· Accademia dei Lincei liikmeks saamine · Galilei raamat `'päikeseplekkidest'' · Tüli Christoph Scheineriga Elulugu - Koperniku ideede hukkamõist katoliku kiriku poolt · Rooma külastamine 1619 · Paulus V komisjoni moodustamine · Koperniku ideedesse uskumise keelamine · Paavsti vastuvõtt Elulugu - "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel" ja Galilei protsess · `'Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel'' 1632 · Rooma inkvisitsioonikohus · Süü omaksvõtmine · Eluaegne vanglakaristus · `'Diolago'', `'Discorsi'' ja `'Diagramma'' Elulugu Galileo vangistus ja surm · Toskaana saatkond Roomas · Siena peapiiskop · Arcetri villa · Surm 1642 Galileo on maetud Firenze Santa Croce kirikusse. Tuntumad saavutused · 1597 termoskoop · 1597 geomeetriline ja militaarne kompass · 1609 Galilei teleskoop ja tööd sellega. `'Täheteataja'' · 1623 Galilei teaduse manifest
15471616 ,,Don Quijote ei ole lihtsalt üks paljudsest uusaja silmapaistvatest romaanidest, vaid teos, mille tähendus ulatub kaugele üle kirjandusloo raamide" (Jüri Talvet) Hispaaniat valitses kuningas Carlos I (Karl V). Varsti tekkis kirikulõhe, jaguneti protestantideks ning katoliiklasteks. 1556. aastal Loobus Carlos troonist ja andis trooni oma pojale Felipe II. Inkvisitsioonikohus inkvisiitorid juurisid välja protestandid ja ketserid ning piinasid neid. Elulugu Cervantese täpset sünniaega pole teada, kuid ta ristiti 9. oktoobril Madriidi lähedal Alcala De Henaresi linnakeses. Tema vanaisa Juan teenis aadlitiitli, ta oli advokaat, jurist ning linnapea. Ta isa Rodrigo oli arst, Cervantesel oli 6 õde venda. Nad olid vaesed ning tihti ei olnud vanematel lastele süüa anda. 1564. aastal õppis Cervantes Sevillas ühes Jesuiitide kloostri koolis
Jesuiidid olid targad mehed. Augsburgi usurahu- 1555 a sõlmitud rahu, milles oli nii, et kellele kuulub maa, selle usk ka on. Pärtliöö,1572-Suured tapatalgud mille korraldasid katoliiklased ööl vastu pärtlipäeva. Nantes'i edikt- rahukiri, mille ette lugemisel vaibus prantsusmaal kodusõda. Kõige julmemalt jälitati katoliku kiriku vataseid Hispaanias, sest seal oli kuningas Felipe 2. Kergel käel mõistis inkvisitsioonikohus inimesi hukka. Riigist saadeti minema maurid ja juudid , kuigi see ei ei olnud majandusele hea. Madalmaad olid reformatsioonile küllaltki vastuvõtlikud, kuna nad olid jõukal järjel ja väga töökad.Nende korrale kutsumiseks rakendati mitmeid meetodeid nt ebaõiglaselt suured maksud ja suleti madalmaade kaupmeestele ligipääs Hispaania madalamaade toorainele. 1566 a puhkesid madamaades rahutused, mida tuli maha suruma hertsog Alba
Seepeale kirjutas Galilei raamatu ,,Dialogo sopra i due massimi sistemi del mondo" (,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta"). Kuigi paavst oli käskinud Galileil erapooletuks jääda, soosis viimane oma raamatus Koperniku ideid. Galilei vaenlased väitsid, et see raamat naeruvääristab paavsti. Galilei leiti olevat süüdi ketserluses, ja piinamise ähvardusel sunniti ta Koperniku õpetustest lahti ütlema. Aastal 1633 mõistis Rooma inkvisitsioonikohus Galilei elu lõpuni koduaresti ning keelustas tema raamatud. Galilei suri oma kodus Arcetris Firenze lähedal 8. jaanuaril 1642. 4 Materjal : https://et.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei#El ulugu https://www.jw.org/et/valjaanded/ajakirjad/g20 1506/galileogalilei/ 5 Pildid Galilei : 6
viimne võidmine enne surma, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. katedraal – katoliku kiriku pühakoda askees – ülimalt vähenõudlikult elamine inimvõimete piiridel, loobumine füüsilistest ja vaimsetest asjadest tsölibaat – loobumine vastassoo esindajatega füüsilisest (seksuaalsest) kokkupuutest Patrick – Suurbritannias elanud misjonär, kes levitas katoliku usku Iirimaal Aachen – Frangi riigi kohtumõistmise ja poliitika keskus, seal tegutses inkvisitsioonikohus VANA VENE RIIK Vürst – vürstiriigi (suur maavaldus Vene aladel) valitseja Duuma – vürsti nõuandjate kogu, koosnes bojaaridest Družiina – vürsti sõjasalk Varjaagid – viikingisõdalaste nimetus Vene aladel Õigeusk – pärast kirikulõhet Bütsantsis alguse saanud katolikust kirikust välja arenenud ristiusu haru Kirillitsa – Vene tähestik Veetše – Novgorodi linna juhtinud rahvakoosolek
allumist nõudma. Et õigeusu kirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust, nagu soovis paavst, viis see kirikulõheni aastal 1054. Nii õigeusu kirik kui ka katoliku kirik on Suure kirikulõhe järel pidanud end ainuõigeks kirikuks. Inkvisitsioon oli katoliku eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvisitsiooni juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. sajandi esimesel poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst. Klooster: Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud monoteismi pooldajad Aafrika, Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbetesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks
seal, et loobuvad paavstile kuuletumast · Paavst Gregorius VII omakorda viskas keisri kirikust välja · Ülikute survel läks keiser 1077. a. Canossasse paavstilt andeks paluma · 1122. a. heinrich V ja calixtus II sõlmisid Wormsi konkordaadi(keisrile ilmalik ja paavstile vaimulik investituur) Paavsti võimu kõrgaeg 12-13 saj. Paavst Innocentius III ajal Ketserluse laiem levik 12-13. saj.-inkvisitsioonikohus Katoliku kiriku allakäik 14-15 saj. · avignoni vangipõlv · suur skisma · kirikukogude aeg Benediktlased Tsistertslased Frantsisklased Dominiiklased Loomise aeg 6. saj. 11. saj. 13. saj. 13. saj. Rajaja Benedictus Franciscus Dominicus Nursiast Assisist
teosed, kuid see keeld tühistati 1270.a. KETSERLUS- inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Sõna tuleneb katoliku kiriku poolt hävitatud katarite liikumise nimest, millega inkvisitsioon hakkas teisel astatuhandel tähistama oma vaenlasi. INKVISITSIOON- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda, vajadusel karistada. Põhieesmärgiks ketserite ümberveenmine, ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvit. juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. saj. es. pool paavst Gregorius IX ajal, koosseisu moodustasid vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Tegevust kontrollis paavst. AVIGNONI VANGIPÕLV- Kuna Roomas oli paavstide elu üsna rahutu, otsustas paavst 1309 kolida ajutiselt Lõuna- Prantsusmaale Avignoni linna (seal asus vägev loss). Kuni 1377 elasidki järjest kõik paavstid Avignonis. Paavstide äraolek Roomast paljudele ei meeldinud, seepärast hakati paavstide eemalviibimist nimetama vangipõlveks
ketserlike voolude levik sundis kirikut otsima nende kontrollimis ja väljajuurimisevahendeid Inkvisitsioon inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada ketserite mõõduka karistamise teooria lõi juba kirikuisa Augustinus, kes leidis, et kirik on kohustatud ketsereid õigete tõekspidamiste juurde tagasi tooma. Inkvisitsioonikohus kui institutsioon kujunes välja 13. saj I poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vattekkinud kerjusmungaordude liikmed. inkvisitsioonikohute tegevust kontrollis paavst inkvisitsiooni eesmärgiks oli pigem ketserlike vaadete leviku takistamine inkvisitsioonikohtu protseduur: kohtunikud inkvisiitorid saatsid linna või piirkonda teate oma tulekust kohale jõudnud pidasid rahvale jutluse, milles
Inimesed erinevad sellepärast, et algelemendid on nende kehades erinevates proprtsioonides (ld sõna temperamentum tähendab `segada vastavates osakaaludes või suhetes`): · Koleerik (kr cholê `sapp`) kergesti ärrituv, tundlik, äge · Melanhoolik (kr melas+ cholê `must+sapp`) kurvameelne, murelik, aeglane · Sangviinik (kr sanguis `veri) keevavereline, tormakas, seltsiv · Flegmaatik (kr phlegma `lima) tuim, loid, kannatlik Galileo Galilei (1564-1642), kelle inkvisitsioonikohus mõistis süüdi teisitimõtlemises 22.juunil 1633.a, mille eest määrati talle eluaegne koduarest, pani aluse tervele uuele mõttesuunale. ,,Mündiproovijas" (1610) kirjutab ta omadustest, is on möödapääsmatud igale füüsilisele kehale (kuju, suurus, asukoht jne). Kuid omadused ngu värvus, maitse, lõhn, heli, ei tundu olevat möödapääsmatud kaaslased. Galilei arvates ei jõuaks meie mõistus ilma
feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks. Kõrgkeskajal tekkis uusi kristlikke ordusid, neist levinumad olid tsistertslased, frantsisklased ja dominiiklased. Esimene oli enam kloostrikeskne, rändava eluviisiga frantsisklased ja dominiiklased pühendusid aga misjonile ning katoliiklikkuse kaitsmisele. Kirik nägi oma õpetusele ohtu uutes kristlikes usuvooludes. Sellised liikumised mõisteti ketserlusena hukka ja nendega võitlemiseks loodi XIII sajandil inkvisitsioonikohus. Kõrgkeskajal kuulus haridus jätkuvalt peamiselt kiriku mõjusfääri. Kuid rajati ka ilmalikumaid linnakoole. XI-XIII sajandil arenesid mitmest linnakoolist ülikoolid. Varased Euroopa ülikoolid olid õpetajate ja õppijate ametiühendused. Õppetöö põhines seitsmel vabal kunstil ja neljal klassikalisel teaduskonnal, teadus- ja suhtluskeeleks oli ladina keel. Keskaegset teadlaste arusaamad põhinesid enamasti antiikautoritel, kelle seisukohti püüti ühildada kristlike usutõdedega
sau) keisrivõim polnud sellest huvitatud. Ketserlus ketseriteks nim inimesi kelle usulised tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku õpetusega. Neid peetikirikkona õõnestajateks. Eriti tuntud on lõuna-prantsusmaal kõrgkeskajal levinud katarite liikumine. Inkvesitsioon See oli katoliku vaimulike kohtumidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsioonikohus kujunes välja 13.saj I poolel ning selle tegevust kontrollis paavst. Hiliskeskaegne kirik Vaimulikud ordud vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad, kes koondusid kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse. Munklus sao alguse idamaadest. Tavaliselt juhtis kloosrit apt (aptiss) või prior (prioriss). Benediktlased
keeldus paavstivõimule allumast; patukahetsejana säilitas oma trooni, sest saksa ülikud olid paavsti poolel Wormsi konkordaat 1122 Heinrich V & Calixtus II (ilmalik ja vaimulik investituur eraldati kindlate piiridega) Ketserid katarid, teadsid usust ja et see on õige, aga pöördusid ikkagi vastu; paganad olid lihtsalt mitte ristitud Inkvisitsioonikohus ketserite karistamine, paavst kontrollis Gregorius IX Clemens V Bordeux'st paavstiks Avignoni paavstide aeg `vangipõli' 1305-1378 Rooma paavst Urbanus VI ja Avignoni paavst Clemens VII suur skisma e kirikulõhe 1378 1409 Kirikukogud: Konstanz 1417 valiti paavstiks Martinus V kirikulõhe oli lõppenud Ordud: Benediktiinid al. 520-530 töö ja palve; vaesus, kasinus ja kuulekus, Cluny klooster Prantsusmaal, MUST Tsistertslased al
ainult kiriku õpetuste aluste, vaid ka kogu kehtiva ühiskonnakorra õõnestajateks. INKVISITSIOON By Oll©®TM 2004 Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvisitsiooni juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. sajandi esimesel poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst. RISTISÕDADE AEG, PÕHJUSED, EELLUGU By Oll©®TM 2004 Ristisõdade ajaks loetakse ajajärku 1096-1270(1291). Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "püha sõja"
väljajuurimise vahendeid. Ketserid jäid kehtiva kirikuorganisatsiooni vastasteks, neid peeti kogu kehtiva ühiskonnakorra õõnestajaiks. INKVISITATSIOON Inkvisitsioon(juurdlus, uurimine)- kat. vaimulike kohtupidamine ketserite üle. Eesmärk: neid ümber veenda, vaadete leviku takistamine, vajadusel karistada. Nende mõõduka karistamise teooria lõi üle kirikuisa Augustinus oma(354-430)(leidis, et kirik on kohustatud ketsereid õigete tõeks pidamiste juurde tagasi tooma). Inkvisitsioonikohus kui institutsioon kujunes välja 13. sajandil Ipoolel paavst GregoriusIX ajal. Koosseisu moodustasid vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst. Inkvisitsioonikohtu protseduur: Kohtunikud>inkvisiitorid>saatsid mingisse linna/piirkonda teate oma tulekust->pidasid nad rahvale jutluse(kutsusid üles patte tunnistama ja ketserlusest loobuma)->kes olid valmis
- Korraldas ristisõjad baltikumi paganate vastu 4. Inkvisitsioon ja ketserid - KETSERID inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud kiriku üldtunnustatud õpetusega ei käi vähemalt kord aastas armulaual või/ja pihil surnukeha ei tohi kristlikult matta AUTODAFEE eriline tuleriidal põletamise tseremoonia Hispaanias käitumisvõimalused ketserite suhtes: vangistamine, maalt välja saatmine, vara konfiskeerimine, inkvisitsioonikohus ketser võis lunastada oma süü ristisõtta minemisega - INKVISITSIOON eriline 13 saj loodud kirikukohus, mida juhtis paavst isiklikult kasutati pihil kuuldud teavet paavst määras ametisse inkvisiitorid roheline küünal ketserite käes sümboliseeris lootust 5. Kloostrid - Chlaustrum tõlkes suletud koht - Skriptoorium ruum, kus kirjutati ümber raamatuid - Refektoorium ühine söögisaal - Tormitoorium ühine magamisruum
dominiiklased (püha Dominicus). Kerjusmungaordud võtsid enda kontrolli alla ka hariduse. Kui tekkisid ülikoolis, olid dominiiklaste liikmed need, kes hakkasid ülikoolide õppejõududena tegelema. Et ketserlusest vabaneda, kasutati sõjalist jõudu. Lõuna-Prantsusmaa oli see piirkond, kus ketserite hulk oli suur ja nende vastu korraldati ristisõdu albilaste vastu. Teien võimalus oli ketserluse vastu loodud institutsioon ehk inkvisitisioon ehk kirikukohus. Inkvisitsioonikohus kujunes välja 13.saj. Tema ülesandeks oli välja selgitada, kes on ketser ja ta pöörata õigele teele või karistada, kui see võimalik polnud. Karistuse elluviimisega tegeles ilmalik võim. Kõige rängem karistus oli tuleriidal põletamine surnukskägistatult. Inkvisitsiooniliikmed olid eeskätt dominiiklased. 20. Keskaja haridus ja teadus Esmased koolid varakeskajal olid kloostri- ja toomkoolid. Seoses kultuuri ja
=Õhtulaul ehk serena =>serenaad =Vaidluslaul ehk tensoon =Tantsulaul ehk ballaad =Neiu, kelle peig läks ristisõtta, kaebelaul ehk romanss =Karjaselaul ehk pastoraal Sisu =Armastus, seiklused, naudingud -St. Kõik kiriku poolt hukka mõistetu Korraldati lauluvõistlusi Kujuneb daamikultus Kõik katkeb 1209 =Kuulutatakse välja ristisõda Lõuna-Prantsusmaal leviva ketserluse vastu =Tegutses inkvisitsioonikohus =Hävitati kultuurikeskusi, hukati trubaduure ja truvääre =Ellujäänud põgenesid Saksamaale ja Austriasse =Jätkasid seal vähemal määral oma tegevust 2. Petrarca elu ja looming 14. Sajand, oli Itaalia luuletaja =Perekond oli pärit Firenzest, kuid sealt pagendatud. =Tema vanemad satuvad Prantsusmaale Avignoni, kus elas tol hetkel Rooma paavst -isa töötas paavsti heaks
-13. sajandil, mil tekkis mitu uut liikumist. Kõige tuntum on katarite liikumine, kus katarid eitasid kogu katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katolike vaimulike lõtvu kombeid. Inkvisitsioon - katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Teooria lõi juba Augustinus 4.-5. sajandil, kes leidis, et kirik on kohustatud ketsereid õigete tõekspidamiste juurde tagasi tooma. 13. sajandil kujunes välja ka inkvisitsioonikohus, mille liikmed pidasid rahvale jutliseid, milles kutsuti patte üles tunnistama ja ketserlusest loobuma. Need, kes ütlesid ketserlusest vabatahtlikult lahti, said kergema karistuse. Neid, kes endale kindlaks jäid, ootas halvimal juhul surmanuhtlus. Hiljem piirdus asi ainult eluaegse vangistuse või vara konfiskeerimisega. NATURAALMAJANDUS JA FEODAALKORD Naturaalmajandus kõik valmistatakse ja tarbitakse kohapeal
saanud aru, avanes ilmutuse teel, nt. Kolmainsuse olemus; ta kanoniseeriti pühakuks Ketserlus ketserid olid inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühinenud katoliku kiriku õpetusega, nende karistamine muutus oluliseks 12.-13.saj., kui tekkis mitu uut ketserlikku liikumist Inkvisitsioon katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle, et neid ümber veenda ja vajadusel karistada; inkvisitsioonikohus, kohtunikud inkvisiitorid käisid linnades jutlustamas, kutsusid üles patte tunnistama, ketserlusest loobuma, need, kes olid valmis vaadetest lahti ütlema, pääsesid kergelt, teised anti üle ilmalikule võimule, kes viiks täide surmanuhtluse, need ei saanud käsku täitmata jätta, sest neid oleks kirikust välja visatud Kirikukogud tähtsamate vaimulike koosolekud, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi;
annaabi.ee 
