alates 768 aastast ja Rooma ehk Frangi riigi keiser alates 800 aastast. Ta pani aluse kolmele suurriigile, milleks olid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.Karl Suur oli ka sõjaliselt väga tugev, liidendades Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa kui ka Madalmaad. Peale valusat lüüasaamist 778.aastal Zaragoza all, tegi Karl Suur vajalikud järeldused ja aastal 801 vallutati araablaste käest Barcelona. Sinna rajati Hispaania mark, mida valitses kuninga ametnik markkrahv. Kirdesuunal ühitas Karl Suur frankide vallutuse ristiusu levitamisega. Weseri lahing, mis toimus 772-804, lõppes Saksimaa vallutamisega ning see jagati krahvkondadeks. 788.aastal liidendas Karl Suur Baieri hertsogkonna ning 796 laiendas ta Frangi riigi valdusi Balkanile. Frangi riik hakkas saavutama kunagise Lääne-Rooma mõõtmeid ning Karl Suur hakkas püüdelma keisri tiitli poole. Aastal 800 saigi Karlist Rooma keiser.
tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik. Paavst kroonis Pippini ja sellega tulid võimule Karolingid. Karl Suur (768-814), oli kuulsaim Karolingide soost valitseja, geniaalne väejuht, raudse rusikaga, kuid ka kirjaoskamatu. 774a. tegid frangi väed lõpu lagobardide kuningriigile, ning Karl võis pähe panna Itaalia krooni. 778a. saadi lüüa araablastelt Hispaanias Zaragora all, 801a. vallutati aga Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark (kindlustatud ääremaa, mida juhtis markkrahv). Reini ja Elbe vahel asunud saksid alistati 772-804 aastatel kestnud kampaania sees toimunud Weizeri lahinguga(782), Saksimaa jagati krahvkondadeks. 788a. liidendas Karl Baieri hertsogkonna. 796a. vallutas ta avaaride kindluse Ringi ja laiendas valdusi Balkanile. 795a. sai Roomas paavstiks Leo III, kes kroonis tänu Karl Suure sõjalisele toetusele, ta 800a. Rooma keisriks. Peale seda üritati vallutada Bütsantsi, et sulata idakristlased läänekristlaste hulka, kuid see plaan ei
nad surres oli jätnud, see olnud võimas mees, kes võitnud palju kuulsust ju oma nooreas vägildes. Neid kolme kroonikandjat, nagu väitsin ma, veel mitu voorust ehtis, neid tulid teenima ka toredaimad rüütlid, kes, nagu teada meil, kõik vaprad, vahvad olid ja tõrkumatud sõjateil. Seal olid Tronje Hagen ja Dankwart, tema vend, ja söakas Ortwin Metzist. Kaaskonda ühinend veel olid markkrahv Gere ja markkrahv Eckewart, Alzeye Volker, rändur, kel oli meelt ja käsivart. Siis Rumolt, roameister, mees maitset valima, truu Sindolt ning aus Hunolt. Nad kolme kuninga au hoidsid õitsevana ja olid neile toeks. Seal oli veelgi mehi, kuid kas neid nüüdap üles loeks! Väärt Dankwart oli marssal. Ja nõbu Ortwin, see mees Metzist, võtmehoidjaks taas oli vürstile ja ustav rüütel Sindolt ta lauahooldaja ja Hunolt varavalvur
Ülikoolis tohtisid õpetada ainult need, kellel teaduskraad. Õppejõudude valitud juhti nimetati dekaaniks. Valdav enamik vanemaid ülikoole sai oma asutamisüriku ja privileegid paavstilt. Esimene, mille asutas riigivalitseja, oli Napoli ülikool, mis on asutatud aastal 1224. Ilmalikud võimud alustasid ülikoolide rajamist alles 16. sajandil, esimese sammu tegi 1506. aastal Frankfurdi ülikooli asutamisega Brandenburgi markkrahv. Ülikooli võis astuda poiss alates 14. eluaastast, ei võinud olla abielus. Eelduseks ladina keele oskus, kuna kogu õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles. Loengutest osavõtmine oli kohustuslik. Õppetöö toimus loengute või dispuutide vormis(arutelu; seminar). Üliõpilased olid erinevad, rikkus ei olnud oluline. Osad elatusid kerjamisest, osad said stipendiumi, osad töötasid. Üliõpilased võeti vasta aastaringselt. Ametlikule vastuvõtule järgnes rebaseks löömine.
ihukaitse *armee tuumikuks olid talupojad, kes said teenistuse eest pärandatava maatüki* Justinianus surus julmalt maha 532 a Nika ülestõusu *tema välispoliitika (purustas vandaalide riigi Põhja-Aafrikas, vallitas itaalia idagootide käest tagasi *liitis bütsantsiga aafrika põhjaranniku, hispaania lõunaosa, vahemere saari. Karl Suur: 774 valitseja raudkroon. 778 sai Zaragoza all lüüa. 801 vallutas Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark - kindlustatud ääremaa, mida valitses markkrahv. Ühitas vallutuse ristiusu levitamisega. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsantsi basileus Michael I rahulepingu. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsantsi basileus Michael I rahulepingu seda hoidsid koos relvad. Karl Suure õukond oli kogu aeg teel. Impeerium tugeva keskvõimu, hästi toimiva seadusandluse, raharingluse, riiki tugevdava maksusüsteemini ei jõudnud. Tal puudus seesmine üksus, pealinn, käsitöö ühendatud põlluharimisega, valmistati kõike
Lään maa, koos seal elavate talupoegadega, mis antakse kasutada sõjaväeteenistuse eest Benefiits lään, mis antakse eluks ajaks Feood lään, mida võis pärandada Valitseja ehk süserään läänistab talle kuuluvaid maaalasid läänikondlastele, oma asevalitsejatele. Immuniteedikirjad kirja saajale läheb üle osa riigi võimu funktsioonidest (õiguse mõistmine). Krah K.S. poolt määratud asevalitsejad Mark piiriala Markkrahv piiriala asevalitseja Abt mungakloostri ülem Mõisamajandus PÕLISRENDISÜSTEEM ehk RENDIHÄRRUS PÄRISORJUSLIK MÕISAMAJANDUS ehk MÕISAHÄRRUS kogu feodaali maa talupoegadele välja jagatud, tasusid selle kasutamise suurem osa maast mõisa maa, väike osa talupoegade käsutuses, mille eest renti eest tuli tasuda tööga mõisa põllul KIRIK VARAKESKAJAL 5.
mittevabad. Näiteks ülikud ja kuningad olid vabad, talupojad ja orjad, kes sõltusid tugevasti eliidist, ei olnud vabad. Tänapäeva mõistes ei olnud aga keegi vaba, kuna kõik sõtlusid kellestki ( kuningas sõltus rahva tahtest jne). Vabadusi piirati teiste arvelt, kui liiga palju piirati, järgnes vastuhakk. Mittevaba oli õiguse subjekt, tema tapmine oli karistatav, tal oli õigusjõud. Krahv: piirkonna valitseja, kuningaasemik. Markkrahv: piirkonna ( margi ) asevalitseja. Krahvamet muutus päritavaks ja hiljem krahvi aadlitiitel samamoodi. Hiliskeskajal jagunesid krahvid kaheks tiitlipõhised krahvid ja maa-alade valitsejad krahvid. Pflalzi valitsev krahv oli pflalzkrahv. Sellest süsteemist kujunes aga tituleeritud aadlihierarhia hertsog > markii > krahv. Nendest saavad niisiis päritavad aadlitiitlid. Keskaja riikide administratsioon: Keskaja riikide administratsiooni moodustasid
-Paavstiriik e Kirikuriik - tasuks seadustas paavst Pippini õiguslikus mõttes kahtlase trooninõudluse, dünastiate vahetuse, kroonis Pippini ametlikult.Frangis tulid võimule Karolingid. Karl Suur- Pippin Lühikese järeltulija - raudse rusikaga valitseja, geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja, edendaja, rahvaste hävitaja, kirjaoskamatu. 774 valitseja raudkroon. 778 sai Zaragoza all lüüa. 801 vallutas Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark - kindlustatud ääremaa, mida valitses markkrahv. Ühitas vallutuse ristiusu levitamisega - saksid. Weseri lahing lõppes saksi vangide hukkamisega, üks verisemaid kampaania lahinguid. 788 liigendas Baieri hertsogkonna, mille valitseja Tassilo pühitseti vaimulikuks, suleti kloostrisse. 796 vallutas avaaride keskse kindluse Ringi ja laiendas frankide valdused Balkanile. paavst Leo III abistamise eest krooniti 800. a-l keisriks, andis löögi Bütsantsi valduste pihta. Ida ja
Germaani riik on riik, mis põhineb isikutel, mitte maaaladel, ka vasalli suhtes on seotud isikud, mitte maaalad. Hõimujuhid printsipiaadid (principes) olid piiratud ring , perekond, kellele traditisooniliselt kuulus võim. DUX Herzog sõjapealik REXmeer+zug kuningas Krahv tähenda esialgselt kuninga ametnikku, kes esindab kuningat piirialadel. Margid> alad, millel on vilets poliitiline kaal. Asevalitseja markkrahv e Markii “Rändav kuningas” “Omaabi” kui valitseja teeb midagi, mis aadlikele ei meeldi, siis võib teda käsitleda türannina ning türannide vastu on õguspärane võidelda. Jumalarahu: Jumala rahu ehk Pax Dei, rahva kogunemiskohtades on vägivald keelatud (kirik, turg) lisaks inimesed keda ei tohtinud puutuda: vaimulikud, kaupmehed, talupojad, naised.
Kunagine metropol, oli nüüd muutunud suureks külaks. Paavsti tähtsus kahanes. 754 ja 756 2 Itaalia sõjakäiku, paavstile loovutati mõned rooma lähipiirkonnas, tekkis paavsti-ehk kirikuriik. Frangiriisik tulid võimule Karolingid. Järgmine valitseja Karl Suur, tema järgi sai nime dünastia. Laiendas valduste ala kirdes. 774 tegid väed lõpu langobardide kuningriigile, Karl suurest sai Itaalia valitseja. 801. Aastal vallutas Barcelona, rajati hispaania mark, valitses markkrahv. Weseri lahing (782) lõppes saksi vangide hukkamisega. 788 liigendas Baieri hertsogkonna, 796 laiendas frankide valdused Balkanile. Piirid ulatusid edelas Barcelonani, idas Elbeni ning tp Viinini, lõunas poolde Itaaliasse. Leo III kroonis 800.a rooma keisriks. 812. Aastal sõlmisid KS ja bütsantsi basileus Michael I rahulepingu, basileus tunnistas Karli keisrina. Frangiriik ei olnud tugev, igaüks vaatas ise kuidas hakkama sai. Käsitöö ja põlluharimine olid liigendatud
Arhailine vorm - tõsine ja ülev stiil, vähe Campeadoriks või Cidiks muinasjutulist. Silmapaistev võitleja Campeador satub Sündmustiku aluseks on ajalooline fakt: valekaebuste tõttu kuninga viha alla ning Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride peab lindpriik kuulutatuna maalt ahkuma. vastu. Kui Karl Suur astus võitlusesse Koos temaga läheb pagendusse väike baskidega, hukkus lahingus markkrahv salgaka ustavaid vasalle, kellega Cid Roland. hakkabmauride vastu võitlema. Varsti Maailmaajalooline lahing kristlaste ja vallutatakse Valencia ning Cidile ustavaks muhameedlaste vahel. kuulutavad end aina rohkem võitlejaid, isegi osad maurid. Cid jääb koos oma Saragossa paganakuningas Marsilius
raamatust palju maha kopitud, ideaalis püsi teemas. Viiteid tuleb kasutada (võib lisada kasutatud kirjanduse töö lõppu) - Germaani rahvad olid stuktureeritud hõimude kaupa - Õigus ja seadus ei ole päris sama. Õigus = rahu - Hõimuliikmed olid vabad mehed, kes valisid endale juhi, mõistsid kohut. - DUX Herzog sõjapealik - REX meer + zug kuningas - Krahvid põhiametnikud - Margid kuningriigi piirialad, eriline poliitiline kaal. Asevlitseja markkrahv e. Markii - Karolingide ajal ametinimetused muutuvad tiitliteks. Hertsog, markii aadlitiitlid - Keskaja lõpuni oli võim tsentlariseeritud - Läänikord kahepoolne suhe senjööri ja vasalli vahel. Mõlemal poolel kohustused ja õigused. Valitseja oli seotud õigusega, polnud absoluut. Muudatuste sisseviimine oli kokkuleppel alamatega e. Sõltlastega. Türannide vastu oli õiguspärane võidelda.
Samuti oli keelatud süüdimõistmine üksnes kaudsete tõendite baasil. Kriminaalseadustik koostati Itaalia juristide kooli (Rooma kanoonilise õiguse) vaimus ja seda peetakse Saksamaa kriminaalõiguse arengu tähtsaks verstapostiks. Bambergensise eesmärk oli ühtlustada kogu riigis kohtunike ja kohtu kaasistujate tööd ja töö aluseid, ohjeldada kohtu omavoli ja olla käsiraamatuks vähem õpetust saanud kohtunikele. 1516 koostati Bambergensise eeskujul ja sisuliselt muutmatul kujul markkrahv Georg ja Kasimir von Brandenburg eestvedamisel ja oma valdustes kehtimiseks Brandenburgische peinliche Gerichtsordnung, ka Brandenburgensis, ka soror Carolinae. Nagu mainitud, siis on see seaduste kogu peaaegu sama mis 1507 üllitatud Bambergensis. 1521 aastal esitles Schwarzenberg Wormsis aset leidnud Reichstagi istungil oma esimest versiooni CCC-st, mis oma olemuselt oli peale mitmeid arutelusid muudetud ja täiendatud Bambeergensise ja Brandenburgensise segu
Valdemar II võeti vandi, oli sunnitud loobuma kõigist taanlaste poolt vallutatud aladest Läänemere lõunarannikul. 13. Sajandil Taanis kuningavõimu langus, feodaalide iseseisvuse kasv. KUURVÜRSTID: Kuurvürstidele kuulus 13. Sajandist Saksamaal kuninga valimise õigus. Kuurvürstide kolleegiumi moodustasid algselt seitse kuurvürsti: Mainzi, Kölni, Trieri peapiiskop ning ilmalikest Tšehhi kuningas, Reini pfaltskrahv, Saksi hertsog ja Brandenburgi markkrahv. 1356 kinnitas Karl IV kuldbullaga kuurvürstide eesõigused. Kuurvürstidel oli keisrile nõuandmise õigus üldriklikes asjades, neile kuulusid keiserlikud õukonnaametid. Saksa-Rooma riigi likvideerimisega lakkas kuurvürstide kolleegium olemast. KULDBULLA: Sanktsioneeris 7 kuurvürsti ainuõiguse valida Saksa kuningat, kuurvürstide jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud.
Zonglöör olevat seda laulnud 1066. aastal sõdalaste julgustamiseks, kui William Vallutaja purjetas Inglismaad vallutama. Eepose sündmustiku aluseks on ajalooline fakt: Karl Suure (frankide kuningas, kes aastal 800 krooniti Rooma keisriks) sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu- kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Kui ta sealt 778. aastal tagasi pöördus ründasid baskid tema järelväge ning hävitasid selle. Võitluses langes ka Bretagne`i markkrahv Roland. Mauride kuningas Marsilius tunnistab end võidetuks. Karl Suure nõukogus valitakse rahusõlmija, end pakub saadikuks Roland, kuid ta on liiga temperamentne. Ta pakub asemele oma onu Ganeloni. Too on arg mees ning kardab, et Roland soovib tema surma. Ta täidab mauride juures oma ülesande, kuid reedab Kark Suure armee teekonna. Ta ahvatleb kuningas Marsiliust Karl Suure väge jälitama. Lahingus hukkuvad kõik 12 paladiini. Selle eest maurid hävitatakse. Ganelonile
Uuesti sõda ordu ja piiskopi vahel 1480 aastail. 1491 sai Riia lüüa ja Kirkholmi lepe taastati. Mõneks ajaks rahu. W. v Plettenberg (1494-1535) Liivi ordumeister – tegutses eelkõige Vene vastu. Aga tema ajal ei moderniseeritud (samal ajal Preisi osa sekulariseeriti). Probleemi lisas veel reformatsioon. Ordu sees toimus lõhe, aadelkond Liivimaal jagunes parteideks. Blanhenfeld võitles ordu vastu ka (Riia pp). Uus peapiiskop Schöning kutsus preisist markkrahv Wilhelmi endale tjuutoriks. Too oli luterlane. 1532 sai ta S-L piiskopiks, aga oli ka olemas vana piiskop > kodusõda. 1534 otsustati, et S-L jääb endiselt piiskop Reinholdile (Wilhelm siiski?), kellest sai ka 1539 Riia peapiiskop. Seega sai peapiiskopiks protestant. Koatjuutor tuli Mecklenburgist. Ordu hõlmas pp alad ja vangistas Wilhelmi ja koatjuutori. 1558 aga lepiti Christofiga ja nõustuti ordu liiduga Poola-Leeduga. (üldse ei saa aru, millest jutt tegelikult)
võitjaks sai Saksa ordu. Allikate nappuse tõttu ei saa teha järeldusi Jüriöö sündmuste poliitiliste tagamaade kohta. Eestimaa hertsogkond ja Taani kuninga linnused läksid ordu kätte. 1333. aastal Valdemar IV (Taani kuningas) lubas Eestimaa hertsogkonna oma õemehele, markkrahvile Ludwigile. Leping sõlmiti 1346. aastal - Taani müüs Eestimaa hertsogkonna 19 000 marga eest ordule, millest 6000 marka läks markkrahv Ludwigile kaasavaraks. Mõned vasallid polnud rahul uue võimuga ning 1348. aastal taotlesid Rootsi või Taani kuninga võimu alla sattuda, kuid asjatult. "Rõivastustüli"- Konflikt Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Konflikt sai alguse kui reformisid peapiiskopid Blomberg ja Zinten 1373-1374. aastal paavsti korralduse kaudu Riia toomkapiitlit, asendades premonstraatite reegli (Range vaimulik eluviis) augustiinliku reegliga, mis lubas kapiitlisse võtta ilmalikke ja ka suurvasalle
iseseisvust. Tugevdas kuningavõimu Tsehhis, liidendas osa Saksimaast, Tüüringist ja Alam- Lausizist. Karl IV valitsemisaega tähistas Tsehhi majanduse ja kultuuri õitseng (1348 Praha Ülikool). Kuurvürstid kuurvürstidele kuulus 13. sajandist Saksas kuninga valimise õigus. Kuurvürstide kolleegiumi moodustasid algselt seitse kuurvürsti: Mainzi, Kölni ja Trieri peapiiskop ning ilmalikest vürstidest Tsehhi kuningas, Reini pfaltskrahv, Saksi hertsog ja Brandenburgi markkrahv. 1356 kinnitas Karl IV kuldbullaga kuurvürstide eesõigused. Kuurvürstidel oli keisrile nõuandmise õigus üldriiklikes asjades, neile kuulusid keiserlikud õukonnaametid. Saksa-Rooma riigi likvideerimisega (1806) lakkas kuurvürstide kolleegium olemast. Kuldbulla - sanktsioneeris 7 kuurvürsti ainuõiguse valida Saksa kuningat (keisrit), kuurvürstide jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud.
Tugevdas kuningavõimu Tsehhis, liidendas osa Saksimaast, Tüüringist ja Alam-Lausizist. Karl IV valitsemisaega tähistas Tsehhi majanduse ja kultuuri õitseng (1348 Praha Ülikool). Kuurvürstid kuurvürstidele kuulus 13. sajandist Saksas kuninga valimise õigus. Kuurvürstide kolleegiumi moodustasid algselt seitse kuurvürsti: Mainzi, Kölni ja Trieri peapiiskop ning ilmalikest vürstidest Tsehhi kuningas, Reini pfaltskrahv, Saksi hertsog ja Brandenburgi markkrahv. 1356 kinnitas Karl IV kuldbullaga kuurvürstide eesõigused. Kuurvürstidel oli keisrile nõuandmise õigus üldriiklikes asjades, neile kuulusid keiserlikud õukonnaametid. Saksa-Rooma riigi likvideerimisega (1806) lakkas kuurvürstide kolleegium olemast. Kuldbulla - 1356. aasta kuldbulla oli Riigipäeva välja antud ürik(õigusliku sisuga, eriõigusi andev või kinnitav dokument). Riigipäev toimus Nürnbergis, seda juhatas Luksemburgi dünastiast keiser Karl IV. Ürik
Paavstiriik e. Kirikuriik 756.a., tasuks seadustas paavst Pippini kahtlase trooninõudluse ja Frangi dünastiate vahetuse kroonis Pippini ka ametlikult, võimule tulid Karloingid Karl Suur Pippin Lühikese järeltulija, tema järgi sai dünastia nime; Frangi väed tegid lõpu langobardide kuningriigile, Karl Suur sai Itaalia valitsejaks; vallutati Barcelona, sinna rajati Hispaania mark, seda valitses kuninga ametnik markkrahv; alistati saksid, Saksimaa jagati krahvkondadeks; laiendas valdused Balkanile; tahtis keisritiitlit, 795.a. sai paavstiks Leo III, kes palus teotust Karl Suurelt, Karl asus sõjaretkele paavsti vaenlaste vastu, tänutäheks kroonis Leo III ta 800.a. keisriks Roomas; andis löögi Bütsantsile, et katoliiklus üldiseks muutuks, oli vaja sulatada idakristlased läänekristlaste hulka
annaabi.ee 
