Inimest iseloomustab vaimse ja füüsilise töö tegemise võime. Arenemises oli olulise tähtsusega kõne abil suhtlemine ja sümbolitega keele teke. Aju areng on teinud võimalikuks kultuuri tekke. Vaatamata nahavärvile kuuluvad kõik tänapäeval maal elavad inimesed ühte liiki, kuid erinevatesse rassidesse [negriidid (mustad), europiidid (valged), mongoliidid (kollased), omakorda 22 rassi]. Inimrassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Rasside eristamise tunnused on: I naha ja karvade värvus, juuste kasv, nina ja huulte kuju, II kasv, pea ja näo kuju, keha mõõtmed. Bioloogilise evolutsiooni tõenditeks on maakoorest leitud kivistised e fossiilid (saame teada, millised olid Maal varem elanud organismid, loomadel paremini säilinud skelett ja kojad, taimedel seemned ja tolmuterad; samuti ka merevaigus...
Teise järgu tunnused on kasv, pea ja näo kuju ning keha mõõtmed. Inimkond jaotatakse kolme põhirassi neegrid (mustad), europiidid (valged) ja mongoliidid (kollased). Põhirassid jaotatakse omakorda kuni 22 rassi, jaotuvad alarühmadeks vastavalt inimeste näokujule, juuste värvile, kasvule ja isegi veregrupile. Palju esineb ka segarasse, kes on kujunenud rasside piirialadel. Tänapäeval on inimrassid tugevasti segunenud ning leidub palju üleminekuvorme. Negriidide tüüpiline esindaja on neegrirass. Negriidide esindajat neegrirassi iseloomustab tume nahavärvus, krässus juuksed, piklik pea ja lai nina, paksud huuled ning enamasti suur kasv. Maailma pikimad inimesed kuuluvad neegrirassi , kes asustavad kogu Aafrikat lõuna pool Saharat. Europiidide tunnused on varieeruvad. Europiidide tunnused on üsna varieeruvad. Neil on hele kuni pruun nahk, kitsas nina, kitsad huuled...
· Mida suurem ajavahemik seda erinevad nad on. · Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteiste põlvnemise kaudu nim elu evolutsiooniks ehk bioloogiline evolutsioon. · Evolutsiooni iseloomustab · Kindel suund · Pöördumatus Olelus võitlus ja looduslik valik · Evolutsiooni iseloomustas: · Kindel suund · Pöördumatus · Evolutsiooni tulemus on: · Tavaliselt uute liikide teke ehk suureneb organismide mitmekesisus · Organismi kohastumine muutuvate keskkonna tingimustega · Juhul kui organism ei suuda kohaneda keskkonna tingimustega , siis ta sureb · Mis on olelusvõitlus? · Organismide ellujäämise ja sigimise sõltuvust teistest organismidest ja eluta looduse teguritest. · Olelusvõitluse suurim võit on järglaste andmine Millised tegurid piiravad e...
Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus I Inimese kujunemine Inimese eellased: Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud elama lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kuijunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Inimeste kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectuste ehk sirginimesena. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks oluliseks lüliks neandertaallasi. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad...
Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi ku...
katteseemnetaimede e. õistaimede teke Loomariik: 1. hulkraksuse teke 2. selgroo kujunemine 3. kopsude kujunemine 4. loomaraku teke 5. järglase arenemine maismaal kaitsva kestaga munas 6. püsisoojasuse teke 10. Inimese evolutsioon- otsusta, kas väide on õige või vale. Tänapäeva inimeste lähimad sugulased tänapäeva loomariigis on inimahvid. Osav inimene (homo habilis) oskas valmistada algelisi tööriistu. Esimesed inimeste eellased kujunesid Aafrikas. Kõik inimrassid kuuluvad ühte ja samasse liiki. Samal ajal tänapäeva inimese eellastega elasid Maal ka neandertallased. Osav inimene (homo habilis) oskas valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu. Püstine inimene (homo erectus) levis Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse. Inimesed ja inimahvlased on arenenud samadest eellastest....
lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija, lihtsalt kõrvalharu Homo sapiens e. tarkinimene 40 000 a.tagasi Aafrikas, Euraasias, Aasias, Austraalias, Ameerikas; arenenud aju, osavad käed, tegid täiuslikumaid tööriistu; neandertallased elasid nende kõrval; arvatakse, et võisid kujuneda juba 100 000 a.tagasi Aafrikas Rändamisel kujunesid inimrassid negriidid, europiidid, mongoliidid Pronksiaeg 2500 a. eKr pronks leiutati Vahemeremaades, algul vasest tööriistad, vask oli pehme, nürines, vaske sulatati koos tinaga, saadi pronks; seal, kus oli maaki, oli kõrgem kultuuritase, eri piirkondade areng muutus veelgi ebaühtlasemaks Rauaaeg 1300 a. eKr hetiidid Väike-Aasias hakkasid rauda tootma, rauda oli rohkem; metallide tootmine,...
Kõnevõime Sümbolitega kirjutamine Kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid) Peenemad tööriistad Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad Tänapäeva inimene Homo sapiens sapiens Tänapäeva inimene ilmus Aafrikast umbes 150 000 aastat tagasi. Umbes 100 000 aastat tagasi jõudis Indiasse. Arvatavasti 50 000 aastat tagasi asustati Euraasia ning algas inimeste populatsiooni kiire kasv. 30 000 aastat tagasi jõuti Ameerikasse. Kujunesid inimrassid . Tekkis kultuur Inimene on bioloogilise evulutsiooni teel eristunud loomariigist Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Kominoidea) tüvivormist Inimene Homo - kui tööriistu valmistav olen on vähemalt 2 mln. Aastat vana Nii esimesed inimlased (Australopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. Habilis ja H. Erectus) tekkisid Aafrikas. H. erektus oli esimene inimene, kes aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast...
Homo sapiens e pärisinimene e tark inimene aju suurenemine (1200-1700cm3), luude ja hammaste nõrgenemine, kõnevõime, sümbolite kirjutamine, kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid), peenemad tööriistad, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad. Homo sapiens sapiens tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 1500 aastat tagasi. Kujunesid inimrassid , kultuuri teke 51) Kirjelda australopiteeke (periood millal elasid, eluviis/oskused, ajumaht, kehaehitus, toitumine). Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi. Neil oli väike aju (380-450 cm3), pikad rippuvad käed, lõhikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal, lai vaagnaluu ja suur kõht. Toitusid marjadet, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Lucy oli umbes 107 cm pikk ja kaalus 28 kg. Viimased...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Geidy Metson 021K INIMESE VANANEMINE JA SELLEGA SEONDUVAD MUUDATUSED INIMESE REVOLUTSIOON Ülevaated Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 Mis on vananemine? Gerontoloogid (vananemist uurivad teadlased) on üritanud seda defineerida. Nad ütlevad, et lühidalt öeldes on vananemine inimese kronoloogiline elutsükkel. Ent vananemine on midagi enamat, kui aastate lisandumine. Vananemine on lõiv, mida läbielatud aastad inimeselt nõuavad. Me sünnime kõrge aluselise vere PH-tasemega 7.44. Kui me vanemaks saame, langeb vere PH-tase 7.35 või madalamale. Vananemise tunnused: · Luude hõrenemine · Lõhna ja maitsetundlikuse vähenemine · Ajukoore rakkude vähenemine · Kuulmise halvenemine · Nägemise halvenemine · Kopsumahu vähenemine...
Luude ja hammaste nõrgenemine Kõnevõime Sümbolitega kirjutamine Kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid) Peenemad tööriistad Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad Tänapäeva inimene Homo sapiens sapiens Tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi. Umbes 100 000 aastat tagasi jõudis Indiasse. Arvatavasti 50 000 aastat tagasi asustati Euraasia ning algas inimeste populatsiooni kiire kasv, ning 30 000 aastat tagasi jõuti Ameerikasse. Kujunesid inimrassid Kultuuri teke 20 000 aastat vana inimese skulptuur Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist. Inimene - Homo - kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 mln. aastat vana. Nii esimesed inimlased (Australopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. habilis ja H. erectus) tekkisid Aafrikas. H. erectus oli esimene inimene, kes Aafrikast...
Inimlased oskasid kasutada tuld ja elatusid küttimisest ning korilusest. Üks hilisemaid ja paremini tuntud inimlaste liike olid neandertallased. 2. Muistsed kütid ja korilased Hiljemalt 100000 aastat tagasi, mil valitses jääaeg, olid maailma ilmunud tänapäeva inimesed (homo sapiens). Järk-järgult kujunesid välja ka inimrassid . Inimesed elasid sugulaste gruppide ehk sugukondadena, mille liikmed küttisid ja jagasid saaki ühiselt. Mitu lähedast sugukonda moodustasid hõimu. Kivist ja luust tööriistad täiustusid aja jooksul. Leiutati vibu. Kodustati koer, kellest sai esimene koduloom. Loodi koopamaalinguid ja inimese ning loomade kujukesi. Jahiõnne ja oma heaolu püüti parandada maagiliste kombetalituste ehk rituaalidega. 3. Varajased põlluharijad ja karjakasvatajad...
Füüsikaline evolutsioon:Elementaarosakesteks tekkisid aatomid.U 5 miljardit at tagasi tekkis Päike ja 4,5 at tagasi Maa.Keemiline evolutsioonLihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid).Bioloogiline evolutsioonDarwini teooria:Elu ajalooline areng planeet Maal, liikide üksteisest põlvnemise kaudu.Sotsiaalne evolutsioonInimühiskonna areng, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng.Bioloogiline evolutsoon:.4 miljardit 3,5 miljardit aastat tagasi esimesed elusolendid,3.5 miljardit aastat tagasi bakterid ehk eeltuumsed.2 miljardit aastat esimesed eukarüoodid(taimed, loomad, seened).esimesed hulkraksed 700 miljonit aastat tagasi.Taimede evolutsioon:Ainuraksed vetikad,Hul...
a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid :negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronksiaeg, umb 1300 eKr-Rauaaeg. Kütid, kalastajad ja korilased:Kütid olid mehed ja korilased olid naised, lapsed . Kuna iga päev polnud saagiõnne, siis näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid, linnumunad jms. Uskumusteks peeti- et hinng on eluasukoht, st., et magamise ajal võib see üldse kehast lahkuda...
Püstine inimene, kes elas laagrites, kasutas tuld ja oskas ka arvatavasti rääkida. Rohkem arenenud olid Neandertaallased, kes kandsid riideid, tegelesid keeruliste nikerdustega ning matsid oma surnuid. Pärisinimene e. tark inimene e. Homo sapiens omandas juba nii kirjutamisvõime sümbolitega kui ka kunstiloomisevõime. Tänapäeva inimesed hakkasid aga laialdaselt tegelema põllunduse, loomade kodustamise ja paiksete kodude loomisega. Kujunesid välja inimrassid ja ilmnes kultuuri teke. Embrüoloogia on teadus, mis käsitleb põhiliselt loomade ontogeneesi ehk isendiarenemise varaseimat, embrüonaalset ehk lootelist järku, osaliselt ka sellele eelnevat ja järgnevat järku. Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõppeb sünnimomendiga (elussünnitajatel), koorumisega (lindudel) või eo moodustamisega seemnes (taimedel). Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine...
Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailma reisi ning jõudis vürtsideni Lääne kaudu, tõestades et maakera on ümmargune. Kodumaale ta ise ei naasnud: Filipiinidel puhkenud tülis tapsid ta pärismaalased. Tagajärjed: Inimeste maailmapilt avardus, Euroopa hakkas maid koloniseerima, Euroopasse kogunesid rikkused, Kaubateed paiknesid ümber, hakkati kasvatama uusi kultuure (mais, tubakas, kartul, tomat), teadus arenes kiiresti, inimrassid paiknesid ümber, tekkis orjakaubandus, kristlus levis mujal maailmas. Pilet 2 *Suur rahvasterändamine, Frangi riik | Rahvasterändamise tagajärjed. Frangi riigi kujunemine, ristiusu vastuvõtmine; merovingid; Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur; riigi lagunemine Rahvasteränne sai alguse 4. sajandi alguses seoses hunnide liikumisega. Hunnid panid liikvele Euroopas elavad germaani hõimud. Selle tagajärjel tungisid germaani võimud Lääne-Rooma aladele ning rajasid...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Caroliine Sagaja 011MT Inimeste mitmekesisus Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................................................2 Kasv...........................................................................................................................................3 Levik..........................................................................................................................................3 Peaaju maht................................................................................................................................4 Inimrassid...................................................................................................................................4 Kokkuvõte...
põhjustest ja täiel määral parandatavaks, väljendas siiski lootustm et Ameerikast saab valgete riik, mille üldpilti ei riku vähem meeldiva nahavärvusega inimesed. Lincoln jäi rahule sellega, et mustad sõdisid Ameerika koosseisus, kuid ei taandunud kunagi oma seisukohast, et ülema rassi positsioon kuulub valgetele. Räägib veel kahest erinevast polügensimi pooldajast, polügenism peaks siis tähendama seda, et eri inimrassid ei ole tekkinud ühest nn. Aadamast ja Eevast, kui mõelda pühakirjadele siis , tekkisid rassid samal päeval kui Jumal lõi loomad, ning kõik rassid olid eraldi seisvad. Eriti pikalt räägib selles peatükis Gould Mortonist, kes oli suur polügenismi pooldaja, ning tema koljude kogust ning nende mahtude mõõtmisest, selleks et tõestada valge inimrassi ajumahu suurust ning sellega ka neile antud suuremat intelligentsi. Aga kolju mahtude...
Võrreldes varasemate hominiididega matsid nad oma surnuid liigikaaslasi. Nad elasid tarkinimese kõrval kuni lõpliku väljasuremiseni umbes 30 000 aastat tagasi. Umbes 40 000 a. tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimesega sarnanev tarkinimene e. Homo sapiens, kel oli arenenum aju ja kes valmistas võrreldes oma eellastega täiuslikumaid tööriistu. Arvatakse et see liik võis välja kujuneda enam kui 100 000.a. tagasi Aafrikas. Eri maailmajagudes kujunesid välja inimrassid : negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kuni noorema kiviajani oli inimeste põhitegevuseks küttimine ja kalapüük, tegeldi korilusega. Koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Varasemate skulptuuride seas oli kõige rohkem naisekujukesi. Neist tuntuimaks oli Willendorfi Venus (pärit 24-22 000 a eKr). Sugukonnas oli tähtis roll naisel. Mõnevõrra hiljem hakati tegema koopamaalinguid...