Kuningas võis laiali saata parlamendi Kuningas ei tohtinud parlamenti laiali saata VALGUSTATUD ABSOLUTISM Valgustatud absolutism on ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel. Valgustatud absolutismi ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monarhi. Üks teooria peamiseid kujundajaid oli prantsuse filosoof Voltaire. MAJANDUSTEOORIAD Merkantilism- Kaupmeeste ideoloogia Füsiokraatia- Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist. Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav. Olid põhimõtteliselt töövabaduse ja vabakaubanduse pooldajad. Ei paigutanud majandusklassi alla omandita, varata inimesi. Nägi ette, et riik pidi nende eest hoolitsema. Liberalism- Pooldajad pidasid rikkuse allikaks inimese tööd. Asusid teisi kritiseerima. Adam Smith
1. Kuidas majandusteooriad ja käitumisteooriad seletavad infosüsteemide mõju organisatsioonidele? 2. Kuidas on internet muutnud sinu ostuharjumusi ja suhtlemist ettevõtetega? 3. Kuidas internet on mõjutanud sinu käitumist kliendina? 1. Nii mõnigi kord on odavam palgata arvuti, kui palgata inimene. Inimeste asendamine masinatega võib meile meeldida või mitte; me võime masinaid lõhkuda või mitte; kuid ajalugu on inimese asendamist masinate poolt tuhandete aastate jooksul tõestanud. Käitumisteooriate järgi ei mõjuta tehnoloogia areng organisatsioone otseselt. Et pole olemas maagilist infosüsteemide nimelist võlunuppu mis ettevõtte kõik probleemid lahendab. Käitumisteooria ütleb, et organisatsiooni poliitiline struktuur muutub seoses juurdepääsuga informatsioonile. 2. Ettevõtte intraneti kasutamine töötajate teavitamisel on üks lihtne näide, kuidas ettevõtted, kasutades võrgutehnoloogiaid, saavad vähendada kulusid (või ei ole koosolek...
Kultuuritõkestus Nele T. Lotu kõ Inimene on liik, mis on määratud hävima kultuuritõkestus ei pruugi aidata, kinnitab Kalle Lasna raamatut lugedes Jaan Kaplinski. Eestlane Kalle Lasn lahkab koostöös mitmete mõttekaaslastega globaalset tarbimiskultuuri ja püüab leida lahendust. Ta ei suru otseselt enda mõtteviisi peale,kuid üritab muuta teisiti arvajate mõtteviisi ja harjumusi. Saades aru, et inimesi on muidugi erinevaid ja neil kõigil paistab olevat omast arust õigus. Nii suurt kogukonda ja erinevusi selle tarbimiskultuuri kohta on raske kirjeldada, kuid aeglaselt jupp- jupi kaupa põhjalikult uurides, on seda siiski võimalik teha. Lasna raamat koosneb kahest osast, millest esimene on inimkonda ja meie kaudu kogu elusmaailma, biosfääri analüüs ja teine osa on ettepanekud olukorda parendama. Optimistlikult ennustab kultuuritõkestaja peatset muutust ühiskonnas. 1) "Ameerika rahvale saab osaks suur ärkamine. Nad asuvad om...
(Barclay, Murray 2000) 1970ndate lõpus ilmusid Everett Rogersi teooria uuenduste levimisest (kuidas, miks ja mil määral uued ideed ja tehnoloogiad levivad erinevate kultuuride kaudu) ja Thomas Alleni teadustöö teabeturve ja tehnosiirde kohta. Need tööd on oluliselt aidanud kaasa meie arusaamade kujundamisele sellest, kuidas teadmisi organisatsioonis toodetakse, kasutatakse ja levitatakse. (Ibid) 1980ndate keskpaigaks oli hoolimata sellest, et klassikalised majandusteooriad ei tunnistanud teadmisi olulise ressursina ja organisatsioonidel puudusid strateegiad ja meetodid teadmiste juhtimiseks, ilmselge, et teadmised loovad olulise eelise konkurentsivõimes. (Ibid) Arusaamaga teadmiste olulisuse suurenemisest kaasnes mure, kuidas toime tulla üha suureneva teadmiste hulgaga ja üha keerukamate toodete ja protsessidega. Arvutitehnoloogia, mis aitas suuresti kaasa info hulga kasvule, sai ühtlasi ka üheks lahenduseks sellega toime tulekul
Kõige tõenäolisemalt toob kaasa TVK nihke paremale näiteks töötajate haridustaseme tõus. Lühiperioodi iseloomustab kõige paremini näiteks see, kui firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet. Majanduskasum= arvestuslik kasum kaudsed kulud Majandusmudel on majandusliku reaalsuse lihtsustatud kujutis (mida kasutatakse mitmesuguste kõikvõimalike muudatuste toime uurimiseks), mis sisaldab endas ainult olulisi üksikasju ja seoseid. Majandusteooriad on üldistused, mille aluseks on faktide hoolikas uurimine. Makroökonoomika uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomikaga on seotud üldise hinnataseme ja tööstuse taseme uurimine 1980-ndatel aastatel. Mastaabisääst võimaldab selgitada, miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline. Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Mida rohkem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus.
) • Tööandjate ja –võtjate, tootjate ja tarbijate sidustamine 2. 1. Majanduspoliitika • Poliitika- valitsemise , eesmärkide ja võimaluste ühitamise kunst • Majanduspoliitika – (riiklike) abinõude kogum, mis on suunatud majanduslike eesmärkide saavutamiseks; • Eesmärgid jagunevad korra-, struktuuri- ja protsessipoliitilisteks või põhilisteks, teisesteks ja alleesmärkideks • Aluseks ideoloogiad ja majandusteooriad: liberalism, konservatism, sotsialism, globalism jt. 2.2. Majanduskorra tüübid • Agraar-, industriaal-, teenindus- ja infoühiskonnad • Orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik (turumajanduslik), sotsialistlik kord • Uue - rahu ja õiglust tagava ideaalkorra otsingud (Platoni päikeselinnas kuni eluni teistel planeetidel) 2.3. Turumajanduskorrad • Liberaalne (vaba)turumajandus (Adam Smith, Milton Friedman, USA)
....................... 9 1.2.3. Füsiokraadid............................................................................................................................9 1.2.4. Liberalism............................................................................................................................. 10 1.2.5. Marksism, sotsialism.............................................................................................................11 1.2.6. 20. sajandi majandusteooriad ja globaliseerumine................................................................11 2. AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA AINE.................................................................................16 2.1. Avaliku sektori mõiste ja koosseis...............................................................................................16 2.2. Avaliku sektori uurimine..............................................................................................................18 2
peab ühiskond iga kord loobuma aina suuremast kogusest teisest hüvisest. Majandussüsteemis · Käsumajandus ressursse ja toodangut jaotab riik tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. · Turumajandus riik sätestab eraomandi ja kaitseb seda. Ressursse jaotavad inimsed. Hinnad kujunevad konkurentsis. · Segamajanuds resursside jaotuse määravad ära avalik sektor, traditsioonid ja turg. Majandusteooriad on reaalsust kajastavad abstraktsioonid, mille ülesanne on kindlaks teha majandusseadused, mis selgitavad ükskõik, millsed majanduse olemust. Ceteris paribus'e(muudel võrdsetel tingimustel) eeldus selle kohaselt eeldatakse, et kõik tegurid peale uuritava on konstantsed. Positivistlik majandusteadus olemasolevate majandusteingimuste ja-poliitika ning nende mõju analüüs. Normatiivne majandusteadus otuste tegemine selle kohta, mida olemasolevad ja
22%) 5. Regressiivne maks mida suurem sissetulek, seda väiksem maksumäär (nt käibemaks oma olemuselt vaene inimene jääb selle 18% palju vaesemaks kui rikas :P) 6. Üleriigilised maksud 7. Kohalikud KOV-i kehtestatud. Peavad olema riigi üldise maksupoliitikaga vastavuses ja ei tohi rikkuda inimeste õigusi.(nt maamaksu määrad on erinevad) KT materjali lõpp Tähtsamad majandusteooriad(majandus paradigmad(mingis teadusharus üldine teooria, mis on aluseks täpsemate teaduste arenemisel) / ntx Newtoni teooria on füüsikas paradigma 1. Vabaturumajandusteooria 18. saj. A. Smith, D. Ricardo /Inglise majandusteadlased i. Eitab täielikult riigi sekkumise vajalikkust majandusellu. Edasiviivaks jõuks on konkurents ja vaba turg. Turg paneb ise kõik paika. Kasutusel kuni suure majanduskriisini. Must neljapäev 24
täiendavat töökohta 1 MW kohta Lisategevus talunikele ja suveelanikele Suvitamise muutmine ökoloogiliselt positiivseks. Aasia tõus: Euroopa kaotab majanduslikku tähtsust, uued globaalsed majanduslikud jõud on Hiina ja India, kiiresti rikastuv piirkond, aga probleemiks Hiina puhul kiiresti vananev rahvastik. Eesti võimalus: asukoht Aasiast Euroopasse, kõrgväärtusega puit, aasiaadid on hullud euroopa kauba järgi, konteiner hiina on odav. MAJANDUSTEOORIAD Neoklassikaline teooria põhineb: Kapitalil, Tööjõul, Tehnoloogilisel arengul ON vaba turu ja välise kasvu põhine Põhihüpotees: aja pikku kandub kasv üle vähemarenenud regioonidesse – toimub konvergents Kriitika: Eeldused ei kehti: Tööturg ei ole perfektselt mobiilne. Konkurents ei ole sageli perfektne. Info (eriti tehnoloogiate kohta) ei ole täielik. Ei võta arvesse kohanemis- ja transaktsioonikulusid Pikaajaliselt ei ole empiiriliselt tõestatud.
maailmakaubanduse, kasumit sai kasutada manufaktuuride rajamiseks, kaubanduse areng soodustas kultuurialast koostööd, uute ideede levikut. Põllumajanduses suuremad erinevused Lääne- ja Ida-Euroopa vahel, paljudes Lääne-Euroopa riikides pärisorjus kaugel minevikus, kapitalistlikud suhted. Ida-Euroopas toimus talupoegade pärisorjastamine. Tööstuslik revolutsioon, kujunes välja industriaalühiskond, masintootmine, linnastumine, uued kapitalistlikud majandusteooriad. Vaimumaailmas jätkus algul usuline võitlus. Tekkis ka uus ilmalik ideoloogia valgustus uued riigivalitsemise ideaalid, ühiskonnakorralduse suunad, hariduse levitamine. Usuline ideoloogia jäi tahaplaanile. Rahvuslik liikumine; teadus, edusammud koolihariduses. Absolutistlik monarhia kuninga või keisri võim piiramatu; parlamentarism; konstitutsiooniline riigikord; revolutsioonid. Uusaja lõpp võimalik, et Esimese maailmasõja puhkemine, lõpeb võib-olla 19.saj. 41
PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 1.6. Majandusteadus Majandusteadlaste eesmärgiks on vastata küsimustele, mis nagu eespool öeldud, saavad alguse ressursside piiratusest ühiskonnas. Nende ülesandeks on selgitada ja põhjendada majanduses toimuvaid protsesse. Kuidas nad seda teevad? Majandusteadlaste töö tulemusena sünnivad majandusteooriad. Majandusteooriaid lugedes saavad inimesed vastused nendele küsimustele, millele majandusteadlased on suutnud vastuse leida. Seega on majandusteooria justkui sild majandusteaduse ja reaalse majanduse vahel. Majandusteooriate loomise protsessis võib eristada kolme etappi: Ø Jälgimine ja mõõtmine Alati on võimalik õppida ajaloost, sest ajalugu kipub tihtipeale korduma. Ajalugu
mitte tootja, kes on need valmistanud. Müüja peab andma tarbijale kauba või teenuse kohta tõest infot. Pretensioone ei ole õigust esitada ainult siis, kui ostetakse kasutatud kaupa ja komisjonikaupa. Teenuste ostmise korral kehtivad samad õigused, mis kaupadegi puhul. Tähtis on seegi, et teenustöö oleks tehtud varem kokkulepitud aja jooksul ja hinna eest. Majandust reguleeritakse majandusteooriatele toetudes. Tänapäeva tuntumad majandusteooriad on: 1. Reguleerimisteooria ka J.M.Keynesi teooria, mille kohaselt on kapitalistlik majandus oma olemuselt ebastabiilne ja enamik majandusprobleeme on seotud liiga vähese ressursinõudlusega. Majanduspoliitika peamine eesmärk on täielik tööhõive. Rakendus sõltub nõudlusest ja seetõttu tuleb nõudlust reguleerida. 2. Vaba ettevõtluse teooria - ka M. Friedmani teooria, mille kohaselt on kapitalistlik
tootja, kes on need valmistanud. Müüja peab andma tarbijale kauba või teenuse kohta tõest infot. Pretensioone ei ole õigust esitada ainult siis, kui ostetakse kasutatud kaupa ja komisjonikaupa. Teenuste ostmise korral kehtivad samad õigused, mis kaupadegi puhul. Tähtis on seegi, et teenustöö oleks tehtud varem kokkulepitud aja jooksul ja hinna eest. Majandust reguleeritakse majandusteooriatele toetudes. Tänapäeva tuntumad majandusteooriad on: 1. Reguleerimisteooria ka J.M.Keynesi teooria, mille kohaselt on kapitalistlik majandus oma olemuselt ebastabiilne ja enamik majandusprobleeme on seotud liiga vähese ressursinõudlusega. Majanduspoliitika peamine eesmärk on täielik tööhõive. Rakendus sõltub nõudlusest ja seetõttu tuleb nõudlust reguleerida. 2. Vaba ettevõtluse teooria - ka M. Friedmani teooria, mille kohaselt on kapitalistlik
Investeeringud on sõltumatu iseloom ilmneb ka nende võrdlemisel RKT-ga. Investeeringute dünaamika on palju ebapüsivam kui RKT liikumine ning otsene seos investeeringute ja reaalse RKT vahel puudub. Investeeringute aluseks on säästud. Reeglina ei saa ühiskond rohkem investeerida kui ta on säästnud. Säästjateks ja investeerijateks on sageli erinevad majandusagendid, kes lähtuvad erinevatest motiividest. Küsimusele, kas ühiskonna kogusääst ja koguinvesteering on võrdsed, vastavad majandusteooriad erinevalt. Klassikaline koolkond vastab sellele jaatavalt. Nad käsitlevad säästude ja laenuprotsendi suhet võrdelisena. Laenuprotsendi tõus stimuleerib rohkem säästma, kuna tõotab suuremat tulu tulevikus. Keynsistid seevastu seovad säästude suuruse jooksva tuluga ja eitavad säästude üksühest seost laenuprotsendiga. Investeeringud sõltuvad Keynesi arvates oodatavast nõudmisest. Neil tingimustel pole finantsturg võimeline tagama tasakaaluseisundit kogu majanduses
annaabi.ee 
