TSERNOBÕLI TUUMAKATASTROOF Tsernobõli tuumaelektrijaam oli tuumaelektrijaam Ukrainas Kiievi oblastis Tsornobõli rajoonis. Jaama ehitust alustati 1970. aastal. Esimene energiaplokk käivitati 1977. aastal. 2., 3. ja 4. plokk järgnesid aastatel 1978, 1981 ja 1983. Aastal 1986 töötas 4 plokki, igaüks võimsusega 1000 MW, ehitati 5. ja 6. plokki. Jaamas toodeti ka mitmeotstarbelistes kaitsekuplita grafiitreaktorites tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Jaamast 4 km läänes paiknes 30 000 elanikuga ehitajate ja energeetikute asula Prõpjat. 1982. aasta septembris toimus 1. energiaplokis avarii, kus kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. Kui selle testi jaoks vajaminevaid nõudeid valmistati 25. Aprilli päevaajal, ning kuna reaktori elektriline jõud oli drastiliselt vähenenu...
ressursisäästlikkus. Negatiivne pool Radioaktiivsete jäätmete teke, ladustumine ja käsitlemine. Tuumaenergia arenemisega areneb ka samal ajal tuumarelvade tehnoloogia. Suured investeeringud ehitusprotsessidel ja jäätmete käitlemisel. Tekivad väga ohtlikud ja radioaktiivsed keemilised elemendid. Mõne aastaga tekib sadu tuhandeid tonne tuumajäätmeid ja umbes 30 riigist tahab ainult Soome luua ühe suure kogumispaiga. Tsernobõli tuumakatastroof Tšernobõli katastroof oli tuumakatastroof, mis leidis aset Tšernobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986 aastal. 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Võimsuse kasvades tekkis soojakolle. Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori.Mõne sekundi pärast järgnes teine, tugevam plahvatus. Tuumareaktorit käisid koristamas ka eestlased. http://goo.gl/3856vA Tuumajaamade tulevik
Tuumakatastroofid Tsornobõli tuumakatastroof Tsornobõli tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas, E 26. aprillil 1986. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori kostruktsiooni iseärasused. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Tuumaenergiaga elektri tootmine on tänapäeval üldlevinud: Lääne- Euroopa riikides moodustab tuumaenergia teel saavutatud elektrienergia umbes 78% üleriigilisest tootmismahust. Kuid tuumaenergeetikal on ka miinused- avarii korral juhtunud keskkonnakatastroof rikub piirkonna elanikele kasutuskõlbmatuks aastateks. II maailmasõjas leidis see tehnoloogia kasutust ka suuresti sõjanduses, mis tõi kaasa palju inimkahjusid Nagasaki ja Hiroshima näidetel. Selle aasta (2009) seisuga on maailmas kasutusel 435 tuumareaktorit, moodustades kokku üle 12% ülemaailmsest elektrienergiavajadusest. Tuumaenergia kasutamine kogub populaarsust eelkõige arenenud riikides, kuna peale suure ja kalli arendustöö, on tegu ka suhteliselt loodustsäästva alt...
Eesti majanduse spetsialiseerumine: energiamajandus, keemiatööstus, toiduainetetööstus, metsatööstus, ehitusmaterjalitööstus. Hankiv sektor: põllumajandus, kalandus, jahindus, maavarade kaevandamine Töötlev sektor: toiduainete tööstus, elektroonika-, auto-, keemiatööstus jt Teenindav sektor: toitlustamine, turism, haridus, meditsiin, transport Energiamajandust on vaja elektri, soojuse ja mootorikütuste tootmiseks. Seda on vaja energialiikide tootmiseks, ilma milleta me elada ei saaks. Soojuselektrijaamade eelised: kohalik tooraine puudused: tekib palju tuhka, (õhu) reostus Hüdroelektrijaamade eelised: vesi on taastuv loodusvara/energiaallikas puudused: paisu purunemisel võib tekkida üleujutus; vee tase ja vooluhulk võivad aasta jooksul muutuda, on veevaesed perioodid, millal ei saa elektrit nii hästi toota. Tuulikute kasutamise eelised: tuul on taastuv ressurss; ei saasta õhku puudused: tuulevaba perioodi ajal ei saa energiat; teki...
Tuumakatastroofid Carmely Reiska 12.2 Hiroshima katastroof Windscale Kõštõmi plahvatus Tšernobõli tuumakatastroof Three Mile Island’i avarii Nagasaki katastroof Fukushima tuumakatastroof Goiânia õnnetus 20. ja 21. sajandi suurimad tuumakatastroofid ja õnnetused Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala (INES)
1985 Mihhail Gorbatsov- Perestroika( ümberehitamine, remont) 1986-1989 NSV Liidus sügav majanduskriis. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof (täieliku krahhi aitasid ära hoida vaid lääneriikide ja finantsorganisatsioonide rahalised süstid) Nõukogude impeeriumi lagunemine- Avalikustamine. Puhastati kõrgemat parteilist nomenklatuuri. 1988. aasta sügisel sügavad muutused poliitiliste jõudude jaotuses.Perestroika pooldajate ja leer lagunes. Esmalt eraldus radikaalne tiib, mis jagus kaheks: üks suund taotles perestroika radikaalstet laienemist ja süvenemist( liider ja
Soome televisiooni. Kuna NSV-Liit välismaalt kaupu sisse ei ostnud ja müügil olev toodang oli riigis endas toodetud või valmistatud, oli palju defitsiittooteid. Defitsiittoode on toode, mis oli tavainimesele peaaegu kättesaamatu. Sellel ajal oli NSV-Liidus defitsiit mandariinid, bananaanid, teksariie, näts, värviteler, siid ja kõik eksootilised tooted, mida tänapäeval on lihtsamast lihtsam kätte saada. Aastal 1986 toimus Ukrainas, Valgevena piiril Pripjati linna läheduses suur tuumakatastroof. Nimelt paiskas tsernobõli tuumajaamast õhku radioaktiivset saastet. Katastroofi tagajärjel oli palju hukkunuid ja kannatanuid. Tsernobõli tuumakatastroof tõi suurt majanduslikku kahju NSV-Liidule. Sellest ajast hakkas NSV-Liit lagunema! Aastal 1985 tuli Nõukogude Liidu kommunistliku partei (NLKP) peasekretäriks ehk riigipeaks Mihhail Gorbatsov. Teda peetakse NSV- Liidu "lagundajaks", sest tema valitsemisajal lagunes Impeerium koost.
Inimkond 10 000 aasta pärast lähtuvalt evolutsiooni teooriast Peamine evolutsioonifaktor on looduslik valik. Loodusliku valiku põhiidee seisneb selles, et keskkonnatingimused määravad, kui hästi organismide tunnused aitavad kaasa organismi ellujäämisele. Inimese põhitunnus, mis on aidanud inimesel olla edukas ja jätkusuutlik, on tema hea õppimisvõime ehk mõistus. Õppimisvõime on aidanud inimesel levida üle kogu planeedi. Näiteks Aafrikas väljarännanud ja põhja poole läinudesimestel inimestel ei kasvanud külmemas kliimas paksemat karvkatet, kuid tänu õppimisvõimele hakati sooja hoidmiseks kasutama loomanahku. Inimene pole kindlasti saavutanud oma arengu piiri ei vaimsel ega füüsilisel tasandil. Lähtudes evolutsiooni teooriast, julgen arvata, et 10 000 aasta pärast on inimene pikem ja suurem. Sellest tulenevalt on ka füüsilised võimed paremad. Samuti suureneb inimese ajumaht ja õpitakse kasutama suuremat osa ajust kui inimesed pr...
• Õhusaastevaba • Ohtlik (avariioht) • Energiajulgeolek - kindel ja järjepidev energiatootmisviis. • Tuumajäätmeid raske hävitada • Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne. • Tekivad radioaktiivsed jäätmed Tuumakatastroof Tšernobõlis • Õnnetus toimus 26.aprillil 1986.aastal • Toimus Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatus • Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. • Eestist saadeti appi õnnetusega tegelema 5000 meest Tuumaenergia kasutamine maailmas • 16% elektrienergiast toodetakse tuumkütuse baasil. • 439 kommertstuumajaama maailmas (30 riigis)
USA-s muutusid inimeste arusaamad rassilisest võrdõiguslikkusest, kõrgetele ametikohtadele said ka kollase ning musta rassi esindajad NSVL majandus hakkas aegamööda paranema Töötati välja loodus- ja energiasäästlike tootmisviise Räägiti kasvuhooneefektist 1980-dad: Teadlased avastasid osooniaugud Interneti võrke hakkasid looma mitmed firmad Valiti demokraatlikul viisil esimene naispresident Islandis Mikrolaineahjude võidukäik Tsernobõli tuumakatastroof Ukrainas Kommunistlike diktatuuride kokkuvarisemine Arvutitehnika plahvatuslik areng 1990-dad: NSVL kokkuvarisemine Maailma esimene kloonitud elusolend lammas Dolly Interneti kiire levik McDonald's-i levimine Moskvasse, mis tõi kaasa Guinessi rekordi pikim järjekord söögikohas Tehnika kiire areng Isikud Sean Connery 20. sajandi üks tuntuimaid näitlejaid
Chernenko suri 1985. Märts 1985 Nõukogude Liidu viimaseks juhiks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (ümber ehitamine): Majandusarengu kiirendamine, demokratiseerimine, avalikustamine(Glasnost). Glasnosti iseloomustus: 1. Teabe kätte saamine kõigile. 2. Arvamuste vabadus. 3. Eri arvamuste suhtes muututi sallivamaks. 4. Hakati ajalugu üle vaatama. 5. Gorbatsov hakkas võitlema alkoholismiga. 6. Legaliseeriti eraettevõtlus. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof. Perestroike toetajad jagunesid kaheks. Reformide laiendamise pooldajad. 1. Boriss Jeltsin Rahvuslik radikalism. (rahvuslased) 2. Rahvarinded.Perestroika vastased Perestroika aeglustamise pooldajad. 1. Perestroikast loobujad. 1989 Märts Toimusid Rahvasaadikute Kongressi valimised.1 6. November 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Välispoliitika Gorbatsov vahetas välja välisministri. Nõukogude Liidu välisministriks sai Eduard
Tuumakatastroofid viimase 50 aasta jooksul Three Mile Island (Kolme Miili Saare) katastroof Aeg: 28. märtsil 1979. aastal. Toimus Ameerikas, Three Miles Islandil (Kolme Miili Saarel) Saarel oli katastroofi toimumise ajal palju inimesi. Evakueeriti 140 000 rasedat naist ja algkooli last. Koristustööd algasid 1979. Aasta augustis ning lõppesid 1993. Aasta detsembris. Kokku läks koristamine maksma 1 miljard dollarit. See oli üks suurim tuumakatastroof enne Tsernobõli katastroofi. Tsornobõli katastroof Aeg: 26. aprillil 1986. aastal kell 1:23 Toimus Ukrainas, Kiievi oblastist umbes 15km kaugusel. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas,Venemaal ning eriti Valgevenes. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Kohe sai surma 56 inimest ning pärast seda suri hinnangute kohaselt 2500 inimest kiiritusega seotud haigustesse. Lisaks suri veel umbes 1500 unimest vähki
putukamürk jne · Valmistati rohkem puskarit, poes ei olnud enam kommi Suurendati majandusvabadust (hakati looma kooperatiive) · Nt taksondus, saslõkk, hamburgerid, suhkruvatt jne, inimestel tekkis soov rikastuda o 1986 glasnost avalikustamine Hakati rääkima asjadest nii, nagu nad tegelikult olid Algatas Tsernobõli tuumakatastroof, ei vaikitud enam maha Hakati rääkima kui palju õnnetusi (igasuguseid) on olnud Tuli hakata avama ajaloo ''valgeid laike''ehk ''valgete laikude likvideerimine'' (kes pani Stalini ametisse? Lenin. Lenini on ju kommunist ja paha...) avati arhiive ajaloolastele o Uus välispoliitika Suhete parandamine Läänega · NSVL hakkas tegema järele andmisi
l' = l1 v²/c²; tuletame kiiruse v = c 1 l'²/l² mass ja energia klassikalises füüsikas loetakse kehamassi alati ühesuguseks, vaatamata sellele, kas keha liigub või mitte. Relatiivsusteooria näitab aga, et kehamass sõltub liikumise kiirusest. Relatiivsusteooria aga näitab et kehamass sõltub tema liikumise kiirusest (mida kiirem, seda suurem mass), m0 - keha seisumass; m mass, liikudes kiirusega v m = mo/(1 - v²/c²) Tsornobõli katastroof ehk Tsornobõli tuumakatastroof ehk Tsornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tsernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 51°2322 N 30°0559 E 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori kostruktsiooni iseärasused.
jahutusvedelikupumpade käigushoidmiseks vajaliku välise vooluallika töö ning tsunami hävitas jahutussüsteemile voolu andnud varu-diiselgeneraatorid[1]. Seega on ilmselge, et tuumakatastroofi poleks õnnestunud peatada, kuna jahutussüsteem jäi vooluallikata. Isegi varu-diiselgeneraatorid hävinesid, mis olid paigaldatud selleks, et anda voolu jahutussüsteemile juhul kui jahutussüsteem jääb vooluta. Seega on märkimisväärne, et jahutussüsteemi puudumisel esineb tuumakatastroof.[4] Selle põhjustajaks on ahelreaktsioon, mille käigus toimub reaktoris ahelreaktsioonis mitteosaleva 238U pommitamine neutronitega, mille tulemuseks on tuumareaktsioon, kus mitteradioaktiivne 238U muutub radioaktiivseks 239 U-ks. Kuna jahutussüsteem aeglustab neutronitega pommitamist, hoiab see reaktoris toimuvat protsessi stabiilsena. Kui aga peatada jahutussüsteemi, siis neutronitega pommitamine muutub võimsamaks ning tekib hulganisti üleliigseid neutroneid. Selle
Kõige ohtlikum konflikt, milleni Külm sõda ja sellest tingitud võidurelvastumine viisid oli Kuuba kriis. Kui varasemalt oli olnud suurriikidel hirm tuumakatastroofi ees, mis ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda, siis nüüd oldi valmis sellest hirmust loobuma, ja nii seisiski kogu maaailma saatus nädala aega küsimärgi all. Tegemist oli olukorraga, kus võitja poleks olnud kumbki, kuna tuumakatastroof on niivõrd globaalne probleem. Kuuba kriisi põhjused ise on tühised võrreldes selle ohuga, mida kogu maailm taluma pidi. Kõik sai alguse sellest, et USA riigistas oma ettevõtted Kuubal, mispeale nende suhted jahenesid. Loodus aga tühja kohta ei salli ja nii soojenesid Kuuba ja NSV Liidu suhted. Olukorda kuubal nimetati sotsialistlikuks revolutsiooniks, mille vastu rahvas tulutult protestis. Kui aga USA 1962. aastal teada sai et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli
Inimesed ei osanud ette näha seda, mida selline saastamine kaasa võib tuua. Nende tähelepanu ja poolehoiu oli võitnud industriaalmaailm, kuid samuti oli ka inimesi, kes olid vastu industrialiseerimisele ning pooldasid looduslikku elu. Reostamise, saastamise ja keeruliste tehnoloogiate kasutamise jätkamisel hakkasid aga mõne aja pärast ilmnema probleemid. Üheks väga suureks probleemiks kujunes 26.aprillil 1986. aastal toimunud Tsernobõli tuumakatastroof, kus Tsernobõli tuumaelektrijaam plahvatas. Peale plahvatust oli piirkond väga ohtlik, kuna radioaktiivne aine paisati plahvatuse käigus õhku ning see oli elusloodusele ülimalt kahjulik ja hävitav. Suure radiatsiooni tõttu tekkisid paljudel inimestel erinevad haigused ning ilmnes ka väärarengut. Elamis- ja põllumaad on kohati senini kasutuskõlbmatud. Radioaktiivsust võib tänase päevani leida Tsernobõli lähistelt. Samuti
Kuid mida on selle tohutu energia kasutus inimkonnale kaasa toonud? Kas inimesed teadvustavad endale sellega kaasnevaid ohte? 2011 aastal maavärinast põhjustatud Fukushima tuumaõnnetus tõstatas taaskord küsimusi tuumajaamade ohutuse kohta, arvati et nii mastaapset tuumakatastroofi kui leidis aset Tsernobõlis 26. aprillil 1986, enam ei tule. Õnneks suudeti Fukushima puhul tänapäeva arenenud tehnoloogiate ning kiire teavitustöö abil hullem ära hoida. Tsernobõli tuumakatastroof vaikiti NSV Liidu meedias esialgu maha, seetõttu olid ka tagajärjed nii laialdased. Tegelikult sai maailma üldsus ulatusliku tuumaintsidendi toimumisest teada alles siis, kui radioaktiivsete osakeste leidmine ühe Rootsi tuumajaama töötajate riietelt ajendas käivitama kiirgusallika otsinguid. Tänapäeva ühiskonnas on sellised infoaugud mõeldamatud. Fukushima näitel oli inimeste informeerimine kiire, teadvustati tõsiseid ohte ning tehti kõik et neid ära hoida
Peale selle, et Eesti hoiaks kokku kütusekulude pealt, säästaks me ka tooraine hulgaga, mida tuumajaam vajab nimelt väga vähe. Ning kuigi jäätmete kohapealt on tegu vägagi radioaktiivse ainega, siis ei tasuks siiski mainimata jätta, et tegu oleks siiski võrdlemisi väheste tahkate jääkainetega ning puuduks ka CO2ga kaasnev reostus. Veelgi suurem osa inimestest on vastu tuumajaama rajamisele suure hirmu tõttu. Nagu me kõik ajaloost mäletame, toimus 1986.ndal aastal Tsernobõli tuumakatastroof, mis kujutas endast tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktori plahvatust. Plahvatuse põhjustas tuumajaama ebastabiilsesse olekusse viimine turvasüsteemide katsetuse tõttu. Ma arvan, et ligi 30 aastat tagasi aset leidnud sündmus ei tohiks olla niivõrd määrav roll tulevuku plaanidele, eriti kui tegu on vaid ühe halva näitega. Vastukaaluks võiks tuua selllele näiteks fakti, et USAs asub üle saja
Jaanika Mardla ja Liina Mälgand Eesti taasiseseisvumine 1985-1991 Perestroika 1985- M. Gorbatsovi võimuletulek, NSV Liidu uus poliitiline periood. Majanduslik pankrot, Moskva suutmatus kaasa minna võidurelvastumise järjekordse ringiga. Alternatiivid: majandusreformid ilma poliitiliste muudatusteta, stalinistliku kasarmukommunismi taastamine. Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea. Uus poliitika siht: ühiskonna sisepingete vähendamine, auru väljalaskmine poliitilise ja majandusliku elu mõningase liberaliseerimise hinnaga, majanduskooperatiivide, rendi- ja ühisettevõtete asutamine, väliskapital maale. Seda saboteeris parteibürokraatia. Sisepoliitikas: kaadrimuutused, reformid. Välispoliitikas: pingelõdvenduse ning tuumaarsenalide desarmeerimine alustamine. Et päästa NSV Liidus vasallriike, reformiti süsteemi. Vastutasuks Läänelt majandusabi. 1989- 1990 Saksamaa taasühines. NSV Liit osutus külmas sõj...
vähenenud, siis pole enam rumalal ning füüsiliselt nõrgal inimkonnal mitte mingit põhjust Maal eksisteerida. Seetõttu olemegi pikas perspektiivis ohustatud. 134 Inimkonda ohustavad ka sõjad, täpsemalt näiteks tuumasõda. See tapaks kiiresti suurel territooriumil massiliselt nii inimesi kui ka kõik muu elusa. Võimsate riikide juhid ajavad rahvale vaid puru silma, mistõttu ei oska keegi ka seda ette näha. Ka erinevad katastroofid võivad meid ohustada. Näiteks Tšernobõli tuumakatastroof muutis suure ala mitmetes riikides elamis- ja kasutuskõlbmatuks mitmeteks aastateks. Kui selliseid katastroofe juhtuks veel, ei oleks inimkonnal kusagil turvaliselt elada. On palju erinevaid lahendusi, kuidas inimene kui liik kaua püsiks. Inimesed elavad juba naturaalselt kauem kui varem. Artikli “Puuduv lüli” põhjal on see parema toidu ja elukvaliteedi tulemusel. Samuti ei teki uusi inimliike, seega me peame säilitama oma liiki nii kaua kui võimalik
Energiamajandus teg. Energiavarade hakimisega, nende töötlemisega elektriks, ning kättetoimetamisega tarbijale (mootori või ahjukütuse) Eestis elekter, kivisüsi, maagaas, Alternatiivsed tuule-, päikese-, vee-, maasisene-, loodete-, ja bioenergia. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses Puidu osatähtsus on vähenenud. Tänapäeval kasutatakse enamasti maagaasi. Taastumatuid kasutatakse rohkem, kui taastuvaid, sest lihtsalt on maa seest ammutada. Kütteväärtus on suurem. Lai kasutusala. Taastumatu : nafta, tahked kütused, kivisüsi. OPEC Saudi-Araabia, Kuveit, Katarr, AÜE, Iraan, Iraak, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Gabon, Indoneesia, Venezuela, Ecuador. OPEC-I põhieesmärk kehtestada liikmesriikide nafta toodang ja nafta ekspordimaht, reguleerida toornafta hindu maailmaturul.e Nafta hinna kõikumine ebastabiilne poliitiline olukord, sõjad, maailma maajanduse olukord. Gaasi osatähtsus gaasi tootmine o...
sattudes inimelule väga ohtlikud, siis on nende atmosfääri või veekogudesse juhtimine lubamatu. Samal ajal on lubatud fossiilkütuseid põletavate elektrijaamade, autode ja tööstuse tekitatud saasteainete hajutamine veekogudesse, maapinnale ning atmosfääri. Hajutamine küll peidab probleemi, kuid kas see ka pikaajalisi tagajärgi toob? Kindlasti. Tuumajaam väike ja võimas, kuid kas tõesti võib riskida sellega, et mõnest inimlikust apsakast võib tekkida tuumakatastroof, mille radioaktiivne saaste hävitaks Eestimaa? Niisiis, tuuma- või tuule-Eesti? Eesti tulevikule mõeldes peaksime kindlasti mõtlema hoolikalt läbi kõik võimalused. Me ju ei taha, et Eesti oleks järgmine Tsernobõl, kuid me peaksime säilitama iseseisvuse elektrienergia suhtes ja mitte hakkama sõltuma teistest riikidest energia sisse ostmisega. Loodetavasti leitakse kompromissid ning valikud, mis tehakse, on Eestile parimad.
Fukushima kriisi tagajärgede aktuaalsusest 2014 a alguses Ülivõimas maavärin ja selle põhjustatud tohutu hiidlaine põhjustasid 2011. aasta märtsis Fukushima reaktorite sulamise ning sundisid evakueerima kümneid tuhandeid inimesi. Tegemist oli rängima tuumaõnnetusega pärast 1986. aasta Tsernobõli katastroofi. Tappis 15,884 inimest ja 2,636 on endiselt kadunud. Radioaktiivne vesi Fukushima tuumaelektrijaamas on siiani suurim probleem, mis takistab kriisi tagajärgede puhastusprotsessi. Radioaktiivset vett lekib mahutitest koguaeg. Kandub Vaiksesse ookeani, kust triivib hoovuste tõttu umbes 5 aastaga USA läänerannikule. Reaktorite südamike tegelikku olukorda ei tea keegi, sest elektroonika (kaamerad, robotid) ei pea sealsele kiiritushulgale vastu. Kardetakse, et kolm 100 tonnist kütuseollust on tunginud läbi reaktori vundamendi. Oht seisneb selles, et kui sulanud tuumakütuse reostus maapõues leiab tee Tokyo vesikonda, siis evakueeritaks...
1.Naftakriis- 1973-1974 tõstsid OPEC-i liikmesriigid järsult nafta hinda. 1981 aastaks oli nafta hind kümnekordistunud. Nafta hinna järsk tõus tõi Läänemaailmas teravaid probleeme kaasa, mis aina süvendasid majanduskriisi. Tõusid hinnad, isegi arenenud riikides. tööpuudus kasvas. terved majandusharud läksid tänu tootmiskuludele pankrotti. Eriti hävitav oli hinnatõus nendele maadele, kellel polnud oma looduslikke kütusevarusid. 2.Neokonservatism- 1980-ndatel. Sotsiaaldemokraadid Saksamaal, leiboristisd Suurbritannias ja vabariiklased USA-s üritasidjätkata üldist heaoluühiskonna mudeli ülesehitamist.ilmnes, et riikliku sekkumise süsteem on sattunud sügavasse kriisi. seda näitas, et läänemaade vasakpoolsed erakonnad lükati kõrvale ning asemele tulid parempoolsed jõud. konservatiivid propageerisid: vähem on parem. põhiprobleemiks oli inimõiguste kaitsmine. neokonservatistlikke ideid rakrndati peagi kõikides arenenud tööstusriikides. neokon...
Dali maalid olid inspireeritud religioossetel teemadel ta sai innustust erootilistel teemadel ning loodusteadustest ja ka matemaatikast. Tema teostes võib näha geomeetrilisi vorme. Dali oli üks esimesi ,kes kasutas kunstis hologramme ning tema töödes võib näha ka optilisi illusioone. Dali sai inspiratsiooni ka lapsepõlve mälestustest. Ta soovis ühendada kristlikku ikonograagfiat ning tuumafüüsikaga seonduvat materiaalset hävingut. Dalid inspireeris Hiroshima tuumakatastroof ja aatomiajastu algus. 2) Valik kujunes Salvador Dali valisin sellepärast ,et tegemist oli väga mitmekülgse ja huvitava isiksusega. Ta jõudis oma eluajal väga palju korda saata nii kunstis kui ka teistes valdkondades. (filmid,mood) Soovisin sellest kunstnikust rohkem teada saada sellepärast valikuks osutuski Dali. Dali teoste puhul hämmastas ,mind tema piiramatu fantaasia kasutus ,mis muudab maalid väga huvitavaks. Olendite ja esemete ebatavaline seondus.
Tsernobõli tuumakatastroofi tagajärjed Tsernobõli tuumakatastroof leidis aset 26. aprillil 1986. Tsernobõli tuumaelektrijaamas läbi viidud katse tagajärjel kuumenes üle 4. energiaploki reaktor, mis ülekuumenemise tagajärjel plahvatas. Katse käigus reaktori võimsus esialgu kahanes hüppeliselt ning seejärel asus peale reaktori peatamist hüppeliselt kasvama. Reaktori võimsuse kasvades hakkasid Xe-135 isotoobid põlema kiiremini kui I-135 isotoobid lagunesid, mis omakorda suurendas reaktori võimsust. Sel hetkel
trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. 3. Kuidas oleks pidanud firma ,,Prooton" tegutsema, et mitte rikkuda seadust? Firma Prooton oleks pidanud ohtlikest jäätmetest pidanud vabanema eaduslikult. Ta oleks pidanud palkama oma ala professionaalid, kes oleks viinud jäätmed ohutult ohtlike jäätmete kogumiskeskusesse. Tsernobõli tuumakatastroof 25. aprilli öösel 1986 lõhkes üks neljast Tsernobõli reaktorist, mida märkasid esimesena jälgimisjaamad Rootsis. Miks Rootsis küsite te? Selle plahvatuse mõjuvälja Euroopale nädal hiljem näete alljärgnevalt pildilt ja siit ka vastus. Tsernobõli sotsiaalsete, keskkondlike ja finantsiliste tagajärgedega ning nende kirjeldamisega tegeletakse tänaseni. Plahvatuses vabanes 100 korda rohkem radiatsiooni kui Nagasakis ja Hiroshimas lõhkenud tuumarelvas.
Euroopas suurt vastuseisu ei olnud. Kõige ohtlikum konflikt, milleni Külm sõda ja sellest tingitud võidurelvastumine viisid oli Kuuba kriis. Kui varasemalt oli olnud suurriikidel hirm tuumakatastroofi ees, mis ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda, siis nüüd oldi valmis sellest hirmust loobuma, ja nii seisiski kogu maaailma saatus nädala aega küsimärgi all. Tegemist oli olukorraga, kus võitja poleks olnud kumbki, kuna tuumakatastroof on niivõrd globaalne probleem. 1970ndate alguses hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi kukutamiseks puudub Läänel jõud ning tuleb õppida sellega koos eksisteerima. I alustasid suhete parandamist Euroopa riigid. Samuti soojenesid USA ja NSVL suhted- võidurelvastumist piiravad lepingud. Helsingi protsess- Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine. Tagajärg: NSVL tugevdas oma positsiooni Kolmandas maailmas ja üritas jõudude vahekorda maailmas enda kasuks pöörata,
energiaploki reaktor, oli mõeldud elektrienergia tootmiseks rahvale. Siit ilmneb ka üks füüsikast tulenev võimalus aidata kaasa inimeste elutegevusele, tootes energiat, mis on vajalik elektrimootorite, küttekehade, valgustite, arvutite jms töötamiseks. Kahjuks tõi tuumajaam rohkem kahju kui kasu. Plahvatuse tagajärjel paiskus õhku suur kogus radioaktiivset ainet, mis põhjustas nii inimestes kui loomades kiiritumist, saastas veekogusid ning maismaad. Teine suur tuumakatastroof leidis aset 2011. aastal Jaapanis, Fukushimas, kus maavärina tagajärjel sai tuumajaam tugevaid purustusi. Jaapan ise asub kohas, kus maavärinaid esineb tihti ning seetõttu peavad inimesed elama pidevas hirmus uue looduskatastroofi ees. Iga hullem loodusjõud võib tuumajaama mõjutada, mis omakorda mõjutab inimesi ning ümbritsevat maad. Sellisele olukorrale oleks lahenduseks see, kui füüsika jõuaks nii kaugele, et võimalik oleks ennustada vulkaanipurskeid, maavärinaid, taifuune jms
majandusreformide programm Nõukogude Liidus (ka Gorbatšovi valitsemise periood). Perestroikale oli omane: – senisest suurem liberaalsus ning vabadus; – eraettevõtluse teatav tekitamine ja kaasamine; – hakkas ilmuma ka uusi trükiväljaandeid ja moderniseeriti vanu; – tugevnes ka vastupanu. Muudatuste algus NSV Liidus • Glasnost ehk avalikustamine – Kremli juhtide senisest suurem valmisolek kuulata ja kõneleda; • 1986. a. Tšernobõli tuumakatastroof – teave avalikuks NLs ja väljaspool NL • Suurenes sõnavabadus, võis rääkida: keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest; • Suurenes massiteabevahendite roll ühiskonnas; • Sai alguse poliitilise elu liberaliseerimine. Chernobyl Disaster What Really Happened NSV Liidu lagunemise põhjused • Sotsialistliku majandusüsteemi omapära: – See on suuteline funktsioneerima ainult keskusest juhitava plaanimajandusena;
Nimi: Õpperühm: Veebiallikate hindamine Tööleht 1. Otsige veebist materjale vastuolulisel/vaieldaval teemal – nt tuumakatastroof (nuclear armageddon), tüvirakkude eraldamine (“stem cells” abortion), geneetiliselt töödeldud toit, kliima soojenemine, surmanuhtlus, pagulased, enda erialal midagi jne. 2. Püüdke hinnata otsitulemuste hulgast valitud vastuseid (valige 2 vastuseks saadud veebisaiti) kasutades järgnevat küsimustikku. Päring: Geneetiliselt muundatud toit Üldinfot: Kasutasin Google otsimootorit ja otsingusse kirjutasingi oma teema: Geneetiliselt muundatud toit. Vastavusi tuli 70 200
KUIDAS KOGUSID ANDMEID JA MILLISEID VAATLUSVAHENDEID KASUTASID MAADEAVASTAJAD 16 SAJANDIL? Peamine tööriist olli kaart, millelt sai näha, kus midagi on, mis mille kõrval paikneb ja kuidas kuhugi liikuda saab. Kohtade kirjeldamisel kasutati ka selgitavaid tekstecja joonistusi, hiljem fotosid, samuti retkedelt toodud taimi või esemeid. MIS ON OLNUD KAUGSEIRE ARENGU PEAMISEKS TÕUKEJÕUKS? Vaatlusvahendite hüppeline areng 20 sajandil tegi võimalikuks kaugseire tekke ja kiire arengu. Nt lennukitelt maapinna pildistamine kosmosetehnika areng. KUIDAS MUUTUB VAATEVÄLJA ULATUS JA LAHUTUSVÕIME KÕRGEMALE MINNES? Vaatevälja laius suureneb, kuid lahutusvõime väheneb. MIDA TÄHENDAB, ET MAA ORBIIDIL OLEV SENSOR "NÄEB" ROHKEM JA TEISTMOODI KUI INIMSILM? Näiteks läbi soojuskiirgusele tundliku objektiivi näeb ta kehade soojust, läbi infrapunasele kiirgusele tundliku objektiivi aga eristub hästi roheline taimkate. Lisaks suudavad mõned ,,näha" läbi ...
Eidapere Kool Füüsika Kaspar Veldermann Tšornobõli katastroof Referaat Juhendaja: POLE Eidapere 2015 Tšornobõli katastroof Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 51°23′22″ N 30°05′59″ E 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Õnnetusest 26
Tallina Tehnikaülikooli väikelaevaehitajad teevad koostõõd soome ja saksamaa inseneridega. Eesti ajaloolased on pidevas koostõõd välismaa. Kuna teadusuuringud on väga kallid siis on paljudel juhtul see ainlut võimalik mitme riigi yhisel jõul ja ka teadmistel. Keskkonnaalane globaliseerumine Saksamaa Ruhri tööstuspiirkonna metallurgiatööstuse saaste jõudis Reini jõkke Mehhiko lahe naftakatastroof 2010. Aastal Tsornobõli tuumakatastroof 26.aprill 1986 Saaste vähendamiseks teevad koostööd eri riikide ametnikud ja teadlased. Peame vaid lootma,et tänu paljudele erirahvustest tarkadele selliseid hirmsaid õnnetusi kuidagi suudetakse ennetada ja vastvalt reageerida. Haridusalane glabaliseerumine Tartu Ülikoolis on tööl mitmeid välisrektoreid Kuressaare Ametikoolis on välja töötatud õpilasvahetusprogramm Erinevates koolides on stipendiumid,mis võimaldavad noortel minna õppima
Tsernobõli katastroof Kuidas Tsernobõli tuumakatastroof maailma tabas 26. aprillil 1986 tabas maailma XX sajandi suurim tehnogeenne katastroof. Lenini-nimelise Tsernobõli Aatomielektrijaama 4. energiaplokk lendas õhku. Tuul viis radioaktiivse saaste üle Põhja-Ukraina, Valgevene, Venemaa, Balti riikide ja Skandinaavia ka mujale Euroopasse. Kõrgendatud radiatsioonitaset mõõdeti peaaegu kõikjal põhjapoolkeral. 25. aprillil 1986 on plaanis 4. energiaploki ennetusremondieelne eksperiment. Tavaline
sektorist, mida doteeriti riigieelarvest. Kooperatiivne sektor astus tehingutesse varimajandusega, asudes ,,pesema" selle rahasid. 1980-ndate aastate lõpus ulatus varimajanduse aastakäive majandusteadlaste tagasihoidlike arvestuste kohaselt 250-300 miljardi rublani. · Ka põllumajanduse reformimise katsed sumbusid. 1986-1989 küpses NSV Liidus sügav majanduskriis. Seda võimendasid teravad, kohati väga verised rahvuskonfliktid, Tsernobõli tuumakatastroof 1986 jms. · Täielikku krahhi aitasid vältida vaid lääneriikide rahalised süstid. Sotsiaalset katastroofi ja kodusõda tuumariigis Venemaal ei võinud maailm endale lubada sisepoliitika · Avalikustamine selle all mõeldi infovabadust, teabe kättesaadavust kõigile, arvamuste vabadust, samuti 20. sajandi ajaloosündmuste ümberhindamist. Massiteabevahendid pidid jääma riigi kätte. Avalikustamine ei pidanud tähendama
probleemide lahendamine 20) Nümbergi kohtuprotsess- 1945 nov alustas rahvusvaheline tribunal kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle süüdistades neid kuritegudes inimsuse vastu, arvestamata kohtualuste väiteid, et nad täitsid käske. Vastutus pandi eranditult Saksamaa peale. 21) holokaust- juutide massiline mõrvamine 22) kapitulatsioon- allaandmine, teise riigi paremuse tunnistamine ning sellega sõjast välja astumine 23) Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroof I rääkisid sellisest pommist inglased 1939 a, juulis 1945 katsetati pommi New Mexico osariigi kõrbes, katse õnnestus ning juba 6. augustil 1945 heitis USA tuumapommi Hiroshimale ning Nagasakile 9.08.1945. Hukkus 300 000 inimest, suurem osa radioaktiivse kiirguse tagajärjel. Tuumapomm murdis Jaapani vastupanu, 10.08.1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2.09.1945 allkirjastas kapitulatsiooni akti. 24) Priisi rahukonverents- 1945-46 Pariisis. Üldist rahulepingut ei sõlmitud,
Alates umbes 1800. aastast kuulub Galiitsia koosseisu piirkond Karpaatidest lõunas, Väike-Poolast idas ning Transilvaaniast ja Moldovast põhjas ja loodes. Ala moodustas terviku 17721918 Austria kroonimaana ja aastani 1939 Poola osana. Praegu ei kasutata Galiitsia nime ei Poolas ega Ukrainas. 6 Tsornobõli katastroof Tsernobõli tuumaelektrijaam asub Tsernobõlist umbes 20 km loodes. Jaam rajati 1970. Tsornobõli (vahel ka Tsernobõli) tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Plahvatas tuumaelektrijaama 4. plokk. Avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline.Radjaktsiooni levik peatati reaktorile valatud betoonist sarkofaagiga. Kuigi Tsernobõli katastroofist on möödunud 20 aastat, pole mõjud veel lõppenud, siiani sünnib väärarenguga lapsi. Paljud Ukraina inimesed surevad erinevatesse vähi vormidesse. Siiani kasvatatakse saastunud aladel põllusaadusi turustamise eesmärgil.
..11 Küsitlus.................................................................................................12 Lõppsõna...............................................................................................13 Kasutatud kirjandus.................................................................................14 2 Sissejuhatus Tsornobõli katastroof ehk Tsornobõli tuumakatastroof ,mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Plahvatas tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes. Katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis. Avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal, ning eriti Valgevenes
jõega. Alates umbes 1800. aastast kuulub Galiitsia koosseisu piirkond Karpaatidest lõunas, Väike-Poolast idas ning Transilvaaniast ja Moldovast põhjas ja loodes. Ala moodustas terviku 17721918 Austria kroonimaana ja aastani 1939 Poola osana. Praegu ei kasutata Galiitsia nime ei Poolas ega Ukrainas. Tsernobõli katastroof Tsernobõli tuumaelektrijaam asub Tsernobõlist umbes 20 km loodes. Jaam rajati 1970. Tsernobõli (vahel ka Tsernobõli) tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tsernobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Plahvatas tuumaelektrijaama 4. plokk. Avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7- palline.Radiatsiooni levik peatati reaktorile valatud betoonist sarkofaagiga. Kuigi Tsernobõli katastroofist on möödunud 20 aastat, pole mõjud veel lõppenud, siiani sünnib väärarenguga lapsi. Paljud Ukraina inimesed surevad erinevatesse vähi vormidesse. Siiani kasvatatakse saastunud aladel põllusaadusi turustamise eesmärgil
Samal ajal kindlustas ta oma positsiooni, puhastades parteid liikmetest, kellest võiksid saada tema oponendid. 7 KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%9Eadd%C4%81m_%E1%B8%A8usayn http://www.answers.com/topic/saddam-hussein C. Coughlin ,,Saddam: the secret life", London(2003), Pan McMillan 8 TSERNOBÕLI KATASTROOF Tsornobõli katastroof ehk Tsornobõli tuumakatastroof ,mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Plahvatas tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes. Katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis. Avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal, ning eriti Valgevenes
Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aa...
mistahes teine fossiilkütus. 30. Tuumaenergeetika peamised eelised ja puudused. Odav toota.; Inimesed saavad katkematu energia tagamist aastaringselt.; Tuumajaam on ohutu töökoht. ;Kiirgusfoon tuumajaamade ümber on nullilähedane ja ei põhjusta vähki haigestumist.; Kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides. - Kohaliku elanikkonna vastuseis, kuna tegemist on ohtliku energiatootmisega nt. Fukushima või Tsernobõli tuumakatastroof 31. Milline valdkond on suurim veetarbija maailmas? Aga Eestis? Põllumajandus on suurim veetarbija maailmas. Eestis aga läheb olme ja tööstuse peale peamiselt. 32. Kirjeldage võimalikke põhjuseid, miks maailma mõnedes piirkondades tänapäeval tekib veepuudus. Vaatamata sellele, et ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Kui aga inimesed
● haritud ja isegi läänelik mees, pandi lootusi ka välismaal ● asus suhteid lääneriikidega parandama ja NSVL reformima c) perestroika ja glasnosti mõisted; ● perestroika - NSVL juhtkonna algatatud uuenduste poliitika, viidi läbi reforme ● Glastnost ehk avalikustamine- info vabasus, arvamuste paljusus, ajaloosündmuste ausam käsitlemine ○ räägiti riigis toime pandud kuritegudest, toimunud õnnetustest, nt. Tšornobõli tuumakatastroof d) näited NSV Liidus tehtud reformidest. ● alkoholiseadus ○ tõsteti jookide hinda ○ hävitati viinamarjaistandused ○ vähendati tootmist ○ piirati kättesaamist ● Piiratud turumajanduse elemendid- erapoed 10. Külma sõja kriisid Kuuba näitel. a) külma sõja kriiside olemus; ● palju väikeseid konflikte, mis ei puhkenud suurteks sõdadeks
aastate lõpuks paranesid ka Nõukogude-Hiina suhted. Elu pärast riigijuhtimist: Pärast NSV Liidu laialisaatmist jäi Gorbatšov pensionile, kuid jätkas aktiivset ühiskondlikku tegevust kirjutades raamatuid ning juhtides Moskva Ühiskondlike, Majanduslike ja Poliitiliste Uuringute Fondi. Olles välismaal väga populaarne, kaotas ta endise NSV Liidu territooriumil igasuguse poliitilise toetuse. 1996. a. presidendivalimistel suutis ta koguda isegi vähem kui 1% valijate toetuse. Tšernobõli tuumakatastroof leidis aset 26. apr. 1986. , mille tulemusel toimus tuumaelektrijaamas energiaploki plahvatus.Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut.
Protsesside tuntuse mõju keskkonnaprobleemide tajumisele I Infotulvast võetakse vastu see, mis on arusaadav ja mis sobib senise mõttelaadiga. Näiteks Päevakajalisemat ja kõigile nähtavat reostust tööstusest peetakse kahjulikumaks kui tavainimese pikaajalist ja kuhjuvat mõju loodusele/ inimtervisele. Protsesside tuntuse mõju keskkonnaprobleemide tajumisele II Näiteks Jaapani tsunami-järgne tuumakatastroof 2011.a. märtsis tõi ka Eestis kaasa suure poleemika radioaktiivsuse teemal. 11. Keskkonnasõbraliku indiviidi sotsialiseerimine: vajalikkus indiviidi ja ühiskonna seisukohalt. - Sotsialiseerumine – ühiskondlike väärtuste ja suhete taastootmine õppimise kaudu. - Ühine arusaamine reaalsusest liidab ühiskonna indiviidid gruppideks, kehtestab ja õigustab korrasüsteemi. - Ühiskond määrab ka mis on hälbiv arusaam või vale käitumine.
ühiskonna hierarhias on kõige kõrgem. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Globaalprobleemide all mõistetakse nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille ületamiseks on vaja kogu inimkonna või suurte piirkondlike inimrühmade (mitme riigi) jõupingutusi. Globaalprobleemid jagunevad võimalikeks ja tegelikeks. - Tuumakatastroof oli esimene globaalprobleem, mida inimkond endale teadvustas - Keskkonna saastumine süsinikdioksiidi osatähtsuse suurenemine õhus, globaalne soojenemine - Happevihmad - Veekaitse joogi- ja niisutusvesi, maailmameri. - Demograafiline plahvatus arengumaades. Rahvastiku kiire juurdekasv sööb ära majandusliku juurdekasvu, mullastiku väljakurnamine - Linnastumine
Potsdami konverents - toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini Cecilienhofis, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia. Tehti järgmised otsused: 1) Saksa jagati Briti, Prants, USA ja NSVL okupatsioonitsooniks 2) Natside Sots. Töölispartei kuulutati kuritegelikuks 3) NSVL lubas astuda sõtta Jaapani vastu Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroof - ÜRO - on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Nürnbergi protsess - toimusid Saksamaal Nürnbergi Justiitspalees aastail 19451949. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
