimedus ärevus – teda jälitavad 3 kiskjat looma: panter (valetamine, himulus), lõvi(upsakus, vägivald) ja emahunt(omakasupüüdlik, upsakas Rooma kiriku sümbol). Läheb läbi kolme metsa, abiline on tal Vergilius (Dante suur eeskuju antiikkirjandusest). 1 peatükk põrgu, 2 peatükk purgatoorium( puhastustuli ), 3 peatükk paradiis .
Keskendutakse põrgu peatükile. Läheb maapõhja, koonusena, põrgu 9 ringi. Kus iga korrusega läks karitus karmimaks. Mida all pool seda halvemad inimesed.

• Põrgu algab eeskojaga, sinna kuulusid, kes elasid küll häbita, kuid ka mitte kiitusega.
  
• Aheroni jõgi – Põrguväravate kohal kiri – kõik lootus jätke siit astudes sisse.
  
• 1 korrus – Limbo , sinna kuulusid, kes elasid enne kristust, ei teatud usku ega midagi või mõne teise usu pooldajad .(vergilus, homeros )
  
• 2 Ring – valvab miinos(pika sabaga põrgudeemon). Kõik kes põrgusse satuvad lööb saba ümber. Nii mitu tiiru teeb seda suurem patukoorem on. Kuuluvad himukad – keelatud armastust maitsnud inimesed.
  
• 3. Ring – Kerberos. Kuuluvad õgardid ja pidutsejad. Dante kohtub Firenze kaaskodanikke seal.
  
• 4. Ring – Rikkuse jumal Plutos. Kuuluvad kitsipungad ja priiskajad.
  
• 5. Ring – Seal need, kes oma tundeid ei suuda talitseda, sünged inimesed.
  
• Styxi jõgi
  
• 6. Ring Tulelinn. Müüridega ümbritsetud. Valab Gorgo meduusa . Kuulusid ketserid .
  
• Phlegethoni tulejõgi
  
• 7. Ring – 3-e alajaotusega: - Türannid ja röövlid –enesetapjad – jumala pilastajad, imelikud kuritööd
  
• 8. Ring - Kuulvad petturid(kupeldajad, meeliajad, vaimulike ametite müüjad)
  
• 9. Ring – Kuuluvad reeturid(vennatapjad, külaliste reetjad). Lutsiferi asukoht. Seal olid Juudas , Casius ja Brutus . Lutsifer nosib neid oma kolme suuga .
  

Põrgu sünge koht kus pole valgust, ega midagi muud lootust andvat. Mingi ingel kirjutab ta otsaette 9 p-d. Iga ringiga jääb neid vähemaks. Dantel endalgi on 1 patt: Kõrkus. Kohtab Pratizet. Kõige suurem saatja Bernard de Clairveux jne.

Francesco Perarca ( 1304 -1374)

Firenze kodanik, notar . Dante mõttekaaslane. Saadeti riigist välja. Temas sai paavsti ametnik Avignonis. Käib koolis: tekib huvi Rooma kirjanduse vastu. Isa soovitab tal tõsist ametit omandada(advokaat vms). Kui vanemad surevad tal, loobud ta õpingutest ja pöördub Avingiooni, kust tast saab vaimulik(ilmalik-vaimulik). Tal olevat olnud isegi oma kogudused (rentis oma kogudust). 6. Aprill 1327. aastal oli suur reede. Tol päeval kohtas ta üht ilusat , noort naist. Kes tema loomingus kannab nime Laura. Sellest kaunist naisest inspireerituna, kirjutab ta ohtralt luuletusi. Luule sarnaneb rüütlikirjandusega. Tegemist on sellise teenimisega: Laura ei tundud mehe vastu midagi. Kirjutab luule kogu „Laura laulik“, mis jaguneb 2 ossa: Madonne Laura elu ajal ja pärast madonne Laura surma. 317 sonetti . Peetakse sonetti väljaarendajaks. Sonett koosneb 14 värsireast. Oskas väga erinevalt varieerida ühel ja samal teemal, nt 4 sonetti laura pisaratest. Sarnaneb Dantega: armastus on vooruseline, armastatu on vooruse kehastus. Kui Dantel jääb armastus vaimseks , platooniliseks, siis Francol mitte. Tal tekivad ka maised ihad . Algul luules on Laurat kujutatud reseveerituna, vaoshoituna. Pärast surma on Laura lohtuav ja värki. Veel aastakümneid hiljem kirjutas Perarca igal suurel reedel Laurale sonetti.
Elulugu ja Looming
Tekkis huvi antiigi vastu ja niimoodi ta siis reisib mööda euroopat: külastab saksamaad, itaaliat, prantusmaad. Kõikjal tegeleb vanade tekstide uurimisega. Taasavastas Cicero kirju ja kõnesid raamatukogus. Ta oli hinnatud ja armastatud. Teda kutsuti külla, hoolitseti tema eest. Kirjutas ka eepose ladina keeles „Aafrika“. Selle eest ta pärjati ka Poeta lauratus’eks. Pakkus välja ka idee, et itaalia võiks olla ühtne riik. Kirjutas kirju Vergillusele ja erinevatele antiikautoritele.Ise ta hindas Vergilliust ja Cicerot . Kirjad koondas „Läkitus“-e. Kirjutas ka kuulsatest meestest. Kirjutab teose maailma põlgusest: dialoog Augustiinuse (kristlik asteetlik) ja Petrarca vahel(maine on oluline). Raamat lõppeb sedasi et Petrarca nõustub Augustiinusega: Et tal olid ikkagi maised tunded Laura vastu.
Tähtusus

• Andis sonettile kuju
  
• Loobus allegoorilisest kujutluse viist, pigem metafoorid