Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Policy-Polis Agura-market-Polircs- poliitikud tulid kokku ja arutasid probleemide üle linnas Social politics- discusting the problems Talgud on vana versioon sotsiaalpoliitikast Distribution mechanism Oikos Reciprocity Redistribution Market Polanyi stresses that there is no sense in privileging on mode of circulation in relation to the others. He says: ,,the need for trade of markets is no greater than in the case of reciprocity and redistribution" 1601 Poor Law- Queen Elizabeth I of England Uniform system appointing officals as overseers of the poor Local responsibility Worthy vs. unworthy poor Workhouses- unworthy poor Almshouses- worthy poor Reasons for growing poverty Breakdown of the Feudal system ...
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid, sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaalpoliitika mõiste on mitmetähenduslik. Enamlevinud tähendustes mõistetakse sotsiaalpoliitika all: 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressursside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sot...
docstxt/15276250744299.txt
See ideoloogiline ja majanduslik konflikt kannab nime Külm sõda. Kas see võitluseta sõda oli paratamatu või oleks seda võinud ära hoida? Pärast Teist maailmasõda pinged USA ja NSV Liidu vahel aina kuhjusid. Mõlemad riigid teadsid, et neid võib oodata sõda. Loomulikult tuli teisest parem olla ja sõjaks paremini ette valmistuda, alustati võidurelvastumist. Nagu ogarad valmistati relvasid. Selle asemel, et suunata need hiiglaslikud summad näiteks sotsiaalpoliitikasse, kulutati need rahad sellise koguse pommide ja rakettide valmistamiseks, millega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral.Tegu oli küll rumal, aga kui üks riik alustab sõjaks valmistumisega, ei saa ka teine osapool passiivselt ootama jääda. Õnneks koostati lõpuks leping relvatootmise seisatamiseks. Võidurelvastumine oli alles väike osa Külmast sõjast. See valdas kõiki eluvaldkondi, kus oli võimalik üksteist üle trumbata, sealhulgas ka näiteks sporti.
massiliselt tootma igasuguseid hävitusrelvi ja välja töötama ABC-relvi (tuumapommid,keemia-ja bioloogilisedrelvad). Sellega tulid kaasa ka paljud teised suurriigid(Prantsusmaa,Suurbritannia,Hiina). Peale aastate pikkust relvade massilist tootmist oli lõpuks relvi Maailmas niipalju, et sellega oleks Maailma mitu korda võinud tükkideks lasta. Varsti said riigid aru, et võidurelvastumine on mõttetu ja seda raha saaks suunata mujale nt. sotsiaalpoliitikasse. 1970 aastate algul koostati leping tuumarelva leviku tõkestamiseks, sellele lepingule kirjutas alla 100 riiki(kaasarvatud NSVL ja USA). Kuid konfliktid ei saanud sellega otsa.Lääne- ja idariikidel esines konflikte ka Saksamaa pärast. Peale Saksamaa alistumist jagasid Teise maailmasõja võitjad Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks. Läänepoolset kolme tsooni juhtisid USA,Suurbritannia ja Prantsusmaa, idatsooni seevastu NSVL
Enamik tervisekindlustuslepingutest USA-s sõlmitakse tööandja kaudu Riik pakub vaid vaestele ja pensionieas inimstele sotsiaalset abi Raskesse olukorda seatakse madalapalgalised või töötud, edukatele mitmekesised võimalused. Seal ohtu üldise rahva heaolu Riigid:USA, Austraaia, Suurbritannia, Iirimaa, Eesti Sotsiaalne tõrjutus Vaesust pole suudetud likvideerida, kuigi edusammud tehtud. Mida rohkem riik sekkub tulu- ja sotsiaalpoliitikasse, seda tõhusamalt on vaesust leevendatud. USA-s 15-18% vaesuses, Skandinaavias 2-3%. Eestis elab 23% alla vaesuspiiri. Sotsiaalne tõrjutus ei seisne ainult vaesusel, vaid ka näiteks invaliidsusel vms. Sotsiaalne tõrjutus Peamine tõrjutuse põhjus on töötus. Euroopa riikides on miinimumpalk ja sotsiaalsed tagatised peamiseks põhjused, et töötada legaalselt. Sotsiaalpoliitikas esikohal programmid, millega tuuakse
Minu arvates tuleb igast lähenemisest õigusele ja eetikale võtta kõige parem ja teha sellest üks uus teooria. Eestis elavad inimesed peaksid minu arvates rohkem seisma oma õiguste, õigluse ja eetilise kohtlemise eest. Tuleb ennast kokku võtta ja ühiselt astuda ebaõigluse vastu. Kasutatud kirjandus Jõgi, P. (1997). Õigus ja eetika: teooriad õigusest 20. sajandi õigusfilosoofias. Tallinn: Juura Õigusteabe AS Kõre, J. Eetika. Loengu ainekursuse ,,Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse" raames. 2011a loenguslaidid https://www.is.ut.ee/pls/ois_sso/tere.tulemast? pn_id_materjal=297281&pn_id_sessioon=20030060692081680967 Strenze, T. Sotsioloogia ajalugu- tänapäeva sotsioloogia teooria. Loengu ainekursuse ,,Sissejuhatus sotsioloogiasse" raames. 2011a loenguslaidid https://www.is.ut.ee/pls/ois_sso/tere.tulemast? pn_id_materjal=297281&pn_id_sessioon=20030060692081680967
ja inimliigi roll, "kosmoselaev Maa". Rahvuslus/natsonalism: Rahvus unikaalne, rahvus on poliitilse legitimeerimise ja vabaduse allikas, vaja omaenda riiki, lojaalsus riigi suhtes Ajalugu: vererahvuslus(hitler, mussolini), kultuurirahvuslus(herder, fichte), poliitilne rahvuslus(asumaade vabadusvõitlus, rahvusriigid). Parem- ja vasakpoolsus: Eristada saab ... alusel: suhtumine avalikku omandisse, suhtumine sotsiaalpoliitikasse, avalikud teenused vs madalad maksud, keskkond vs majanduskasv, suhtumine NSVL'i Tähendus kõnekeeles, erinev aeg erinev sisu, riikides erinev, subjektiivne. Uued ideoloogiad: Areng: ideoloogiate hübridiseerimine(paljusus), tahe meeldida kõigile "surub keskele". Liberalism: Paremliberalism ; Sotsiaalliberalism Uuskonservatism (neokonservatism) Kristlik demokraatia(moderaatsem ja sotsiaalsem, korporatiivsed)
võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas. Valimise efektiivsus näitab kui edukaslt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. Hea valitsemise tunnuseks on see kui ühegi grupi huvisid ei tähtsustata pikka aega teiste arvelt, vaid huvide rahuldamine käib tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega. Säästev Eesti 21 (agenda 21) *kultuuri elujõulisus *ühiskonna sidusus *heaolu kasv- kulutused sotsiaalpoliitikasse pole mitte koorem vaid investeering. Sotsiaalmaksud mida tööandjad maksavad toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. Mida enam materjalimahukas tootmine asendub teadmis- ja innovatsioonimahuka tootmisega, seda enam sõltub pikaajaline majandusedu inimressurist. *ökoloogiline tasakaalustatus
omandid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid; demokraatia oluline tunnus. Multikultuursus - paljude kultuuride kooseksisteerimine ja mitte üksteisele allumine vaid integratsioon. Sotsiaalsed probleemid Näiteks tööpuudus, vaesus, kuritegevus jms. Absoluutne vaesus on seisund, mille puhul inimese tulu jääb alla riiklikult kehtestatud vaesuspiiri ning ta ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ja kultuurielus. Mida ulatuslikum on riigi sekkumine sotsiaalpoliitikasse, seda madalam on vaeste osakaal riigis. Näiteks liberaaldemokraatlikus USAs elab alla vaesuspiiri pidevalt 15-18 % elanikest, samas sotsiaaldemokraatlikus Skandinaavias ainult 2-3%. Suhteline vaesus olukord, kus inimese tulu jääb alla tuntavat keskmist ehk teised elavad temast märkimisväärselt paremini. Sotsiaalne tõrjutus olukord, kus inimene ei saa käia avalikes kohtades ja osaleda avalikel üritustel. 1. Töötus 2
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Eksamiküsimused 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2. EV Põhiseaduse eesmärgid Põhiseadus loob raamistiku, millele peavad vastama kõik alamal seisvad seadused, Põhiseadus annab seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta. Eesti põhiseaduse üks alusprintsiipe on sotsiaalriigi p...
b keskmine palk tõuseks ühiskondliku kokkuleppe kehtimise ajal vaid inflatsiooni kompenseerimiseks c majandus- ja sotsiaalpoliitika oleks stabiilne ega sõltuks konkreetsest valitsusest ega valimistest üldse 123 Ühiskondlikku kokkulepet võib käsitleda kui a parteide omavahelist kokkulepet majandus- ja sotsiaalpoliitika küsimustes b ametiühingute sekkumist majandus-ja sotsiaalpoliitikasse c kolmepoolsete läbirääkimiste arendust 124 Rahvuslik kokkulepe tuleks senise plaani kohaselt sülmida järgnevate partnerite vahel a tööandjad, ametiühingud, valitsus b tööandjad, ametiühingud, valitsus, kolmas sektor c tööandjad, ametiühingud, parteid, kolmas sektor 125 Kagu-Aasia riikide majanduspoliitiliste instrumentide kasutamine Eestis on raske järgmistel põhjustel: a seal pole veel välja kujunenud klassikaline tarbimisühiskond
b keskmine palk tõuseks ühiskondliku kokkuleppe kehtimise ajal vaid inflatsiooni kompenseerimiseks c majandus- ja sotsiaalpoliitika oleks stabiilne ega sõltuks konkreetsest valitsusest ega valimistest üldse 123 Ühiskondlikku kokkulepet võib käsitleda kui a parteide omavahelist kokkulepet majandus- ja sotsiaalpoliitika küsimustes b ametiühingute sekkumist majandus-ja sotsiaalpoliitikasse c kolmepoolsete läbirääkimiste arendust 124 Rahvuslik kokkulepe tuleks senise plaani kohaselt sülmida järgnevate partnerite vahel a tööandjad, ametiühingud, valitsus b tööandjad, ametiühingud, valitsus, kolmas sektor c tööandjad, ametiühingud, parteid, kolmas sektor 125 Kagu-Aasia riikide majanduspoliitiliste instrumentide kasutamine Eestis on raske järgmistel põhjustel: a seal pole veel välja kujunenud klassikaline tarbimisühiskond
tuleb raha selle jaoks saada mitte konkreetsete tarbijate vabatahtlike maksetena, vaid mingil muul teel (näiteks üldkohustuslike maksudena). Seega on ühiskondliku hüve põhitunnuseks just jagamatus ning võimatus kedagi selle hüve tarbimisest kõrvale jätta. Mingi hüve ühiskondlikkuse määrast sõltub, millises ulatuses valitsusel tuleb selle tootmisse sekkuda. 10. Sotsiaalpoliitika eesmärgid Kaugeltki mitte kõik majandusteadlased ei suhtu sotsiaalpoliitikasse pooldavalt. On avaldatud isegi arvamust, et sotsiaalpoliitikal pole majanduslikku õigustust ja on vaid poliitilised põhjendused (näiteks koguda laiskade hääli). Tänapäeval domineerib siiski arvamus, et sotsiaalpoliitika eesmärgid, kui parteipoliitilised rumalused välja arvata, on järgmised. Eetilised (õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus). Harimatu, haige, töötu, näljane, kodutu ja kerjav inimene pole eetiline, esteetiline, humaanne ega kristlik
püüdes mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid jm tippametnikke. Survegrupp ei ole sotsiaalne liikumine, mida iseloomustab piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus. o Sotsiaalsed probleemid Sotsiaalne tõrjutus SEISUND, MILLE PUHUL INIMENE EI OSALE ÜHISKONNA HÜVEDEJAOTUSES, VÕIMUSUHETES EGA KULTUURIELUS. Sotsiaalse tõrjutuse 1 näitaja on vaesus mida ulatuslikum on riigi sekkumine tulu- ja sotsiaalpoliitikasse, seda tõhusamalt on vaesust leevendatud. Nt Eesti vs Rootsi. Sotsiaalseks tõrjutuseks loetakse ka olukorda, kus inimesel on rahalisi vahendeid toimetulekuks, kuid tal puuduvad sotsiaalsed sidemed ja sotsiaalne kaasatus. Nt puudega inimene, kes oma liikumisvõimetuse tõttu ei saa käia avalikes kohtades ega osaleda üritustel. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus · Erivajadus · Kuulumine vähemusrühma
Menneisyyden nykyisyys: kvalitatiivisen ja kvantitatiivisen tuolla puolen. Rovaniemi Mäkelä, K. 1990. Kvalitatiivisen aineiston analyysi ja tulkinta. 1990 Nachmias, C-F., Nachimias, D. 1996. Research Methods in the Social Sciences. St Martins´s Press, Inc. Patton, M-Q. 1987. How to Use Qualitative Methods in Evaluation. Center for the Stady of Evaluation. Los Angeles: University of California. Perens, A. 1998. Teenuste markenting. Tallinn: Külim. Sipilä, J. 1994. Lühike sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse. Sotsiaaltöö küsimusi. Tallinn: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium. Sirkel, R. 2001. Turundusuuringud. AS Kirjastus Iloy. Sosiaalinen pääoma: globaaleja ja paikallisia näkökulmiä. 2000. Toim. Kajanoja, J. & Simpura, J. STAKES. Saarijärvi: Gummerus Kirjapaino OY. Tamm, V. 1996. Statistika baasmõisted ja meetodid. Tartu Ülikool 1996 Toivonen, T. 1999. Empiirinen sosiaalitutkimus: filosofia ja metodolologia. Helsinki Tooding, L-M. 1998. Andmeanalüüs sotsiaalteadustes
piiri tõmmata. Vahemärkusena tuleks mainida, et Eestis käsitletakse kogu sotsiaalvaldkonda liiga primitiivselt. Seda seostatakse põhiliselt seoses vanade, haigete, näljaste, kodutute jms inimestega. Haiged vajavad ravimeid, näljased toitu, kodutud peavarju. Sotsiaalvaldkonna problemaatika on nendest materiaalsetest vajadustest palju laiem. Kaugeltki mitte kõik majandusteadlased ei suhtu sotsiaalpoliitikasse pooldavalt. On aval- datud isegi arvamust, et sotsiaalpoliitikal pole majanduslikku õigustust ja on vaid poliitilised põhjendused (näiteks koguda laiskade hääli). Tänapäeval domineerib siiski arvamus, et sotsiaal- poliitika eesmärgid, kui parteipoliitilised rumalused välja arvata, on järgmised. Eetilised (õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus). Harimatu, haige, töötu,
annaabi.ee 
