laenates raha kodumaalt laenates raha välismaalt Tagasiside Eelarve puudujäägi finantseerimiseks on võimalik kasutada kõiki vahendeid, mis eelarvesse raha juurde toovad. Iseasi, kas kõik need vahendid alati majanduslikus mõttes otstarbekad on. Õige vastus on: emiteerides raha, suurendades maksukoormust, laenates raha kodumaalt, laenates raha välismaalt. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika Vali üks või enam: vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises Tagasiside Kitsendav ehk range eelarvepoliitika on suunatud kogunõudluse AD vähendamisele ja majandusliku aktiivsuse kahandamisele. Seda on võimalik saavutada avaliku sektori kulutuste
EESTI FISKAALPOLIITIKA MÕNINGATEST ASPEKTIDEST Kaie Kerem Tallinna Tehnikaülikool Kuna Eesti on väike avatud majandus, siis sõltub Eesti majandus väga tugevasti majanduskonjunktuuri muutustest välisturgudel. Seoses Eestis rakendatud valuutakomiteel põhineva rahasüsteemiga pole Eestis võimalik teostada aktiivset rahapoliitikat. Seetõttu on fiskaalpoliitikal täita Eesti majanduses oluline roll. Antud artiklis analüüsitakse valitsussektori tulusid ja kulutusi ning nendega seonduvaid probleeme. Samuti vaadeldakse valitsussektori kulutuste ja tulude struktuuri ning fiskaalpoliitika efektiivsuse mõningaid aspekte. Fiskaalpoliitika efektiivsuse tõstmine on eriti oluline tingimustes, kus Eesti on endale seadnud eesmärgiks ühineda Euroopa Liiduga. Valitsussektori tulud Fiskaalpoliitika järjekindlus on siirderiikide stabiilsuse ühe...
hädaabitööde korraldamine tulusiirete oluline vähendamine Question 3 Valitsuse kulude suurendamisel või maksude vähendamisel kasutab valitsus kitsendavat skaalpoliitikat, vastupidisel juhul ekspansiivset skaalpoliitikat. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 4 Range eelarvepoliitika Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises Question
kogunõudluse AD kõverat alla vasakule kogunõudluse AD kõverat üles paremale Valitsuse kulude suurendamisel või maksude vähendamisel kasutab valitsus kitsendavat fiskaalpoliitikat, vastupidisel juhul ekspansiivset fiskaalpoliitikat. Vali üks: Tõene Väär Valitsussektori eelarve puudujääki on põhimõtteliselt võimalik finantseerida kas Vali üks või enam: laenates raha välismaalt emiteerides raha laenates raha kodumaalt suurendades maksukoormust Laiendava (ekspansiivse) eelarvepoliitika rakendamisel valitsus Vali üks või enam: vähendab makse püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale suurendab valitsuse ostude mahtu Range eelarvepoliitika Vali üks või enam: seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis Vali üks või enam:
Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga
3) ergutab kolmanda ja neljanda lapse sündi perre, selleks muudab seadusi selliselt, lli lt ... 4)) maksab alates vanemahüvitise maksmise lõppemisest pp lapsetoetust p kolmanda jja järgneva lapse kohta 2000 krooni kuus; 17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika Valitsusliidu majanduspoliitika pikaajaline eesmärk on Eesti inimeste jõukuse suurendamine d i ((viieii jõ jõukama k EL riigi ii i hulka????). h lk ????) Selleks S ll k peame vajalikuks j lik k senise
Majanduse eksam MIKROÖKONOOMIKA RESSURSSIDE TÄIENDAMINE: Mida teha ressursside paremaks kasutamisega? Mida teha parem tulemuse saavutamiseks?Millised võimalused on maa-ja loodusressuresside täiendamiseks, tööjõu täiendamiseks, kapitali, ettevõtlikkuse täiendamiseks? NÕUDLUS JA PAKKUMINE: Graafiline kujutamine- Mis juhtus siis kui nõudlus, hind, nõutav kogus, kauba pakkumine muutub? Nõudlus ja pakkumine on seos hinna ja nõutava või pakutava koguse vahel..kui muutub hind muutub tõenäoliselt kogus. Elastsuse mõju kogutulule..väheelastne nõudluse korral kogutulu suureneb hinna kasvades, kui elastsus on ühikukestne-tõenäoliselt kogutulu ei muutu hinna muutmisest. ETTEVÕTLUSTEOORIA: * Mis on püsikulu, muutuv kulu, kogukulu..missugused näitajaid kuludega seoses arvutatakse? *Mida on vaja teha ettevõtte kasumi maksimeerimiseks? Majandamise kuldreegel: kasum maksimeeritakse tootmiskoguse juures mille puhul piirkulu on võrdne piirtuluga..mida te...
3) ergutab kolmanda ja neljanda lapse sündi perre, selleks muudab seadusi selliselt, lli lt ... 4)) maksab alates vanemahüvitise maksmise lõppemisest pp lapsetoetust p kolmanda jja järgneva lapse kohta 2000 krooni kuus; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika Valitsusliidu majanduspoliitika j p p pikaajaline j eesmärk on Eesti inimeste jjõukuse suurendamine. Selleks peame vajalikuks senise eduka liberaalse majanduspoliitika edasiarendamist ning Eesti majanduse struktuuri ümberorienteerimist suuremale tootlikkusele efektiivsemale energia tootlikkusele, energia- ja materjalikasutusele ning teadmiste tootmisele
ÜHISKONNA KORDAMINE : MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS. 1. Majandus ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine. Majandusharud : 1) Põllumajandus 2) Tööstus 3) Transport 4) Kaubandus 5) Teenendus Majandamise põhiküsimused : 1. Mida toota? 2. Kuidas toota? 3. Kellele toota? Miks on vaja majandust reguleerida? Et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe võrdsed võimalused, vabadus ja inimväärtused. Kes peab lahendama majanduse põhiküsimused? Demokraatlik õigusriik. Millega tegeleb majanduspoliitika? Riigi ja rahva olukorra parandamisega. Miks nimetatakse majandusteadust ka nappuse ja valiku teaduseks? Sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtuvalt tuleb teha valikuid. 2. Tootmisressursid majanduse funktsioneerimiseks vajalikud vahendid. EDUK...
Euroopa Liidu 3.test 1. Missugune alljärgnev väide tänase EL ühise majandusruumi kohta on kõige korrektsem a) Euroopa Liit on majandusliit: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt, rakendanud kolmandate riikide suhtes ühtset tolimaksu ja lubavad tootmisteguritel vabalt liikuda liikmesriikide vahel, ning on lisaks nõustunud ka fiskaal-, monetaar- ja sotsiaalpoliitika ühtlustamisega b) Euroopa Liit on tolliliit: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt ja rakendanud kolmandate riikide suhtes ühtset tollimaksu, ent ei toimu tootmistegurite vaba liikumist liikmesriikide vahel. c) Euroopa Liit on ühisturg: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt ja rakendan...
Inflatsioonispiraali näideteks on järgmist tüüpi spiraalid: Vali üks või enam: hinnad-valuutakurss-hinnad hinnad-hinnad hinnad-intressid-hinnad hinnad-palk-hinnad Tagasiside Inflatsioonispiraaliks nimetatakse inflatsiooni ülekandumist ühest sfäärist teise. Loetletud spiraalid kuuluvad kõik sagedamini esinevate inflatsioonispiraalide hulka. Näiteks hinnad-palk-hinnad spiraali puhul hakkab kõigepealt nõudluse kasv kergitama hindasid, mistõttu tekib surve palgatõusuks, mis aga omakorda suurendab nõudlust ja põhjustab uut hindade tõusu. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Inflatsiooni kaks peamist liiki on nõudlusinflatsioon ja kuluinflatsioon. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Nõudlusinflatsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusinflatsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või ee...
1 Nõudlusin atsioon on põhjustatud järsust tootmiskulude kasvust. Complete Select one: Mark 1 out of 1 True False Nõudlusin atsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusin atsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluin atsioon (pakkumispoolne in atsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Question 2 In atsiooni kaks peamist liiki on nõudlusin atsioon ja kuluin atsioon. Complete Select one: Mark 1 out of 1 True False Nõudlusin atsioon
lühidalt. Edasi räägin ma oma töös täpsemalt Eesti fiskaalpoliitikast, kus ma toon välja valdkonnad, millega meie fiskaalpoliitika tegeleb. Kes tegeleb eelarvepoliitikaga ning mis on täpsemalt selle asutuse ülesanded. Ning veel toon ma välja fiskaalpoliitika positiivsed ja negatiivsed küljed. 2 Fiskaalpoliitika ehk valitsuse eelarvepoliitika või rahanduspoliitika, on valitsuse otsused maksustamise ja eelarvesse laekunud rahade kulutamise kohta. Eelarvepoliitika lähtub riigi ülesannetest ja makromajanduslikest vajadustest ehk makromajanduse tasakaalust. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on eelarve tulude ja kulude tasakaalus hoidmine, stabiilse majanduskeskkonna loomine, tööpuuduse vähendamine ning majanduse arengu toetamine. Peamisteks vahenditeks millega eelarvepoliitikat läbi viiakse on eelarvesse laekunud rahade
Tõene Mida väiksem on konkurents, seda ebaefektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. Tõene Ühishüvisteks loetakse kaupu ja teenuseid, mida jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt. Tõene Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. -Vale Rahaagregaatidest on M0 kõige vähem likviidne. - Vale Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. - Tõsi Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises. - Vale A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. - Vale Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. Tõene Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. - Tõene Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. – Vale
Vali üks: Tõene Väär Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla valitsussektori kulutuste järsk kasv. Vali üks: Tõene Väär Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab teenindussektor. Vali üks: Tõene Väär Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises investeeringuks. Vali üks: Tõene Väär Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus vähendab makse. Vali üks: Tõene Väär Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust baasaasta hindades. Vali üks: Tõene Väär Stagflatsiooni võib määratleda kui kõrge inflatsioonitaseme ja suure tööpuuduse määra üheaegset esinemist. Vali üks: Tõene Väär RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Vali üks: Tõene
- kui majanduses on langus, siis sotsiaalkulutused suurenevad - ei ole viitaega(sdi), ega otsustusprotsessi, toime avaldub koheselt - rusikareegel, defitsiit suureneb 0,5% SKPst, kui SKP kasv väheneb 1%. 19. Stabiilsus ja kasvupaktil (SGP) on neli elementi. Nimetage need ja kommenteerige lähemalt. Stabiilsuse ja kasvu pakt on eeskirjadel põhinev raamistik, mille eesmärk on tagada Euroopa Liidu liikmesriikide rahanduse usaldusväärsus ning nende eelarvepoliitika kooskõlastamine. 1. Definitsioon, mis on ülemäärane defitsiit Stabiilsuse ja kasvu pakti kohaselt peavad liikmesriigid säilitama eelarvedistsipliini, st nende riigieelarve peab olema tasakaalus või ülejäägis. Eesmärgiks oli piirata inflatsiooniriski (Maastrichti lähenemiskriteerium). Liikmesriikide aastane eelarvedefitsiit ei tohi olla kõrgem kui 3% SKPst ning riigi võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst. Vaid tõsise languse korral aktsepteeritakse suuremat eelarvedefitsiiti.
Euroopa Liidu majanduslik olemus "Ühise huvi küsimus" Majanduspoliitika eesmärk Tagada püsiv majanduskasv Suurem tööhõive Tagada paremad sotsiaaltagatised Ühtse turu ja suure kaubandusbloki kooskõlastamine Majandus- ja rahaliit (EMU) EMU esimene tugisammas põhineb: - Majandus- ja eelarvepoliitika kooskõlastamine - Stabiilsus- või konverentsiprogrammid - Maastrichti kriteeriumide täitmine - Eelarvetetasakaalu nõuete järgimine Maastrichti kriteeriumid Inflatsioonikriteerium Intressikriteerium Vahetuskursi kriteerium Riigieelarve kriteerium Riigivõla kriteerium EMU teine tugisammas: - Ühtne rahapoliitika - Teostavad eurosüsteem ja Euroopa Keskpank - Eesmärgiks madal inflatsioonitase ehk hinnastabiilsus
22. Struktuurne eelarvepositsioon – Leitakse, kui nominaalsest eelarvepositsioonist eemaldatakse lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegevused, mis võivad eelarvepositsiooni moonutada. Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole ning võimalik nominaalne puudujääk on põhjustatud ajutistest teguritest 23. Vastutsükliline fiskaalpoliitika – Majandustsüklit tasandav eelarvepoliitika, Tõusu faasis jahutame, languse faasis soojendame. 24. Protsükliline fiskaalpoliitika – Majandustsüklit elandav eelarvepoliitika. Tõusu faasis soojendame, languse faasis jahutame
vahekord, kurss sõltub üldistest majandustingimustest ● Fikseeritud vahetuskursi puhul kaupleb keskpank valuutadega kindlaks määratud hinna alusel Kui kodumaised intressid muutuvad erinevaks rahvusvahelisest intressist, hakkab kapital vastavalt kas riigist välja või riiki sisse voolama. KEskpanga käitumine sõltub vahetuskursi režiimist Eelarvepoliitika õppetunnid Ujuva kursiga väikese avatud majanduse tingimustes ei anna eelarvepoliitika efekti “Väljatõrjumise efekt”: -suletud majanduses:valitsuse kulutuste kasv ehk ekspansiivne poliitika ehk eelarvepoliitika tõrjub välja erainvesteeringud, sest intressid tõusevad -Väike avatud majandus:-eelarvepoliitika tõrjub välja puhasekspordi, sest vahetuskurss kallineb Rahapoliitika õppetunnid Rahapoliitika mõjutab kogutoodangut Y kogunõudluse komponentide kaudu: Suletud majanduses: Avatud väikeses majanduses:
kaitse tagamine kui ka stabiilsuse ja õigluse kindlustamine mujal maailmas. Riigi vahendeid kasutataks ülaltoodud prioriteetide edendamiseks. Eelarveprotsessi juures peab valitsus väga oluliseks avatust ja läbipaistvust. Seda rõhutab ka eelarvestrateegia: ,,Riigieelarve koostamine ei ole pelgalt matemaatika. Eelarve kaudu kavandame ja suuname me riigi arengut, väljendame ja teostame oma prioriteete- mitte ei jaga vaid mehhaaniliselt raha. Meie valitud valuutakomitee tingimusteks on eelarvepoliitika ka peamine viis, millega riik saab mõjutada majandust: ennetada ja mahendada võimalikke riske, võimaldada positiivseid arenguid. Seega on eelarvepoliitika riigi võtmepoliitika, mis võimaldab valitsusel ellu viia teisi poliitikaid" (Riigieelarveseadus 2008-2011, Andrus Ansip, Ivari Padar) Riigieelarvepoliitika puhul rõhutatakse vajadust teha valikuid, suunata raha neisse valdkondadesse, mis riigi arengut kõige enam toetavad. Esimene riigieelarvestrateegia
·Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus ·Monetaarpoliitikat reeglina keskpank Mõlema poliitika puhul on kerge teha ettepanekuid, kuid neid ellu viia väga raske. USA s Euroopa Liidus, USA-s, Liidus ka Eestis on keskpank iseseisev, iseseisev valitsusest sõltumatu institutsioon. 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- e. eelarvepoliitika Eelarve E l suurus, juhul j h l kui k i valitsus lit eii võta õt laene, l sõltub õlt b maksukoormusest k k t ja
o palgad ja hinnad on jäigad, need ei kohane turumuutustele o Keynes tööhõivest: o tasakaal võib saabuda ka allpool potentsiaalsest tootmismahtu, st tööpuuduse tingimustes o tööpuuduse põhjusteks on ebapiisav kogunõudlus o tööpuudust on võimalik leevendada, kui valitsus sekkub majandusse; valitsus mõjutab majandust eelarvepoliitika abil Kogupakkumise kõver on horisontaalne o Uusklassikaline koolkond: o 1950-60ndad: adaptiivsed ootused: o tulevikku prognoositakse minevikukogemuse põhjal o 1960/70 ratsionaalsete ootuste koolkond o majandussubjektide ratsionaalsed otsused täieliku info tingimustes (st inimesed ei tee tulevikuootuste kujundamisel süstemaatilisi vigu)
FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID JA ELEMENDID Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika ehk valitsuse eelarvepoliitika. Fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Peetakse majanduse mõjutamise kõige olulisemaks instrumendiks Eesmärgid Vähendada tööpuudust Majanduse arengu toetamine Valitsussektori kulutuste vähendamine Luua tingimused kestvaks majanduskasvuks, mis toob kaasa inimeste heaolu suurenemise ja elatustaseme paranemise. EL- luua töökindlam ja tõhusam raamistik liikmesriikide fiskaalpoliitika
Hinne 48.0, maksimaalne 60.0 (80%) Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 3 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Hasartmängumaks ja lõbustusmaks on kohalikud maksud. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga
levinud. Eesti finantssektorit võib võlakriis mõjutada eelkõige kahel viisil. Peamised osapooled ja nende seisukohad: «Esiteks kui euroala likviidsus- ja rahastamispinged peaksid senisest rohkem kanduma Põhjamaades tegutsevatele emapankadele, siis kallineb rahastamine ka Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide jaoks,» edastas Eesti Panga pressiosakond. «Finantsturgude kõrge usaldus Põhjamaade pangandussüsteemi ning majandus- ja eelarvepoliitika suhtes on emapankadest lähtuvaid ja Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske seni aidanud vähendada. Võlakriisi edasi kandudes on tähtis piiriülene ladus koostöö kriisihalduses.»Teiseks võivad pangandussektori tulud ja laenukvaliteedi paranemine saada tagasilöögi, kui Eesti majandusaktiivsusele hoo andnud välisnõudlus peaks märkimisväärselt kokku tõmbuma. Nende riskide realiseerumise tõenäosus on viimastel kuudel aga kasvanud, kirjutas keskpank majanduskommentaaris.
eesmärkide saavutamiseks ja nende rakendamine Rakendusüksused: ametid, inspektsioonid, MV, KOV, aga ka era- ja kolmas sektor Millised faktorid mõjutavad poliitikate elluviimise edukust? Millist infot saame välja lugeda Eesti riigi eelarvest ning eelarvestrateegiast? Miks neid dokumente vaja on? Kui suur on 2017. aasta eelarve planeeritud maht? 2017. aasta riigieelarve eesmärk on kestliku ja läbimõeldud eelarvepoliitika kaudu tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust. Riigieelarve tulude mahuks on planeeritud 9,42 miljardit eurot, mida on 592 miljonit eurot ehk 6,7 protsenti enam 2016. aastaks prognoositust. Sealhulgas suurenevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 6,1 protsenti
Mark 1.0 out of 1.0 True False The correct answer is 'False'. Question 58 Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. Correct Select one: Mark 1.0 out of 1.0 True False The correct answer is 'True'. Question 59 Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus vähendab makse. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'True'. Question 60 Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas kohustusliku reservimäära alandamine. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True
Tere austatud kuulajaskond! Minu tänase kõne teemaks on: Hääletan eurole ülemineku poolt Eesti valitsus on eurole üleminekuks seadnud tähtaja 1. jaanuar 2011. Viimasel ajal pannakse seda tähtaega järjest enam kahtluse alla. Põhjuseks võib tuua pikka aega tasakaalustamata majanduskasvu ning vildaka eelarvepoliitika. Euroalaga ühinemine tõstaks aga oluliselt Eesti usaldusväärsust ning oleks lähiajal peamine majandust toetav tegur. Hiljuti tehtud küsitluse järgi toetab euro käibelevõtmist 40 protsenti Eesti elanikest. Toetajaid jätkus rohkem meeste, alla 51aastaste ning kõrgema sissetulekuga inimeste seas. Kuidas see eurole üleminek siis ikkagi tavainimesele kasulik on? Peamise plussina on välja toodud asjaolu, et eurode kasutuselevõtt lihtsustab reisimist eurotsooni riikides
Majanduspoliitika phivaldkonnad on: 1.Korrapoliitika 2.stuktuuripoliitika 3.Protessipoliitika(finantspoliitika) KORRAPOLIITIKA phivaldkond,mille raames tehakse phiotsuseid.Otsuste phine tegevus jaotub allvaldkondadeks: 1.Vistluse konkurentspoliitika-konkurentsiseadused;tarbijakaitse 2.Omandipoliitika-vastutus/kontroll;mratakse juhtimise ksimused;maade ja varade tagastamise ksimused 3.Tegevusmajandus/isikukaitse 4.Sotsiaalne kindlustatus STRUKTUURIPOLIITIKA 1.Regionaalpoliitika-riigi-ja omavalitsusorganite koosklastatud tegevus 2.Sektoriaalpoliitika-on suunatud rahvamajanduse kui terviku ja selle ksikosade tasakaalustatud arengule 3.Vike-ja keskmise ettevtluspoliitka-erinevate omandivormide kaudu teostuv tegevus, eriti eraettevtlus. PROTSESSIPOLIITIKA 1.Eelarvepoliitika 2.Rahapoliitika 3.Sissetulekute poliitika 4.Vlismajandusliku kindlustatuse ja tasakaalu poliitika INFLATSIOON Inflatsiooni mdetakse tarbija hinnaindeksi(THI) abil, mi...
Kuivõrd riiklik maksupoliitika mõjutab majanduselu ning üksikisiku toimetulekut? Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Maksupoliitika struktuuride osakaalu - kaudsete ja otseseste maksude suuruse - mõju majandusele ja indiviidile on erinevad
SOOME Soome on ELi kõige põhjapoolsem liikmesriik. Pindala 338 434,7 km2 Rahvastiku arv 2014 a lõpus 5 471 753 ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1995 Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999 Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika...
Rahapoliitika olemus ja osatähtsus maailmas 1 Rahapoliitika, selle eesmärk ja puudused 1.1 Raha- ehk monetaarpoliitika Raha- ehk monetaarpoliitika on meetod, mis mõjutab interssimäärasid ja ringluses olevat rahamassi ning taotleb seeläbi kogunõudluse kontrolli. Nt Laenuprotsendi langus õhutab laenamist ja suurendab sellega kogunõudlust, kuid laenuprotsendi tõus aga teeb ettevaatlikuks ja vähendab kogunõudlust. Rahapoliitikaga juhitakse majanduse kasvukiirust: ergutatakse, kui olukord on kehv, ja aeglustatakse, kui majandusel on oht liiga kiire kasvu tõttu üle kuumeneda. Monetaarpoliitikat teostab poliitiliselt sõltumatu keskpank. Eesti riigi rahapoliitikat teostab Eesti Pank. • Kuuludes eurosüsteemi, osaleb ka Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises. Eurosüsteemi eesmärk on säilitada oma alal hinnastabiilsus. Sellega soodustatakse majanduskeskkonda ja kõrgemat tööhõivet. 1.2 Rahapoliiti...
1) Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2) Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3) Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4) Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5)-6) Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus, mille käigus tehakse seaduseelnõusse ettepanekuid ja parandusi. 7) Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8) President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Eelarvepoliitika Eelarve koostamise põhimõtted ja otsused, mida koostamisel tehakse; Koosneb maksupoliitikast ja kulupoliitikast; Maksu- ehk tulupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. (Sellest sõltuvad riigieelarve tulud.) Kulupoliitika määrab, millele riigi tulud kulutatakse. Tegeleb ka eelarve tasakaalu küsimustega. Eesti riigieelarve 2009 TULUD KULUD 97,8 96,7 miljardit miljardit
Antud dokument on tähtis, sest Eestile on piimandus oluline. Iga kolmas euro põllumajanduses tuleb piimast. Piimatootmine võimaldab säilitada asustust suurel osal Eesti territooriumist. Olen ka ise suur piimatoodete tarbija. Antud dokument on leitav Põllumajandusministeeriumi kodulehelt: http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/ARENDUSTEGEVUS/piimandusstrateegi a-2012-2020.pdf 2) Riigi eelarvestrateegia 2015-2018 Riigi eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Antud dokument mõjutab kõiki Eestis elavaid inimesi. Antud dokument on leitav Rahandusministeeriumi kodulehelt: http://www.fin.ee/riigi-eelarvestrateegia 3) Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 Selle tervisepoliitika koostamine kui ka seatud eesmärgid on olnud suunanäitajaks edasistele rahvatervise programmidele ja tervishoiu tegevustele ning on oluliselt kaasa aidanud sihiks seatud
6. Tõhus viis on fassida ennem toode pakendisse.- Postimees.ee Fassida- pakkida/pakendada, eelpakkima midagi. 7. Tänapäeval peaks olema kõik evkivalentsed.- Õhtuleht.ee Evkivalentsed- võrdse väärtusega e võrdväärne ese, hulk v suurus kaup, milles väljendub teise kauba väärtus. 8. Me jätkame tugeva ja vastutustundliku fiskaalpoliitika kursil.- Õhtuleht.ee Fiskaalpoliitika- puutuv, riigikassa v eelarvega seotud, eelarvepoliitika 9. Perifeeria peaks teoreetiliselt olema suurem kuid ei ole.- Postimees.ee Perifeeria- on millegi välisosa/välisäär 10. Peaaegu iga laps mängib mingid videomängu nagu proff.- Reddit.ee Proff- olema hea mingis tegevuses. 11. Lingvistika on raskem kui võib arvata.- Reddit.ee Lingvistika- on keeleteadus 12. Aastaks 1966 olid nende võimsa loometandemiga liitunud veel Krieger ja Densmore.-Elu lood(ajakiri) Loometandem- ansambel 13
majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut, tugevdaks iga üksiku riigi vastupanuvõimet välissokkidele ning aitaks seega ära hoida finantskriiside tekkimist ja levimist. RVF hindab eraldi nii maailmamajanduse kui terviku olukorda ning vähemalt korra aastas põhjalikumalt iga üksiku liikmesriigi majanduslikku olukorda. Seire olulisteks valdkondadeks on raha- ja vahetuskursipoliitika, eelarvepoliitika, struktuurireformid, finantssektori stabiilsus, riskide ja majanduse haavatavuse hindamine, teataval määral ka institutsionaalsed arengud (keskpanga sõltumatus, finantssektori regulatsioonid, läbipaistvus jms). Liikmesriikide seire RVFi liikmesriikide majanduse seire toimub üldjuhul kord aastas toimuvate majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames. RVFi põhikirja neljandas artiklis on sätestatud Valuutafondi ja liikmesriikide kohustused seoses rahvusvahelise rahasüsteemi
rakendatuse korral e tootmistase tootmisvõimaluste piiril, kogunõudluse kõver näitab üldise hinnataseme ja koguprodukti vahelist seost, lühiperioodi kogupakkumise kõver horisontaalne sirge, mille puhul majandus toimib ressursside alahõive ja tööpuuduse tingimustes, pika perioodi kogupakkumise kõver vertikaalne sirge, Okuni seadus tööpuuduse 1% vähendamine toob kaasa SKP 3% kasvu, SKP lõhe erinevus tegeliku (jooksva) ja potentsiaalse tootmismahu vahel, eelarvepoliitika maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mis on eelkõige suunatud täishõive saavutamisele ja koguprodukti mitteinflatsioonilisele kasvule. 1. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad kogunõudluse väärtust? Kogunõudlust mõjutavad tarbimine, investeeringud, valitsuse kulutused ja puhas eksport. Mida suuremad need tegurid on, seda suurem on kogunõudlus. 2. Miks on kogunõudluse kõver negatiivse tõusuga (langev)? See näitab, et hinnataseme tõustes nõudlus väheneb. 3
rakendatuse korral e tootmistase tootmisvõimaluste piiril, kogunõudluse kõver – näitab üldise hinnataseme ja koguprodukti vahelist seost, lühiperioodi kogupakkumise kõver – horisontaalne sirge, mille puhul majandus toimib ressursside alahõive ja tööpuuduse tingimustes, pika perioodi kogupakkumise kõver – vertikaalne sirge, Okuni seadus – tööpuuduse 1% vähendamine toob kaasa SKP 3% kasvu, SKP lõhe – erinevus tegeliku (jooksva) ja potentsiaalse tootmismahu vahel, eelarvepoliitika – maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mis on eelkõige suunatud täishõive saavutamisele ja koguprodukti mitteinflatsioonilisele kasvule. 1. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad kogunõudluse väärtust? Kogunõudlust mõjutavad tarbimine, investeeringud, valitsuse kulutused ja puhas eksport. Mida suuremad need tegurid on, seda suurem on kogunõudlus. 2. Miks on kogunõudluse kõver negatiivse tõusuga (langev)? See näitab, et hinnataseme tõustes nõudlus väheneb. 3
Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majandusedu ja indiviidi toimetulekut? TSG 12.a klass Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Kaasaegsel maksusüsteemil on eelkõige fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse
toimimisele ja finantssüsteemil stabiilsusele kaasaaitamine, maksebilansi koostamine, ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine, raharingluse korraldamine.Krooni väärtuse tagatus:Eesti krooni kurss on fikseeritud euroga : 1 euro= 15.64 Eesti krooni. Devalvatsioon pole küll väistatud , kuid kroon on euroga üsna tugevasti fikseeritud , mis peaks ära hoidma devalvatsiooni. Devalveerimine -koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes. Fiskaalpoliitika-valitsuse eelarvepoliitika, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Eesti maksukoormus enamiku Euroopa Liidu riikidega võrreldes madal. ( u. 30-33 % ) Maksude mõju on erinev- käibemaks mõjutab rohkem vaesemaid , Rikkamaid pigem kapitalimaksud . Aktsiisimaksudega on võimalik mõjutada kahjulikke tooteid .Maksusüsteemid: 1. Progressiivne 2.Proportsionaalne 3. Regressiivne ( Eestis prop. maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast)
koosneb: eratarbimisest; investeeringutest; valitsuse lõpptarbimisest ja puhasekspordist. 2.Mis on inflatsioon, mis põhjustel see tekib ja kuidas seda saab mõõta? Raha väärtuse ehk ostujõu langus ning üks vanimaid majandusprobleeme. Tekib: sularaha liigne käibele laskmine. Mõõta saab: tarbijahinnaindeksiga 3.Mis on deflatsioon? Keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevat raha ostujõu tõusu. 4. Mis on fiskaalpoliitika? valitsuse eelarvepoliitika, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 5. Kuidas jaguneb tööealine rahvastik? 1) Isikud, kes soovivad töötada ehk majanduslikult aktiivne rahvastik 2) Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised ehk mitteaktiivne rahvastik. 6. Mis võib põhjustada tööpuudust? miinimumpalk keinsistlik tööpuudus tehnoloogiast tingitud tööpuudus efektiivse palga teooria 7
Majanduslik stabiilsus · Turg ja majandus tervikuna toimivad kõige effektiivsemalt tasakaalustatud seisundis. · Turu üldine tasakaal- nõutav kauba/tegurite kogus vastab pakutavale kgusele. · Iga ühiskond loob endale oma majandussüsteemi, mis lähtub kindlatest printsiipidest. · Moodustub toimivate seadustega majanduskeskond, mida kujundab majanduspoliitika. Ühiskonnas loodud väärtusi saab mõõta: · Kulutuste põhjal, mida tehakse kaupade/teenuste ostmisel. · Tulude põhjal, mida saadakse tootmistegurite eest. RKT- rahvusvaheline kogutoodang- ühe riigi tootmistegurite poolt ühes aastas loodud kaupade ja teenuste rahaline koguväärtus (ainult Eesti kapital). · Nominaalne SKT- arvestatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKT- nominaalset SKT-d on korrikeeritud inflatsiooniga. SKT- mis mõjutab selle suurust · Hõlmab ainult lõpptarbimist. · Ainult riigi territoo...
Stataistikaamet, Riigikontroll, Eesti Pank, Tagatisfond, Liikluskindlustuse Fond, Kultuurkapital, Eesti haigekassa. Rahandusministeeriumi põhiülesanne on valitsuse majandus- ja finantsalane nõustamine, ettepanekute esitamine ning poliitika elluviimine ministeeriumile antud pädevuse piires. Ministeeriumi haldusala tegevusvaldkondadeks on: · avaliku teenistuse arendamine; · finants- ja kindlustuspoliitika; · majandusanalüüs ja -prognoos; · riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine; · riigi maksu- ja tollipoliitika kavandamine ja elluviimine; · riigihangetealane tegevus; · riiklik statistika; · riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamine, riigile antav välisabi ja laenud · riigiraamatupidamine; Rahandusministeeriumi ajalugu algab aastast 1918, mil Eesti Ajutine Valitsus asus kujundama riigiaparaati. Käesoleval hetkel on rahandusminister Jürgen Ligi. Rahandusministeeriumis on 29 osakonda.
THI/tarbijahinnaindeks- iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.Inflatsioonimäär-inflatsiooni mõõtühik,keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes kindla perioodiga.Tööstustoodangu tootjahinnaindeks(TTHI)-iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust. Eesti Vabariigi keskpank/riigipank-Eesti Pank,avalik sektor.Eesmärk-madala inflaktsioonitaseme hoidmine.Fiskaalpoliitika- valitsuse eelarvepoliitika,mis lähtub riigile pandud ülesannetest,makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikate taotlustest.Otsene maks-maks,mida tasutakse üksik- või juriidiliseisiku poolt otse riigile või kohalikule omavalitsusele.(maamaks,ettevõtte tulumaks,sotsiaalmaks).Kaudne maks-mõjutab sissetulekut kaudselt,sellega maksustatakse tarbimist.(käibemaks,aktsiisid,tollimaks). Rahvastiku vananemisega kaasnevaid probleeme saab leevendada:1)pensioniea tõstmisega- maksukoormus väheneb.2)soodustada
Umbes pool http://www.karmel.ee/ajaleht/Arhiiv/126/8.html valitsuse välisvõlg on võlgu USA, selle peamiseks allikaks majanduslikku ja sõjalist abi. Iisrael SKT pärast tellija veidi aastatel 2001 ja 2002, kuna Palestiina konflikti ja mured kõrgtehnoloogia sektor, kasvas umbes 5% aastas 2004-07. Ülemaailmne finantskriis on 2008- 09 innustas lühike majanduslangus Iisraelis, kuid riik on sisenenud kriisi tahke alused - pärast aastatepikkust mõistliku eelarvepoliitika ja seeria liberaliseerimise reforme - ja vastupidavamaks pangandussektoris ning majandus on näidanud märke varajase taastumist. Pärast SKP kasvu 4% aastal 2008, Iisrael SKT kasvas 0,5% võrra aastal 2009 ja on oodata, et laiendada 2010. Ülemaailmne majanduslik surutis mõjutas Iisraeli majandusele peamiselt nõudlus väheneda Iisraeli ekspordist Ameerika Ühendriikide ja ELi Iisraeli kaubanduspartneritega
Riigi majanduspoliitika eesmärgid. Elustandardi kasv Täistööhõive tööealise elanikkonna hulgas Stabiilsed hinnad Madal inflatsioon Riigieelarve ja selle koostamine. Riigivõlg. Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha oma poliitika elluviimiseks. Riigi eelarvestrateegia koostamise eesmärk on jätkusuutlik eelarvepoliitika ning riigi areng. Riigivõlg: eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude summa. Maksusüsteemid ja nende olemus (proportsionaalne, progressiivne, regressiivne) Proportsionaalne: maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne: maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tuludele. Regressiivne: Maksumäär alaneb tulude suurenendes. Maksud. Eestis kehtivad maksud koos olulisemate maksumääradega.
Riigieelarveseadus sätestab, kuidas riik raha kogub ja millele ta seda kulutab.Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta.Eelarve koostamise prognoosi aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid.Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös.Riigi eelarve esialgse projekti koostab valitsus, kogudes ministeeriumitelt kokku nende rahasoovid.Pärast seda, kui minsteeriumite ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud, saadetakse eelarveprojekt Riigikogusse.Eelarve eelnõu lugemisi ehk arutelukordi on kolm.Lõpuks parlament hääletab ning kui seaduseelnõu poolt on 51 või enam saadikut, on eelarve vastu võetud.Pärast seda kui president seaduse välja kuulutab, muutub eelarve järgimine kõigile kohustuslikuks.Kui Riigikogu ei suuda märtsikuuks riigieelarvet vastu võtta saadetakse see laiali ja korraldatakse erakorralised valimised.Eelarveaasta algab...
Majanduskasvu taotlemise teeb paratamatuks rahvastiku kasv ja inimeste vajaduste kasv, soov maksimeerida heaolu. Majanduskasvu mõõtmise põhinäitajad on SKT juurdekasv protsentides või reaalse SKT juurdekasv elaniku kohta. Eelarvepoliitikat võib defineerida kui valitsuse majanduspoliitikat, kus valitsus, kasutades kulutuste ja maksumäärade muutmist, mõjutab majanduses toimuvaid protsesse. Valitsus sekkub majandusse eelarvepoliitika kaudu kahel põhilisel viisil: kulutuste ja ostudega ning maksustamisega. Valitsuse kulutused võib tinglikult jagada kahte suurde gruppi: 1) kulutused väljamaksetena elanikkonnale 2) erasektori toodetud kaupade ja teenuste ostmine riigi poolt Selleks, et teha kulutusi, on vaja tulusid. Riigi peamiseks tuluallikaks on maksud. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni:
laenuraha arvel majandustõusu puhul tuleb toimida vastupidi –Kiire kasvu tingimustes vähendada kogunõudlust Riigipoolsete kulutuste kärpimisega ja lükata edasi Eelarvelisi kulutusi ning eemaldada raha Tarbimisest, suurendades seeläbi eelarveülejääki. Reguleeriva fiskaalpoliitika rakendamine võib Olla problemaatiline. nende mõju on seotud pika viitajaga ning võib Seetõttu töötada oma eesmärgile vastu Reguleeriva eelarvepoliitika meetmed peavad Vastama kolmele tingimusele:peavad olema täpselt ajastatud, hästi suunatud (kasutatakse tarbimiseks), nende mõju peab olema ajutine. Fiskaalpoliitika võib mõjutada inimeste otsuseid valiku tegemisel töötamise ja vaba aja vahel, säästmis- ja investeerimisotsuseid, uute tehnoloogiate väljatöötamist. Palgalt võetav maks vähendab algul inimese heaolu, ta hakkab vähem tarbima ja rohkem töötama (maksu sissetulekuefekt)
Vabariigi Valitsuse põhieesmärkidest ning riigieelarve eelnõu seletuskiri. Riigieelarve menetlemine Riigikogus toimub vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Riigieelarve täitmist korraldab samuti Rahandusministeerium. Kõik tulude ja kulude arveldused toimuvad tsentraliseeritult Riigikassa kaudu. [2] Rahandusministeerium Rahandusministeerium on Eesti vabariigi valitsusasutus. Rahandusministeeriumi ülesanne on valitsuse maksu-, finants- ja eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine. Eesti rahaministeerium loodi 24. veebruaril 1918. 946. aastal nimetati see ümber Eesti NSV Rahandusministeeriumiks. Aastal 1990 taasloodi Eesti Vabariigi Rahandusministeerium. [3] Rahandusministeeriumi põhiülesanded ja tegevusvaldkonnad Rahandusministeeriumi põhiülesanne on valitsuse majandus- ja finantsalane nõustamine, ettepanekute esitamine ning poliitika elluviimine ministeeriumile antud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
