KONKURENTSISEADUS: ETTEVÕTJA käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. VAILTSEV MÕJU on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: · oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid · kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. KAUBATURG on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või sell...
Liidetud ettevõtet parem juhtida Kasumi suurendamine Kulude vähendamine (juhtimiskulud) Vertikaalne liitumine – kahe või enama sama majandusharu erinevates tootmisetappides tegutseva firma ühinemine Horisontaalne liitumine – kahe või enama samal alal tegutseva firma liitumine Konlomeraatliitumine – kahe või enama erinevates tegevussfäärides tegutseva ettevõtte koondumine ühtse juhtimisorgani alla Konkurentsiseadus 1. Konkurentsivabadust kahjustavad kokkulepped. Lepet loetakse konkurentsi kahjustavaks kui: 1) määratakse kindlaks hinnakujunduse tingimust sh: ostu ja müügihinda; tariifi, juurde-, allahindlusel; intressi, renti, üüri 2) piiratakse tootmist, kaubaturgu, tehn. arengut, investeeringut 3) jagatakse kaubaturgu 4) piiratakse kolmanda isiku turule pääsu/püütakse teda välja tõrjuda 2. Kaubaturgu valitsev ettevõtja ..
Konkurentsiseadus Ettevõtja - äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Kaubaturg - hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Vertikaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel. Horisontaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena. Erand on ettevõtja taotlusel Konkurentsiameti peadirektori...
Kõlvatu konkurents Giita Indela Rmo 09 Kõlvatut konkurentsi käsitleme Konkurentsiseadusest lähtuvalt. Selles seaduses määratakse kindlaks kõlvatu konkurentsi ja konkurentsi kahjustamise sisu, kehtestatakse turusuhetes osalejate vastutus ning sätestatakse konkurentsi riiklik järelvalve. Siinkohal lisaks veel seda, et konkurentsiseadus reguleerib ka leiutiste, patentide, kaubamärkide ja autoriõiguste kaitsega tekkivaid suhteid, kuid üksnes sel määral, mil neid suhteid ei reguleerita teiste seadustega. See seadus ei reguleeri mingeid suhteid tööjõuturul. Näiteks ei laiene seadus tööotsijate vahelisele kõlvatule konkurentsile, küll aga kõigile muudele kõlvatu konkurentsi faktidele. Mis asi siis on kõlvatu konkurents? Eesti Vabariigi Konkurentsiseaduse §7 sätestab, et kõlvatu
keskpärasusega" (Nancy Pearcey) KONKURENTS Konkurents on ettevõtlusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning nende liitude, assotsiatsioonide ja muude ühenduste selline omavaheline võistlus, mis soodustab näiteks: 1) tegevus- ja valikuvabadust; 2) kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist; 3) kaupade ja teenuste pakkumise vastavusse viimist nõudlusega; 4) turu intensiivistumist, turutoonuse tõusu. (EV Konkurentsiseadus §3) KONKUREERIMISE VORMID 1. Täielik konkurents ·. Palju osalejaid; ·. Üks tegija ei määra hinda ega määra ka koguturu müügikogust; ·. Toodang on ühetaoline; ·. Turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne 2. Monopol ·. Turul on 1 ettevõte; ·. Toodang on unikaalne; ·. Turule sisenemine on peaaegu võimatu ja sealt lahkumine väga raske; ·. Monopol määrab oma toodangu hinna lähtudes maksimaalsest kasumist 3. Oligopol ·. Turul on vähe osalejaid ·
tootmismahtudes ja hindades. Kartelli kokkulepped on seadustega keelatud. Maailma tuntuim kartell on OPEC. 2 Kõlvatu konkurents Kõlvatu konkurents on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod. Kõlvatud teod on järgmised: 1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine, 2) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine (EV konkurentsiseadus §7 lg.1,2). Kõlvatu konkurents on turusuhetes osaleja teod, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega ning millega taotletakse konkurentsieeliste saamist. Kõlvatuks konkurentsiks loetakse: 1. eksitav reklaam- ebatõeste andmete levitamine, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada eksliku mulje eriti soodsast pakkumisest. Ebatõeste andmete all mõeldakse andmeid pakkuvate kaupade ja teenuste päritolu, omaduste,
KONKURENTSISEADUS (1. PEATÜKK) · Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. · Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. RAAMATUPIDAMISE SEADUS (1. PEATÜKK) · vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus · kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg · omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe · tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja...
majanduslike otsuste tegemise protsessist) - kahjude hüvitamisele (nii materiaalse kui moraalse kahju tekkimise korral) - keskkonnale (õigusele ohutule keskkonnale nii praegu kui tulevikus) Seadus kehtib 01.01.1994 Tarbijate õigused on - Toote ohutuse seadus kaetud järgmiste - Konkurentsiseadus õigusaktidega - Kaupluste töö üldeeskiri - Teeninduseeskiri
· Valikule ( võimaluse valida kvaliteetsete kaupade ja teenuste hulgast) · Esindatusele (Õigusele võtta osa poliitiliste ja majanduslikele otsuste tegemise protsessist) · Kahjude hüvitamine( nii materiaalse kui moraalse kahju tekkimise korral) · Keskkonnale ( õigusele ohutule keskkonnale nii praegu kui tulevikus) Tarbijate õigused on kaetud järgmiste õigusaktidega: · Toote ohutuse seadus · Konkurentsiseadus · Kaupade töö üldeeskiri · Teeninduseeskiri Elukindlustuspoliise on 5 põhiliiki: 1. Riskikindlustus ( väljamakse ainult surma puhul) 2. Kapitali- ehk kogumiskindlustus 3. Investeerimiskindlustus 4. Pensionikindlustus 5. Terisekindlustus( ravikindlustus)
Kasumiaruanne: kajastab kõiki ettevõtte tulusid ja kulusid teatud perioodi jooksul Kasum: Kasum = TULU KULU Amortisatsioon: kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks Kahjum: tekib siis, kui ettevõtte kulud ületavad tulud. 10. Konkurents, konkurentsivormid, täelik ja monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol, oligopson, monopson, kartelli kokkulepped, hinnavõitja, turustruktuurid (4N), konkurentsiseadus, riigiabi, konkurentsi mõiste, turguvalitsev ettevõtte, loomulik monopol, kõlvatu konkurents. Konkurents: majanduslik võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja toodete ostmisel ja müügil. Täielik ja monopolistlik konkurents: täielik konkurents - turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad; monopolistlik konkurents on tegemist, kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, kuid mingil määral eristatud toodet
konkurendid) ¤ tähtis osa konkureerimise strateegia väljatöötamisel on turundusel. 16. turundus on tegevus, mis jäävad tootmise ja ostmise vahele (N: klienditeenindus, trantsport, reklaam, turuuuringud, toote planeerimine jne. 17. turunduse eesmärgid: ¤ toote valik välimus, kvaliteet oleks head. ¤ konkurentsivõimelise hinna määramine ¤ mõjusa müügitoetuse väljatöötamine(reklaam) ¤ tagada toote või teenuse kättesaadavus tarbjatele sobival ajal ja kohas. 18. konkurentsiseadus hakkas Eestis kehtima 16. juunil 1993. a. 19. kolm tähelepanuobjekti Eesti konkurentsiseadustes: ¤ ettevõtete kokkulepped, mis piiravad konkurentsi. ¤ suurettevõtete poolt oma majandusliku jõu kuritarvitamine. N: kõrvuti suur- ja väikeettevõte mõlemad toodavad, suurettevõte võib langetada hinda nii, et tema kaupa ostetakse rohkem, aga teised tooteartiklid toovad talle kasumit. ¤ ettevõtete ühinemine. 20
reguleerida; b) Majanduse elavdamiseks tuleb suurendada nõudlust; c) Nõudluse suurendamiseks tuleb teha riigieelarvelisis kulutusi ja suurendada riigi poolseid toetusi; d) Mõõdukas inflatsioon elavdab majandust VABA ETTEVÕTLUSE TEOORIA - M. Friedman (1912-2006): a) Turg suudab end ise reguleerida; b) Riigi ülesandeks on tagada tugev raha, mitte lubada inflatsiooni; c) Madalad maksud aitavad tarbimist tõsta 11. Kuidas saab riik reguleerida majanduse arengut? Võetakse vastu konkurentsiseadus, mis reguleerib suurettevõtete mõju turul (nt keelatakse ettevõtetel ühineda, kehtestatakse piirhinnad jne). 12. Mis on fiskaalpoliitika ja mis on selle eesmärgid ja põhitõed Eesti näitel? EESMÄRGID: Majanduse arengu toetamine ja tööpuuduse vähendamine. PÕHITÕED: eelarvelised kulutused (suurendamine ja vähendamine); maksud (mida rohkem on riigil funktsioone, seda kõrgemad on maksud, muudetakse maksuse struktuuri 13
3. Tarbija 4 põhiõigust. Kas need on täiel määral positiivsed või ka mingil määral negatiivsed? Miks? 1) Õigus turvalisusele 2) õigus valikule 3) õigus olla kuuldud 4) õigus informatsioonile Tarbija põhiõiguste puhul on tegemist negatiivsete õigustega (positiivne ainult mingi piirini, sest üldjuhul ei suuda ühiskond neid garanteerida vaid kinnitada üldtunnustatud normiks. 4. Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? Konkurentsiseadus kaitseb tarbija õigust valikule, soosides konkurentsi. Kui monopoolset seisundit ei saa vältida, siis konkurentsiseadus sätestab monopoli hinnapoliitika. 5. Milline institutsioon püüab tagada tarbija õigust valikule? Tarbijakaitseamet. 6. Ausa reklaami kaks põhimõtet 1) Reklaamis esitatav info ei tohi olla eksitav. 2) Saadud info peab olema piisav, et teha kaalutletud otsus. 7.Kas potentsiaalselt eksitav reklaam on seaduslik või ei? Miks? Senikaua, kui pole
lõpetamist 9 Kokkuvõte Nagu eelnevast nägime, on seadusandja valmis saanud ja vastu võtnud mitu tarbija õiguste kaitseks mõeldud seadust. Neist olulisim on Tarbijakaitseseadus, mis sätestab tarbija põhiõigused. Tähtsuselt järgmine võiks olla Konkurentsiseadus, mis reguleerib turusuhteid eelkõige firmade vahel. Loomulikult ei saa välja jätta ka Tarbijakaitseameti ja Konkurentsiameti loomise määruseid. Selleks, et tarbijaid oma õigustega kurssi viia, on tarbjakaitseamet teinud juba põhjalikku tööd. On korraldatud mitmeid infopäevi, töötab infotelefon, levitatakse õpetusi, jne. Kui uurida tarbijakaitseseaduse rikkumise statistikat, mida Tarbijakaitseamet
Mis ahvatlusi see tootjas tekitab? - ( , , ), , . . . , . . .. 3. Tarbija neli põhiõigust... Kas need on täiel määral positiivsed või ka mingil määral negatiivsed? () 4 : 1. , ; 2. , , .., ; 3. , .. ; 4. , . . , (., -, ). , (., , ). , ., , .. - , , , 4. Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? , . , . , , , . 5. Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust valikule? Tarbija kaitseamet - , - 6. Ausa reklaami kaks põhimõtet (tingimust)... . , :** , , ** , . . 7. Kas potentsiaalselt eksitav reklaam on seaduslik või ei? , , «» «», « » « « , - , , , . , , , . 5
Positiivsed õigused need, mida nende lubaja kohustub ka ise aktiivselt garanteerina (nt kui kodanikul kord juba varandus on, kohustub riik seda kaitsma kuritahtliku hävitamise eest). Ühtegi õigust ei saa absolutiseerida, sest kõiki õigusi võib tarbija nõuda vaid teatud piires, nad on vaid teatud piires seadusega garanteeritud. Seega on tarbija põhiõigused ka mingil määral negatiivsed. 4. Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? Konkurentsiseadus kaitseb tarbija õigust valikule, soosides konkurentsi. Kui monopoolset seisundit ei saa vältida, siis konkurentsiseadus sätestab monopoli hinnapoliitika. 5. Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust valikule? Tarbijakaitseamet. 6. Ausa reklaami kaks põhimõtet (tingimust). · Ta peab sisaldama piisavalt informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse.
Positiivsed õigused need, mida nende lubaja kohustub ka ise aktiivselt garanteerina (nt kui kodanikul kord juba varandus on, kohustub riik seda kaitsma kuritahtliku hävitamise eest). Ühtegi õigust ei saa absolutiseerida, sest kõiki õigusi võib tarbija nõuda vaid teatud piires, nad on vaid teatud piires seadusega garanteeritud. Seega on tarbija põhiõigused ka mingil määral negatiivsed. 4. Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? Konkurentsiseadus kaitseb tarbija õigust valikule, soosides konkurentsi. Kui monopoolset seisundit ei saa vältida, siis konkurentsiseadus sätestab monopoli hinnapoliitika. 5. Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust valikule? Tarbijakaitseamet. 6. Ausa reklaami kaks põhimõtet (tingimust). Ta peab sisaldama piisavalt informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse.
Positiivsed õigused need, mida nende lubaja kohustub ka ise aktiivselt garanteerina (nt kui kodanikul kord juba varandus on, kohustub riik seda kaitsma kuritahtliku hävitamise eest). Ühtegi õigust ei saa absolutiseerida, sest kõiki õigusi võib tarbija nõuda vaid teatud piires, nad on vaid teatud piires seadusega garanteeritud. Seega on tarbija põhiõigused ka mingil määral negatiivsed. 4. Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? Konkurentsiseadus kaitseb tarbija õigust valikule, soosides konkurentsi. Kui monopoolset seisundit ei saa vältida, siis konkurentsiseadus sätestab monopoli hinnapoliitika. 5. Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust valikule? Tarbijakaitseamet. 6. Ausa reklaami kaks põhimõtet (tingimust). Ta peab sisaldama piisavalt informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse.
saaks midagi täpselt samasugust järgi teha ja sama asja pealt ise raha koguda. 3. autoriõigus; Mingile kindlale tootele (laul, raamat jms.) vormistatakse autoriõigus, et kogu tulu, mis selle toote pealt tuleb läheks toote omanikule. 4. kaubamärk; Tehakse oma kaubamärgiga tooteid, et siis kui keegi teine samamoodi teeb, siis rahvas teab, et tema on sellist asja juba varem teinud ja teine tegi tema pealt maha/tema järgi. 8.9 Konkurentsiseadus Seaduste eesmärk on ennetada monopoli tekkimist ja piirata olemasolevaid monopole. Seadus keelab: 1. ettevõtete kokkulepped, mis piiravad konkurentsi; 2. suurettevõtete poolt majandusliku jõu kuritarvitamine; 3. ettevõtete ühinemine, kui sellega kaasneb monopoli teke. Seadusega võib: 1. nõuda ettevõtte jagamist väiksemateks iseseisvateks osadeks; 2. kontrollida monopoli tegevust (näiteks hinna ülempiiri kehtestamine). 1. Millal pole konkurents soovitav?
Kaupu ja tooteid, mida inimesed tarbivad kollektiivselt turu vahendamiseta nimetatakse ÜHISHÜVISTEKS (nt: ERR, pargid, valgusfoorid, päästeamet) ÜHISHÜVIDE ERINEVUSED ERAHÜVEDEST 1) Konkurentsivaba tarbimine (liiklusmärgid, lumest puhastatud tänavad jne) 2) Kättesaadavus võrdelt lõigile (tänavavalgustus, politsei) 3) Üldjuhul pole võimalik eristada ühishüve tarbijaid mittetarbijatest (lillepeenar pargis) Millised on riigi võimalused sekkumiseks? 1) Konkurentsiseadus 2) Tootmismahu piirangud 3) Ettevõtete ülevõtete 4) Hinna- ja kasumi regulatsioon Seda kõike korraldab KONKURENTSIAMET Negatiivsed välismõjud: ● Otsene keelamine ● Maksude kehtestamine Positiivsed välismõjud: ● Raha ja vahendite piiramine ● Suurem tähelepanu ühiskonna haritusele ja kasvatusele FISKAALPOLIITIKA = EELARVEPOLIITIKA
põhjalikumalt vaid Autoriõiguse seadusele ja Patendiseadusele ning toob välja Pariisi konventsioonis sätestatud tööstusomandi õiguskaitse normid. 1. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE Taasiseseisvunud Eestis on vastu võetud rida seadusi, mis reguleerivad intellektuaalomandi õiguskaitset. Nimetagem neist siinkohal mõned tuntumad: · Kaubamärgiseadus, jõustus 1.10.1992 · Autoriõiguse seadus, jõustus 12.12.1992 · Konkurentsiseadus, jõustus täielikult 1.1.1994 · Patendiseadus, jõustus 23.5.1994 · Kasuliku mudeli seadus, jõustus 23.5.1994. Lisaks eespoolnimetatuteile on vastu võetud Ringhäälinguseadus, Reklaamiseadus, Tööstusdisaini kaitse seadus. Käesoleval ajal on Eesti Vabariik ühinenud järgmiste rahvusvaheliste kokkulepetega Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO), Tööstusomandi kaitse Pariisi konvensioon, Patendikoostööleping. Ka selles osas ei ole nimekiri lõplik,
valikule (võimaluse valida kvaliteetsete kaupade ja teenuste hulgast) esindatusele (õigusele võtta osa poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemise protsessist) kahjude hüvitamisele (nii materiaalse kui moraalse kahju tekkimise korral) keskkonnale (õigusele ohutule keskkonnale nii praegu kui tulevikus) Seadus kehtib 01.01.1994 34 Tarbijate õigused on kaetud järgmiste õigusaktidega Toote ohutuse seadus Konkurentsiseadus Kaupluste töö üldeeskiri Teeninduseeskiri 35 Pension Kaks olulist argumenti ise raha kogumise kasuks Pensionäride arv järjest kasvab. 2012. aasta alguses püstitas Eesti pensionäride osakaaluga rahvastikust rekordi: meil oli ligi 300 000 vanaduspensionäri ja pensionäre kokku (sh töövõimetuspensionärid) juba üle 400 000 inimese. Seega moodustavad meie rahvastikust üle 30% pensionärid.
kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel
omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele II. OSA küsimustele
ja täitma tekstis olevad lüngad?
Küsimuste teisele osale (II. OSA. Küsimused 1-65) leiate vastused alljärgmistest
õigusaktidest:
Kaubandustegevuse seadus.
Tarbijakaitseseadus.
Toote nõuetele vastavuse seadus.
Konkurentsiseadus.
Riigiabi andjal ei ole õigust alustada riigiabi andmist enne, kui komisjon on andnud riigiabi andmise loa või kui vastavalt nõukogu määruse järgi peetakse abi komisjoni poolt heakskiidetuks. Siseriiklikud riigiabi protseduurireeglid on sätestatud Konkurentsiseaduse 6. peatükis 1 Euroopa Komisjon; Peasekretariaat; Euroopa Liidu õiguse kohaldamine; Riigiabi 2 Rahandusministeerium; Tegevusvaldkonnad; Riigiabi 3 Konkurentsiseadus § 30¹ 3 Komisjon rakendab Euroopa Liidu konkurentsipoliitikat otse, kuna konkurentsi valdkond mõjutab ühisturu toimimist oluliselt. Seetõttu jälgitakse Euroopa Liidus, et konkurentsieeskirjad ei takistaks ühisturu toimimist ja parimaks lahenduseks riigiabi valdkonnas on peetud seda, et selle ühisturu oluliselt mõjutava valdkonna rakendamise eest vastutab sõltumatu institutsioon.4 1.2 Menetlus
tegemiseks 4)Hariduele- võimalus saada koolitust ja oskusi, et käituda teadlike tarbijatena. 5)Valikule- Võimalus valida kvaliteetsete toodete ja teenuste hulgast 6)Esindatusele- õigus võtta osa poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemise protsessist 7)Kahjude hüvitamisele nii materiaalse kui moraalse kahju tekkimise korral 8)Keskkonnale- õgus ohutule keskkonnale nii praegu kui tulevikus. Eestis on tarbijate põhiõigused kaetud selliste õigusaktidega nagu Toote ohutuse seadus, Konkurentsiseadus, tarbijakaitseseadus, Võlakaitseseadus. Toote ohutuse seadusega kindlustatakse, et toodetud tooted ja teenused oleksid ohutud tarbija tervisele, varale ja elule Konkurentsiseadus tagab võrdsed võimalused kõilike ettevõtjaile ja seega suurendab tarbija vailikuid. Eestis on riikliku tarbijakaitse elluviimiseks loodud Riigi Tarbijakaitseamet, eesmärk on aidata tarbijat, kaitsa tema seaduslikke õigusi, anda võimalusi omandada teadmisi, et olla
jääma,soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete suureneb protsendimäär vastavalt sissetulekute võlausaldaja eest oma maksujõuetust ja petan talt niiviisi laenu Negatiivne õigus. vahenditega,"suurim hüve" on iseenesest õige kahtlane mõiste suurenemisele, lisaks diskrimineerivad omandit kõrged välja, on see ebaeetiline. Seega, kui juhtiv arveametnik, kellel Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? Kuidas püüdis Benthami utilitarismiteooriat täiustada J. varandusemaksud, pärimismaksud jne. on kogemusi ja andmeid selle kohta, et näiliselt heal ettevõttel Konkurentsiseadus aitab tagada õigust valikule. S. Mill
Oligopoli tingimustes on hüvise pakkumine koondunud üksikute suurte firmade kätte ja sellisel turul on ettevõtetel võimalus kokkumänguks. Sellisel juhul piiravad nad tootmismahtusid ja kergitavad hindu, et suurendada kasumit. Monopolid ei ole seaduslikud ja rikuvad konkurentsi. Kuigi on olemas ka seaduslikke monopole näiteks loomulikud monopolid ja ettevõtlus, mida kaitsevad kaubamärgid, patendid ja autorikaitse. Eesti Vabariigis kehtib konkurentsiseadus, mille täitmist kontrollib Konkurentsiamet. 8 Kasutatud kirjandus L. Kulu, K. Kägu, A. Liivat, L.Luiker, Ü. Pihlak, P. Suitsu, M. Zernand, V.Zirnask, K. Tillemann, E.Vodja (2011). Majandusõpik gümnaasiumile. lk 136- 143 A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, R, Omel, R. Rand, V. Trasberg, H. Vigla, A. Viiol, E.Võrklaev (2002). Majanduse ABC. Lk 152-165 R. Eamets, R. Ernits, H
firmat. Konkurendid ei tohi kasutada regristreeritud kaubamärke ega ka nende sarnaseid kaumamärke, et mitte tarbijaid eksitada. Valitsuse litsents tegevusluba, mis annab õiguse ettevõttel tegutseda konkurentsita. Kõlvatu konkurents on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad tead. Riigi sekkumise majanduslikud motiivid: · Monopolide kontrollimine · Konkurentsi soodustamine · Parem maksude laekumine Vastu võetud konkurentsiseadus, mille täitumist kontrollib Konkurentsiamet. Majanduse sekkumise vahendid instrumendid: · Otsene rahaline toetud e subsiidium (põllumeestele) · Väliskaubanduslikud tõkked (eriti oma toiduaineturu kaitseks) Sotsiaalsed motiivid: · Tööpuuduse vältimine · Toiduainete turu kaite Majanduse sekkumise viisid: sanitaarhügeeni-,tervishoiu- ja ohutusnõuded ning nende nõuete täitmise kontroll.
· Infole tarbija peab saama piisavat ja korrektset informatsiooni kaalutletud ostuotuse tegemiseks · Olla kuuldud - võimalus kuskile kaevata riigi tarbijakaitseamet või tootja (peavad tasuta ära kuulama ja reageerima) Tootja garanteerib tarbijale teatud positiivsed õigused ostu-müügi lepinguga Nad on mingil määral negatiivsed, sest neid ei saa täiesti garanteerida mitte kunagi. 4. Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? Konkurentsiseadus aitab tagada õigust valikule. Kui tarbijal on kahtlust, et turul valitseb monopol või kasutatakse monopoolset hinnapoliitikat, võib ta esitads keabuse tarbijakaitseametile. 5. Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust valikule? Riigi tarbijakaitseamet 6. Ausa reklaami kaks põhimõtet (tingimust)... · Ta peab sisaldama piisavalt informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste ...
pöörduda, kus see ei pruugi aga üldse avalikuks saada või hoopis võidakse väike asi suure kella külge panna. · Infole tarbija peab saama piisavat ja korrektset informatsiooni kaalutletud ostuotuse tegemiseks. Tootja garanteerib tarbijale teatud positiivsed õigused ostu-müügi lepinguga Nad on mingil määral negatiivsed, sest neid ei saa täiesti garanteerida mitte kunagi. 4. Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? Konkurentsiseadus aitab tagada õigust valikule. Kui tarbijal on kahtlust, et turul valitseb monopol või kasutatakse monopoolset hinnapoliitikat, võib ta esitada kaebuse tarbijakaitseametile. 5. Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust valikule? Tarbijakaitseamet. Samas ka konkurentsiamet on Eestis olemas, kes tegeleb vaba konkurentsi tingimuste tagamisega. 6. Ausa reklaami kaks põhimõtet (tingimust)
Oligopol kolmas mittetäieliku konkurentsi turu struktuur ja ühtlasi üks enamlevinud struktuur enamikus arenenud turumajandusest. Sisenemisbarjäärid- oluliseks sisenemisbarjääriks ongi uutele firmadele mastaabiefekt. Kollusioon- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kollusiooni kõige levinum tüüp on kartell. Kugi rahvusvahelised kartellid on üldtuntud, siis enamikes riikides on need keelatud. Sel põhjusel ongi enamikes riikides olemas oma konkurentsiseadus. Tunnused Täielik Monopol Monopolistlik Oligopol konkurents konkurents Firmade arv Suur 1 Palju Väike Toodang homgeenne unikaalne diferentseeritud sarnane Sisenemisbarjää Puuduvad Ranged Puuduvad Mastaabiefekt rid
Valmisolek uute võimaluste ja kasvuga kaasnevateks riskideks Ettevõtet ümbritsev keskkond: Globaalne keskkond Makrokeskkond Poliitiline Majanduslik Tehnoloogiline Sotsiaalne Mikrokeskkond Konkurendid Hankijad Tarbijad Globaalkeskkond · rahvusvaheline poliitika · maailmamajanduse arengu tsüklid · globaalsed pikaajalised demograafilised trendid · maailma muutuvad innovaatilised tsüklid Poliitiline keskkond · Maksuseadused · Konkurentsiseadus · Ettevõtluse toetamisega seotud seadusandlus · Keskkonnakaitse · Töökeskkond ja ohutusnõuded · Väliskaubanduse regulatsioon · Riigihangete regulatsioon Majanduslik keskkond 1. Majanduskasv eri regioonides ja riikides 2. Olukord tööturul 3. Kapitaliturgude areng ja intressimäärad 4. Valuutakursid 5. Välisturgude hinnatase Sotsiaalne keskkond · sissetulekute jagunemine · rahvastiku vanuseline struktuur · elanike haridustase · elanik tervis
10.1) Toote ohutuse seadus, product safety act 10) 9 Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa 10.2) Konkurentsiseadus, competition law . 10.3) Tarbijakaitseseadus, consumer protection act 10.1) 10.2) 10.4) Tarbijakaitseamet 10.3) 10.4) 11
seaduste osa, mis puudutab ärindust (äriregister, FIE, AS, OÜ jne). RP seadus : RP korraldamine. maksukorralduse seadus : riigi maksusüsteem. käibemaksuseadus : maksustatakse maksustatav käive. tulumaksuseadus: maksustatakse maksumaksja tulu (palgatulu, ettevtlustulu, kasu vara vrandamisest, intressid, dividendid) sotsmaksu seadus. Sotsmaks - rahaline kohustus, mis on pandud maksumaksjale pensioni- ja ravikindlustuseks. lisaks tarbijakaitseseadus, toote ohutuse seadus, konkurentsiseadus, lõhkematerjali seadus, kemikaaliseadus, geograafilise tähise seadus, mõõteseadus. 16. Ehitusega seotud probleemistik ehitusseaduses. Ehseaduse ülesanne on luua õiguskord ning kehtestada ehitamisele ja selles osalejatele reeglid. Ehtegevusele seatakse planseaduse kohaselt lähtetingimused üld- ja detailplaneeringutega. Eh omanik peab tagama, et ehitaks pädev isik. Eh peab toimuma ehprojekti kohaselt (va väikeehitised). Nõuetele vastavus kontrollitakse ehprojekti ekspertiisi tegemisel
2) vaba konkurentsi tagamine turul 3) majandusarengu soodustamine 4) tulude ümberjaotamine Majandustegevuse õiguslike raamide kujundamiseks kehtestab valitsus majandussubjektidele reeglid, millega määratakse turul tegutsemise piirid. Ettevõtluses-Äriseadustik. Tarbijate õiguste kaitseks- Tarbijakaitseseadus. Tööandjate ja töövõtjatele- Töölepinguseadus. Töö ja puhkeajaseadus. Palgaseadus. Vaba konkurentsi tagamiseks-Konkurentsiseadus. 16 Neile lisaks veel mitmed seadused ja määrused, millest peavad lähtuma majanduses tegutsevad subjektid. Tulude ümberjaotajana töötatakse välja programme, mis tagavad tulude ühtlasema jaotuse ühiskonna liikmete vahel. Võetakse rikastelt ja antakse rohkem vaestele, seega pakutakse võrdseid võimalusi konkureerimiseks neile, kellel seda pole.
Kui võlausaldaja saab omanikuks, siis saab kas tegutseda hästi, et saaks raha tagasi. Saneerida saab ainult eraõigluslikke äriühinguid. Füüsiline isik ennast saneerida ei saa ja avalik-õiguslik ei saa. Eraõiguslik äriühing on näiteks Eesti Energia. Konkurents EUs kaubad peavad saama vabalt liikuda Euroopa piires. Euroopat käsitletakse nagu ühtset riiki. EU nõukogu määrus 139/2004/EÜ läbi lugeda!+konkurentsiseadus Riigiabi · võib doteerida transpordisektorit (nt bussid ja rongid), kui riik ei aitaks, siis ei oleks sellist asja. Kahju katab riik dotatsiooni teel ja inimene saab liikuma. · Meditsiiin, põllumajandus, lubatud, sest riik peab ennast ära toitma, mitte sisse vedama. · Metsandus Riigiabi saab anda ilma, et aru saaks, et see oleks riigiabi. Eestis juhtunud paar korda looduskatastroofid, õnnetused! 2015 võtab Eesti riik Eesti Gaasilt ära põhivõrgu.
Mis on digitaalkaardi loominguline vorm? · Digitaalkaart võib olla autoriõigsseadusega kaitstav, kui seal olev info sisaldab generaliseerimist või valikut. Seega võib juhtuda, et ainult mõned kihid kaardist on kaitstavad. Kui on tehtud loomulik valik ( nt näidatud kõik üle 1000 elanikuga asulad), siis ei saa pidada seda piisavaks tingimuseks autoriõiguse tekkeks. Lisaks autoriõigusseadusele · Isikuandme kaitse seadus · Konkurentsiseadus · Asjaõigusseadus · Kohanimeseadus · Statistikaseadus (statistiliste andmete puhul) Vigade allikad GISides · Andmete kogumine kõige kriitilisem etapp, kus integreeritakse ruumiinfot ja tavalist infot. Tavaline info kasutaja saab nii korrektse info, kui palju ta on nõus maksma. Täiesti korrektset ruumiinfot ei saa mitte kunagi. Ruumiinfos ja sellega seotud atribuutandmetes sisalduvad vead kipuvad võimenduma nende edasisel töötlemisel
Eraturud on üldjuhul efektiivsed, kuid täielikult reguleerimata turud võivad viia tulemusteni, kus ühiskonna seisukohalt pole need alati optimaalsed, seljuhul on tegemist turuhäirega. Peamised põhjused: · Turu ebatäiuslikkus · Välismõjud · Ühiskondlikud kaubad Segamajanduses on riigi funktsiooniks konkurentsi tagamine ja monopolide tegevuse reguleerimine. Konkurentsipoliitika ülesanne on konkurentsi kindlustamine. Kõige olulisem osa on tavaliselt konkurentsiseadus, mis seaduslikult sätestab, missugused ärikäitumist aktsepteeritakse ja millist mitte. Välismõjud tootmise või tarbimise poolt tektitatud kõrvalmõju, mis pole otseselt seotud antud vaadeldava hüvise tarbimise või tootmisega. Välismõju tekitaja ise selle eest ei maksa. Välismõju võib olla nii pos(välistulud-nakkushaiguste vastu vaktsineerimine) kui ka neg(väliskulu keskonna saastumine). Ühiskondlikud kaubad on välistulu äärmusjuhud
Seega ei ole konkurent mitte niivõrd vastane, kuivõrd pigem kaasvõitleja! Arvestada tasub, et turu kasvufaasis on paljudel juhtudel vajalik ja kasulik seadusega lubatud koostöö, näiteks ühisreklaam. Veelgi vajalikum on kooskõlastatud tegevus turu langusfaasis kui saab selgeks, et tahes-tahtmata keegi peab turult lahkuma. KONKURENTSI SEADUSLIK REGULEERIMINE Konkurentsi õigusliku reguleerimise põhidokument Eestis on 11. märtsil 1998.a. vastu võetud Konkurentsiseadus, mis jõustus 1. oktoobril 1998. Seaduse otstarve on vaba ettevõtluse huvidest lähtuv konkurentsivabaduse kaitsmine loodusvarade ammutamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste ostmisel ja müümisel ning muus majandustegevuses konkurentsivabaduse kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine. Kõlvatuks konkurentsiks on turusuhetes osaleja teod, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade
tlemusteni, mis ühiskonna kui terviku seisukohast pole alati optimaalsed. Sel juhul on tegemist turuhäirega. Turuhäire peamisteks põhjustajateks on turu ebatäiuslikkus, välismõjud ja ühiskondlikud (avalikud) kaubad. Riigi ül on püüda turuhäirete esinemist takistada või neid kõrvaldada. Riigi poliitika, mille ülesandeks on konkurentsi kindlustamine, kujutab endast konkurentsipoliitikat - konkurentsiseadus. Tootmisel või tarbimisel võib olla kõrvalmõjusid firmadele ja inimestele, kespole otseselt seotud vaadeldava hüvise tootmise või tarbimisega. Selliseid mõjusid nim välismõjudeks. Võib olla nii positiivne kui negatiivne, esimesel juhul tegemist välistuluga, teisel väliskuluga. Ühiskondlikud kaubad kujutavad endast välistulu äärmusjuhtu. Neid iseloomustab asjaolu et nende tarbimisest saadav kasu ei vähene, kui tarbijate arv kavab ja tarbijat kasu saamisest takistada
Mittetäieliku konkurentsi turu firmad on ebaefektiivsed, kuna kehtestavad oma toodangule kõrgema hinna ja toodavad väiksemat kogust kui seda teeksid täielikult konkureerivad firmad. Samas saavad suured firmad kasu tänu mastaabiefektile ja tehnoloogilsitele eelistele. Seetõttu mittetäielikku konkurentsi enamasti ei takistata, kuigi firmasid püütakse seadusandluse ja reguleerimise kaudu mõjutada, et nad oma turujõudu ei kuritarvitaks. Sel eesmärgil ongi enamikus riikides olemas konkurentsiseadus. Tootmistegurite (ressursside) turg Tootmistegurite ehk ressursiturg on turg, kus ressursside (maa, kapital, töö) omanikud ja ressursside ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. Ressursside nõudlus on tuletatud nõudlus, st ta sõltub antud ressursi abil valmistatava hüvise nõudlusest. Ressursside tuletatud nõudlus sõltub konkreetselt: 1. antud ressursi abil valmistatava hüvise turuhinnast; 2. ressursi ehk tootmisteguri tootlikkusest.
Samuti, poliitiliste asutuste üldist süsteem. Valitsus võib ettevõtteid mõjutada põhiliselt kolmel moel: otsene mõju läbi valitsuse allüksuste tegevuse, majanduspoliitika kaudu, seadusandluse kaudu (nt raha-, maksu-, sotsiaalpoliitika…). Ettevõtete ja õiguskorda tagavate organite tegevust reguleerib valitsus seadusandlike aktidega: äritegevusega tegelemise võimalusi reguleerivad seadused, äritegevust otseselt mõjutavad seadused (Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus; Maksuseadus; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire) Majanduskeskkonda mõjutavad: 27 o valitsuspoliitika, o tootmisettevõtete saavutused, o rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro- ja makrotasandil. o Mikrotasandil tegutsevad indiviidid ja ettevõtted. Siin võib rääkida
Ettevõtete kehtestamine kokkulepped Kvaliteedi nõuete Kõlvatu konkurents kehtestamine Keelatakse konkurentsi Määratakse ettevõtte piirav tegevus tulevikus tegevusvabadus hetkel Eestis võeti esimene konkurentsiseadus vastu 16. juunil 1993. aastal. Tänaseks on Eesti konkurentsiseadust, mille täitmist kontrollib Konkurentsiamet, oluliselt täiendatud. Konkurentsiameti ülesandeks on seega igasuguse konkurentsi kahjustava tegevuse uurimine. Vastavalt konkurentsiseadusele on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelised kokkulepped, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduste konkurentsi kahjustavad otsused. Selliseks tegevuseks on näiteks kolmandate isikute
majanduslike otsuste tegemise protsessist) - kahjude hüvitamisele (nii materiaalse kui moraalse kahju tekkimise korral) - keskkonnale (õigusele ohutule keskkonnale nii praegu kui tulevikus) Seadus kehtib 01.01.1994 Tarbijate õigused on - Toote ohutuse seadus kaetud järgmiste - Konkurentsiseadus õigusaktidega - Kaupluste töö üldeeskiri - Teeninduseeskiri Ettevõtlus turumajanduses VII peatükk · Kuidas ergutab vaba ettevõtlus ettevõtlikkust? · Millised on vaba ettevõtluse võimalused ja stiimulid? · Milline on väikeettevõtluse roll majanduses? · Millised on ainuomanikufirma, partnerettevõtte ja aktsiaseltsi eelised ja puudused?
suhetest teiste riikidega. Samuti, poliitiliste asutuste üldist süsteem. Valitsus võib ettevõtteid mõjutada põhiliselt kolmel moel: otsene mõju läbi valitsuse allüksuste tegevuse, majanduspoliitika kaudu, seadusandluse kaudu (nt raha-, maksu-, sotsiaalpoliitika...). Ettevõtete ja õiguskorda tagavate organite tegevust reguleerib valitsus seadusandlike aktidega: äritegevusega tegelemise võimalusi reguleerivad seadused, äritegevust otseselt mõjutavad seadused (Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus; Maksuseadus; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire) · Majanduskeskkonda mõjutavad: o valitsuspoliitika, o tootmisettevõtete saavutused, o rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro- ja makrotasandil. o Mikrotasandil tegutsevad indiviidid ja ettevõtted. Siin võib rääkida järgmistest mõistetest konkreetse toote nõudluse tase
suhetest teiste riikidega. Samuti, poliitiliste asutuste üldist süsteem. Valitsus võib ettevõtteid mõjutada põhiliselt kolmel moel: otsene mõju läbi valitsuse allüksuste tegevuse, majanduspoliitika kaudu, seadusandluse kaudu (nt raha-, maksu-, sotsiaalpoliitika...). Ettevõtete ja õiguskorda tagavate organite tegevust reguleerib valitsus seadusandlike aktidega: äritegevusega tegelemise võimalusi reguleerivad seadused, äritegevust otseselt mõjutavad seadused (Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus; Maksuseadus; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire) · Majanduskeskkonda mõjutavad: o valitsuspoliitika, o tootmisettevõtete saavutused, o rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro- ja makrotasandil. o Mikrotasandil tegutsevad indiviidid ja ettevõtted. Siin võib rääkida järgmistest mõistetest konkreetse toote nõudluse tase
suhetest teiste riikidega. Samuti, poliitiliste asutuste üldist süsteem. Valitsus võib ettevõtteid mõjutada põhiliselt kolmel moel: otsene mõju läbi valitsuse allüksuste tegevuse, majanduspoliitika kaudu, seadusandluse kaudu (nt raha-, maksu-, sotsiaalpoliitika…). Ettevõtete ja õiguskorda tagavate organite tegevust reguleerib valitsus seadusandlike aktidega: äritegevusega tegelemise võimalusi reguleerivad seadused, äritegevust otseselt mõjutavad seadused (Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus; Maksuseadus; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire) Majanduskeskkonda mõjutavad: o valitsuspoliitika, o tootmisettevõtete saavutused, o rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro- ja makrotasandil. o Mikrotasandil tegutsevad indiviidid ja ettevõtted. Siin võib rääkida järgmistest mõistetest konkreetse toote nõudluse tase
selle areng.. Juriidilisõiguslik (v. poliitiline) keskkond Juriidilisõigusliku keskkonna moodustavad turundustegevust mõjutavad poliitilised jõud, seadusandlikud aktid, ametkonnad ja riigivõimuorganid. Nt sigaretitootajd on sõltuvuses tubakavastasest seadusandlusest. Poliitilised tegurid: juriidilised aktid (seadused, määrused, lepped): äriseadustik; konkurentsiseadus; reklaamiseadus; võlaõigusseadus. Valitsus mõjutab toodet, toote hinda, toote müügikohta, reklaami. 24 Demograafiline keskkond Demograafilise keskkonna moodustavad rahvastikuga seonduvad mõjurid. Turundajatele on olulised sellised tunnused nagu rahvaarv, koosseis,
konkureeriva firma kauba hind ületab keskmise kogukulu miinimumi p>ATCmin o Firmade pikaajaline kasum sõltub sisenemisbarjääride olemasolust. Monopoli ja oligopoli pika perioodi kasum on garanteeritud. o Suured firmad saavad kasu tänu mastaabiefektile ja tehnoloogilistele eelistele. o Riik loob seadusandliku ja sotsiaalse raamistiku, mille piires ettevõtted tegutsevad (nt Äriseadustik, Võlaõigusseadus, Konkurentsiseadus, Tarbijakaitseseadus V seminar -5.kontrolltest Õige-vale. Tee vale õigeks! · Täielikult konkureeriv firma valmistab toodangut üksnes siis, kui ta kasumit saab. V o Lühiperioodil toodab firma ka siis, kui ta saab kahjumit, ainult et peab siis tooteühiku hind olema suurem keskmisest muutuvkulust. · Kui firma kasum on maksimaalselt suur on kogutulu ja kogukulu vahe suurim. Õ · Kui kaubaühiku hind on keskmisest kogukulust väiksem, saab firma kahjumit. Õ
annaabi.ee 
