Vene riik 17. sajandil Täida lüngad Vene riigi segaduste aeg oli aastail ..................... . Moskva suurvürst ............................... valitsemise ajal tugevnes riigi ........................ . Kui Ivan IV .................. aastal heitis hinge, tuli troonipärijaks ........................................... . 1598. Aastal kokku kutsutud Maakogu valis Venemaa tsaariks ....................................... . Moskva rahutused puhkesid ............................... ja selle käigus tapeti .............................. . 1617. Aastal sõlmiti ............................................. , mille käigus tagastas Rootsi Venemaale ............................... ......................................... ja Novgorodi. Ühenda õiged paarid 1. Pärisorjus a
1589 - loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet. 1613 - Maakogu valis Vene troonile Mihhail Romanovi. Kloostriprikaas - haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku. Patriarh Filaret - esimese Romanovite soost valitseja isa. Kloostrid - kiriku osa, enamasti jõukad. Papid lihtvaimulikud. Uus jumalateenistuse kord: kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda. Vene kirikulõhe - vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti (kahesõrmelised) kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla
piiramisel ususallivuse akt- pidi lõpetama usutülid Inglismaal troonipärimise akt- reguleeris edaspidist troonipärimist Robert Walpo- 1721-1742 valitsuse eesotsas olnud viigide liider, kes juhtis Ministrite Kabinetti James I(1603-1625, Taani Anna) Charles I(1625-1649, Prantsuse Henriette) Charles II(1660-1685) James II(1685-1688, Anne Hyde) William III, Mary II(1689-1702) Anne(1702-1714) Venemaa: 1547- esimene Maakogu, seoses Moskva ülestõusuga 1590-1595- Rootsi Venemaa sõda, Vene vallutas Ingerimaa piir läks Narva jõeni 1598- suri Fjodor, lõppes Rjurikovitsite dün, kokku kutsuti maakogu, Boriss Godunov sai tsaariks 1601-1603- näljahäda ja katk Venemaal 1605- suri Boriss Gudunov 1606- tapeti Vale-Dimitri 1609- leping, Rootsi väed pidid kaitsma Moskva tsaari poolakate vastu 1610- kukutati Vassili Suiski Zahhari Ljapunovi juhtimisel 1613 jaanuar- tsaariks valiti Mihhail Romanov
katoliiklike õppeasutuste jaoks. 7.) Tugevnes järsult keskvõim.Opritsnina abil murti bojaaride ja osastisvürstide vastuseis.Korraldati ka julm karistusretk varem iseseisvasse Novgorodi ja Pihkvasse,surumaks maha vastupanu Moskva valitsemisele.Vastuolud ei kadunud.Vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani.Segadused tekkisid kõigepealt tsaarivõimu ümber. 1)Boriss Godunov-põlvnes nimekast tatari päritoluga bojaariperekonnast.Vene tsaariks valis Godunovi Maakogu.2)Grigori Otrepjev-oli Venemaalt põgenenud munk,kes esitles ennast Vale-Dmitri I all.3)Vassili Suiski- üks ülestõusu juht vürst,kes kuulutati uueks tsaariks pärast Vale-Dmitri tapmist.4)Kuzma Minin ja Dmitri Pozarski-olid armeejuhid.5)Mihhail Romanov-kuulus vanasse bojaarisuguvõsasse ja ta valiti tsaariks. 8.) Mihhail Romanovi valimine Vene troonile tähendas segaduste aja lõppu ja varem välja kujunenud tsaarivõimu taastamist. Tugevnes taas keskvõim. Kõrgeim võimuorgan oli
Rootsi poole (Rootsi oli huvitatud Poola-Leedu tagasitõrjumisest, sest kui Venemaa oleks langenud Poola alla, oleks tekkinud suur slaavi riik, millele poleks Rootsi suutnud vastupanu osutada); moodustati Rootsi- Vene ühisvalitsus; 1610. kukutati ka see valitsus ning 1611. puhkes ülestõus poolakate vastu (loodi maakaitsevägi ja vabastati Moskva); 1613. kogunes Maakogu ja tsaariks valiti Mihhail Romanov; Rootsi ja Venemaa vahel puhkes sõjategevus (Rootsile oli lubatud, et Vene troonile saab Rootsi prints, mida siiski ei juhtunud); 1617. sõlmiti Stolbovo rahu (Rootsi tagastas vallutatud alad, kuid sai Ingerimaa); Poola-Leedu ründas veelkord Venemaad, kuid ebaõnnestus ja sõlmiti Deulino vaherahu, millega Venemaa loovutas mõned alad.
agendid või siis mõrvas ta end ise haigusloo ajal noaga mängides.1598 suri tsaar Fjodor ning riiki valitses Boriss Godunov.Ta toetas tavalisi mõisnikke,kes tõstsid talupoegade andami kahe-või isegi kolmekordseks. Levisid kuuldused nagu oleks tsareevits surmast pääsenud,ilmus Vale-Dmitri.Godunov suri ja võimule sai Vale-Dmitri,kuid 1606.a mais puhkesid Moskvas rahutused ja ta tapeti.Uueks tsaariks sai Vassili Suiski,1610 a kukutati ta troonilt,poolakad hõivasid Moskva.1613a kogunes Maakogu ja valis tsaariks Mihhail Romanovi.1617.a sõlmiti Solbovo rahu,sellega tagastas Rootsi Venemaale segaduste ajal haaratud maad, kaasa arvatud Novgorodi.2)Valitsemine-Bojaaride Duuma-riigi kõrgeim võimuorgan,kõige mõjukama osa moodustasid tsaari sugulased ja lähikondlased.17.sajandiks oli Bojaaride Duuma muutunud väheefektiivseks ega sobinud enam suurriigi valitsemiseks.Prikaasid-moodustasid riigi administratiivaparaadi põhiosa,tekkisid 16.saj
Toetus Poola kuningalt · 1605 saab uueks tsaariks tapetakse · Vassili Suiski tsaariks · Rahutused jätkusid · Vale-Dimitri II Moskva piiramine, mitu aastat Suure segaduse aeg · Segadust kasutasid ära Poola ja Rootsi, sekkusid sõjaliselt · 1610 pakuvad Moskva bojaarid trooni Poola kuningapojale · Poola kuningas tahab ise trooni loobub pakkumisest Romanovite dünastia algus · Maakaitseväe kogumine · Minin ja Pozarski · 1612 Moskava alla · 1613 Maakogu kokkukutsumine uue tsaari otsingud · Mihhail Romanov 15-a patriarhi poeg · Romanovite dünastia troonil 1917. aastani Kirikulõhe · Eraldatus tingis erisused Vene kirikus · Tsaar Aleksei asus neid muutma: · Ristimärk kolme sõrmega (varem kahega) · Vööni kummardumine (varem maani) · Kirikuteenistuse korra muutmine · Kirik väga oluline muutused tekitasid pahameelt · Vanausulised vanadele kommetele truuksjäänud
ÕIGEUSU KIRIK JA KULTUUR VENEMAAL 17.- 18. SAJANDIL Kirik ja riik 17. sajandil 1589 loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet 1613 Maakogu valis Vene troonile Mihhail Romanovi riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, patriarh Filaret (esimese Romanovite soost valitseja isa) probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid kloostrid (kiriku osa, enamasti jõukad) probleem: pappide (lihtvaimulike) madal haridus- ja kultuuritase Nikon ja kirikureform 17
Bojaaride Duuma - vene riigi kõrgeim võimuorgan Djak - aadlikust ametnik Generaalstaadid - seisuste esindukogu Humanism - inimest väärtustav maailmavaade valgustusajastul Intendant - piiramatu võimuga kohaliku omavalitsuse juhid Isikuvabaduste Akt - akt, mis kaitses elanikkonda kuninga omavoli vastu Kantsler - Riiginõukogu(valitsusorgani) juht Kolleegium - keskasutus, mida juhtis president Kuurvürst - vürstiriigi esindaja, kellel on õigus valida keisrit Maakogu - seisuslik esindus, mis istus koos riigiküsimuste arutamiseks Notaablite kogu - printsidest, piiskoppidest jt. ühiskonna tippidest koosnev kogu Pariisi parlament - kõrgeim kohtuasutus, mis registreeris kuninga edikte ja muid seadusandlikke akte Pietism - usuvool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust ja pööras tähelepanu jumalakartlikkusele Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega kuninga vastu
Romanovite dünastia jäi valitsema kuni 1917. aastani. Maakaitsevägi moodustati 1611-1612 aastal Esimesed Romanovid Vene troonil olid: 1613- 1645 Mihhail Romanov 1645-1676 Aleksei Mihhailovits 16761682 Fjodor Aleksejevits Riik ja ühiskond: 17. sajandil kindlustus Venemaal absolutism. Tsaar Aleksei Mihhailovits pidas järjest vähem nõu Bojaaride Duumaga, mis oli olnud tsaari kõige olulisem nõuandev organ. Mitmeid seisusi hõlmava esindusorgani Maakogu kokkukutsumisest loobuti peaaegu täiesti. Kirikulõhe: Tsaar Aleksei ajal oli tsaarivõim juba niivõrd tugev, et valitsus julges hakata muutma kirikukombeid. Pikaajaline eraldatus teistest õigeusklikest maadest, oli toonud vene kombestikku nii mõningad erinevused. Nüüd asuti neid likvideerima. Näiteks nõuti, et ristimärki tuleb senise kahe sõrme abil kolme sõrmega ja kummardada tohtis vaid vööni senise maani kummardamise asemel.
Põhiseadus ei andnud kodanikuõigusi indiaanlastele ja neegerorjadele. VENEMAA Romanovite dünastia Mihhail I Romanov 18 Ühendas väikesteks riigikesteks killustatud Venemaa, sõlmis rahulepingud Poola j leeduga, sisepoliitilised reformid, tähtsaim sõjaväeregorm Aleksei I Romanov Üks oma aja kardetumaid riigipäid, algatas mitmeid seadusi ja dokumente sh Venemaa seaduste kogu, Maakogu seadustik, suurimaks välispoliitiliseks saavutuseks oli Ukraina täielik liitmine Venemaaga. 4.Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal 17-18.sajandil Kirik ja riik 17.sajandil Isevalitsusliku riigikorra kujunemine tekitas 16.saj konflikte tsaari ja õigeusu kiriku vahel. Mitmed vaimulikud langesid Ivan IV repressioonide ohvriks. Tsaarivõimu ja õigeusu kiriku vastuolud kerkisid uuesti päevakorrale pärast segaduste ja lõppu. 1589 loodi õigeusu kiriku patriarhi amet
töötajatel asukohamaal? Täievoliline, erakorraline suursaadik. assjurid Nimeta 2 sõjategevuse piirkonda 17. sajandi rahvusvahelistes suhetes (va 30 aastane sõda) ja selgita iga konflikti olemust. Madalmaad- holland-prantsusmaa hollandi merekaubandus. Kagu-euroopa- türgi üritas austriat saada. Selgita mõisted Venemaa ajaloost: segaduste aeg (smuta) kirikulõhe (raskol) nikoni usupuhastus jagati kaheks Prikaasid-ametkonnad Maakogu- seisuslik esindus Millega läksid Venemaa ajalukku: Boris Godunov-tappis dimitri, et saada võimule Vale-Dmitri-väitis end olevat kadunud dimitri, tegelikult oli poolakas Mihhail Romanov-pani aluse romanovite dünastiale Nikon-usupuhastus Kuidas muutsid Peeter I reformid Venemaal: a) valitsemiskorraldust-võttis keisri nime b) seisuste süsteemi Lõi teenisusastmete tabeli, kus kõik seisused jagunesid 14 astmeks. c) halduskorraldust , 8 kubermangu, 10 kohturingkonda
1547.a. jaanuaris laskis ta end kroonida Vene tsaariks. Riigijuhtimise paremaks korraldamiseks moodustas Ivan III uue valitsemisorgani Valitud Raada, millesse kuuluvad isikud valis välja tsaar ise oma usaldusaluste hulgast. Algul juhtisid raadat metropoliit Makari ja ülempreester Silvester. Valitud Raada tegelikeks juhtideks kujunesid Aleksei Adasev ja vürst Andrei Kurbski. Loodi välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Saadikud tulid 1594.a. kokku koosolekuks, mis sai nimeks Maakogu, mingeid ülesandeid sellele aga ei antud. Suure riigi õiguskorra ühtlustamiseks kehtestati 1550.a. "Tsaari koodeks". Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega, põhieesmärgiks tatari khaaniriikide vallutamine. 1547.a. talvel mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriigi vastu, kuid katse jõuda Kaasani alla luhtus. 1552.a. õnnestus Kaasan lõpuks vallutada
tsaarile väga rängalt. Anastassia venna bojaar Nikita Romanovitsi pojapojast sai Romanovite dünastia rajaja. Peale Ivan IV poja Fjodori surma 1598 järgnes 15 aastat nn. ,,segaduste aega", mil keskvõim oli nõrk, tsaarid vahetusid pidevalt ning Venemaa oli Poola ja Rootsi rünnakute all. Seda kuni 1613. aastani, mil tsaariks valiti Mihhail Romanov, tollase Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Filareti (Fjodor Romanovi) poeg. Tsaari valis Maakogu ( ), mis koosnes kõrgaadli esindajatest (Bojaaride Duuma), kõrgetest vaimulikest ja kaupmeeste esindajatest (kolmas seisus). Tavaliselt sellisel 3 kogul muud võimu ei olnud kui tsaari nõustamine ja vormiliselt tsaari otsustele suurema kaalu andmine, kuid antud juhul tsaari ei olnud ja Maakogu võim seega suur. Romanovite dünastia tugevnedes kaotas Maakogu taas oma tähtsuse. Venemaa 17
Venemaa segadusi kasutasid ära Poola ja Rootsi. 1610. Aastal lubasid Moskva bojaarid Poola väed Kremlisse ja pakkusid trooni kuninga pojalek, lootes niimoodi sõda lõpetada. Kuningas Sigismund III lükkas pakkumise tagasi. Moskva vabastamiseks hakati Volgamaal koguma Maakaitseväge, mida juhtisid lihakupmees Minin ja Väike Vürst Pozarski. 1612. Aastal sundis 20 000-meheline rahvavägi Poolakaid pealinnast lahkuma. 1613. Aastal tuli uue tsaari valimiseks kokku maakogu. Valik langes 15. Aastasele Mihhailile. Tsaar Mihhail pani aluse Romanovite dünastiale, mis oli Venemaa troonil 1917. Aastani. Tsaar Mihhail Romanovi valitsemise ajal hakati muutma kirikukombeid, näiteks muudeti kirikurist kolmesõrmeliseks. Endise korra pooldajad nimetati Vanausulisteks. See viis 1656. Aastal kiriku vanade kommete pooldajad pandi kirikuvande alla, nad põgenesid tagakiusamise eest Põhjaaladele või
Paljud 17. sajandil kindlustus Venemaal absolutism. Tsaar Euroopa valitsused muutusid ilmalikuks see Aleksei Mihhailovits pidas järjest vähem nõu Bojaaride tähendab, et enam ei surutud alamatele oma Duumaga, mis oli olnud tsaari kõige olulisem religioosseid vaateid peale. Vestfaali rahu, millega nõuandev organ. Mitmeid seisusi hõlmava Kolmekümneaastane sõda lõppes, oli esimene esindusorgani Maakogu kokkukutsumisest loobuti nüüdisaegne Euroopa rahuleping. peaaegu täiesti. Kirikulõhe: Tsaar Aleksei ajal oli tsaarivõim juba niivõrd tugev, et valitsus julges hakata muutma kirikukombeid. Pikaajaline eraldatus teistest õigeusklikest maadest, oli toonud vene kombestikku nii mõningad erinevused. Nüüd asuti neid likvideerima. Näiteks nõuti, et ristimärki tuleb senise kahe sõrme abil kolme sõrmega ja kummardada tohtis vaid vööni senise maani kummardamise asemel
Ajutine Valitsus, võideldi, pärast eestlaste massidemonsttratsiooni Petrogradis, Eestis välja rahvuslik autonoomia Autonoomiaga ühendati Eesti- ja Liivima kubermangud, loodi eesti rahvusväeosad (lubati, sest Venemaa jätkas I maailmasõjas ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni) Eesti kubemangukomissar- Jaan Poska Moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan- Eesti Kubermangu Ajutine maakogu ehk Eesti Maapäev 1917. Aasta septembris vallutasid sakslased Hiiumaa, Saaremaa, Muhu. Oktoobripöördega haarasid juhtimise Petrogradis bolševnikud, juhiks sai Eestis Viktor Kingisepp Peagi selgus, et Eestis saavutatud autonoomiat, ei taheta asutada 1917. Aasta lõpuks kuulutas end Eesti Maapäev kõrgeimaks võimuorganiks Eestis Erilist muutust ei tominud, sest Maapäev aeti laiali, juhid kas vangistati või saadeti maalt välja
Maria T-valgustusideoloogia vastane,kuid pidas vajalikuks reforme; sõjaväereform, finantsreform(üldine tulumaks);laiendati rahvakoolide võrku; 11. Vene riik 17. sajandil sõdis Rootsi, Leeduga, Poolaga; segadus tsaarivõimu ümber. pärast Ivan IV surma sai troonile poeg Fjodor,kes pold võimeline valitsema. loodi regentnõukogu. omavahelises võitluses tõusis liidriks Boriss Godunov; ka ei saanud valitsema panna Ivan'i noormiat poega Dmitrit(ta suri). suri ka Fjodor. kokku kutsutud maakogu valis Godunovi tsaariks. troonile tuli Vale-Dima I. üsna pea suri. uueks valitsejaks ülestõusu juht, ei püsind kaua; võideldi Poolaga; järgmine tsaar Mihhail Romanov->segaduste lõpp;valitses Bojaaride Duuma; prikaasid-administratiivaparaadi põhiosa; ametnikkonnast olid olulised djakid; kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad; maakogud kinnitasid/valisid tsaare, osalesid valitsustöös; ,,maakogu seadustik" määras pärisorjuse, sunnismaisus,
Novgordi võib vaadelda kui kaubandusliku vabariiki. 20.Miks nimetatakse 17.saj algust Venemaal segaduste perioodiks? 17.sajandil pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada segaduste ajaks, sellepärast, et puudus kindel valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja välisriigid(Poola ja Rootsi) sekkusid Venemaa asjadesse. 21.Nimeta Venemaa arengu põhijooni 17.sajandil? Seadustati pärisorjus. Oluliseks oli maakogu. Riigikorraldus korrastati. 22.Nimete Peeter I reforme riigivalitsemise, majanduse ja sõjanduse alal! Tugevdati sõjaväge, rajati sõjaväelisi õppeasutusi, loodi uus nekrutitevõtmisel põhinev sõjavägi, loodi uus sõjaväelaste ja riigiametnike hierarhia. Tugevdati majandust, sõjavägi vajas paremat relvastust, võeti kasutusele rauamaagi varud, rajati kaevandusi, manufaktuur ja tehaseid. Korrastati maksusüsteemi, seati sisse pearahamaks
akent euroopasse Kagu-Euroopa- agu euroopas oli ottomanidega seotud, krimmi süda näiteks Madalmaad Holland sõdis Inglismaa ja Prantsumaaga, sest hollandil oli väga hea majandusseis Selgita mõisted Venemaa ajaloost: segaduste aeg (smuta) - kui venemaal oli mitu tsaari ja ründasid mitmed inimesed kirikulõhe (raskol) - reform mlle käigus üritati taastada vene kiriku hiigelaega Prikaasid - 17 saj venema asutused kes täitsid tsaari käske, Maakogu - oli venemaa seisute esindus Millega läksid Venemaa ajalukku: Boris Godunov - teda süüdistati dimitri tapmises ja tema vastu tõusis rahvas Vale-Dmitri - ta valetas et ta oli õige Dimitri ja hiljem tapeti ta ära Mihhail Romanov - ta oli esimene Romanovite dünasti algataja Nikon - moskva pariarh kes viis läbi usulõhe Kuidas muutsid Peeter I reformid Venemaal: a) valitsemiskorraldust, b) seisuste süsteemi, c) halduskorraldust, d) sõjaväekorraldust? a) keiser, senat, euroopastus
Üks allikas väidab, et reformikava töötati veebruaris 1549 välja bojaaride ja kõrgemate vaimulike ühisnõupidamisel. Ivan karistas bojaare nende saamahimu ja kuritarvituste pärast ja teatas alamrahva palvete ja kaebustega tegeleva Palvekirjade Kantselei loomisest, selle eesotsa sai Adasev. Samal ajal piirati maakondade asehaldurite (namestniki) võimu väikeaadli üle. 1549.aasta nõupidamisele järgnes terve rida sarnaseid. Komme pidada väikeaadli, bojaaride ja vaimulikega nõu viis Maakogu (Zemski sobor) loomiseni. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult, ainsa ülesandena kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat. Järgnesid uued reformid. Loodi prikaasid, mis pidid tegelema teeröövlite, postinduse ja sõjaasjadega. Juba eelmise valitsuse ajal tekkinud prikaasid, nagu Saadikute Prikaas ja Varakamber, iseseisvusid ja nende ülesanded määratleti selgemalt. Loodi ka prikaas, mis pidi
1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope. Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus
Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse ja asub vastavas vallas või linnas. Omavalitsuste ülesanded Kogukonna elu juhtimine on peamine ülesanne. Maavalitsuse moodustamine, nende ülesanded Ül. - Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, planeerida regiooni arengut. Maakogu liikmed valitakse kohaliku omavalitsuse volikogude liikmete hulgast. Eesti kolmeastmeline kohtusüsteem Esimese astme moodustavad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. Teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Kolmas aste on riigikohus. Õiguskantsler ja tema ülesanded Sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele, ning kes kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Tema töös on kaks suurt valdkonda. 1
Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. ROMANOVITE DÜNASTIA Esimene Romanovitest valitseja 17 saj. Mihhail I Fjodorovits Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613. 16-aastaselt kogu Venemaa valitsejaks. Tsaariks kroonimine leidis aset Moskva Kremlis Uspenski katedraalis 11. juulil 1613. Tema tähtsus Venemaa ajaloos seisneb selles, et ta ühendas väikesteks vürstiriigikesteks killustatud Venemaa ühtseks riigiks. Esimesed kolm Romanovi stabiliseerisid olukorda riigis, kuid rohkem aega ja tegevust oli vaja pidurdamaks Vene riigi arengut Euroopa riikide moodi
Kuid seda võimalust Austrial enam ei tulnud ning temast sai hoopis Saksamaa liitlane. 11. Vene riik segaduste ajal. Sõdis Rootsi, Leedu, Poolaga. Suured segadused tsaarivõimu ümber. Pärast Ivan IV surma sai troonile poeg Fjodor, kes polnud võimeline valitsema. Loodi regentnõukogu. Omavahelises võitluses tõusis liidriks Boriss Godunov. Valitsema ei lastud Ivan'i noormiat poega Dmitrit, sest ta suri, suri ka Fjodor. Kokku kutsutud Maakogu (500 meest) valis Godunovi tsaariks. Peale Godunovi ootamatut surma tuli troonile Vale-Dmitri I, kes 1606.a rahutustes tapeti. Uueks valitsejaks sai ülestõusu juht vürst Vassili Suiski. Sõditi Poolaga. Järgmine tsaar oli Mihhail Romanova - segaduste lõpp. Edasi valitses Bojaaride Duuma: ametnikkonnast olid olulised djakid; kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad; maakogud kinnitasid/valisid tsaare, osalesid valitsustöös; ,,maakogu
Venemaal tuli siiski loovutada olulisi maaalasid mõlemale riigile (Ingerimaa ja Smolensk). Pindalalt oli Venemaa küll maailma suurim riik, kuid rahvaarv oli 17. sajandi keskpaigas kõigest 10 miljonit. Terve sajand oli Venemaa ka merest ära lõigatud. Tema ainus merepiir oli Valge mere rannikul. Suurimaks sadamalinnaks oli sealne Arhangelsk. Kiratses kaubavahetus ja ka suhted L- Euroopaga. Süvenes Venemaa mahajäämus ja endassesulgumine. ALEKSEI 1645-1676 1649. a. Maakogu seadustikuga kuulutati tsaari võim jumalapoolt antuks. 1656. a. kirikulõhe (raskol). Vene õigeusu kirik lõheneb. See saab alguse mordva talupojaperest pärineva endise Novgorodi metropoliidi, nüüdse Moskva patriarh Nikoni kirikureformidest. Reformide teostamiseks kutsus ta maale ukraina ja kreeka õigeusu vaimulikke. Vanausulised pidasid neid aga väärusulisteks, keda jumal on karistanud võõra võimu alla sattumisega. Vanausuliste arvates oli nende kanda Moskva kui III Rooma missioon
juba Kiievi-Vene riigi ajal, kui talupoegi sunnismaisteks muudeti. Üldine talupoegade pärisorjastamine algas Venemaal 15. sajandil. 1497. aastast tohtisid talupojad ühe mõisniku juurest teise juurde minna ainult nädal enne ja pärast sügisest jüripäeva sudebniku loal, makstes endisele mõisnikule lahkumisandamit. 16. sajandil pärisorjastamine lõpetati, kehtestades keeluaastad ja määraastad. 1649. aasta Maakogu seadustik vormistas pärisorjuse Venemaal seaduslikult ja muutis mõisa kirjetesse kantud talupojad mõisniku pärandvaraks. 18. sajandi algul levis pärisorjus ka Ukrainasse. 1760. aastal said mõisnikud õiguse oma vastuhakanud talupoegi karistuseks Siberisse saata. Pärisorjus kaotati Venemaal 1803., 1842. ja 1861. aasta talurahvareformiga. Neist viimane jõustus 3. märtsil (vkj. 19. veebruaril) 1861 ja seda
Pitsid olid kallid ja neid pärandati. Venemaa uusajal Venemaal saadi üle feodaalsest killustatusest täna moska suurvürstiriigile. Ivan III ühendas teised riigid moskva alla. Vallutati juurde uusi territooriumeid kaasanis ja läänemere ääres. Peale Ivan poja Fjodori surma algas segaduste aeg. Troonile tõusis Boriss Godunov 1598, kes oli Fjodori naise vend. 1612 tõusis rahvas üles poolakate vastu. Loodi venelaste maakaitsevägi, keda juhtisid Minin ja Pozarski. 1613 tuli kokku maakogu, kes valis uueks tsaariks Mihhail Romanovi, algas Romanovite dünastia valitsemisaeg, mis kestis kuni 1917 aastani. See sündmus tähistab venemaal uusaja algust. Tema valitsusaja algul oli Venemaa kehvas seisus. Sõditi rootslaste ja poolakatega. 1617 sõlmiti rootslastega stolbova rahu, rootslased loovutasid novgorodi, venelased ingerimaa. Poolale loovutati smolenski piirkond. Mihhaili ajal tugevnes keskvõim. Võim toetus prikaasidele. Need olid nii territoriaalsed kui ka muud
1608.a suvel jõudiski vale-dmitri 2 moskva alla oma väega, kuid vallutada moskvat ei suutnud. Sellel ajal kui venemaal oli suur segadus, sekkus ka poola ja rootsi. 1610.a kukutasid moskva bojaarid senise tsaari ja lubasid poolakad kremlisse. Uueks tsaariks sai poola kuningas sigismund 3. Venemaa vabastamiseks kutsuti kokku maakaitsevägi, mille etteotsa astusid lihakaupmees minin ja väike vürst pozarski. Mehi oli kokku 20 000, kes suundusi 1612.a moskva alla. 1613.a kutsuti kokku maakogu, et valida uus tsaar, valik langes mihhail romanovile. See oligi algus romanovite dünastiale. Mihhaili järglase aleksei ajal oli tsaarivõim juba nii tugev, et võis muuta ka kirikukombeid. Selleks olid: ristimärki tuleb teha senise kahe sõrme asemel kolme sõrmega, maani kummarduse asemel aga kummardati vööni, muudeti ka kirikuteenistuse korda. Rahvas tõid need esile suurt ärevust. Paljud jäid vana usu peale kindlaks ja neid hakati nim vanausulisteks. 1656.a lõheneski kirik
Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon. Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st. a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska. c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu. d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus. e) Kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilitsaülemate kätte. Millised olid pingete allikad Eestis ? a) Vene ametnikud süüdistasid eestlasi separatismis(muulased rindele ajada ja ise tagalasse jääda) b) Töörahva nõukogu üritas oma võimupiire laiendada. c) Rahvuslikud vastuolud ( vene töölised ja sõdurid ei püüdnudki aru saada eestlaste rahvuslikest sihtidest) Esimese Eesti rahvusliku väeosana loodi Eesti Kaitseliit..
Saksmaa sõjaplaan nägi ette, et Prantsusmaa tuleb lüüa enne Venemaa mobilisatsiooni lõppu. 26. Venemaa 1900-1914- Nikolai II absoluutne monarhia. a) Romanovid - peale Aleksander II surma tuli võimule Aleksander III, kelle ajal lõpetati reformid, ta suri aga noorelt ja tema asemel sai tsaariks noor Nikolai II, kes polnud valitsemiseks ettevalmistatud. Mihhail I Fjodorovits Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613. b) Vene-Jaapani sõda - 1904. -1905.a. sõda Jaapaniga (püüdis laiendada oma mõju koreale) ; Vene väed saavad ränga kaotuse osaliseks. c) 1905.a rev - puhkeb revolutsioon põhjuseks ebaedu Vene- Jaapani sõjas ja äärmiselt raske olukord nii tööliste kui ka talupoegade hulgas. tulemused:
Majanduspoliitika · tööstustoodangu, tooraine ja seadmete väljavedu Saksamaale · põllumajandussaaduste rekvireerimine · elatustaseme langus, kaardisüsteem (päevanorm 130 g leiba) · küttepuudus Kultuuripoliitika · saksastamine · koolide sulgemine · koloniseerimiskavad 27. VIII 1918 Bresti täiendusleping (Venemaa loobub "igaveseks ajaks" Eestist ja Lätist). 3.3.3 Balti Hertsogiriik 9. IV 1918 rüütelkonna otsusel koguneb Eestimaa Maakogu (16 mõisnikku, 16 vallavanemat, 10 linnakodanluse esindajat, 5 pastorit, 3 rüütelkonna liiget) 12. IV 1918 Liivimaa Maakogu (880 000 eestlast = 13 saadikut; 570 000 lätlast = 10 saadikut; 114 000 sakslast = 34 saadikut). Taotlused: · Baltikumi sõjalise kaitse jätkamine Saksa armee poolt · Saksa valitsuse toetus Venemaast eraldumisele · Saksa valitsuse abi iseseisva Balti riigi loomisel liidus Saksamaaga Negatiivsed tegurid: · Eesti vallavanemad (protestikirjad)
huvitatud Poola-Leedu tagasitõrjumisest, sest kui Venemaa oleks langenud Poola alla, oleks tekkinud suur slaavi riik, millele poleks Rootsi suutnud vastupanu osutada); moodustati Rootsi-Vene ühisvalitsus; 1610. kukutati ka see valitsus ning 1611. puhkes ülestõus poolakate vastu (loodi maakaitsevägi ja vabastati Moskva); 1613. kogunes Maakogu ja tsaariks valiti Mihhail Romanov; Rootsi ja Venemaa vahel puhkes sõjategevus (Rootsile oli lubatud, et Vene troonile saab Rootsi prints, mida siiski ei juhtunud); 1617. sõlmiti Stolbovo rahu (Rootsi tagastas vallutatud alad, kuid sai Ingerimaa); Poola- Leedu ründas veelkord Venemaad, kuid ebaõnnestus ja sõlmiti Deulino vaherahu, millega Venemaa loovutas mõned alad. Rahvusvahelised suhted 1
prikaasid,üle 40.prikaaside hulgas tähtsaim ,,Saadikute Prikaas".juhtis tugev riigitegelane. Seoses prikaaside tegevusega kuj. ametnikkond, tähtsaimad djakid pärinevad aadlike seast. Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad, moodustati selleks vv linnast koos maakonna. Eesotsas keskvõimuseatud vojevood. Maakogud Seisuslik esindus tekkis Venes 16saj, esimene esinduskogu kutsuti kokku 1547a, seoses Moskva ülestõusuga. Ivan IV oli vastu, kuid siiski sunnitud aksepteerima maakogu. 1584.a nim. ametisse ta poeg Fjodor, Boriss Godunov. 1613.a. nimetati ametisse Mihhail Romanov. Tähtsaid otsuseid langetas see kogu 1648-1649, samal aastal võeti vastu maakogu seadustik, järelandmised aadlikele, talupoegade pärisorjus, selle päritavus.Talud ja nende vallasvara - mõisahärra omand. Kaasnes ka sunnismaisus. Reformid PeeterI ajal Peeter I (1682-1725) reformis riigiasutuste süsteemi. 1711.asutati kõrgeima riigasutusena Senat, alustati kolleegiumide loomist
Romanovite dünastia jäi valitsema kuni 1917. aastani. Maakaitsevägi moodustati 16111612 aastal Esimesed Romanovid Vene troonil olid: 1613 1645 Mihhail Romanov 16451676 Aleksei Mihhailovits 16761682 Fjodor Aleksejevits Riik ja ühiskond: 17. sajandil kindlustus Venemaal absolutism. Tsaar Aleksei Mihhailovits pidas järjest vähem nõu Bojaaride Duumaga, mis oli olnud tsaari kõige olulisem nõuandev organ. Mitmeid seisusi hõlmava esindusorgani Maakogu kokkukutsumisest loobuti peaaegu täiesti. Kirikulõhe: Tsaar Aleksei ajal oli tsaarivõim juba niivõrd tugev, et valitsus julges hakata muutma kirikukombeid. Pikaajaline eraldatus teistest õigeusklikest maadest, oli toonud vene kombestikku nii mõningad erinevused. Nüüd asuti neid likvideerima. Näiteks nõuti, et ristimärki tuleb senise kahe sõrme abil kolme sõrmega ja kummardada tohtis vaid vööni senise maani kummardamise asemel.
Venemaa ühtseks riigiks. Samuti korrastas Mihhail sidemed Venemaa naabrite Poola ja Leeduga. Alustas Vene sõjaväereformiga. Mihhail oli kaks korda abielus. Aleksei I Mihhailovits (1645-1676) Elas aastatel 1629-1676. Aleksei oli troonile tõustes 16-aastane ja tema valitsuse alguses haaras võimu enda kätte Aleksei kasvataja bojaar Boriss Morozov. Aleksei algatatud ja koostatud on mitmed seadused ja dokumendid, sealhulgas Venemaa seaduste kogu Maakogu seadustik.Tema välispoliitika suurimaks saavutuseks oli aastail 16541667 peetud sõda Rzeczpospolitaga, mille käigus ta vallutas Ukraina ning liitis selle Venemaa tsaaririigiga. Sellele järgnenud sõjas Poolaga, vallutasid Vene tsaaririigi väed Poolale kuulunud maa-alad ning Aleksei I sai ka Leedu ja Polotski suurvürsti, Valge-Vene, Volõõnia ja Podolski vürsti tiitlid. Andrussovo vaherahuga läksid Smolensk ja Vasakkalda-Ukraina Vene riigi valdusse
Tuli tagasi Liivimaale ning töötas koduõpetajana mõjukate von Rosenkampfide perekonnas. Hiljem sillakohtu notar - politseikohus põhimõtteliselt. Sai ligipääsu sillakohtu arhiivile. Hiljem Tartu maakohtu, linnakohtu advokaat. Kui tekkis vajadus Tartu tsumftide ja gildide vahelisi tüliküsimusi lahendada kasutas ta oma pädevust ja võimeid uue linna põhikirja koostamisel. Asendamatu tegelane Tartu linnavalitsuses. 1766-67 hakati koostama uut maakogu seadust, siis Katariina II kutsus kokku selle koostamiseks tähtsamate linnade ja seisuste esindajad. Nii sattus Moskvasse ka Gadebusch. Oli hea jurist, vene keelt aga ei oskanud. Maakogu seadusest asja ei saanud, tagasi pöördudes sai temast Tartu justiitsbürgermeister ehk 1 kahest linna eestseisjast (teine selline oli kommertsbürgermeister). On kogunud palju materjali, mida tööde jaoks ära kasutada ei jõudnudki – nt aadli suguvõsade genealoogia kohta
Venemaal valitsevat segadust kasutas ära nii Poola kui ka Rootsi, sekkudes oma vägedega sündmustesse. Roostlaste kätte langes Vovgorod, poolakad vallutasid Smolenski. 1610. aastal lubasid Moskava bojaarid Poola väed Kremlisse. Pakkudes trooni Poola kuninga pojale , lootsid bojaarid sõja lõpetada ning riigis korra taastada. Poola kuningas Sigismund III soovis aga juba käeulatuses olevat trooni endale ja lükkas bojaaride pakkumise tagasi. 1613. aasta algul kutsuti Moskvasse kokku maakogu, et valida uus tsaar. Valik langes vaimuliku patriarh Filareti 15- aastasele pojale Mihhail Romanovile. Äsjavalitud tsaar oleks teel Moskvasse äärepealt poolakate väesalga kätte sattunud, kuid ustav talupoed Ivan Sussanin meelitas poolakad sohu , kus ta ka ise hukkus. Tsaar Mihhail pani lause Romanovite dünastiale, kes püsis Venemaa troonile 1917. aastani. Kirikulõhe Venemaal. Tsaar Aleksei valitsemise ajal hakati muutma kirikukombeid, näiteks ristimärki tuli teha kolme sõrmega
Silmapaistev kirjamees Kurbski , ka Ivan G ise. Kirjutas ka Ivanile avalikke kirju, millele Ivan vastas. Kirjutas vaimulikke teoseid. ,,Moskva suurvürsti ajalugu" . Kurbski seisukohad ajaloo kirjutust tugevalt mõjutanud, ka kirj hästi tehtud (veenvad). Silvester saadeti vangistusse, suri u 1566.a Adasev saadeti Tartusse vangistusse, kogu suguvõsa hukati. See valitud raada periood oluline. Kutsut kokku I Maakogu ( ) seisuslik nõukogu tsaari otsuste heakskiitmiseks. 1555(65).a kehtestati I üleriiklik õiguskogu. 1551 a. Kirikukogu, mis kehtestas reeglid kirikuelus (stoplav- 100 peatükki). Kultuste unifitseerimine. Vm uus koolisüst, vaimulike kohapealne õpetamine. Lokaalsete pisipühakute tekkimine. Toimusid kanoniseerimiskirikukogud. A.Nevski sai üleriiklikuks pühakuks. Seati sisse Streletsid alaline sõjaväeüksus, enamus aadlivägi. Ka alaline suurtükivägi (üks parimaid
Linna vallutada ei suudetud, aga vägesid ei suudetud ikka laiali saata ja nii jäid need sinna mitmeks aastaks. Segadust Venemaal kasutasid ära nii Poola kui Rootsi ja sekkusid oma vägedega. 1610. aastal kukutasid Moskva bojaarid senise tsaari ja lubasid Poola väed Kremlisse. Nad pakkusid trooni Poola kuningapojale. Moskva vabastamiseks hakati koguma maakaitseväge 1612. a 20 000 meest. Nad sundisid poolakaid linnast lahkuma, kogunedes Moskva alla. 1613 kutsuti Moskvasse maakogu, et valida uus tsaar. Valiti 15- aastane Mihhail Romanov, kes pani aluse Romanovite dünastiale, mis püsis Venemaa troonil kuni 1917. aastani. Vene kirikulõhe - vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti (kahesõrmelise d) kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla. Hispaania pärilussõda - oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas. Selles osalesid peaaegu kõik toonased Euroopa suurriigid. Sõja põhjustas vaidlus
ajaloo üle” 1497. a sudebnik a. Reguleeris riigiorganite kompetentsi ja suhteid b. Kohtuprotsessi c. Viis vanad seadused muutunud oludega vastavusse (aitas riiki tsentraliseerida) d. Surmanuhtlus, piitsutamine jms Ivan Julma 1550. a Sudebnik a. Suurendas seaduste rolli b. Vähendas aadlike (bojaaride) omavoli c. Talupoeg võis peremeest vahetada (jüripäeval) Maakogu seadustik 17 saj Tähtsus: Valmistas ette absolutismi, süstematiseeris, eristas õigusvaldkondi Venemaa esimene trükitud seadustekogu Kehtis kuni 1832 • Prikaasid ja valitsejad olid andnud palju seadusi, vastuolud • Nõuti maakogu (seisuslik esinduskogu) kokkukutsumist • Reguleerimisalad: – Riigivalitsemine – Pärisorjuse kinnistamine
Mihhail I Fjodorovitš Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal (Beazley 2002:252). Juba 16. sajandil tekitas isevalitsusliku riigikorra kujunemine Venemaal konflikte tsaari ja õigeusu kiriku vahel. Mitmed juhtivad vaimulikud langesid Ivan IV repressioonide ohvriks. 4 Tsaarivõimu ja õigeusu kiriku vastuolud kerkisid uuesti päevakorda pärast nn segaduste aja lõppu ning Maakogu otsust valida Vene troonile Mihhail Romanov`i (1613) (www.rusistica.eu). 1.2 Lapsepõlv Tulevane Peeter Suur sündis Moskvas, 30. mail 1672. aastal. Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitši surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Juba lapsepõlves
m AUTONOOMSUSE ASTMED I TASAND Kui rahval lastakse valida nõukogu (integratsiooni mudel). II TASAND Kui kohalik nõukogu saab kontrollida kohaliku valitsuse tegevust. Eestis on autonoomne mudel, kuid üle võtnud integratsiooni mudeli ülemise osa. Maavanematel Eestis suur võim. III TASAND Kui kohalik võim on aruandev (Maakogu Eestis praegu ei ole) see on suur autonoomia kohalikul tasandil. IV TASAND (Vallakogu valik) vallavolikogu annab määrusi välja. V TASAND Iseseisev eelarve. VI TASAND Pädevuse piiritlemine selgelt, valdkonniti nagu autonoomse tüübi korral. Eesti kohalike omavalitsuste reform toimus ideoloogilises kontekstis. USA süsteem on üks liberaalse-
§37 Vene riik 16. sajandil BOJAAR - feodaalülik Venemaal, pärusvalduse omanik AADLIK - tsaar võttis teenistusse, teenismõisnik (sai maavalduse ainult teenistuse ajaks sõjaväes, õukonnas, riigiametis 1. Ivan IV Julm (Groznõi) 1533 - 1584 - sai trooni 3 - aastaselt võimuvõitlus - valitses ema ja bojaarid - 1547 krooniti tsaariks - hakkas võitlema bojaaride võimu vastu, toetudes teenismõisnikele (aadlikele) 2. Ivan IV reformid - MAAKOGU kokkukutsumine 1549 (esinduskogu) - seaduste kogu "Sudebnik" 1550 "Tsaari koodeks" - loodi streletside sõjavägi, kes olid relvastatud käsitulirelvade arkebuusidega 3. Ivan IV vallutussõjad - Vallutas 2 tatari - khaani riiki: Kaasani, Astrahani, algas Siberi khaani riigi hõlmamine - Ebaõnnestunud Liivi sõda 1558 - 1583
6.1 Sündmuste järjekord ametisse astumisest 29 1. Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamine. 2. President määrab peaministri kandidaadi. 3. Koostab Valitsuse. 4. Esitab riigikogule, annab või ei anna volitused. 5. Valitakse ministrid Valitsusse 6. President nimetab Valitsuse ametisse. 7. Valitsuse liikmed annavad ametivande riigikogu ees. *Eesti parlamendi ühe- ja kahekojalisus. 1938 *Millistest rahvaesindustest saab rääkida kui parlamendi eelkäijatest. Asutav Kogu ja Maakogu - 1917 *Pärast iseseisvuse taastamist tuli moodustada mitu erinevat rahvaesindust. Millised need olid? Kodakondsusega seotud küsimused Eesti Kongress Parlament Eesti ülemnõukogu Põhiseaduse loomine . Põhiseaduslik assamblee 6.2. President Presidendi võim sõltub riigivalitsemise vormist presidentaalne või parlamentaarne. *Kas minister peab olema poliitik või vastava valdkonnaharidusega spetsialist-ametnik?
pojale Jamesile. 38.Vene riik 16. sajandil Ivan IV Julm 1547-1584, Vene tsaaririigi rajaja, isevalitsuse looja, reformide läbiviija; moodustas uue valitsemisorgani Valitud Raada, sinna kuuluvad isikud valis tsaar ise, algul juhtisid seda metropoliit Makari ja ülempreester Silvester, tegelikud juhid olid Aleksei Adasev ja Andrei Kurbski; loodi välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja; Maakogu; õiguskorra ühtlustamiseks kehtestati 1550 "Tsaari koodeks" raskemate kuritegude ja korduva seaduserikkumise eest surmanuhtlus, väiksemate eest nuudikoobid, süü kindlakstegemiseks piinamine. Võitlused tatarlastega, sõjakäik Kaasani vastu, alles kolmandal sõjakäigul vallutati, vallutati Astrahani riik, läänes sihiks Liivimaa, 1558 alustas Liivi sõda, Liivi orduriigi lagunemine Saare-Lääne piiskopkond
omavalitsusliitudele; 2) Tugeva maavanema mudel- maavanemal suurem roll, delegeeritakse juurde riiklikke ülesandeid, antakse omavalitsuslikud ülesanded, mida tuleks täita maakonna tasandil; 3) Funktsionaalse juhtimise tugevdamise mudel- maavanem ja maavalitsus kaotatakse, ülesanded jaotatakse ministeeriumide (kohahaldusorganid), kohalike omavalitsuste vahel; 4) Kahetasandiline omavalitsussüsteem- teise tasandi omavalitsus (maavolikogu, maakogu vms) tegeleks maakonda hõlmavate ülesannetega, esindajad rahva poolt valitud või KOV volikogu poolt valitud. 63. Selgitage Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemi õiguslikku regulatsiooni põhimõtteid (milliste õigusaktidega reguleeritud, mis on nende põhisisu). Korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi ja teha otsused neis. Reguleeritud KOKS’i ja Põhiseadusega. KOV on demo
Eesti oli juba enne iseseisvuse väljakuulutamist õiguslikult autonoomne üksus. Iseseisvumine kujutas endast muinasaja taassündi. Juba muinasajal oli Eesti valmis riigi tekkeks. Riigi tehe peab olema juriidiliselt vormistatud, see võimalus avanes alles 1918. a. Esimene põhiseadus võeti vastu 19. juunil 1920, kuid enne seda võeti vastu mitmeid õigusakte, mis olid olulised õiguse allikad, neid nimetatakse Eesti eelkonstitutsiooniliseks aktideks: Eestimaa Kubermangu Ajutise Maakogu (hilisem Eesti Maapäev) 15. novembril 1917. a. otsus kõrgemast võimust; Päästekommitee välja kuulutatud manifest „ kõigile Eestimaa rahvastele“ ehk Iseseisvusmanifest „Eesti Vanariigi valitsemise ajutine kord Asutava Kogu“ poolt 4. juunil 1918. 1917.a moodustas Ajutine Valitsus Eestimaa Kubermangu eesotsas Maanõukogu. Kohapeal valitsesid asehaldurid, see tähendas omavalitsuslikku valitsemist. Maanõukogu asutamisega
valitsemiskorraga- Veetse ehk rahvakoosolek. "koloniaalimpeerium", hansalinn. Moskvat mainiti esmakordselt 1147.a. 14.saj Vürst Ivan (I) Kalita võitis Kuldhordi poolehoiu- hakkas koguma makse kogu Venemaalt. Tõusis esile kavalusega, jättes osa rahasid endale. Tegi tatarlastega koostööd. Hiljem Ivan III purustas tatarlased ja ühendas venemaa, Novgorod oli siis suurim linn. Ivan (IV) Julm(1530-1584) 1547 vene tsaariks. Uus valitsuorgan- Valitud Raada. Saadikute maja. Maakogu. 1550a- "Tsaari Koodeks". Uus teenistusaadel- opritsnikud- kogu venemaal piiramatu võim- TERROR. Venemaa tuumikalad. Vaesemad alad e zemstsina Välispoliitika- võitlused tatarlastega -> khaaniriigi vallutamine, Läänes- Liivimaa vallutamine, suur rünnak ka Siberile. · Rjurik- viikingipealik, kes kutsuti valitsema vana-vene riiki 9. saj · Nestor- Kiievi Petserski suurkloostri munk, kes pani 13.sajandil kirja kroonika(leetopis), mis
saadeti laiali. Asendati eestlastest linnapead ja nõunikud baltisakslastega. Baltisakslased ajasid edasi Balti riigi loomise mõtet. Balti aadel otsustas kokku kutsuda valitavad rahva esindusorganid, mis oleksid pädevad pöörduma Saksa keisri poole ametliku palvega. Mindi seda teed, et kõik vallavanemad käsutati maakonnalinnadesse kokku ja nemad pidid oma seast nimetama esindajad, kes pidanuks talurahavst esindama edaspidi. Esimesena astus kokku Eestimaa maakogu 9.aprillil 1918 (Landerversammlung) Tallinnas. Võeti vastu endale sobivad otsused ehk pöörduti rahva esinduskogu nimel Saksa keisri poole kahe palvega: 1) Saksamaa jätkaks Eestimaa kubermangu sõjalist kaitsmist; 2) paluti, et Saksa keiser aitaks kaasa Eestimaa lahtiühendamisele Venemaa küljest. 10.aprillil toimus sama asi Riias Liivimaa maakogu nime all. Seal olid lisaks eestlastele ja baltisakslastele ühendatud ka lätlased. Seal kirjutati protestikiri, et Eesti maanõukogu on juba
annaabi.ee 
