Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ei võiks ka Eesti sellesse klubisse kuuluda ?
 
Säutsu twitteris

1. Nüüdisühiskond
Ühiskonna mõiste – ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit – esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja –ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed – mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri.
Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus , tervishoid , valitsemine.
  • Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil.

Nüüdisühiskond – TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE.
Nüüdisühiskonda iseloomustavad:
  • ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus
  • tööstuslik kaubatootmine
  • rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises
  • vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus
  • inimõiguste tunnustamine

  • Industriaal- ehk tööstusühiskond – TÖÖSTUSPÖÖRDE TULEMUSENA KUJUNENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAB TÖÖSTUSLIKU TOOTMISE DOMINEERIMINE MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES.

Sai alguse tööstuspöördest – ÜLEMINEK PÕHILISELT PÕLLUMAJANDUSLIKULT TOOTMISELT TÖÖSTUSLIKULE; SEDA ISELOOMUSTAVAD VABRIKUTE LEVIK, LINNADE KIIRE ARENG, TÖÖLISKLASSI JA KODANLUSE KUJUNEMINE NING PÕHJALIKUD MUUTUSED INIMESTE ELUSTIILIS.
Väikesed töökojad asendusid suurte vabrikutega, liinitootmine, konveiermeetod, väga pikad tööpäevad, karm kord töölistele. Kõike tehti ratsionaalselt, „aeg on raha“-põhimõttel; lõplik väljakujunemine võttis sajandi. (Marx – „toota kasumit, püsida konkurentsis)
Ühiskonnas levisid tööst tüdinud-väsinud inimeste meelelahutusvõimalused – kasiinod, loteriid, kabareed. Linnastumine algas, tõusis elatustase, muutus leibkonnamudel – väiksemad perekonnad. Algselt olid linnad ülerahvastatud, olme- ja sanitaarolud kehvad, modernne linnatsivilisatsioon arenes välja 19. Ja 20. sajandi vahetusel. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus :
  • tööhõive majanduse põhivaldkondades
  • leibkonnamudel
  • linna- ja maarahvastiku suhtarv.

Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus, suureneb sissetulek ühe elaniku kohta. Tööstuse kõrval hakkavad arenema teised majandusharud (teenindus). Esimene tööstusharu, kus muutused hakkasid toimuma, oli tekstiilitööstus. Igapäevase riidematerjali järele oli nõudlus kõige suurem. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760 . aastatel, mehaniseerimine toimus valdkonniti. Esimene valdkond oli puuvillaketramine. Tööstuspöörde peamised eeldused:
  • tehniline areng, mis võimaldas mehaniseerimist;
  • põllumajanduspöörde tulemusena tekkiv ostjaskond; kapitalistlik põllumajandus ja linnarahvas vajab tööstuskaupu;
  • transpordi areng (Murrang saavutati seoses raudteede ehitmisega. Suurbritannias ja Madalmaades algas tööstuspööre enne raudteede väljaehitamist tänu arenenud veetranspordile. Raudteede väljaehitamine peegeldab riigi majanduslikku arengutaset. 1840. aastatel oli raudteede hulk USAs võrreldav Venemaaga, kuid oli kvalitatiivselt kõrgemal tasemel.);
  • monopoolsete õiguste asendumine vaba ettevõtluse ja konkurentsiga.

Tööstuspöörde toimumine riikide kaupa oli alljärgnev.
  • Suurbritannia – alates 1769 kuni 19. sajandi keskpaik.
  • Prantsusmaa – 18. sajandi lõpust 1860. aastateni.
  • Saksamaa – 19. sajandi algusest 1880. aastateni.
  • USA – 19. sajandi algusest 1850. aastateni. Sel ajal oli lõunaosariikides veel orjus . USA eripära oli see, et tööstus ja põllumajandus olid eraldiseisvad nähtused.
  • Venemaa – 1830. aastatest kuni 1920. aastate lõpuni.
  • Eesti – alates 1820. aastatest.

  • Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond – TÖÖSTUSÜHISKONNALE JÄRGNENUD ÜHISKONNA ARENGUFAAS , MIDA ISELOOMUSTAVAD KÕRGTEHNOLOOGIA MASSILINE KASUTAMINE, PAINDLIK SOTSIAALNE STRUKTUUR, TEENINDUSSEKTORIS HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR.

Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris hõivatute osatähtsuse kiire kasv hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses. Tööstustööliste asemel vajati haritud spetsialiste. Kujunes keskklass – kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridus-, tervishoiu- ja nõustamisteenuseid.
Ühiskonna juhtimine muutus, varem koordineeris riik ainult poliitikat ja õiguskorda, nüüd ka majanduse arengut.
Kui tööstusühiskonnas oli maa ja linna, tööliste ja kodanlaste elustiilis suured erinevused, siis 20. saj keskpaigaks inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus, masstootmine ja massikultuur. Raadiod , televiisorid, kodumasinad igapäevased, omamine jõukohane enamikule. Massimeedia kujunes postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks.
  • Teadmusühiskond, ka infoühiskond – KÕRGELTARENENUD ÜHISKONNATÜÜP, KUS NII MAJANDUSES KUI ÜHISKONNA JUHTIMISES KASUTATAKSE TEADUSUURINGUTE TULEMUSI; TÖÖS HINNATAKSE PAINDLIKKUST JA INNOVAATILISUST; ÜLIKOOLID JA UURIMISASUTUSED ON OLULISED ÜHISKONNAINSTITURTSIOONID, TEADLASTE JA ÜLIÕPILASTE OSAKAAL ON KÕRGE; INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA KASUTAMINE MAJANDUSES, IGAPÄEVAELUS, RIIGIJUHTIMISES ON LAIALDANE.

Postindustriaalne ühiskond arenes uute tehnoloogiate tõttu kiiresti, uuendati toodangut, toimus innovatsioon , oluline oli info kiire hankimine ja töötlemine. Inimesed olid haritumad ja tarbisid infot rohkem. Satelliit - ja kaabeltelevisioon, mobiiltelefonid , internet . Kui varem võrreldi enda elu vanavanemate omaga , siis nüüd eakaaslaste omaga teistes riikides.
Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutus oluliseks, poliitilised ja majanduslikud otsused pidid tuginema teadusele, analüüsile – info pidev ja oskuslik kasutamine poliitikas ja majanduses.
Töö iseloom muutus – paindlikum ja vabam töökorraldus, loovus, meeskonnatöö, laiapõhjalised teadmised ja ettevalmistus.
Teadmusühiskonna ohuks tootmise ja tehnoloogia mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule, eetilised probleemid ( kloonimine , GMO).
  • Siirdeühiskond – ÜHISKONNA ARENGUETAPP, MILLE KÄIGUS DIKTAATORLIKUD VÕIMUSTRUKTUURID JA –SUHTED ASENDATAKSE DEMOKRAATLIKEGA, TOIMUB ÜLEMINEK DIKTATUURILT DEMOKRAATIALE.

Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõpuks võib pidada hetke, mil demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja suhetes.
Siirdeühiskonnal on ohte rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, demokraatia näib aeglane ja populaarseks võivad muutuda autoritaarse valitsemise ja kindla käe loosungid.
Samuti toob üleminek ühelt ühiskonnatüübilt teisele kaasa majanduskriis i, mille tagajärjel elatustase langeda võib – küsimuseks valitsuse tegevus, kas tark majandus või populistlikud otsused.
Probleemiks ka reformide ebaühtlane tempo, põhiseaduse ja valimiste reformid kiired, demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aga aeglaselt.
  • Heaoluriik – RIIK, MIS SEKKUB TURUMAJANDUSSE NING TULUDE JAOTUMISSE, ET LEEVENDADA SOTSIAALSETE TEENUSTE JA VÄLJAMAKSETE ABIL TURURISKIDE MÕJU INIMESTE TOIMETULEKULE.

Heaoluriigid tekkisid kahe ühiskonnamuutuse tõttu:
  • Tööstusrevolutsioon tegi valitsevaks vabrikutöö, mistõttu muutus leibkonnamudel, üksi jäid vanurid ja lapsed, kes vajasid riigi abi – varem, agraarühiskonnas kandsid sotisaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse kkohustusi kirik , perekond ja kogukond , nüüd oodati seda riigilit.
  • Kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid, kujunes kodanikuühiskond.

Heaoluriik hakkas kujunema 19. saj lõpus – 20. sajani alguses. Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi, sekkub sel eesmärgil majandusse, tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid (haridus, tervishoid, toetused).
Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele nagu seadusloome , õiguskord ja riigikaitse ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Majanduspoliitika abil jagatakse ümber tulusid, korraldatakse haridus, tervihoiu ja perepoliitikat. Heaoluriigi eesmärgiks on ühishüvede pakkumine.
Heaoluriigil on 2 põhilist tunnust:
  • Ülekandeühiskond, ressursside ülekandmine.
  • Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks.

Heaoluriigi põhimudelid:
  • konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staažiga töötajaid.
  • sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia -tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele , olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest . Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud .
  • liberaalne heaolumudel – USA, Jaapan, - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades.

Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda
Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda , on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära. Taoline vastutuse laiendamine tähendakski üleminekut h.-riigilt h.-ühiskonnale.
  • Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused

DemokraatiaVALITSEMISVORM , MILLE TUNNUSTEKS ON KODANIKKONNA OSALEMINE POLIITIKAS, VÕIMUDE LAHUSUS JA TASAKAALUSTATUS , SEADUSE ÜLIMUSLIKKUS NING INIM- JA KODANIKUÕIGUSTE AUSTAMINE.
Demokraatia on valitsemiskord , mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused.
Täieliku liberaalse demokraatia tunnused:
  • kodanikuvabaduste tunnustamine
  • õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
  • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
  • kohtusüsteemi jt kontrollorganite ( riigikontroll , keskpank ) poliitiline sõltumatus
  • vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus
  • vähemuste õiguste arvestamine
  • tsiviilkontroll relvajõudude üle

Nende tunnuste eelduseks on põhiseadus, valitsemisinstitutsioonid, vabad valimised.
  • Pluralismi olemus ja tähtsus

Pluralism – MITMEKESISUS, PALJUSUS , MIS VÕIB ISELOOMUSTADA ÜHISKONNA SOTSIAALSET EHITUST, PARTEISTUMIST, VAIMUKULTUURI, DEOMKRAATLIKU ÜHISKONNA ISELOOMULIK TUNNUS.
Nüüdiaegse deomkraatia oluliseks tunnuseks on poliitiliste organisatsioonide, erakondade, huvigruppide suur arv. Võimu jagatakse mitmete gruppide vahel, sest demokraatia pühimõtteks on koostöö ja kooseksisteerimine .
Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus – see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine .
Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid :
  • sallivuslik hoiak – austatakse õigust olla vastandlikult erinev
  • koostöö – tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled
  • dialoog – orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa
  • solidaarsus – tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist

Pluralismi vastandmõisted: võitlus kultuuride, sotsiaalsete gruppide jmt. vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine.
  • Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus

Ühiskonna jätkusuutlikkus – ARENGUTEE, MIS RAHULDAB PRAEGUSE PÕLVKONNA VAJADUSED JA PÜÜDLUSED, SEADMATA OHTU TULEVASTE PÕLVKONDADE SAMASUGUSEID HUVE.
Ühiskonna jätkusuutlikkuse eesmärgid on tagada kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ökoloogiline tasakaalustatus ja ühiskonna sidusus. Vaja on hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust, ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt.
Jätkusuutlik valitsemine – võim peab olema õiguspärane ja rahvas peab hindama samu väärtusi kui võimulolijad.; võim peab olema tulemuslik , läbipaistev ja kodanikke kaasav .
Jätkusuutlik deomgraafia – rahvastik vananeb, tekib probleem nt pensionide maksmisega. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb suurendada sündimust või soodustada sisserännet. Oluline on ka rahvastiku kvaliteet – haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus .
Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted:
  • majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele
  • kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele
  • sotsiaalne õigus: kõikidel on õigus puhtale keskkonnale
  • keskkonnakaitse
  • elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile
  • osalemine: erinevad seisukohad peavad olema arvestatud
  • kultuur: mitmekesisuse väärtustamine
  • ressursid : lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel

Jätkusuutlikkuse tagamiseks peab arengut planeerima pika perioodi peale – strateegiad, tegevuskavad. Nt Eestis lastekaitse strateegia aastani 2015. Plaanide koostamisel võetaksse arvesse teadusuuringuid, analüüse, kodanike huve jne.
  • Ühiskonna sotsiaalne struktuur

Sotsiaalne struktuur – MINGILE ÜHISKONNATÜÜBILE OMANE RAHVASTIKU JAGUNEMINE SUURTEKS SARNASTE OMADUSTEGA KATEGOORIATEKS.
Sotsiaalne kihistumus – RAHVASTIKUJAOTUS, KUS TEATAVATE SOTSIAALSETE TUNNUSTEGA INIMRÜHMAD ON JÄRJESTATUD KIHTIDESSE VASTAVALT NEILE KUULUVATE MAJANDUSLIKELE, KULTUURILISTELE JA POLIITILISTELE RESSURSIDELE.
Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit:
  • esimene e avalik (riigi- ja omavalitsusasutused)
  • teine e erasektor (eraettevõtted)
  • kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja –ühendused)

Ühiskonnale on loomulik pluralism, jagunemine nt usu, poliitiliste vaadete, hariduse ja rikkuse järgi.
Erinevusd suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Ühiskonna elujõu seisukohalt on oluline, et erinevusi gruppide vahel suudetakse tunnistada, tasakaalustada ja inimesi lõimida – ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut.
Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik – toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike.
Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse positsiooni. See näitab tema positsiooni ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mida võib määrata kas siis päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil. Igale staatusele vastab sobiva käitumise mall , mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega . Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks (sünnipära, rass , sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht , abielu).
Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus – sotsiaalne hierarhia .
  • Avalik ja erasektor

Avalik sektor – 1 ÜHISKONNA KOLMEST SEKTORIST: VÕIMU- JA VALITSEMISASUTUSED NING AMETKONNAD; AVALIKU SEKTORI PÕHIÜLESANNE ON RAHVUSLIKU JULGEOLEKU NING SOTSIAALSE HEAOLU KINDLUSTAMINE.
Avaliku sektori tuum on riik. Avaliku sektori põhiülesanded – valitsemine ja haldus.
Riigi tunnused:
  • riik on alati seotud võimu teostamisega, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu.
  • riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad .
  • riik omab kontrolli kindla territooriumi üle.
  • riigi institutsioonid on avalikud, nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest.

Erasektor ehk tulundussektor – 1 ÜHISKONNA KOLMSET SEKTORIST, KUHU KUULUVAD KASUMIT TAOTLEVAD ERAETTEVÕTTED.
  • Kodanikuühiskond

Kodanikuühiskond – AVALIKU ELU VALDKOND, MIS ERISTUB AVALIKUST NING ERASEKTORIST; KODANIKUÜHISKONNA MOODUSTAVAD KODANIKE ALGATUSEL NING KEHTIVATE ÕIGUSNORMIDE RAAMES LOODUD VABATAHTLIKUD ORGANISATSIOONID , ÜHENDUSED JA LIIKUMISED.
Kodanikuühiskond on vajalik kuna:
  • erinevad huvigrupid saavad selle kaudu oma huve realiseerida, tasandab ühiskonnas olevaid võimalikke erimeelsusi - näit. Eesti Mesinike Liit, Eesti Luterliku Tunni teenistus
  • kaitseb ühiskonnaelu riigi liigse sekkumise eest – näit. Eesti Õiguskeskus, Eesti Inimõiguste Assotsiatsioon, Avatud Eesti Fond
  • piirab parteide mõju, võimaldab poliitikat mõjutada ka valimisteväliselt – Eestimaa Looduse Fond, võiks olla ka Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Lasterikaste Perede Liit; külade seltsid nagu Ida-Virumaa külade esindus
  • arendab kodanikuaktiivsust - algatusvõime, koostöövõime jmt. – Eesti Regionaalse ja kohaliku arengu sihtasutus , Tartu Kolmikute pereklubi

Kolmanda sektori areng määrab kodanikuühiskonna tugevuse antud ühiskonnas. Teovõimas kodanikuühiskond on peamine tagatis , et ei riik ega äriettevõtted ei saa karistamatult kahjustada kodanike huve. Kolmanda sektori tegevusvaldkond on lai ja eri riikides hõlmab see erinevaid koostöövorme, mille hulka arvatakse vabatahtlikud organisatsioonid ja sotsiaalhoolekanne , heategevusorganisatsioonid, spordiklubid , sihtasutused, huvigrupid ning tervishoiu, keskkonna, kultuuri ja filantroopiaga seotud ühingud. Igaüks neist juhindub oma sotsiaalsest, religioossest või eetilisest missioonist ja on suunatud kodanike osaluse ja ühiskondliku algatusvõime edendamisele.
Kolmanda sektori läbi kasvab ühiskonna sotsiaalne kapital - inimestevahelised võrgustikud ja usaldus, mille kaudu toimub inimeste lülitumine ühiskonna ellu. (Robert Putnam – sotsiaalse kapitali uurija)
  • Huvid

Avalik huvi – AVALIKU HUVI SEISUKOHAST ON OLULISED ÜHISHÜVED E SELLISED HÜVED, MIDA EI KASUTATA ERATARBIMISEKS, VAID MIS ON KÕIGILE KÄTTESAADAVAD, A LA LOODUS, TURVALISUS, KULTUUR.
Oluline on siinjuures teha vahet avaliku huvi ja kitsama rühma (nt. ühe maja elanikud; ühe ettevõtte töötajad) huvide vahel; see pole alati kerge ja vahe pole lõplik. Tegevus kitsamalt piiritletud grupi heaks võib samuti olla avalikes huvides, nt. kui see rühm on ebasoodsas olukorras võrreldes muu ühiskonnaga ja seega suurendab selle toetamine ühiskondlikku õiglust.
Kuigi paljud mittetulundusühingud ja sihtasutused tegutsevad praktikas avalikes huvides, on nendest seni ainult väike vähemus lülitatud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud avalikes huvides tegutsevate ühenduste nimekirja. Seal nimetatud ühendustele tehtud annetusi saab annetaja oma maksustatavast tulust maha arvata. (Kodanikuühiskonna lühisõnastik, Mikko Lagerspetz 2004)
ERAKOND
SURVEGRUPP
Tegevuse eesmärk
Luua poliitikat
Mõjutada poliitikat
Vahend eesmärgi teostamiseks
Tulla võimule
Avaldada survet võimulolijaile
Programmi ulatus
Haarab poliitika kõiki valdkondi
Käsitleb ühte valdkonda või probleemi
Teavitamise sihtgrupp
Valijaskond
Võimueliit
Teavitamise viis
Avalik tähelepanu meedias
Lobism
Survegrupp võib kasutada kas kaudset survet, mõjutades avalikku arvamust või otsest survet, püüdes mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid jm tippametnikke. Survegrupp ei ole sotsiaalne liikumine, mida iseloomustab piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus.
  • Sotsiaalsed probleemid

Sotsiaalne tõrjutus – SEISUND, MILLE PUHUL INIMENE EI OSALE ÜHISKONNA HÜVEDEJAOTUSES, VÕIMUSUHETES EGA KULTUURIELUS .
Sotsiaalse tõrjutuse 1 näitaja on vaesus – mida ulatuslikum on riigi sekkumine tulu- ja sotsiaalpoliitikasse , seda tõhusamalt on vaesust leevendatud. Nt Eesti vs Rootsi.
Sotsiaalseks tõrjutuseks loetakse ka olukorda, kus inimesel on rahalisi vahendeid toimetulekuks, kuid tal puuduvad sotsiaalsed sidemed ja sotsiaalne kaasatus. Nt puudega inimene, kes oma liikumisvõimetuse tõttu ei saa käia avalikes kohtades ega osaleda üritustel.
Sotsiaalse tõrjutuse põhjused:
  • Töötus
  • Erivajadus
  • Kuulumine vähemusrühma
  • Piirkondlikud tulu- ja infrastruktuuri erinevused (äärealad, lõhe sissetulekutes Harju- ja maainimeste hulgas, kehvemad kommunikatsioonivõimalused)

Sotsiaalsed probleemid võivad olla kuritegevus , tööpuudus, vaesus, narkomaania, vähemused jne.
Selleks, et välja selgitada, kuidas sotsiaalne kihistatus mõjub ühiskonna stabiilsusele, kasutatakse sotsiaalsete lõhede mõistet. Ka lõhed moodustuvad erinevate tunnuste alusel: varanduslikud, usulised, ideoloogilise, etnilised jne. – see mõõdab, kui suured on vahed erinevate gruppide ja kihtide vahel
Tugev on selline ühiskond, kus on mitmeid erisusi, kuid ükski lõhe ei pääse domineerima - ühiskond on pluralistlik, aga samas ka stabiilne. Juhul kui toimub lõhede kumuleerumine – kõik erisused koonduvad ühte kohta - võib toimuda sotsiaalne plahvatus , kriisiolukord .
  • Riigi mõiste, riigivõimu tunnused

Riik on vahend võimu teostamiseks.
Riigivõimu tunnused:
  • Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist
  • Ainuõigus koguda makse ja määrata nende kasutamist
  • Ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks
  • Otsused on kohustuslikud kõigile territooriumil asuvatele isikutele
  • Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu
  • Riigivõimul on 1 keskpunkt

Riik peab kindlustama ja arendama korda, mis parasjagu kehtib ning kaitsma oma huve teiste riikide eest.
Riigi 3 põhitunnust on RAHVAS, TERRITOORIUM JA SÕLTUMATU RIIGIVÕIM.
Demokraatliku riigi ülesanded:
  • Tagada inimeste elu, vabaduse ja omandi kaitse
  • Kaitsta riigi suveräänsust
  • Osutada teenuseid (haridus, tervishoid, ühistransport, kultuur)
  • Arendada teede- ja sidevõrke
  • Kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet
  • Esindada riiki rahvusvahelises suhtemises

Võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõlmab nii riigivalitsemise vormi ( monarhia , vabariik) kui ka riigi korraldamise vormi ( unitaarriik , föderatsioon, konföderatsioon).
Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe ehk tasakaalustatuse põhimõte:
  • seadusandlik võim – parlament
  • täidesaatev võim – valitsus
  • kohtuvõim - kohus

EESTI RIIK on demokraatlik ühtse keskvõimuga ( unitaarne ) parlamentaarne vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, kes teostab võimu valimistega ja rahvahääletustega.
  • Õigusriik

Õigusriigis mõistab õigust ainult riigivõimust sõltumatu kohus, kõik on seaduse ees võrsed ja õigust mõistetakse ainult seaduse alusel, seadused on avalikud ja kõigile kättesaadavad.
Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum.
Seadus on kirjapandud õigusnorm.
Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid : politsei, kohus ja muud justiitsorganid. Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad .
Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin , mis kaitseb riiki inimeste eest.
  • Seadused ja õigusnormid

Riigi tähtsaim seadus on põhiseadus ehk konstitutsioon , kuna sellest lähtuvad kõik teised seadused.
Õigusaktid peavad moodustama kooskõlastatud hierarhia ehk astmestiku, allpool olevad õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvatega, vastuolude puhul muudetakse alamaid.
Õigusaktide hierarhia :
  • Eestis kehtivad rahvusvahelised õigusaktid, mis on ratifitseeritud Riigikogus
  • EV Põhiseadus
  • Riigikogu seadused
  • Presidendi seadlused
  • Valitsuse määrused
  • Linna/ vallavalitsuse määrused, korraldused , otsused

Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonikohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonikohtuks ning ühtlasi põhiseaduslikkuse järelvalve kohtuks.
Peamised õigussüsteemid:
  • mandri-euroopa õigussüsteem – põhineb kodifitseeritud rooma õigusel.
  • angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus
  • šariaadiseadus

Peamised õigusharud:
  • eraõigus –reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus)
  • avalik õigus – reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt)

  • Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid.

Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine . (Max Weber )
Võim on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud, mõni grupp või inimene omab alati suuremat sõnaõigust kui teine.
Võimu ressursid võivad olla nii ainelised – omand, kapital; kui ka vaimsed – teadmised, kogemused. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile nagu kinnisvara, maa, raha, oluline inimkapital (teadmised-oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus, koostöö).
Võimu teostamise meetodid:
  • Autoriteet
  • Sund

Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees, seadused on nt õiguslik sund. Autoriteetse võimu korral kuuletutakse, sest ollakse veendunud, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad.
Miks võimule kuuletutakse:
  • kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus , valitseja ja valitsevate vahel umbisikulised suhted, korraldust täidetakse, sest nii on kirjas seadustes (bürokraatia). See on nn legaalne domineerimine
  • traditsiooniline – põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest (näiteks patriarhaat, kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile)
  • karismaatiline põhineb juhi erakordsel võimel või ideede erakordsusel, korraldust täidetakse, sest usutakse ja usaldatakse juhti.

Riigivõimu eripäraks on ülimuslikkus teiste võimuliikide suhtes .
Riigivõimule ainuomased tunnused:
  • Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist
  • Ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle
  • Ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks
  • Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi alal asuvatele isikutele
  • Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises
  • Riigivõimul on 1 keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia

Riigivõim on kirjalike õigusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik võim.
Riigivõimu komponendid:
  • Spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudud võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, korrakaitsejõud, kohus)
  • Inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia).
  • Kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel.

Majandusliku võimu puhul on mõni firma teistest mõjukam, ent tema juhtpositsioon sõltub majanduslikust edukusest, mis võib kiirelt muutuda. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat töhendust.
Ühiskonnas saab rääkida võimu asemel pigem populaarsusest, autoriteedist ja prestiižist – kuuletumine vabatahtlik, mitte kohustuslik nagu riigivõimu puhul.
2. Ühiskonna valitsemine.
  • Demokraatlik valitsemiskord

Demokraatia – VALITSEMISVORM, MILLE TUNNUSEKS ON KODANIKKONNA OSALEMINE POLIITIKAS, VÕIMUDE
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #1 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #2 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #3 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #4 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #5 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #6 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #7 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #8 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #9 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #10 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #11 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #12 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #13 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #14 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #15 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #16 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #17 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #18 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #19 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #20 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #21 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #22 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #23 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #24 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #25 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #26 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #27 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #28 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #29 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #30 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #31 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #32 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #33 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #34 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #35 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #36 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #37 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #38 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #39 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #40 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #41 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #42 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #43 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #44 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #45 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #46 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #47 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #48 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #49 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #50 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #51 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #52 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #53 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #54 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #55 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #56 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #57 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #58 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #59 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #60 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #61 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #62
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 62 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 125 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annika1 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

ühiskonna mõiste, kihistatuse, nüüdisühiskond, o industriaal, kujunes keskklass, uurimisasutused, satelliit, o siirdeühiskond, o heaoluriik, saj lõpus, heaoluriigil, pluralism, pühimõtteks, jätkusuutlik valitsemine, jätkusuutlik deomgraafia, sotsiaalne struktuur, avalik sektor, kodanikuühiskond, sotsiaalne tõrjutus, eesti riik, riigipea, ühtse välis, otseseid liikmeid, poliitilised ideoloogiad, liberalism, valimissüteemid, tavaliselt 2, opositsioon, ent parlament, eesti valitsus, välisminister, bürokraatia, ametnik, kolmandaks ülesandeks, o korruptsioon, kohtuvõim, võimuinstitutsioonide või, euroopa kohtul, riigikontroll, euroopa ülemkogu, euroopa komisjon, euroopa kohus, fiskaalkapitaliks, majanduspoliitikal, tööturg, brutopalk, elualadel, töötuse määra, hõivepoliitika, aktiivseks, rahapoliitika elluviimine, väärtuse säilitamisele, vahenditeks, inflatsiooni mõõtühikuks, devalveerimine, jäetakse reservsumma, sisemajanduse kogutoodang, import, neli vabadust, üksikisik turumajanduskeskkonnas, erahüve, hariduse suurenedes, õiguslikus tähenduses, naturalisatsiooni teel, julgeoleku tagamisega, ohu korral, koostegutsemisvõimelisus nato, laiendamisel, lepingu kohaselt, põhirassid, kahekultuuriline, kristlus, protestantlik, islam, islamism, mõtlemis, erinevamad rahvused, peaülesandeks, neokolonialism, arenguriikides, tööstusmaadesse, hädavajalik, teiseks probleemiks, diplomaadid, keskkonna saastumine, toitluskriis, üleilmastumine, digitaalne lõhe, infovaesed, lepingu tekst, otsustusorganiks sellel, peasekretär, organisatsiooni struktuur, julgeolekukoostööga natos, julgeolekukeskkonnas

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

44
doc
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
56
doc
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
67
doc
Ühiskonna konspekt riigieksamiks
40
docx
Ühiskonna riigieksami materjal
14
doc
Ühiskonnaõpetuse eksam I osa
15
doc
Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks
52
doc
Ühiskonnaõpetuse konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun