KONKURENTSISEADUS: ETTEVÕTJA käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. VAILTSEV MÕJU on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: · oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid · kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. KAUBATURG on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või sell...
Liidetud ettevõtet parem juhtida Kasumi suurendamine Kulude vähendamine (juhtimiskulud) Vertikaalne liitumine – kahe või enama sama majandusharu erinevates tootmisetappides tegutseva firma ühinemine Horisontaalne liitumine – kahe või enama samal alal tegutseva firma liitumine Konlomeraatliitumine – kahe või enama erinevates tegevussfäärides tegutseva ettevõtte koondumine ühtse juhtimisorgani alla Konkurentsiseadus 1. Konkurentsivabadust kahjustavad kokkulepped. Lepet loetakse konkurentsi kahjustavaks kui: 1) määratakse kindlaks hinnakujunduse tingimust sh: ostu ja müügihinda; tariifi, juurde-, allahindlusel; intressi, renti, üüri 2) piiratakse tootmist, kaubaturgu, tehn. arengut, investeeringut 3) jagatakse kaubaturgu 4) piiratakse kolmanda isiku turule pääsu/püütakse teda välja tõrjuda 2. Kaubaturgu valitsev ettevõtja ..
Konkurentsiseadus Ettevõtja - äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Kaubaturg - hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Vertikaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel. Horisontaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena. Erand on ettevõtja taotlusel Konkurentsiameti peadirektori...
Kõlvatu konkurents Giita Indela Rmo 09 Kõlvatut konkurentsi käsitleme Konkurentsiseadusest lähtuvalt. Selles seaduses määratakse kindlaks kõlvatu konkurentsi ja konkurentsi kahjustamise sisu, kehtestatakse turusuhetes osalejate vastutus ning sätestatakse konkurentsi riiklik järelvalve. Siinkohal lisaks veel seda, et konkurentsiseadus reguleerib ka leiutiste, patentide, kaubamärkide ja autoriõiguste kaitsega tekkivaid suhteid, kuid üksnes sel määral, mil neid suhteid ei reguleerita teiste seadustega. See seadus ei reguleeri mingeid suhteid tööjõuturul. Näiteks ei laiene seadus tööotsijate vahelisele kõlvatule konkurentsile, küll aga kõigile muudele kõlvatu konkurentsi faktidele. Mis asi siis on kõlvatu konkurents? Eesti Vabariigi Konkurentsiseaduse §7 sätestab, et kõlvatu
keskpärasusega" (Nancy Pearcey) KONKURENTS Konkurents on ettevõtlusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning nende liitude, assotsiatsioonide ja muude ühenduste selline omavaheline võistlus, mis soodustab näiteks: 1) tegevus- ja valikuvabadust; 2) kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist; 3) kaupade ja teenuste pakkumise vastavusse viimist nõudlusega; 4) turu intensiivistumist, turutoonuse tõusu. (EV Konkurentsiseadus §3) KONKUREERIMISE VORMID 1. Täielik konkurents ·. Palju osalejaid; ·. Üks tegija ei määra hinda ega määra ka koguturu müügikogust; ·. Toodang on ühetaoline; ·. Turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne 2. Monopol ·. Turul on 1 ettevõte; ·. Toodang on unikaalne; ·. Turule sisenemine on peaaegu võimatu ja sealt lahkumine väga raske; ·. Monopol määrab oma toodangu hinna lähtudes maksimaalsest kasumist 3. Oligopol ·. Turul on vähe osalejaid ·
tähelepanelikkuse juures tekitada eksliku mulje eriti soodsast pakkumisest. Ebatõeste andmete all mõeldakse andmeid pakkuvate kaupade ja teenuste päritolu, omaduste, valmistamisviisi, hankimisviisi, hinna, auhindamise (näiteks: toote eest saadud medalite), müügi põhjuste ja varude suuruse, turusuhetes osalejate eesõiguste, nende finantsseisundi (näiteks: maksujõulisuse või maksujõuetuse) ja muude omaduste kohta. (EV konkurentsiseadus § 8 lg.1,2) Ebatõeste andmete levitamine võib toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Kirjalik eksitusse viimine hõlmab omakorda juhud, kui näiteks kaubal endal, selle pakendil, saatedokumentides või mujal on kasutatud märki, teavet või nimetust, mis tavalise tähelepaneku juures võib viia eksitusse kauba tootja, valmistamiskoha või kauba omaduste suhtes. 2. ärinime, kaubamärgi või muude tunnuste ebaõige kasutamine- On lubamatu kasutada
KONKURENTSISEADUS (1. PEATÜKK) · Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. · Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. RAAMATUPIDAMISE SEADUS (1. PEATÜKK) · vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus · kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg · omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe · tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja...
majanduslike otsuste tegemise protsessist) - kahjude hüvitamisele (nii materiaalse kui moraalse kahju tekkimise korral) - keskkonnale (õigusele ohutule keskkonnale nii praegu kui tulevikus) Seadus kehtib 01.01.1994 Tarbijate õigused on - Toote ohutuse seadus kaetud järgmiste - Konkurentsiseadus õigusaktidega - Kaupluste töö üldeeskiri - Teeninduseeskiri
· Valikule ( võimaluse valida kvaliteetsete kaupade ja teenuste hulgast) · Esindatusele (Õigusele võtta osa poliitiliste ja majanduslikele otsuste tegemise protsessist) · Kahjude hüvitamine( nii materiaalse kui moraalse kahju tekkimise korral) · Keskkonnale ( õigusele ohutule keskkonnale nii praegu kui tulevikus) Tarbijate õigused on kaetud järgmiste õigusaktidega: · Toote ohutuse seadus · Konkurentsiseadus · Kaupade töö üldeeskiri · Teeninduseeskiri Elukindlustuspoliise on 5 põhiliiki: 1. Riskikindlustus ( väljamakse ainult surma puhul) 2. Kapitali- ehk kogumiskindlustus 3. Investeerimiskindlustus 4. Pensionikindlustus 5. Terisekindlustus( ravikindlustus)
Kasumiaruanne: kajastab kõiki ettevõtte tulusid ja kulusid teatud perioodi jooksul Kasum: Kasum = TULU KULU Amortisatsioon: kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks Kahjum: tekib siis, kui ettevõtte kulud ületavad tulud. 10. Konkurents, konkurentsivormid, täelik ja monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol, oligopson, monopson, kartelli kokkulepped, hinnavõitja, turustruktuurid (4N), konkurentsiseadus, riigiabi, konkurentsi mõiste, turguvalitsev ettevõtte, loomulik monopol, kõlvatu konkurents. Konkurents: majanduslik võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja toodete ostmisel ja müügil. Täielik ja monopolistlik konkurents: täielik konkurents - turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad; monopolistlik konkurents on tegemist, kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, kuid mingil määral eristatud toodet
konkurendid) ¤ tähtis osa konkureerimise strateegia väljatöötamisel on turundusel. 16. turundus on tegevus, mis jäävad tootmise ja ostmise vahele (N: klienditeenindus, trantsport, reklaam, turuuuringud, toote planeerimine jne. 17. turunduse eesmärgid: ¤ toote valik välimus, kvaliteet oleks head. ¤ konkurentsivõimelise hinna määramine ¤ mõjusa müügitoetuse väljatöötamine(reklaam) ¤ tagada toote või teenuse kättesaadavus tarbjatele sobival ajal ja kohas. 18. konkurentsiseadus hakkas Eestis kehtima 16. juunil 1993. a. 19. kolm tähelepanuobjekti Eesti konkurentsiseadustes: ¤ ettevõtete kokkulepped, mis piiravad konkurentsi. ¤ suurettevõtete poolt oma majandusliku jõu kuritarvitamine. N: kõrvuti suur- ja väikeettevõte mõlemad toodavad, suurettevõte võib langetada hinda nii, et tema kaupa ostetakse rohkem, aga teised tooteartiklid toovad talle kasumit. ¤ ettevõtete ühinemine. 20
reguleerida; b) Majanduse elavdamiseks tuleb suurendada nõudlust; c) Nõudluse suurendamiseks tuleb teha riigieelarvelisis kulutusi ja suurendada riigi poolseid toetusi; d) Mõõdukas inflatsioon elavdab majandust VABA ETTEVÕTLUSE TEOORIA - M. Friedman (1912-2006): a) Turg suudab end ise reguleerida; b) Riigi ülesandeks on tagada tugev raha, mitte lubada inflatsiooni; c) Madalad maksud aitavad tarbimist tõsta 11. Kuidas saab riik reguleerida majanduse arengut? Võetakse vastu konkurentsiseadus, mis reguleerib suurettevõtete mõju turul (nt keelatakse ettevõtetel ühineda, kehtestatakse piirhinnad jne). 12. Mis on fiskaalpoliitika ja mis on selle eesmärgid ja põhitõed Eesti näitel? EESMÄRGID: Majanduse arengu toetamine ja tööpuuduse vähendamine. PÕHITÕED: eelarvelised kulutused (suurendamine ja vähendamine); maksud (mida rohkem on riigil funktsioone, seda kõrgemad on maksud, muudetakse maksuse struktuuri 13. Milliseid makse Eestis kogutakse ja millised on nende määrad
3. Tarbija 4 põhiõigust. Kas need on täiel määral positiivsed või ka mingil määral negatiivsed? Miks? 1) Õigus turvalisusele 2) õigus valikule 3) õigus olla kuuldud 4) õigus informatsioonile Tarbija põhiõiguste puhul on tegemist negatiivsete õigustega (positiivne ainult mingi piirini, sest üldjuhul ei suuda ühiskond neid garanteerida vaid kinnitada üldtunnustatud normiks. 4. Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? Konkurentsiseadus kaitseb tarbija õigust valikule, soosides konkurentsi. Kui monopoolset seisundit ei saa vältida, siis konkurentsiseadus sätestab monopoli hinnapoliitika. 5. Milline institutsioon püüab tagada tarbija õigust valikule? Tarbijakaitseamet. 6. Ausa reklaami kaks põhimõtet 1) Reklaamis esitatav info ei tohi olla eksitav. 2) Saadud info peab olema piisav, et teha kaalutletud otsus. 7.Kas potentsiaalselt eksitav reklaam on seaduslik või ei? Miks? Senikaua, kui pole
Kool Eriala Nimi Kursus TARBIJA KAITSE JA SELLE KORRALDUS Referaat Juhendaja: Tema nimi ja perekonnanimi Linn, kus kohas elad 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................... .....................................3 1.Seaduse reguleerimisala ja tarbja õigused............................................................................4 2.Tarbja teavitamine ja kauba märgistamine üldnõuded..........................................................5 3.Kauba või teenuse pakkumine ja müümine tarbjale..............................................................6 4.Kaublemisvõtted............................................................................. ......................................7 5.Tarbekaitse õigused ja kohustused...................................
Mis ahvatlusi see tootjas tekitab? - ( , , ), , . . . , . . .. 3. Tarbija neli põhiõigust... Kas need on täiel määral positiivsed või ka mingil määral negatiivsed? () 4 : 1. , ; 2. , , .., ; 3. , .. ; 4. , . . , (., -, ). , (., , ). , ., , .. - , , , 4. Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? , . , . , , , . 5. Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust valikule? Tarbija kaitseamet - , - 6. Ausa reklaami kaks põhimõtet (tingimust)... . , :** , , ** , . . 7. Kas potentsiaalselt eksitav reklaam on seaduslik või ei? , , «» «», « » « « , - , , , . , , , . 5
Positiivsed õigused need, mida nende lubaja kohustub ka ise aktiivselt garanteerina (nt kui kodanikul kord juba varandus on, kohustub riik seda kaitsma kuritahtliku hävitamise eest). Ühtegi õigust ei saa absolutiseerida, sest kõiki õigusi võib tarbija nõuda vaid teatud piires, nad on vaid teatud piires seadusega garanteeritud. Seega on tarbija põhiõigused ka mingil määral negatiivsed. 4. Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? Konkurentsiseadus kaitseb tarbija õigust valikule, soosides konkurentsi. Kui monopoolset seisundit ei saa vältida, siis konkurentsiseadus sätestab monopoli hinnapoliitika. 5. Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust valikule? Tarbijakaitseamet. 6. Ausa reklaami kaks põhimõtet (tingimust). · Ta peab sisaldama piisavalt informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse.
Positiivsed õigused need, mida nende lubaja kohustub ka ise aktiivselt garanteerina (nt kui kodanikul kord juba varandus on, kohustub riik seda kaitsma kuritahtliku hävitamise eest). Ühtegi õigust ei saa absolutiseerida, sest kõiki õigusi võib tarbija nõuda vaid teatud piires, nad on vaid teatud piires seadusega garanteeritud. Seega on tarbija põhiõigused ka mingil määral negatiivsed. 4. Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? Konkurentsiseadus kaitseb tarbija õigust valikule, soosides konkurentsi. Kui monopoolset seisundit ei saa vältida, siis konkurentsiseadus sätestab monopoli hinnapoliitika. 5. Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust valikule? Tarbijakaitseamet. 6. Ausa reklaami kaks põhimõtet (tingimust). Ta peab sisaldama piisavalt informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse.
Positiivsed õigused need, mida nende lubaja kohustub ka ise aktiivselt garanteerina (nt kui kodanikul kord juba varandus on, kohustub riik seda kaitsma kuritahtliku hävitamise eest). Ühtegi õigust ei saa absolutiseerida, sest kõiki õigusi võib tarbija nõuda vaid teatud piires, nad on vaid teatud piires seadusega garanteeritud. Seega on tarbija põhiõigused ka mingil määral negatiivsed. 4. Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? Konkurentsiseadus kaitseb tarbija õigust valikule, soosides konkurentsi. Kui monopoolset seisundit ei saa vältida, siis konkurentsiseadus sätestab monopoli hinnapoliitika. 5. Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust valikule? Tarbijakaitseamet. 6. Ausa reklaami kaks põhimõtet (tingimust). Ta peab sisaldama piisavalt informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse.
saaks midagi täpselt samasugust järgi teha ja sama asja pealt ise raha koguda. 3. autoriõigus; Mingile kindlale tootele (laul, raamat jms.) vormistatakse autoriõigus, et kogu tulu, mis selle toote pealt tuleb läheks toote omanikule. 4. kaubamärk; Tehakse oma kaubamärgiga tooteid, et siis kui keegi teine samamoodi teeb, siis rahvas teab, et tema on sellist asja juba varem teinud ja teine tegi tema pealt maha/tema järgi. 8.9 Konkurentsiseadus Seaduste eesmärk on ennetada monopoli tekkimist ja piirata olemasolevaid monopole. Seadus keelab: 1. ettevõtete kokkulepped, mis piiravad konkurentsi; 2. suurettevõtete poolt majandusliku jõu kuritarvitamine; 3. ettevõtete ühinemine, kui sellega kaasneb monopoli teke. Seadusega võib: 1. nõuda ettevõtte jagamist väiksemateks iseseisvateks osadeks; 2. kontrollida monopoli tegevust (näiteks hinna ülempiiri kehtestamine). 1. Millal pole konkurents soovitav?
Kaupu ja tooteid, mida inimesed tarbivad kollektiivselt turu vahendamiseta nimetatakse ÜHISHÜVISTEKS (nt: ERR, pargid, valgusfoorid, päästeamet) ÜHISHÜVIDE ERINEVUSED ERAHÜVEDEST 1) Konkurentsivaba tarbimine (liiklusmärgid, lumest puhastatud tänavad jne) 2) Kättesaadavus võrdelt lõigile (tänavavalgustus, politsei) 3) Üldjuhul pole võimalik eristada ühishüve tarbijaid mittetarbijatest (lillepeenar pargis) Millised on riigi võimalused sekkumiseks? 1) Konkurentsiseadus 2) Tootmismahu piirangud 3) Ettevõtete ülevõtete 4) Hinna- ja kasumi regulatsioon Seda kõike korraldab KONKURENTSIAMET Negatiivsed välismõjud: ● Otsene keelamine ● Maksude kehtestamine Positiivsed välismõjud: ● Raha ja vahendite piiramine ● Suurem tähelepanu ühiskonna haritusele ja kasvatusele FISKAALPOLIITIKA = EELARVEPOLIITIKA
põhjalikumalt vaid Autoriõiguse seadusele ja Patendiseadusele ning toob välja Pariisi konventsioonis sätestatud tööstusomandi õiguskaitse normid. 1. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE Taasiseseisvunud Eestis on vastu võetud rida seadusi, mis reguleerivad intellektuaalomandi õiguskaitset. Nimetagem neist siinkohal mõned tuntumad: · Kaubamärgiseadus, jõustus 1.10.1992 · Autoriõiguse seadus, jõustus 12.12.1992 · Konkurentsiseadus, jõustus täielikult 1.1.1994 · Patendiseadus, jõustus 23.5.1994 · Kasuliku mudeli seadus, jõustus 23.5.1994. Lisaks eespoolnimetatuteile on vastu võetud Ringhäälinguseadus, Reklaamiseadus, Tööstusdisaini kaitse seadus. Käesoleval ajal on Eesti Vabariik ühinenud järgmiste rahvusvaheliste kokkulepetega Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO), Tööstusomandi kaitse Pariisi konvensioon, Patendikoostööleping. Ka selles osas ei ole nimekiri lõplik,
valikule (võimaluse valida kvaliteetsete kaupade ja teenuste hulgast) esindatusele (õigusele võtta osa poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemise protsessist) kahjude hüvitamisele (nii materiaalse kui moraalse kahju tekkimise korral) keskkonnale (õigusele ohutule keskkonnale nii praegu kui tulevikus) Seadus kehtib 01.01.1994 34 Tarbijate õigused on kaetud järgmiste õigusaktidega Toote ohutuse seadus Konkurentsiseadus Kaupluste töö üldeeskiri Teeninduseeskiri 35 Pension Kaks olulist argumenti ise raha kogumise kasuks Pensionäride arv järjest kasvab. 2012. aasta alguses püstitas Eesti pensionäride osakaaluga rahvastikust rekordi: meil oli ligi 300 000 vanaduspensionäri ja pensionäre kokku (sh töövõimetuspensionärid) juba üle 400 000 inimese. Seega moodustavad meie rahvastikust üle 30% pensionärid.
kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel
omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele II. OSA küsimustele
ja täitma tekstis olevad lüngad?
Küsimuste teisele osale (II. OSA. Küsimused 1-65) leiate vastused alljärgmistest
õigusaktidest:
Kaubandustegevuse seadus.
Tarbijakaitseseadus.
Toote nõuetele vastavuse seadus.
Konkurentsiseadus.
Riigiabi andjal ei ole õigust alustada riigiabi andmist enne, kui komisjon on andnud riigiabi andmise loa või kui vastavalt nõukogu määruse järgi peetakse abi komisjoni poolt heakskiidetuks. Siseriiklikud riigiabi protseduurireeglid on sätestatud Konkurentsiseaduse 6. peatükis 1 Euroopa Komisjon; Peasekretariaat; Euroopa Liidu õiguse kohaldamine; Riigiabi 2 Rahandusministeerium; Tegevusvaldkonnad; Riigiabi 3 Konkurentsiseadus § 30¹ 3 Komisjon rakendab Euroopa Liidu konkurentsipoliitikat otse, kuna konkurentsi valdkond mõjutab ühisturu toimimist oluliselt. Seetõttu jälgitakse Euroopa Liidus, et konkurentsieeskirjad ei takistaks ühisturu toimimist ja parimaks lahenduseks riigiabi valdkonnas on peetud seda, et selle ühisturu oluliselt mõjutava valdkonna rakendamise eest vastutab sõltumatu institutsioon.4 1.2 Menetlus
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
jääma,soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete suureneb protsendimäär vastavalt sissetulekute võlausaldaja eest oma maksujõuetust ja petan talt niiviisi laenu Negatiivne õigus. vahenditega,"suurim hüve" on iseenesest õige kahtlane mõiste suurenemisele, lisaks diskrimineerivad omandit kõrged välja, on see ebaeetiline. Seega, kui juhtiv arveametnik, kellel Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? Kuidas püüdis Benthami utilitarismiteooriat täiustada J. varandusemaksud, pärimismaksud jne. on kogemusi ja andmeid selle kohta, et näiliselt heal ettevõttel Konkurentsiseadus aitab tagada õigust valikule. S. Mill
Oligopoli tingimustes on hüvise pakkumine koondunud üksikute suurte firmade kätte ja sellisel turul on ettevõtetel võimalus kokkumänguks. Sellisel juhul piiravad nad tootmismahtusid ja kergitavad hindu, et suurendada kasumit. Monopolid ei ole seaduslikud ja rikuvad konkurentsi. Kuigi on olemas ka seaduslikke monopole näiteks loomulikud monopolid ja ettevõtlus, mida kaitsevad kaubamärgid, patendid ja autorikaitse. Eesti Vabariigis kehtib konkurentsiseadus, mille täitmist kontrollib Konkurentsiamet. 8 Kasutatud kirjandus L. Kulu, K. Kägu, A. Liivat, L.Luiker, Ü. Pihlak, P. Suitsu, M. Zernand, V.Zirnask, K. Tillemann, E.Vodja (2011). Majandusõpik gümnaasiumile. lk 136- 143 A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, R, Omel, R. Rand, V. Trasberg, H. Vigla, A. Viiol, E.Võrklaev (2002). Majanduse ABC. Lk 152-165 R. Eamets, R. Ernits, H
firmat. Konkurendid ei tohi kasutada regristreeritud kaubamärke ega ka nende sarnaseid kaumamärke, et mitte tarbijaid eksitada. Valitsuse litsents tegevusluba, mis annab õiguse ettevõttel tegutseda konkurentsita. Kõlvatu konkurents on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad tead. Riigi sekkumise majanduslikud motiivid: · Monopolide kontrollimine · Konkurentsi soodustamine · Parem maksude laekumine Vastu võetud konkurentsiseadus, mille täitumist kontrollib Konkurentsiamet. Majanduse sekkumise vahendid instrumendid: · Otsene rahaline toetud e subsiidium (põllumeestele) · Väliskaubanduslikud tõkked (eriti oma toiduaineturu kaitseks) Sotsiaalsed motiivid: · Tööpuuduse vältimine · Toiduainete turu kaite Majanduse sekkumise viisid: sanitaarhügeeni-,tervishoiu- ja ohutusnõuded ning nende nõuete täitmise kontroll.
· Infole tarbija peab saama piisavat ja korrektset informatsiooni kaalutletud ostuotuse tegemiseks · Olla kuuldud - võimalus kuskile kaevata riigi tarbijakaitseamet või tootja (peavad tasuta ära kuulama ja reageerima) Tootja garanteerib tarbijale teatud positiivsed õigused ostu-müügi lepinguga Nad on mingil määral negatiivsed, sest neid ei saa täiesti garanteerida mitte kunagi. 4. Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? Konkurentsiseadus aitab tagada õigust valikule. Kui tarbijal on kahtlust, et turul valitseb monopol või kasutatakse monopoolset hinnapoliitikat, võib ta esitads keabuse tarbijakaitseametile. 5. Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust valikule? Riigi tarbijakaitseamet 6. Ausa reklaami kaks põhimõtet (tingimust)... · Ta peab sisaldama piisavalt informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste ...
pöörduda, kus see ei pruugi aga üldse avalikuks saada või hoopis võidakse väike asi suure kella külge panna. · Infole tarbija peab saama piisavat ja korrektset informatsiooni kaalutletud ostuotuse tegemiseks. Tootja garanteerib tarbijale teatud positiivsed õigused ostu-müügi lepinguga Nad on mingil määral negatiivsed, sest neid ei saa täiesti garanteerida mitte kunagi. 4. Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? Konkurentsiseadus aitab tagada õigust valikule. Kui tarbijal on kahtlust, et turul valitseb monopol või kasutatakse monopoolset hinnapoliitikat, võib ta esitada kaebuse tarbijakaitseametile. 5. Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust valikule? Tarbijakaitseamet. Samas ka konkurentsiamet on Eestis olemas, kes tegeleb vaba konkurentsi tingimuste tagamisega. 6. Ausa reklaami kaks põhimõtet (tingimust)
Oligopol kolmas mittetäieliku konkurentsi turu struktuur ja ühtlasi üks enamlevinud struktuur enamikus arenenud turumajandusest. Sisenemisbarjäärid- oluliseks sisenemisbarjääriks ongi uutele firmadele mastaabiefekt. Kollusioon- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kollusiooni kõige levinum tüüp on kartell. Kugi rahvusvahelised kartellid on üldtuntud, siis enamikes riikides on need keelatud. Sel põhjusel ongi enamikes riikides olemas oma konkurentsiseadus. Tunnused Täielik Monopol Monopolistlik Oligopol konkurents konkurents Firmade arv Suur 1 Palju Väike Toodang homgeenne unikaalne diferentseeritud sarnane Sisenemisbarjää Puuduvad Ranged Puuduvad Mastaabiefekt rid
Valmisolek uute võimaluste ja kasvuga kaasnevateks riskideks Ettevõtet ümbritsev keskkond: Globaalne keskkond Makrokeskkond Poliitiline Majanduslik Tehnoloogiline Sotsiaalne Mikrokeskkond Konkurendid Hankijad Tarbijad Globaalkeskkond · rahvusvaheline poliitika · maailmamajanduse arengu tsüklid · globaalsed pikaajalised demograafilised trendid · maailma muutuvad innovaatilised tsüklid Poliitiline keskkond · Maksuseadused · Konkurentsiseadus · Ettevõtluse toetamisega seotud seadusandlus · Keskkonnakaitse · Töökeskkond ja ohutusnõuded · Väliskaubanduse regulatsioon · Riigihangete regulatsioon Majanduslik keskkond 1. Majanduskasv eri regioonides ja riikides 2. Olukord tööturul 3. Kapitaliturgude areng ja intressimäärad 4. Valuutakursid 5. Välisturgude hinnatase Sotsiaalne keskkond · sissetulekute jagunemine · rahvastiku vanuseline struktuur · elanike haridustase · elanik tervis
10.1) Toote ohutuse seadus, product safety act 10) 9 Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa 10.2) Konkurentsiseadus, competition law . 10.3) Tarbijakaitseseadus, consumer protection act 10.1) 10.2) 10.4) Tarbijakaitseamet 10.3) 10.4) 11
seaduste osa, mis puudutab ärindust (äriregister, FIE, AS, OÜ jne). RP seadus : RP korraldamine. maksukorralduse seadus : riigi maksusüsteem. käibemaksuseadus : maksustatakse maksustatav käive. tulumaksuseadus: maksustatakse maksumaksja tulu (palgatulu, ettevtlustulu, kasu vara vrandamisest, intressid, dividendid) sotsmaksu seadus. Sotsmaks - rahaline kohustus, mis on pandud maksumaksjale pensioni- ja ravikindlustuseks. lisaks tarbijakaitseseadus, toote ohutuse seadus, konkurentsiseadus, lõhkematerjali seadus, kemikaaliseadus, geograafilise tähise seadus, mõõteseadus. 16. Ehitusega seotud probleemistik ehitusseaduses. Ehseaduse ülesanne on luua õiguskord ning kehtestada ehitamisele ja selles osalejatele reeglid. Ehtegevusele seatakse planseaduse kohaselt lähtetingimused üld- ja detailplaneeringutega. Eh omanik peab tagama, et ehitaks pädev isik. Eh peab toimuma ehprojekti kohaselt (va väikeehitised). Nõuetele vastavus kontrollitakse ehprojekti ekspertiisi tegemisel
2) ettevõtte sotsiaalmaks 33 % ( 0,33* 5000 kr = 1650 kr ) 3) tööjõukulud kokku ( 5000 + 15 + 1650 = 6665 kr) Mõtle, kuidas "ümbrikupalkade" maksmine, mõjutab ettevõtet , töötajat ja ühiskonda? Kas makse maksab maksta? Koosta tabel " Ümbrikupalkade plussid ja miinused" arvestades erinevate osapoolte huve. Praktiline töö 4. Mõtle, mis on konkurents? Mis on kõlvatu konkurents? Tutvu konkurentsiseadusega : Leia vastused küsimustele: 1) Mida reguleerib konkurentsiseadus? 2) Millised on keelatud kokkulepped? 3) Milleks antakse riigiabi? 4) Miks käsitleb seadus ettevõtete koondumist? 5) Kes teostab seaduse järelvalvet? 6) Mis on kõlvatu konkurents? 7) Milliseid meetmeid rakendatakse vastutusel? http://wlex.lc.ee/list/KonkS.htm Milline on konkurentsi mõju erinevatele majandussubjektidele? Kirjuta ca 300 sõnast koosnev essee teemal :" Kuidas konkurents mõjutab minu elu?" Praktiline töö 5 Kontrolli mõistete tundmist!
SISSEJUHATUS ÄRIÕIGUSESSE (10.01.2013) Eraõiguse põhimõtted: · Lepingut tuleb austada · Hea usu põhimõte kui kõik arvaks,et tehingu vastaspool on pätt ja suli, siis ei toimuks õhtegi tehingut. · Mõistlikkuse põhimõte nt Tsüs ütleb, et alla 7. aastane ei tohi tehingut teha, aga selle järgi ei saa laps näiteks jäätist öelda. Seega võiks olla mõistlik. Ebamõistlik on see, et alla 7. aastane läheb EMT esindusse uut telefoni ostma. Kiirlaenude puhul on intressid ebamõistlikult kõrged (liigkasuvõtmine). Kõrvalnõue ei tohi ületada põhinõuet. Mõistlik on siis kui 10st 9 mõtleb ühtemoodi. · Lepinguvabadus kõik mis ei ole otseselt keelatud on lubatud. EMTA sooviks, et seal need põhimõtted ei kehtiks. EMTA on suurema osa kohtuvaidlusi kaotanud. Teatud põhimõtted peaksid siiski kehtima. On olemas head tavad lapsele ei saa nimeks panna tähti ega numbreid. Äriühingu ...
Mis on digitaalkaardi loominguline vorm? · Digitaalkaart võib olla autoriõigsseadusega kaitstav, kui seal olev info sisaldab generaliseerimist või valikut. Seega võib juhtuda, et ainult mõned kihid kaardist on kaitstavad. Kui on tehtud loomulik valik ( nt näidatud kõik üle 1000 elanikuga asulad), siis ei saa pidada seda piisavaks tingimuseks autoriõiguse tekkeks. Lisaks autoriõigusseadusele · Isikuandme kaitse seadus · Konkurentsiseadus · Asjaõigusseadus · Kohanimeseadus · Statistikaseadus (statistiliste andmete puhul) Vigade allikad GISides · Andmete kogumine kõige kriitilisem etapp, kus integreeritakse ruumiinfot ja tavalist infot. Tavaline info kasutaja saab nii korrektse info, kui palju ta on nõus maksma. Täiesti korrektset ruumiinfot ei saa mitte kunagi. Ruumiinfos ja sellega seotud atribuutandmetes sisalduvad vead kipuvad võimenduma nende edasisel töötlemisel
Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses ...
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid...............................................
tlemusteni, mis ühiskonna kui terviku seisukohast pole alati optimaalsed. Sel juhul on tegemist turuhäirega. Turuhäire peamisteks põhjustajateks on turu ebatäiuslikkus, välismõjud ja ühiskondlikud (avalikud) kaubad. Riigi ül on püüda turuhäirete esinemist takistada või neid kõrvaldada. Riigi poliitika, mille ülesandeks on konkurentsi kindlustamine, kujutab endast konkurentsipoliitikat - konkurentsiseadus. Tootmisel või tarbimisel võib olla kõrvalmõjusid firmadele ja inimestele, kespole otseselt seotud vaadeldava hüvise tootmise või tarbimisega. Selliseid mõjusid nim välismõjudeks. Võib olla nii positiivne kui negatiivne, esimesel juhul tegemist välistuluga, teisel väliskuluga. Ühiskondlikud kaubad kujutavad endast välistulu äärmusjuhtu. Neid iseloomustab asjaolu et nende tarbimisest saadav kasu ei vähene, kui tarbijate arv kavab ja tarbijat kasu saamisest takistada
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad...
1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1). Ettevõtjate ühised jooned: o Võimekus midagi teha o Sa...
Ettevõtete kehtestamine kokkulepped Kvaliteedi nõuete Kõlvatu konkurents kehtestamine Keelatakse konkurentsi Määratakse ettevõtte piirav tegevus tulevikus tegevusvabadus hetkel Eestis võeti esimene konkurentsiseadus vastu 16. juunil 1993. aastal. Tänaseks on Eesti konkurentsiseadust, mille täitmist kontrollib Konkurentsiamet, oluliselt täiendatud. Konkurentsiameti ülesandeks on seega igasuguse konkurentsi kahjustava tegevuse uurimine. Vastavalt konkurentsiseadusele on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelised kokkulepped, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduste konkurentsi kahjustavad otsused. Selliseks tegevuseks on näiteks kolmandate isikute
majanduslike otsuste tegemise protsessist) - kahjude hüvitamisele (nii materiaalse kui moraalse kahju tekkimise korral) - keskkonnale (õigusele ohutule keskkonnale nii praegu kui tulevikus) Seadus kehtib 01.01.1994 Tarbijate õigused on - Toote ohutuse seadus kaetud järgmiste - Konkurentsiseadus õigusaktidega - Kaupluste töö üldeeskiri - Teeninduseeskiri Ettevõtlus turumajanduses VII peatükk · Kuidas ergutab vaba ettevõtlus ettevõtlikkust? · Millised on vaba ettevõtluse võimalused ja stiimulid? · Milline on väikeettevõtluse roll majanduses? · Millised on ainuomanikufirma, partnerettevõtte ja aktsiaseltsi eelised ja puudused?
"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkon...
TMJ3330 "Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond ...
“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheli...
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
konkureeriva firma kauba hind ületab keskmise kogukulu miinimumi p>ATCmin o Firmade pikaajaline kasum sõltub sisenemisbarjääride olemasolust. Monopoli ja oligopoli pika perioodi kasum on garanteeritud. o Suured firmad saavad kasu tänu mastaabiefektile ja tehnoloogilistele eelistele. o Riik loob seadusandliku ja sotsiaalse raamistiku, mille piires ettevõtted tegutsevad (nt Äriseadustik, Võlaõigusseadus, Konkurentsiseadus, Tarbijakaitseseadus V seminar -5.kontrolltest Õige-vale. Tee vale õigeks! · Täielikult konkureeriv firma valmistab toodangut üksnes siis, kui ta kasumit saab. V o Lühiperioodil toodab firma ka siis, kui ta saab kahjumit, ainult et peab siis tooteühiku hind olema suurem keskmisest muutuvkulust. · Kui firma kasum on maksimaalselt suur on kogutulu ja kogukulu vahe suurim. Õ · Kui kaubaühiku hind on keskmisest kogukulust väiksem, saab firma kahjumit. Õ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
