Feodaaltsivilisatsioon 1. Katoliiklus- ideoloogia- katoliiklaseks olemine oli vältimatu ja esmane tingimus. Kristlased olid vaenulikud muhameedlaste, paganate, ketserite jt. vastu. 2. Feodalism- ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, läänisanda ja vasalli suhteid. Seisused jagunesid: 1. Vaimulikud ( oratores) 2. aadlikud (bellatores) 3. lihtrahvas (laboratores) Keskaeg oli ligi tuhandeaastane periood, mis pani aluse läänemaailmale. Keskaeg lõppes 16 saj, Ameerika avastamisega( 1492) ja Martin Lutheri usu levitamisega(1517).
Feodaaltsivilisatsiooni ajal kehtis keisrite ja paavstide ainuvõim. Feodaaltsivilisatsioon on ühiskonnakorraldus, mille tunnusteks on feodalism ja katoliiklus. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris feodaalidevahelisi suhteid. Feodalismi alla käib ka tavamajandus. See tekkis raha vääruse languse tõttu. Kõik, mis tehti tarbiti ka koha peal ära. Keskaegne ühiskond jagunes kolme seisusesse: 1. oratores ehk vaimulikud, 2. bellatores ehk rüütlid, 3. laboratores ehk talupojad. Keskaegne Euroopa oli killustunud. Igal lääniriigil oli oma vasall, aga tema vasalli vasall ei olnud enam tema vasall. Karl Martell oli see, kes hakkas rüütlitele sõjaväeteenistuse eest tasuma maaga, et nad oleks rohkem motiveeritud. Maavaldused, mis rüütlid said ei olnud päritavad ehk peale surma läks maatükk järgmisele rüütlile. Valitsemine põhines feodaalide suhetel ja truudusel, kirjalikke lepinguid ei sõlmitud. Feodalismi kõige suurim tunnus on katoliiklus
Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned Keskajal oli katoliiklaseks olemine vältimatu tingimus. Vaimseks sisuks oli jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges. Keskaeg oli sügava religioossuse ajastu. Katoliiklus polnud mitte ainult usk, vaid ka ideoloogia. Feodalismi iseloomustas killustatuse, konfliktide ja ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Ühiskonnakihis eraldusid oratores (palvetajad), bellatores (sõdijad), laboratores (töötegijad). Valdavalt olid ühiskonna liikmed kirjaoskamatud. Kirjapandud tekste asendasid suulised pärimused. Keskaja periood pani aluse tänapäeva Läänemailmale.
põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi - ja majanduskorralduse põhialusteks. Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores ehk vaimulikkond, bellatores ehk rüütliseisus ja laboratores ehk talupojad. Keskaja ja feodaaltsivilisatsiooni lõppu loetakse kas Konstantinoopoli langeminest 1453, Ida-Rooma ehk Bütsantsi riigi lagunemisest 1492 ,Ameerika avastamisest või reformatsiooni algusest Saksamaal 1517. Keskaja iseloomulikem tunnus oli ühiskonna jagunemine seisustesse. Kuigi, et kõik inimesed olid Jumala ees võdsed, olid erinevatel seisustel omad eelised ja kohustused. Esimese seisuse moodustasid vaimulikud , kes hoolitsesid inimeste hingeõnnistuse eest. Teise seisuse
sajand 16. sajand) Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned: 1. katoliiklus (usk ja ideoloogia) 2. feodaalsuhted (olid lääniisand ja vasall, lääniisand andis vasallile maavalduse ja võimaldas talle kaitse, vasall omakorda pidi osutama lääniisandale sõjalisi teeneid) 3. killustatus ja pidevad konfliktid 4. maailmavaade, et orjus ei sobi kristlusega (inimesed jaotatud kolme gruppi: oratores palvetajad, bellatores sõdijad ja laboratores töölised) SUUR RAHVASTERÄNDAMINE. LÄÄNEROOMA LANGUS JA IDAROOMA PÜSIMAJÄÄMINE Rooma rahu piir ulatus kesksest Vahemere regioonist põhjas tänapäeva Sotimaani ja lõunas PõhjaAafrikani. See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandis hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Pingeid aitas leevendada põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma
Vaimulike ordude kaudu oli ühiskondlik tõus põhimõtteliselt võimalik- pärisorja lapsest või saada paavst. Vaimulikkonnal kujunes oma hierarhia ja õiguskorraldus 2. Aadliseisus ehk bellatores- aadel kujunes paralleelselt feodaalsuhetega sugukondlikust ülikkonnast, nn õilisvabadest. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jagunes aadel kõrgaadliks ja alamaadliks. 3. Kolmas seisus ehk laboratores- need, kes töötavad. Siia kuulusid esialgu põhilised töötajad, talupojad, kelle õiguslik ja sotsiaalne olukord oli kõikjal enam- vähem sama. Privileege ei olnud, küll olid aga kohustused. Kuna valdava osa rikkustest tootsid talupojad, oli kõrgkeskaegne ühiskond agraarühiskond. Õiguslik ja sotsiaalne süsteem Mõisniku peale ei saa kaevata Eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Sunnismaisus
II aadliseisus - 10. -11. sajandil hakkas aadel hierarhiliselt liigenduma. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jagunes aadel kõrgaadliks ja alamaadliks. kõrgaadliks ja alamaadliks. III laboratores - kuulusid esialgu põhilised tootjad, talupojad, kelle õiguslik ja sotsiaalne olukord oli kõikjal enam-vähem sama. Privileege neil ei olnud, küll aga kohustused. Linnade kasvades kujunes välja 12. - 13. saj. neljaseisuseline mudel: aadlikud, vaimulikud, linnakodanikud ja talupojad. 7. Olulisteks majandusharudeks olid kaubandus ja käsitöö.
.....................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................14 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna mulle pakub huvi keskaeg ning soovisin rohkem teada saada keskaegse hariduskorraldusest ja laste kasvatamisest. Esimesena kirjeldangi lapsesse suhtumist keskajal, seejärel koolide teket ja korraldust. Keskaja elanikkond jagunes kolmeks suureks seisuseks: belladores (sõjamehed), oratores (vaimulikud) ja laboratores (töötegijad). Nende kolme rühma järgi jagunevadki käesoleva referaadi järgmised peatükid. Töötegijad jagunevad omakorda linlasteks kaupmehed ja käsitöölised. Eraldi peatükina on välja toodud keskaja kõrgem haridus. Kuna kooliharidust said keskajal enamasti vaid poisid ja noormehed, keskendungi nende õppimisvõimalustele ja õppekorraldusele. Toetusin põhiliselt H.Palametsa raamatule ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" ning M.Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides". 1
vähenema. Suuresti oli see tingitud sellest, et Lääne-Euroopas tekkisid tugeva kuningavõimuga ehk tsentraliseeritud riigid, näiteks Prantsusmaal, Hispaanias. Inglismaal). SEISUSED KESKAJAL Varakeskajal ühiskonnaliikmete jaotamisel kasutati pigem vastandlikke paare (vaimulikud inimesed ilmalikud inimesed; vabad inimised mittevabad inimesed). Alates kusagil 10.- 11.saj tuleb kasutusele uus ühiskonnaliikmete jaotus. Siis loodi kolm seisust: oratores, bellatores, laboratores. Vaimulikud (palvetavad), aadlikud (sõjamehed, need kes sõdivad), talupojad (need kes tööd teevad). Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk eesõigustatud. Ei pidanud makse maksma ja nende käes oli kohtumõistmisõigus. Inimeste positsiooni ühiskonnas määras ära sünnipäritolu. Liikumine seisuste vahel oli väga väike. Oma elulaad, oma haridus, oma kasvatud olid igal seisusel omad. Väliselt sai eristada, millisesse seisusse keegi kuulub (riietus, ehted)
protestantide ja katoliiklaste vahel ususõjad. (17 saj on juba uuesaeg). 16 saj nim ka varauusajaks. Ptolemaios pani geotsentrilisele maailmavaatele aluse hellenismi perioodi esimesel sajandil KESKAJA ÜHISKOND Feodaaltsivilisatsioonis kujuneb välja seisuslik ühiskond I Oratores- jutlustajad ehk vaimulikud, vaimulike seisus II Bellatores rüütlid, aadlid sõdijate seisus Privilegeeritud seisused olid esimesed kaks. Nad ei pidanud makse maksma III Laboratores töötegijad Selline mudel püsib kuni 18 saj lõpuni. SUUR RAHVASTE RÄNDAMINE Lääne Rooma riigi languse ja feodaaltsivlisatsiooni sünni prelüüdiks on Pax Romana Rooma rahu lagunemine. 4 saj sai alguse suur rahvaste rändamine. Roomas oli kujunenud kaks riiki, ida- ja lääne Rooma keisririik. 4 saj kutsutakse rahvaste rändesajandiks. Suurte rahvaste rändamise põhjusteks olid: · 4 saj on väga oluline kliima jahenemine ja see sunnib rändrahvaid otsima endale
Nemad tohtisid kloostrimüüride vahelt lahkuda. Tekkisid linnades. Nt. Frantsisklased ja Dominiiklased. Inkvisitsioon läks dominiiklaste kontrolli alla. Inkvisitsiooni eesmärgiks sai ketserite väljaselgitamine. 19. KESKAEG KUI SEISUSLIK ÜHISKOND 10-11 saj. Kujunes välja uus ühiskonna jaotuse suund: 1) ORAATOR – palvetajad e. Vaimulikud 2) BELLAATOR – sõdivad e. Aadlikud 3) LABORATORES – töötavad e. Talupojad. Pidid kahte kõrgemat seisust ülal pidama. Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk neil olid eelised. Nad ei pidanud maksma makse ja nad said mõista kohut kolmanda seisuse üle. Inimese päritolu määras ära sünnipära (eeskätt teises ja kolmandas seisuses). Liikumine oli üpris ebatavaline. Kui sündisid kolmandasse seisusesse, siis olid ka selle liige. Vaimulike seisus täiendas ennast kahe järgneva seisuse arvelt.
Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemia elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi. See soodustas aga ühiskonnas muutusi, mis panid aluse kapitalistliku ühiskonna kujunemisele. Ruumiliselt võib keskaega piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil (feodaaltsivilisatsioon). Piiskop Laoni Adalbero järgi võis ühiskonnas eristatda kolme komponenti: need, kes palvetavad (oratores), kes sõdivad (bellatores) ja kes töötavad (laboratores). Esmast rolli mängivad vaimulikud, täpsemalt mungad, kelle põhiliseks ülesandeks on palvetamine. Palvetamine kindlustab neile kontakti jumalariigiga ja annab maapealse elu üle vaimse väe. Vaimulike järel tulevad sõjamehed (ratsanikud, rüütlid) kes saavad uusaadliks ja kaitsevad relvade toel ülejäänud kahte klassi. Lõpuks töötav klass. Sinna kuuluvad põhiliselt talupojad, kelle õiguslik ja
Tekivad tugeva keskvõimuga riigid Tekivad seisuste esinduskogud ehk parlamendid 13. Keskaeg kui seisuslik ühiskond 10.11. sajandil kujunes välja ÜK skeem, kus kogu ÜK liikmes olid jagatud 3e gruppi. I oratores vaimulikud oli oma hierarhia Ül: teenida ük palvete läbi II bellatores aadlikud oli oma hierarhia Kujunes välja feodaalidest Ül: kaitsta ük I ja II olid priviligeeritud: maksuvabastus, neil oli kohtumõistmisõigus III seisuse üle III laboratores talupojad, linnaelanikud Ül: teha tööd ja sellega kahte kõrgemat seisust üleval pidada Positsiooni ük määras ära sünnipäritolu. Liikumine seisuste vahel oli väike. Liikumine oli ainult 2. ja 3. esimesse. II seisus: kõrgaadel, madalaadel, tiitel näita seda III seisus oli kõige suurem aga ebaühtlane, talupojad, kerjused, kaupmehed. Neid oli võimalik ka väliselt eristada. Kujunesid välja seisuste esinduskogud kuningavõimujuurde. Sinna kuulusid aadlike
Inkvisitsioon- uurimine, kirikukohus, kiriku välja mõeldud et võidelda ketserluse vastu. Ketsereid ja nõidu selgitati välja veeprooviga- patuse tõukas vesi tagasi(tõusis pinnale). Hiliskeskaeg 15.-16. saj- humanism, renessanss (antiigi taaselustamine). Ilmaliku maailmavaate levik. Seisuslik ühiskond Oratores- jutlustajad (vaimulikkond)- kristluse levitamine ja nö vaimulik hooldus Ballatores- sõdijad (feodaalid e. rüütliseisus)- kristlaste ja maa kaitsmine Laboratores- töötegijad (talupojad) BÜTSANTS 395-1453 Ida-Rooma keisririik Parem majandus (tugevam), kõik maksavad makse ja nendega peetakse üleval sõjaväge, looduslikult kaitstud. Ida- Kreeka katolik kirik- õigeusu kirik, valitseja (keiser), emakeelne, kloostrid (puuduvad mungaordud). Lääne kirik- Rooma katolik kirik- paavst, ladina keelne, kloostrid, abielukeeld(tsölibaat) IV- piibel tõlgitakse ladina keelseks „Vulgata“ 1054 skisma- kirikulõhe, ristiusu kirik läheb lõhki.
Edo perioodil sai populaarseks koomiline seosvärss e haikai renga. Seltskondlikust mängust arenes individuaalne luulezanr. Kuulsaim haikai poeet oli Matsuo Bash (16441694). Haikai luules harrastati dialoogi senise luulepärandiga, kummutati ümber endisi sümbolitraditsioone. Haikude kirjutamine on tänapäeval ikka veel väga populaarne. Keskaeg 9. sajandil, Karl Suure ajaks oli välja kujunenud vasallisüsteem, ühiskondlik hierarhia, laboratores, oratores, bellatores. Samal ajal kristalliseerusid kiriku dogmad. Põhiline küsimus oli, kas tähtsam on paavst või kuningas. Prantsuse kuningad polnud paavstile eriti kuulekad. Keskaja kirjandust hakati kirja panema 9. sajandi paiku. Tihtipeale kirjutati pühakute elulugusid. Kirjalik kirjandus algas suuremal hulgal ja süsteemsemalt ilmuma 11. sajandil. Varem rõhutati suulist traditsiooni. Esimesed kirjutajad olid mungad, kes olid erudeeritumad.
Riik ja Ühiskond Ühiskonna toimimise õiguslikud raamid. Ühiskonnakorraldus jagunes kolmeks: vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad/talupojad(laboratores) . Teoorias pidi igaüks teineteist täiendama, ent reaalselt poleks saanud sõjameeste ja vaimulike klassid ilma töötegijateta eksiteerida. Talupojad hoidsid oma tööga üleval nii vaimulikke kui sõjamehi, sõjamehed kaitsesid talupoegi ning kirikut ning vaimulikud pidid palvetama mõlemate eest, et nad pääseksid taevariiki. Laborator oli see, kelle majanduslik jõud oli küllaldane, et toota rohkem, kui teised. . Keskaeg ignoreeris täielikult tööd ja töölisi
selle eest feoodi, vasall vastu pidi aitama nõu ja jõuga. Seisused keskaegses Euroopas (lk 81 ja lisatekst 5)- Keskaegne Euroopa oli feodaaltsivilisatsioon, kus ühiskond jagunes kolmeks seisuseks (tardunud ühiskond): 1) esimene seisus- oratores- ehk vaimulikud (paavst, piiskopid, kardinalid- JÄLGI, et esimene oleks ainsuses, teised kaks mitmuses) 2) teine seisus- bellatores- ehk aadlikud (keiser, kuningas) 3) kolmas seisus- laboratores- ehk lihtrahvas (kõik need, kes pole ei aadlikud ega talupojad; kõik teised ühiskonna liikmed) Ajaloolised isikud Chlodovech I- kuningas, kes pani aluse Merovingide dünastiale (valitses 481-511) ning ta oli esimene barbarist valitseja, kes võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis Pippin Lühike- pani aluse Karolingide dünastiale ja oli Frangi riigi kuningas. Ta oli Karl Suure isa ja Karl Martelli poeg
sellepärast, et Lääne Euroopas hakkasid välja kujunema tugeva võimuga( tsentraliseeritud) riigid. SEISUSED KESKAJAL · Varakeskajal kasutati pigem vastandpaare : vaimulikud inimesed ilmalikud inimesed ; vabad inimesed mittevabad inimesed · Alates 10-11. sajand tuli kasutusele uus ühiskonnaliikmete jaotus. Siis loodi 3 seisust. 1) oratores - vaimulikud 2) bellatores - aadlikud 3) laboratores talupojad · Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk eesõigustatud ( ei pidanud makse maksma ja nende käes oli kohtumõistmisõigus ) · Inimeste positsiooni ühiskonnas määras ära tema sünnipäritolu, liikumine seisuste vahel oli väga väike. · Igal seisusel oli oma elulaad, oma haridus, oma kasvatus. · Ka väliselt oli võimalik kindlaks teha, millisesse seisusesse inimene kuulub ( riietus )
) • Keskaja vaimseks sisuks oli Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus kristlase hinges • Keskaeg kujutas endast mitte ainult usku, vaid ideoloogiat, mis mõjutas igapäevaelu. • Feodalism kui ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasall sai oma isandalt sõjaliste teenete eest kaitset ja toetust • Ühiskonna struktuuris eristusid oratores, bellatores, laboratores - „palvetajad, sõdijad, töötegijad“(preestrid, sõdurid, talupojad). Sisuliselt jagunes nn kolmetoimne struktuur ajastu eripärast lähtudes: sõdijad ja need, kes sõdijaid ülal pidasid, kusjuures vaimulikel käis sõda inimese kõige suurema vaenlase saatanaga. See jaotus püsis kuni Suure Prantsuse revolutsiooni aegse kolme seisuseni ja muutus alles pärast tööstuspööret.
) · Keskaja vaimseks sisuks oli Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus kristlase hinges · Keskaeg kujutas endast mitte ainult usku, vaid ideoloogiat, mis mõjutas igapäevaelu. · Feodalism kui ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasall sai oma isandalt sõjaliste teenete eest kaitset ja toetust · Ühiskonna struktuuris eristusid oratores, bellatores, laboratores - ,,palvetajad, sõdijad, töötegijad"(preestrid, sõdurid, talupojad). Sisuliselt jagunes nn kolmetoimne struktuur ajastu eripärast lähtudes: sõdijad ja need, kes sõdijaid ülal pidasid, kusjuures vaimulikel käis sõda inimese kõige suurema vaenlase saatanaga. See jaotus püsis kuni Suure Prantsuse revolutsiooni aegse kolme seisuseni ja muutus alles pärast tööstuspööret.
aastal, Prantsusmaal Generaalstaadid 1302. aastal. Nad andsid kuningale nõu maksude koha pealt ja seadusandluse koha pealt. 13. KESKAEG KUI SEISUSLIK ÜHISKOND 10. - 11. sajandil tuleb kasutusele uus ühiskonnajaotuse skeem. Sellest ajast hakatakse rääkima kolmest seisusest: 1. Oratores need, kes palvetavad. Seda seisust hakati nimetama vaimulikuks seisuseks. 2. Bellatore need, kes sõdivad. Sellest sai aadliseisus. 3. Laboratores need, kes töötavad. Esialgul kuulutsid sinna seisusesse talupojad ja seda seisust nimetatigi kolmandaks seisuseks. Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk neil olid eelised. Nad ei pidanud maksma makse ja nad said mõista kohut kolmanda seisuse üle. Inimese päritolu määras ära sünnipära (eeskätt teises ja kolmandas seisuses). Liikumine oli üpris ebatavaline. Kui sündisid kolmandasse seisusesse, siis olid ka selle liige
-16. saj. algus kapitalistlik majandus turg määrab tootmise Feodaaltsivilisatsioon katoliiklus ja feodalism; katoliiklaseks olemine väga tähtis, vaenulikud teiste uskude vastu, Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus kõigi hinges; feodalism ühiskonda korraldav normistik, lääniisanda ja vasalli suhted, sõjaliste teenete eest andis isand vasallile kaitset, toetust, annetas maavalduse; killustatus, konfliktid; ühiskonna struktuuris oratores, bellatores, laboratores preestrid, sõdurid ja talupojad, orje polnud; katoliiklik külaühiskond, valdavalt kirjoskamatud, kuid neil oli kultuur suulised pärimused. 22.Suur rahvasterändamine Keldid P-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias, Iirimaal Germaanlased Reini, Visla, Doonau ja Põhja- ja Läänemere vahele jääval alal Ida-Rooma e. Bütsants püsis kuni 15.saj. keskpaigani, tal olid soodsamad geograafilised tingimused,
Euroopaline/lääne-kristlik identiteet (+ladina keel), mis väljendus nt ristisõdades, siiski oli olemas ja tugevnes järkjärgult rahvuslik identiteet (nt sakslane, prantslane). Lojaalsus oli enamasti suunatud konkreetsele süseräänile. 20 Kolm peamist seisust: vaimulikud (oratores), aadel (bellatores), linnkodanikud ja talurahvas (laboratores). Võim ja mõju ühiskonnas jagunes kaheks peamiseks haruks: vaimulik ja ilmalik. Puhuti tegutsesid kaks käsikäes – nt keisrite ja kuningate kroonimine, ilmaliku võimuaparaadi moodustasid enamasti kleerikud. Teisalt süvenes nende vahel ajapikku vastuolu – nt investituuritüli: kes võib nimetada piiskoppe (Saksas ja ka nt Eestis sageli ühtlasi ilmaliku võimu kandja) - 1075 kuulutas kirikukogu ilmalike võimude investituuri
annaabi.ee 
