Marie-Antoinette ja Louis XVI oma väikese kaaskonnaga olid sunnitud viimast korda Pariisi tagasi pöörduma. Perekond lahutati ning Marie-Antoinette ja Louis XVI saadeti vangistusse Temple'se. Vangistus tõi Toinette' ja Louis XVI üksteisele lähemale kui kunagi varem, aga see sai teoks liiga hilja, sest toimunud kohtuotsusega määrati Prantsusmaa valitsejatele surmaotsus riigireetmise eest. Esimesena läks tapalavale Louis XVI ning üksijäetud Marie-Antoinette'st sai lesk Capet. Kuid tema üksildus kaua ei kestnud, sest 16. oktoobril 1793 leidis Marie-Antoinette oma lõpu giljotineerimise läbi.
territooriumideks Saksa Rooma keisririik 911 suri viimane Karoling Hertsogid valisid uue kuninga Ajas minema ungarlased Ottoonide dünastia Otto I saab 962 paavstilt SaksaRooma keisri tiitli Saksamaast saab Euroopa tugevaim riik Prantsuse kuningriik Ka LääneFrangis kuningad kaotavad võimu Territoorium veel killustatum kui idas Võim kohalike aadlike käes, kes ehitasid kindluseid ja pidasid suuri sõjasalku Aadlike sõjad 987 Hugues Capet Kapetingide dünastia taasatb kuningavõimu Hugues Capet
Kuninga kukutamine 10. augustil puhkes pealinnas ülestõus, mis kukutas Louis XVI. Rahulolematu rahvas, kes oli veendunud monarhi täielikus reeturlikkuses, tungis Tuileries´ lossi ja püüdis kuningat vangistada või tappa. Louis XVI viidi kiiresti Seadusandliku kogu kaitse alla kuid see lasi monarhi peagi sisuliselt vangistada. Samal päeval algas Pariisis vabariigi väljakuulutamise protsess, kuningas kuulutati troonilt kukutatuks ja ta hakkas kandma kodanikunime Louis Capet. Kuninga surm 1792. aasta lõpuks vaadati Louis XVI´d üha enam kui kurjategijat ning tema üle otsustati kohut mõista. 1793. Aastal mõisteti ta süüdi kui türann ja riigireetur ning 21. Jaanuaril hukati endine Prantsusmaa kuningas Louis XVI hukati giljotiinil. Marie-Antoinette vangistus, kohtuprotsess ja surm Vangistatud kuninganna Marie-Antoinette veetis suurema osa oma vangistusest Temple kindluses, Pariisis. Peale oma
Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleon Bonaparte 1789 Madame de Pompardouri valitsemine Louis 15 ajal oli rahvast ärritanud Louis 15 tuntuim tsitaat: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus" Seda ei tulnud, kuid suure vulkaanipurske tõttu jahenes kliima Euroopas >Halvenes viljasaak>tõusid leivahinnad>süvenes vaesus> 1789.a. oli olukord plahvatusohtlik Lois 16 sai kuningaks 1774 Tühi kassa, Uued võlad õukonna ülespidamiseks, suur rahaline abi USA-le inglismaa vastu sõdimiseks 5.V.1789 Generaalstaadid kokku olukora arutamiseks>3 seisus muudustab Rahvuskogu reformimeene Asutav Kogu 9.7.1789 12.juulil 1789 algab pariisis rahvaülestõus 13.juulil moodustati Pariisi Rahvuskaart kodanike kaitseks kuninga sõjaväe vastu 14.juulil 1789 vallutas pariisi rahvas Bastille kindlusvangla, tappis selle komandadni ja lammutas hiljem vangla täiega. See päev on Prantsusmaa rahvuspüha Muutused Prantsusmaal: Valiti munitsipaliteedid sh Pariisi Kommuun Keelustati f...
(lubas vajaduse korral kaitsta relvaga Viinis kehtestatud uut poliitilist korraldust. 24) Metternichi süsteem- Viini kongressi järgne poliitiline korraldus. (süsteemi eesmärgiks oli seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ning igasuguse rahvusliku vabadusliikumise lämmatamine vahendeid valimata.) 25) Juulirevolutsioon- ulatuslikud rahutused 1830. a. juuli lõpul Pariisi vabariiklaste ning liberaalselt meelestatud kuningriiklaste juhtimisel 1) Louis Capet- Prantsusmaa kuningas, kes 1792.a. väljaastumise käigus arreteeriti ning suleti koos perekonnaga vangikongi, Pärast seda sai temast kodanik Louis Capet. (viimane Prantsusmaa kuningas) 2) Maximilien Robespierre- (1759- 1794) rahvapäästekomitee juht, Jakobiinide radikaalse suuna esindaja(ta oli kõigi vastu väga sallimatu); kehtestas diktatuuri, hukati1794. a. juulis. 3) Danton- rahvapäästekomitee juht, Jakobiinide radikaalse suuna esindaja, hukati tänu M. Robespierre`ile 1794.a.
· võeti vastu Inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon · kirikumaad võõrandati ja pandi oksjonile · 1790 kaotati aadliseisus Kuningas koos naisega üritas põgeneda ,kuid 1991 see katse luhtus peale põhiseaduse vastuvõtmist tuli seadusandlik kogu - jagunes kaheks, kuninga vastased, revolutsiooni õhutajad-jakobiinid . kuninga pooldajad, tahtsid et revolutsioon lõpeks-zirondiinid , erapooletud ehk soo 1792 -louis XVI ja ta naine vangistati- temast sai Louis Capet. peale kuninga kukutamist -rahvuskonvent -koostada uus põhiseadus 22. sept.1792 - prantsusmaa vabariigiks 21 jaanuar 1793 - Louis XVI hukkamine . Jakobiinid võimul . Rojalistide mäss , moodustati rahvapäästekomitee Vägivalladiktatuur- jakobiinid tapeti kõik vabariigi vastased, kuninga pooldajad rahvapäästekomitee eesootsas sallimatu robespierre-1794 hukatakse, sest rahvas ei taha enam vägivallatsemist,sellega diktatuur kukutati Revolutsiooni taandumine
asutav kogu välja üldise amnestia ja läks laiali; louis XVI avaldas aga manifesti milles teatas et revolutsioon on lõppenud; Kuninga kukutamine ja vabariik Ööl vastu 10 .aug. kõlasid revolutsiooni ühe juhi Georges Jacques Dantoni kasul Pariisis häirekellad, puhkes uus rahvaülestõus, mille käigus vallutati Tuileris kuningaloss; Seadusandlik kogu otsustas kuninga troonilt kõrvaldada ja kutsuda kokku konvendi; Konvendi istungil võeti vastu seadus millega kaotati kuningavõim; Louis Capet( Louis XVI) läheb kohtu alla; Ilmsiks oli tulnud endise kuninga salasepitsused revolutsiooni vastu; lõpuks hääletati surmanuhtluse poolt 380 ja vastu 310; Louis Capet hukati giljotiinil 21 jan. 1793; Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda seoses lüüasaamisega sõjatandril ning majandusraskuste tõttu; tööpuudus; Jakobiinide diktatuur Valitsusasutused teovõimetud; Rahvapäästekommitee; Termidoorlik Konvent ja Direktoorium 1794
Prantsuse revolutsiooni olemus Enne Prantsuse revolutsiooni valitses Prantsusmaal Louis XVI. Ta üritas õiglaselt valitseda, kaotas piinamise ja vähendas õukonna kulutusi, aga tema abikaasale Marie Antoinette`le, kes oli pärit Austriast, meeldis teha suuri kulutusi. Selleks, et kuninganna saaks seda endale lubada, tõsteti pidevalt makse. Põhimõtteliselt jäi ühele 3. seisuse esindajale kätte umbes 35% tema tegelikust palgast. Rikkamad 3. seisuse esindajad hakkasid nõudma aadlike ja vaimulikega võrdseid õigusi. 1787. ja 1788. aastal oli Prantsusmaal ikaldus, aga makse ei alandatud. Et kriisist üle saada, tahtis kuningas sundida ka aadlikud ja vaimulikud makse maksma. Selleks kutsus ta kokku generaalstaadid ehk Seisuste Esinduskogu. Seisuste esinduskogus olid esindatud kõik seisused. Kolmandast seisusest olid seal peamiselt kaupmehed, arstid ja advokaadid. Nad soovisid esinduskogus võrdset hääleõigust 1. ja 2. seisusega. Kui nad seda ei...
13. Millised vaenlased ründasid VIII- IX sajandil Frangi riiki? Vastus: Frangi riiki ründasid moslemid, viikingid ja ungarlased. 14. Miks kaotas riik oma tähtsuse Karolingide võimu lõpul? Vastus: Sest Karolingide kuningriigid ei suutnud ennast kaitsta rünnakute vastu. Sellepärast läksid inimesed aadlike ja piiskoppide juurde ning pakkusid oma teenimist ja toetust kaitse vastu. 15. Kes olid Otto I ja Hugues Capet? Milliste riikide loojad neist said? lk 30 Vastus: Otto I oli hertsog kes valiti kuningaks teiste kuningate seast, temast sai Saksa-Rooma keisririigi looja. Hugues Capet oli krahv kes valiti aadlike poolt kuningaks, temast sai Prantsuse kuningriigi looja. 2.ÜLESANNE Leia õige vastus. Jooni alla 1. Kuidas nimetati viikingeid Lääne- Euroopas? a) normaanideks b) normaalseteks c) normannideks 2. Kes hakkasid tavaliselt viikingiteks? Miks? a) vanemad pojad
Zirondiinid Prantsuse revolutsiooni mõõdukam tiib. Rojalist kuningavõimu pooldaja. Giljotiin masin, mis on mõeldud surmanuhtluse täideviimiseks giljotineerimise ehk giljotiini abil pea maharaiumisega. See on mehaaniline tapamasin, mis muutus omamoodi revolutsiooni sümboliks. Asutav kogu III seisuse poolt loodud Rahvuskogu, millega liitusid hiljem ka osa aadlike ja vaimulikke. Direktoorium Täidesaatev võimuorgan ehk valitsus, mille valis Seadusandlik Korpus. Louis Capet - 11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistatava Louis XVI, keda nüüd hüüti nimega kodanik Louis Capet. Napoleon - Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. 1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9
Frangi riigi pealinn Pariis Kaubateed jõge pidi: lihtsam ja odavam; võõrad maksid tolle Karolingide valitsemisajal linna tähtsus vähenes, kuna Karl Suur eelistas Aachenit IX saj lõpul viikingite rüüsteretked Kuningas Philippe II Auguste ajal (1180 1223) püstitati uued linnamüürid Ajaloolised sündmused 508 aastal, Clovis, Frankide kuningas tegi Pariisist oma riigi pealinna Vahepeal Prantsusmaa pealinn liikus põhja 987 aastal Capet, Pariisi krahv, sai Prantsusmaa kuningaks Pariis sai jälle pealinnaks Philippe Auguste valitsemisajal (11801223) 13.sajandil Pariis oli läänes kõige kõrgema populatsiooniga linn (umbes 200 000 inimest) ja kõige rikkam 15.sajandil inglased vallutasid Pariisi 16 aastaks Pariisi vapp Vapikiri FLUCTUAT NEC MERGITUR (õõtsub lainetel ega upu) 1268 aasta, kaupmeeste gild Arhitektuur Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri jm. kunstimälestite
Euroopast. 7. Kodaniku seadusandlus ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabadeks ning õiguselt võrdseteks." Õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanu rõhumise puhul. ,,mõte ja arvamuste vaba väljendamine on üks kõige kallihinnalisemaid õigusi." 8. Kuninga küsimus Liigne priiskamine ja maksude tõstmine muutis kuninga üha enam vihatumaks. Lõpuks 1792. Aastal arreteeriti kuningas Louis XVI ja temast sai kodanik Louis capet. Sellega oli Prantsusmaal kuningavõim kukutatud. 1793. Aasta mõisteti ta surma kui türann ja riigireetur. Kohtuotsus viidi täide giljotiiniga 21. Jaanuaril ja nüüdsest oli kogu monarhistlik Euroopa Prantsusmaga vaenujalal. 9. Vabariigi väljakuulutamine kutsuti kokku rahvuskonvent, kuhu kuulus 783 saadikut, et koostada uus põiseadus. 1792. Aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Monarhistid olid oma mõju kaotanud. Rahvuskonvent
saadikut) · Soo saadikud, kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda (435 saadikut) 5. Monarhia kukutamine ja vabariik a) 1792 10. aug vallutas jakobiinide õhutusel 20 000 relvastatud pariislast kuningalossi. (Louis VI vangistati ja jäeti võimust ilma). b) Rahvuskonvent (1792) uus rahvaesindus: · Kaotas kuningavõimu. · Vabariigi väljakuulutamine (22. sept 1792) · Kohtupidamisel Konvendis mõisteti Louis Capet (Louis XVI) surma ja ta hukati giljotiiniga mehaanilise tapamasinaga 21. jaanuar (?) 1793. c) Poliitilised jõud konvendis: Zirondiinid pooldasid nüüd vabariiki ja lugesid revolutsiooni lõppenuks (160 saadikut) Jakobiinid soovisid revolutsiooni jätkata Robespierre, Danton, Marat (200 saadikut) Soo (400 saadikut) 6. Jakobiinid võimul (1793-1794) a) Võimule tulek: · Siseriigis mässasid rojalistid kuningavõimu pooldajad.
Prantsuse revolutsioon Prantsuse kuningriik on kriisis Ühiskondlik Poliitiline Rahanduskriis Majanduskriis kriis kriis PINGED Väljapääsmatu Rahanduslik olukord Generaalstaatide Kokkukutsumine 1789 http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon_files/image002.jpg&imgrefurl=http://www.hot.ee /voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon.html&usg=__3CAIYXO iAJITz3VZJxeNTSbnKI=&h=452&w=575&sz=45&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=SDe_xyOsv7Nq7M:&tbnh=13 7&tbnw=186&prev=/images%3Fq%3Dprantsuse%2Brevolutsioon%26hl%3Det%26biw%3D1356%26bih %3D606%26gbv%3D2%26tbs %3Disch:1&itbs=1&iact=hc&vpx=133&vpy=79&dur=0&hovh=199&hovw=253&...
registreerimine • 1791 võeti Asutava Kogu poolt vastu põhiseadus – piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia; Seadusandlik Kogu (rojalistid, jakobiinid, „soo“) Kuninga vastased meeleolud tugevnevad • Kuninga põgenemiskatse, sidemed Prantsusmaa vaenlastega • August 1792 – kuningas arreteeriti • 22. september 1792 Prantsusmaa kuulutatakse vabariigiks, uus põhiseadus, Rahvuskonvent • 21. jaanuar 1793 kuningas, Louis XVI (Loius Capet) hukati giljotiini all. Jakobiinide diktatuur 1793-1794 • Revolutsiooni kõrgpunkt, vasakpoolsed võimul • Uus põhiseadus –rahva ülemvõim, vabariik • Kodanike võrdõiguslikkus • Talupoegade feodaalkoormised kaotati • Rahvapäästekomitee Danton • Prantsusmaa jaoks väga raske aeg- riigis ülestõusud • Keeruline välispoliitiline seisund – revolutsioonilised sõjad • Diktatuur -hukati üle 50.000 inimese Jakobiinide juhid • Robespierre
Louis II 879-82 Louis III 882-84 Carloman II 884-87 Charles II, the Fat 888-898 Eudes, Count of Paris 898-922 Charles III, the Simple 922-23 Robert 923-36 Rudolph, Duke of Burgundy 936-54 Louis IV 954-86 Lothair 986-87 Louis V, the Indolent Capetian Dynasty Hugh Capet 987-96 Robert II, the Pious 996-1031 Henry I 1031-60 Philip I, the Amorous 1060-1108 Louis VI, the Fat 1108-37 Louis VII, the Young 1137-80 Philip II Augustus 1180-1223 Louis VIII 1223-26 Louis IX (Saint Louis) 1226-70 Philip III, the Bold 1270-85 Philip IV, the Fair 1285-1314 Louis X, the Quarrelsome 1314-16
Gironde'i nimelisest kohast, sealt nimi zirondiinid. Nende toetajad olid suurkaupmehed ja manufaktuuriomanikud. Nende siht oli vabariik, mille ideaalid võetud antiikajast. Välismaale pagenud aadlikud tegid revolutsiooniga võitlemiseks 15 000 mehega armee. Prantsusmaa vastu valmistusid sõtta astuma Suurbritannia, Preisi Austria. 10. august 1792 Seadusandlik Kogu kõrvaldas kuninga troonilt, kutsus kokku Konvendi. Konvendi esimesel istungil kaotati kuningavõim. Louis Capet ( Louis XVI) anti kohtu alla tema ilmsiks tulnud salasepitsuste tõttu revolutsiooni vastu. Talle määrati surmanuhtlus. Louis XVI hukati 21. jaanuar 1793. Konvendi vasakus tiivas olid montanjaarid, kelle juhiks Robespierre. Tekkisid jakobiinid. Toitlusraskuste olukorras kehtestas Konvent 1793 vilja, jahu ja leiva maksimumhinna. Jakobiinide diktatuur 1792 lõi Konvent erakorralise võimuorgani Rahvapäästekomitee, kus olid jakobiinid.
• Prantsuse rahvas vihkas teda • Nõrk valitseja, kes ei suutnud midagi teha, tõstis makse ja viis riigi halba majanduslikku olukorda Vabariigi rahvaesindus Rahvuskonvent pidi otsustama, mis saab kukutatud kuningast. Mõõdukamad tuletasid meelde, et 1791. aasta konstitutsioon lubab kuningat karistada vaid ametist tagandamisega. Aga olukorras, kus revolutsioon oli hädaohtu sattunud, leidis rohkem toetust jakobiinide seisukoht, et kuningal ei saa olla mingeid eriõigusi ja kodanik Louis Capet tuleb riigireetmise eest kohtu alla anda. Kuninga salasepitsusi revolutsiooni vastu tõendas lossist leitud kirjavahetus emigrantidega. Rahvuskonvendis toimunud hääletusel pooldas 361 saadikut surmanuhtlust ja 360 saadikut muid karistusi. Žirondiinide üleskutse armuandmisele ei leidnud toetust. Olukorras, kus emigrandid ja välisriigid tegutsesid aktiivselt revolutsiooni tagasipööramise nimel, nähti kuningavõimu säilimises eksistentsiaalset ohtu. 21. jaanuaril 1793
Suur Prantsuse Revolutsioon Inglismaa toetas ka rahaliselt. 22 september 1792 kuulutati välja Prantsusmaa vabariik.Kungingas kaotas kuningatiitli,temast sai tavaline kodanik.Sai nimeks Louis Capet. Algas suur kuninga üle kohtupidamine, türannlus ,lliga kõrged maksud, head suhted Austriaga.Arvamused jagunesid kaheks,suur osa hääletas selle poolt,et kuningas on süüdi. Hakati välja mõtlema karistust. Kuningas mõisteti ühe poolthäälega 21. Jaanuar 1793 surma. Suvel algas Prantsusmaa sõjaline ebaedu, algas zirondiinide langus, süüdistati neid sellest,et ei suuda prantsusmaad võidule viia. Seda kasutasid ära jakobiinid. Robespierre,
1792 august Väljaastumine Pariisis, mille käigus vallutasid ligi 20 000 relvastatud pariislast kuningalossi. Louis XVI-lt võeti õigus välja anda seadust ning ta suleti koos perekonnaga vangikongi. Temast sai kodanik Louis Capet. kukutati kuningavõim. 22.september 1792 Rahvuskonvent (parlament uue nimega) kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Zirodiinid ja jakobiinid (Robespierre, Danton, Marat). 1793 jaanuar Avalik kohtupidamine kuninga üle 21
Ta alustas ka ooperi ja oratooriumi kirjutamist. Bach ja Beethooven olid tema kaks iidolit. Alates 1909. aastast sai tema treening professionaalsemaks ja kaks aastat õppis ta ka Zürichi konservatooriumis. Seal sai ta rohkem kontakti kaasaegse muusikaga ning avastas enda jaoks Richard Straussi ja Max Regeri muusika. 1911, noore 19 aastase mehena keeldus ta oma isa jälgedes käimast ning astus Pariisi Konservatooriumisse. Seal Honegger õppis Lucien Capet käe all viiulit ja André Gédalge õpetamisel kontrapunkti. 1915. aastal kutsuti Arthur Honegger mõneks kuuks Sveitsi piiri kaitsma, kuid kohe pärast seda jätkas oma õpinguid. Õppis kompositsiooni Widori klassis ning seejärel orkestrijuhtimist Vincent d'Indylt. 1918 lõpetas õpingud konservatooriumis saades teise astme kontrapunkti tunnistuse. Kuid see omas vähest tähtsust, sest Honegger oli juba loonud
Kõik Euroopa riigid olid mingites sõdases Prantsusmaa vastases koalitsioonis aga ainuke riik, kes oli igas koalitsioonis sees oli INGLISMAA. Peamine riik, kes ka teisi õhutas. Inglismaa kartis revolutsiooniliste ideede levikut. 1792 sept saavutatud võit oli Valmi lahingus ja Prantsusmaa suutis välja ajada Austria väed. See võimaldas 22. sep 1792 kuulutada välja Prantsuse Vabariigi. Kuningas kaotas oma tiitli ja ta nim tavaliseks Prantsusmaa kuningaks. Sai nimeks Louis Capet, sellepärast, et Capet-i suguvõsa sai kunangi võimule ja kehtestas absolutimi ja selle järgi siis nimi. Vabariigi välja kuulutamine oli teistele euroopa riikidele oluline samm. Prantsusmaal otsustati ka, et kuninga üle tuleb kohut pidada ja algas suur kuninga üle kohtu mõistmine. Süüks pandi, et oli reetnud Prantsusmaad, türanlus(kõrged maksud jne) ja mõttetutes asjades nagu vilja mitte kasvamine jne. Seadusandlikus kogus jagunesid arvamused kaheks
14.juuli 1789 Algasid ümberkorraldused riigis : 1.aadliseisus kaotati; 2.talupojad vabastati teotööst; 3.võrdsustati kõigi seisuste maksustamine; 4.kirikumaad riigistati. 1798 võeti vastu dokument ,, inimese ja kodanike õigustedeklaratsioon " Võeti vastu esimene põhiseadus, millega kehtestati piiratud monarhia, võim jagati seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. 1792 vallutati kuningaloss, kuningas arreteeriti ja vangistati. Kuningas Louis XVI st sai kodanik Louis Capet. SAADIKUT 745 jakobiinid soo monarhia pooldajad 136 435 264 15. peatükk 1792 kuulutati välja prantsuse vabariik. Jakopiinid nõudsid kuninga hukkamist. 21.jaanuaril 1793 algas kohtu pidamine ja kuningas hukati. Kuninga hukkamine viidi täide Pariisi keskväljakul.
tema perekonda. Selle ähvardusega taheti rahvast hirmutada kuid tulemus oli vastupidine manifest paljastas kuninga seotuse välisvaenlasega ning ööl vastu 10. augustit puhkes uus rahva ülestõus, mille käigus vallutati kuningaloss. Võitluses välisvaenlasega saavutasid Prantsuse väed võidu üle Preisi vägede ning seejärel tuli kokku Rahvuskonvent. Nende esimesel istungil võeti vastu otsus millega kaotati kuningavõim ja 21. jaanuar 1793 hukati kuningas Louis Capet [lui kape] süüdistatuna monarhistliku riigikorra pooldamises. Pärast ülestõusu loodi uus valitsus, mille ametlik nimi oli Ajutine Täitevnõukogu. Ilma hääletusteta andis Seadusandlik Kogu ametipostid tagasi endistele zirodiinidest ministritele, ka uued valitud ministrid olid enamasti zirodiinid. Seadusandliku Kogu ja ministrite kõrval oli pärast kuninga kukutamist tähtsaks võimuorganiks Pariisi kommuun, kes olid sankülottide otseselt valitud esindajad. 21
Rootslased Delaware jõe suudmes koloonia Uus- välisvaenlastega. Rootsi 1638 1792 otsustas Seadusandlik Kogu kuninga troonilt Prantslased P- ja L-Carolina kõrvaldada ja kutsuda kokku Rahvuskonvendi. Euroopast väljarändamise põhjused: 22.september 1792 Prantsuse I vabariik. Kullaotsijad, Seiklejad, Usuline tagakiusamine Kuninga uus nimi Louis Capet, hukati 21.jaanuar 1793. Majanduslikud põhjused: käsitöölised tööta, Rahvuskonvendis zirondiinid, jakobiinid ja Soo need, tarastamine kes kuhugi ei kuulunud, vahetasid kogu aeg pooli. Uued tingimused äritegevuseks, Kurjategijate 1793 loodi Rahvapäästekomitee, kus oli 12 liiget, väljasaatmine juhtroll Robespierre`l zirondiinide vangistamine.
koduarestis. 10. augustil 1792 rünnati kuningliku perekonna residentsi Tuileries'd ja Louis XVI oli sunnitud koos perekonnaga Rahvuskonvendi kaitset otsima. Alates 13. augustist loeti tema ja ta perekond ametlikult vangideks (algul Luxembourg'i palees, seejärel Temple'is) ja 21. septembril 1792 kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. 11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistatava Louis XVI (keda nüüd nimetati kodanik Louis Capet) üle. Ta mõisteti surma 16/17. detsembril häältega 361 : 360 (teistel andmetel 361 : 288, kuna 72 konvendi liiget puudusid). Ka Philippe Egalité (Orléans'i hertsog) hääletas kuninga surma poolt. Louis XVI suri väärikalt, olles andestanud oma vaenlastele. Oma viimase sõnana ütles Louis, et ta sureb süütuna, lootuses, et tema veri prantslastele õnne toob. Marie-Antoinette hukati 16. oktoobril 1793.
riigivõimuorganiks seadusandliku võimu eeskostja Seadusandlik Korpus. Nende seas olid 2 aktiivset ning äärmuslikku poliitilist jõudu. Ühed nendest, jakobiinid, pooldasid revolutsiooni jätku. Teised seevastu olid monarhia pooldajad. Nende vahele mahtus veel määratlemata osa soo. Nad olid kord ühe kord teise äärmuse toetajad. 1792. aastal vallutati kuningaloss ja pandi kuningas ja tema pere vangi. Kuningast tehti konadik nimega Louis Capet. Selle sündmusega kukutatigi kuningavõim. Riik vajas uut esindusorganit, seetõttu hakati ette valmistama uut rahvaesinduskogu. Selleks sai Rahvuskonvent. Rahvuskonvendi ülesandeks sai uue põhiseaduse välja töötamine ning kuna monarhia pooldajate tegevus hääbus kuulutas Rahvuskonvent 22. septembril 1792 Prantsusmaa vabariigiks. Kuninga saatuse küsimus tekitas endiselt probleemi. Jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist riigi reetmise pärast
" Selline oli kuninga käitumine hale, ning nõnda langes kroon. Isegi siis, kui kõik juba läbi oli, hoolitses mees vangistatult rohkem selle eest, et kõht täis oleks, kui oma au eest. Marie Antoinette tundis suurt häbi ja alandust. Kuid Louis XVI avaldas oma hukkamise eel äärmist mehelikkust ning käitus väga väljapeetult ning rahulikult. Ta läks sirge seljaga tapalava poole, kui tema oma naine ja laste ema jäi maha, saades endale uue nime lesk Capet. Kuid ega ka Marie Antoinette'i üksildus kaua kesta. Üsna peagi pidi ka tema võtma ette tee giljotiini alla. Täielikus haudvaikuses läbib tema pead ainult üks mõte: ,,Ainult veel viis minutit suremiseni ja siis surematus" Nõnda tegi Marie Antoinette oma viimased uhkelt lennukad sammud ilma igasuguse kõrvalise abita õhtukingades trepiastmetest üles. Ja nüüd ongi ta surematu. Ta kandub igavesti edasi ajaloos ja temast vändatakse filme ning kirjutatakse üha uusi ja uusi raamatuid
129 Gregorius VII õp. 128/171 Innocentuis III õp. 129/172 Otto I - oli Saksa kuningas alates 936 ja keiser alates 962. Ta võitis 955 Lechi lahingus ungarlasi, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele Friedrich Barbarossa õp. 129/131 Urbanus II õp. 130 William Vallutaja õp. 132 John Maata - oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv, John oli Richard Lõvisüdame (Richard I) noorem vend. Tõusis troonile pärast Richardi surma 1199 Huques Capet õp. 132 Richard Lõvisüda õp. 131 6. Ristisõdade põhjused ja tagajärjed. Kust olid pärit ristisõdijad? Õp. 130 7. Vaimulikud ordud . Mille poolest erinesid? Mis eesmärgil loodi ristisõdade ajal vaimulikud rüütliordud? Mille poolest erinesid kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Õp. 138/174-176 8. Millised ordud loodi? õp.138 9. Seleta mõisted: Trubaduur - oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik, viljeles
Usutõed seisavad aga teaduslikest kõrgemal ja neid polegi tarvis põhjendada. Katoliku kirik kuulutas hiljem Thomase õpetuse ainuõigeks ja tema enese pühakuks. Dante Keskaja kuulsaim poeet, ta oli itaallane. Elas aastail 1265-1321. Ta võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Firenze poliitilisest elust. Tema peateos on poeem ,, Jumalik komöödia ,,. Ta räägib seal kuidas ta koos Vergiliusega külastab põrgut ja puhastustuld ning jõuab lõpuks paradiisi. Hugues Capet Sai karolingide suguvõsa troonipärijaks, tema suguvõsa valdused asusid Kesk- ja Lõuna-Prantsusmaal. Philippe II Auguste Kuningavõim tugevnes tema valitsemis ajal, aastail 1180-1223. Ta suutis omale alluva territooriumi kasvatada kolmekordseks. Osavate poliitiliste trikkidega ning relvajõudu kasutades murdis kuningas oma vastaste võimu.Ta tegi suuri muudatusi maa valitsemises. Koolitati välja suurhulk osavaid ametnikke kes aitasid murda feodaalide vastupanu.
Aquino Thomas: Kuulsaim skolastik, Pariisi ülikooli proffessor, dominiiklane. Leidis, et pühakiri ja kreeka filosoofide vaated polegi vastuolus, üks räägib usutõdedest ja teised väljendavad teaduslikke tõdesid. Usutõed seisavad teaduslikest kõrgemal, neid polegi tarvis põhjendada. Katoliku kirik kuulutas ta õpetuse ainuõigeks ja tema pühakuks. Dante: Keskaja kuulsaimaks poeet. Võttis osa Firenza poliitilisest elust. Ta peateos on ,,Jumalik komöödia". Hugues Capet: Kapetingide suguvõsa esindaja. Lõpetas oma trooniletulekuga sõja kahe leeri vahel. Philippe II Auguste: Kuningas.1) Suutis kuninga domeeni kolmekordeeks kasvatada 2) Piiras suurfeodaalidevõimu 3) Määras ametisse ustavad, hästi koolitatud ametnikud. Louis IX Püha: Kuningas. 1) Püüdis ühendada Euroopa riike islamiusuliste türklaste vastu 2) Keelas duellid ja kodusõjad 3) Asutati Pariisi parlament 4) Asutati rahandusministeerium. Philippe IV Ilus: Kunigas
mis teebki põgenemiskatsed võimalikuks. · Preislaste ja austerlaste armeeshakkavad liikuma ning ajavad revolutsiooniväed esimese hoobiga laiali, rahvas muutub rahutuks. · Danton langetab otsuse, mille kohaselt septembri kolmel päeval ja ööl hukatakse vanglates kõik inimesed, kes vähegi kahtlased on. Selline saatus langeb osaks ka printsess de Lamballe'ile. · Kuningas saab hüüdnimeks Louis Viimane, hiljem Louis Capet. · Revolutsiooni juhid peavad õigeks Louis XVI poliitilist surma ka füüsiliselt korrata. · Kuningas eemaldatakse oma perekonnast ning peagi giljotineeritakse. Marie-Antoinette'ist saab lesk Capet. Marie-Antoinette üksinda · Leiutatakse viipekeelm et kuningannale valvsate komissaride kiuste igapäevaseid poliitika- ja sõjasündmusi teatada. · Toulan, üks Temple'i alalisi valvureid tahab Marie-Antoinette'i vabastada.
Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Monarhia kukutamine 3 Ühiskonnas ja Seadusandlikus Korpuses tugevnesid aina enam monarhiavastased meeleolud. 1792 puhkes Pariisis väljaastumine, mille käigus u 20 000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi. Kuningas arreteeriti ning Louis XVI-st sai kodanik Louis Capet. Sellega oli Prantsusmaal kuningavõim kukutatud. Vabariigi väljakuulutamine Pärast kuningavõimu kukutamist, hakati ette valmistama uue rahva esinduskogu Rahvuskonvendi kokkukutsumist. Nende eesmärgiks oli koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel jäid ülekaalu vabariigi pooldajad ning monarhistide mõju oli kadunud. 22. septembril 1792 kuulutas Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks.
revolutsiooni alguseks, jäi tema nagu ka enamuse kaasaegsete silmis suurema tähelepanuta- Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil 1791 põgeneda välismaale, kuid tabati, viidi Pariisi tagasi ja hoiti nüüdsest peale valve all, sisuliselt koduarestis. Kuningas eemaldati riigiasjadest kuni 14. septembrini. 11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistatava Louis XVI (keda nüüd nimetati kodanik Louis Capet) üle. Ta mõisteti surma. Pilet nr 3. 1. muitse-egiptuse usk ja surmajärgsus Muistsete egiptlaste tähtsaim jumal oli Amon-Ra. Egiptlased kujutasid jumalaid loomadena. Tähtsamad jumalad olid Thoth, Ra, Hathor, Anubis, Osiris, Isis ja Horos. Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Naised pidid jumalaid lõbustama
Abielude teel liitsid nad oma valdustele teisigi Prantsumaa piirkondi. Nii oli mõne aja pärast Inglise kuninga käes Prantsusmaal rohkem maid kui Prantsuse kuningal. Prantsuse kuningad tõi kriitilisest seisust välja Philippe II Auguste, kes sõlmis kindla liidu linnadega ja kasutas ära Inglise tüli alluvatega. Seega liitis ta osava diplomaatia ning võidukate lahingutega suure osa Inglise kuningate valdustest Prantsusmaal oma domeeniga. Prantsusmaa Hugues Capet Inglismaa William Vallutaja (Normandia hertsog) 8. Iseloomusta rüütliseisust ja nende eluolu (trubaduuride luule ja kangelaseeposed) Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Nii suur- kui ka väikefeodaale ühendas kuulumine sõjameheseisusesse. Kirik püüdis panna rüütleid teenima ristiusu ideaale. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli
linnade esindajad.talupoegi esindasid isndad. Parlamnet koosnes kahest kojast: ülemkoda(suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud), alamkoda(teised). Parlamnet tagas kõikide ühiskonnakihtide osaluse oluliste küs. arutamisel., generaalstaadid Prantsusmaal 1302. Kuningas philippe IV kutsus nad kokku, sest oli vaja maksude kehtestamiseks alamte nõusolekut. Kõik seisused hääletasid eraödi(aadlikud, linlased, vaimulikud). 7.Kapetingide dünastia rajamine §18Selle rajas Hugues Capet, kes sai troonile 987. a. Võim piirdus kuninga domeeniga.(Orleans ja Pariis), William Vallutaja ja Hastingsi lahing 1066Alguse sai tugev kuningavõim, kui Normandia hertsog William Vallutaja tungis Prantsusmaalt Inglismaale ja vallutas saare. Ta kehtestas seal feodaalkorra. 8.Feodaalsete kodusõdade(killustatuse )põhjused §19Vasalli kohustusedjärgida truudusevannet.
Alates 13. augustist loeti tema ja ta perekond ametlikult vangideks (algul Luxembourgi palees, seejärel Temple'is) ja 21. septembril 1792 kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Louis XVI ja Marie-Antoinette mõisteti riigireetmises süüdi ning nad giljotineeriti 1793. aastal.Neid süüdistati Prantsusmaa hävingus. Kuninga ja kuninganna hukkamine 1792.aasta augustis vallutatigi Versailles ja võeti vangi kuningas oma perega. Louis XVI-st sai kodanik nimega Louis Capet. Sellega oli kuningavõim Prantsusmaal kukutatud. 1793.aasta jaanuaris hakati pidama avalikku kohtupidamist. Kuningas mõisteti surma. 1793.aasta detsembris viidi kohtuotsus giljotiiniga täide. 14.oktoobril algab kohtuprotsess Marie-Antoinette vastu. Kui ta kohtusaali sisenes, olid inimesed sokeeritud: ta oli märgatavalt vananenud, kiduraks jäänud, väsinud ja murest vaevatud välimusega. Ainult kaks asja oli Marie-Antoinetteil veel siin ilmas teha jäänud:"ennast püstipäi
vabariiki, terrorit ja revolutsiooni jätkamist nad ei pooldanud, enamuse tõttu moodustasid nad ka valitsuse. Nende toetajaskonna moodustasid haritlased, rikas kodanlus, kapitalistliku majandussüsteemi pooldajad. Vasakpoolsed olid ka montanjaarid. Valitsus kuulutab ennetavalt sõja Austriale ja teistele Euroopa riikidele, kes temaga liitusid. 10. augustil 1792 algas Pariisis taas ülestõus, vallutati kuningaloss ja kuningas ise vangistati. Kuningast oli saanud kodanik nimega Louis Capet (mingi Bock). Veel samal õhtul kutsus Seadusandlik Kogu kokku uue rahvaesinduse Konvendi. 22. septembril 1792 kuulutatakse välja vabariik. Konvent pidi otsustama kuninga surmanuhtluse küsimuse. Iga saadik pidi isiklikult ja avalikult oma arvamuse välja ütlema. Otsus: kuningas tuleb hukata, seda ka tehti 21. jaanuaril 1793. Konventi kuulusid parempoolsed zirondiinid, kes ei pooldanud revolutsiooni jätkamist,
20. septembril suutis kindral Kellermann Valmy lahingus peatada Braunschweigi hertsogi pealetungi ning sundida teda pärast lahingut lahkuma. Võit oli küll kaheldava väärtusega kuid seda loetakse siiski revolutsioonilise Prantsusmaa saatuse pöördepunktiks, kuna esimest korda saavutati välilahingus võit vastaste üle. Samal päeval algas Pariisis aga ka vabariigi väljakuulutamise protsess, kuningas kuulutati troonilt kukutatuks ning hakkas kandma nime kodanik Louis Capet, 21. septmebril tuli kokku uus rahvaesinduskogu Konvent, kus zirondiinid ja montanjaarid olid tugevaimateks jõududeks. Seal otsustati lõplikult vabariigi kasuks ning 22. septembrist algas ka uus, vabariiklik ajaarvamine. Samas puhkes aga võimuvõitlus zirondiinide ja montanjaaride vahel, esimesed pooldasid laialdast demokraatiat, äärmusvasakpoolsed montanjaaride seast nõudsid aga koguni diktatuuri.
Kuninganna ei suutnud hüljata oma abikaasat ja jäi seega samuti Versailles'i. Hiljem mõistis Louis XVI, milline viga oli mitte lahkumine Versailles'st, kui selleks veel võimalus oli. Tema lahkumine oleks säästnud peret traagilistest juhtumistest järgmistel aastatel. Kuninga hukkamine 1792.aasta augustis vallutatigi Versailles ja võeti vangi kuningas oma perega. Louis XVI- st sai kodanik nimega Louis Capet. Sellega oli kuningavõim Prantsusmaal kukutatud. 1793.aasta jaanuaris hakati pidama avalikku kohtupidamist. Kuningas mõisteti ühe hääle enamusega surma. 1793.aasta detsembris viisi kohtuotsus giljotiiniga täide. Hukkamine Marie Antoinette ei paranenud oma abikaasa surmast kunagi. Tema tütre sõnul polnud tal enam lootust südames alles. Tal tekkisid igasugused terviseprobleemid. Marie Antoinette kutsuti kohtu ette 14
Valmy lahingus peatada Braunschweigi hertsogi pealetungi ning sundida teda pärast lahingut lahkuma. Võit oli küll kaheldava väärtusega (prantslasi hukkus rohkem kui nende vastaseid), kuid seda loetakse siiski revolutsioonilise Prantsusmaa saatuse pöördepunktiks, kuna esimest korda saavutati välilahingus võit vastaste üle. Samal päeval algas Pariisis aga ka vabariigi väljakuulutamise protsess, kuningas kuulutati troonilt kukutatuks ning hakkas kandma nime kodanik Louis Capet, 21. septmebril tuli kokku uus rahvaesinduskogu Konvent, kus zirondiinid ja montanjaarid olid tugevaimateks jõududeks. Seal otsustati lõplikult vabariigi kasuks ning 22. septembrist algas ka uus, vabariiklik ajaarvamine. Samas puhkes aga võimuvõitlus zirondiinide ja montanjaaride vahel, esimesed pooldasid laialdast demokraatiat (mis poleks küll laienenud naistele ega vaeseimatele, aga toonastele ühiskonna kandvatele jõududele), äärmusvasakpoolsed
Kuningad kutsusid tähtsamate küsimuste arutamiseks kokku generaalstaate ka edaspidi, kuid nende mõju riigiasjade otsustamisel jäi inglise parlamendiga võrreldes väiksemaks. Generaalstaatide eripära oli, et kõik esindatud seisused vaimulikud,aadlikud,linlasedkogunesid ja hääletasid eraldi. 8.Kapetingide dünastia rajamine * Dünastiale pani aluse Pariisi krahv Hugues Capet 987.a *Esimesed Kapetingid valitsesid otseselt vaid kuninga domeeni, mis ulatus Compiegne'ist Orleans'ini. Riik oli jagunenud paljudeks iseseisvateks üksusteksfeodaalne killustumus. Toetudes linnadele ja kirkule, hakkasid Kapetingid oma valdustes kuningavõimu kehtestama. Murranguline aeg Kapetingide võimu laienemises oli 12.saj. *William Vallutaja ja Hastingsi lahing 1066- W V tungis Prantsusmaalt Inglismaale, purustas lahingus Inglise kuninga väe ja alistas saare oma võimule
Juba kümneaastasena Kaukaasias viibides tundis ta kaasa vabadustarmastavatele mägilastele, kes kaitsesid oma kodukülasid Vene tsaariväe vastu. LERMONTOVl TÄDIPOJA AKIM SAN-GlREI MÄLESTUSED: ...Kõik me sõitsime 1825. a. sügisel Pjatigorskist Tarhanosse ja sestsaati on mul elavalt silme ees säravate mustade silmadega tõmmu Michel, seljas roheline jakk, otsaesise kohal hele salk, mis tema pigimustadest juustest järsult erines. Koolmeistriteks olid meie alatine saatja monsieur Capet, kongus ninaga pikk kuivetu prantslane, ja Türgist Venemaale põgenenud kreeklane. ..Michel oli meister sulalumest ilmatu suuri lumememmesid tegema; üldse oli talle kunstiandi heldelt jagatud: juba sel ajal tegi ta päris ilusaid akvarelle ja voolis värvilisest vahast terveid stseene; jänesejaht hurdakoertega, mida me vaid korra olime juhtunud nägema, tuli tal väga hästi välja... Kui
SAKSA TUNG ITTA · 11.saj toimus koloniseerimine · Keiser Lothar 1125.aastal · Kolmeväljasüsteem põllumaj. tehnika arend ning intensiivistumine · 14. sajand lõppes · Habsburgide dünastia 14.-15.sajand · Asustuse liigid: suurkülad, linnad, slaavi asulad ning asulad saksa õiguse alusel. · Kuni 19.sajandini jääb killustatuks PRANTSUSMAA · Bouvenie lahing PhilipInglismaa alad vallutati · Alus Kapetingide dünastiale Hugues Capet: lõpetas tülid kuningavõimu kohta · 1259. aastal Pariisi rahu · 14.-15 sajand Valoide' dünastia · 1302- generaalstaatid nö. Parlamendi võimuvõitlus kuningaga, Pariisi parlament tähendas kõhtuorganit · Kuningavõim tugevneb; absolutsimi tipp Päikesekuninga ajal INGLISMAA · William I Vallutaja e Guillaume · Tekib tsentraliseeritud riik · Richrard Lõvisüda · 1086- Salisbury truudusevanne · Clarendoni konstitutsioon
Tsentraalne juhtimine käib ühes keskuses. President elas pealinnas. Kõige suuremat vatsuseisu kuningavõimule tuli suurfeodaalitelt. Riiki hakati valitsema ametnike abil, kes olid kuningale ustavad. Ametnikest moodustus kuninga õukond. 987. Louis 5. suri, kes oli viimane Karoling. Pärijate puudumisega tekkis riigis segadus. Osa riigi vägevatest toetas troonikandjana Karolingide kõrvalharu esindajaid. Teised eelistasid kuningana näha Hugues Capet´i , kelle suguvõsa valdused asusid Kesk- ja Lääne Prantsusmaal ning kellele kuulusid ka Pariis ja Orleans. Võitlus kahe leeri vahel kestis aastaid ja lõppes Hugues Capet´i trooniletulekuga. Kes moodustas uue dünastia. Domeen kuningale kuuluv maavaldus. Suurem osa Prantsusmaa territooriumist oli Inglismaa kuninga valdus. Generaalstaadid seisuste esinduskogu, pidid kinnitama kuninga otsuseid. Kuningaid Prantsusmaalt Philippe 2. Augaste suurendas kolme kordselt oma domeeni
rahvas on kõrgem kui võim; õigus vastuastuda rõhumisele. Väga sarnane Ameerika deklaratsioonile. Kuninga kolimine Versailles'st Tuileries lossi - nõuti, et kun. oleks rahvaga koos naiste marss Versailles’sse- näljamarss Louis XVI ja konstitutsioon. Louis XVI kõrvaldati positisioonilt, kuid 16.juulil 1791 määrati tagasi, et saaks vastu võtta konstitustiooni. Võeti vastu konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik Korpus (Legislatiiv). Louis XVI kukutamine (Louis Capet). 1792 lõplik kukutamine. Mais saadeti laiali kun.ihukaitsevägi. Juunis tungis rahvas plaeesse. Talle tõmmatu pähe früügia müts. Kun.mängis mängu kaasa. 10.augustil tungis rahvas taas lossi võttes vangi kuninga koos perekonnaga- lõplikult kukutatud. Talle anti kodanikunimi Louis Capet. Sankülotid. Prantsuse revolutsiooni ajal kõige radikaalsemaid vabariigi pooldajaid. Olles lihtrahva hulgast pärit, kandsid nad pikki pükse, samas kui
a 3 Šveitsi kantonit- seda peetakse Šveitsi riigi alguseks PAAVSTIRIIK 13.saj oli paavstide suuraeg. 1302 valiti paavstiks Clemens V, kes valis asukohaks Avigoni. Paavstid jäid Avigoni kuni 1378.a. kõik paavstid olid siis prantslased. See tekitas rahulolematust, nõuti, et paavst naaseks Rooma. Paavstiriigis valitses segadus. Võimu taotles mitu rikast suguvõsa. PRANTSUSMAA 987.a lõppes Karolingide valitsemine. Feodaalide poolt valiti uueks kuningaks Hugues Capet- pani aluse Capetingide dünastiale. Capetingide valitsemise ajal oli kuninga võim väga väike, feodaalid iseseisvad. Ajapikku hakkas kuningate võim tugevnema. Kuningate liitlasteks said linnad. - Philippe IV Ilusa ajal tugevnes kuningavõim veelgi. Nõudis vaimulikelt maksude maksmist. 1302- kutsus kokku generaalstaadid (seisuste kogu), kes andisid kuningale nõu ja ka õiguse raha küsida. Inglismaa parlament (1265)- mõjukam kui generaalstaadid.
Tugeva keskvõimuga riigi kujunemine Prantsusmaal Aastal 843 jagati Frangi riik Verduni lepinguga kolmeks Karl suure pojapoegade vahel. Aastla 987 suri kuningas Louis V, kes oli viimane Karolingide suguvõsa esindaja, ilma et tal oleks olnud järglasi. Pärijate puudumisel tekitas riigis segadust, sest osa riigi juhtidest toetas Karolingide kõrvalharu esindajaid ja teised eelistasid kuningana Hugues Capet´d. Võitlus kahe leeri vahel kestis aastaid, kui lõpuks sai troonile Hugues Capet. Kapetingidest kuningatel oli algul võimu uskumatult vähe, sest suurfeodaalide maavaldused ja võim ületasid kuninga oma tunduvalt. Kuninga katsed ennast maksma panna tekitasid feodaalidega tülisid ja olukorda muutis keeruliseks see, et Normandia kuulus Inglise kuningale, mis pingestas suhteid Inglismaaga. Siiski suudeti tänu tugevatele kuningatele taastada Prantsusmaa terviklikkus. Eriti tugevdas kuningavõimu Philippe II Auguste. Ta suutis endale alluvat territooriumi
koduarestis. 10. augustil 1792 rünnati kuningliku perekonna residentsi Tuileries'd ja Louis XVI oli sunnitud koos perekonnaga Rahvuskonvendi kaitset otsima. Alates 13. augustist loeti tema ja ta perekond ametlikult vangideks (algul Luxembourg'i palees, seejärel Temple'is) ja 21. septembril 1792 kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. 11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistatava Louis XVI (keda nüüd nimetati kodanik Louis Capet) üle. Ta mõisteti surma 16/17. detsembril häältega 361 : 360 (teistel andmetel 361 : 288, kuna 72 konvendi liiget puudusid). Ka Philippe Egalité (Orléans'i hertsog) hääletas kuninga surma poolt. Louis XVI suri väärikalt, olles andestanud oma vaenlastele. Oma viimase sõnana ütles Louis, et ta sureb süütuna, lootuses, et tema veri prantslastele õnne toob. Marie-Antoinette hukati 16. oktoobril 1793. Louis XVI Charles I Charles I (19. november 1600 30
Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus
annaabi.ee 
