Kreeklased õppisid tundma ka idamaist astroloogiat ja tollest ajast hakatigi koostama horoskoope. Religioon Religioonis kadus linnriigikeskne iseloom. Kui varem olid tähtsad ülelinnalised usupidustused, siis nüüd tõusid esile jumala lähemat kontakti pakkuvad müsteeriumid. Varasemate jumalatele juurde liidetud ida jumalad muutsid sellega ka panteoni. Selle tulemusena hakati jumalaid samastama Zeusi samastati Amoniga, Dionysust Osirisega, Aphroditet ja Deemterit Istari, Hathori või Isisega. Populaarseim jumal oligi tollel ajal Isis. Temale rajati oühamuid Kreekasse, Itaaliasse ja tema auks korraldati müsteeriume. Seega oligi hellenismiperioodil reliogioon Idamaade ja Kreeka traditsioonide sulam.
astronoom Aristarchos esitas esimesena päikesekeskse maailmapildi. Religioon. Ülelinnaliste usupidustuste asemele kerkisid isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumid. Vanad jumalad jäid küll püsima, kuid nende kõrvale anti koht ka paljudele ida jumalatele. Kreeklased leidsid oma ja võõrastel jumalatel ühiseid jooni ning sellest tulenevalt hakkasid neid sageli samastama. Nt Zeusi samastati Amoniga, Dionysost Osirisega jne. Hellenismiperioodiga said kreeklased maailmakodanikeks, nende elus toimus palju muudatusi, kuid siiski säilis kreeka jumalate panteon ja toimus kultuuri ja keele levik. Need muutused on mõjutanud ka meie elu, paljudes ehitistes on kasutatud kreekapärast stiili ning Kreekast tulid ka oliivid, oliiviõli ning muu.
Neid võis kokku olla üle 740. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma või linnu jumalustamisega. Tavaline oli jumalate samastamine. Pistrikukujuline taevajumal Horos võis olla päikesejumal Ra poeg, kuid neid kahte võidi ka üheks pidada. Jumalaid tuli karta ja austada ning usukombeid täita. Tähtsaim jumal oli Ra, keda kujutati tavalise eaka mehena. Ra oli maailma looja ning esmane valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga. Amonit kujutati tavalise inimesena, mõnikord oli tal jäära pea. Uue riigi ajal sai Amon-Ra peajumalaks. Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel Teebas. Ra pärandas võimu Osirisele, kellega seondub egiptuse mütoloogia tähendusrikkaim lugu.
• suurem osa jumalaid on zooantropomorfsed • jumalad on seotud maailma erinavate osadega (taevas, maa, allilm), erinevate loodusnähtustega (päike, kuu, viljakus) ja erinevate inimelu valdkondadega (põlluharimine, käsitöö, sõda jne) • Jumalatel on reeglina sugu ja neid seovad sugulussuhted • Nut ja Geb (taevas ja maa) ◦ taevas on naine ja maa on mees ◦ teistes usundites on see vastupidi Jumalad • Ra- tuntuim päikesejumal, samastati Amoniga (Amon-Ra) • Ra ja tema tütar Maat („õigus”, „tõde”) • Aton (kui päikeseketas lõppeb kättega, siis see on Aton) • Kuningas Ehnaton ja Aton • Amon- algselt Teeba kaitsejumal, viljakusjumal, Raga samastatuna (Amon-Ra) • Hapi- Niiluse üleujutuste jumalaid • Ptah- Memphise kaitsejumal, käsitööliste kaitsja, lõi maailma ja temal ei olnud algust ja lõppu • Apis- viljakusejumal, oraakliloom ◦ ainult loom, härg
tekstidel. Kirjaoskus ~ vaid 1%. Omandamine nõudis palju aega. Sai alguse kodust ja õpiti ka koolis. Enamik olid rikkad, kuid ka lihtrahvast sai kooli. Egiptalste ellusuhtumine oli sügavalt religioosne. lihtrahvale pööras ametlik religioon vähe tähelepanu.egiptuse religiooni ja maailmapilti tunnemegi eelkõige preesterkonna pilgu läbi.egiplastele on loetletud koku 740 jumalat.RAmaailma looja ja esimene valitseja. rad hakati samastama amoniga. amon raHOROStaevajumal tuntuima müüdi järgi on ta osirise ja isise poeg. OSIRIS viljakuse jumal ja surnute valitseja SETH kõrvetav ja valijatu läänetuul. SKARABEUS kehastas rad tõusva päikesena. TEMPLID jumalate maapealsed kojad. Teebas on AmonRale pühendatud Karnaki tempel ja kaugemal Luxori tempel. egiptlastel on detailne ettekujutus elust pärast surma.hauapaigad asusid niiluse läänekaldal matuserituaalide hulka kuulus ka muumia
saaks ehitada 3m kõrguse ja 30 cm paksuse müüri umber terve Prantsusmaa Suurte Egiptuse püramiidide eelkäijad olid lameda katusega hauakambrid mastabad. Need olid ametnike, õukondlaste ja vaarao perekonnaliikmete matusepaigaks. Sfinks on hiiglaslik inimpeaga lõvi kuju, mille kõrguseks on 20m. Kuju tahuti ühest kaljutükist Hafre valitsemise ajal umbes aastal 2500eKr. Egiptuse jumalad Tähtsaim oli päikesejumal Ra, keda hakati samastama Teeba loomisjumala Amoniga. Aja jooksul kujunes päikesejumal Amon-Ra peajumalaks. Vaaraode võimu kaitses kulli peaga jumal Horos. Surnuteriigis aga valitses ja mõistis kohut Horose isa Osiris. Usuti, et kõik surnud peavad oma elu jooksul kordasaadetud tegudest aru andma. Hauatagune elu sai osaks vaid headele inimestele. Egiptlased uskusid, et vaarao on oma eluajal Horos, kuid pärast surma saab temast Osiris. Peale jumalate austasid egiptlased pühi loomi. Erilise au sees olid sõnnikumardikad ehk
varanduslikeks klassideks. Tekkisid rikkad ja vaesed. Rikastest edasi kujunesid juba riigipead ja vaesed pidid nende käske täitma. Kasutusele tuli ka kiri, selle abil hakati kirja panema seadusi, uskumusi, pärimusi, ajaloosündmusi... 3)Egiptuse ja mesopotaamia jumalad ning usund? Egiptus: Austatud jumalate hulk oli tohutu. Tihti kujutati neid looma peaga ja inimese kehaga. Päikesejumal RA oli maailma looja ja selle esimene valitseja. Keskmise riigi ajal hakati teda samastama Teeba jumala Amoniga. Uue riigi ajal muutus Amon-Ra tõeliseks peajumalaks ja vaarao oli tema poeg. Horos- oli taeva jumal ja teda samastati Raga või ta oli Ra ja Isise poeg. Horos oli pistriku peaga. Osiris- viljakuse jumal ning surnute valitseja. Isis- Osirise õde ja naine, korjas Horose tükid kokku ning tegi sellest esimese muumia. Seth- oli kõrbetuul kes tappis Horose ja lõikas tükkideks ning viskas põllule laiali. Pühad loomad kehastasid mõnda jumalat tema ilmingus
Osa jumalaid kehastas loodusnähtuseid. Mitme jumala tunnused kattusid suurel määral, ühte ja samat jumalast võidi pidada eri vanemate lapseks jne. Kogu see värk oli jube segane tegelikult, peaasi oli jumalad karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita. Kõige tähtsam jumal oli päikesejumal Ra, oli maailma looja ja esmane valitseja, tema suust sündisid jumalad ja pisaratsest inimesed. Teda samastati teeba jumala Amoniga, algselt ei peetud Amonit tähtsaks, kuid hiljem ta tähtsus tõusis, kui hakati teda ehk Amon-Ra´d tõeliseks peajumalaks pidama. Tähtsuselt teine jumal oli Osiris, taimkatte ja vee jumal, kes oli väga helde ja aitas inimesi palju. Tema vastu võitles tema vend Seth, kes oli kõrbete jumal. Osirise naine ja õde oli Isis, nende poeg oli Horos teda austati, oli maapealne valitseja ja vaarao
joodi mõdu. Religioon Harituimad olid preestrid. Oli oma olemuselt paganausk ehk polüteism. Egiptlased austasid paljusid jumalaid mitme jumala kultus. Jumalaid ligi 1000. Osad kehastasid loodusnähtusi, tihti ka mõni mõnda püha looma või lindu.peaasi oli jumalaid karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita. Tähtsaim oli päikesejumal Ra keda kujutati eaka mehena. Ta oli maailma looja ja valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga keda kujutati tavaliselt inimesena, mõnikord oli tal jäära pea. Uue- Riigi ajal sai Amon-Rast peajumal. Osiris oli tema pojapoeg. Ta oli viljakusejumal ja inimkonna suur heategija. Õpetas rahvale põlluharimist jne. Teda aitas tema õde Isis kes oli noor naine peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Nende vend Seth kõrvetav ja viljatu läänetuul ründas osirist tappis ta ja saatis niilusega allavett. Isise ja Osirise pistrikukujuline Horos
sõnastas elementaar geomeetria põhialused. Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes (3. sajand eKr) aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse. Muutused religioonis Kõik vanad jumalad jäid püsima ning nende kõrvale andsid kreeklased koha paljudele ida jumalatele. Seejuures leidsid kreeklased oma ja võõrastel jumalatel olulisi ühisjooni ning hakkasid neid sellest tulenevalt sageli samastama. Nii näiteks võis Zeusi samastada Amoniga, Dionysost Osirisega, Aphroditet ja Demeter aga Ištari, Hathori või Isisega. Isis saigi hellenismiperioodil Vahemeremaade kõige populaarsemaks jumaluseks. Tema pühamuid rajati nii Kreekasse kui ka Itaaliasse ning tema auks korraldati müsteeriume. Hellenismiperioodi religioon oli seega Kreeka ja Idamaade traditsiooniliste uskumuste omanäoline sulam. Aleksandra Baikova 11A1
Tema võimu toetas kitsas ülikkond, kelle seast pärinesid kõrgemad riigiametnikud ja preestrid Kogu rahvas oli aga allutatud riigi rangele kontrollile. Egiptuse kultuuris on suur osa jumalate austamisel. Jumalaid on arvukalt, teada on 740 nimetust. Jumalate juures on omapärane see, et: 1 Kummardati mitmeid jumalaid 2 jumalad kehastasid loomi, linde ja loodusnähtusi 3 jumalaid samastati omavahel Tähtsaim oli päikesejumal RA . Sageli samastati teda Amoniga Uue riigi ajal muutub tema tähtsaimaks pühamuks Karnaki tempel Vaarao Ehnaton püüdis aga tõsta jumalate etteotsa puhtakujulist päikesejumalat, keda nimetati Amon-Ra'd ning kellest pidi kujunema kogu riigis valitsev ainujumal. Olulisteks jumalateks tuleb lugeda veel päikesejumala pojapoega Osiris, tema õde-abikaasat Isis ning nende venda Seth Mõned jumalad sarnanesid pigem loomade kui inimestega: näiteks Horos oli pistikukujuline Hathor oli lehmapeaga Anubis saakalipealine jumal
VANAAJA TSIVILISATSIOONID Religioon Muistne Egiptus Egiptuse ühiskonna harituim osa olid preestrid, kes kujundasid nende vaimuelu ja mõttemaailma. Seega tuntaksegi egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Neid võis olla üle 800. Osad kehastasid loodusnähtuseid, pajude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma jumalustamisega. Jumalate seast oli tähtsaim päikesejumal Ra, kes oli maailma looja ja esmane valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga. Uue riigi ajal sai Amon-Ra tõeliseks peajumalaks. Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel Teebas. Järgmiseks valitsejaks sai tema pojapojapoeg Osiris, kes oli viljakuse jumal ja suur inimkonna heategija. Temaga seondub egiptuse mütoloogia tähendusrikkaim lugu. Tema õde ja abikaasa oli jumalanna Isis. Nende kuri vend, viljatu läänetuul Seth tüke...
ainujumal. Nii vanade jumalate preesterkonnale kui ka lihtrahvale oli see vastumeelt, mistõttu pärast vaarao surma taastati endine korraldus. Tähtsamad jumalad Ra (ka Re, egiptuse ja kopti keeles päike) on Vana- Egiptuse päikesejumal. Ta on keskpäevase päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra silma. Ra on Geb ja Nut poeg. Tema tütar on Ma´at. Iga päev ta sõitis oma kaarikul üle taevavõlvi. Tema tee hoidiski maailmas korda. Teda seostatakse sageli Amoniga, teise päiksejumalaga, keda esialgu austati Teeba linnas ja hiljem kogu Egiptuses. Nii saigi päikesejumala nimeks Amon- Ra. Osiris Osiris on Vana- Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumal. Ta on allmaailmas surmamõistmise kohtunik. Tema pojad on surnutejumal Anubis ja taevajumal Horos. Osirise mõrvas kurjuse kehastus Seth, kes oli ta vend. Ta sulges Osirise kavalusega kasti ja viskas kasti Niilusesse. Osirise naine viljakuse ja emaduse jumalanna Isis otsis
VANA EGIPTUS ÜLDISELT Egiptus on kuiv koht, st. põlluharimine oli võimalik ainult tänu korrapärastele üleujutustele. Seda põhjustasid korrapärased vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Sealt jõuab vesi Egiptusesse iga aasta juulis-augustis, mis kestab oktoobri-novembrini. sellest jääb järele väga viljakas mudakiht. sellised korrapärased üleujutused on juba aegade algusest peale aidanud sealsetel inimestel rajada niisutussüsteeme. kunstlike terrassidegasai pikendada tulvavee püsimist kõrgematel oruservadel. Egiptus oli geograafiliselt eraldatud ,seega ei olnud vaja enese kaitsmisele eriti suurt tähelepanu pöörata. teisest küljest pidurdas see aga egiptlase tihedamat suhtlemist lähismaadega. seetõttu sai ka egiptusele väga omaseks erinevad tunnusjooned, mis püsisid sellised aastatuhandeid. AJALOO PÕHIETAPID Vanad egiptuse elanikud rändasid ringi. iseloomulik oli korilus ja loomade jahtimine. pilliroog oli tähtis- sellest ...
4 õppimine pikk ja raske protsess. Osa oma tekstidest raiusid egiptlased kivisse. Sellised raidkirjad jutustasid vaaraode kuulsatest tegudest. Vähem tähtsaid tekste kirjutati papüürusele. Egiptuse hieroglüüfid desifreeriti teadlase Champollioni poolt. Egiptlaste peajumal oli Amon-Ra päikesejumal oina pea ja inimese kehaga (jumalaid ligikaudu 740). Algul oli ka päikesejumal, keda kujutati eaka mehena. Hiljem hakati teda samastama Amoniga ja Uue riigi ajal saigi Amon-Ra. Tema pühamu oli Karnaki tempel. Thot oli egiptlaste usujumal, Hathor kehastas loomade ja inimeste viljakust, surnute jumal oli Amibis, Isise poeg Horos, Seth oli kõrvetav ja viljatu läänetuul. Templid rajati selleks, et inimesed saaksid jumalate eest hoolitseda ja ka varjupaigaks. Seal ohverdati. Rahva ette ilmus jumal ainult usupidustuste käigus. Egiptuse religiooni iseloomustas aristokraatlikkus. Egiptlased uskusid elusse pärast surma
8)Millisele ühiskonnakihile kuulus kõige olulisem roll Egiptuse majanduses? Kes tootsid väärtuste põhiosa? Käsitöölised-töötegijad Nende positsioon ja elatustase oli talupoegade omast mõnevõrra kõrgem. Edukal käsitöölisel oli võimalus tõusta töödejuhatajaks ja sulanduda ülemkihi hulka. 9)Millised jumalad olid kõige olulisemad Egiptuse riigi ja võimu kohapealt? Amon-Ra, Horos ja Osiris. 10)Vaarao seotus Ra,Horose,Amoni, ja Amon-Ra'ga? Ra'd hakati samastama Amoniga ja vaarao oli olnud Amon-Ra poeg. Horos võis olla ka Ra poeg. Horos kehastas teatud mõttes elavat valitsejat ennast. MESOPOTAAMIA Erinev: üleujutused olid M ohtlikud, viljakat muda ei ole, kõrbesid pole, põlluharimine oli võimalik vaid kunstniisutuse abil, savitsivilisatsioon-majad,templid,tahvlid Sarnane:soe kliima-soodustas põlluharimist-vee olemasolu Mesopotaamia kultuur oli väliselt mõjutatud tänu avatusele. HAMMURAPI SEADUSED 1) Milline oli ühiskond? *orjanduslik( 231
Kirjutusmaterjaliks papüürus. Kirjaoskus privileeg. Haridus tähendas kõrgemasse seisusesse pääsemist. Jumalad. Austati väga paljusid jumalaid- vähemalt 740. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi. Jumalikustati mõnda looma või lindu. Tavaline jumalate samastamine. Ei muretsetud religioonist arusaamise pärast. Peamine oli jumalaid karta ja austada. Tähtsaim päikesejumal Ra, keda peeti maailma loojaks ja esimeseks valitsejaks. Hiljem samastati teda Amoniga. Ra pojapoeg Osiris oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal, kes õpetas inimestele põlluharimist, kanalite ehitamist, käsitööd, kirjatarkust jne. Surnute jumala Anubise võimkonda kuulusid matusetalitused ja palsameerimine. Olulise kohal olid pühad loomad: Sõnnikukuulikest veeretav mardikas , skarabeus kehastas tõusvat päikest, jumalikustati vale lauguga musta härga Apist. Templid ja jumalateenistus. Kuna
Egiptus Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Egiptuse geograafiline asend ja loodusvarade rohkus tingisid tema eraldatuse teistest rahvastest. See kaitses kallaletungide eest, aga ühtlasi pidurdas ka ühiskonna arengut. Tänu eraldatusele kujunes Egiptuses välja täiesti omanäoline kõrgkultuur. Selles olid tähtsal kohal vana säilitamine. Võib öelda, et Egiptus oli kultuurina suunatud minevikku. Eeldünastiline periood 5000 3000 V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähe kihistunud põlluharijate asulad. IV aastatuhande teisel po...
kerkinud künka otsas, et jätkata edasise loomise kavandamist. Egiptlased uskusid, et päikesejumal sündis iga päev. Igal hommikul, pärast kümblust ja hommikusööki, alustas ta paadiga teekonda üle taeva. Usuti, et kui päike loojus, siis läks Ra hommiukni allilma, kuni ta jälle uuesti sündis. Terve öö pidi jumal võitlema oma vaenlasega, hirmsa allmaailma ma Apopiga. Keskmise riigi ajal hakati teda samastama Teeba jumala Amoniga. Egptlased uskusid, et vaarao oli Amon-Ra poeg.Vaaraod nimetasid end Amon-Ra pojaks, kuna nad tema ees suurt aukartust tundsid ja ka sellepärast, et Amon-Ra olevat kaosesse korda loonud. Nut oli egiptuse taevajumalanna, maajumal Gebi kaksikõde. 4 Geb oli egiptuse maajumal. Osiris oli viljakuse jumal ja surnute valitseja. Kui tema isa troonist loobus, sai
Poeg päris isa ameti, aga pidi enne enda väärtust tõestama. RELIGIOON&KULTRUUR Hõimude ühendamisel tõi iga hõim kaasa enda jumalad. Igal nomisel enda püha loom. Jumalad ZOOANTROPOMORFSED. Suurtest jumalatest vanim pistrikjumal HOROS. Tähtsaim oli AMON-RA. Talle pühendati OBELISKE (kuhu otsa langesid jumalad ohvreid vastu võtma). Oli kuni 80 erinevat jumalat (Egiptuse panteon). Austati püha loomi, keda ka mumifitseeriti. TÄHTSAD JUMALAD RA- päiksejumal.Hiljem sulandub AMONIga AMON viljakus ja loomisjumal. Uue riigi ajal peajumal. HOROS kulljumal, vaara Horose maine kehastus HATHOR - armastuse jumalanna THOT tarkusejumal, kõrgkultuuritunnuste looja. SETH lihtsalt jõle elukas, kehastas kurje jõude ANUBIS saakali peaga surnute jumal OSIRIS- surnute jumal, sai Sethi käest peksa. Populaarseim jumal. ISIS emaduse jumalanna. Uue riigi ajal üritas vaarao EHNATON kehtestada monoteismi (ATONI fänn).
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri, arenes teadus, kõrgelt arenenud oli meditsiin ja ahitektuur. Osad Egiptuse ja Kreeka imedest on tänapäevani selgitamatud. Tolleaegne kultuur oli kõrgelt arenenud. Suure panuse on pärandanud vanad idamaad ka kunsti arengusse. Kuna riigid asusid geograafiliselt ebasoodsatel asukohtadel mängis ülises elus suurt rolli religioon. Enamus ku...
Heebrea lüüra ehk kinnor oli lambasoolest keeltega ning see oligi arvatavasti kuningas Taaveti ,,kannel". Tantsumuusikas kasutasid heebrealased lüüra mängimisel pektronit, aga hääle saateks näpiti keeli sõrmedega. Israeliidid kasutasid lüürat ainult rõõmu väljendamiseks seda peeti pühaks muusikariistaks ja sellel ei mängitud kunagi kurba muusikat. 1360 eKr ilmusid Egiptusesse hiiglasuured lüürad. Neid kaunistas tihti pardi pea kui märk, et need on seotud jumala Amoniga. Kreetale ilmusid lüürad 1800 eKr, edasi levisid mandri Kreekasse, kus muutusid hobuseraua kujuliseks. Kreeklased valmistasid algul kõlakaste kilpkonnakilbist. Kreekas arenes lüürast 7. sajandiks kitara, mis oli suurem ja valjema heliga, puust kõlakasti ja harudega. Kitara oli Kreeka klassikalise draama, spordivõistluste ja ametlike kultuste peamine muusikariist. Kreekast rändas lüüra Roomasse 5 saj ekr, kuid linnriigi muusikaelus ei etendanud suurt rolli. Rooma
Vana-Egiptuse arhitektuurimälestised Ramses III viimane võimas Uue Riigi valitseja. Lõi nii maa- kui merelahingus puruks nn Mererahvaste sissetungi Aasiast. Re Re on egiptuse jumala Ra alternatiivne kirjapilt. Päikesejumal Ra = maailma looja, selle 1. Valitseja, sõitis iga päev oma laevaga üle taevakaare, öösiti läbis allmaailma ohtlikud valdused. Keskmise Riigi ajal hakati teda samastama Teeba jumala Amoniga. Nende ühtesulamisel kujunes Amon-Ra, kelle pojaks pidasid egiptlased vaaraod Atum Vana-Egiptuse ürgjumalus, mille personifikatsioon tähendas kaost. Atum tekkis ürgveest. tõusis peajumaluseks, Atumi kultuskoht = Heliopolis. Alates Vana Riigi kosmilis-solaarsest riigikultusest ühendati Atum Rega päikesejumaluseks ja temast sai 'loojuv õhtupäike'. kannab kujutistel topeltkrooni, eluristi
VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolk...
2) Surnud kuningas oli Osiris, surnute riigi valitseja ja kohtumõistja. Võõraid maid valitses Seth, kes kehastab ka kaose jõude, mida kuningas peab kogu aeg võitma. Samas kehastab Seth ka Alam-Egiptust, samas kui Horos ja Osiris kehastavad Ülem-Egiptus ning müüdi järgi sõlmitud kompromiss, millega jagati Osirise, Horose ja Sethi vahel ära maailm, sümboliseeris Alam- ja Ülem-Egiptuse ühendamist. 3) Kuningas oli Ra poeg. Kui keskmise riigi ajal hakati Ra-d seostama Amoniga, siis hakati neid nimetama Amon-Ra poegadeks. Kuna kuningad olid jumalad, siis neid tuli rituaalselt teenida. Seega oli praktiliselt kõik kuningaga seotu rituaalselt korraldatud. Kuninga delegeeris nt oma ohverdamise ainuvõimu preestitele Opet pidustused toimusid igal aastal. Amon-Ra kuju ja kuningas suundusid Karnakist Luxori templisse, kus suletud ruumis toimus kuninga ja tema isa suhtlemine ning peale seda pöördus
Egiptlaste Panteon: Eiptlaste austaud jumalate hulk oli tohutu(üks tekst loetleb 740 jumalat, kuid see arv võis olla suuuremgi). Kindlat ja üldkehtivat süsteemi polnud. Jumalate tunnused tihti kattusid. Tähtsad polnud üksikasjad, vaid see, et jumalaid austatakse ja nende eest rituaalset hoolt kantakse. Tähtsamad jumalad keda seostati kuningavõimuga: · Päikesejumal Ra oli maailma looja, esimene valitseja. Keskmise riii ajal hakati teda samastama Teeba jumala Amoniga. Nende ühtesulamisel kujunenud Amon-Ra muutus Uue riigi ajal tõeliseks peajumalaks. · Pistrikukujuline taevajumal Horos. Tuntuima müüdi järgi oli Horos jumal Osirise ja jumalanna Isise poeg. · Osiris oli viljakuse jumal ja surnute valitseja. Õpetas inimestele põlluharimist, kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust. · Isis oli Osirise õde ja abikaasa, keda egiptlased kujutasid noore naisena, peas kaarjate lehmasarvede vahel päikeseketas.
liitvad suured ülelinnalised usupidustused, siis nüüd tõusis nende asemel jumalaga lähemat isiklikku kontakti pakkuvate müsteeriumikultuste osatähtsus. Teataval määral muutus ka kreeka panteon. Kõik vanad jumalad jäid küll püsima, kuid nende kõrval hakkasid kreeklased üha enam austama ka paljusid idamaa jumalaid. Seejuures leidsid nad paljudes oma ja võõraste jumalate juures arvukalt ühisjooni ning neid sellest tulenevalt sageli samastama. Nii näiteks võis Zeusi samastada Amoniga, Dionysost Osirisega, Aphroditet ja Demeterit aga Istari või Isisega. Isis kujuneski hellenismiperioodil Vahemeremaade kõige populaarsemaks ja levinumaks jumaluseks. Isise pühamuid rajati nii Kreekas kui Itaalias ning tema auks korraldati ka müsteerione. Hellenismiperioodi religioon oli seega kreeka ja idamaade traditsiooniliste uskumuste omanäoline sulam. Hellenismiperioodil õppisid kreeklased lähemalt tundma ka Mesopotaamia astroloogiat.
liitvad suured ülelinnalised usupidustused, siis nüüd tõusis nende asemel jumalaga lähemat isiklikku kontakti pakkuvate müsteeriumikultuste osatähtsus. Teataval määral muutus ka kreeka panteon. Kõik vanad jumalad jäid küll püsima, kuid nende kõrval hakkasid kreeklased üha enam austama ka paljusid idamaa jumalaid. Seejuures leidsid nad paljudes oma ja võõraste jumalate juures arvukalt ühisjooni ning neid sellest tulenevalt sageli samastama. Nii näiteks võis Zeusi samastada Amoniga, Dionysost Osirisega, Aphroditet ja Demeterit aga Istari või Isisega. Isis kujuneski hellenismiperioodil Vahemeremaade kõige populaarsemaks ja levinumaks jumaluseks. Isise pühamuid rajati nii Kreekas kui Itaalias ning tema auks korraldati ka müsteerione. Hellenismiperioodi religioon oli seega kreeka ja idamaade traditsiooniliste uskumuste omanäoline sulam. Hellenismiperioodil õppisid kreeklased lähemalt tundma ka Mesopotaamia astroloogiat.
väeosi. Sõjaväes kilpide ja odadega jalaväelased, eliitväes kahe sõdalasega hobukaarikud. Giza suured püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedale; vanim ja suurim on vaarao Hufu e. kreeka nimega Cheopsi püramiid 4.Muistne Egiptus: usk Ra tähtsaim jumal, päikesejumal; kujutati eaka mehena; maailma looja ja esmane valitseja; iga päev sõitis oma laevaga üle taevakaare ja igal ööl läbis allmaailma valdused; hakati samastama Teeba jumala Amoniga Keskmise ja Uue riigi ajal, kui valitsesid Teebast pärit vaaraod; Amonit kujutati inimesena, mõnikord oli tal jäära pea Amon-Ra Uue riigi ajal peajumal, tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel Teebas Osiris Ra pojapojapoeg; Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal, inimkonna heategija; õpetas rahvale põlluharimist, kanalite ehitamist, käsitööd, kirjatarkust; tema õde ja abikaasa Isis noor naine lehmasarvedega, mille vahel on päikeseketas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
