Barokiajastu - uuenduste ajastu, vokaal- ja instrumentaalmuusika väljakujunemise ajastu. Mõiste ,,Barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16.sajandi lõpust 18.sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelst, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustuvad hinnangi: ebaloomulik, kummaline,ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kunstiloolaste eeskujul kasutusele võetud eelmise sajandivahetusel. Ajaliselt on lihtsam piiritleda barokki aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk- vaid väheste aastate jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium ning 1601 või 1602 avaldas Giulio Caccini esimese uues stiilis laulukogumiku ,,Le nuove musiche" ehk ,,Uus muusi...
KORDAMINE 1. Inimese kujunemise etapid. (välimus, oskused, tegevusalad) Australopiteekus ehk ahvinimene Välimus: Alla pooleteise meetri pikad, nende aju oli ahvide omast natuke arenenum. Oskused, tööriistad: liikusid kahel jalal, suutsid hõlpsasti ka puude otsas ronida, tõenäoliselt lisaks taimetoidule olid nad ka raipesööjad. Asuala: Põhja- Keenia Homo habilis ehk osav inimene Välimus: Ta oli väga lühike (umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal (Australopithecus africanus'el.) Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Oskused, tööriistad: Valmistas kivist algelisi tööriistu, tegelesid lisaks raipesöömisele ka korilusega. Asuala: Aafrika Homo erectus ehk püstine (sirge)...
eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju sündis 24. detsembril 1843 Vändras (J. V. Jannseni esimese lapsena) lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja on sooritanud Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami Lemmikautorid, Pärnu, esimene raamat Cooper, Calderon, Shakespeare, Lermontov, Nekrassov, Puskin, Gontsarov, Goethe, Schiller, Lessing koolipõlveaastad Pärnus tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemis perioodiks isa mõjul avaldas 1863 esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" töötas 10 aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. 1866. aastal Tartus ilmus esimene luulekogu "Vainulilled" ("Wainolilled") esimene katsetus draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870), mis ka lavastati (tegelik Eesti teatri avamine) Abikaasa, lapsed, vähk
· Jagunevad kaheks Lõuna- ja Põhja-Eesti murreteks / suured erinevused · Peamurdeid on 8 , mis omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks · Eesti territooriumist suurem osa põhjamurrete all · Kõige laiema levi alaga on keskmurre / eesti kirjakeele kujunemis üks põhjus · Inimese päritolu võib tema kõne põhja ära arvata murdrjoonte põhjal nt: Saarlaste Ö=Õ-ga ISEÄRASUSED MURRETES : · Keskmurre pikkade vokaalide diftongistamine: maa-mua, müüma-müima, meel-miel / a-lõpuline mitmuse osastav: käsa, kiva · Idamurre O=Õga (õtsekõhe, õlema) i-lõpuline diftong järgsilpides (venelaisi, rohelaisi) · Rannikumurre- Välevahelduse puudumine, kõik kolmandavältelised (seppa: seppad) lähedane soome keelele
Arhitektuur,Interjöör,Disain · Juugenstiili nimetus saksa ajakirjast "Jugend" · Art nouveau pärineb Inglismaalt · Alusepanija William Morris (1834-1896) · Prerafaliidid (D. G. Rosetti, E. Brune-Jones) · Art nouveau/ juugendstiili eesmärk oli kuntsi ja elu ühendamine moodsa ajastu kujunemis perjoodil. · Kõrgaeg 18901905 · Juugendis võib eristada enam-vähem kahte üheaegset suunda:Dekoratiivset juugendit ja konservatiivset juugendit · Juugendstiil hõlmab arhitektuuri,sisekujundust,maalikunsti,raamatuillustratsioone,e htekunsti. · Loodusest inspireerumine väljendus paljudes arhitektuursetes võtetes, eelkõige materjalikasutuses :juugend armastas looduslikke kive (graniite,põllukive ,tellist) ning eksponeeris
Turvas Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline sete, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turvas kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas on väga oluline energeetiline maavara. Eesti on maailma üks sooderikkamaid paiku - 22,3% meie territooriumist on soode all. Soode teke algas varsti pärast mandrijää taandumist, kui kliima muutus pehmemaks - 9100-8800 aastat tagasi, nagu näitavad radioaktiivse süsiniku meetodil saadud uurimistulemused. Suurimad sood on Puhatu (57 000 ha), Epu-Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo (17 100 ha), Peedla (15 500 ha). Valdavaks on siiski väikesood - 9836 soost 85% on pindalaga 1-10 ha. Turbavarude jaotumine Eesti alal on ebaühtlane, suurimad on Ida-Virumaa lõunaosa ja Pärnumaa soode varud. Märkimisväärsed on varud ka Kesk- ja Vahe-Eesti soo...
Ümarlaud sümboliseerib võrdsust ja vendlust. Artur kehastab Euroopa ideaalset valitsejat. Arvati, et see, kes pole Arturi õukonnas olnud, ei saa kunagi õigeks rüütliks. Püha graal Graal Graaliromaanide peategelane on Perceval, kes on väikesena kuulnud rändrüütlitest ning soovib ainult üht pääseda Arturi õukonda. Graali teema algatas de Troyes, kes kirjutas ka Arturiromaane. Graali lugudes võib täheldada kujunemis ehk arenguromaani algeid, kui poiss kasvab noormeheks, sellest edasi meheks ja rüütliks. Sõna ,,graal" peetakse keldi folkloori talismaniks. Kristlik legend seostas selle aga hukkamisega. Graal võib olla ka täiuse ja õnne sümbol. Perceval ehk Graali lugu "Perceval ehk Graali lugu" räägib poisi kujunemisest noormeheks ja rüütliks paljude elukatsumuste kaudu. Ühel oma seiklustest satub Perceval lossi, kus näeb, kuidas vana sureva rüütli eest kantakse
GRUPI TEOORIA Seleta mõiste grupp-Grupp on üksus milles on vähemalt kaks inimest kes üksteist vastastikku mõjutavad ja on sellest teadlikud. Kuidas grupid jaotatakse- Jaotatakse suuruste järgi: väike 2-20, suur-20+. Grupi liikmete vaheliste sidemete tugevuse järgi. Nimeta grupi arengu etapid ja kirjelda ühte neist- Kujunemis faas, Konflikti faas, Ühtekuuluvus faas, koostöö faas. Koostöö- väärtustatakse inimeste isiksuslikke võimeid. Grupp on orjenteeritud eesmärkidele. Üksteise nõuandeid andes ei võta teise pool seda kriitikana. Mis on autoritaalse ja demokraatliku juhi erinevus- autoritaarne on see kes tahab kõik asjad ise korda ajada aga demokraatlik on see kes jagab koos teistega infot, talub kriitikat, grupi liikmeid see juht tunnustab. Seleta mõiste:
Muistse inimese tegevusalad-põhitegevuseks oli küttimine,korilus ja kalapüük.Hiljem hakati tegema koopamaale.Muutused-vase sulatamine, savinõud,kiviesemete levimine,Muistsete inimeset uskumused-arvati et igal inimesel, linnul loomal aga ka puul ja kivil on , või mõnel loodusobjektil on oma hing.Hiljem asenudus metsloomade ja linudude austamine nende jõudude kultusega.Esikohale hakkas tõusma päikese ja maa kultus, kujuneisd uued maagilised tominugud päikesele väe lisamiskes.Muistne ühiskond-tekkis ebaühtlane areng, arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kauabavahetuse suureneimse.Tekkis eraomand,sugukonna sidemed nõrgenesid, hakkas kujunema varaduslik ebavõrdusus, mis lõi eeldused klassiühiskonna sünniks.Tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuri tasemega ühiskond.Tunnusjooned: viljelusmajandus, majanduslik kihistumine,riigi kujunemine, kirja tekkimine, kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks.Tsivilisatsiooni tekke eeldused-kuj...
piiramine Jogentagana) * relvade valmistamine * rahvakoosolekud * ringvall-linnuste rajamine * riikluse kujunemis alged (ühistegevus) * I võrdsed, II ebavõrdsed majanduslikult
IV osa hinhinhmide maa, kus haritud, inimlikud hobused, kired tagaplaanil, valitseva mõistus, üldsuse huvid polnud täiuslik ühiskond, kuna piiratud isikuvabadust. 6. Göethe (Saksa) pärit Frankfurdist, õppis õigusteadust, sai doktorikraadi. Torm ja tungi juht. On kirjutanud luuletusi, ballaade, romaane, draamasid. Luule räägib armastusest, noorese rõõmudest, loodusest. Algatas oma romaani ,,Misteri õpiaastad" ga arenguromaani zanri, mis kujutab õhe noormehe kujunemis lugu. Kuulsaks sai näidenditega, ,,Noore Werteri kannatused" on autobiograafiline kirja vormis romaan õnnetust armastusest. Haritud, tundeline, heasüdamlik Werter kohtab Charlotti, kes juba kihlatud. Werter usub et saab oma kiindumusest üle, kuid kui neiu abiellub tunnistab Werter oma tundeid, Charlott tõukab mehe eemale, Werter laseb enda maha. Inimene ei tohiks oma tundeid ja südant moraali tõttu alla suruda. ,,Faust" kahe osaline
Nigerit ühendavat majandusühendust G8. Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamiku elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaa nias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias,Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis. Kujunemis aeg Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile. Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui kateadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat ja see arv kasvab
EL kujunemis lugu · Euroopas on olnud mitmeid ühendavaid suurvõime: o Rooma impeerium o Saksa Rooma kesiriik o Rootsi Suurriik o Austira Ungari impeerium o Hansaliit · I MS eel vastukaaluks Ameerika Ühendriikidele Mainiti Euroopa Ühendriike, o 1915 Euroopa Ühendriikide loosungid o 1922- Richard Nikolaus von Coudenhove ->Ühtne Euroopa o 1929 Prantsuse peaminister Aristide Briand->Rahvasteliidu koosolekul tõi idee luua Euroopa Liit, mida juhitaks Prantsusmaalt o Utopism-ebavõimalik,kuid ideaalna maailmanägemus · II MS lõppedes toetas SBR ideed luua midagi Euroopa Ühenduse taolist. o 1946 W.Churchill tõi Zürichis mõtte luua Euroopa Ühendriigid o 1948-OEEC(Organisation for European Economic Co-Operation)=Euroopa majandus koostöö organisatsioon) ->Koordineeris Marshalli plaani(USA ...
Goethe (kui kirjaniku ja isiksuse) arengutee suurteoseni. Linda Laura Mets XVIII sajandi Saksamaal viljelesid kirjanikud eeskätt draamat ja romaan oli kaua teisejärguline zanr. Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) tegi enne sajandi lõoou Euroopas kuulsaks ka romaani. Goethe rikas elu ja looming ulatuvad peaaegu läbi terve sajandi. Goethe oli pärit jõukast perekonnast ja sai väga mitmekülgse hariduse. Juba nooruses oli ta väga teadmishimuline. Esimesed kirjanduslikud katsetused kuulusid sellesse aega, millal ta õppis õigusteadust Leipzigi ülikoolis. Suurt tähtsust edasises kirjanduslikus tegevuses omasid õpingud Prantsusmaal, kus ta tutvus Henderiga ja temast sai üks ,,tormi ja tungi" põhitugesid. ,,Tormi ja tungi" aegadesse kuulusid silmapaistev näidend ,,Götz von Berlichingen" ja romaan ,,Noore Wertheri kannatused" 1775 aastal sai Goethe Weimari her...
Religiooni juured peituvad Gangase jõe basseinis; piirkonnas mis laias laastus ühtib tänapäeva Bihari osariigi territooriumiga (Bowker; 2005 lk 56). Džainism kujunes lõplikult välja üheaegselt budismiga Vardhamana Mahavira juhtimisel. Teooriaid džainismi algusaegade kohta on mitmeid, näiteks usuvad džinad, et džainismil pole daatumlikku lõppu ega algust. Kaasaegne teadus paigutab džainismi alguse aga aastatesse 599 eKr – 527 eKr. Peamiseks kujunemis põhjuseks oli protest brahmanistliku preesterkonna, kastisüsteemi ja ohvirituaalide vastu (ENE; 1987 lk 167). Džainismi keskmes on inimene ja kõik temaga seonduv. Oluline on vähene tarbimine, keskkonna säästlikus ja vägivallatu elu. Samuti ütlevad džainistid lahti kõigest materiaalsest, omades ainult eluks hädavajalikke esemeid. Ühe švetambara munga kohta on ette nähtud vaid 59 m2 riiet kõigi tema vajaduste täitmiseks (Gupta; 2003)
Joseph Haydn Klassitsismiaja muusika 18. sajandil kujunesid muusikas, eriti instrumentaalmuusikas välja erinevad vormid. Hakati kasutama teistsuguseid väljendusvahendeid. Kuid muusika muutus reglementeeritumaks ning pidi hakkama järgima reegleid teoste loomisel. See oli mõneti vastuolus vaba muusika loomisega, sest mõnikord ei saanud helilooja teha uut ja teistest tugevasti erinevat teost, mis tal peas mõlkus, sest tuli järgida reegleid. Sellepärast tuli hakata looma muusikateoseid, mis oli kirjutatud reeglite järgi ning see järeldas ka kõrgema taseme poole pürgimist. Kõige rohkem kerkisid sellel perioodil esile kolm heliloojat ehk Viini klassikut- Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827). Neile polnud sel perioodil võrdset vastast, sest nad kirjutasid lihtsalt nii head ja haaravat muusikat. Klassikud elasid erinevatel aegadel ning puutusid...
manifestne periood, paranemisperiood või tüsistuste tekkimine või surm, taastumise e rekovalentsi periood. 6. Kuidas jaotatakse surma? Kliiniline ja bioloogiline. Kliinilisest surmast on võimalik välja tulla. 7. Mis on kompensatsioon? Haiguse puhul tekkinud struktuursete ja funktsionaalsete kahjustuste hüvitamine kompensatoorsete protsesside abil. 8. Kuidas jaotatakse kompensatoorsed faasid? Jaotatakse kujunemis järguks (muutuste käivitamine), kinnitusjärguks (võib kesta aastaid, aastakümneid), kurnatusjärk 9. Kuidas lõppeb adaptatsioonivõime piiride ületamine? Kudede füsioloogilise kohanemise e adaptatsioonivõime piiride ületamine viib esmalt pöörduvate rakukahjustuste tekkele, sealt edasi aga järgnevad rakus pöördumatud muutused ja rakusurm. 10. Mis on hüpertroofia ja kuidas see jaguneb? Hüpertroofia on elundi või koe mahu suurenemine. See võib toimuda rakkude suurenemise
Lähimaks inimese sugulasliigiks on inimahvid (simpansid). Lõplik lahknemine inimahvide ja inimese eellaste vahel toimus Aafrikas 6 - 5 milj a tagasi. Tänapäeval ollakse veendunud, et inimese evolutsioon pole kulgenud ühte sirget liini pidi, vaid selles on olnud mitmeid paralleelseid arenguid. Ülesanne: Täida õpiku abiga tabeli tühjad lahtrid. VÄLJA- HOMINIIDIDE LIIK KUJUNEMIS PIKKUS LEVIK ERIPÄRAD E AEG JA KOHT Australopithecus 6 5 milj a u 120 Ainult Erinevad alamliigid; (e lõunaahvlane) tagasi 130 cm Aafrikas kahejalgsus ja Aafrikas püstjas kõnnak. Homo habilis 2,5 milj a u 120 Ainult Kivist tööriistade
Ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Peamised tunnused: koriluselt viljelusmajandusele üleminek ja metalli töötlemine. Vanaaeg oli aeg, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 aastat eKr kuni 476 aastat pKr kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg oli ajastu, mis hõlmas muistse Kreeka ja Roomas kujunemis, õitsengu ja langusaega. (8 sajand eKr-476 pKr) III Muistne Egiptus: Ajalugu, riik ja ühiskond Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud olud: Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus asub Ülem-Egiptus. Nii idast kui läänest piiravad teda viljatud kõrbealad
Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2. Inimese kujunemine, olulised muutused (hominiidid, kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane). Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused kuuluvad inimeste, hominiidide sugukonda. Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes ...
Kordamisküsimused. 1.1Iiri saagad Kultuur Euroopas arenes koos muutustega ühiskonnas, milles võib eristada kahte perioodi 1. üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele(kuni10.saj.) 2. Väljakujunenud feodaalajastu.(11-13.saj.) Esimene periood oli kultuuriliselt vaesem,sealt on säilinud üksikuid kirjanduslikke tekste:näit.anglosaksi eepos "Beowulf." Risttiusk ei soosinud rahvaloomingut, mis põhines paganlikele uskumustele. Ja Euroopa mandril hävitati peaaegu täielikult.Müüdid ja rahvapärimused säilusid aga IIRIMAAL. Iirimaa asustanud keltide seas olid laulikud suure au sees.Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti 2-7.saj.-l. Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti 1. filideks, kes olid kuninga lähikonnast ja jäädvustasid sugukondade sugupuud, muistseid müüte ja uskumusi. 2. bardideks, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Ristiusu võtsid keldid vastu rahulikult.Filide j...
Valgustusaeg. 18.s Eur. demokraatlike ideede levik, vastuseis absolutismile; V ülim püüdlus- levitada& juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi, levis mõte haritud valitsejast. ideaal oli loomulik inimene; teadmiste talletam loodi entsüklopeediaid, suurenes ajakirjanduse roll; ühellu sekkus valgustuslik filosoofia; valgustusl ideed levisid ilukirj kaudu; kirjandus ja filosoofia olid läbipõimunud; romaan tähtsaim; mille kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat; käsitleti inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid; tähtis romaan. J. Swift(1667-45) - peateos "Gulliveri reisid"- filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik; Jean-Jacques Rousseau (1712-78) ,,Julie ehk Uus Héloïse"-sentimentalistlik, romantilise. Armastus- kirg, mida ajendab loodus." Émile ehk Kasvatusest" J.G Herder (1744-03)- tuntud uurija,teadlasena; ta töödest algab kult ajal mõistmine; rahvaluules peitub rahva algkeel, rahva vaim; ,,Kriitilised metsad". J.W. Goet...
perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on mõnel juhul leiumaterjali vähesus, teistel juhtudel fossiilide suur omavaheline sarnasus. Osa fossiilileide (näiteks Piltdowni inimene) on hiljem paljastatud võltsingutena. Umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi kujunes Louna ja Ida - Afrikas Homo habilis ehk osavinimene. Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks ja ta oli oppinud valmistama kivist ja võib- olla luust tööriistu. Inimese kujunemis liin jatkus uhe auastralopiteekuste liigi kaudu Homo erectus (otsetõlkes 'püstine inimene'; vananenud terminiga pitekantroop). Arvatakse, et Homo erectus oli nüüdisinimese Pleistotseenis elanud kõrvalharu. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel oluliseks luliks neandertallasi, kes said selle nime Saksamaa Neandertali oru jargi, kust leiti esimene luustik. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tanapaeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens e. Tarkinimesed
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamu...
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis – kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamu...
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid...
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid...
Ajaloo arvestus. Teemad: 1. Ajaloo põhiteemad. Ajalugu jaguneb esiajalooks ja ajalooks: Esiajalugu periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad. Ajalugu alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistun...
Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis var...
. Kujunes välja aluspõhja reljeef. Aluspõhjast pärinev kivimaterjal on olnud oluliseks komponendiks nüüdisaegse pinnakatte välja kujunemisel. Suurem tähtsus on preglatsiaalsetel setetel seal, kus pinnakate on õhuke või puudub üldse. Nt: lubjakivide avamusalal Põhja- ja Lääne-Eesti nooremates setetes esineb hulgaliselt materjali aluspõhjast, millest tingituna on mulla lähtekivim karbonaatide rikkas. Sellest oleneb omakorda muldade kujunemis tingimused ning taimkatte iseloom. Aladel, kus pinnakate on väga õhuke võtavad aluspõhja kivimid otseselt osa muldade tekkest ja taimkatte kujunemisest. Mere pealetungide ajal kujunesid vastavalt veekogude tingimustele ja kohalikule ainesele setendid, mida tänapäeval tunneme Eesti pealiskorra kivimitena (savi,liivakivi, lubjakivi, mergli, dolomiit). 2. Glatsiaalne periood. pikaajalised mandrijää kulutusprotsessid (erosioon,deflatsioon, karstumine jne.) kujunesvälja nn. vana reljeef.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Evert Alba XII tahvli seadus Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: Maie Ruus Tallinn 2011 Sissejuhatus Rooma ühiskonda on nimetatud õigusühiskonnaks tulenevalt sellest, et 451. - 450. a. sai valatud vana e tavaõigus uude vormi ius scriptum ( kirjalik vorm ). XII tahvli seadused on vanim nii mahukas ladinakeelse kirjasõna mälestis, millest on säilinud tänaseni üksikud fragmendid, kuid see pani aluse õiguse arengule, mis levis üle maailma. XII tahvli seadused olid au sees ja seda kummardati roomlaste poolt, mis sisaldasid ka teiste riikide õiguse elemente ja oli ühtlasi õiguse leviku kui ka kasutuse alustalasid. Mida roomlased ja hiljem ka teiste riikide inimesed järgisid tulenevalt XII tahvli seadustest ja kui tähtis selle üleskirjutamine oli õiguse leviku tähenduses? Allika analüüs ...
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−18...
Eesti keele ajalugu Kordamisküsimused eksamiks, sügis 2015 1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952. aastal eesti keele periodiseeringu neljaks: ... – 1200 13. – 15. sajand ...
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ants Käbi Xa AJALUGU Juhendaja: Mart Saarmets Tallinn 2011 2 Sisukord ESIAJALUGU.........................................................................................................................................................4 1. INIMESE KUJUNEMINE.......................................................................................................................................4 Mõtlemise ja kõne teke....................................................................................................................................5 Kütid, kalastajad ja korilased......................................................................................................................... 5 Maaharijad ja karjakasvatajad.............................................
KIRJANDUSTEOORIA ... on ilukirjanduse olemust ( kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat ) , ülesandeid, väärtushinnanguid uuriv teadus. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. Ilukirjandusele ehk belletristikale on on iseloomilik esteetiline sihiasetus ja piltlik-kujundlik väljendusviis. Väljendudes kujundite kaudu talle eriomases kunstilises vormis, kutsub ilukirjandus lugejas esile sügava kaasaelamise. Seetõttu tunnetatakse teost lugedes tavaliselt hoopis sügavamalt kõiki elunähtusi, mida see peegeldab. Esteetika teadus ilu olemusest looduses ja kunstis, kaunite kunstide seaduspärasustest ja nende mõjust inimesele. Esteetika uurib kunsti ja tegelikkuse suhteid, kunstimaitset, väärtushinnanguid, otsib vastust küsimustele: mis on ilu? Milline peab olema lugejat kaasahaarav kunstiteos? Miks teos lugejale mõjub ja kuidas ta...
Seal oli hästi peen liiv, tuul puhub liiva ära ja jälgiti liiva pinda, kas seal luutükke paistab või ei. Ja siis kiirelt see luu konserveerida. Hakkasid hambaorkidega kaevama ja väga peenikeste pintslitega puhastama. · 1971 tulid välja esimesed leiud, millega võis hakata Homosid käsitlema. Homo habilise luukillud, tööriistad. Eoliidid varaseimad tööriistad, nn koidiku töötiistad. Homo habilis (2,6 -1,6 milj) mängis rolli Homo erectuse kujunemis loos? Teadlased arvavad rohkem, et Homo habilis suri lihtsalt välja ega olnud oluline erectuse kujunemisel. · Esimene Homo Erectus leiti Jaava saarelt. Pitekantroopus ehk Jaava inimene. Dubois leidja, pidi Amsterdamis professoriks saama, 1841 läks aga Jaavale, et leida puuduv lüli. Tegutses sõjaväe arstina ja sai sõduritelt abi, et kaevata. Dubois leidid ühe varaseima Homo Erectuse, kelle vanus oli 1,8 miljonit aastat.
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud vah...
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
1. Piibli loomine. Piibli keel ja tõlkimine. Vana ja uus testament. Apokrüüfid Piibli loomine, tõlkimine, keel Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Sõnavara polnud lai ja grammatika oli ebamäärane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lõpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kõigepealt asuti tõlkima uut testamenti. Iga vaimulik tõlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise tööd. Tegi põhjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. Põhja-ja Lõuna-Eesti tõlkijate vahel olid...
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu pu...
Seminar 1. Wilhelm Windelband. Ajalugu ja loodusteadus 1894. aastal ette kantud Strasbourgi ülikoolis rektoraadikõnena. Avati saksa keelne ülikool. Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteed...
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg ...
suhtessüdame-vereringe kohastub kudede kõrgenenud nõudmistele O2 ja toitainetega varustamise suhtes 38 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks c.Põletikuliste protsesside kujunemis osalevate ainete tekke pidurdus ja antikehade tekke pidurdus: seega org loomulik kaitsevõime nõrgeneb 2) Sümpato-adrenaalsüsteemi aktivatsioon: tõuseb sümpaatilise NS toonussuurendab adrenaliini vallandumist verrefight or flight reaktsioon a. Lihastes ja maksas intensiivistub glükogeenist glükoosi teke: võimaldab glükoosi kiiret kasutuselevõttu energia saamiseks. b
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud ...
1. Mitmeid muutusi org.ainevahetuses: 1. Aminohapete, glükoosi, glütserooli ja vabade rasvhapete sisalduse tõus 2. Suureneb võimalus glükoneogeneesi teel energia saamine ii. Veresoonkonna reaktiivsuse suurenemine sümpaatilise NS mõjutuste ja adrenaliini suhtessüdame-vereringe kohastub kudede kõrgenenud nõudmistele O2 ja toitainetega varustamise suhtes iii. Põletikuliste protsesside kujunemis osalevate ainete tekke pidurdus ja antikehade tekke pidurdus: seega org loomulik kaitsevõime nõrgeneb b. Sümpato-adrenaalsüsteemi aktivatsioon: tõuseb sümpaatilise NS toonus -> suurendab adrenaliini vallandumist verre -> fight or flight reaktsioon a. Lihastes ja maksas intensiivistub glükogeenist glükoosi teke: võimaldab glükoosi kiiret kasutuselevõttu energia saamiseks. b. Rasvkoes suureneb triglütseriinide (varurasv) lammutamine glütserooliks ja
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid......................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
