struktuur oli niisugune, et nimetatud suurriigid said oma otsuseid läbi viia ainult üksmeelselt Kolmanda Saksamaa vastu tegutsedes. Saksa Liit omandaski Euroopa tasakaalus võtmerolli: ligikaudu 40 Saksa riiki olid omavahel liidus nõnda, et nad olid koos liiga nõrgad väljapoole suunatud sõjalisteks rünnakuteks, samas aga piisavalt tugevad selleks, et end kaitsta Prantsusmaa või Venemaa vastu. Legitiimsus: Legitiimsuse ehk seaduslikkuse põhimõte, seaduslikkus. Talleyrand rõhutas igati valitsejate legitiimsust, mis tähendas revolutsioonieelsete dünastiate võimu taastamist Bourbonidest alates. Eranditeks, mida ei taastatud, olid ainult SakasRooma Keisririiki ja Rootsis Gustav IV Adolfi võim. Restitutsioon: Restitutsiooni all mõisteti varasema valitsejasuguvõsa tagasipöördumist troonile. Restitutsiooniprintsiipidest lähtudes taastati Bourbonide dünastia Hispaanias ja vanad valitsejasuguvõsad said uuesti võimule enamikus Itaalia
) · Jakobiinide diktatuuri üks teostajaid, Rahvapäästekomitee juht- · Prantsuse vabariigi esimene konsul- · Inglise-Hispaania ühendlaevastiku juht Trafalgari lahingus- · Vene vägede ülemjuhataja Napoleoni Venemaa-sõjakäigu ajal- · Prantsusmaa välisminister Viini kongressi ajal- · Austria välisminister, Viini kongressi peamisi organiseerijaid- · Inglismaa välispoliitika kauaaegne juht, 1855-1865 ka peaminister- (Palmerston, Talleyrand, Nelson, Robespierre, Metternich, Kutuzov, Napoleon)
konsuliks • 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks – võrdsus seaduste ees • 1804 – Napoleon kuulutab end keisriks • 1806 – kontinentaalblokaad • 1812 – sõjakäik Venemaale • 6. apr 1814 – Napoleon loobub troonist • 1815 – 100 päeva Viini kongress I • sept 1814 – juuni 1815 • Venemaa – Aleksander I • Austria – K. L. W. von Metternich • Preisimaa – K. A. von Hardenberg • Suurbritaania – R. S. Castlereagh • Prantsusmaa – Ch. M. de Talleyrand Viini kongress II • legitiimsus – Bourbonid võimule Prantsusmaal ja Hispaanias, Habsburgidele osa Itaaliast, Paavstiriigi ja Šveitsi taastamine, Saksa- Rooma keisririiki ja Poolat ei taastatud, Rootsis uus dünastia • julgeolek – puhverriigid Prantsusmaa ümber: Madalmaade kuningriik, Šveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid Viini kongress III • tasakaal – Inglismaale Küpros, Malta ja kolooniad, Saksamaa jäi
1789 4 mai- kogunesid generaalstaadid. 17 juuni- kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks. 27 juuni- kuninga käsu liitusid ka teised seisused rahvuskoguga. 9 juuli- rahvuskogu kuulutas end asutavaks koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14 juuli- rahvas vallutas pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse rev. Alguseks. 4 august- kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta 16 august- vastu võeti ,, inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja asutav kogu ,,kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks 1789-91- kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20 juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'i ära ning toodi pariisi tagasi. (varennes'i kriis) 17 juuli- tulistamine Marsi...
Vallutatakse Bastille'. Loodi uued kohalikud haldusorganid minitsiipaliteedid ja Pariisi omavalitsus Pariisi kommuun. Asutava kogu tegevus: 4. 08. 1789. mitmed saadikud loobusid oma eesõigustest, otsustati kaotada kõik feodaalkoormised ja kirikumaksud (s.h kümnis) 26. 08. 1789. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" inimesed vabad, omand puutumatu. Nov. 1789. (piiskop Talleyrand ettepanekul) hakati riigistama kirikumaid. 1790. administratiivreform senine haldussüsteem asendati regioonide ja kommuunide omaga( püsib tänapäevani), kaotati aadliseisus (keelati aadlivapid,-tiitlid). 3. 09. 1791. Asutav Kogu võttis vastu esimese konstitutsiooni, täidesaatva võimu pea endiselt kuningas, seadusandliku võimusai Seadusandlik Kogu (valitakse). 1 Generaalstaadid seisuste esindused
Metternichil on suur roll ka Viini kongressi järgsel ajastul rahvusvahelise süsteemi juhtimisel ja Püha Liidu soovide tõlgendamisel. Tänu erakordsele diplomaatilisele osavusele oskas ta diplomaatia põhitõdesid ümber sõnastada igapäevasteks välispoliitilisteks printsiipideks. · Preisimaa kuningat esindas vürst von Hardenberg. · Prantsusmaa äsja taastatud kuningakoda esindas Talleyrand. · Suurbritannia delegatsiooni juhiks oli välisasjade riigisekretär lord Castlereagh. · Venemaad esindas tsaar Aleksander I isiklikult. Viini Kongressi eesmärk oli pärast Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdadest põhjustatud segadusi taastada jõudude tasakaal ja vähendada jõhkrat toetumist toorele jõule, samas ka muuta mõõdukamaks riikide rahvusvahelist käitumist kõlbeliste ja seaduslike kohustustega. Peamist osa etendasid Venemaa, Inglismaa ja Austria
Et Suure Prantsuse revolutsiooni eelse vanat korda taastada Prantsusmaal ja mujal Euroopas, revolutsioonieelsete dünastiate võimu taastada ning varasema valitsejasuguvõsa tagasipöördumist teostada, toimus 1815. aastal Viini kongress. Kongress korraldati ballide varjus ning võitnud riikide valitsejatest osales läbirääkimistel vaid Aleksander I, Klemens Lothar Wenzel von Metternich, Karl August von Hardenberg, Robert Stewart Castlereagh ja Charles Maurice de Talleyrand. Viini kongressi põhieesmärkide elluviimist takistasid eelkõige võitjate auahned taotlused ja seoses sellega tekkinud omavahelised vastuolud. Kongressi lõppakt tähendas teglikult Euroopa jagamist võitjate huvides. Üheks tüliküsimuseks sai Poola, mis oli jagatud ja millele pretendeeris eriti Venemaa. Viini kongress andiski suurema osa vaidlusalusest maast Poola kuningriigi nime all Venemaale. Lääne-Poola anti Preisile, Kagu-Poola Austriale, kunagisest
Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaassõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud aga läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaa ja tema liitlaste esindusi. Saksamaa esindajad kutsuti kohale alles aprilli lõpul, et anda neile üle rahutingimused, mis esitati talle kõigi võitjate nimel ühiselt. Viinis 1815 oli Prantsusmaa välisminister Talleyrand kaotaja Prantsusmaa huvides osavalt ära kasutanud võitjate vahelised vastuolud. Pariisis 1919 jäi sakslastel see võimalus ära. Rahuleping Saksamaaga allkirjastati 28. juunil 1919 Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingule järgnesid rahulepingud Saksamaa liitlastega. Need lepingud moodustasid süsteemi, millega võitjad püüdsid kinnistada kaotajate sõltuva, allutatud seisundi.
aega. Võeti vastu: 1) Tasakaalu põhimõte, pidid kõik Euroopa suurrigid säilitama võrde sõjalise võimsuse. 2) Legitiimsuse e. Seaduslikkuse põhimõte, sellega taastati vanade valisejate tünastiati võim Euroopas. Restauratsioon. 3) Julgeoleku põhimõte, Prantsusmaa ümbritseti puhvelriikidega ( väiksed riigid,et Prantsusmaa ei saaks Euroopat vallutada). Selle põhimõtte tõttu ei ühendatud Saksamaad ühtseks riigiks. Talleyrand, osales Viini kongressil,suutis päästa Prantsusmaa kõige hullemast.Suurepärane diplomaat. (6. Mai töö Prantsuse revolutsioon, Napoleon,Viini kongress, Rahvaste vabadusvõitlus) Tagurluse aeg: üritati pärisorjust taasatada, inimõiguste mahasurumine, keelustati inimeste osalemist poliitikas.Tekkis rahvaste vabadusvõitlus: 20 saj. Tekkisid vabadusliikumised, 1820, 30 aastatel Saksamaal , Itaalias, Kreekas, Hispaanias. Saksamaal, Itaalias oli eesmärgiks ühtse riigi moodustamine
SPRi väärtuste ja valgustuse levik inime ja kodanikuõigused, absolutismi ja vana korra lõplik lammutamine, üldine sõjaväekohustus. Viini kongress Kokkukutsumise põhjused: et jagada territooriumid, et mõelda välja süsteem, mis tagaks, et midagi sellist enam ei juhtuks. Peamised otsustajad: Venemaa, Austria, Preisimaa, GB. Enim otsuseid mõjutanud isikud: Aleksander I, Metternich, Hardenberg, Castlereagh, Talleyrand. Riigid, kelle jaoks lõppes halvasti: Poola, Soome, Rumeenia, Saksamaa, Itaalia. Riigid, kelle jaoks lõppes hästi: Preisimaa, Venemaa, Prantsusmaa, Austria. Legitiimsuspõhimõte: tuli taastada dpnastiate võim, va Rootsi ja Saksamaa. Julgeolekupõhimõte: Pr ümber tuli moodustada puhverriikide tsoon, et takistada Pr laienemispüüdlusi. Tasakaalupõhimõte: luua mandril tasakaal Euroopa suurvõimude vahel.
seda verejanulisemaks muutus ka Marat, kutsudes juba 1791. aastal rahvast üles tapma kuningat ja tuhandeid teisi eliidi esindajaid. Oktoobris 1789 toimus toidupuuduse kuulujutust ajendatud Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva retk Versailles' lossi, mille tagajärjel sunniti kuningas kolima Pariisi kesklinna, Tuileries' lossi. Kuninga kaitseüksusteks pidid järgnevalt olema Rahvuskaardi väeosad. Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi finantsseisu parandamiseks riigistada kirikumaad. Novembris kiideti tema ettepanek ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja
põhiseaduse. 14. juuli- rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august- Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august- Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20. juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'is ära ning toodi Pariisi tagasi (Varennes'i kriis). 17. juuli- tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3. september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus
KORDAMINE TURGOT Rahanduspea kontrolör, suure Prantsuse võla välja tulemiseks: *Kaotada kõik senised feodaalide privileegid *Kaotada tsunftid *Maksustada aadli ja kiriku *Vabaks vilja- ja leivakaubandus Halva viljasaagi tulemusena saadeti ta erru. NECKER uus rahandus kontrolör, 1776. aastast. Tema reformid: *Õukonna pealt kokkuhoida *Laenamine * 5. mai 1789 generaaltaatide kokkukutsumine. Kehtestada üleriigiline maamaks. DANTON revolutsiooni üks juht, kelle eestvedamisel kõlasid 10. augustil Pariisi häirekellad, puhkes rahvaülestõus, mille käigus vallutati kuningaloss. Kuningas kõrvaldati troonilt. ROBESPIERRE montanjaaride tunnustatud juht, 1793 moodustati diktatuur, mille tähtsaima organi Rahvapäästekomitee juht oli ta, saadeti giljotiini alla. TALLEYRAND piiskop, kelle ettepanekul võõrandati kirikuvarad. NAPOLEON 18. brümääri riigipöörde järe...
14. juuli rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 178991 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20. juuni kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'is ära ning toodi Pariisi tagasi (Varennes'i kriis). 17. juuli tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3. september kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus
13. Prantsusmaal nimetati kalviniste hugenottideks ja neid kiusati taga. o 14. Esimene eestikeelne raamat trükiti seoses reformatsiooniga 1525.a. 15. Päikesekuningas veetis päevas 8-10 tundi valitsemisasjadega tegeledes. 16. Restauratsioon tähendab kukutatud dünastia võimu taastamist. o 17. „Õiguste bill“ on dokument, millega kehtestati parlamentalism Inglismaal. 18. Poola riik oli uusajal jagatud Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel. o 19. Talleyrand oli Napoleoni välisminister. o 20. Tööstuslik pööre sai 17. sajandil alguse Inglismaal o 21) Venemaa vallutas Soome 1809.aastal. 22) Itaalia ühendamine sai teoks 1870.aastal. 23) Viini kongressi kutsus kokku Austria kantsler O.v.Bismarck o 24) Saksamaa ühendajaks sai 19.sajandil Preisimaa. 25) Abolitsionistid olid orjuse vastased USA-s. 26) Viini kongressi lõppaktiga sai Inglismaa endale Malta ja Tšeiloni.
üles kõike hävitama ja purustama ning mida radikaalsemaks muudatused läksid, seda verejanulisemaks muutus ka Marat, kutsudes juba 1791. aastal rahvast üles tapma kuningat ja tuhandeid teisi eliidi esindajaid. Oktoobris 1789 toimus toidupuuduse kuulujutust ajendatud Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva retk Versailles' lossi, mille tagajärjel sunniti kuningas kolima Pariisi kesklinna. Kuninga kaitseüksusteks pidid järgnevalt olema Rahvuskaardi väeosad. Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi finantsseisu parandamiseks riigistada kirikumaad. Novembris kiideti tema ettepanek ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, mis toodi välja põhiseaduses, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani ning kaotati ka aadliseisus. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn
Eriti agar oli Hollandist välja aetud Klootz, kes jutlustas ülemaailmsest revolutsioonist ja kutsus ülemaailmset vabariiki looma. Danton ja zirondiinid piirdusid siiski Prantsusmaa ,,loomulike piiridega". Vaenulike riikide tülliajamine ei õnnestunud. Peale monarhia kukutamist katkestas enamik riike diplomaatilised suhted Prantsusmaaga. Erandiks olid USA, Sveits ja Rootsi. Mitmesugused katsed luua kontakte Inglismaa parlamentaarse opositsiooniga suurt edu ei toonud. Talleyrand käis kaks korda Londonis, aga ministrite jutule ta ei pääsenud. Peale Louis XVI hukkamist 21.01 1793 kadus igasugune võimalus Prantsusmaa vastase koalitsiooni lõhkumiseks. Prantsusmaa vastase koalitsiooni hingeks sai William Pitt. Peale kuninga tapmist saadeti Prantsusmaa asjur Londonist välja. Zirondiinid ja Danton olid veel vaimustuses Belgia vallutamisest. Nad uskusid, et Inglismaal võidab Pitti vastane koalitsioon.
tähtusega mõistmaks egiptlaste kirja · ta oli ,,töönarkomaan" läks magama õhtul kell 10, tõusis üles öösel kell 2, töötas kuni 5 ning tõusis üles kell 7 hommikul. 4. Viini kongress: mida otsustati, miks jäi seal loodud rahvusvaheliste suhte süsteem püsima peaaegu 100 aastaks? Viini kongress tuli kokku 1814.a. septembris. Keskset rolli etendasid võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Aga Prantsusmaa välisminister Talleyrand suutis oskusliku diplomaadina oma riigi huve edukalt kaitsta. Sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal Euroopas. Territooriumite jagamine: · Venemaa Soome, osa Poola aladest, Bessaraabia · Inglismaa Malta, Kapimaa Lõuna-Aafrikas, Tseilon Kagu-Aasias · Austria Lombardia ja Veneetsia Itaalias, Galiitsia Ukrainas · Preisimaa Reini ja Vestfaali provintsid, Põhja-Saksamaa Saksamaa-küsimuse kas uus ühendatud Saksamaa? Saksa ala konsolideeriti, seda ühendamata
Psühholoogia alused Taju: · Apertseptsiooni (taju sõltumine inimese varasematest kogemustest, psüühilisest seisundist) üks tegureid on sisendus, eriti laste puhul. Sisenud on võimeline tungima apertseptiivsete tegurite süsteemi, seda muutma. Apet. annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab teatud suhet tajutavasse. Tegemist on taju enda muutustega või hoopis tajutud materjalist mingi osa valikulise salvestamisega lühimällu. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. Viimane on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil-meeleoust, aktiveeritusest, ootustest- ja on valdav. · Apertseptiivsed tegurid toetuvad oma mõjus eelkõige taju valivuse ja mõtestatuse mehhanismide töö. · Taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemade kokkupuutest, alles seejärel huvi millegi vastu.Katseid vilumuste, ebaedu, emotsioonide, huvide, soo, temperamendi, hoiak...
14. juuli rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20. juuni kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'is ära ning toodi Pariisi tagasi (Varennes'i kriis). 17. juuli tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3
1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist. uusajal - Hakati eelistama linnaelu maaelule. Tekkisid suured linnad, kus elanike arv oli miljonites ning kus asusid ka vabrikud. Muutus ka riikide valitsemiskorrad näiteks tekkisid absolutistlikud ning parlamentaarsed riigid. Samuti toimus ka muutus kodanlikus perekonnamudelis. Abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust, varem oli selleks mehe(harva ka naise) kõrge seisus ning hea majanduslik olukord. Riik leidis ka kasusaamise võimalusi, tehes seadusi, mille alusel kuulutas osasid toodete/teenustepakkujaid monopoliks ning lasi neil hinnad kõrgeks ajada, mille arvelt teenisid nad ka maksudelt rohkem raha. Enam ei peetud tähtsaks ka seda, mis seisusesse keegi kuulub, pürgiti võrdsuse poole. Inimestele anti ka võimalus saada haridust ning käia kirikus, kus räägitakse emakeeles, mitte ladina keeles, millest enamus aru ei saanud. Para...
8.3 Juustude kuningas Brie de Meaux Brie de Meaux on tõeline aadlike ja gurmaanide juust. Seda on nimetatud ka ,,juustude kuningaks" või "kuningate juustuks". Brie juust on läbi ajaloo kõrges hinnas olnud, seda on kiitnud nii kroonitud pead kui ka lihtsamat sorti inimesed. Samas võib öelda, et see juustusort on oma kuulsuse võlgu ühele mehele. 1814.aasta Viini kongressil tõstatus küsimus, millisel maal valmistatakse kõige paremat ja peenemat juustu. Prantslane Talleyrand soovitas teha võistluse eri riikide juustusortide vahel ning Brie de Meaux võitis selle mäekõrguselt. Juustusordi nimi on alates 1980.aasta augustist AOC (Appellation d'Origine Contrôlée) staatusega ehk patenteeritud. See päris ehtne originaaljuust pärineb Pariisi läänepoolsest lähiümbrusest, provintsidest Seine-et-Marne ja Ile-de-France, ning on valmistatud pastöriseerimata lehmapiimast. Selleks, et valmiks üks Brie de Meaux juust, on tarvis koguni 25 liitrit piima.
Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõ...
Mustad kandsid munga- v nunnarüüd, mis oli enamasti must. See oli vaimulik seisus kitsamas mõttes-inimesed, kes olid eraldatud ilmalikust ühiskonnast. Valgeteks nim vaimulikke, kes ei olnud mungad ega nunnad-enamasti olid nad ametis kogudusevaimulikena, aga ka kõrgematel kiriklikel ametikohtadel. Kirik ja revolutsioon: 9.07.1789 nim Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. Veidi hiljem otsustati kaotada kirkukümnis, mis omakorda aitas talupoegi liita revolutsiooniga. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kiriku varanduste võõrandamiseks. Kiriku võõrandatud varandusest said nn rahvuslikud varandused, millest põhiosa moodustas maa. Kirikumaid kattevarjuna kasut lasti välja assignaate-riigivõlapabereid, mille pealt oli lubatud maksta 5% intresse aastas. Kirik ja kontrrevolutsioon: Tunnistati ainult kodanlikku abielu, kiriklik laulatus jäi igaühe eraasjaks, suleti enamus kloostreid, vähendati vaimulike arvu, vaimulikele
Michael Andreas Barclay de Tolly - Eestist pärit balti aadlik, VM sõjaminister, 1.Läänearmee juhataja Mihhail Kutuzov - VM armee ülemjuhataja. Purustas Suure Armee VM’l. Metternich - Viini Kongressi peaorganisaator, Aut välisminister. Schwarzenberg - juhtis liitlaste vägesid Rahvaste Lahingus. Louis XVIII - sai Pra kuningaks peale Napoleoni Elbale saatmist, Louis XVI vend. Talleyrand - Pra välisminister, väga osav diplomaat. Kauples Viini Kongressi ajal Pra’le välja mitmeid järeleandmisi. Ludwig van Beethoven - juhatas Viini Kongressi ajal pidulikul kontserdil orkestrit. Hendla enda versioon Viini kongressist: Viini kongress (okt.1814-juuni 1815) ja kongressi diplomaatia algus. Peale Napoleoni alistamist jätkusid vastuolud liitlaste vahel. Kardeti Aleksander I Venemaad kui sõjaliselt tugevamat riiki
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess).Kuulsaks saanud oma naiivse ja rumala mõttemaailma pärast. Nõudis palju raha oma kleitidele jne. Kuningapere rikkusele vastandus ÜLIM vaesus Prantsusmaa rahva seas. Pärisorjus oli mõnel pool olemas ja seega halvenes olukord. Tekkisid rahutused, mis suudeti küll maha suruda, kuid ei toonud mingit lahendust probleemidele. Viimane piis...
Kaotati tsunftisundlus, eeldus tööstuse arengul. Rahvustunne tõusis. 12 13 25.03.08 Viini Kongress 1814-1815 Pandi paika Euroopa poliitiline korraldus pärast Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdu. Kohal oli enamus tollaste riikide juhte. Reaalselt sõnaõigust oli viiel riigil: Inglismaa, Venemaa, Preisimaa, Austria, Prantsusmaa. Prantsusmaa huvide eest seisis tollane välisminister Talleyrand. Ta oli olnud tegev ka kuninga ajal, oli ühe piirkonna piiskop, läks revolutsiooniga kaasa, Napoleoni ajal oli ka välisminister. Tänu temale oligi Prantsusmaa otsustajate seas. Poliitiline süsteem kandis nimena kas Metternichi süsteem või Viini Kongressi süsteem. On kasutatud ka nime Euroopa Kontsert. See süsteem jäi kestma kuni sajandi keskpaigani, kuni Krimmi sõjani (1853-1856). Idee oli taastada Lähtuti kolmest põhimõttest: 1
presidendil just selline õigus, Prantsusmaal, USA-s, Venemaal jm. aga vetoõigus.). Alguses olid Asutavas Kogus ülekaalus kuninga vetoõiguse pooldajad, kes koondusid oivalise oraatori krahv Mirabeau ümber, kuid Mirabeau’l halvenes tervis ja 12. aprillil 1791 ta suri. Kahe aasta eest valminud Püha Geneviève’i kirikus peatati jumalateenistus ja sinna paigutati kirst Mirabeau põrmuga. Kogu rahvas leinas oma suurt poega. Selline on Pariisi Panthéoni saamislugu. 15 Talleyrand [talej´ra(n)]-Périgord [peri´goor], Charles Maurice de (1754-1838) – Autuni piiskop, esindas Generaalstaatides vaimulikke; Asutavas Kogus pani ette “anda rahva käsutusse” kirikute ja kloostrite varad ning lahutada kirik riigist; füüsilise puudega (ta lonkas), kuid targa ja kavala poliitikuna sai ta Direktooriumi ajal välisministriks; osales 18. brümeeri riigipöördes; jäi välisministriks ka Napoléoni ajal; jäi selleks ka peale Napoleoni tagandamist 1815.a.; tema
14.juulil 1789.a. vallutas lihtrahvas Bastille kindlusvangla Pariisis, seda sündmust loetakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks. Tänapäeval on 14.juuli Prantsusmaa rahvuspüha. Bastille vangla lammutati, üle kogu maa algas aadlike ja vaimulike vastane mäss. Aadel ja vaimulikud põgenesid vägivalla eest naabermaadesse (Belgia jt.), kus hakkasid organiseerima vastutegevust. Suure Prantsuse revolutsiooni eelset aega on nimetatud vana korra ajaks. Talleyrand on kõrgvaimulike elu vana korra ajal iseloomustanud kui "magusat elu". 9 Suure Prantsuse revolutsiooni ajal muutus elu Prantsusmaal väga olulisel määral. Kaotati seisused ja nende eesõigused, võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis lubas inimõigusi ja vabadusi, õigust omandile ja julgeolekule, vastupanu rõhumisele, mõttevabadust. Rõhutati eraomandi puutumatust. 1792.a
ja purustama ning mida radikaalsemaks muudatused läksid, seda verejanulisemaks muutus ka Marat, kutsudes juba 1791. aastal rahvast üles tapma kuningat ja tuhandeid teisi eliidi esindajaid. Oktoobris 1789 toimus toidupuuduse kuulujutust ajendatud Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva retk Versailles' lossi, mille tagajärjel sunniti kuningas kolima Pariisi kesklinna, Tullieres'i lossi. Kuninga kaitseüksusteks pidid järgnevalt olema Rahvuskaardi väeosad. Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi finantsseisu parandamiseks riigistada kirikumaad. Novembris kiideti tema ettepanek ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac René
Septembrist 1814 kuni juunini 1815 toimus Austria pealinnas Viinis rahvusvaheline kongress Euroopa korrastamiseks ning riiklike piiride kindlaksmääramiseks. · Tähtsamad osavõtjad olid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa · Esindajaid oli kokku 216, kõigist Euroopa riikidest peale Türgi · Peaorganisaatoriks ja esimeheks oli Austria välisminister vürst Metternich · Prantsusmaa päästis kõige hullemast pikaaegne välisminister ja osav diplomaat Talleyrand · Viini kongressi on rikkalike pidustuste tõttu nimetatud ka "tantsivaks kongressiks" · Töö käigus tuli lahendada väga tõsiseid vastuolusid võitjariikide vahel · Tülid "jahutas" ühine vaenlane, Elba saarelt tagasi tulnud Napoleon, kelle vastu ühiselt sõtta mindi · Uue poliitilise korralduse määramisel lähtuti järgmistest põhimõtetest: o legitiimsus e seaduslikkus (eesmärk taastada enne 1789. a-t valitsenud dünastiate võim ja valdused)
presidendil just selline õigus, Prantsusmaal, USA-s, Venemaal jm. aga vetoõigus.). Alguses olid Asutavas Kogus ülekaalus kuninga vetoõiguse pooldajad, kes koondusid oivalise oraatori krahv Mirabeau ümber, kuid Mirabeau'l halvenes tervis ja 12. aprillil 1791 ta suri. Kahe aasta eest valminud Püha Geneviève'i kirikus peatati jumalateenistus ja sinna paigutati kirst Mirabeau põrmuga. Kogu rahvas leinas oma suurt poega. Selline on Pariisi Panthéoni saamislugu. 15 Talleyrand [talej´ra(n)]-Périgord [peri´goor], Charles Maurice de (1754-1838) Autuni piiskop, esindas Generaalstaatides vaimulikke; Asutavas Kogus pani ette "anda rahva käsutusse" kirikute ja kloostrite varad ning lahutada kirik riigist; füüsilise puudega (ta lonkas), kuid targa ja kavala poliitikuna sai ta Direktooriumi ajal välisministriks; osales 18. brümeeri riigipöördes; jäi välisministriks ka Napoléoni ajal; jäi selleks ka peale Napoleoni tagandamist 1815.a.; tema
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapä...
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
Nüüd pidi Pr ka paljudest aladest loobuma. Sveitsist tehti puhverriik ja sellest sai neutraalne riik. Viini kongress Septembrist 1814 kuni juunini 1815 toimus Austria pealinnas Viinis rahvusvaheline kongress Euroopa korrastamiseks ning riiklike piiride kindlaksmääramiseks. Peaorganisaatoriks ja esimeheks oli Austria välisminister vürst Metternich. Prantsusmaa päästis kõige hullemast pikaaegne välisminister ja osav diplomaat Talleyrand Viini kongressi on rikkalike pidustuste tõttu nimetatud ka "tantsivaks kongressiks". Töö käigus tuli lahendada väga tõsiseid vastuolusid võitjariikide vahel. Tülid "jahutas" ühine vaenlane, Elba saarelt tagasi tulnud Napoleon, kelle vastu ühiselt sõtta mindi Suurriikide liit. Metternich ja tema põhimõtted. Uue poliitilise korralduse määramisel lähtuti järgmistest põhimõtetest: legitiimsus e seaduslikkus (eesmärk taastada enne 1789
" Two weeks later, in referring to some other cryptanalyses, he wrote, "This is the eighteenth cipher that we have got through during the course of the year; ... we are regarded, unhappily, as being too able in this art, and this thought makes the courts that fear that we can engross their correspondence change their keys at every instant, so to speak, each time sending ones more difficult and more laborious to decipher." Among letters solved during its existence were those of Napoleon, Talleyrand, and a host of lesser diplomats. These solutions were often made the basis of Austrian strategy. England, too, had its black chamber. It began with the cryptanalytic endeavors of John Wallis, the greatest English mathematician before Newton. After his death, it descended through his grandson to reach, on May 14, 1716, Edward Willes, a 22-year-old minister at Oriel College, Oxford. Willes embarked at once upon a career unique in the annals of cryptology and the church