taimede tselluloosist ja ligniinist 7.Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? 8.Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus NAFTA 1.Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? 1859 Pennsylvania USA 2.Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? lambiõli 3.Millised on tuntuma naftamaad? 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi. Naftat Eksportivate Riikide Organisatioon. loodi selleks, et kaitsta naftat tootvate liikmesriikide huve rahvusvahelisel turul 5.Milliseid riikidevahelisi kriise on põhjustanud nafta? Sõjad, Lahesõda 1990-1991, Tsetseenia sõda jne. 6.Miks on naftamaad hakanud ehitama naftatöötlemistehaseid. Sest et nii on odavam. 7.Kas naftat on toota odavam Kaspia piirkonnas või Pärsia lahe ääres? Miks? 8.Millises olekus ja millega transporditakse gaasi? Vedelasolekus, mööda gaasijuhtmeid. NAFTA TÖÖTLEMINE 1
NAFTA 1. Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? Enam-vähem tänapäevane naftapuurtorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. 2. Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? Keroseen, mida kasutatakse lambiõlina. 3. Millised on tuntuma naftamaad? Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan, Iraak, Hiina. 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi? Organization of the Petroleum Exporting Countries (Naftat Eksportivate Riikide Organisatioon). Loodi selleks, et kaitsta naftat tootvate liikmesriikide huve rahvusvahelisel turul. 5. Milliseid riikidevahelisi kriise on põhjustanud nafta? Nafta on põhjustanud sõdasid. Lahesõda (1990-1991), Iraagi sõda (2003- 2011), Tsetseenia sõda (1994-1996). 6. Miks on naftamaad hakanud ehitama naftatöötlemistehaseid? Kasutades naftatöötlemistehaseid on tunduvalt odavam. 7. Kas naftat on toota odavam Kaspia piirkonnas või Pärsia lahe ääres? Miks? Pärsia lahes
Kaubandus keskaegses Eestis: Keskaegsed linnad olid eelkõige kaubanduse ja käsitöö keskused. Eesti linnade olulisus ja jõukus tulenes suuresti heast geograafilisest asendist, sest asuti oluliste ida- lääne suunaliste kaubateede ääres Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel. Neli Eesti linna- Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid ka Hansa liitu, omades seeläbi ka laialdasi kaubanduslikke privileege. Mõisted: Hansa liit: peamiselt Põhja-Saksamaa kaubalinnu ühendav organisatioon, mis kontrollis keskajal kaubandust Lääne- ja Põhjamerel. Gild: linnade kaupmehi ühendav organisatsioon; näiteks Suurgild ühendas jõukaid sakslastest kaupmehi ja Mustpeade vennaskond vallalisi kaupmehi. Kaupmehi ühendavate gildide liikmeks eestlaseid ei võetud Kaupade liikumisest läbi Eesti Euroopast läbi Eesti Venemaale: kalevit käsitöösaadusi alkoholi (kanget õlut ja magusaid veine) idamaiseid vürtse
72-109. 4. Hinsberg, A. Kultuurist ja turismist tuulõeaugu ja Pariisi vahepealt. [http://www.sirp.ee/archive/2003/12.12.03/Sots/sots1-7.html] 03.12.2015 5. Kihnu saarel peetakse taas traditsioonilisi pulmi. [https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/kihnu.pdf] 03.12.2015. 6. Kihnu saar. Eesti ametlik turismiinfo. [http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/saared/kihnu] 03.12.2015 7. Kultuuriturism. Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatioon. [http://www.unesco.ee/kultuuriturism] 03.12.2015 8. Luthy, D. 1994. The Origin and Growth of Amish Tourism. Hanover: University Press of New England. 9. Mink, R. 2004. Beards, Bonnets and Buggies. Travel America, Sep/Oct 2004, Vol. 20(2), pp. 54-57. 10. Niitra, S. 2011. Kihnlased turiste ei pelga - nad lõbustavad neid. 01.09.2011. [http://tarbija24.postimees.ee/549310/kihnlased-turiste-ei-pelga-nad-lobustavad- neid] 03.12.2015
võimule nii majanduslikult kui poliitiliselt. Algas võidurelvastumine USA ja Nõukogude Liidu vahelnign hakati massiliselt tootma kuumrelvi, vesinikupomme, tanke jms sõjatehnikat. 1949. Loodi NATO, kuhu kuulus mitu Euroopa riiki, USA ning Kanada. Esialgu pidi see kaitma Saksamaa võimaliku rünnaku eest, ent varsti liitus sellega ka Saksamaa ise. Seevastu loodi Nõukogude poolt militaarne idablokk- Varssavi Leping Organisatioon. Korea sõda Korea oli 1905-1045 Jaapani koloonia. Sõja lõppedes hõivasid Ameerika väed Lõuna-Korea ning Nõukogude väed Põhja-Korea. Muidugi ei saanud ka seal jätta tüli kakkumata. Algas taas verine sõda kahe riigi vahel. Lõuna pool oli leebem valitsus, kuid põhjas valitses kommunism. Mõlemad pooled ärhvardasid üksteist, kuid enne ei juhtunud midagi, kui Põhja- Koreast saadeti Lõunasse väed sisse. Abi pakkus USA, kes saatis oma väed, et tagasi
kriminaalasjade menetlemisel. Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel. KPÕ üldised põhimõtted on sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid aga kriminaalmenetluse seadustikus. Reguleerimismeetod autoritaarne. 6) Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatioon, riik), aga ka mitte mõningaid mittevaralisi isklikke suhteid (nt autorsust). Reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suurimaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, mistõttu samastatakse mõnikord tsiviilõigus eraõigusega. Kasutab autonoomia meetodit, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi. Üldised põhimõtted määrab
Raad koosnes 24 maehärrast ja 4 bürgermeistrist. *Keskaegsed linnad olid eelkõige kaubanduse ja käsitöö keskused. Eesti linnade olulisus ja jõukus tulenes suuresti heast geograafilisest asendist, sest asuti oluliste ida- lääne suunaliste kaubateede ääres Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel. *Neli Eesti linna- Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid ka Hansa Liitu, omades seeläbi ka laialdasi kaubanduslikke privileege. *Hansa liit-peamiselt Põhja-Saksamaa kaubalinnu ühendav organisatioon, mis kontrollis keskajal kaubandust Lääne- ja Põhjamerel. *Eesti oma kaupadest oli peamiseks väljaveoartikliks teravili, eelkõige rukis, müüdi ka palju soola, mis polnud küll Eesti enda toodang. *Keskaegsele kaubandusele oli iseloomulik, et enamuse sisseveetavast kaubast moodustas tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. *Tsunft- ühe või mitme lähedase käsitöö eriala meistreid ühendav organisatsioon.
Saksamaa LV, Suurbritannia, Šveits, Taani ja Türgi. Tahtsid liituda ka Tšehhoslovakkia ja Poola, kuid NL keelas selle. Vabatahtlikult loobusid abist NL ning Soome, kes tahtis NL-iga häid suhteid hoida. 5. Uued rahvusvahelised organisatsioonid II MS järel. ÜRO. NSVLi moodustatud VMN ja VLO, lääneriikide NATO. Iga organisatsiooni tegevuse kohta paar iseloomustavat sõna, näiteks loomise põhjustest. ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatioon) o 24.10.1945 o Organisatsioon loodi ebaefektiivse Rahvasteliidu asemel, et pärast II maailmasõda vältida uut sarnast sõda. o 5 alalist liiget, kellel on vetoõigus. Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA. o Inimõiguste ülddeklaratsioon dets 1948!! NATO (North Atlantic Treaty Organisation, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)
Lübecki vabalinn, selle kaupmehed muutsid liidu linnade liiduks, hiigleajal kuulusid liitu enamik Novgorodi- Kölni-Londoni joonel olevad sadamad ja kaubalinnad; Eesti aladelt Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Koge uut tüüpi laev, suutis vedada kõike suurtemates kogustes 33.Keskaja ülikoolid ja teadus Euroopa esimesed ülikoolid: Bologna 1119 algselt moodustas selle õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatioon, mis palkas ise õpetajad doktorid, varsti oli üliõpilasorganisatsioone 4, jagunesid üks koosnes Itaalia elanikest, teine välismaalastest, kumbki valis endale juhi rektori, nende palgatud doktoritel puudus algul organisatioon, kuid vajadus reguleerida üliõpilaste eksamineerimist, magistritööde kaitsmist, moodustasid kolleegiumi. Pariisi ülikool 12.saj. Pariisi piiskopi esindajana pandi ülikooli juhtima kantsler, koolil oli üleeuroopaline tähtsus usuteaduse keskusena
Avaliku arvamusega saab manipuleerida ja panna rahvast uskuma, et mingi riik on ohtlik. Kui rahvast panna uskuma, et mingi riik ähvardab teda võib suurendada sealseid kulutusi või õigustada ka sissetungi teise riiki. ÜRO Vajadust rahu kindlustada tundsid poliitikud eriti teravalt II maailmasõja lõppedes ja jõuti arusaamale, et rahu tagamiseks tuleb luua rahvusvaheline organisatsioon ja selleks saigi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ehk ÜRO. Ingl. keelne UNO (united nations organisatioon). ÜRO eesmärkideks seati ühendada rahvad, vältida selle kaudu sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada igakülgset koostööd. Täna on praktiliselt kõik riigid ÜRO liikmed. ÜRO-d juhib peaassamblee poolt 5 aastaks valitav peasekretär, kes on praegu Ban Ki-Moon. Ja peasekretär peab seisma kogu organisatsiooni ja maailma tervikliku arengu eest ja ei tohi anda eeliseid ühelegi riigile. Seepärast ei tegele üro ainult rahu tagamisega, vaid
ÜRO Põhikirja preambuli eetos on ära hoida konflikte nagu seda oli ka II maailmasõda. Organisatisooni idee on sarnane Rahvasteliidu ideega. Üks rahuuuringute põhipostulaate on see, et rahul on kaks definitsiooni: - rahu on sõja puudumine - rahu on midagi enamat kui sõja puudumine Sõdade vältimiseks tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult konfliktidele endale, vaid kogu sotsiaalsele keskkonnale, millest võivad välja areneda konfliktid. ÜRO Harta Art 2 lg 1 ütleb organisatioon on rajatud kõigi tema liikmete täieliku võrdsuse põhimõttele. lg 3 tülid tuleb lahendada rahumeelselt lg 4 iga rahuarmastav riik võib olla ÜRO liikmeks 14 lg 7 ÜRO ei tohi sekkuda asjadesse, mis oma loomult alluvad iga riigi enda jurisdiktisoonile (riikide siseasjadesse). ÜRO organid Peaassamblee ÜRO parlament, mis toimib põhimõttel "üks riik, üks hääl"
Seni kui stress on füüsiline, kui ta muutub vaimseks siis tekib deprekas v ärevushäired. 37% naistest ja 33% meestest tunnevad tööl survet või pinget. Küll on tähtajad ja kartus vigu teha, juhu v kliendi pahameelt ära teenida. 34% naistest ja 38% meestest tunnevad, et neil aidatakse stressiga toime tulla. (Stress on tööandjale kallis lõbu – odavam on hoida töötajat terve ja rõõmsana). 42% organisatioon toetab tervet elustiili; 36% pakub vastavaid programme. (sportimisvõimalused, puhkusepaketid, STRESSIPALLI KINKIMINE :D,... ) 36% töötajate tööandja toetab stressiga toimetulekut. 44% toetab vaimse tervise probleemidega toimetulekut. 59% piisav tervisekindlustus. Töö vs eraelu 52% leiab, et tööandja väärtustab töö-ja pereelu tasakaalu. 39% võimaldatakse paindlikku tööaega. – ma teen siis kui mulle sobib, st seda,
arvutile ning see on fikseeritud IP-aadress, mis arvutil on ja ka jääb niikaua kuni võrguadministraator leiab, et see tuleb ära muuta. On ka teine võimalus IP- aadressi konfigureerida ja see on dünaamiline hosti konfigureerimise protokoll ehk DHCP. Aadressite jagamine toimub nii, et iga teenusepakkuja saab oma aadressiruumi, näiteks 20 bitine osa on aadresse ja võib selle jagada erinevate organisatsioonide vahel. IP-aadressiruumi jagab selline organisatioon nagu ICANN. Ta jagab aadressiruume, haldab nimeteenuseid ja domeeninimesid. Kui me paneme arvuti võrku siis meil on vaja: 1) IP-aadressi arvutile määrata 2) Võrgumaski määrata 3) Vaja teada lähima ruuteri IP-aadress, et teada kuhu meie arvutist paketid lähevad, et see edasi saaks marsruuditud 4) Nimeserveri IP-aadress, kust me saame nimele vastavat IP-aadressit küsida Ühest arvutist teise paketi saatmine: Me ise olema arvuti A ja soovime saata infot arvutile B
annaabi.ee 
