46. Inglismaa 19. sajandi 1. poolel Üleminek vabrikutootmisele tekstiilitooted metallurgiatehased söekaevandused Maanteede ja raudteede ehitamine. Leiutati aurumasin. Töömasinate kasutuselevõtt tõi kaasa tööpäevade pikenemise. Hakati kasutama naiste ja laste tööjõudu. Tsartism- töölisliikumine 19. saj 1. poolel Suurbritannias, nõuti riikliku korra demokratiseerimist. Tsartistid- Väljarännanud iirlased. Nõuti viljatollide kaotamist ja töömajade likvideerimist. Inglismaa sotsiaalne olukord: Pikad tööpäevad kasutati laste tööjõudu näljahäda tööpuudus Tsartistliku liikumise mõjul: 1847. a võttis parlament vastu seaduse 10- tunnise tööpäeva kehtestamist. Tööstuslik revolutsioon INDUSTRIALISEERIMINE- Üleminek tööstuslikule suurtootmisele Kuidas sa tööstuslik pööre võimalikuks? On olemas ostjaskond ehk turg. Peab olema piisavalt vaba raha ehk kapitali vaba tööjõud...
Pikemad merereisid eeldasid põhjalikumat ettevalmistust Meremeeste koolitamine merekoolides 1864 Heinaste merekool Eestlaste laevandus 1854 purjetamine parklaevaga üle ekvaatori Eestlastel esimese laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868. aastal Laevandus kujunes eestlastele oluliseks majandusharuks Tööstus Areng Eestis tagasihoidlik Tööstuslikuks pöördeks aurumasin Tihedalt seotud ülevenemaalise turuga Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest Suurenev nõudmine kalevi järele Kalevivabrikud – Narvas, Sindis, Kärdlas Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist Tööstus Suurim tööstusettevõte 1858. aastal Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur Puuvilla töötlemine – veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest Kedratud puuvill – saadeti Venemaa riidevabrikutesse Narva – olulisem tööstuskeskus Tööstus
summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed. Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida/koolide ehitamine, kirikumaksud - Tööstus- tööstus ja kaubandus tagasihoidlik,kuni aurumasina kasutuselevõtuni. Vabrikutootmine algas villatöötlemisest-kaleviabrikud Narvas, Sintis, Kärdlas. Sõjavägi, ametnikkond, vene turg. Suurim tööstusettevõtte Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur- kasutati ära koskede vee-energia. Vabrikus töödeti puuvilla(sisse USA-st, Egiptusest-Venemaa riidevabrikutesse) - Milles Balti erikord seisnes: Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. Mõisate territooriumil said
Kuna masinate kasutulele võtmine kaotas paljude inimeste tööd hakkasid töölised masinaid lõhkuma, sest nende arvates olid masinad need kes nende töö ära võtsid. Masinate lõhkumistega lootsid nad parandada ka endi palgaolusid ning üldisi töötingimusi. Kujunesid välja uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ehk proletariaat ja vabrikuomanikud. Samal ajal kiirendasid masinad ja vabrikud ühiskonna kui terviku arengut. Vabrikutootmine tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad ja aja jooksul paranesid ka tööliste elu-ja töötingimused. Masintootmine suurendas tööviljakust ja alandas kaupade hindu. Elujärje paranemine tõi kaasa rahvaarvu suurenemise. Tööstuslik pööre tõi kaasa ka hariduse leviku ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ja moraalinorme. 19.sajandi keskpaigaks oli masintootmine muutunud enamikus Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides valitsevaks. Varsti hakkas toimuma ka suur
- kauplemis, tootmis, usu- ja sõnavabadus - konkurents, turg, kasum - kõik on võrdsed Industriaalühiskond - 18.-19. sajand - elatakse linnades - klassid: - kapitalistid ehk kodanlus - töölised ehk proletariaadid - peremudeli muutus ( vähem lapsi, mitu põlvkonda ei ela enam koos, inimesed muutuvad anonüümseks ) - linnas on rohkem võimalusi, aga inimesed tunnevad end üksikuna - TEHNIKA ARENG - vabrikutootmine - esimene energiaallikas oli vesi, 1765 võeti kasutusee aurumasin, 19.sajandi keskpaigaks sai kivisöest peamine lihtmasinae kütus. 19. sajandil sai alguse ka elektrivoolu kasutusele võtt – algul patareina, siis elektrimootorina - rahvastiku kasv ja tervisehoiu paranemine - transport – laev, rong ja 19. sajandi lõpul ka auto - telegraaf, telefon - tekib nõudlus ja laiskus!!
Eesti külla jäi alles ka maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates. Kaasnesid muudatused talupoja elulaadis. 5) Taluperemehel ei sobinud enam käia pasteldes või viiskudes, jalga tõmmati hoopis saapad ning selga vabrikuriidest ülikond. 6)Õhtuti ei istutud enam peeru ega rasvaküünla valgusel, vaid talutaret valgustas linnast toodud petrooleumilamp. Tööstus ja linnastumine 19. sajandil. 19. saj II pool. Eeldus: aurumasinate kasutuselevõtt. Vabrikutootmine sai algusest villatöötlemisest, mille taga oli järjest suurenev nõudmine kalevi järele. Rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse ning nende toodang oli Venemaal hinnatud. 1858. aastal rajatud Kreenholmi Manufaktuur, kus kasutati ära Narva jõe koskede vee-energia. Tekstiilitööstuse kõrval arenes jõudsalt ka masina- ja metallitööstus keskusega Taanilinnas. Eesti oli ka oluline paberitootmiskeskus, kus 19. saj lõpul toodeti ligi 70% kogu
Sellega arenes oluliselt saagi suurus, toitumine ja põllukultuuride mitmekesisus, mis tõid esile rahvaarvu suurenemise. 14) Prantsuse revolutsioon. Põhjused. Algus. Jakobiinide terror. Revolutsiooni lõpp ja tulemused Vaata Prantsuse revolutsiooni lehte 15) Tööstus ehk industriaalühiskond. Tunnused. Positiivne ja negatiivne pool. 1760. sai Inglismaalt alguse tööstusrevolutsioon, mis levis teistesse euroopa riikidesse ja usa sse. 1) Masina- ja vabrikutootmine. Masinaid hakati kasutama puuvilla ja villa ketramiseks ja kudumiseks, terase tootmiseks jne. Rauast sai odav materjal,seda hakati kasutama masinate tootmiseks. 2)Energiaallikad. Vabrikute/ettevõtete omanikud mõistsid, et kasulik on investeerida leiutustesse. James Watt leiutas 1765.a. aurumasina. Energiaallikad vesi ja tuuleenergia. Alessandro Volta leiutas 1800.a. patarei, mis talletas elektrivoolu. Thomas Alva Edison valmista 1879.a. elektrilambi.
fotoaparaat (1922), mis aitas paremini sündmusi jäädvustada, fonograaf, grammofon ja 1895. aastal esitleti Pariisis ka maailma esimest filmi. Need kõik parandasid inimeste suhtlemsvõimalusi ja kiirendasid tohutult informatsiooni liikumist ning laiendasid oluliselt arusaamist maailmast (inimeste maailmapilt arenes tohutult) Lisaks leiutati elektrigeneraator, elektripirn, elektripatarei, diisel- ja bensiinimootor. Masinad ja vabrikud kiirendasid ka üldiselt ühiskonna kui terviku arengut. Vabrikutootmine tegi inimestele käättesaadavamaks palju tarbekaubad, sest masintootmine suurendas tööviljakust ja alandas kaupade hindu. Tööstuslik pööre suurendas ka hariduse levikut ja muutis ühiskonnas seinseid tavasid ning moraalinorme. Tööstusliku pöörde positiivsed mõjud: Industrialiseerimine tõi kaasa põhjalikud muudatused mitte üksnes tootmises, vaid ka teistes ühiskonnaelu sfäärides: põllumajanduses, olmes, vaimuelus ja moraalis.
oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamaj. lammutamisele, pani aluse ettevõtllike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele. Talupoegade jõukuse kasvuga tulid muudatused nende elulaadis-riietus,kombed muutusid. 19saj II p kujunes peamiseks põllumaj.haruks piimakarjakasvatus. Põllumaj.teadmiste levikule aitasid kaasa põllumaj.seltsid. Tööstus-19saj Ip tööstus ja kaubandus tagasihoidlik,kuni aurumasina kasutuselevõtuni. Vabrikutootmine algas villatöötlemisest-kaleviabrikud Narvas, Sintis, Kärdlas. Sõjavägi, ametnikkond, vene turg. Suurim tööstusettevõtte 1858 Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur-kasutati ära koskede vee-energia. Vabrikus töödeti puuvilla(sisse USA-st, Egiptusest-Venemaa riidevabrikutesse). 19saj IIp kiirenes areng. Tekstiilitööstuse kõrvale masina-ja metallitööstus (Tln). Balti puuvillamanufaktuur. 20saj alguseks Tallinnast peamine tööstuslinn. Kujunes
1. 19-20.saj vahetuseks muutunud Venemaa kõige arenenumaks piirkonnaks 2. Kuni 19.saj keskpaigani juhtivateks tööstuslinnadeks Narva. Hiljem ka Tallinn 3. Suurem osa toodangust veeti välja. Ei arvestatud Eesti vajadustega. 4. eestlased tegutsesid peamiselt väike-ettevõtjatena. 5. enamik ettevõtetest kuulus baltisakslastele, välismaisele kapitalile või vene päritolu ettevõtjatele. Eeldused tööstuslikuks pöördeks kujunesid aurumasina kasutuselevõtmisega. Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest. Eestisse rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse ning toodang hinnatud Vene turul. Suurimaks tekstiilitööstus ettevõtteks kujunes välja 1858.a. Kreenholmi Manufaktuur. Narvast kujunes kõige olulisem tööstuskeskus. Kiiresti kasvas ka masina- ja metallitööstus keskusega Tallinnas. 20.saj alguseks oli peamine tööstuslinn Tallinn. (Volta, Dvigatel) Kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus, 19
Tähelepanu hakati pöörama põllumajanduse intensiivistamisele.(põllumajandus seltsid ja nende rahvavalgustuslik tegevus) Tööstus 19. Sajandi esimesel poolel jäi tööstuse ja kaubanduse areng Eestis tagasihoidlikuks. Eelduses tööstuslikuks pöördeks hakkasid kujunema aurumasinate kastuselevõtmisega. Eesti ala tööstuslik areng oli väga tihedalt seotud ülevenemaalise turu ning impeeriumi teiste piirkondade vajadustega. Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest, mille taga oli järjest suurenev nõudmine kalevi järele, mida vajas hiiglaslik sõjavägi ja järjest kasvav ametnikkond. Eestis rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse . Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist(puuvilla töötlemine). 1858. Aastal kujunes suurimaks ettevõteks Eestis Kreenholmi Manufaktuur Narvas, vabrikus töödeldi puuvilla, mida veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest.Narva- olulisem tööstuskeskus
Tööstusliku pöörde peamiseks tulemuseks oli käsitöö asendumine masintööga. Tööstusliku pöörde negatiivseteks tagajärgedeks oli see et masinate kasutuselevõtmine tegi inimeste eest palju tööd ära ja jättis tööta käsitöölised, kes pidid selle tööga elatist teenima. Palgad oli jäänud väikesteks ja selle süüdlaseks peeti masinaid. Kujunesid uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ja vabrikuomanikud. Positiivseks tagajärjeks oli see, et vabrikutootmine tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad, aja jooksul paranesid ka tööliste elu- ja töötingimused. Masintootmine suurendas tööviljakust ja alandas kaupade hindu. Elujärje paranemine tõi kaasa rahvaarvu suurenemise. Elupaikadesse saabusid mugavused, mis võimaldasid paremini sisustada vaba aega. Kodanlus- ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. Proletariaat- palgatöölised
Venemaale 3) Millised olulisemad muutused tõi kaasa 1866.a. vallareform?: Andis omavalitsusele avaramad tegutsemisvõimalused, vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilisest ning vallakohtust, riigikontroll väike 4) Tööstuse areng Eestis - millised tööstusharud, kus, Eesti asend Venemaa majanduses: Vabrikutootmine Kalevivabrikud, mis soodustasid meriinolammaste kasvatamist Kreenholmi Manufaktuur puuvilla töötlemine Tekstiilitööstus Masina- ja metallitööstus Paberitootmine 70% kogu Vene impeeriumis vajaminev paber 5)Esimene raudtee Eestis millal, kuidas mõjutas raudtee asustuse, tööstuse, põllumajanduse, kaubanduse arengut?: 1870.aastal Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee
19-20.saj vahetuseks muutunud Venemaa kõige arenenumaks piirkonnaks 2. Kuni 19.saj keskpaigani juhtivateks tööstuslinnadeks Narva. Hiljem ka Tallinn 3. Suurem osa toodangust veeti välja. Ei arvestatud Eesti vajadustega. 4. eestlased tegutsesid peamiselt väike-ettevõtjatena. 5. enamik ettevõtetest kuulus baltisakslastele, välismaisele kapitalile või vene päritolu ettevõtjatele. Eeldused tööstuslikuks pöördeks kujunesid aurumasina kasutuselevõtmisega. Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest. Eestisse rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse ning toodang hinnatud Vene turul. Suurimaks tekstiilitööstus ettevõtteks kujunes välja 1858.a. Kreenholmi Manufaktuur. Narvast kujunes kõige olulisem tööstuskeskus. Kiiresti kasvas ka masina- ja metallitööstus keskusega Tallinnas. 20.saj alguseks oli peamine tööstuslinn Tallinn. (Volta, Dvigatel) Kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus, 19.saj lõpul toodeti 70% Vene impeeriumis vajaminevast
filantropiin- filantroopide poolt asustatud internatkoolid. Pandi rõhku käsi-ja aiatööle, kehalisele kasvatusele, tervislikele eluviisidele ja õpilaste aktiivsusele. rüütliakadeemia- aadlinoormeeste õppeasutused 17.-18. saj. Valmistati ette hoovkonna sõjaväe ja tsiviilameti jaoks. voltizeerimine- puust hobusel võimlemine tööstusrevolutsioon- 18. saj Suurbritanniast alguse saanud periood, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis. Vabrikutootmine. Masinad inimtööjõu asemel. Jean Jacques Rousseau vaated kehalisele kasvatusele: ,,Emile ehk kasvatusest" rõhutab lapse sünnipäraste omaduste väljaarendamise vajadust; pooldab loomulikku kasvatust ja õppimist vahetult elust endast. Johann Heinrich Pestalozzi vaated kehalisele kasvatusele: asutas Neuhofis orbude varjupaiga, kus taotles laste harmoonilist arendamist ja vaeste laste kasvatamist- õpetamist; kehaline kasvatus kõigile lastele kohustuslik. Leidis, et kõigi koolide
Peamiselt kaupade viimiseks, Riia, Peterburi, Soome Rootsi. Eestlased tegelesid ka salakaubandusega, mis oli üsnagi tulutoov. Rannikusõiduks olid metskaptenid, kes orienteerusid vastavalt rannikumärkidele, kuid vaja läks kapteneid ka kaugemate sõitude jaoks, seepärast hakati looma merekoole. 1864. aastal rajati nt merekool Heinastesse. 19. sajandi esimesel poolel oli tööstus väga algeline, see oli tihedalt seotud Vene impeeriumi vajaduste ja võimalustega. Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest. Kalevivabrikuid rajati Kärdlasse, Sinti ja Narva. 1858. aastal loodi Narva Kreenholmi manufaktuur, mis sai suurimaks tööstusettevõtteks. Vabrikus töödeldi puuvilla, mis saabus Ameerikast ja Egiptusest. Toodang saadeti aga Venemaa riidevabrikutesse. Narva oli olulisem tööstuskeskus Eestis. 19. sajandi teisel poolel kiirenes tööstuse areng. Tuli metalli- ja masinatööstus keskusega Tallinnas, mis sai 20. sajandi alguseks peamiseks tööstuslinnaks
ja vesiveski. 17. saj hakati asutama manufaktuure: Narvas kose veejõudu kasutav vase- ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur, Räpina paberivabrik - rajatud 1736. 18. sajandil tuli ellu aina rohkem kapitalistlikke jooni: tsunfitpiirangud kaotati ja käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents. 19. saj algul jäi tööstuse areng tagasihoidlikuks, kuid hakkasid pöörduma aurumasina kasutamiselevõtmisega. Vabrikutootmine algas villatööstusest. Suurenes nõudlus kalevi järele, tekkisid kalevivarbikud Narvas, Sintis, Kärdlas (vene sõjameestele). Suurimaks ettevõtteks kujunes 1858. Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur (vee-energia): töödeldi puuvilla(Ameerikast, Egiptusest > saadeti Venemaale). 19. saj teisel poolel kiirenes areng. Masina- ja metallitööstus (Tallinn). Tallinnast sai peamine tööstuslinn. Paberitootmiskeskus (70% kogu Vene imp. vajadustest).
51.Saksamaa rahvuslik ühendamine Rahvusliku liikumise etapid · Elitaarne etapp saksa kirjandus, kunst, teater, J.G. Fichte filosoofiaprofessor mõtte vabadus, tahte sõltumatus · Haritlaskonna laiemad ringkonnad üliõpilasliikumine, Saksa Liit, Jena ülikool, kogunemine Wartburgi lossi juures 1817, Ülesaksamaaline üliõpilasliit 1818 · Seltsiliikumine turniliikumine F.L. Jahn, meestelaulu seltsid · Erakondade loomine vabrikutootmine, Saksa Tolliliit 1834, kogunemine Hambachi lossi juures 1832 · Võitlus oma riigi loomise eest Frankfurdi parlament 1848 ülesaksamaaline parlament Rahvuskogu Eesmärk Saksa riigi loomine, põhiseaduse väljatöötamine Olmützi alandus 1850 Venemaa sekkumine Saksamaa ühendamisse, ei tahtnud tugeva Saksa riigi loomist, juhtiv roll läks Austriale Raua ja vere poliitika, Otto von Bismarck 1862 sai Preisi valitsuse juhiks, sõjaväereform
annaabi.ee 
